Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ...
Automaatkäigukstiõlidel selllist ühtset klassifikatsiooni, nagu on mootoritel ja muudel jõuülekannetel, API ja SAE, ei ole. Automaatkäigukastide valmistajad esitavad õlidele ja hooldevälpadele omad nõudmised mida tuleb rangelt täita kogu ekspluatatsiooni jooksul. Loomulikult on lubatud õlide tihedam vahetamine, eriti juhtudel, kui auto veab haagist või töötab rasketes tingimustes. Automaatkäigukastiõlidele tähtsamad omadused on: -hea soojusjuhtivus, -head hüdraulilised omadused, -head määrmisomadused, -sobivus tihendusmaterjalidega, -stabiilsus suures temperatuurivahemikus (-40...175°C) -söövitamisvastased omadused -vahutamisvastased omadused. 3. Andurid ja täiturseadised
Sisejuhatus Mis on Lämmastik?.................................................................................................. 2 Aatomi ja molekuli ehitus........................................................................................ 2 Lämmastiku kasutamine......................................................................................... 2 Lämmastik looduses................................................................................................ 3 Füüsikalised omadused ja lämmastiku saamine......................................................3 Keemilised omadused.............................................................................................. 4 Reageerib lämmastik.............................................................................................. 4 Tähtsamad lämmastiku ühendid..............................................................................4 Viited.............
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab te...
Organismide koostises olevate elementide rühmitamine: 1)makroelemendid- O,C,H,N,P,S 2)mesoelemendid- K, Cl, Ca, Na, Mg 3)mikroelemendid- Fe, Zn, Cu, I, F jt. Neid jaotatakase sisalduse järgi organismis. Eelistatud on mittemetallid ja väikese tuumalaenguga elemendid organismide koostises. Vee molekuli bioloogiliselt tähtsad omadused: 1)polaarne-vee hea lahustumisvõime 2)vesiniksidemete moodustamine 3)suur soojusmahtuvus 4)hea soojusjuhtivus Vee ülesanded rakus: 1)kui lahusti 2)kui reaktsioonikeskkond 3)kui lähteaine 4)kui reaktsiooni lõpp saadus 5)kui soojusregulaator 6)hüdrolüüs Katioonide ülesanded: K, Na- närviimpulsi moodustamine NH4- eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagunemise käigus Ca- annab luudele tugevust Mg- on seotud nukleiinhapetega(DNA ja RNA) ; taimedes kuulub rohelise pigmendi klorofülli koostisesse Fe- esinevad punaliblede e erütrotsüüdide valgu hemoglobiini
Molekulaarfüüsika alused · Molekulaarfüüsika põhialused: 1) Kõik ained koosnevad osakestest. 2) Oakesed on pidevas korrapäratus liikumises. 3) Osakeste vahel mõjuvad väikestel kaugustel nii tõmbe- kui ka tõukejõud. · Soojusliikumine aineosakeste pidev korrapäratu liikumine, mille iseloom sõltub aine agregaatolekust. · Ainehulk () 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv (NA = 6, 02 · 1023 1/mol) molekule. · Molaarmass () 1 mooli antud aine mass (kg/mol). · Molekulmass (m0) ühe molekuli mass. m0 = M / NA. · Ideaalne gaas gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. · Rõhk on arvuliselt võrdne pinnaühikule risti mõjuva jõuga. p = F / S [Pa = N / m2]. · Gaasi rõhk on tingitud gaasimolekulide põrgetest vastu anuma seinu. p = 1/3m0nv2. m0 ...
eraldatakse metalle. 3.Milliste ühenditena esinevad looduses tähtsamad metallid? Naatrium- Na Kaltsium- K Magneesium- Mg Alumiinium- Al Raud- Fe Tsink- Zn Vask-Cu 4.Mis on kõige levinum metalliline element looduses? Kõige levinum metalliline element looduses on alumiinium 5.Millised metallid on elusorganismides väga vajalikud ja mille jaoks vajalikud? Raud(seob hapniku), kaltsium (luude jaoks), naatrium (juuste ja küünte jaoks) 6.Metallide füüsikalised omadused. hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus metalne läige enamasti hallikas värvus 7.Metallide keemilised omadused (reageerimine hapnikuga, väävliga,halogeenidega, veega, hapete lahustega, soolalahustega) Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad (loovutavad elektrone) Reageerivad veega väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega 8.Redutseerija ja oksüdeerija määramine redoksreaktsioonis(oksüdatsiooniastmete muutumise järgi). Vihikus! 9
Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a. Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on lõpmata väikeste kerakest...
tugevust, jäikust, korrosioonikindlust ja pinnaviimistlust nagu spindlid ja laagrid ·Kompsiidid kasutatakse kõrget täpsust nõudvate elementide valmistamisel ·Epoksüüdgraniit kasutatakse peamiselt lihvpinkide valmistamisel. Hea valatavus, jäikuse ja kaalu suhe ning termostabiilsus ·Polümeerbetoon kasutatakse peamiselt tööpingi sängide valmistamiseks. Hea valatavus ja võnkesummutusvõime, kuid halb soojusjuhtivus ja väike jäikus 11. 2 üldist lisaküsimust materjali ulatuses
1. Mis on vahelduvvool. Vahelduvvooluks nim voolu, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt. Selle sagedus Euroopas on 50hertzi. 2. Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk- ja efektiivväärtus? kuidas on seotud? Amplituud on maksimaalne hälve tasakaaluasendist. Hetkväärtus on muutuva suuruse väärtus mingil hetkel. Efektiivväärtus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulga. 3. Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasijuhe on juhe, mis omab alaliselt pinget maa suhtes. Nulljuhe ei oma pidevat pinget maa suhtes, kuid on vaja selleks, et tekiks kinnine vooluring .Maandusjuhe on ühendatud ühest otsast seadme metallkorpusega ja teisest otsast võimalikult otse maaga. 4. Miks kasutatakse kaitsmeid? kuhu ühendatakse? Kaitse rakendub, kui seadme metallkest satub pinge alla, ning tekitab kinnise vooluringi ja vool lülitatakse välja. Kaitsmed ühendatakse faasijuhtmele jadami...
Aktiivne metall (lihtainena) = metalliline side 13. Ioonivõre ioonide vaheline. Tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga ning rabedad Molekulvõre molekulidevaheline nõrk side. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehme Aatomivõre aatomite vahel tugev kovalentne side. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, tahked Metallivõre negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vaheline side. Elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus, läige Molekulaarsed ained osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed Mittemolekulaarsed ained(ioonid ja aatomid) osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad
s-metallid Üldised füüsikalised omadused · pehmed, suhteliselt kergelt lõigatavad · suhteliselt kerged (väikse tihedusega) · hea elektri- ja soojusjuhtivus · läikiv metallipind ja valdavalt hõbevalge värvusega Na (K) · mõnevõrra väiksem sulamistemperatuur võrreldes leelismuldmetallidega · loovutavad kergesti elektrone (aktiivsed) · puhtana looduses ei leidu, aint ühenditena · toodetakse naatriumkloriidi (NaCl) elektrolüüsil · tähtsaim ühend NaCl (keedusool), mis leiab laialdast kasutust inimeste igapäevaelus · NaOH ehk seebikivi kasutatakse seepide valmistamisel (KOH vedelseep)
Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus.Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergsulavaid,alla327C, rasksulavad üle1539C ja kesksulavad.Keemilise aktiivususe poolest väärismetallid ja mitteväärismetallid.
Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks
ülekuumenemist 10.Raud – leidub Maa tuumas, 4. Kohal maakoores, Eestis leidub soorauamaaki Fe(OH)3, ehedana leidub meteoriitrauda. Enimkasutatav metall. Omadused: tugev, kõva, puhas Fe ei roosteta, kõrge sulamistemperatuur, d-metall Alumiinium – levikult 3. Kohal maakoores, ehedalt ei leidu, saadakse elektrolüüsi teel. Kasutatakse ehitusmaterjalina, teiste metallide tootmisel. Omadused: hõbevalge, kerge, pehme, hea elektri- ja soojusjuhtivus, ei roosteta, kege toota, p-metall 11. Tina Plii o-a +2/4 o-a +2/4 hõbevalge, läikiv Hall, tuhmub pole mürgine Äärmiselt mürgine õngekonksud, konservkarbid, Kütustes, autoakud, kaitseb õnnetina radioaktiivsuse eest 12.
mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat. 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojus ülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, soojuskiirgus ja konvektsioon 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate kehade temperatuur on võrdsustunud 7. Sõnasta soojusliku tasakaalu tingimus suletud süsteemis soojusülekande korral. Suletud süsteemis soojusülekande protsessis on soojema keha poolt ära
Seina paksus, Pinna- Rw, dB mm viimistlus 100+75+100 pahtel+pahtel 52 100+100+100 pahtel+pahtel 55 150+50+150 pahtel+pahtel 55 150+70+150 pahtel+pahtel 55 150+100+150 pahtel+krohv 60 13 Poorbetoon vaheseina tulepüsivus Tuletundlikkus: A1 (mittepõlev), suhteliselt madal soojusjuhtivus. Survetugevus püsib temperatuuri tõustes kuni +700°C. Seejärel see langeb: +800°C juures on survetugevus 50 % algsest ja +900°C = 0 Seina paksus, mm Kandesein Mittekandev sein 75 EI 90 100 EI 120 150 REI 120 EI 240 ≥200 REI 240 EI 240 14
Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes on võimalik antud materjali kasutada. Tihedus on vajalik konstruktsiooni püsivuse arvutustes, et määrata konstr. reaalne kaal. Poorsus ja tihedus mõjutavad ehitusmaterjalide omadustele. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid. Poorsusest sõltuvad vastupidavus, soojusjuhtivus, külmakindlus ja teised omadused. Materjali tiheduses sõltuvad kõik tema tehnilised omadused, nt tugevus, soojusjuhtivus. Näiteks, andmed kasutatakse köetavate majade piirdekonstruktsiooni paksuse määramisel, ehituskonstruktsioonide suuruse määramisel, transpordi seadmestiku määramisel jne 3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest Soojusisolatsioon suureneb tiheduse kasvuga. 4
FÜÜSIKA ENERGIA 1. Mis on elektrivool ja kuidas on määratud selle suund? Elektrivool on vabade laengukandjate suunatud liikumine ning elektrivoolu suund on määratud kui positiivsete laengute liikumise suund. 2. Millest ja kuidas sõltub voolutugevus ? Voolutugevus sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengukandja laengust ning kiirusest, mida suuremad, seda suurem voolutugevus. I= qnSv Voolutugevus= koguaeg ühesugune arv( 1,6*10astmel-19 C) * kontsentratsioon* Juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 3. Mida näitab voolutugevus? Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. 4. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist ? ül Takistus näitab keha mõju elektrivoolule. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse ...
ehitusmaterjali iseloomulike omaduste kohta. Kuna absoluutse tiheduse määramiseks on vaja poorideta ja tühikuteta materjali, siis jahvatatakse materjal kindla terasuuruseni. Absoluutse tiheduse kaudu saame teada, mis on ehitusmaterjali mass ilma poorideta ja tühikutega. Absoluutse tiheduse abil on võimalik arvutada materjali poorsuse protsent. Tihedus on üks informatiivsemaid materjali iseloomulikke näitajaid. Tihedus näitab ehitusmaterjali ruumalaühiku massi. Materjali soojusjuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väikesem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest võipoorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest.
Sisepind Laudis 33 0,12 Õhupilu (ventileerimata) 30 - Min.vill (vahel laagid 40x100, 0,039/0, samm 600mm) 100 12 Laagide all klotsid (40*100) 25 0,13 Klotside all bituumen 3 0,17 Raudbetoonplaat 80 2 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1. Arvutan põranda pindala A, m2 : A= axb (8) A = 4,8 x 3,7 = 17,76 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m :
savimöl Materjal a = 8m b = 9m 0,35m l Sisepind PVC rullkate 5 0,17 Tasanduskiht tsement 80 1,8 Põranda kipsplaat 2*13 0,21 Kile 0,1 - Kergkruus 400 0,16 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1. Arvutan põranda pindala A, m2 : A= axb (8) A = 8 x 9 = 72 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m :
Kasutatakse nt kosmosetehnikas, lennunduses ja mujal, kus vajatakse jäikasid, soojusjuhitavaid ja stabiilsete dimensioonidega materjale. · PAN Saadakse PAN-kiu kuumutamisel õhus 220C juures, seejärel kuumutamisel inertses atmosfääris 1000C juures ja lõpuks grafitiseermisel 2000C juures. Saadav süsinikkiud on kõrge tõmbetugevuse sarrus. Head küljed: kõrge tõmbetugevus (mis on veel reguleeritav termilise töötlemise ja venitamisega 2000C juures), elektri- ja soojusjuhtivus, soojuspaisumistegur, vastupidavus oksüdatsioonile on reguleeritav kristaliinsusega ja defektide elimineerimisega. Kasutatakse kaubatoodetena 3 põhikujul: paralleelselt koos 1000-160 000 üksikkiudu; tükeldatud kiududena ja jahvatatuna. Saadaval ka kahedimensionaalsena ja kombineeritud teiste sarrustega. 15.Klaaskiu apreteerimine. Apretid. Eesmärk: 1) Klaaskiu ja maatriksi faasidevahelise sideme füüsikaliseks ja keemiliseks tugevdamine. 2) Kiu pinna
Kui absoluutne tihedus on tunduvalt suurem keha tihedusest pooridega, siis on keha poorne ning veeskaalumiseks tuleb poorid katta. Nagu tuli välja, silikaattellisel ja keraamilisel tellisel on poorsus suur ning absoluutne tihedus ja tihedus, kus on sisse arvestatud poorid, on ka suurema vahega. 7. Kordamisküsimused 7.1 Ehitusmaterjalid jaotatakse tiheduse järgi rasketeks ja kergeteks materjalideks. Tihedus iseloomustab materjali kõige paremini. Materjali tugevus, soojusjuhtivus, poorsus, konstruktsiooni mass on oluliselt seotud materjali tihedusega. Poorsus iseloomustab materjali, kas vettpidavaks või vettivaks. Suure poorsusega materjali pääseb vedelik läbi pooride sisse, seega on materjal vettiv. Absoluutne tihedus annab ülevaate molekulide paiknemise tihedusest. 7.2 Tihedusest sõltub materjali mass ja enamasti poorsus. Poorsusest sõltub materjali veeimavus, soojusjuhtivus, tugevus ja külmakindlus
Pikisuunas: 0,1mm 22. Mida nimetatakse puidu soojusjuhtivuseks ja milline on selle keskväärtus pikikiudu ning ristikiudu? Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojushulka wattides, mis läbib puitmaterjali pindalaga 1m 2 ja paksusega 1m, kui vastaspindade temperatuuride vahe on 1 deg. Pikikiudu 0,31, ristikiudu 0,17. 23. Kas puidu niiskuse suurenedes selle soojusjuhtivus kasvab või kahaneb? Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, kuna halb soojusjuht vahetub raku poorides parema soojusjuhi vee vastu. 24. Kas puidu soojusmahtuvus on suurem või väiksem kui soojusjuhtivus? Millistest füüsikalistest parameetritest sõltub soojusmahtuvus? Puidul on väike soojusjuhtivus, kuid palju suurem soojusmahtuvus, mistõttu on puit hea ehitusmaterjal. Soojusmahtuvus sõltub peamiselt: Ei sõltu:
ja tekib niiske küllastunud aur mis siseneb külmkambrisse. q 0 h1 - h4 Jahutustegur: = = ,sest qo=h1-h4 ja lk=h2-h1 lk h2 - h1 59. Soojulevi liigid ja nende olemus ja iseloomustus. Soojuslevi on soojusleviku protsess erinevate kehade vahel, lehade sees ja soojuslevil keskkonda. Soojuslevi jaguneb 3ks ja need on: 1) Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul. Esineb kõigis kehades (vedelik, gaas, tahke) kõige tugevam metallides. 2) Konvektsioon ehk konvektiivne soojuslevi Erineva temperatuuriga vedeliku või gaasi masside liikumine ja omavaheline segumine. On nii loomulik( soojema ja külmema keha masside erinev tihedus) kui sundkonvektsioon(kui kehad puutuvad
ja tekib niiske küllastunud aur mis siseneb külmkambrisse. q 0 h1 h4 Jahutustegur: ,sest qo=h1-h4 ja lk=h2-h1 lk h2 h1 59. Soojulevi liigid ja nende olemus ja iseloomustus. Soojuslevi on soojusleviku protsess erinevate kehade vahel, lehade sees ja soojuslevil keskkonda. Soojuslevi jaguneb 3ks ja need on: 1) Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul. Esineb kõigis kehades (vedelik, gaas, tahke) kõige tugevam metallides. 2) Konvektsioon ehk konvektiivne soojuslevi Erineva temperatuuriga vedeliku või gaasi masside liikumine ja omavaheline segumine. On nii loomulik( soojema ja külmema keha masside erinev tihedus) kui sundkonvektsioon(kui kehad puutuvad
Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul. Difusioon Difusioonitakistus Õhuleke Teoreetiliselt ja praktiliselt kasutatav Kondensatsioon soojusvahemik on inimese jaoks Soojusjuhtivus suhteliselt kitsas. Soojustakistus Soojuserijuhtivus Temperatuurinähtustega liitub niiskuse, Külmasild gaaside ja saasteainete liikumine Õhupraod (kompleksne mõjurite süsteem). Soojuskadu ... 9 ... SOOJUS liigub suurema energiaga alalt madalama energiaga ala suunas. Soojus liigub keskkonna ja ehitise vahel Soojusülekandena
võrrelda vaid siis kui see on määratud sama niiskussisalduse juures e kõige kergem on see absoluutkuiva puidu puhul. Puidu tihedus võib suuresti erineda ühes ja samas puidus, nt juures madalam kui tüves ja okstekohtadel tüvest tihedus suurem. Tihedus muutub ka pikki tüve, olles ülemises osas väiksem kui alumises osas. Puit on seda tihedam, mida vähem on temas õõnsusi ja poore. Puidu tihedus suurendab järgmisi puidu omadusi: tugevus, kõvadus, kulumiskindlus, soojusjuhtivus, kütteväärtus, kahanemist paisumist. Absoluutne tihedus- pole ühegi liigi jaoks iseloomustav suurus, sest oleneb puu kasvukohast, -tingimustest ja võib erineda isegi ühe ja sama tüve eriotstes. Keskmine tihedus- loetakse iga puiduliigi iseloomustavaks suuruseks. Määramise aluseks on puidumassi standartniiskus (12%). Suhteline tihedus- iseloomustab osade puuliikide puitaine ebaühtlast jaotumist (nt sügisel on okaspuude, rõngass.puit tihedam, kui kevadel).
Määrdeõlideleeristatavad viskoossused on: kinemaatiline – ν dünaamiline – η magnetiline Mahuline Struktuuriline Löögiline ting- (näit Engleri kraadid) eri- (SUS, SFS jt) Määrdeõli viskoossusest sõltuvad töötavate detailidekulumine, mootoriõli puhul mootori käivitamise kergus, kolvirõngaste tihendamise kvaliteet, õlikulu jm. Suure viskoossusega määrdeõlidel on halb soojusjuhtivus ja suurhõõrdetakistus Sellest tulenevalt püütakse iga mootorimargi jaoks valida võimalikult väikese viskoossusega mootoriõli, et tagada detailide vahel püsiv õlikiht ja minimaalne kulumine. Määrdeõlide stabiilsus Määrdeõli omadust võimalikult vähe muutuda nimetatakse stabiilsuseks. Määrdeõlide puhul on tähtis, et nad võimalikult kaua oma esialgsed omadused säilitaksid. Eristatakse keemilist ja termilist stabiilsust
Saame veest joogiga ja toiduga. Asub hüpotalamuses, osmoretseptorid veresoontes. Vee kadu: janu, käbikeha toodab antidiureetilist hormooni. Termoregulatsioon - inimesed endotermsed püsisoojased loomad, kehatemperatuur püsiv olenemata väliskeskkonnast. Temp. higistamine, veresooned laienevad. Temp. külmavärinad, veresooned ahenevad. Soojusbilanss soojuse saamine sama suur kui soojuse kadu. Soojusjuhtivus - ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need omavahel kontaktis. Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooluga. Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust tahkeks. Soojuskiirgus - soojuskadu infrapunase kiirguse näol. Treeningu füsioloogia organismi varustamine energiaga kestval pingutusel: ATP ja KP (kreatiinfosftaat) varu (u 10 sek.); anaeroobne glükolüüs, (1-2 min.) lõppeb piimhappe tekkimisega; aeroobne glükoosi lagundamine, lõppeb CO 2 ja H2O-ga (tundideks
Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joon 8. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse
Valem: m- gaasi mass ... - molaarmass ... -moolide arv R= 8,31 J/(molK) gaasi universaalne konstant Soojus Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandumise mikroskoopiline moodus. Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korrapäratu liikumise energiaks Teiseks energia ülekandumise viisiks on töö, mille saab üle kanda mistahes energia vormi mistahes teiseks vormiks Soojuse ülekande viisid · Soojusjuhtivus vaja kontakti kehade vahel · Konvektsioon vaja keha osade liikumist · Soojuskiirgus toimub iga keha korral, mille temperatuur on kõrgem kui 0 K st reaalselt iga keha korral Soojusjuhtivuse järeldused Soojusvoog on seda suurem, mida: · Suurem on temperatuuri gradient (näiteks: välis ja sisetemperatuuri vahe) · Suurem pind, mida mööda soojuskadu toimub · Pikem aeg · Õhem pinna paksus · Suurem soojusjuhtivustegur Valem:
õhuläbitavus nii suur, et nende puhul tuleb kasutada tuuletõket. · Niiskuse mõju: õhukuiva mineraalvilla niiskus on ca 0,5%; maa sees olevate konstruktsioonide soojustamisel on niiskuse mõju suur, mistõttu tuleb immutada vetthülgavate ainetega. · Veeauruläbilaskvus on küllalt suur, piirides 0,06x10-9 kuni 0,2 x10-9 kgm/Ns vajavad hüdroisolatsiooni. · Mineraalvilltoodete survetugevus oleneb toote liigist. · Mineraalvilla soojusjuhtivus on madal, see on tingitud suure hulga kiududevahelise õhu olemasolust (95% toote mahust). Soojusjuhtivus sõltub mineraalvillast toote tihedusest. · Akustilised omadused mullilisest ja kiulisest struktuurist olenevalt on hääleabsorbtsiooni võime hea, seda eriti suurte lainepikkuste puhul. Väikeste lainepikkuste puhul on tarvis paksu mineraalvilla kihti või tuleb villa kaugust kõvast pinnast pisut suurendada (jätta vahed). Sammude müra summutamiseks kasutatakse nn
jooksul tema ühelt pinnalt, pindala m2, teisele sama suurele pinnale pindade vahekaugusega 1 m ja temperatuuri erinevusega 1° C, seega vt tabel 3. = kcal / meeter x tund x °C Soojusjuhtivus erinevates materjalides tuleneb eelkõige nende füüsikalistest omadustest (eelkõige tihedusest) vt. tabel 3. _____________________________A. Roos______________________________ 40 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Tabel 3. Soojusjuhtivus erinevates materjalides. Puidu niiskuse suurenemisel puidu soojusjuhtivus kasvab, sest vesi surub poorides oleva õhu välja, aga vee soojusjuhtivus on 25 korda suurem Õhust. Puidu tihedus mõjutab soojusjuhtivust, st mida tihedam puit, seda suurem on soojusjuhtivus. Puidu väike soojusjuhtivus, võrrelduna teiste materjalidega, on andnud talle rahvamajanduses laialdase kasutamise ehitusmaterjalina, näiteks puidu soojusjuhtivus on 4 korda väiksem tellisest jne. Soojusmahtuvus
9. C-teraste omadused, C%-st Süsinik: C-sisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele; vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad. Süsinik avaldab mõju ka terase külmahapruslävele, soodustades terase haprumist madalatel temperatuuridel. C-sisalduse suurenemisega kaasneb terase tiheduse vähenemine (puhta raua korral on see 7840 kg/m3, 1,5% C-sisaldusega terase korral 7640 kg/m3), kasvab eritakistus, vähenevad soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. 13 10. Legeerivad- ja tavalisandid süsinikterases Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid – legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab avalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises:
võnkumine toimub. Kineetiline energia kantakse keha külmematele osadele üle (vibratsioon kandub edasi). Head soojusjuhid: METALLID (hõbe, vask, alumiinium) Halvad soojusjuhid: ÕHK, VILL, PUU SOOJUSE KONVEKTSIOON -soojuse ülekanne gaasi või vedeliku liikumisega. Näited. Radikas toa ühes otsas ja see soe õhk liigub. Vesi looduslikes veekogudes? SOOJUSÜLEKANNE KIIRGUSEGA - Soojusjuhtivus ja konvektsioon vajavad mingi aine olemasolu. - Kiirgusülekanne toimub ka vaakumis (Päikese energia jõudmine Maale) - Kiirgus kui elektromagnetlaine Elektromagnetlaine- elektri ja magnetvälja võnkumise läbi leviv energia. Elektromagnetlaine levimise kiirus vaakumis (valguskiirus) c = 3*108 m/s = 300 000 km/s ATMOSFÄÄRIFÜÜSIKA MAA ATMOSFÄÄR - Maad ümbritsev gaasikiht, mis koosneb erinevate gaaside segust.
1. kanatõu kasvupotensiaal 2. muna mass Tänapäeva suure produktiivsusega kanakrosside munade inkubeerimisel suureneb soojusproduktsioon inkubeerimisperioodi lõpul kuni 20% võrreldes nö traditsiooniliste kodukanadega. Ehk kiirekasvulisel lihakanal on kõrgem soojusproduktsioon kui munakanal. Embrüo soojatajuvus (-aisting) Soojaaisting erineb soojusproduktsioonist, sest lisaks mängib suurt osa ka ümbritsev keskkond. 4 põhilist faktorit: * munakoore soojusjuhtivus (läbilaskvus) * muna ja keskkonna temperatuuride erinevus 5 * õhu kalorimeetriline kapatsiteet (õhu soojusjuhtivus) * õhu liikumiskiirus Munakoore soojusjuhtivus - aeroobsetes tingimustes on loote peamiseks energiaallikaks rebulipiidid, mille metabolismil vabaneb vesi ja CO2, mis eralduvad munast pooride kaudu. Siseneb lisaks ka hapnik.
Kiirgusbilanss- juurdetulnud ja lahkunud soojusjuhtivus- soojus antakse edasi molekulide sisalduvat veeauru tihedust g/m3. *Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk
Haigestutakse peamiselt 40+ vanuses, riskiteguriks on ülekaalulisus, vähene liikuvus... . Raviks on kehakaalu normi viimine, dieet, tabletid, vajadusel ka insuliini süstid. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? Aga valuvaigistitest mitte? Kirjeldage ja võrrelge nende toimemehhanisme. Sest narkootikumid asendavad virgatsaineid, aga valuvaigistid blokeerivad retseptorid? 5. Miks jahtub inimese keha vees kiiremini kui õhus? Keha kiiremat jahtumist põhjustab eelkõige vee parem soojusjuhtivus võrreldes õhuga 6.Koostage loogiline jutt kasutades ja lahti seletades järgmisi mõisteid : Homöostaas on stabiilne sisekeskkond, selle tagamiseks on vajalik vere glükoositaseme hormonaalne regulatsioon, pankreas komplekteerib ja eritab vereringesse insuliini ja glükagooni. Insuliin soodustab maksas glükogeeni sünteesi glükoosist, mille peale langeb glükoosi kontsentratsioon veres. Glükagoon, stimuleerides glükogenolüüsi maksas, põhjustab
Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt.Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaažis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks.Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke. Ka juveelide valmistamisel kasutatakse vaske, näiteks lisatakse seda kullale, et kuld oleks palju
Elavhõbe ja hõbe 1. Metallide üldine iseloomustus: Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus (survega töödelda metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Füüsikaliste omaduste järgi erinevad järgmiste omaduste poolest: tihedus jaotuvad kerg- ja raskmetallideks. sulamistemperatuur kõvadus kõige kõvem metall on kroom ja kõige pehmemad on leelismetallid. värvus magnetiseeritavus - magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt
Metallid praktikas 1. Füüsikalised omadused (5) Läige, elektri ja soojusjuhtivus (sest neil on poolvabad elektronid), plastilisus (kihid võivad üksteise suhtes nihkuda ilma kristallvõre lagunemata), ei lahustu vees ega org. lahuses. NB! pole alati kõrge sulamistemp (nt elavhõbe, frantsium, gallium) Füüsikalised omadused on tingitud aatomiehitusest: 1) Metallielementide raadius on suurem kui mittemetalliliste. 2) Viimasel kahel kihil paardumata (valentseid) elektrone vähe. Ei suuda moodustada kov. sidemeid, nende suurte aatomite kohta vähe sidemeid, ainult paar > tekitavad metallilise sideme. 3) Ioonide vahel liiguvad elektronid (elektrongaas). 2. Keemilised omadused (5) Metallideks nim. elemente, mis alati loovutavad elektrone reaktsioonide käigus. 1. reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga juba toatemperatuuril v nõrgal soojendamisel. ...
TIHEDUS näitab,kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass (kg/m3, g/cm3) tihedus=mass/ruumala =m/V MEHAANILINE LIIKUMINE on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja vältel (m/s, km/h) kiirus=teepikkus/aeg v=s/t 54km/h=54*1000/3600=15m/s GRAVITATSIOON-kehade vastastikuse tõmbumise nähtus. Gravitatsioonijõudu,millega keha tõmbab mingit maalähedast keha, nim RASKUSJÕUKS. HÕÕRDUMINE-teineteise suhtes liikuvate pindade kokkupuutekohtades esinev vastastikumõju,mis takistab kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskk...
PVC Polüvinüülkloriid Referaat Tallinn 2011 AJALUGU PVC on üks paljudest juhuslikest avastustest mida tuli teha mitu korda. Esmakordselt avastati see prantsuse keemiateadlase ning füüsiku Henri Victor Regnault poolt aastal 1835 ning teistkordselt 1872. aastal sakslasest füüsiku Eugen Baumanni poolt. 19. Sajandil arvasid paar saksa ettevõtjat, et oleks hea idee teenida raha valgustades inimeste kodusid karbiidlampidega. Aga hetkeks mil nad olid saanud valmis tonnide viisi atsetüleeni, et seda müüa igaühele kes nende lampe ostab, oldi leiutatud uued võimekad elektrigeneraatorid, mistõttu elektrilise valguse hind langes nii palju, et karbiidlampide äri lõpetati. 1912. proovis saksa keemik Fritz Klatte atsetüleeni saagast alles jäänud ainega midagi teha ja pani atsetüleeni vesinikkloriidhappega reageerima. Selle tagajärjel saigi ta PVC, aga tol hetkel ei teadnud keegi mida sellega peale hakata nii et vastavast...
füüsikalisi omadusi on tingitud metallilisest sidemest. nad on tavaliselt läikivad, suure tihedusega, venitatavad ja sepistatavad, tavaliselt kõrge sulamistemperatuuriga, tavaliselt kõvad, juhivad hästi elektrit ja soojust. Millest on tingitud metallide plastilisus, hea soojus ja elektri juhtivus? See on tingitud sellest, et metalli väliskihil on üldjuhul 1-3 elektroni, mida on kerge loovutada ja seega on ta aktiivne metall ja reageerib kiiresti ja on kergesti töödeldav . Soojusjuhtivus on ainuke soojuse ülekandumise moodus tahkes aines. Soojuse liikumine materjalis sõltub viimase füüsikalistest omadustest. Tihe materjal nagu metall on hea soojusjuht - soojus levib selles kiiresti. Kergetes õhku sisaldavates ainetes on soojuse levik aeglane ja vilets. Metallide elektrijuhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kuidas muutuvad elementide metallilised omadused Arühmas ja perioodis? Kumb
( p + 2 2 )(V - b) = RT Reaalset gaasi kirjendab Van der Waalsi võrrand: M V M M a ja b on konstandid, mis määratakse katseliselt. a iseloomustab molekulide vahelisi tõmbejõude ja b ruumala. Kõigis kolmes agregaatolekus võib vaadelda kolme erinevat ülekande nähtust: 1. difusioon (ainete segunemine) kantakse edasi ainet 2. soojusjuhtivus kantakse edasi energiat 3. sisehõõre kantakse edasi impulssi Difusioon gaasis Võrreldes teiste olekutega suhteliselt kiire. Väga olulist mõju avaldavad lisategurid- Sõltub vaba tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt
erinveateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. Süsiniku modifikatsioonid---süsinik esineb mitme polümorfse modifikatsioonina ja ka amorfsena. Teemant- toatemp ja atmosfäärirõhul metastabiilne modifikatsioon. Tekib ülikõrgel rõhul. Struktuuri saame, kui TTK võre sisse asetada teine samasugune võre, mis on esimese suhtes nihutada ¼ kuubi diagonaali võrra. Kõige kõvem materjal. Elektrijuhtivus on äärmiselt väike, kuid soojusjuhtivus suur. Optiliselt läbipaistev ja suur murdumisnäitaja. Kasutatakse lõikeriistadena. Teemantit saadakse ka sünteetiliselt, peamiselt polükristalse kilena, gaasifaasis toimuvate reaktsiooni abil. Grafiit- kihilise ehitusega, kihtides on iga C aatom seotud kolme teise C aatomiga tugeva kovalentse sidemega. Kui neljas C valtentselektron võtab osa kihtidevahelisest van der Waalsi sidemest, siis saab seda kasutada määrdeainena. Tema kristallid on väga anisotroosete omadustega
................................................................... 8 2.1.Raua roostetamine................................................................................ 8 2.2.Vasekihi tegemine rauale......................................................................8 2.3.Rauapuru põlemine............................................................................... 9 2.4.Alumiiniumpuru põlemine.....................................................................9 2.5.Vase soojusjuhtivus katse......................................................................9 Kokkuvõte..................................................................................................... 10 Kasutatud materjalid.................................................................................... 11 Lisad............................................................................................................. 12 Lisa 1. Erinevad keskkonnad vasakult paremale ja katse 1.päev..............12
Maakera pindalast on metsaga kaetud 32%, millest 33% moodustavad okaspuumetsad ning 67% lehtpuumetsad. Maailmas on üle 25 000 erineva puuliigi. Eestis on 42% maismaa üldpindalast metsa. 70% okaspuumetsad. Tähtsamad liigid Eestis: mänd 47%; kask 28%;kuusk 20%; haab 2%. PUIDU ÜLDOMADUSED POSITIIVSED • Väike tihedus – materjal on kerge, ehitamine võimalik tõstetehnikat kasutamata • Küllalt suur tugevus • Väike soojusjuhtivus • Kerge töödeldavus • Head dekoratiivomadused – sobib paljudesse kohtadesse • Taastuv loodusvara Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
