Ääremeri- maailmamere osa, mis külgneb mandriga Saartevaheline meri- maailmamere osad, mida ümbritsevad saarestikud Selfimeri ehk epikontinentaalne meri- meri, mille põhjaks on mandrilaava ehk self( Läänemeri, Pärsia laht, Põhjameri) Maailmamere soolsus- 3,45% Maapinna keskmine temp- +15 kraadi ehk 288 Kelvinit Kasvuhooneefekt- maapinna ja õhukihi temperatuuri tõus Maismaa ja Veekogude temperatuurikontrasti põhjused? Maismaal: väike soojusjuhtivus, segunemine puudub, madalam aurumistase, väike erisoojus Meredes: suur soojusjuhtivus, intensiivne segunemine, intensiivne aurumine, suurem erisoojus Soojema õhukihi tekkimine ülemistes kihtides? 1) Külm õhumass liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse( külm front) Soe õhumass liigub külmema peale- soe front 2) Pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti ning külm õhk koguneb lohkudesse ja orgudesse
andmed puuduvad, kuid eksperthinnangul võib eeldada, et paljukorruselised elamud on ehitatud suuremas osas Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh. peaaegu kõik paneelmajad) ja katusekate esinenud palju probleeme. on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus, mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast, on mittepiisav ja vajab lisasoojustamist
KRUNTIMINE KRUNTIMISE OTSTARVE: 1.PARANDADA NAKKETUGEVUST 2.PARANDADA ALUSPÕRANDA TUGEVUST 3.SIDUDA TASANDUSSEGU ALUSPINNAGA JA VIIMISTLUSKIHIGA BETOONPÕRANDA ETTEVALMISTUS TASANDAMINE - ÜLE 2 MM EBATASASUSED TASANDADAKSE KÕIGEPEALT KAS OSALISELT VÕI VAJADUSEL LAUSTASANDUSEGA - VIIMASE KIHINA KANTAKSE PEALE PEENTASANDUSSEGU KIHT 0,4...2 mm KATTETÜÜBI VALIK PÕRANDAKATTELE ESITATAVAD NÕUDED : 1. HELI-ISOLATSIOONIVÕIME 2. NIISKUSKINDLUS JA ISOLATSIOON 3. LIBEDUS 4. SOOJUSJUHTIVUS 5. KEEVITATAV (MONOLIITSUSE JAOKS) 6. KOORMUSETALUVUS KATTETÜÜBI VALIK 7. ANTISTAATILISUS 8. SOBIVUS KÖETAVALE PÕRANDALE 9. ANTI-ALLERGILISUS 10. SOBIVUS ALUSPÕRANDAGA 11. HOOLDATAVUS 12. PEHMUS 13. ASENDATAVUS 14. KRIIMUSTUSTUNDLIKKUS 15. SOOJUS KATTEMATERJALIDE TÜÜBID HOMOGEENSED PVC-KATTED KOGU PAKSUSES SAMA MATERJAL KIHILISED PVC-KATTED KOOSNEVAD KULUMISKIHIST JA ALUSKIHIST VILTALUSEGA PLASTKATTED ALUSKIHIKS DZUUTKANGAS VÕI POLÜESTERVILT, KASUTAMINE LÕPETATUD
väheoksüdeeruvast materjalist (värvilisest- või väärismetallist, nende sulamitest või metallkeraamika teel). [3] Nõuded on kohati vastukäivad ning ideaalset, kõigile nõuetele vastavat materjali polegi olemas. Seetõttu kombineeritakse metalle ja kasutadakse erinevaid sulameid, et materjalide omadusi parandada. 4. Kommuteerivates kontaktides kasutatavad materjalid: (Põhiandmed Tabel 1) Hõbe (Ag)- Tal on suurem elektri- ja soojusjuhtivus kui ühelgi teisel metallil. Väike kontakttakistus. Hõbe on üks odavamaid väärismetalle. Tema pehmuse tõttu on teda hea töödelda. Hõbe on tundlik väävli suhtes. Puhas hõbe on kasutusel väiksemate voolude lülitamisel (kuni 20 amprini), kuna tal on väike kaarekindlus, kuid väikesete voolude puhul on ta kulumiskindel. Väga laialdaselt on kasutusel hõbeda sulamid vasega (Cu), pallaadiumiga (Pd),
1.3.2 Arvutuskäigud 1. Leian pinnast iseloomustava teguri B', valemiga: 2,475 ( valem 9) kus: P Kogu hoone perimeeter seest poolt arvestades, m A kogu põranda pindala, m2 B' põrandat iseloomustav tegur, m 2. Leian põranda ekvivalentse paksuse, arvutamiseks kasutan järgmist valemit: ( valem 10 ) kus: dt põranda ekvivalentne paksus w sokli kogupaksus, m pinnase pinnase soojusjuhtivus, (m2·K) Rsi on piirde sisepinna soojustakistus. Selleks suuruseks on põranda puhul 0,17, (m2K)/W. Rf põranda soojustakistus, mille hulka arvestatakse kõik põranda kihid kaasaarvatud põrandakate. Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W 12 Arvutan põranda ekvivalentse paksuse valem 10-ga: = 7,35 Kuna 2,475 on väiksem kui dt = 7,35 on tegu hästi isoleeritud põrandaga ,seega arvutan U väärtuse valem 11-ga 13 2
Pult on elektrooniline seade, mis juhib teist elektroonilist seaded. Tavaliselt see on väike karbike mis koosneb elektriskeemist ja paljudest nupukestest. Tal peab olema oma aku mis laseb töötada puldile autonoomses reziimis. Võib juhtuda niimodi, et puldil on olemas juhi mis tähendab, et ta ei ole autonoomne seade, aga tv puldid tavaliselt töötavad ilma juhita ehk iseseisev seade. Puldiga võib juhtida kõike, näiteks: televiisor, arvutit, garaazi uksed, konditsioneerid, soojusjuhtivus, kosmoselaevu, DVD- mängija, audio mängija, foto- ja videokaamerad, mänguasju ja isegi autovõti on ka pult. Pulte on erinevaid, on distantsioonilise juhtivusega, on televisiooni puldid on tavaliselt meie ajal autonoomsed seaded. 3 Ajalugu Kõige esimene mainitamine puldist oli 1898 ja seda mõtles välja Nikola Tesla. Ta mõtles välja mehaanilise kraani tõstuki.
Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel, mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on ä...
• madala kt-ga • lihtainena tugevalt mürgised! • Cl ja Br – vee puhastamine • I – haavade ümbruse desinfitseerimine KONTROLLTÖÖ KORDAMISÜLESANDED nr 6. TEEMA: Mittemetallid 1. Võrdle metallide ja mittemetallide füüsikalisi omadusi. Metallid: • tihedus erineb, on kergeid ja raskeid • iseloomulik läige • hallikas värv (v.a Au,Cu) • enamik plastsed, Sn,Mn haprad • elektri-ja soojusjuhtivus • st. väga erinev Mittemetallid: • halb soojus- ja elektrijuhtivus • rabedad • erinev värvus • st. väga erinev 2. Milliseid oksüdatsiooniastmeid omavad: IVA mittemetallid – -IV, IV, II (-4, +2, +4) CH4, CO2,CO VA mittemetallid – -III, III, V (-3, +3, +5) NH3, HNO2, HNO3 VIA mittemetallid – -II, IV, VI (-2, +4,+6) H2O, H2SO3, H2SO4 VIIA mittemetallid – V, -I (-1, +5, +7) CaCl2, ( ), HClO VIIIA gaasid – VI (+6)
....... 5 Omadused............................................................................................................... 5 Materjali tihedus................................................................................................... 5 Materjali sulamistemperatuur..............................................................................5 Elektrijuhtivus...................................................................................................... 5 Soojusjuhtivus...................................................................................................... 5 Soojusväsimus...................................................................................................... 5 Värvus.................................................................................................................. 5 Kõvadus................................................................................................................ 5 Tugevus...
tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmed/voolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), vedelik ja selle omadused/olek; olulisus: voolukiirus. Soojuslikud protsessid – jõud: temperatuuride vahe; kaastegurid: viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), soojusjuhtivus (mida suurem, seda kiiremad), kihi paksus (mida paksem kiht, seda aeglasem), temperatuur (mida kõrgem, seda kiirem); olulisus: agregaatoleku muutus ja temperatuuride ühtlustumine. Massiülekande protsessid – jõud: kontsentratsioonide erinevus; kaastegurid: toote omadused, struktuuur, veerikkus (mida rohkem vett, seda kiirem), temperatuur (mida kõrgem, seda kiirem), toote kuju ja suurus (mida suurem tükk, seda aeglasem);
lainepikkusega kui läbinud valgus, kuid mitte alati. 10.5 Polümeeride ja komposiitide optilised omadused Polümeerides ja komposiitides on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Tulemusena suur osa valgusest materjalis hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 10-8). 18. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus (11.1), antud joon 11-1 ja 11-2 Soojusmahtuvus Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temperatuuri vahemik T läheneb nullile. Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga
(p juhtivusega ja n juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektron paari, mis sisemis e elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid (rubiinlaser, pooljuhtlaserid) ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites neid võib teha väga väikeseid, valgustäpi s uurusi. 19. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus (11.1), antud joon 11-1 ja 11-2 Soojusmahtuvus Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temperatuuri vahemik T läheneb nullile. Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga
vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla pinnale kvantitatiivselt kultuurtaimede saagi suurusena, 9 korda, liivsavil 6 korda, turbal 4 korda kuhjuda küllaltki suurel hulgal orgaanilist aint. mille eelkõige määravad taimede varustatus suurem,*niiske muld alati külmemm, soojeneb ja Taimede mahlakad osad(lehed, mugulad jne) omastavate toitainetega ning mulla õhu-,vee- ja jahtub aeglasemalt.
Kood 150510CTF Töö teostatud 12.02.2015 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Töö käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse
Ühtlane sirgjooneline liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v ∆ x x 2−x 1 Keskmine kiirus: v= = ∆ t t 2−t 1 dx Hetkkiirus: v= dt m Ühik (v): s Ühtlaselt kiirenev liikumine Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v, kiirendus a ∆ v v −v 0 v=v + a ∆ t Kiirendus: a= = ⇛ 0 dx=(v+v0)/2xt ∆t ∆t m Ühik (a10): s2 Newtoni 2. seadus Mõisted: keha kiirendus a, kehale mõjuv jõud F (summaarne jõud), keha mass m F Kiirendus: a= ⇛ F=am m m Ühik (F): 1 N =1 2 ⋅ 1 kg s Gravitatsioon Mõisted: gravitatsioonilise vabalangemise kiirendus g, keha mass m, gravitatsiooniline konstant G, Maa mass M, Maa r...
Potensiaalne energia eneriga, mida aineosakesed omavad vastastikmõju tõttu. Siseenergia kineetiline energia + potensiaalne energia. 1 kalor soojushulk, mille abil saab tõsta 1g vett 1ºC võrra. Soojusülekanne keha siseenergia levimine ühelt kehalt teisele. Soojuslik tasakaal antud ja saadud soojushulk on võrdsed. Erisoojus kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et 1 kg massiga keha soojeneks 1ºC Soojusülekande liigid: 1) soojusjuhtivus siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele 2) konvektsioon siseenergia ülekandumine õhu kaudu 3) kiirgus kehad saavad energiat kiirguse abil Millest sõltub keha kiirguse hulk? Keha pindalast, temperatuurist, tumedusest/heledusest. Millest sõltub kehale üle kantud soojushulk? Temperatuurist, massist, ainest. Valge pind pind, millelt peegeldub vähemalt 95 % peale langevast valgusest. Must pind pind, millelt peegeldub alla 5% peale langevast valgusest.
külmatehnika seadmetes. Vähem kasutatakse ferriitseid (11-18%Cr), martensiitseid (12-17% Cr) roostevabu teraseid. Kasvab järk järgult austeniit-ferriitstruktuuriga teraste kasutamine. Austeniitsete roostevabade teraste omadused ja keevitamine erinevad madalsüsinikteraste omast järgmiste punktide poolest: · Madalam sulamistemperatuur mistõttu on vajalik väiksem keevituskaare võimsus. · Soojusjuhtivus on madalam (kuni 3 korda), mille tulemusel suureneb läbikeevitus ja termomõjutsooni temperatuur on kõrgem. On vaja piirata keevitusenergiat ja keevitusvoolu. · Joonpaisumistegur on suurem. Kaasnevad suuremad keevitusdeformatsioonid, mille vähendamiseks tuleb detailid kinnitada tihedamalt traagelõmblustega vahekaugusega 30- 120 mm. Samuti on õhupilu detailide vahel suurem. Detailid tuleb kinnitada jäigalt
Leek kuumutab pealesulatatud metalli, mille tõttu toimub õmblusemetalli ja remomõjutsooni aeglasem jahtumine. Lisametalli vardaga tehakse väiksema aplituudiga spiraalikujulisi liigutusi, võrreldes vasaksuunalise keevitamisega. Leegi soojus hajub vähem. Seetõttu tehakse paremsuunalisel keevitamisel servade 90° lahknemisnurga asemel 60...70° nurk, millega vähendadakse pealesulatatava metalli kogust ja toote kaardumist. Eelised: Piisav soojusjuhtivus Hea läbikeevitatavus Madal jahtumise kiirus Parem keevisõmbluse kaitse Puudused: Õmblus on väga suurte pinnakonarustega Raskesti rakendatav, kui toote paksus on alla 3mm Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalist gaaskeevitamist kasutatakse 2-3mm paksusega terase ja kergesti sulatavate metallide keevitamiseks. Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul toimub keevitamine paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse keevitamata
Isokoorses protsessis on ruumala konstantne, rõhk ja temperatuur võrdelises seoses. Isotermses protsessis on temperatuur konstantne, rõhk ja ruumala pöördvõrdelises seoses. 40. Mikro- ja makro parameetrid? Mikroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet molekulaarsena. Makroparameetrid on sellised füüsikalised suurused, mis käsitlevad ainet pidevana ehk ei arvesta kehade molekulaarse ehitusega. 41. Soojusülekande liigid gaasides? Konvektsioon, soojusjuhtivus, soojuskiirgus. 42. Mis on ja kuidas tekib sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See tekib gaasis liikuvate kehade kiiruse säilitamiseks tehtavast tööst 43. Kuidas saab siseenergiat gaasides muuta? Soojusülekanne, mehaaniline töö. 44. Termodünaamika I ja II printsiip? II printsiibi seos loodushoiuga? I – süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks.
Vasaksuunaline Soodne kasutada alla 3mm Läbikeevitus halvasti paksuste materjalide kontrollitav keevitamusel Gaasileegi väiksem õmbluse kaitse Piisav soojusjuhtivus Õmblus on väga suurte pinnakonnarustega Paremsuunaline Hea läbikeevitatavus Raskesti rakendatav, kui toode paksus on alla 3 mm Madal jahtuvuse kiirus Parem keevitusõmbluse kaitse Tabel 2 Keevitus viiside eelised ja puudused.
Kihtide materjalist sõltub oluliselt ka kergseina niiskustehniline toimivus. Puitkarkasspiirete materjalivalik sõltub: - piirde toimivusele esitatavatest kriteeriumitest, - paikkonna kliimast, - ruumide kasutusotstarbest, siseõhu kliimast (ventilatsioon, temperatuur ning niiskustootlus), - materjalide omadustest, - materjalide paigaldustingimustest. Piiretes tuleb igati vältida niiskuse kondenseerumist. Selle tagajärjeks võivad olla materjali omaduste muutumine: soojusjuhtivus halveneb, mahumuutus suureneb, soojustuse vajumine suureneb, materjalist haihtuvate ühendite eralduvus suureneb jne. Piiretesse ei tohi koguneda liigniiskust, võimalik liigniiskus (ehitusaegne niiskus, veeavarii, sadevesi) peab saama kiirelt välja kuivada. Seetõttu ei tohi piirdesse tekkida piirkondi, mis oleksid kahe aurutiheda kihi vahel ja kust niiskuse väljakuivamine oleks takistatud. Piiretes ei tohi luua ka tingimusi hallituse tekkeks
Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistemperatuur puhas aine sulab ja keeb kindlal temperatuuril. Puhta aine sulamisel ja keemisel temperatuur ei muutu. Nt. S: jää 0°C, raud ~1500°C, tina 232°C. K: vesi 100°C, etanool 78°C, eeter 36°C. Elektri- ja soojusjuhtivus aine võime juhtida elektrir ning soojust. Head elektri- ja soojusjuhid on metallid(Ag, Cu, Al) ja soolade vesilahused. Ohutusnõuded: 1. järgi täpselt tööjuhendis antud soovitusi ja õpetaja nõuandeid! 5. tundmatu aine lõhnaga tutvu eemalt, ära maitse! 2. vajadusel kasuta avivahendeid nt. kittel, kummikindad jne. 6. pärast tööd pese käed ja korrasta laud. 3. plahvatus- ja tuleohtlike aineid hoia põletist eemal
ka analüüdi retentsiooniaeg. Detektor- teisendab informatsioon proovi kontsentratsiooni kohta kolonni lõpus elektriliseks signaaliks, mida on lihtne võimendada ja registreerimis seadmel näidata. Eristatakse selektiivseid (kindlalt tüüpi ainete määramiseks) ja mitteselektiivseid (reageerivad ühtemoodi kõigile ühenditele) detektoreid. Levinum mitteselektiivne detektor gaasikromatograafias on soojusjuhtivus detektor (joonis 7). Soojusjuhtivuse detektoris kasutatakse suure soojusjuhtivuse kandegaasi. Kolonnist väljuv kandegaasi voog suunatakse kanalisse, millest on läbi viidud pingestatud metalltraat, mida nimetatakse filamendiks. Mõõdetakse filamendi läbivat voolutugevust, mis sõltub eelkõige tema temperatuurist. Temperatuur sõltub omakorda filamendi ümbritsevast soojusjuhtivustegurist ja detektoriploki temperatuurist. Kui
Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Too näiteid. Ajutistel jõgedel (kõrbes voolavad jõed), jõed mille vesi võetakse ära niisutamiseks Infiltratsioon- sademete vee imbumine pinnasest Too välja põhjused, miks soojenevad maismaa ja meri erineva kiirusega : - merevee soojusmahtuvus on suurem kui maismaa soojusmahtuvus - vesi on pidevas liikumises ja seetõttu toimub soojusülekanne - suur soojushulk kulub vee aurustumisele - kivimite ja vee soojusjuhtivus on erinev, kividel on soojusjuhtivus parem Kuidas mõjutab selline erinevus kliimat (eelmise ül kohta) ? - vesi on peaaegu igal pool kõrgem õhu temeratuurist maismaa kohal. Mere ääres on talved soojemad. Miks on põhjapoolkerale jääva maailmamere pinnatemp mitme kraadi võrra kõrgem kui lõunapoolkeral? - põhjapoolkeral liigub hoovusega soojem vesi - põhjapoolkeral puudub vett jääga kaetud manner.
Tehnomaterjalid II KT 1. Fe-Fe3C faasidiagramm: faasid rauasüsinikesulameis: F, T, A. Faaside omadused. Raud moodustab süsinikuga järgmised metalsed faasid: Piiratud tardlahused: ferriit, austeniit. Keemilised ühendid: Fe 3C jt. Toatemperatuuril on kõikidel tasakaalulistel rauasüsinikusulamite struktuuriosadeks ferriit ja tsementiit (Fe 3C), temperatuuril üle 727°C lisandub neile austeniit. Ferriit (F) (ferrite)- süsiniku tardlahus a-rauas, mis moodustub süsiniku aatomite paigutumisel -raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse (eelkõige tahkudel olevatesse). Temperatuuril 727 °C lahustub a-rauas kuni 0,02% C (massi%), toatemperatuuril aga kuni 0,01%. Temperatuuridel 0...911 °C esineb -ferriit, 1392...1539 °C-ferriit. Ferriiti iseloomustab: ruumkesendatud kuupvõre (K8), väike tugevus ja kõvadus, suur plastsus. - ferriidi puhul on süsiniku lahustuvus -rauas väga väike: temperatuuril 727 C 0,02%, toatemperat...
1. Analüütilise instrumendi struktuur. Defineerige analüütilise instrumendi dünaamiline diapasoon:, detekteerimispiir ja instrumendi tundlikkus. Analüütilise instrumendi skeem: Ergastus Proov Detektor allikas energia energia Ergastusallikas genereerib energiavoo, mis astub prooviga vastasmõjusse (valgus, soojus, pinge jms). detektor teisendab proovi keemilise reaktsiooni energiavoole elektriliseks signaaliks, mille suurus on proportsionaalne aatomite/molekulide arguga ja mille kuju sõltub sageli aatomite/molekulide loomusest. Detektori signaali pole enamasti võimalik ette ennustada ja seega on ta empiiriline. Dispasioon: millises väärtuste vahemikus on tulemus usaldusväärne Detekteerimispiir: vähim määratav hulk Tundlikkus: 2. Elektroanalüütiliste...
Elektrilaengu jäävuse seadust 9. Milliste mõõtmiste teostamisel kasutatakse bioloogias, meditsiinis ja keemias füüsikalisi mõisteid? Füüsikalisi mõisteid kasutatakse: taime kasvu kiiruse , looma liikumise, vere ringlemise jms. kiirused ja kiirendused; akustilised nähtused; vererõhk veresoontes, vibratsiooni mõju, koe elastsed omadused (mehaanika mõisted); kehade, kehaosade ehk organite ja keskkonna temperatuur, bioobjekti kalorimeetria soojusproduktsioon ja soojusjuhtivus (soojusõpetus); laengute, ioonide liikumine ja konsentratsioon, biopotensiaalide tekkimise mehhanism, südame elektrivälja ja magnetvälja parameetrid, eluskoe impedants (elekter); silm ja prillid, vedelike läbipaistvus, neeldumine, spektraalanalüüs, ultra-ja infravalguse mõju (optika); kiirgused ja nende mõju, dosimeetria (aatomifüüsika). 10: Mida nim. Biolooilise objekti karakteristlikuks pikkuseks? Milleks teda kasutatakse?
Edasikandunud gaasi massi saab leida seosest m = D 1 S t , kus m on aine l mass, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S, kusjuures l on molekulide alg- ja lõppasendite vaheline kaugus ning n1 ja n2 on molekulide kontsentratsioonid alg - ja lõppasukohas. Suurus D on difusioonitegur, mille väärtus on erinevatel ainetel erinev. · Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on ainel erinev temperatuur. T - T2 Edasikandunud soojushulka saab leida seosest 1 Q= S t , kus Q l on
õpetlase William Thomsoni lord Kelvini Cpinnase ruumerisoojus murdumisnäitaja. Palava päikesepaistelise pinnase soojusjuhtivus siniste kiirte kaotus on siis kõige märgatavam. Mida suuremad on päevaga võib vahetult maapinna kohal olev poolt. Seelle skaala null või nn. osakesed, seda pikemaid laineid nad õhukiht olla palju kuumem selle kohal absoluutne null kujutab endast kõige
Metallid ja nende kasutamine Essee Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub paljuski nende omadustest. Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad. Nendest on võimalik venitada traati, valtsida õhukesi lehti, sepistada väga erineva kujuga esemeid. Sulatatud metalle saab valada vajaliku kujuga vormidesse. Metallide heaks omaduseks on ka see, et neid on võimalik kokku keevitada. Metalli valikul tuleb silmas pidada tema keemilist vastupidavust antud tingimustes. Olulised on aga ka metallide füüsikalised omadused: tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist, seda kõrgem on metalli hind. Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnn...
taimedele. Nii lülitub elutu lämmastik äikese abil taimede, nende kaudu ka loomade ja inimeste eluprotsessi. Asjatult ei nimeta inimesed äikest "elukandjaks ja eluloojaks". Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine: Lämmastik on maitseta, lõhnata, värvuseta gaas. Ta on vees vähe lahustuv (lahustub veidi vähem kui hapnik). Ta on õhust veidi kergem. Tema tihedus(kg/m 3) on 1,251. Lämmastikku soojusjuhtivus (W/ (m*K) on 0,0237. Lämmastiku sulamis temperatuur on 210 oC ja keemistemperatuur on 196oC, mis on veidi madalam kui hapnikul (-183 oC). Seda erinevust kasutatakse lämmastiku ja hapniku tööstuslikul saamisel vedelast õhust selle destilleerimisel. Laboratoorselt saadakse eelkõige ammooniumnitriti NH4NO2 kuumutamisel: NH4NO2 => N2 +2H2O Keemilised omadused: Lämmastik on väga püsiv, sest molekulis on tal aatomite vahel tugev kolmikside NºN , mistõttu ta on
Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid)
kehas ning poorid (õhuvahed aines) vähendavad tihedust. 9 Küsimuste vastused [1] 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et otsustada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes antud materjali kasutada. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused(mass, soojusjuhtivus jne) 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Tihedusest sõltuvad soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Mida suurem on poorsus, seda väiksem on aine tihedus ja seda madalam on materjali
põhjani. Ülemised kihid annavad soojust edasi alumistele kihtidele ja lõpuks on jälle kõik kihid sama temperatuuriga. Jõuab kätte kevad ja on jälle vee segunemise aeg. Suvel on vesi kihistunud. Põhjakihi temperatuur võib olla 4 kraadi ja ülemine kiht 20 kraadi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eesti_veekogud.htm Suvel moodustub järvedes sooja ülemise kihi all temperatuuri hüppekiht, kus vertikaalne segunemine on tiheduse suure vertikaalse gradiendi tõttu takistatud ja soojusjuhtivus alumistesse kihtidesse on vähem intensiivne. Seetõttu võib suvel alumine kiht olla väga jahe. Madalates järvedes ulatub suvine soojenemine ka alumistesse kihtidesse. Kevadel rannaäärsed madalad veed soojenevad kiiresti. Järve keskel pinnakihi soojenev vesi segatakse läbi allpool olevate külmemate vetega ning seetõttu pinnakihi soojenemine ei ole seal nii kiire. Kui järve keskel tekib stabiilne stratifikatsioon, siis sügavamate kihtidega
seadus): = const ; T 1 2 Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus: pV = const ; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1 = p2V2 . Keha siseenergiaks nim keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia alati soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid on: 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2) konvektsioon, kus energia levib gaasi- või vedeliku liikumise tõttu; 3) soojuskiirgus, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojushulga
Bioloogia- inimene 1) Mille poolest erineb inimene loomadest? Inimesele omased tunnused Suhteliselt suur aju, püstine- kahejalgne liikumine, osavad käed, teadvuslik ajutalitlus, sotsiaalne mälu jne. 2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi....
psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. 1.8 VASE KASUTUSALAD Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Vase erinevate oksiidide abil saadakse ütrium-baariumvaskoksiid YBa2Cu3O7-, mis on tuntuim kõrgtemperatuurne ülijuht[1]
Keres asub üks torulaud, millesse on valtsitud ühed ja samad toru .Torud on loogakujulised Vedel külmutusagens juhitakse aurustikaanes vahesei- naga eraldatud alumisse kambrisse ja sealt läbi torude, kus agens keeb, võttes selleks soojust soojuskandjalt. Soojuskandja liikumissuunda muudavad põikvaheseinad, tänu millele soojusvahetustingimused paranevad. Kui mutusagensi keemistemperatuur on soojuskandja külmu temperatuurist madalam, siis tekib torudel jää. Viimase soojusjuhtivus on väike, mistõttu tekkinud jääkiht ei lase soojuskandjat täielikult ära jäätuda. Jäätumisohu tõttu kasutatakse nimetatud aurusteid harilikult vee ja seks kuni temperatuurini 2... 3 C. Soolvee 5 soojusmahtuvus ja eriraskus jõud saadakse vas tavast tabelist soolveele valitud külmumistemperatuuri alusel. Ringleva soolvee määratud mahu järgi valitakse sobiv soolveepump
HgS, FeS2), kloriidsed ( NaCl, KCl), karbonaatsed, ...jt.sooladena. Aatomi ehitus ja paiknemine per. süsteemis: Per. süsteemis- vasakul all; väliskihis 1-3 elektroni, aatomiraadius suhteliselt suur; elektronegatiivsus suhteliselt väike; loovutavad elektrone; on redutseerijad; ühendites omandavad positiivse oksüdatsiooniastme. Metalliline side: Metallioonide ja "vabade elektronide" vaheline side. Füüsikalised omadused: Üldised: hea elektri .ja soojusjuhtivus, metalliline läige, plastilisus. Erinevused: 1. Läige ja peegeldumisvõime (sile poleeritud pind): parimad peegeldusvõimelt hõbe(Ag). alumiinium(Al), kuld(Au). Pulbrina enamus hallikas-mustad, kuid Al ja Mg on ka pulbrina läikivad. 2. Elektrijuhtivus ja soojusjuhtivus: Parimad elektrijuhid: hõbe(Ag), vask(Cu) , alumiinium(Al). Kehvad:elavhõbe( Hg), plii(Pb). Üldiselt head elektrijuhid on ka head soojusjuhid. Temperatuuri tõustes metallide elektrijuhtivus väheneb
13 W/m²K. [2] 1.1.4 Aken 9 Antud hoone puhul on kasutatud väljapoole avanevat kolmekordse klaaspaketiga puitakent. Antud aken on valmistatud männipuidust ning kõik detailid on immutatud puidukaitsevahendiga. Nagu eelnevalt mainitud sai on tegemist aknaga, millel on kolmekordne klaaspaket ning kus sisemine ja välimine klaas on selektiivklaas (paksusega 42 mm). Akna soojusjuhtivus tegur on 1,1 W/m²K, mis on ette antud tootja lehel. (vt. Pilt 1) [3] Pilt 1. Aken. [3] 1.1.5 Välisuks Tegemist on puitalumiinium uksega mille tehasepool etteantud U arv on 0,77 W/m²K. (vt. Pilt 2) [4] Pilt 2. Välisuks. [4] 10 1
lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee · värvusest Mulla õhumahutavus määratakse mullas puhul 1,0 cal cm³, kvarts 0,52 cal cm³, õhk · taimkattest välivee mahutavuse juures. Sõltub: 0,0003 cal cm³. 1. Mulla mehaanilisest koostisest Soojusjuhtivus on soojushulk kalorites, mis 2. Mulla lasuvustihedusest läbib 1 sekundiga 1 cm paksuse ja 1 cm² 3. Mulla struktuursusest rist-lõikega pinda. Soojusjuhtivus sõltub 4. Mulla kuivendusastmest mullaniiskusest. Mida märjem muld, seda
n - enne uuritavat ainet elueeruva normaalalkaani C arv n+1 - pärast uuritavat ainet elueeruva normaalalkaani C arv n-aalalkaani ret.indeks on tema 100x C aatomite arv. RI=100(((logt-log t n)/(log t+n - log n))+n) RI=100(((t - t n)/(t n+1 - t n))+n) Ei sõltu mob.faasi kiirusest, kolonni pikkusest ega stats.faasi kogusest, vaid stats.faasi tüübist ja kolonni temperatuurist. Detektorid GCs (nimetage vähemalt kolm, koos tööpõhimõtte ideega) Soojusjuhtusdetektor (TCD) - kandegaaside soojusjuhtivus exp ajal, analüüdi juuresolekul see langeb, kuna gaaside soojusjuhtivus on 6-10x parem org. ainete omadest. Soojusjuhtivusdetektorid on mittespetsiifilised, saab kasutada ka anorgaaniliste ainete kontside mõõtmiseks. EI LAGUNDA AINEID Kõrge detekteerimispiir; 10-8 g/ml (FID-il 10-13 g/ml) ja kitsas lineaarne mõõtmispiirkond. Leekionisatsioonidetektor (FID) - sagedamini kasutatav, H-leegi elektrijuhtivus muutub elektriväljas kui läbi leegi kantakse orgaanilisi aineid
Vedelik. Rõhk vedelikus. Üleslükkejõud. Kehade ujumine. Vedeliku pinnakiht. Pinnaenergia. Pindpinevusjõud. Pindpinevustegur. Märgamine. Kapillaarsus. Reaalne gaas. Gaaside segu. Osarõhk, Daltoni seadus. Küllastumata ja küllastunud aur. Küllastunud auru tiheduse ja rõhu sõltuvus temperatuurist. Õhuniiskus. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õhuniiskuse osa meie elus, looduses. Kriitiline olek. Gaaside veeldamine. Ülekandenähtused reaalsetes gaasides: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. Soojusisolatsioon. Ülekandenähtused vedelikes. Ülekandenähtused tahketes kehades. Faasisiirded, erinevus agregaatoleku muutusest. Tahkumine ja sulamine. Rekristallisatsioon. Sublimatsioon ja härmatumine. Aurustumine ja kondenseerumine. Keemine. 2 Soojusarvutused Keha siseenergia. Siseenergia muutmise viisid. Soojushulk. Soojusbilansi võrrand. Soojusmahtuvus
√ v 2x v2y v2z 3 o Molaarsed erisoojused ja moolsoojuste suhe (+ valemid ja mõõtühikud) o Reaalsed gaasid ja reaalse gaasi isotermid (+ joonis) o Ülekandenähtused gaasides 1. Difusioon seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele.Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. 2. Soojusjuhtivus seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eriosades on ainel erinev temperatuur. 3. Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti.
kompaktne heksagonaalvõre: Be, Cd, Co, Cr , Mg, Ti, Zn. KRISTALLVÕRET ISELOOMUSTAVAD SUURUSED · Võre periood · Võre baas · Võre koordinatsiooniarv · Aatomiraadius · Võre kompaktsusaste Polümorfism. Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre t üüp. Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus ning tavaliselt ka hea mehaaniline töödeldavus, suur plastsus ja elastsus. Purustavad katsed (teimid) Tõmbeteim. Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. (Tõmbetugevus,voolavuspiir, tinglik voolavuspiir, katkevenivus,katkeahenemine). Löökpaindeteim Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus-näitajate määramise põhiline meetod. Väsimusteim
džauli? 150J 14. Jõu ja jõu õla korrutis on jõumoment 15. Kas on õige väita ”elektrijaamades toodetakse energiat?” Väär - Energia jäävuse seaduse järgi ei teki ega kao, võib vaid muunduda ühest liigist teise. Elektrijaamades muundatakse mingit liiki energia elektrienergiaks. 5. Test 1. Millises keskkonnas milline soojusülekande liik? a. gaasides: põhiliselt konvektsioon b. vedelikes: põhiliselt konvektsioon c. tahketes kehades: põhiliselt soojusjuhtivus d. vaakumis: ainult soojuskiirgus 2. Millised on mikro, millised makroparameetrid? a. molekulide keskmine kiirus: mikroparameeter b. molekulimass: mikroparameeter c. ainekoguse ruumala: makroparameeter d. rõhk: makroparameeter e. temperatuur: makroparameeter 3. Vali kirjeldusele vastav soojusülekande liik a. energia levib gaasi… vedeliku liikumise tõttu - konvektsioon b. energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu - soojuskiirgus c
Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mustadeks ja värvilisteks (rauaühendid). Keemilistest omadused. metallide juures kõige tähtsam korrosioon.Viimase kaitseks ja tõkestamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid nagu pindade katmine
Paisumine kuumutamisel - soojuspaisumine Metallid paisuvad kuumutamisel ning jahtumisel tõmbuvad kokku. Metallide soojuspaisumise suurus on erinev. Joonpaisumise tegur saadakse kui leitakse katsekeha pikenemine 1 mm kohta temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra. Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nimetatakse materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale. Mida parem on metalli soojusjuhtivus, seda kiiremini ja ühtlasemalt ta kuumutamisel soojeneb ja kiiremini jahtub.. Parimad soojusjuhid on hõbe, vask, alumiinium. Kõikide metallide soojusjuhtivus väheneb temperatuuri tõusmisel ja suureneb temperatuuri langemisel. Soojusmahtuvus Metalli võimet neelata soojust nimetatakse soojusmahtuvuseks. Erisoojusmahtuvust iseloomustatakse soojushulgaga, mida on vaja 1kg metalli temperatuuri tõstmiseks 1C võrra.
Fourier´i seadus: Soojusvoog Q kehades on võrdeline temperatuuri gradiendiga. q = - gradt , (w/m2) võrdetegur (soojusjuhtivustegur) ( w / m K ) . Soojusjuhtivustegur on igasugust ainet või materjali (keha) iseloomustav suurus ja ta sõltub aine omadustest (struktuurist), aine olekust (agregaatolekust) ning temperatuurist. Parimateks soojusjuhtideks on need metallid mis juhivad paremini elektrit. N: vask Cu 360[ w / m K ] ja alumiinium Al 200[ w / m K ] 40. Soojusjuhtivus ühe ja mitmekihilises seinas. t -t t q= (t1 - t2 ) = 1 2 = R1 [w/m2] -> näitab kui palju läheb soojust kaduma ühe kihilises seinas. - seina paksus, - soojusjuhtivustegur, R1 -antud seina termiline e(soojustakistus). 19 t1 - t2 t1 - t 2 t q= (t1 - t 2 ) = = =
) Pikemaajalisel temperatuuri püsimisel alla 0 C° külmub pinnases leiduv vesi ja liidab pinnase tahked osad kompaktseks kõvaks massiks külmunud pinnaseks. Et pinnase vesi ei ole destilleeritud, vaid moodustab mitmesuguste soolade ja hapete lahuse, siis pinnas külmub alla 0 C° juures. Pinnase külmumine sõltub koha kliimast, ilmast, lumikattest, reljeefist, pinnase termilistest omadustest jne. Märg pinnas külmub hiljem ja vähem kui kuiv, sest tema ruumerisoojus ja soojusjuhtivus on suuremad kui kuival pinnasel. Eestis on pinnas külmunud olekus keskmiselt 110-130 päeva ja sügavus ulatub 35-80 cm-ni. Lumekate - Suurt mõju külmumisele avaldab lumikate. Mida paksem see on, seda vähem pinnas külmub. Kui paks lumikate tuleb sulale maale, võib jääda pinnas kogu talveks lume alla külmumata. Mäe ahrjadel külmub pinnas sügavamalt kui orgudes. See seletub lumikatte mõjuga orus on lumekiht paksem kui mäe harjal ja takistab seega pinnase külmumist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
