Entroopia — korrapäratuse mõõt; entroopia absoluutväärtust saab arvutada. 2. termodünaamika I seadus. Soojusefektid: Isoleeritud süsteemi üldine energia on jääv suurus ega saa muutuda süsteemis kulgevate protsesside tagajärjel. Energia võib minna üle ühest vormist teise ekvivalentses hulgas, kuid ei saa kaduda ega tekkida iseenesest. suletud süsteemi puhul: q=∆U+W ∆U=U2–U1 lõppolek↑ ↑algusolek q — süsteemi soojushulk ∆U — siseenergia muut W — töö U1 — esialgne siseenergia U2 — lõppoleku siseenergia Andes süsteemile soojushulga q, läheb see siseenergia muutmiseks ∆U võrra ja töö tegemiseks. Kui süsteemiks on gaas, on tehtud töö paisumistöö ja W=p·∆V → q=∆U+p·∆V (ideaalse gaasi korral) H=U+p·V ∆H=∆U+p·∆V q — protsessi soojusefekt W — töö p — rõhk V — ruumala H — entalpia U —siseenergia
Kinemaatiline viskoossus = 0,497 10-6 m2/s Prandtli kriteerium Pr = 3,125 4. Vee voolukiirus aparaadis Kui vesi voolaks 1 torus korraga, avalduks voolukiirus: G w(1) = ; m/s 3600 0,785 ds 2 w(1) = 18000 / 3600·984,4·0,025²·0,785 = 10,352 m/s Vee voolukiiruse alandamine: Ette valitud nk= 6 (torude arv käigus) w= 10,352/ 6 = 1,72 m/s 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 18000 · 1,0035 · (80-25) = 993465kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Leida kütteauru drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). boileri soojuslik kasutegur 0,95 (ette valitud) D = 993465 / (639,4- 90) · 0,95 = 1903,4kg/h tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta tk ; °C
41. Mis on elektrivoolu töö? Valem. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Valemid A=U*I*t; A=N*t; N=U*I; A=Q Ühikud A= 1J; N= 1W 42. Mis on voolu võimsus? Valem. Füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb vool ühes ajaühikus. Valem N=UI Tähis N Ühik W 43. Joule'i Lenzi seadus, valem. Voolu toimel juhist eralduv soojushulk on võrdne voolutugevuse ruudu juhi takistuse ja aja korrutisega. Valem A=I2Rt Ühik 1J 44. Mis on nimivõimus? Maksimaalne võimsus, mida seade on suuteline aretada pika aja jooksul. 45. Mis on nimipinge? Maksimaalne pinge, mida võib seadele pika aja jooksul rakendada. 46. Sulavkaitse. Sulavkaitse on lihtsaim elektriseadmete kaitse seade, mis katkestab vooluahela sulari nimivoolu ületamisel, peale kestva liigvoolu või lühise tekkimist. See on mõeldud
Referaat Automaatika alused Teema : Aurusti Koostja: Vladislav Petrov MK-31 Tallinn, 2016 Sajandeid on inimesed teadnud, et vee aurustumisega kaasneb jahutusefekt. Teadmata küll asja olemust ja teoreetilist sisu, tundsid inimesed, et see keha osa, mis on märjaks saanud ja hakkab kuivama õhus, tundub külmana. Teada on, et Egiptuses vähemalt 2 sajandil kasutati, aurustumisega jahutati veeanumaid, kirjanduses on andmeid, et muistse Indias rakendati aurustumisega jää tegemist. Robert Boyle (1627-1961), inglise keemik- füüsik, uuris gaaside paisumist tegi kindlaks, et vesi aurustub vaakumis. Esimesed katsed toota külma mehaaniliselt oli just kasutada vee a...
Erimeetmed jahutusvedeliku külmumise vastu vajalikud 2.Kuidas üldiselt on lahendatud jahutusvedeliku ringlus mootoris (st. suund, kuhu suunatakse radiaatorist tulev vesi jne.)? Radiaator-blokk-blokikaas-radiaator 3. Millisel eesmärgi kasutatakse jahutussüsteemis termostaatklappi? Suure ja väikese ringi lülitamiseks. Et mootor soojaks käiks on kasutusel väike ringe ning ca 80“C juures lülitub ümber suurele ringile. 4. Kui suur on ligikaudu jahutussüsteemi juhitud soojushulk? 5. Kui suur on radiaatorisse mineva ja sealt tuleva jahutusvedeliku temperatuuride vahe? 5-7“C 6. Miks kasutatakse jahutussüsteemis destilleeritud vett, miks ei kasutata seda igapäevaselt. Külmub ära, pole määrdeomadusi. Kasutatakse sest ei tekita katlakivi. sõiduki mootorites? 7. Selgitage, kuidas tarbib elektriliselt käitatav veepump mootori võimsust? Veepumba võismus on jahutusvedeliku temperatuurist sõltuv. Veepumba võimsus on
väetised seemned, tõuloomad Tööjõud tööjõu kvaliteet Kui on olemas vajalik tööjõud ja kui töö tehakse korralikult, traditsioonid siis sujub kõik palju paremini Valitsuse poliitika toetused Kui riik jagab toetusi, siis põllumajandus sujub paremini. tollipoliitika AGROKLIIMAVÖÖTMED 1)Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu 2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure.(redis,sibul) Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. 3)Parasvööde kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk
Tavaprobleemid kodus tolm praht mustus pesemine puhastamine triikimine TOIDUAINED JA TOITAINED Toiduained- ained, mis elusorganismidele annavad energiat ja organismile vajalikke aineid. Toitained- ained, mida organism toidust tegelikult saab ning mida vajatakse Toiduained: a)Vrvained b)Lhnaained c)Konservandid d)Maitseained f)Toitained: 1)Vitamiinid 2)Valgud 3)Rasvad 4)Ssivesikud 5)Mineraalained Toitevrtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab tielikul oksdatsioonil Thtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. NITED ssivesikud ja valgud~17MJ/kg rasvad~39MJ/kg VAJADUSED: Vaimse t korral 12MJ(2900kcal) pevas Fsilise t korral 19MJ(4550kcal) pevas INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor- kigesja ks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena vi glkogeenina leliigsed toitained vljastatakse organismist Rasvad Taimsed(lid) ja loomsed rasvad Kllastunud ja kllastumata rasvad
pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu:
*niiskusolud *põuakindlus *nõlva kalle d, seadmed, *traditsioonid *tollipoliitika *kasvuperiood *paksus, lõimis väetised,seemned , tõuloomad AGROKLIIMAVÖÖTMED 1)Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu 2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure.(redis,sibul) Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. 3)Parasvööde kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk
Töö tegemisega kaasneb antud süs. mõjutavate süsteemiväliste kehade ümberpaiknemine. Nii näiteks kolvi nihutamisel gaasiga täidetud silindris teeb kolb gaasi kokkusurumisel tööd A´ . Newtoni 3 seaduse alusel teeb gaas seejuures, avaldades kolvile vastumõju, tööd A= -A´ . Nii nagu ühelt kehalt teisele ülekantud energiahulk võrdub tööga A, mida kehad vastastikku üksteist mõjutades teevad, nii määrab soojuse ülekandel ülekantud energiahulga soojushulk Q. Seega peab süs. siseenergia juurdekasv võrduma seda süs. mõjutavate välisjõudude töö A´ ning talle üleantud soojushulga Q summaga Q=U 2-U1+A´. Paneme võrrandis A´ asemele A ning lahendanud selle Q suhtes, saame: Q=U 2-U1+A. Viimane võrrand väljendab energia jäävuse seadust, s.t. termodün. esimese printsiibi sisu milleks on : süs.-le antud soojushulk läheb süs. siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu
7 1.5. Soojusmasina kasutegur Kasutegur näitab, kui palju kogu tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Selle käigus võrreldakse kütuse põlemise käigus vabanenud soojust ja kasulikku tööd. "Kahjulik" soojus on see, mis tuleb anda masinale mehaanilise töö saamiseks. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud soojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%.Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%.Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%.Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu
..33 (50)%, · toores üle 33 (50)%, kus esimene arv näitab tarbimisaine niiskust, sulgudes olev arv absoluutset niiskust. Toore puidu niiskus on piirides 40...60%. Niiskust mõjutavateks teguriteks on aastaaeg, kasvukoht, puuliik ja iga. Tavaliselt kuivatatakse puitu enne tema kasutamist. Vabas õhus kuivatatud puit sisaldab 20...25% niiskust. Katuse all kuivanud puidu niiskus on 15...20%. Kuivatites võib saada absoluutselt kuiva puitu. 2.8 Puidu kütteväärtus. Puidu kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 kg puidu täielikul põlemisel. Kui põlemisel tekkiv veeaur kondenseeruks ja vabastaks ka kondenseerumissoojuse, siis vaadeldav soojushulk oleks ülemine kütteväärtus , MJ/kg. Kui aga tekkiv veeaur ei kondenseeru on tegemist alumise kütteväärtusegaQ, MJ/kg. Suitsugaas lahkub harilikult katelseadmest veeauru kondenseerumise temperatuurist kõrgemal temperatuuril. Puidu kui väävlivaese kütuse puhul oleks aga kondenseerumissoojuse kasutamine mõttekas. 2
· mullalasuvustihedusest. täidetud pooride mahtu protsentides mulla niiskem muld, seda rohkem päikesenergiat Tihedamas mullas on rohkem kapillaare üldisest poorsusest. Põhk=Püld-Pvesi neelab · õhurõhust Erinevate kultuurtaimede jaoks vajadused Soojusmahtuvus on soojushulk kalorites, · tuulest erinevad: heintaimedele 6-10% õhuga mis kulub 1g mulla temperatuuri tõstmiseks · maapinna reljeefist täidetud; teraviljad 10-15%; 1°C võrra. Põhja-Eesti aluskivim on · kaldesuunast kartul,peet,kaalikas 15-20%. lubipaas; soojusmahtuvus 0,58 cal cm³, vee
Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist. Siseeneriga on aineosakeste liikumis- ja vastastikmõjuenergia summa. 2 Ideaalse gaasi siseenergia koosneb üksnes aineosakeste soojusliikumise energiast. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab makroskoopiliselt keha soojusastet ja mikroskoopiliselt aineosakeste keskmist kineetiilist energiat. T=273 + t Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt kehalt teisele kandunud siseenergia hulka. Q=siseenergia muut (U) + gaasi poolt tehtud töö(A) ; Q=erisoojus (c) m temepratuurimuut t ; Q=sulamissoojus () mass ; Q=aurustumissoojus (L) mass Gaasi rõhk on rõhk, mis tekib aineosakeste põrgete tulemusena vastu anuma seina, põhja või gaasis asuvat keha. Isobaarne protses on protsess, kus rõhk on konstantne. Sellel protsessil on temperatuur ja ruumala võrdelises seoses.
Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Soojusmahtuvus (C) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. C=q/T Soojusefekt konstantsel ruumalal ja konsntantsel rõhul. Entalpia Avaldame soojusefekti termodünaamika I seadusest: q =dU w = dU +pdV Kui ruumala ei muutu, siis pdV =0 qV = dU Kuna U on olekufunktsioon, siis qV = U Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal. Entalpia (kui rõhk ei muutu)
Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Soojusmahtuvus (C) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. C=q/T Soojusefekt konstantsel ruumalal ja konsntantsel rõhul. Entalpia Avaldame soojusefekti termodünaamika I seadusest: q =dU w = dU +pdV Kui ruumala ei muutu, siis pdV =0 qV = dU Kuna U on olekufunktsioon, siis qV = U Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal. Entalpia (kui rõhk ei muutu)
lõimis, põuakindlus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle). Majanduslikud tegurid: kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse teravilja (rukis, kaer, oder), kartulit, köögivilja, lina, rapsi.
Meie koduseid vahelduvvoolu elektriseadmeid võib jagada kolme rühma. Esimene rühm: audio-, video- ja muud infoseadmed (raadio, teler, magnetofonid, CD-mängija, arvuti, telefon). Nende energiavajadus pole reeglina kuigi suur. Teine rühm: seadmed, mis kasutavad elektrivoolu soojuslikku toimet (elektripliidid ja ahjud, triikraud, keedukann, kohvimasin, hõõglambid). Nende seadmete takistus on reeglina puhtalt aktiivne. Elektrivoolu töö A = I U t ja vabanev soojushulk Q = I2R t on võrdsed. Kolmas rühm: seadmed, mis sisaldavad elektrimootorit (külmik, pesumasin, tolmuimeja). Elektrienergia arvel tehakse neis mehaanilist tööd Am, kusjuures elektrivoolu kogu töö on esitatav summana A = Am + Q. 9. TRAFO Trafo on seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb primaar- ja sekundaarmähisest, mis paiknevad ühisel kinnisel raudsüdamikul.
Nüüdisajal suur osa põllumajandusest spetsialiseerunud. Agrokliimavöötmed. Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonnas kasvatada saab, sõltub eelkõige vegetatsiooniperioodi pikkusest, sademetest, pinnamoest ja mullastikust. Taimekasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmeid. Polaarkliima kogu aasta külm, põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarkliima lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk võimalik kasvatada ainult paremates mullastikutingimustes kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma kannatavaid kultuure redis, sibul, varane kartul jms. Parasvööde tingimused erinevad, kevadised/sügisesed talvekülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, saab ainult ühe saagi aastas. Põllumehele kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga alusel eristatakse:
p 0 on rõhk nullnivool ja p rõhk kõrgusel h . Ideaalse gaasi siseenergia U = iRT / 2 V2 sõltub ainult temperatuurist. Ideaalse gaasi töö A12 = pdV , mis isotermilise protsessi V1 V2 korral võtab kuju A12 = RT ln ja isobaarilise korral A12 = pV . Termodünaamika I V1 seadus: süsteemile antud (võetud) soojushulk on võrdne süsteemi siseenergia muudu ja töö summaga Q = U + A12 . Adiabaatilise protsessi võrrand on pV = const , kus = C p C V .Moolsoojuste kaudu jääval rõhul ja ruumalal saame leida Q = C p T kui p = const ja siseenergia muudu iga protsessi korral valemiga U = C V T . T2 dQ C p = C V + R
3600 983,2 0,785 0,000625 1736,577 w(1) = 5,47 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s, siis tuleb antud juhul vee voolukiiruse alandamiseks vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 5,47/3 = 1,82 m/s w = 1,82 m/s Edaspidistes arvutustes kasutan tegelikku voolukiirust (w) ning arvestan et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. 5. Aparaadi soojuskoormus Leian veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 9500 · 1,004 · (87-20) = 639046 kcal/h Q = 639046 kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul leian drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi). tk aurust tekkiva kondensaadi temperatuur, orienteeruvalt: t 2 + ta 87 + 105 tk ; °C. tk = 96 tk = 96 °C
Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale. ENTROOPIA süsteemi korrapäratuse määr. Termodünaamilised süsteemid: Isoleeritud: ei vaheta ümbritsevaga energiat ega einet Suletud: vahetab energiat, kuid ei vaheta ainet( värskelt keedetud moosipurk) Avatud: vahetab ainet ja energiat ( ökosüsteemid) Potensiaalse energia peamised ühikud: Kalor ( CAL) soojushulk, mis vajalik 1cm3 ( 1g) vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Kcal=1000cal Dzaul (J) energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele 1cal=4,1840 J Võimsuse ühikud: vatt( W) = 1J/s ( 0,239 cal/s) Keskkonna energeetiline iseloomustus: NB! Solaarkonstant päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel
deformatsioonid süvenevad lõppedes pragude tekkega proovikehas. Soojajuhtivus · Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestad. · Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. · Soojavool suureneb materjali niiskudes,sest vesi on parem soojusjuht kui õhk(25 korda suurem). Soojamahtuvus · Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. · Erisoojus on soojushulk,mida vajatakse,et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1% . · Väga suure soojamahutavusega on vedelikud. · Väikese soojamahtuvusega on metallid:kuumenevad kiirelt ja jahtuvad kiirelt. · Ruumide piirdekonstruktsioonid peaks omama küllaldast soojamahtuvust.see ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Tulekindlus · Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma
pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises; · soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu:
1) Kalorimeetris olev vesi sai soojust: q2= m2 4,187 103 (t2 t1) J q2= 0,08395 4,187 103 (25 23) J q2= 702, 9973 J 2) Keeduklaas sai soojust: q3= m3 0,80 103 (t2 t1) J q3= 0,04493 0,80 103 (25 23) J q3= 71,88 J 3) Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis: q1= q2 + q3 q1= 702,9973 + 71,88 q1= 774, 8773 J 4) Metalli poolt antav soojushulk (erisoojusmahtuvus): q1= m1 c (100 t2) J 774,8773 = 0,0241 c (100 25) J= 1,8075 c J Cmetall = = 428,7011 J 5) Leiame metalli aatommassi Dulongi- Petit´seadust kasutades: Aatommass erisoojusmahtuvus 26 000 Aatommass 428,7011 26 000 Aatommass 60,6483 Järeldus: Erisoojusmahtuvust kasutades on metalli ligikaudne aatommass 60,6483. Kõige lähem aatommassilt on koobalt (Co), mille aatommass on 59 (58,93) või nikkel (Ni), mille
ümbritsevaid kudesid. Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust:soojuskiirgus ehk radiatsioon, konduktsioon, konvektsioon, aurumine ehk evaporatsioon. Soojuskiirgus on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele. Konduktsioon- Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsioon- Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt. Aurumine- Evaporatsioon ehk vee aurumine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse,
Miks kasutatakse päikese-energiat peamiselt arenenud riikides? · Sest tehnoloogia on kallis ja vajab teiste energiatootmise harudega kombineerimist. Mida tähendab geotermaalenergia? · Geotermaalenergiaks e. maa soojusenergiaks nimetatakse maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? · Kõnniteede korrashoidmiseks ja soojendamiseks. Kliimavööde Kliima isel. Soojushulk Niiskusolud Hinnand mulda. Lähisarktiline Lühike veg. per. Alla 1000 C Liigniiske Kleistunud Parasvööde 3-5 kuud 1000-1600 Ida: mussoon Vähevil. leetmu. jahe mõõdukas 5 kuud või rohk. 1600-2400 Vajab niisutamist Kesk. Viljakus soe 6 kuud või rohk. 2400-4000 Head Kõige viljakamad Lähistroopiline Niiske, veg
suunatud liikumisele vastu. Sissehõõrdeteguri e.viskoossuse () ühikuks on (Pa s) (paskalsekund). Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv. Kriitiline Reinoldsi arv. Rek=1000 21. Termodünaamika Termodünaamika tegeleb kehade makroskoopiliste omadustega ja tema aluseks on termodünaamika põhiseadused. Termodünaamika 1. seadus: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q = U2 - U1 + A , kus Q - soojushulk U - siseenergia A - töö välisjõudude vastu Soojushulga ( Q ) ühikuks on dzaul ( J ). 22. Isotermiline protsess Isotermiline protsess on protsess kus konstantsel temperatuuril (t0 ) on antud gaasihulga ruumala (V) pöördvõrdeline rõhuga (p). 23. Isobaariline protsess
Siseenergia – Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal qv=∆U, süsteemi summaarne võime teha tööd, süsteemi koguenergia. Kui teeme tööd, siis siseenergia kasvab. Olekufunktsioon, sõltub ainult süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Ühik on J. Protsessifunktsioon – süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, mis sõltub protsessi läbiviimise viisist (nt töö w ja soojushulk q). Töö – liikumine mõjuva jõu vastu, ühik J, termodünaamika põhimõiste. Soojus(q) – energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele, kõrgemalt => madalamale, ühik J. Teepikkus*jõud. Olekufunktsioonid – on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist, suured tähed (S, G, U, H). On arvutatavad suurused. Paisumistöö – see on töö, mille tulemusena muutub süsteemi ruumala, kui ruumala on
Tagasi minna ei saa. Protsesside kulgemine looduses iseenesest. Soojus ei saa iseenesest külmemalt kehalt soojemale minna. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekult mittekorrastatule. See on loomulik. Loodus püüab üle minna vähem tõenäoliselt olekult tõenäolisemale. 62.Mõisted: siseenergia, soojusmahtuvus, erisoojus, entroopia ja nende ühikud. Siseenergia on molekulide kineetiline ja potentsiaalne energia. Soojusmahtuvus soojushulk, mida on vaja antud ainekoguse temepratuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/K Erisoojus soojusmajtuvus massiühiku kohta; soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*K Entroopia korrastamatuse mõõt füüsikas. 63.Mis on isoleeritud, suletud ja avatud termodünaamiline süsteem? Isoleeritud süsteemis puudub aine-, energia- ja infovahetus/puudub soojus- ja massivahetus väliskeskkonnaga.
Mida kiiremini (lühema aja jooksul) töö tehtud saab, seda suurem on arendatud võimsus. Sellepärast nimetatakse töö tegemise kiirust võimsuseks. Täpsemalt keskmiseks võimsuseks, sest erinevatel ajavahemikel võib tehtud töö olla erinev. Võimus on defineeritud kui ajaühikus tehtud töö: N = A/t. Võimsust saab leida ka seosest N = Fv. Soojus. Soojus, soojusenergia, siseenergia. Temperatuur ja molekulide keskmine kiirus. Soojushulk. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirgus. Entroopia. Soojuseks nimetatakse soojusenergiat, mis kandub ühelt kehalt teisele, kui kehade temperatuurid on erinevad. Siit järeldub, et soojust saab mõõta temperatuuride vahe abil. Tihti räägitakse soojusenergiast, mis pole aga täpselt defineeritud. Füüsikas kasutatakse siseenergia mõistet , mis on võrdne kõikide molekulide kineetiliste ja potentsiaalsete energiate ning molekulisiseste energiate summaga.
Selles katses oli tegemist luminofoorlambi kauge eelkäijaga. Elektri uurimiseks tehti veel palju katseid. Põhilisteks elektriuurijateks oli William Gilbert, Otto von Guericke, Benjamin Franklin ja veel paljud teised teadlased. Nii avastati ja leiutati palju asju mis on ka tänapäeval kasutusel ehkki teisel kujul. 2. Lühis Voolutugevus elektrivõrgu juhtmetes sõltub elektrivõrgus töötavate elektriseadmete võimsusest. Voolu toimel juhtmed soojenevad. Juhtmes eralduv soojushulk sõltub voolutugevusest ja juhtme takistusest. Elektrijuhtmetele kulub väga palju metalli ning seetõttu püütakse kasutada võimalikult peeni juhtmeid. Sõltuvalt juhtme ainest, jämedusest ja teistest tingimustest, on igas elektrivõrgus voolutugevus piiritletud kindla suurima lubatud väärtusega. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib.
toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust. Agrokliimavöötmed · Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Parasvööde pindalalt kõige ulatuslikum. Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu
(hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud (tööjõu kvaliteet, traditsioonid), 3 valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika). · · Agrokliimavöötmed · Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima : aasta läbi külm. P õllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima : lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist 4 öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirend ab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad.
Kliimaseadmed 1. Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuuri inimesele sobivas vahemikus suvel umbes 20-22 C. Õhu jahutudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena. Kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetus radiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla, mida rohkem õhku jahutatakse seda rohkem tekib auto alla vett. 2. Auto kliimaseadmet läbivat õhku puhastatakse paber või aktiivsöe filtritega. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale, tekkivad veepiisad seovad endaga õhus leiduvaid tolmu kübemeid ja viivad need alla valgudes endaga kaasa autoalla. Nii toimib kliimaseadmes õhku jahutav aurusti ka ühtlasi ka vesifiltrina. Kliimaseadmest on ka palju abi ka õietolmu allergiku...
Elektrolüüsil eraldunud aine mass m on võrdeline elektrolüüti läbinud energiaga. m=k ∆ q m=kI ∆ t , kus k-võrdetegur (elektrokeemiline ekvivalent) Faraday induktsiooniseadus Seaduspära, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni emj võrdeline −dФ ε= magnetvoo muutumise kiirusega dt Joule-Lenzi seadus Juhis elektrivoolu toimel eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja voolu toimumise ajaga. Q=I 2 Rt Ampere seadus Kui kahe paralleelse teineteisest 1m kaugusel vaakumis asuva ühesuguse muutumatu voolutugevusega lõpmata pikka ja lõpmata peenikese −7 sirgjuhtme vahel tekib iga meetrise lõigu kohta jõud 2,7* 10 N, siis
(24ºC - 21ºC) J q2 1261,627 J 2. Keeduklaas sai soojust q3 = m3 0,80 10 (t t ) J3 2 1 q = 0,04878 kg 0,80 10 (24ºC - 21ºC) J 3 3 q3 = 117,072 J 3. Kuna antv ja saadav soojuse hulk on võrdses, siis q1 = q2 + q3 , ehk q1 = 1261,627 J + 117,072 J q1 = 1378,699 J 4. Laiti metalli poolt antav soojushulk (erisojusmahtuvuse): q1 = m1 c (100 t2) J siis 1378,699 J= 0,03031 kg c (100 ºC - 24 ºC) J = 2,30356 c J Sellest tuleb kui 1378,699 J= 2,30356 c J , jarelikult 1378,699 c metall = 2,30356 598,50 J K-1kg-1 5. Leiame metalli aatommass Dulgon-Petit' seadust ksutades: aatommass erisojusmahtuvus 26 000 aatommass 598,50 J K kg 26 000 -1 -1 26000 aatommass = 598,50 43,442
Bernouelli võrrand Kui kiirus suureneb, siis rõhk väheneb 9. TERMODÜNAAMIKA Füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga Termodünaamika ei arvesta kehade siseehitusega Termodünaamilised põhiparameetrid on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele Soojushulk (Q) - füüsikaline suurus, mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik džaul (J) Soojuslik tasakaal - olukord, kus soojus-ülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud Termodünaamiline tasakaal - olukord, kus keha T, p, ja V on püsinud pikka aega muutumatutena Soojusülekande liigid soojusjuhtivus - soojus kandub osakeselt osakesele, ilma, et aine ümber paigutuks
pidevalt toimuvate keemiliste protsesside (peamiselt hapendumisprotsesside) kiirendamises või pidurdamises; soojuseralduse väliskeskkonda füüsikaline reguleerimine, mis toimub organismist kas konvektsiooni, kiirguse või higistamise (nahaaluse e perifeerse vereringe muutumise ja higi eritumise) teel. Siit järeldub, et organismi suhteliselt konstantse temperatuuri säilitamiseks peab organismis tekkiv soojushulk olema võrdne organismist eralduva soojushulgaga soojusbilanss peab olema tasakaalus. Vastasel juhul toimub organismi ülekuumenemine või alajahtumine, mis tingib haigusnähte ja/või töövõime langust. Soojateke organismis oleneb eelkõige lihastöö aktiivsusest, st sooritatava töö intensiivsusest ja raskusest. Soojaeraldus organismist sõltub aga põhiliselt mikrokliimast ning riietusest. Eelnevast lähtudes määravadki organismis soojusoleku e soojusbilansi tasakaalu:
Loodusvetes on pindpinevus väiksem rabajärvedes, veeõitsengute korral ja suurtaimestiku poolest rikastes järvedes (Joonis 15). Pindkile on elupaigaks reale organismidele, m! ida üldistatult kutsutakse neustoniks! 8. Termodünaamika. Termodünaamika kolm seadust. Süsiniku aineringe, fotosüntees. Ajanool ja entroopia-negentroopia. Universaalne taandaja ja universaalne hapendaja kui Maa elukeskkonna kujundajad. Nende allikad-päritolu. ! ! Termodünaamika I printsiip - Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ning paisumisel tehtavaks tööks. Keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga ∆U=∆Q+A; ∆Q - gaasile juurdeantav soojushulk, ∆U - gaasi sisenergia muut ja A –gaasi kokkusurumisel tehtud töö. TD II seadus - Igas reaalses isoleeritud süsteemis kulgevad soojuslikud protsessid süsteemi entroopia kasvu suunas. Soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale kehale.
ennustamisel. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l ühik 1 m. Temperatuur iseloomustab molekulide keskmist kineetilist energiat. Tavaelus mõõdetakse temperatuuri Celsiuse skaalas (ühik 1 °C) , teaduses Kelvini skaalas (ühik 1 K), kusjuures 1 °C = 1 K. Skaalade erinevus seisneb nullpunkti valikus: 0 °C = 273 K. Termodünaamika esimene printsiip väidab, et süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse 10 välisjõudude vastu: Q = U + A, kus Q on juurdeantav soojushulk, U siseenergia suurenemine ja A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö). Kuna soojus ja töö on ekvivalentsed energiaga, võib ka öelda, et energia ei teki ega kao, vaid läheb ühest liigist teise
Takistuse (eritakistuse) temperatuuritegur näitab, kui suur on antud aine eritakistuse suhteline muu- tus 0 0C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. = ( - 0) /0 t. Sellest = 0 (1 + t). Takistuse temperatuuriteguri ühikuks on pöördkraad (0C) -1. Ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik vaid allpool kriitilist temperatuuri Tk. Joule'i-Lenzi seadus: Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t : Q = I 2 R t . Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t : A = I U t . Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U . Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW
külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus > Materjalidel on omadus suuremal või vähemal määral soojust juhtida ja salvestada. > Materjali iseloomustatakse soojaerijuhtivusega. > Soojaeriuhtivus on sooja hulk dzaulides (J/s), mis läbib 1m paksuse seina 1m2 pinnaga ühes sekundis kui temperatuur on 1 kraad(K). Tähis lamta, ühik W/m 0K. > Soojavool suureneb materjali niiskudes, sest vesi on parem soojusjuht kui õhk (25 korda suurem). > Konstruktsiooi soojusläbivust iseloomustab soojushulk Q [W(J/s)], mis läheb läbi konstruktsiooni pinna 1 ruutmeetri kui mõlemal pool konstruktsiooni on õhk tõstes tarindi temperatuuri 1 kraadi võrra. Soojamahtuvus > Soojamahtuvus on materjali omadus sooja salvestada. > Erisoojus on soojushulk , mida vajatakse, et materjali massiühiku temperatuur tõuseks 1 kraadi võrra. > Väga suure soojusmahtuvusega on vedelikud. Seetõttu niiskumisel materjali soojusmahtuvus suureneb.
Sisehõõre vedelikus: Sisehõõre Fh vedelikes on võrdeline kiiruse gradiendi (dv/dx) ja vedelikukihi pindalaga (S) ning suunatud liikumise vastu. Sisehõõrdeteguri e viskoossuse (kreeka n. Väljaveninud parem pool) ühikuks on Pa s (paskalsekund) Üleminekut laminaarselt voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinoldsi arv. Kriitiline reinoldsi arv Rek=1000. Fh=(kreeka n)*S*dv/dx Re=v*r*roo/(kreeka n) (n ühik on 1 Pa s=10 Puaasi) Termodünaamika 1. Printsiip: Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q=U.index2 – U.index1 + A, kus Q on soojushulk, U=siseenergia ja A on töö välisjõudude vastu. Q ühiks = J(dzaul) Isotermiline protsess: Protsess, kus konstantsel temperatuuril (t0) on antud gaasihulga ruumala (v) pöördvõrdeline rõhuga (p) e p1v1=p2v2 (Joonis) Isobaariline protsess: temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273
Mõned kroomi ja niklisulamid on suure elektritakistusega, volframi ja koobalti sulamid aga kõvaduselt teemanti lähedased. Elavhõbedasulameid nimetatakse amalgaamideks. SULAMINE JA TAHKUMINE: Temperatuuri, mille juures aine sulab, nimetatakse sulamistemperatuuriks. Energia kulub aineosakeste vaheliste seoste lõhkumiseks. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. =q/m ( sulamissoojus (lauda) [J/kg]; m mass [1 kg]; q soojushulk [1 J]. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks. Q = *m. SÜSINIK JA SÜSINIKUÜHENDID: Allotroopia on nähtus, kus mingi element esineb looduses mitme erineva lihtainena. Need esinemisvormid on allotroobid. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest vaid aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi
või suvalise teise kiirguse faasikiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis Elektrijuhtivus - võime võimaldada endas elektrivoolu elektrivälja toimel Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel Soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra Lahustuvus - tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus Absorptsioon – neelduvus, imavus Kõvadus – kasutatakse määramiseks Mohsi skaalat, kus N: talk on 1, teemant 5 000 000 Magnetväli: ferro - agneetilised (Fe), paramagneetilised (Al), diamagneetilised (Cu) 14
10. Millest sõltub erinevate kultuuride ja loomade kasvatamise võimalus erinevates maailma piirkondades? Vegetatsiooniperioodi pikkusest Sademetest Pinnamoest Mullastikust 11. Agrokliimavöötmed Agrokliimavööde Iseloomustus POLAARKLIIMA Kogu aasta on külm ja põllumajandusefa tegelemine on võimatu. LÄHISPOLAARKLIIMA Kuna seal on lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk (aktiivsete temepratuuride summa alla 1000°C), siis on võimalik vaid paremates mullastikutingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure (redis, sibul, marane kartul). Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. JAHE PARASVÖÖDE Vegetatsiooniperioodi pikkus on 3-5 kuud
70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %). 14. Nimeta neli põhilist soojuse saamine või kaotamise viisi. Äraandmise viisid: soojuskiirgus ehk radiatsioon (60%) (pikaajaline infrapunane kiirgus, see on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele), konduktsioon (soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest)&konvektsioon (Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt) (20%), aurumine ehk evaporatsioon (Evaporatsioon eh vee aurumine naja ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel
Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde o kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. o kapitali käive aeglane o tööjõuvajadus hooajaline o toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega · Jahe parasvööde
n = 0 P = Const, isobaariline (), n = 1 T = Const, isotermiline (), n = k P = Const, adiabaatiline (). : l = R(T1 T2) / (n 1); ( 2 -46) l = RT1[1 ( 1/ 2) n-1] /(n 1); (2 - 47) l = RT2[1 (P2/P1) (n-1)/ n] /(n 1). ( 2 - 48) : q = cn (T2 T1), (2 - 49) kus cn = cv (n - k)/(n 1) on masserisoojus ( ) (2 - 49) . (Termodünaamilised põhiprotsessid ) Protsess Protsessi Olekuparameetride Mehaanilne Soojushulk võrrand seos töö Isohoorne v = const p2/p1 =T2/T1 l=0 q= cv(T2 T1) Sharle p1/T1 =p2/T2 Isobaarne p = const v2/v1 = T2/T1 l= p(v2 v1) = R (T2-T1) q= cp(T2 T1)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
