Järeldus 1 : sisehõõrdel toimub liikumishulga ülekandumine ühelt gaasi osakeselt teisele. Järeldus 2 : tekib takistusjõud gaasisliikuvale kehale, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus tekkiva liikumishulga muuduga mv-mv . 2) Diffussiooniks nim. Kahe või enama erineva aine osakeste iseenesest segunemist. Nt. piserdades lõhnaainet õhku, kandub aine osake ühest ruumi punktist teise, see on osakese ülekandumine. 3) Soojusjuhtivus energia ülekandumine aine ühelt osakeselt teisele. Selgitus: ruumi osas, kus temperatuur on kõrgem, on osakese kiirus ja kineetiline energia suurem, põrkumisel aeglasemate osakestega toimub nende energia suurenemine. Järeldus : gaasis soojusjuhtivusel toimub energia ülekandumine põrkel osakeselt osakesele. Võrrand: Pindpinevus. Def: pindpinevuseks nim.vedeliku omadust kokku tõmbuda ja omandada minimaalne pindala....
läbib lõpmata hulga (pidevalt paiknevaid) vaheolekuid ja jõuab algolekusse tagasi. Seejuures läbitakse vaheolekuid vaid üks kord. Tsüklit kirjeldab nii pV-,pT-,kui ka TV- teljestikus kinnine joon. · Väljumistöö--töö, mis tuleb teha ühe osakese lahkumiseks vedeliku või tahkise pinnalt. · Vedelkristallid--vedelikud, milles molekulide paiknemisel korrapära. · Ülekandenähtused--difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga....
Difusioon on seda kiirem, mida hõredamad on segunevad ained. Difusiooni kiirus on võrdeline molekuli keskmise vaba teepikkusega (teepikkus, mille molekul läbib kahe põrke vahel) ja temperatuuriga ning pöördvõrdeline molekulmassiga. Soojusjuhtivus on ülekandenähtus, kus molekulide soojusliikumise energia kandub omavaheliste põrgete tulemusel ühelt molekulilt teisele. Ilma kõrvalmõjudeta (gaasivoolud) esineb soojusjuhtivus poorsetes materjalides. Seetõttu kasutataksegi poorseid materjale soojusisolaatoritena. Soojusjuhtivus põhineb sellel, et kiiremad gaasimolekulid põrkuvad aeglasematega ja annavad osa oma liikumisenergiast üle. Selliselt toimub molekulide keskmiste kiiruste ühtlustumine gaasi erinevates piirkondades. Sisehõõre on ülekandenähtus, mille tõttu kehade liikumisel gaasides mõjub takistusjõud. Näit. sõidukid ja sportlased peavad ületama õhutakistust, mida püütakse vähendada....
7 SILINDRILISE KIHI SOOJUSJUHTIVUSTEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem 1. Töö eesmärk oli määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste v...
tahke aine 1) kindel kuju, raske muuta 2)kindel ruumala, raske muuta, sest aine osad paiknevad kindlalt kristallvõre tippudes 3)soojusliikumine on osadeliikumine kristallvõre tippudes vedelik 1)kindel ruumala, 2) võtab anuma kuju, kuna on suuteline voolama 3)osad paiknevad korrapäratult 4)tõmbe- ja tõukejõud on väikesed, soojusliikum. seisneb võnkumises ja kohavahetuses 5)tahke keha ruumala on tavaliselt vedeliku omast väiksem gaas 1)puudub kindel kuju ja ruumala 2)võtab anuma kuju ja täidab selle täielikult 3)gaasi osad saavad vabalt liikuda, sirgjooneline liikumine 4)tõmbe- ja tõukejõudu peaaegu polegi, toimub ainult põrkumisel 5)osad paiknevad korrapäratult difusioon- ainete iseenesest segunemine soojusliikumise tõttu. soojuspaisumine- nähtus, kus keha...
Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita. Difusioon gaas (osakesed saavad liikuda vabalt), vedelik, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Soojusjuhtivus tahkis (võtab 1s rohkem soojust ära ning osakesed on kõige tihedamalt koos), vedelik, gaas. Sisehõõre ...
5. Mille abil säilitavad karvased loomad oma kehatemperatuuri? Karvased loomad säilitavad kehatemperatuuri karvade vahel asuva õhu termoisoleerivate omaduste abil. 6. Mille tõttu toimub soojusjuhtivuse , konvektsiooni ja aurustumise puhul soojuse ülekanne? Soojuse ülekanne soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja aurustumise puhul toimub molekulide liikumise tõttu. 7. Mida iseloomustab soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse ülekannet ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis. 8. Mille tagajärjel toodetakse inimese organismis soojust? Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. 9. Mitu higinääret on inimese nahas? Inimese nahas on 2-5 miljonit higinääret. Õ. lk. 86-95 1. Mida hävitab immuunsüsteem? Immuunsüsteem hävitab organismi sattunud patogeene. 2...
Selline materjal on valges valguses matt (joon 12-6). 23.Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus . Soojusmahtuvus- keskimine soojusmaht on soojushulk Q, mida tuleb anda, et tõsta materjali temp 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele...
Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus , sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre Keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvate kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab gaasis või vedelikus ühe keha teise...
Soojusülekanne- siseenergia levimine soojumalt kehalt külmemale. (soojusülekande suund). Soojuma keha siseenergia väheneb. Külmema keha energia suureneb. SOOJUSÜLEKANNE soojusjuhtivus soojuskiirgus *siseenergia levimine * energia levib valgusena ühelt aineosakeselt teisele. Ahi-infravalgus(infrapunakiirgus) konvektsioon *energia levimine gaasi või vedelikku voolude liikumise teel. õhumass, hoovus, tuul, veeringlus. Seaduspärasused E1 = E2 Q1 = Q2 ära antav en. Saadav en. Saadav saadav en. hulk. hulk. soojushulk. hulk. soojeneva keha siseenergia suureneb sama palju kui väheneb jahtuva keha siseenergia. ...
2. Soojusjuhtivustegur - Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem U=Q/ST 3. Kuidas on soojusjuhtivus seotud teiste ülekande nähtustega? 4. Erisoojus-on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. SI-süsteemi mõõtühik on J·kg-1·K-1. Enimlevinud tähis on c. Soojusmahtuvus- C on võrdetegur keha poolt neelatud või vabastatud soojuse Q ja sellest tuleneva kehatemperatuuri muutuse T vahel. Q=CT=C(T1-T2). Ühikuks energiaühik kraadi või kelvini kohta, näiteks cal/C, cal/K, J/K. 5...
Füüsika mõisted · Ideaalne gaas - lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel....
FÜÜSIKALISED OMADUSED Metallilisest sidemest tingitud metallide üldised füüsikalised omadused: elektrijuhtivus soojusjuhtivus plastilisus metalne läige Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad: tihedus (kergmetallid ja raskmetallid ) sulamistemperatuur (kergsulavad ja rasksulavad) kõvadus (kõvad ja pehmed) värvus (kollane Au, punane Cu, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni) ...
Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra Soojusjuhtivuseks nim siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus. Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist vedeliku või gaasivoolude liikumise teel. Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona. Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus kiirgab. Mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat ta kiirgab. Valguse muundumine keha siseenergiaks nimetatakse neeldumiseks....
4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale. soojem -> külmem head soojusjuhid - metallid halved soojusjuhid - gaasid, jää, vesi Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakeste põrkumisel. Vaakumis puudub soojusjuhtivus (pole aineosakesi) Konvektsioon on siseenergia levimine vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel Soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub Fü. Soe õhk läheb üles ja asemele tuleb jahe õhk. Tekib õhu tsirkulatsioon. nt tuul Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete või osakeste vooluna. Mida kõrgem on keha temp. / mida tumedam on keha pind / mida suurem on keha pindala, seda rohkem energiat keha kiirgab...
Eriline omadus on sulamistemperatuuri puudumine. Temp tõustes amorfsed ained pehmenevad ning voolavus suureneb. Isotroopia ja anisotroopia Isotroopiaga on tegemist juhul, kui aine omadused ei sõltu suunast. Näiteks gaasid, vedelikud, amorfsed ained on isotroopsed. Anisotroopia on kristalli omaduste sõltuvust suunast, st et kristalli vastupanu kokkusurumisele sõltub sellest, millises suunas kristalli kokku suruda. Kristalli soojusjuhtivus ja tema optilised omadused sõltuvad samuti suunast. Tahkise ehitus ja ülekande nähtused tahkistes Tahkiseks nim ainet, millel on kindel kristallstruktuur. Ülekandenähtusteks on nt difusioon, mis esineb, kuid vähesel määral. Kuna tahkistes on aamotite ja molekulide paigutusel kindel kord, pole difusioon võimalik ilma kristallstruktuuri lõhkumiseta. Difusioon sellisel juhul nagu vedelikes või gaasis, tahkistes võimalik pole. Soojusjuhtivus on kõigi tahkiste tavaline omadus...
Hoones elab 5 inimest Piirde nimetus Piirde pindala (m2) Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein 208,43 0,48 Katuslagi 267,50 0,15 Põrand 267,50 0,17 Välisuksed 2,64 0,70 Aknad 35,91 1,10...
Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulka tähistatakse Q tähega. Soojushulga mõõtühikud Soojushulka mõõdetakse kalorites. Tänapäeval mõõdetakse soojushulka dzaulides. Soojusülekanne Siseenergia levimist ühelt Soojusülekanne kehalt teisele või ühelt kehaosalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib Soojusjuhtivus Konvektsioon Soojuskiirgus siseenergia soojemalt kehalt külmemale. Soojusülekande liigid Soojusjuhtivus Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia Muutke teksti laade levib ühelt aineosakeselt teisele Teine tase molekulidevaheliste põrgete Kolmas tase tõttu, ilma et aine ümber...
28 (mm) (W/mK) ) ) w (seinte kogupaksus ) m Pi Materjal 6m 8m 0,605 Sisepind PVC rullkate 10 0,17 Betoon 100 2,0 Kile 0,1 - Pinnase liik - savi Kergkruus 300 0,16 Välispind 1.2.1 Töö ülesanne Leian põranda soojusjuhtivus U- väätuse, selle arvutuse käigus saan teada kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan Eesti standardit `' Hoonete soojuslik toimivus'', soojuslevi pinnasesse, arvutusmeetodid[2:1-48] 1.2.2 Töö käik. 1. Arvutan põranda pindala A, m2 : A= axb (12) A = 6 x 8 = 48 m2 2. Arvutan põranda välisperimeetri P,m :...
masstoneeritud klaas: mis on suure päikeseenergia neeldumisvõimega, kuid madala peegeldusvõimega; peegelduvad pinnakatted: klaasile on pü pürolüü rolüüsi si teel kantud metalloksiidi kiht; klaasile peale kleebitud vä värviline kile. 10 5 Klaasiosa soojusjuhtivus Ühekordne klaas Klaasi paksus, mm 4 6 8 10 15 19 Tavaline klaas 5.8 5.7 5.7 5.7 5.5 5.3 Kahekordne klaaspakett Vaheliistu laius, mm 6 9 12 15 18 20 4/õhk/4 3,3 3 2,9 2,8 2,7 2,8 4/õhk/4K 2,7 2,2 1,9 1,7...