Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soojushulk" - 501 õppematerjali

soojushulk - siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Isotermiline protsess- jääval temperatuuril on antud gaasimassi rõhu ja ruumala korrutis jääv suurus Isobaariline protsess- jääval rõhul on antud gaasimassi ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isohooriline protsess- jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga

Õppeained

Soojushulk -
thumbnail
2
doc

Soojushulk ja siseenergia

Mida nim soojuslikuks tasakaaluks? Mis puudub soojuliku tasakaalu korral? Soojuslikuks tasakaaluks nim. Seda kui kehade temperatuuris on samad. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel soojusülekanne. Missugused on kaks moodust keha siseenergia suurendamiseks? 1)soojusülekanne.2)Mehaanilise tööga. Millest ja kuidas sõltub kehale ülekandunud soojushulk ?1 ) massist, mida suurem on aine mass seda suurem soojushulk kulub.2)temperatuuri muudust, mida suurem on temp muut seda suurem soojushulk kulub.3) ainest..... ahhhh ma ei tea midaiganes!!!!!!!!!!!!!! Kuidas arvutatakse kehale kandunud või keha poolt ära antud soojushulka? Valem, valemi liikmee tähendus. Q ­ soojushulk, M keha mass, C aineerisoojus, tk kõrgeim temp., tm madalaim temperatuur....

Füüsika
125 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Soojushulk

Soojushulk ? Soojushulgaks nim. siseenergia hulka, mille keha saab või kaotab soojusülekandel. Tähis Q, ühik 1J ja 1 cal 2. Milline seos on soojushulgal T muuda ja kehamassiga soojusülekandel? Üleantav soojushulk on võrdeline keha T vahega. 3. Mida näitab aine erisoojus? Kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Tähis c, ühik J* kg C 4. Keha soojendamiseks kuluva ja jahtumisel eralduva soojushulga arvutamine? Korruta aine erisoojus keha massiga ja T vahega. 5. Kuidas muutub soojusvahetuses keha siseenergia? Soojusülekandel suureneb kõigil soojeneavte kehade siseenergia täpselet nii palju, kui palju väheneb jahenevate kehade siseenergia. 6. Mis on soojustasakaal? Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vahel...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
18
ppt

Soojushulk

3 t/C 40 20 10 soojenemine sulamine 0 aeg -10 Soojenemine 4 Sulamine ja tahkumine Sulamisel saab keha energiat/ soojust juurde, tahkumisel energia/soojus eralduvad. Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = m Q ­ soojushulk (1J) (lambda) ­ sulamissoojus (1 ) m ­ mass (1kg) 5 Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus () on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. ­ saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus:...

Füüsika
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Molekulaarfüüsika

Ajaühikus seinale antav impulss on jõud. Põrgete arv seinaga ajaühikus on võrdeline molekulide kontsentratsiooni ja molekulide keskmise kiirusega. Temperatuuriks (lad. k. keskmine e. tasakaaluolend) nimetatakse suurust, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojendamine on keha siseenergia (molekulide kineetilise energia) suurendamine (viies keha kontakti kuumema kehaga, kiirguslikul teel, mehhaanilise töö tulemusena). Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Temperatuur on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia (ei saa otseselt mõõta) mõõt. Üheks levinumaks temperatuuri mõõtmise võtteks on aine soojuspaisumise kasutamine. Absoluutse nulltemperatuuri (-273,15 °C) puhul võrdub molekulide kineetiline energia nulliga. Termodünaamika uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust (kasutab vaid makroparameetreid). Soojusvahetuseks...

Füüsika
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisted

abiks.pri.ee DIFRAKTSIOON lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest (paindumine tõkete taha) ELASTSUSJÕUDesineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga ENERGIAiseloomustab keha võimet teha tööd HOOKE´I SEADUSväikestel deforml on pinge võrdel keha suhtel pikenemga HÕÕRDEJÕUDesineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda F=N IDEAALNE GAASselline gaas mille molekulid mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike IMPULSI JÄVUSE SEADUSkui kehade süsteemile ei mõju väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv m1v1+m2v2 = m1v1'+m2v2' INTERFERENTSon lainete liitumine, mille korral tekib ruumis võnkumiste püsiv jaotus amplituudi järgi KAPILLAARSUS ­nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu t...

Füüsika
69 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Termodünaamika tunnikonspekt

abiks.pri.ee IDEAALSE GAASI OLEKUVÕRRAND Termodünaamika on füüsika osa, mis käsitleb makroskoopiliste süsteemide füüsikalisi omadusi ja nende seost energia võimalike muundumistega, arvetamata süsteemide mikroskoopilist ehitust. Isotermiline ­ BoyleMariotte'i seadus: jääval temperatuuril kulgevas tasakaaluprotsessis on antud gaasimassi rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Isobaariline ­ GayLussaci seadus: Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Isobaariline ­ Charles'i seadus: jääva ruumala juures on antud gaasimassi rõhk võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga Clapeyroni s: antud gaasikoguse rõhu ja ruumala korrutis jagatud avsoluutse temperatuuriga on jääv suurus Moolides avaldatud, mistahes aine hulga korral omandab Clapeyroni võrrand kuju pV=nRT (MendelejeviClapeyroni võrrand) SISEENERG...

Füüsika
138 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

T = const ehk isotermiline protsess p = f (V ) ehk Boyle'i- Marionette'i seadus, mida kirjeldab seos p1V1 = p2V2 = pV = const Isoprotsesse kirjeldavad võrrandid saab tuletada ideaalse gaasi olekuvõrrandist, võttes ühe muutuja konstantseks. Punktiirjooned graafikutel väljendavad seda, et T madalatel väärtustel katset tehtud pole (joon on seal piirkonnas oletuslik). Termodünaamika esimene seadus: süsteemile juurdeantav soojushulk Q kulub süsteemi siseenergia U suurendamiseks ja välisjõudude vastu tehtavaks tööks ehk paisumise tööks A, st Q = U + A . Avaldatakse ka kujul U = A + Q , st süsteemi siseenergia muut U on võrdne välisjõudude töö A ja süsteemile antud soojushulga Q summaga. NB! Q ja A on algebralised suurused, mis tähendab seda, et kui Q > 0 , siis süsteem saab soojushulga; kui Q < 0 , siis süsteem annab ära soojushulga; kui A > 0 , siis teevad tööd välisjõud;...

Füüsika
1329 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

9s klass-KONTROLLTÖÖ küsimused ja vastused

*Soojushulk-siseenergia hulk,mis kandub teistele kehadele või siis teiselt kehalt antud kehale. *Soojusjuhtivus-siseenergia kandumineühelt aineosakeselt teise aine osakesele. *Soojuslik tasakaal-kaks keha sama temperatuuriga 2.Soojusülekande liigid-1.Kokkupuude 2.Kiirgusena-päikeselt või lõkkelt 3.Konvektsioon 3.Kandub alati kuumemalt kehalt külmemale soojusliku tasakaalu suunas. 4.Termose töö põhimõte seisneb võimalikult halvas soojusjuhtivuses. 5.Aine erisoojus näitab,kui suur soojushulk peab kehale kanduma,et keha massiga 1 kg soojeneks 1kraadi võrra. 6.Soojushulga valemtüüpe- Q=c*m(tk-tm) tm=tk-Q/m tk=Q/c*m (pluss) tk m=Q/c(tk-tm) NB! / on jagamismärk ....

Füüsika
303 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Füüsika kordamine 10.klass

Osakesed liiguvad korrapäratult. * IDEAALNE GAAS ­ Ideaalse gaasi mudel sisaldab seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. · Molekulid on punktmassid (nende ruumala loetakse kaduvväikeseks) · Molekulide põrked anuma seintega on absoluutlelt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel) · Molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõude) SOOJUSHULK ­ Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või kaotab soojusülekandes. Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusülekande teel ühelt kehalt teisele. Soojushulk on termodünaamilist protsessi iseloomustav algebraline suurus. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q, Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Soojushulga arvutamiseks kasutatakse valemit: Q = cmt Q ­ soojushulk ­ 1J...

Füüsika
1092 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Füüsika kordamine 9. klass

Head soojusjuhid on metallid, halvad gaasid. KONVEKTSIOON ­ soojusülekande viis vedelikes ja gaasides, mis toimub aine enda ringlemisena. SOOJUSKIIRGUS ­ soojuslekande viis, mis toimub ka tühjuses. Kiiratava energia hulk sõltub temperatuurist, kiirguri pindalast. Samal temperatuuril kiirgavad (neelavad) tumedad kehad rohkem kui heledad. 6. Mis on soojushulk ? SOOJUSHULGAKS nimetatakse keha siseenergia hulka, mis keha saab või kaotab soojusülekandes. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Q= cmt Q ­ soojushulk ­ 1J c ­ aine erisoojus ­ 1 J kg oC m ­ aine mass ­ 1 kg Soojushulk, mis on vajalik keha soojendamiseks või eraldub keha jahtumisel, on võrdeline...

Füüsika
493 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valemid

g ­ tegur 10N/kg I ­ voolutugevus ( 1A ) R - takistus ( 1 ) A=F*s A ­ töö ( 1J ) N = U²/R F ­ jõud ( 1N ) N ­ elektrivoolu võimsus s ­ teepikkus ( 1m) ( 1W ) R - takistus ( 1 ) v = s/t U ­ pinge ( 1V ) v ­ kiirus ( 1km/h ; 1m/s jne. ) s ­ teepikkus ( 1m) Q = C * m * ( tk ­ tm ) t ­ aeg ( 1h ; 1s jne. ) Q ­ soojushulk ( 1J ) C ­ erisoojus ( 1 * J/kg °C ) N = A/t m ­ mass ( 1 kg ) N ­ võimsus ( 1W ) tk - kõrgem temperatuur A ­ töö ( 1J ) ( 1C° ) t ­ aeg ( 1s ) tm ­ madalam temperatuur ( 1C° ) = 1/T ­ sagedus ( 1Hz ) = Q/m T ­ periood ­ sulamissoojus ( 1 * J/kg )...

Füüsika
63 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika valemid

A - töö N - võimsus - kasutegur Valem Mille arvutamiseks kasutatakse Tähised tihedus raskusjõud rõhk vedeliku samba rõhk üleslükke jõud keha mass kiirus töö võimsus kasutegur Q ­ soojushulk Soojushulk c ­ erisoojus m ­ mass - algtemperatuur - lõpptemperatuur l - sulamissoojus Erisoojus L - aurustumissoojus Sulamissoojus Aurustumissoojus I ­ voolutugevus q ­ elektrilaengu suurus t ­ aeg U ­ pinge R ­ juhi takistus...

Füüsika
841 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika kordamisküsimused ja -vastused

8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia ­ haarab enda alla molekuli omavahelise energia kui ka aatomite vahelise potentsiaalse energia molekulis. Keemilise sideme energia ­ siseenergia eriliik. 9. Kumb on meie jaoks olulisem, kas aine siseenergia või aine siseenergia muutus? Siseenergia muutus. 10. Mida näitab energia? Näitab, kui palju saab keha tööd teha. 11. Suhestage mehaaniline töö ja soojushulk ? Soojushulk = siseenergia muutus Töö = mehaanilise energia muutus (Mõlemad iseloomustavad energia muutust) 12. Kas me maksame korteri soojendamisel energia või soojushulga eest? Soojushulga eest. 13. Kas energia ühik on 1 kW või 1 kW · h? 1 kW x h (võimsus x aeg) 14. Kuidas soojushulga ühik 1 cal on saadud? 1grammi vee soojendamisel temperatuuril 20st ­ 21 kraadini. (1grammi vee temperatuuri tõstmisel 1 kraadi võrra) 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse?...

Füüsika loodus- ja...
107 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika valemid põhikoolile

Füüsikaline suurus Tähis Valem Ühik tihedus =m/V kg/m3 mass m kg ruumala V V = Sp*h m3 raskusjõud F F = m*g N üleslükkejõud F=g*V (r - roo) raskuskirendus g N/kg , m/s2 rõhk P, p P=F/S Pa p = *g*h (r - roo) pindala S m2 kõrgus h, l, s m kiirus v v=s/t m/s aeg t s teepikkus s, l...

Füüsika
228 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Füüsika

Soojushulk. Soojuse ülekanne- keha siseenergia muutmise protsess, mille puhul tööd ei tehta. See toimub kehade otsesel kokkupuutel, või ka siis kui kehad on üksteisest kaugemal. Kui keha saab soojust juurde, siis tema siseenergia suureneb ja vastupidi. Soojushulk- soojuse edasiandmise protsessis keha poolt saadud või antud energia mõõt. Ühik dzaul (J) (vahest calor-cal) Dzaul on soojushulk , mis on vajalik ühe kg vee soojendamiseks 1 kraadi võrra Calor on soojushulk, mis on vajalik ühe g vee soojendamiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus. Erisoojus. Soojusmahtuvus- soojushulk, mis on vaja keha (mitte vee) soojendamiseks 1 kraadi võrra. Mida suurem on keha mass, seda suurem on soojumahtus ja seda enam on soojust vaja tema soojendamiseks 1 kraadi võrra. Keha soojumahtuvus võib sõltuda keha massist ja ainest, millest keha koosneb,...

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
7
doc

10. klassi mõistete definitsioonid

32. Lainete difraktsioon ­ nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Tekib tingimusel, kui tõkke mõõtmed on lainepikkusest väiksemad või lainepikkusega võrreldavad. 33. Keha siseenergia ­ kehas olevate molekulide koguenergia. Molekulid omavad: 1) kineetilist energiat , liikumise tõttu. 2) potentsiaalset energiat, vastasmõju tõttu. Tähis: U , Ühik: J 34. Soojushulk - füüsikaline suurus, mis tähendab ühelt kehalt või kehade süsteemilt teisele kehale ülekantavat siseenergia hulka, mille tagajärjel soojushulga saanud keha või süsteemi olek muutub. Tähis: Q , Ühik: J 35. Molekulaarkineetiline teooria ­ selgitab soojusnähtusi, lähtudes sellest, et aine koosneb liikuvatest molekulidest. Teooria põhiseisukohad: 1) aine koosneb molekulidest...

Füüsika
205 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika konspekt katseteks

Seda tõestab varju tekkimine. Väikese valgusallika korral tekib ekraanile kindlapiiriline vari. Suure valgusallika korral tekib ekraanile kaks varju: täisvari ja poolvari. Täisvari on piirkond, kuhu valgus üldse ei lange. Poolvarju piirkonda langeb valgust osaliselt. Valguse peegeldumine Valguse peegeldumine jaguneb kaheks: 1. peegeldumine peegelpinnalt 2. peegeldumine hajuspinnalt Peegelpind on sile klaasi pind, jää pind, veepind, poleeritud metalli pind jne. Alfa on langemisnurk ja beeta peegeldumisnurk. Peegeldumisel kehtib peegeldumis seadus. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed. Langev kiir ja peegeldunud kiir ning pinnanormaal asuvad ühes tasapinnas. Nõgus ja kumerpeegel Kumerpeegel hajutab valgust, temasttekiv kujutis on vähendatud. Neid nim. Panoraam peegliteks sest neis on näha suuremat tasapinda kui peeglites. Kasutatakse bussides....

Füüsika
116 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika täiendõpe

Temperatuur ­ füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on määratud tema molekulide soojusliikumise kineetilise energiaga. T=273+t Soojushulk ­ soojusülekandel üleantav energiahulk. Q=cmt Ideaalse gaasi olekuvõrrand ­ p=nkT k Boltzmanni konstant n konsentratsioon Termodünaamika esimene seadus ­ süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehtakse välisjõudude vastu. U=Q-A Termodünaamika teine seadus ­ soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Soojusmasin ­ Siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev seade. Soojendi, jahuti, töökeha. Soojusmasina kasutegur ­ näitab, kui suure osa antud soojusenergiast muundab masin kasulikuks tööks. =(Q1-Q2)/Q1=A/Q1 Q=Lm=m L-aurus, -sulamis...

Füüsika
328 allalaadimist
thumbnail
3
docx

SOOJUSÕPETUS 10. klass

1) Temperatuuri muutmisel ,kus on erisoojus 2) Sulamisel ,kus on sulamissoojus 3) Aurumisel ,kus L on aurustumissoojus -Gaasi töö arvutamine isobaarilisel protsessil -Termodünaamika I seadus Termodünaamika I seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muuta tänu soojushulgale (Q), mis vahetatakse väliskeskonnaga ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu. Seaduse rakendamine isoprotsessidele 1) Isotermilises protsessis , kus Kehale antud soojushulk läheb täielikult tööks 2) Isobaarilises protsessis 3) Isohoorilises protsessis, kus 4) Adiabaatiline protsessis, kus Süsteemi siseenergia arvelt võib toimuda töö. -Adiabaatiline protsess See on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. -Soojusmasinad, tööpõhimõte, reaalse ja ideaalse soojusmasina kasutegur Soojusmasinad on seadmed, mis muundabvad kütuse siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Soojusmasinad on nt...

Füüsika
89 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Füüsika mõisted

· Sulamine sulamiseks on tarvis anda ainele energiat, aine neelab energiat. · Tahkumine aineosakesed asetuvad selliselt, et nende sidemed on võimalikult tugevad ja seejuures vabaneb energia. · Soojusjuhtivus kui energia kandub aineosakeselt aineosakesele · Soojuskiirgus kui energia kandub valgusega · Konvektsioon kui energia kandub vee või õhu liikumse kaudu · Soojushulk ühelt kehale teisele kandunud energiat mõõdetakse soojushulgaga 8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks · Valguse levimine valgusenergia kandumine ruumi, suuna kujutatakse valguskiire abil. · Valguse peegelduminefüüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vajel...

Füüsika
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun