Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"soojusjuhtivus" - 666 õppematerjali

soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 30. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel.
4
doc

AINE EHITUSE ALUSED

Reaalsed gaasid. Reaalse gaasi puhul peame arvestama osakes mõõtmeid, sest osakestevahelised kaugused on väiksemad, on 10 ja vähem osakese diameetrit ja molekulaarjõudusid tuleb järelikult arvestada. Ülekandenähtused gaasides. Def: ülekandenähtus on nähtus, milles kandub midagi üle. 1) Sisehõõrde tekkimine keha liikumisel gaasis. Nt. sportlane jookseb staadionil, tunneb takistusjõudu. Põhjus: keha liikumisel hakkavad tema lähedal olevad osakesed liikuma keha liikumise kiirusega. Kuna osakesel on mass, iseloomustab teda liikumishulk mv, mis kandub temast kaugemal olevatele osakestele ning väheneb. Järeldus 1 : sisehõõrdel toimub liikumishulga ülekandumine ühelt gaasi osakeselt teisele. Järeldus 2 : tekib takistusjõud gaasisliikuvale kehale, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus tekkiva liikumishulga muuduga mv-mv . 2) Diffussiooniks nim. Kahe...

Füüsika - Keskkool
50 allalaadimist
4
odt

Soojusõpetus

· Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantitatiivsel esitamis...

Füüsika - Keskkool
199 allalaadimist
3
doc

Ainete olekud, erisoojus

·Ühesuguse keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega termodünaamilise süsteemi osa nimetatakse faasiks. ·Üleminekut ühest faasist teise nim. faasisiirdeks. ·Faasisiirdeid tahke oleku piires nim. rekristallisatsiooniks. Näit. tinakatk, terase karastamine, jää 1... jää 7 Tahke->vedel(sulamine); vedel->tahke(tahkestumine e- kristalliseerumine); vedel->gaasiline(aurustumine); gaasiline->vedel(kondenseerumine); tahke->gaasiline(sublimatsioon); gaasiline->tahke(härmatumine). Antud aine puhul on iga rõhu väärtuse jaoks olemas temperatuuri väärtus, mille korral aine võib olla kahes faasis korraga. Seda temperatuuri nim. siirdetemperatuuriks. Siirdetemperatuuril on 2 faasi tasakaalus. Kolm faasi võivad antud aine jaoks olla tasakaalus ainult kindlal rõhul ja temperatuuril. Seda olekut nim. kolmikpunktiks. Iga aine jaoks on olemas temperatuuri väärtus, mi...

Füüsika - Keskkool
30 allalaadimist
3
doc

Silindrilise kihi soojusjuhtivusteguri määramine (nr.7)

7 SILINDRILISE KIHI SOOJUSJUHTIVUSTEGURI MÄÄRAMINE Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Üliõpilane: Matrikkel Rühm: Õppejõud: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Aruanne vastu võetud: Katseseadme skeem 1. Töö eesmärk oli määrata Schmidti soojusvoomõõturiga silindrilise isolatsioonikihiga kaetud aurutoru soojuskadu ja arvutada selle põhjal silindrilise kihi materjali soojusjuhtivustegur . 2. Töö käik: Katse vältel hoidsime torus auru rõhku ventiiliga reguleerides 10 Pa juures konstantsena. Katse vältel lugesime 10-minutiliste vaheaegadega sooj...

Soojustehnika - Tallinna Tehnikaülikool
162 allalaadimist
1
docx

Aine ehituse alused

Agregaatoleku määrab ­ molekulide vahelised elektromagnetilised tõmbe- ja tõukejõud, mis määravad ära oakeste paiknemise aines. Gaas ­ osakesed paiknevad hõredalt, osakesed liiguvad kaootiliselt, osakesed mõjutavad üksteist põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik ­ osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis ­ osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused ­ difusioon ­ ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus ­ soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre ­ keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus panna keha liikuma...

Füüsika - Keskkool
23 allalaadimist
15
docx

Bioloogia (12. klass)

lk. 8-10 1. Mis on fundamentaalteadus? Fundamentaalteadus ehk alusteadus on teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. 2. Mis on rakendusteadus? Rakendusteadus on teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. 3. Mis viis USA-s maisi puhastusliinide aretuseni? USA-s viis maisi puhastusliinide aretuseni viis mõningate sortide ja tõugude ristamine, mille tulemuseks saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest.(Tekkis vajadus uurida, mis ja millistel juhtudel põhjustab seda hübriidjõudu ehk heteroosi.) 4. Milles seisneb rakendusbioloogia? Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilise...

Bioloogia - Keskkool
363 allalaadimist
11
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksam

Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopi...

Materjaliteaduse üldalused - Tallinna Tehnikaülikool
101 allalaadimist
5
docx

11. klassi füüsika: Aine ehituse alused

klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult. Reaalse g...

Füüsika - Keskkool
95 allalaadimist
1
docx

Soojusülekanne

Soojusülekanne- siseenergia levimine soojumalt kehalt külmemale. (soojusülekande suund). Soojuma keha siseenergia väheneb. Külmema keha energia suureneb. SOOJUSÜLEKANNE soojusjuhtivus soojuskiirgus *siseenergia levimine * energia levib valgusena ühelt aineosakeselt teisele. Ahi-infravalgus(infrapunakiirgus) konvektsioon *energia levimine gaasi või vedelikku voolude liikumise teel. õhumass, hoovus, tuul, veeringlus. Seaduspärasused E1 = E2 Q1 = Q2 ära antav en. Saadav en. Saadav saadav en. hulk. hulk. soojushulk. hulk. soojeneva keha siseenergia suureneb sama palju kui väheneb jahtuva keha siseenergia. ...

Füüsika - Põhikool
17 allalaadimist
1
docx

Füüsika protokoll nr. 27 kordamisküsimuste vastused

Soojusjuhtivus 1. Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida, vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega ja ristlõike pindalaga S. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad temperatuurid T1 ja T2, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega , kus võrdetegur k on varda materjali iseloomustav konstant, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isoleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks. 2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem U=Q/ST 3. Kuidas...

Aineehitus -
97 allalaadimist
2
docx

Soojusõpetus mõisted III-IV peatüki kohta

· Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja ga...

Füüsika - Keskkool
30 allalaadimist
1
rtf

Metallide Füüsikalised omadused

FÜÜSIKALISED OMADUSED Metallilisest sidemest tingitud metallide üldised füüsikalised omadused: elektrijuhtivus soojusjuhtivus plastilisus metalne läige Füüsikalised omadused, mille poolest metallid üksteisest erinevad: tihedus (kergmetallid ja raskmetallid ) sulamistemperatuur (kergsulavad ja rasksulavad) kõvadus (kõvad ja pehmed) värvus (kollane Au, punane Cu, ülejäänud valged või hallid) magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni) ...

Keemia - Põhikool
21 allalaadimist
1
docx

Füüsika- soojushulk, siseenergia

Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1 g vee temperatuuri tõstmiseks 1 C võrra Soojusjuhtivuseks nim siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Gaasides paiknevad o...

Füüsika - Põhikool
17 allalaadimist
1
rtf

Kehade soojenemine ja jahtumine

Sõltub aineteosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Soojus(energia) on keha siseenergia kineetiline komponent. Soojenemine on keha siseenergia kineetilise komponendi suurenemine. Jahtumine on keha siseenergia kineetilise komponendi vähenemine. Soojushulk on keha siseenegia hulk, mis kandub sellelt teistele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra Soojusjuhtivus on siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele kehale. soojem -> külmem head soojusjuhid - metallid halved soojusjuhid - gaasid, jää, vesi Gaasides paiknevad osakesed hõredalt, liikumise edasikandumine ühelt osakeselt teistele esineb vaid osakes...

Füüsika - Põhikool
56 allalaadimist
4
docx

Vedeliku ja tahkise omadused, tuum ja elektron, laser

Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suu...

Füüsika - Keskkool
27 allalaadimist
4
xlsx

Energiaarvutus hoonel

Hoones elab 5 inimest Piirde nimetus Piirde pindala (m2) Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein 208,43 0,48 Katuslagi 267,50 0,15 Põrand 267,50 0,17 Välisuksed 2,64 0,70 Aknad 35,91 1,10 Põhjapoolsed aknad 15,34 Lõunapoolsed aknad 13,65 Läänepoolsed aknad 3,38 Idapoolsed aknad 3,64 Külmasilla nimetus Külmasilla pikkus (m) Külmasilla Soojusjuhtivus (w/m2*K) Välissein-välissein...

Energiaarvutus -
37 allalaadimist
28
pptx

Siseenergia

Soojushulk. Soojusülekande viisid Meenutame varemõpitut Meenutame varemõpitut Vee soojendamine Me soojendame sageli vett. Paneme anuma veega kas kuumale pliidile või elektrilisse keedukannu. Pliit või kannu küttekeha annab veele energiat. Vastavalt energia jäävuse seadusele energia ei kao. Täpselt sama palju kui soojendi veele energiat annab, nii palju energiat vesi ka omandab. Vee soojendamine Jää sulatamine Sulatatakse jääd. Jää temperatuur on 0ºC ja ka sulanud vee temperatuur on 0ºC. Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei muu...

Füüsika - Põhikool
5 allalaadimist
19
docx

EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD

Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,12­0,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE SOOJAJUHTIVUS 1.1 Seina soojajuhtivu...

Ehitusfüüsika - Tallinna Tehnikaülikool
211 allalaadimist
30
pdf

Avatäited: aknad

tugevus feg.k=120MPa, arvut.tug 63- 63-88MPa) „ Lamineeritud klaas: kahest või enamast klaasitahvlist kokkupandud element, mille tugevuse mää määrabrab (nõrgima) üksiktahvli + tugevus. Üksiktahvlite koostöö koostöö sõltub ühendusviisist, koormamise kestusest ja 7 temperatuurist Selektiivklaas „ Tavaline klaas (ε (ε = 0.84) on ühelt poolt kaetud vä väikese emissioonilise (ε (ε ≤ 0.2) metallioksiididega. „ Klaas ei kiirga pikalainelist soojuskiirgust edasi: klaasi kogusoojusjuhtivus on vä väiksem ja sisepinna temperatuur on seetõttu kõrgem. „ Selektiivkatteid on erinevaid: „ Kõva selektiiv ε = 0.17 (Pilkington (Pilkington K Glass) Glass) „ Pehme selektiiv ε = 0.05 (Pilkington (Pilkington Optitherm SN, ε = 0.05 Pilkington Optitherm S3) 8 4 Selektiivklaas „Tavaline klaas (ε = 0.84) on ühelt poolt kaetud väikese emissioonilise (ε ≤ 0.2) metallioksiididega. „Selektiivklaas: „ laseb pä päikses lü lühilainelise kiirguse läbi, „ ei kiirga ruumist tulevat pikalainelist soojuskiirgust edasi „ klaasi kogusoojusjuhtivus on väiksem ja sisepinna temperatuur on seetõttu kõrgem....

Ehitus materjalid ja... - Keskkool
28 allalaadimist
1
docx

Tehnomaterjalide töö

Esmene metall oli kuld. See on pehme ja hea töödelda,samuti leidus seda looduses.Edasi suurenes ka hõbeda,pronksi ja raua kasutus.Metallide kasutamine on järjest suurema protsendi võtnud ning selle hiigelaeg oli 1940-1980, sellel ajal kastuati keraamikat ja plaste väga vähe. Alates 20.sajandi teisest poolest hakkas vähenema metalli kasutus ja väheneb tänapäevalgi.Metalle asendavad aina rohkem erinevad plastid,komposiitmaterjalid ja keraamilised. Metallide ja sulamite liigitus-Metallid on ained, millel on tahkes olekus iseloomulik läige,head elektri-ja soojusjuhtivus ning üldiselt ka hea töödeldavus,plastsus,elastsus. Liigitatakse raud-ja rauasulamid ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid.Tiheduse poolest kergmetallid ja sulamid(alla 5000kg/m3 , alumiinium) raskmetalle ja sulameid(üle 10000,plaatina)keskmetalle ja sulamid. Tempi pooles kergsulavaid,alla327C...

Tehnomaterjalid - Tallinna Tehnikakõrgkool
87 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun