Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"soojushulk" - 501 õppematerjali

soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Isotermiline protsess- jääval temperatuuril on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus Isobaariline protsess- jääval rõhul on antud gaasimassi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isohooriline protsess- jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga

Õppeained

Soojushulk -
thumbnail
3
doc

Vedelikud

Faasidaine erinevate omadustega olekud (teemantgrafiit) Faasisiirdeks nim protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks Tasakaalujooni ja kolmikpunkti kujutatakse pTteljestikus. Seda graafikut nim faasidiagrammiks pk ja Tk on kolmikpunktile vastav rõhk ja temp. AURUMINE, KONDENSEERUMINE. KEEMINE Aurumissoojus on soojushulk , mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul Q=Lm Vaadeldes aurumissoojuse sisu mikroskoopiliselt, võime tõdeda, et aurumissoojus kulub: 1) molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks 2)vedeliku pindpinevuse ületamiseks 3) paisumistööks http://www.abiks.pri.ee Sellist oleukorda, kus kondenseerumine ja aurumine on vedeliku pinnaühiku osas tasakaalus nim küllastunud aruks...

Füüsika
51 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kordamisküsimused „Alalisvool”

süsteemi kust lahenduse käigus selgubki emj ja sisepinge. · Mida nimetatakse voolu tööks ja võimsuseks? (vastavate valemite tuletamine) Voolu töö: Voolu töö mingis vooluringi lõigus võrdub voolutugevuse, pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Võimsus näitab kui palju tehakse ajaühiku jooksul tööd. · Joule´i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q = I 2 Rt...

Füüsika
172 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ühikud ja valemid

võimsus A W (vatt) N = t võimsus N = UI W (vatt) soojusvahetus Q = cm(t 2 - t1 ) J (dzaul) sulamissoojus Q = m J (dzaul) aurustumissoojus Q = Lm J (dzaul) soojushulk põlemisel Q = qm J (dzaul) juhist eralduv soojushulk Q = I 2 Rt J (dzaul) juhist eralduv soojushulk U2 J (dzaul) Q= t R voolutugevus q A (amper) I = t voolutugevus U A (amper) I = R...

Füüsika
493 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Gaaside erisoojuste suhe

Katsetulemused langevad sellega kokku, kuigi on pisut väiksemad. Põhjuseks võib olla suuremate molekulide olemasolu, aga ka katseseadme ebatäpsus või kontrollimatud süstemaatilised vead. Õhu erisoojuste suhte täpsemaks määramiseks käesolev metoodika ei sobi, oleks vaja täpsemaid seadmeid. Spikker o o 1. Soojusmahtuvus on kehale antav soojushulk , mille tagajärjel keha t tõuseb 1 võrra. cp ­ gaasi erisoojus jääval rõhul, cv ­ gaasi erisoojus jääval ruumalal. Cp ­ soojusmahtuvuse ja ainehulga suhe jääval rõhul, Cv ­ soojusmahtuvuse ja ainehulga suhe jääval ruumalal. Erisoojuse ühik on J/(kg*K) , Moolsoojuse ühik J/(mol*K). 2. Vabadusastmete arvu all mõistetakse sõltumatute suuruste arvu, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut. 3. i kT i n n 2n...

Füüsika
357 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

mõjutavate süsteemiväliste kehade ümberpaiknemine. Nii näiteks kolvi nihutamisel gaasiga täidetud silindris teeb kolb gaasi kokkusurumisel tööd A´ . Newtoni 3 seaduse alusel teeb gaas seejuures, avaldades kolvile vastumõju, tööd A= -A´ . Nii nagu ühelt kehalt teisele ülekantud energiahulk võrdub tööga A, mida kehad vastastikku üksteist mõjutades teevad, nii määrab soojuse ülekandel ülekantud energiahulga soojushulk Q. Seega peab süs. siseenergia juurdekasv võrduma seda süs. mõjutavate välisjõudude töö A´ ning talle üleantud soojushulga Q summaga Q=U 2-U1+A´. Paneme võrrandis A´ asemele A ning lahendanud selle Q suhtes, saame: Q=U 2-U1+A. Viimane võrrand väljendab energia jäävuse seadust, s.t. termodün. esimese printsiibi sisu milleks on : süs.-le antud soojushulk läheb süs. siseenergia juurdekasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Elektrivool spikker

Juhi takistus R onvõrdeline tema pikkusega l ja pöördvõrdeline juhi ristlõikepindalaga (3) võrdetegur p nim antud aine eritakistuseks.Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse jaühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Kõrgemal temperatuuril on takistus suurem. Võimsus ehk ajaühikus vabanev energia. Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis (ühik vatt 1W). Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t (4). Elektriväla tööd ­ Elektrivälja töö laengukandjate suunatud liikumise tagamisel. Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi, see võrdub välistakistusel ja sisetakistusel tekkivate pingete summaga (5)...

Füüsika
232 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maks/Neerud - spikker

Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon ­ kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soo...

Bioloogia
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted

See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha ­ tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur ­ kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv ­ võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon ­ molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteem...

Füüsika
248 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elektrienergia

Takistuse temperatuuritegur St. mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on takistus 9. Madalatemperatuuriline ülijuhtivus Avastati 1911a. Kui elavhõbeda eritakistus langeb jahtumisel 4,1 K juures järsult nullini 10. Kõrgtemperatuuriline juhtivus Avastati 1986a. Ained, mille ülijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kõrgem kui 25 K. 11. Joule-Lenzi seadus Väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. Q=I2Rt Q-soojushulk I-voolutugevus R-takistus t-aeg 12. Elektromootor jõud ­ maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada 13. Ohmi seadus 1. I=U/R I-voolutugevus U-pinge R-takistus 2. I=E/R+r I-voolutugevus E-elektromootorjõud R-takistus r-vooluallika sisetakistus 14. Elektrolüüsi põhiseadus...

Füüsika
66 allalaadimist
thumbnail
2
doc

alalisvoolu mõisted

Eritakistus on aine elektrilisi omadusi iseloomustav füüsikaline suurus, mis võrdub elektritakistuse ja ristlõikepindala korrutise ning juhi pikkuse suhtega ja näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga juhi elektritakistus 0°C juures. Vase eritakistus 0°C juures on 1,7*10-8m, st vasest kuubi elektriline takistus 0°C juures on 1,7*10-8 , kui kuubi serva pikkus on 1m. Joule'i-Lenzi seadus ­ elektrivoolu töö arvel juhis eraldunud soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja ajaga. Juhi takistuse sõltuvus temperatuurist ­ R = R0 (1+t) Ohmi seadus (ahela osa kohta) ­ voolutugevus ahela osas on võrdeline pingega ahela otstel ja pöördvõrdeline ahela takistusega. Ohmi seadus (kogu vooluahel) ­ voolutugevus juhis on võrdeline vooluallika elektromotoorjõuga ja päärdvõrdeline vooluahela välis- ja sisetakistuse summaga. Pingeks U nim ülekantud energia ja laengu suhet. U=W/Q U=P/I U=IR...

Füüsika
208 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 ­ C4 on gaasilised, C5 ­ C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahus...

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Veebilansse koostatakse veekogude, Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega põimunud. atmosfääris põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste kohta. on veeaur, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on 6.2 Maailmameri samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja neid siduv veeringe Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Soojushulk , mis iseseisva sfääri. Vee olekust oleneb tema liikumine kiirus. Atmosfääris olev vesi kulub aurumisele, on üks olulisemaid soojusbilanssi mõjutavaid komponente. vahetub keskmiselt 12 päeva jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade Auramise tõttu kaotab aluspind soojust. Suurim soojushulk kulub aurumisele...

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c ­ aine erisoojus, t ­ temperatuuri muut Q = qm q ­ kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q ­ süsteemile antud soojushulk , U ­ siseenergia muut, A ­ sisejõudude töö Ringprotsess: U = 0 A =Q A > 0 sisemised jõud Isotermiline protsess: T = 0 U = 0 A = Q teevad tööd, A < 0 Isohooriline protsess: V = 0 A = 0 U = Q välised jõud teevad tööd...

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 3

99. Millised parameetid iseloomustavad materjali soojaneeldumist ja kiirgumist? Soojakiirgus ja neeldumine: Kõikide kehade pinnad kiirgavad ümbritsevasse keskkonda energiat, kuid samal ajal neelavad teistelt kehadelt neile langenud kiirgusenergiat. Materjali sooja-erikiirgus - soojushulk , mida kiirgab 1m2 suurune pind õhuta ruumis (vaakuumis) 1 tunni vältel, kui kiirgava pinna absoluutne temperatuur on 100K. Materjali omadust neelata soojuskiirguse energiat iseloomustab soojusenergianeelduvus (). Absoluutselt musta keha soojaneelduvus on =1, kõikidel teistel kehadel <1. 100. Kuidas toimub soojavool läbi piirde? Soojavool läbi piirde: 1 - soojajuhtivuse teel Q = (t1 -t2) /d [W/m2h] ; Q - soojavool [W]...

Hoonete konstruktsioonid
366 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Konspekt!

Keemia ja energia Keemilise reaktsiooni põhitunnus: igale keemilisele reaktsioonile kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine, Enamikel juhtudel energia eraldub või neeldub soojusena. Reaktsiooni soojusefekt ei sõltu sellest, kas reaktsioon kulgeb ühes astmes või läbi mitme vaheastme. Entalpia ­ püsival rõhul toimuva protsessi soojusefekt. Ühikuks on energia ühik KJ. Põlemissoojus ­ aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk . Praktikas kasutatakse orgaaniliste ainete põlemissoojuste asemel mõistet kütteväärtus. Valguse osa keemilistes reaktsioonides. 1. Fotosüntees 6CO2 + 6 H 2O klorofüll C6 H12O6 + 6O2 2. Valgus aktiveerib mõne reaktsioonist osa võtva aine osakest 3. Klassikaline fotograafia Kütteväärtused: puit ­ 2700-4500; põlevkivi ­ 1500-8200; kivisüsi ­ 500-8200; nafta ­...

Keemia ja materjaliõpetus
368 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eksami abimees!

eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt alla, mittemetallilised omadused aga nõrgenevad. VII peaalarühmas on tüüpilised mittemetallid. Alates III peaalarühmast nim suurte perioodide paarisarvuliste ridade elemente siirdeelementideks....

Keemia ja materjaliõpetus
343 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Termodünaamika alused

TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika põhineb mittetõestatavatele printsiipidele. Makrokäsitlus. Käsitleb soojusülekandeid ja soojuse muundamist tööks. Siseenergia on keha kineetlisise- ja potensiaalse energia summa. Esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Q=U+A Soojusmasinad on masinad, mis muundavad soojust tööks. Neljataktiline sisepõlemismootor: 1. takt- sisselasketakt: kütus siseneb, väljalaskeklapp on suletud, kolb liigub alla 2. takt-survetakt: küttesegu surutakse kokku, süttib küünlasädemega 3. takt- töötakt: gaasid paisuvad surudes kolvi alla 4...

Füüsika
106 allalaadimist
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga ­ omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Hing on inimeses sisalduva info see osa, mis on omane kõigile indiviididele (laiemas tähenduses ­ kõigile el...

Füüsika
212 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elekter

Elektri uurimiseks tehti veel palju katseid. Põhilisteks elektriuurijateks oli William Gilbert, Otto von Guericke, Benjamin Franklin ja veel paljud teised teadlased. Nii avastati ja leiutati palju asju mis on ka tänapäeval kasutusel ehkki teisel kujul. 2. Lühis Voolutugevus elektrivõrgu juhtmetes sõltub elektrivõrgus töötavate elektriseadmete võimsusest. Voolu toimel juhtmed soojenevad. Juhtmes eralduv soojushulk sõltub voolutugevusest ja juhtme takistusest. Elektrijuhtmetele kulub väga palju metalli ning seetõttu püütakse kasutada võimalikult peeni juhtmeid. Sõltuvalt juhtme ainest, jämedusest ja teistest tingimustest, on igas elektrivõrgus voolutugevus piiritletud kindla suurima lubatud väärtusega. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib....

Füüsika
144 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Faasisiirded

Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiiret, millepuhul muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks nimetatakse faasisiirde puhul antud aine temperatuuri, mis sõltub rõhust. Aine kolmikpunktiks nimetatakse sellist rõhu ja temperatuuri väärust, kus 3 olekut on tasakaalus. Aurumissoojus on soojushulk , mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Auruks nimetatakse gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures aine läheb keema, sõltub rõhust. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks....

Füüsika
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun