docstxt/13646452190894.txt
Sulamistemperatuur Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (T s), vastupidiselt vedelast olekust tardolekusse ülemineku temperatuuri aga tardumis- või kristallisatsioonitemperatuuriks (Tk). Metallid liigitatakse sulamistemperatuuri järgi kergsulavaiks metal- lideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ei ületa plii oma, s.o. 327 °C (tina, plii, antimon, elav-hõbe jt.), rasksulavaiks metallideks ja sulameiks, mille sulamistemperatuur ületab raua oma, s.o. 1539 °C (volfram, tantaal, molübdeen, nioobium, kroom, vanaadium, titaan jt.) ja kesksulavateks metallideks ja sulamiteks (sulamistemperatuur üle plii, kuid alla raua sulamistemperatuuri). Plastid jäävad sulamistemperatuuri poolest alla metallidele, mistõttu enamike plastide lubatav töötemperatuur piirdub 100 °C. Keraamika seevastu on aga kõrge sulamistemperatuuriga, mistõttu neid kasutatakse sageli ka kuumuskindlate detail...
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Kineetiline energia ja potendsiaalne energia summa moodustab keha siseenergia. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Siseenergia muutusel vastavat füüsikalist suurust nim. soojushulgaks. Soojushulgaks nim. keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teisele kehale või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus,tema mõõtühikuks on dzaul-1J. Soojusjuhtivuseks nim. siseernergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Siseenergia levimimist vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel nim. konvektsiooniks(nt:tuul). Õhk soojuskiirguse mõjul oluliselt ei soojene. Mida kõrgem on temp. seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind seda rohkem energiat ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumist keha siseenergiaks nim. neeldumiseks. Siseenergia levimist ühelt keha...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 02.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 27 OT: SOOJUSJUHTIVUS Töö eesmärk: Halbade Töövahendid: Katseseade, ajamõõtja, nihik, soojusjuhtide katsekeha soojusjuhtivusteguri määramine JOONIS ~220V mV Teoreetilised alused Katse seisneb halva soojusjuhi (antud juhul paberi) soojusjuhtivusteguri määramises. Selleks asetatakse katsekeha
docstxt/132309435536326.txt
Tihedust tähistatakse kreeka tähega ρ (roo) ja selle põhiühikuks on kg/m3 . Mingi uuritava aine tiheduse arvutamiseks on vaja teada vaadeldava ainekoguse massi (m) ja ruumala (V). Aine kõvadus ja tugevus Kõvadus on omadus, mis iseloomustab tahkeid aineid. Kõvadus näitab aine vastupidavust lõikamise või kriimustamise suhtes. Tugevuse all mõistetakse materjali vastupidavust näiteks painutamisele, venitamisele või survele- tugev materjal ei purune kergesti. Aine soojusjuhtivus Ained, mis on head elektrijuhid (metallid), on ühtlasi ka head soojusjuhid. Puit on halb soojusjuht, see-eest metall on hea kuna metalli kuumutades ei saa teisest otsast kinni võtta. Samuti head soojusjuhid on hõbe ja vask.
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 27 OT: SOOJUSJUHTIVUS Töö eesmärk: Töövahendid: Soojusjuhtivusteguri määramine Katseseade, ajamõõtja, nihik, katsekeha Soojusjuhtivusteguri määramine d=...... ± ....... m=...... ± ....... c=...... ± ....... h=...... ± ....... Katse nr t, s L ln L 1 2 3 4 5 6 7 8 9
docstxt/124248343628154.txt
Füüsika I praktikum nr. 27, Soojusjuhtivus. Tabelid, graafik, arvutused, kaitstud.
METALLIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED Enamik metallide iseloomulikke füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. Metallidel kui lihtainetel on teatud iseloomulikud füüsikalised omadused: nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Need omadused tulenevad põhiliselt sellest, et metalliaatomi väliskihi elektronid ei ole aatomiga tugevalt seotud, mis on tingitud nende madalast ionisatsioonienergiast. Metallidel on mitmeid ühiseid omadusi. Värvus: enamasti hallid või hallikas valged, v.a kuld, mis on kollane ja vask, mis on punane ning tseesium, mis on samuti kollaka värvusega. Metallidel on head peegeldusomadused: parimad on Hõbe (peegeldab kehvasti ultraviolettkiirgust) ja Alumiinium, puhas alumiinium on suhte...
tahke aine 1) kindel kuju, raske muuta 2)kindel ruumala, raske muuta, sest aine osad paiknevad kindlalt kristallvõre tippudes 3)soojusliikumine on osadeliikumine kristallvõre tippudes vedelik 1)kindel ruumala, 2) võtab anuma kuju, kuna on suuteline voolama 3)osad paiknevad korrapäratult 4)tõmbe- ja tõukejõud on väikesed, soojusliikum. seisneb võnkumises ja kohavahetuses 5)tahke keha ruumala on tavaliselt vedeliku omast väiksem gaas 1)puudub kindel kuju ja ruumala 2)võtab anuma kuju ja täidab selle täielikult 3)gaasi osad saavad vabalt liikuda, sirgjooneline liikumine 4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus keha...
See, et lava peab kõrgele ehitatama, on selge füüsikat õppimatagi, sest vähegi tähelepanelik inimene on tähele pannud, et üleval on soojem. Tundub õige olevat, et leili viskamine teeb saunaõhu eriti kuumaks - seda on kogenud iga saunaline ja nii mõnigi kord pidanud lavalt pagema. Seda viimast uskumust tulebki lähemalt selgitada, mis sauna ikkagi tuliseks teeb ja kraadiklaasi vaadates ei muutu selle näit sugugi, vaid kipub koguni langema. 2. Soojusjuhtivus Saunas juhivad soojust palju asjad. Esiteks saunaahi- ahjus sees toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus, ahju seinad soojenevad. Ahju seinad juhivad soojust saunas olevale õhule ja saun muutub soojaks. Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak, kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Praktiline töö aines Soojustehnika Töö nr. 7 SILINDRILISE KIHI SOOJUSJUHTIVUSTEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem 1. Töö eesmärk oli määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste v...
Sellised ained on nt klaas, enamik plastmasse. Eriline omadus on sulamistemperatuuri puudumine. Temp tõustes amorfsed ained pehmenevad ning voolavus suureneb. Isotroopia ja anisotroopia Isotroopiaga on tegemist juhul, kui aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks gaasid, vedelikud, amorfsed ained on isotroopsed. Anisotroopia on kristalli omaduste sõltuvust suunast, st et kristalli vastupanu kokkusurumisele sõltub sellest, millises suunas kristalli kokku suruda. Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast. Tahkise ehitus ja ülekande nähtused tahkistes Tahkiseks nim ainet, millel on kindel kristallstruktuur. Ülekandenähtusteks on nt difusioon, mis esineb, kuid vähesel määral. Kuna tahkistes on aamotite ja molekulide paigutusel kindel kord, pole difusioon võimalik ilma kristallstruktuuri lõhkumiseta. Difusioon sellisel juhul nagu vedelikes või gaasis, tahkistes võimalik pole. Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus
Van der Waalsi võrrand iseloomustab reaalgaasi olekuparameetrite sõltuvust (p+m2/M2*a/V2)(V- m/M*b)=m/M*RT. Difusioon on ainete segunemine,kus ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele.(kui lasta lõhna ühest klassi otsast, siis lõhn ei jõua kiirelt teise klassi otsa) Difusiooni kiirus sõltub molekulmassist. Mida suurem on mass, seda aeglasem on difusioon;mida kõrgem temp,seda kiirem dif.;mida hõredam gaas,seda kiirem on dif.,sest on harvemad molekulide põrked. Soojusjuhtivus on siseenergia levik molekulide omavaheliste mõjutuste tulemusena.sõltub temp. (temp.suureneb,soojusjuhtuvus ka) Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud.Temp.suurenedes sisehõõre GAASIS suureneb. Entroopia on suurus, mis kasutab TDS kaugust tasakaaluasendist, mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia.
Hoones elab 5 inimest Piirde nimetus Piirde pindala (m2) Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein 208,43 0,48 Katuslagi 267,50 0,15 Põrand 267,50 0,17 Välisuksed 2,64 0,70 Aknad 35,91 1,10
Polina Murtazina Koostada Venni diagrammid:"Tahke keha ja gaasiline keha. Soojusjuhtivus ja soojuskiirgus." Tahke keha Sarnasus Gaasiline keha On kehade seisundid Liiguvad kaotiliselt, põrkudes Võnguvad kindlate asendite teiste osakestega ümber Kineetiline energiaon väike Koosnevad molekulidest ning Kineetiline energia on suur aatomitest
masstoneeritud klaas: mis on suure päikeseenergia neeldumisvõimega, kuid madala peegeldusvõimega; peegelduvad pinnakatted: klaasile on pü pürolüü rolüüsi si teel kantud metalloksiidi kiht; klaasile peale kleebitud vä värviline kile. 10 5 Klaasiosa soojusjuhtivus Ühekordne klaas Klaasi paksus, mm 4 6 8 10 15 19 Tavaline klaas 5.8 5.7 5.7 5.7 5.5 5.3 Kahekordne klaaspakett Vaheliistu laius, mm 6 9 12 15 18 20 4/õhk/4 3,3 3 2,9 2,8 2,7 2,8 4/õhk/4K 2,7 2,2 1,9 1,7
Füüsika Kontrolltöö küsimused ja vastused 1.Selgita mõisted:siseenergia,soojushulk,soojusjuhtivus,soojuslik tasakaal 2.Soojusülekande liigid(3),Selgitus. 3.Soojusülekande seaduspärasused 4.Termose töö põhimõte 5.Erisoojuse definitsioon 6.Ülesanded,soojushulge valem,tüüpe on 4. Vastused. 1.*Siseenergia-koosneb kineetilisest ja potensiaalsest keha energiast. *Soojushulk-siseenergia hulk,mis kandub teistele kehadele või siis teiselt kehalt antud kehale. *Soojusjuhtivus-siseenergia kandumineühelt aineosakeselt teise aine osakesele. *Soojuslik tasakaal-kaks keha sama temperatuuriga 2.Soojusülekande liigid-1.Kokkupuude 2.Kiirgusena-päikeselt või lõkkelt 3.Konvektsioon 3.Kandub alati kuumemalt kehalt külmemale soojusliku tasakaalu suunas. 4.Termose töö põhimõte seisneb võimalikult halvas soojusjuhtivuses. 5.Aine erisoojus näitab,kui suur soojushulk peab kehale kanduma,et keha massiga 1 kg soojeneks 1kraadi võrra. 6.Soojushulga valemtüüpe-...
Soojusülekanne. Soojusülekanne- siseenergia levimine soojumalt kehalt külmemale. (soojusülekande suund). Soojuma keha siseenergia väheneb. Külmema keha energia suureneb. SOOJUSÜLEKANNE soojusjuhtivus soojuskiirgus *siseenergia levimine * energia levib valgusena ühelt aineosakeselt teisele. Ahi-infravalgus(infrapunakiirgus) konvektsioon *energia levimine gaasi või vedelikku voolude liikumise teel. õhumass, hoovus, tuul, veeringlus. Seaduspärasused E1 = E2 Q1 = Q2 ära antav en. Saadav en. Saadav saadav en. hulk. hulk. soojushulk. hulk. soojeneva keha siseenergia suureneb sama palju kui väheneb jahtuva keha siseenergia.
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel.
Soojushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus. Selle tähis on Q. Soojushulka mõõdetakse kalorites. 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojushulka mõõdetakse dzaulides (J). 1 cal = 4,2 J 1kcal = 4 KJ 3. Soojusülekanne Soojuskiirgus Konvektsioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Väga head soojusjuhid on kõik metallid, halvad jää, vesi, klaas ja õhk. Konvektsioon siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Soojuskiirgus siseenergia levimist kiirgamise teel. Keha kiirgab ajaühikus rohkem energiat: · Mida kõrgem on temperatuur; · Mida tumedam on kiirgava keha pind; · Mida suurem on keha pindala.
erinev. Edasikandunud gaasi massi saab leida seosest m= D (n1- n2 /l) St (m- gaasi mass, t-aeg, S-pinna suurus, l- gaasimolekulide alg- ja lõppasendite vaheline kaugus, n1ja n2 on vastavalt molekulide konsentratsioon alg- ja lõppasukohas, D-difusioonitegur, milles väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) ¤Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on gaasil erinev temperatuur. Edasikandunud soojushulga saab leida seosest Q= (T1- T2 / l )St (Q- soojushulk, t-aeg, S-pinna suurus, l-gaasikihi paksus, T1 ja T2 on temperatuurid gaaskihi erinevates osades, - soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) ¤Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad gaasikihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi. Sisehõõre esineb siis,
teisele või vastupidi. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulka tähistatakse Q tähega. Soojushulga mõõtühikud Soojushulka mõõdetakse kalorites. Tänapäeval mõõdetakse soojushulka dzaulides. Soojusülekanne Siseenergia levimist ühelt Soojusülekanne kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib Soojusjuhtivus Konvektsioon Soojuskiirgus siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia Muutke teksti laade levib ühelt aineosakeselt teisele Teine tase molekulidevaheliste põrgete Kolmas tase tõttu, ilma et aine ümber
28 (mm) (W/mK) ) ) w (seinte kogupaksus ) m Pi Materjal 6m 8m 0,605 Sisepind PVC rullkate 10 0,17 Betoon 100 2,0 Kile 0,1 - Pinnase liik - savi Kergkruus 300 0,16 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1. Arvutan põranda pindala A, m2 : A= axb (12) A = 6 x 8 = 48 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m :
Soojusülekanne siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele, seejuures kehade temperatuurid peavad olema erinevad. Soojusülekanne lõpeb, kui kehade temperatuurid on võrdsed. Sellist olukorda nimetatakse soojuslikuks tasakaaluks. Soojusülekanne võib toimuda kolmel viisil: 1) soojusjuhtivus 2) konvektsioon 3) soojuskiirgus Soojusjuhtivuse korral kandub sisseenergia ühelt aineosakeselt teisele. Ained juhivad soojust erinevalt. Nt. vask on parem soojusjuht, kui raud. Metallid on head soojusjuhid, gaasid on halvad soojusjuhid. Soojust ei juhi üldse vaakum. Konvektsiooni puhul antakse energia edasi aine ümberpaiknemise teel. (konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides
Vedelik osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita. Difusioon gaas (osakesed saavad liikuda vabalt), vedelik, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Soojusjuhtivus tahkis (võtab 1s rohkem soojust ära ning osakesed on kõige tihedamalt koos), vedelik, gaas. Sisehõõre
See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isoleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks. 2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem U=Q/ST 3. Kuidas on soojusjuhtivus seotud teiste ülekande nähtustega? 4. Erisoojus-on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·kg-1·K-1. Enimlevinud tähis on c. Soojusmahtuvus- C on võrdetegur keha poolt neelatud või vabastatud soojuse Q ja sellest tuleneva kehatemperatuuri muutuse T vahel. Q=CT=C(T1-T2). Ühikuks energiaühik kraadi või kelvini kohta, näiteks cal/C, cal/K, J/K. 5
8. isobaariline on gaasi oleku muutus mille korral on rõhk jääv. 9. Termodünaamika I seadus : gaasile antud soojus hulga arvel suureneb tema siseenergia ja gaas võib teha mehaanilist tööd. Q = U+A 10. Termodünaamika II seadus : soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehale kuumemale. 13. Difusioon, nähtus kus ained segunevad iseenesest. Gaasi halvast soojusjuhtivusest. Molekulid põrkuvad aeglaselt. 14. Soojusjuhtivus soojuse levimine keskonnas soojemast külmemasse. Gaasodel on halb soojusjuhtivus. Molekulid põrkuvad aeglaselt. U=U2-U1 U siseenergia, Q soojushulk.
või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra Soojusjuhtivuseks nim siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumine keha siseenergiaks nimetatakse neeldumiseks.
Keemia teooria Metallide iseloomulikud füüsikalised omadused hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Metallide iseloomulikud omadused on tingitud metallilisest sidemest: metallides on aatomite väliskihi elektronid muutunud kõigile aatomitele ühiseks. Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad tihedus (kergmetallid ja raskmetallid) sulamistemperatuur
1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber.Tahkete kehade joonmõõtmete muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Vedelik omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad pannakse, puudub korrapärane asend, soojusliikumine on võnkumine asukoha ümber ja korrapäratu liikumine ühest kohast teise Gaas puudub kuju...
teistelt kehadelt antud kehale. 4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale. soojem -> külmem head soojusjuhid - metallid halved soojusjuhid - gaasid, jää, vesi Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus (pole aineosakesi) Konvektsioon on siseenergia levimine vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste vooluna. Mida kõrgem on keha temp. / mida tumedam on keha pind / mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha kiirgab
http://www.abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERG...
mis kandub temast kaugemal olevatele osakestele ning väheneb. Järeldus 1 : sisehõõrdel toimub liikumishulga ülekandumine ühelt gaasi osakeselt teisele. Järeldus 2 : tekib takistusjõud gaasisliikuvale kehale, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus tekkiva liikumishulga muuduga mv-mv . 2) Diffussiooniks nim. Kahe või enama erineva aine osakeste iseenesest segunemist. Nt. piserdades lõhnaainet õhku, kandub aine osake ühest ruumi punktist teise, see on osakese ülekandumine. 3) Soojusjuhtivus energia ülekandumine aine ühelt osakeselt teisele. Selgitus: ruumi osas, kus temperatuur on kõrgem, on osakese kiirus ja kineetiline energia suurem, põrkumisel aeglasemate osakestega toimub nende energia suurenemine. Järeldus : gaasis soojusjuhtivusel toimub energia ülekandumine põrkel osakeselt osakesele. Võrrand: Pindpinevus. Def: pindpinevuseks nim.vedeliku omadust kokku tõmbuda ja omandada minimaalne pindala.
Sauna ahi juhib soojust ka kerisele, mille tulemusena muutub keris kuumaks. Teiseks veepaak kui veepaagis olev vesi soojeneb siis juhib see soojust veepaagi seintele ja see omakorda soojendab järjekordselt saunas olevat õhku. Õhk saunas tundub kuumana sellepärast, et veeaur juhib väga hästi soojust. Soojusjuhtivusega tuleb arvestada ka ehitusmaterjalide valikul, sauna õhusoojuse saavutamisel ei anna soojusjuhtivus midagi suurt juurde, sest õhk juhib väga halvasti soojust. Puit halva soojusjuhina ongi parim materjal. Probleem on ehituses kasutatavad naelad ja kruvid, mis väga hea soojusjuhtivuse tõttu võivad põhjustada nahaga kokkupuutel põletust. Aurumine Saunas on aurumist palju ja see toimub erinevates kohtades. Aurmine toimub veepaagis kui vett soojendada veepaagis olev vesi muutub gaasiliseks
FÜÜSIKALISED OMADUSED Metallilisest sidemest tingitud metallide üldised füüsikalised omadused: elektrijuhtivus soojusjuhtivus plastilisus metalne läige Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad: tihedus (kergmetallid ja raskmetallid ) sulamistemperatuur (kergsulavad ja rasksulavad) kõvadus (kõvad ja pehmed) värvus (kollane Au, punane Cu, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni)
METALLID •Metallide iseloomulikud omadused(metalne läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus) on tingitud metallides esinevast metallilisest sidemest. •Parimad elektrijuhid on hõbe, vask ja kuld. Suhteliselt hea elektrijuht on alumiinium. •Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga on leelismetallid, neis esineb valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. ...
KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur. 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Aine soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristallstruktuur laguneb.(molekulide keskmine kineetiline energia jääb sama suureks). 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. Vt VIHIKUST! 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud temperatuuri muutusega? Kineetiline. 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine oleku muutusega? Potentsiaalne. 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia haara...
Difusioon Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Tahkiste liigid Kristallide struktuur Metallid TUNNUSED: Tahkete ainete kuju ja ruumala säilib Tõmbe- ja tõukejõud molekulide vahel on väga suured Molekulide paigutus tahkistes korrapärane Amorfsetes molekulide paigutus korrapäratu Korrastatus tahkistes- kaugkorrastus Korrastatus amorfsetes- lähikorrastus TAHKED AINED TAHKISED AMORFSED (kivi, kristallid jne) (plastiliin, pigi) Difusioon Difusioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Sisehõõrdumine DIFUSIOON Tahkistes esineb vähesel määral. Nt. Kulla ja plii kokkusurumine... Amorfsetes esineb suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt
Soojusülekanne Õpik lk. 23 Tv: Soojusülekanne · Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. · Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekanne liigitatakse siseenergia ülekande viisi alusel: · Soojusjuhtivuseks · Konvektsiooniks · Soojuskiirguseks Soojusjuhtivus · Soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele, ilma et aine ümber paikneks, nim. soojusjuhtivuseks. Konvektsioon · Soojusülekannet, kus energia levib vedeliku- või gaasivoolude liikumise tõttu, nim. konvektsiooniks. Soojuskiirgus · Soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena, nim. soojuskiirguseks Kiirgumise seaduspärasused · Mida kõrgem on keha temperatuur, seda intensiivsem on soojuskiirgus
Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab ühe keha teise abil liikuma panna nende vahetu kontaktita (kirjeldamiseks impulss). Gaasides leiavad ülekandenähtused aset tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele
6. Mis on difusioon ja millest sõltub disusiooni kiirus? Difusioon on aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekutega keskkondades (tahkistes, vedelikes, gaasides ja plasmas). Difusioon on pöördumatu protsess ja on üks süsteemi energia dispersiooni allikatest.Molekulide suurema kiiruse korral on difusioon kiirem. 7. Milles seisneb soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus seisneb soojusülekande liigist, kus soojus levib mööda ainet molekulide omavaheliste põrgete tulemuseda. 8. Milline on soojuse levimise suund? Soojuse levikul on kindel suund. Iseeneslikult kandub soojus alati nendest piirkondadest, kus temperatuur on kõrgem, nendesse, kus temperatuur on madalam. 9. Milles seisneb sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. 10
Aeroc plokk 0,1 W/mK 325 mm Min.vill 0,039 W/mK 200 mm Tuuletõkkeplaat 0,041 W/mK 30 mm Õhkvahe W/mK 30 mm Tellis 0,85 W/mK 120 mm Välispind Arvutada seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt ventileeritud õhkvahe variantidega Lahendus: Lahendamiseks kasutan standardit EVS 908-1:2010, valemid 4.7, 4.8, 4.9 ning tabelid 4.6 ja 4.7 ning peatükk 4.2.1.3. Ventileerimata õhkvahega variant 11 Kuna õhkvahe paksus on 30 mm, kasutan tabelist 4.7 õhkvahe pindade emissioonitegurit 0,16. 0,13 ja 0,04 tulevad tabelist 4
Poolvaba elektron - + + Metall - - + Metalliioon Plastsus(sepistatavus) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe Mn Sb plastsus väheneb Metalne läige(peegeldumisvõime) Ag 90% Al 70% Fe 40% Elektri- ja soojusjuhtivus elektrijuhtivus suureneb Hg Pb Fe Al Au Cu Ag soojusjuhtivus suureneb
Soojusjuhtivus kui omadus, Soojusülekanne ja selle liigid. Elektriaparaadi töölerakendamisel tekkivad temas kaod, eraldub soojust ning algab nii aparaadisisene soojusülekanne kui eraldub soojuse kandumine ümbritsevasse keskkonda. Soojusülekanne toimub alati kõrgema temp-ga kehalt madalama temp-ga kehale ja kestab seni, kuni kehade temp-d võrdsustuvad. Eristatakse kolme soojusülekande viisi: soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus e radiatsioon. Soojusjuhtivus on materjali omadus kanda soojust üle kuumematelt osadelt jahedamatele. See võib toimuda keha sees, kahe kokkupuutuva keha vahel või ühelt kehalt teisele, kui nad on teineteisest eraldatud kolmandaga. Soojusjuhtivus metallides toimub tänu elektronide soojuslikule liikumisele. Soojusjuhtivus on iseloomulik tahketele kehadele ja soojusjuhtivuse tekkeks on vajalik temp-de erinevus. Konvektsioon on soojusülekanne gaasi või vedeliku osakeste liikumise teel.
Temperatuur sltub hust. keemis temperatuur on 100 kraadi. 5.SULAMIS TEMPERATUUR puhta aine sulmaisel psib temperatuur muutumatuna kuni kogu aine on sulanud. 6.AINE TIHEDUS Tihedus nitab, kui suur on hikulise ruumalaga aine koguse mass. 7.AINE KVADUS Aine kvadus nitab aine vastupidavust likamise ja kriimustamise suhtes. 8.AINE TUGEVUS Aine tugevus nitab vastupidavust painutamise ja venitamise suhtes. 9.ELEKTRI JUHTIVUS Elektri juhtivus nitab aine vimet juhtida elektrit. 10.AINE SOOJUSJUHTIVUS Aine soojusjuhtivus nitab aine vimet juhtida soojust
potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Soojusjuhtivus - seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa
arvestata. 7. Mis kirjeldab reaalse gaasi käitumist? (2 punkti) Reaalse gaasi käitumist kirjeldab reaalse gaasi võrrand. 8. Mida nimetatakse ülekandenähtusteks? (2 punkti) Ülekandenähtused on nähtused, mis on sisuliselt seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. 9. Mis on difusioon? (3 punkti) Difusioon on nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärel. 10. Mis on soojusjuhtivus? ( 3 punkti) Soojusjuhtivus on nähtus, mille sisuks on temperatuuri ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärel. 11. Mis on sisehõõre? (3 punkti) Sisehõõre on nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärel. 12. Kirjelda gaaside siseehitust. Molekulide vahel mõjub tõmbejõud, toimuvad molekulidevahelised põrked. 13. Kirjelda vedelike siseehitust.
See keraamiline segu kuumutatakse elektriahjudel 2000 [4] üle ja sulatanud materiali vool välja pigistavad kiududeks puhumiga või pöörlemiga. Pikk ja tükeldatud kiud iselomustavad kõrg temperatuuri vastupidavusega ja kõrg keemilise stabiilsusegaja veel kiud oksüdeerumisele ja kuju muutumisele. Kiud võivad erineda kiuliseta materjali sisuga või olla viimistletud erikattega, millest s6ltub nende omadused. 1.2 Keraamilise kiu omadused Keraamilised materjalid omavad madal soojusjuhtivus , omavad surepärase elektroisolatsiooniomadusega kõrgel temperatuuril ja kõrge õhuniiskusel. Nad võib kasutada pikka aega temperatuuril 1000° [6] ja lühidalt kõrgematel temperatuuridel. Keraamilise kiu tooted kasutatakse nagu termiline tõke eerinevatel tehnoloogiliste protsessidel, mis kaasneb kõrge temperatuuriga (enne 1150 °) [6] . Keraamilise kiu toote keemiline püsikindlus on 5-11[6]. Keraamilise kiu toote soojusjuhtivus on 0,07 0,1 / kraad[6]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
