Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soojushulk" - 501 õppematerjali

soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Isotermiline protsess- jääval temperatuuril on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus Isobaariline protsess- jääval rõhul on antud gaasimassi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isohooriline protsess- jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga

Õppeained

Soojushulk -
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Põllumajandus

Järjest vajalikumaks muutuvad turundusteenused: · turuuuringud, · info kvaliteedinõuetest ja ekspordivõimalustest, · reklaam, · kindlustus, · laenud (eriti pikaajalised laenud). Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. kartulit, rukist, kaera, otra, lina mitmesuguseid köögi ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse....

Geograafia
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojusõpetuse konspekt

Potenergia- vastastikmõju jõust , aine olek ja energiast, Mol energi ei loeta terve keha se-ks Suurte kehade tasandil sõltub siseenergia 1) Temperatuur ­ mol kin 2) aine olekust ­ mol pot 3) Aine kogusest 4)deformatsioon SE saab muuta 1) Mehaanilist tööd tehes(hõõrumine, hõõrdejõutöö,traadi painutamine) 2) Soojusülekanne on SE ülekandumine ühelt kehalt teisele(soojalt-külmale) Soojushulk on SE hulk, mida keha saab v kaotab SÜ küekandes. On f. Suurus, mis näitab kui palju SE energiat kandub ühelt kehalt teisele. Q põhiühik 1 J(energiamõõtmiseks) 1Cal on soojus hulk, mis kulub 1grammi vee soojendamiseks 1-e kraadi võrra. 1cal= 4,2J Keskkonnas Tahke Vedel Gaas Vaakum Sü liigid SJ Hea, metallides Halb Väga halb Puudub väga hea...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Nimetu

Edaspidistes arvutustes tulebki kasutada tegelikku voolukiirust (w) ning arvestada, et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. Kui voolukiirus jääb kohe etteantud piiridesse, siis ümberarvutust teha pole vaja ning torusid jääb käiku üks ­ (nk = 1). 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk : Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Kõik valemis esinevad suurused on eelnevalt teada. 2 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul tuleb leida kütteauru (sek. auru või drosseldatud primaarauru) kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i ­ auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk ­ aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C. 2...

31 allalaadimist
thumbnail
31
ppt

Elektrivool: voolutugevus, elektritakistus, elektrivoolu töö ja võimsus.

1 K · Aluminum - 1.2 K · Indium - 3.4 K · Tin - 3.7 K · Mercury - 4.2 K · Lead - 7.2 K · Niobium - 9.3 K · Niobium-Tin - 17.9 K · La-Ba-Cu-oxide - 30 K · Y-Ba-Cu-oxide - 92 K · Tl-Ba-Cu-oxide - 125 K elektrivoolu töö · Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. · Töö ühik: dzaul (J) e. vattsekund(W×s) Elektrivoolu toimel eralduv soojushulk · Q = I2Rt (Joule`i-Lenzi seadus) Q ­ soojuhulk, I ­ voolutugevus, R ­ takistus, t ­ aeg Elektrimootori puhul: A = Am+ Q A ­ kogutöö Am ­ mehaaniline töö Elektrivoolu võimsus · Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektri vool elektriseadme töötamisel ajaühikus. · Ühik: watt (W), süsteemiväline ühik hobujõud 1hj=736W=0,736kW Töö ja võimsuse arvutamine 2 U A = IUt = I Rt = 2...

Füüsika
426 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Alalisvool, pinge, vooluahel

Suunatud liikumist üha rohkem segama. Tahkes aines võnguvad ioonid oma tasakaaluasendi ümber seda enam, mida kõrgem on temp. Ülijuhtivus-nähtus, kus elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juures järsult 0-ni. Voolutöö vooluringi osas võrdub voolutugevuse pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Jaulei- Lenzi seadus- elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhitakistuse ja aja korrutisega. Vooluallikas- seade, ,mis muudab mitte elektrilist energiat elektrienergiaks. Kõrvaljõud- vooluallikas mõjuvad jõud, nad pole elektrostaatilised jõud. Elektromotoorjõud- suletud vooluringis nim kõrvaljõudude tööd ühikulise laengu läbiviimisel vooluringist. Elektromotoorjõud on sisuliselt pinge ja teda mõõdetakse voltides. Pinge- voolutugevuse ja vooluringi vastava osa takistuse korrutis....

Füüsika
170 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

LAHUSTUNUD AINE ­ aine, mis on ühtlaselt jaotunud teises aines. LAHUSE PROTSENDILINE KOOSTIS ­ näitab mitu massiosa ainet on lahustunud 100 massiosas lahuses; lahustunud aine sisaldus protsentides. LAHUSTUVUS ­ aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g lahustis (vees). SOLVATATSIOON (HÜDRATSIOON) ­ lahustumine ja lahustumisel molekulide liitumine lahusti molekulidega. LAHUSTUMISE SOOJUSEFEKT ­ soojushulk , mis lahustumisel vabaned või neeldub, HÜDRAATUMINE on : EKSOTERMILINE ­ eraldub soojust. ENDOTERMILINE ­ soojus neeldub (lõhkumiseks on vaja energiat). KÜLLASTUNUD AINE ­ lahus, milles antud temperatuuril ainet enam ei lahustu. KÜLLASTUMATA LAHUS ­ lahus, milles antud temperatuuril veel sama ainet lahustub. KRISTALLHÜDRAAT ­ aine, mis tekib, kui sool kristallub lahuses koos kristallveega; kristallilises olekus hüdraat....

Keemia
311 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Põletamine toob ta uuesti atmosfääri tagasi. Meile sobib loomulikult kõige paremini muutumatu kliima, mis ühtlasi tähendaks kasvuhooneefekti muutumatuna püsimist. Kasvuhooneefekt saab püsida muutumatuna vaid siis, kui ei muutu kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris. 11) Pinnase termilised karakteristikud ­ Ruumerisoojus ­ soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1 C° võrra. Iseloomustab pinnase soojusmahutavust. Mida rohkem on pinnases vett ja vähem õhku, seda suurem on tema ruumerisoojus ja vastupidi. Palju vett ja vähe õhku on savimuldades ­ ruumerisoojus suur. Liivad aga seovad niiskust vähe ­ seega neis on ruumerisoojus väike. Eriti väike on ruumerisoojus kuival turbal. Pinnad, mille on suur ruumerisoojus soojenevad aeglaselt....

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad mulla org ainest pärineb loomade ja huumusfitseerumise adsorbeerida õhust veeauru.Maksimaalne mikroorganismide kehadest.Org aine 1)satub aste:C(huumusained)/C(üldine) hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. mulda 2)muundub mullas Liigniisketes t...

Mullateadus
223 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eksami küsimused & vastused

Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk , mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv ­ 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide ­ 38,9kJ (9,3kcal) 1g etanooli ­ 29,7 kJ(2,95kcal) Päevasest energiatarbest tuleks 55-60% katta süsivesikud, 25-30% lipiidid, 10-15% valgud. Organismi energiavajadus sõltub: vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest....

Toitumise alused
216 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ehitusmaterjalid - KT nr. 1

Soojaisolatsioonimaterjalidel peab olema <0,29 W/moK. Sõltub koostisest, tihedusest (suur tihedus suurendab), poorsusest, pooride suurusest (väiksemad poorid vähendavad) ning eraldatusest, niiskussisaldusest (vesi on parem soojajuht kui õhk) ja keskmisest t o, mille juures soojus üle kandub (suur to suurendab) ning sellest, kas materjal on kristalne või amorfne. Soojatakistus - soojajuhtivuse pöördväärtus. ·Soojamahtuvus ­ omadus salvestada sooja. Erisoojus ­ soojushulk , mida vajatakse, et materjali massiühiku to tõuseks 1o võrra. ·Tulekindlus ­ omadus püsida sulamata kõrgel to. Liigitatakse: tulekindlad (tos>1580o: tavalised tulekindlad <1770o, kõrge tulekindlusega 1770o-2000o, ülitulekindlad >2000o), raskelt sulavad (tos=1350...1580o), kergelt sulavad (tos<1350o). ·Põlevus ­ mittepõlevad on materjalid, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase...

Ehitusmaterjalid
676 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elektri spikker

KASUTEGUR näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet =A(kasulik)/A(kogu)*100% OPTILINE TUGEVUS=1/fookuskaugus D=1/f 1dptr(dioptria)=1/1m Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga . Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole. SISEENERGIA-aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb. SOOJUSHULK-siseenergia hulk,mille keha saab või kaotab soojusülekandel. 1 cal on soojushulk ,mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1OC võrra. 1 cal=4,2 J soojushulk=erisoojus*mass*(lõpptemp-algtemp) Q=cm(t 2-t1) SOOJUSÜLEKANNE-keha siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele: Soojusjuhtivus-keha siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele, konvektsioon- soojusenergia levimine vedeliku või gaasi voolude liikumise teel, kiirgus- soojusenergia levib kiirgusena...

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
5
doc

11. klassi konspekt

Voolu töö A=U*I*t(J) pinge, voolutug, aeg Paigalseisvates metalljuhtides muutub kogu el. voolu töö Q= *R*t soojuseks. Joule'i-Lenzi seadus: Juhist eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, takistusega ja ajaga. Elektromotoorjõuks nim. Kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtud töö ja laengu suuruse suhet. = (J/C=V) -kõrvaljõud(J) Vooluallikal on sisetakistus r, mis Ohmi seaduses liidetakse R-le. I = U / R+r Lühis: R on väike, mõjub ainult tühine vooluallika sisetakistus. Suur vool. Faraday elektrolüüsiseadus: katoodil eraldunud aine mass on m=k*I*t k-el.keem.ekvivalent mi/qi...

Füüsika
404 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Keemia alused eksami kordamisküsimuste vastuseid.

Sealt on võimalik välja lugeda kindla aine keemistemperatuurid, sulamistemperatuurid ning kriitilised punktid. Keemistäpp- keemistemperatuur, sellest punktist peale hakkab segu keema Kriitilised punktid- kõrgeim rõhu ja temperatuuri kombinatsioon, mille juures gaasifaas ja vedel faas saavad tasakaaluliselt koos eksisteerida. Ülekriitiline olek- kriitilisest temperatuurist kõrgemal olev olek. Aurustumissoojus on soojushulk , mida on vaja 1 mooli aine üleminekuks vedelast olekust gaasilisse konstantsel temperatuuril. Aurustumissoojused on alati positiivsed, sest siis soojus neeldub (endotermiline protsess) Ainete ruumala sulamisel tavaliselt väheneb ja tihedus suureneb. Subimatsioon- üleminek tahkest ainest gaasilisse ilma vedelat olekut läbimata. Kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal gaas enam ei kondenseeru vaatamata sellele, et rõhku suurendatakse....

Keemia alused ii
158 allalaadimist
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid...

Ökoloogia ja...
96 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Termodünaamika mõisted

2) Isohooriline protsess.Ruumala ei muutu, järelikult tööd ei tee. A=0,Q=U.3) Isotermiline protsess.Q=0, Q=A.4)ISobaariline protsess. Gaasile antud soojushulga arvelt teeb gaas tööd. Q=U+A. Sisenergia muundatake mehaaniliseks energiaks.Töötava kehaks on gaas(paisub märgatavalt ja tõmbub kokku). Masina töö peab olema tsükliline. Masina juurde kuuluvad soojendaja ja jahutaja.Ideaalne soojusmasin.Carot tsikkel-1)takt-isotermiline protsess,soojendajalt saadud soojushulk kulub paisumisel gaasi tööks.2)adiapaatioline protsess, gaasi jätkab töö tegemist,nüüd siseenergia arvelt.3)Isoterminline protsess välisjõud suruvad gaasi kokku.Energia läheb jahutajale.4)Adiapaatiline protsess-välisjõud suruvad gaasi kokku,selle siseenergia suureneb.Seal kasutatakse seda osa energiast: Gaasi töö- välisjõudude töö.(Soojendajalt saadud soojushulk minus jahutajale antud soojushulk). Termodünaamika 2 printsiip. Teine seadus määrab ära protsesside suuna. TD 2...

Füüsika
37 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

gaasi temp. muutumisel kindlasti gaasi siseenergia. Kui temperatuur on jääv, siis id. gaasi siseenergia ei muutu. Kasutades id. gaasi olekuvõrrandit ja eelmist valemit, saame id. gaasi siseenergia arvutamiseks valemi: U=3/2pV. Töö: erinevates isoprotsessides avaldub töö erinevalt. Isotermiline:T=const ja U=0 seega A=Q= v1v2pdV=c ln(V2/V1) Isohooriline: V=const ning kuna ruumala ei suurene, siis tööd ei tehta. Kogu soojushulk , mille keha saab läheb siseenergia suurendamiseks ehk ka temp tõstmiseks Isobaariline:p=const A=v1v2dV=p(V2-V1) Adiabaatiline: soojusvahetust süsteemide vahel ei toimu Q=0 A=v1v2 cV- dV=c1(V2-+1-V1-+1) 5.Soojusmahtuvused CV, CP Keha soojusmahtuvus on soojushulk mis on vaja selle keha temp tõstmiseks 1° võrra. Gaaside soojusmahtuvus sõltub termodünaamilisest protsessist. Isohoorilisel protsessil (konstantsel ruumalal) kulub...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elekter ja optika

Kui väli on homogeenne, siis jaguneb tema energia ruumis konstantse tihedusega, mis on võrdne välja energia ja välja poolt hõivatud ruumala suhtega. Elektrostaatilise välja energia tekib staatilise elektrivoolu toimel. Näiteks kui elektriliselt laetud keha puutub kokku elektrijuhiga.(Hõõruda villase sokiga klaasist toru). Selle hõõrdumise käigus keha laadub. Et hõõrdumist saavutada on vaja teha tööd. Hõõrdumisel eraldub soojushulk . Panen siia lõppu ka valemeid ­ mina neist tõesti aru ei saa, kuidas seda jutuga siduda. w= e0 e E2 / 2 w= ED/2 7.Elektrivool, voolutugevus ja voolutihedus Elektrivooluks nim laengute suunatud liikumist, seda iseloomustatakse voolutugevusega (i), skalaarse suurusega, mis on võrdne ajaühikus (dt) vaadeldavat pinda läbiva laenguga (dq). i=dq/dt . Voolu suunaks võetakse pos laengukandjate liikumise suund (neg liigub vastassuunas)....

Füüsika
132 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika eksam2

Näitab, mitme telje suunas keha saab liikuda. Molekuli vabadusaste ideaalses gaasis on 3. 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 1 Wi = kT 2 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. dA = F dh 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk , mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. dQ = CV dT dQ = dU + dA 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina...

Füüsika
427 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Potsepa tööd

Ahjuklapid tuleb asetada kaldu, madalamale asetatakse seejuures klapi käeoidemepoolne serv. Soojakadude vähendamiseks kasutatakse kas klappi ja siibrit või kahte siibrit järjestikku Kütused Kütuse moodustavad orgaanilised ühendid mis koosnevad põlevatest ja mittepõlevatest elementidest. Põlevad ained on süsinik, vesinik, väävel. Tarbimis kütuseks nimetatakse koldesse asetatavat kütust. Kütteväärtus on soojushulk mis eraldub ühe kilogrammi kütuse täielikul põlemisel. Tingkütus on kütus kütteväärtusega 8.12 kWh/kg. Tingkütust kasutatakse erineva kütteväärtusega kütuste omavaheliseks võrdlemiseks. Süttimistemperatuur Iga põlev aine süttib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatud temperatuurini. Põlemistemperatuur Süttimistemperatuur kindlustab vaid põlemise alguse, et põlemine kestaks peab...

Üldehitus
187 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun