FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED II *Mis on vahelduvvool? Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. *Mida näitab vahelduvvoolu amplituud, hetk ja efektiivväärtus? Kuidas on omavahel seotud? Vahelduvvoolu amplituud on voolutugevuse maksimaalne võimalik väärtus. Voolutugevuse hetkväärtus näitab voolutugevust konkreetsel ajahetkel. Efektiivväärtus on keskmine voolutugevus vahelduvvoolu võrgus. Kõik iseloomustavad vahelduvvoolu perioodi vältel. *Faasjuhe? Nulljuhe? Maandusjuhe? Faasjuhe on juhtmeliik, mis omad pinget maa suhtes. Nulljuhe on juhtmeliik, millel puudub pinge maa suhtes ning tänu millele tekib kinnine vooluring. Maandusjuhe on juhtmeliik, mis on ühest otsast ühendatud seadme metallkestaga ning teisest otsast maaga, voolutugevus suureneb järsult ja rakendub kaitse. *Miks kasutatakse kaitsmeid? Kuhu need ühendatakse? Kaitsmeid kasutatakse elektrivoolu võrgus vooluringi katkestamiseks, nend...
KODUNE KONTROLLTÖÖ ENERGIAMAJANDUS. Leia vastused. 1. Millega tegeleb energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarude hankimisega, nendest kütuste, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. 2. Põhjenda, miks loetakse energeetikat kogu maailma majandust käigus hoidvaks majandusharuks. Kuna kui poleks energiat siis tööstus ja põllumajandus oleks aeglane ja inimesed peaksid elama küünlavalguse käes. 3. Energiavarad jaotatakse taastuvateks, praktiliselt taastumatuteks ning taastumatuteks. Mis on sellise jaotuse aluseks? Nimeta üks praktiliselt taastumatu energiavara.
Kui köögis on vanemat sorti gaasipliit, siis võib juhtuda, et pliidil gaasileegi süütamiseks tuleb tikk süüdata (uuema gaasipliidi puhul süttib leek juba lihtsalt nupust keerates).Tiku tõmbamisel tekib tiku ja tikutoosi väävlipindade vahel nii suur hõõrdumine, et temperatuur tõuseb ja tikk süttib põlema. Selle tikuga saab siis gaasi süüdata. Gaasi põledes muutub gaasi siseenergia soojusenergiaks. Seda soojust kasutataksegi toidu valmistamisel. Toitu valmistatakse soojusenergia abil ka elektripliidi puhul. Siis kasutatakse soojuse saamiseks elektrivoolu soojuslikku toimet. Köögil, nagu teistelgi ruumidel, toimub välisõhuga pidev soojusvahetus. Kui väljas juhtub temperatuur olema madalam kui toas ja köögis vett keedetakse, on õhku läinud ohtrasti veeauru. Akende lähedal on aga soojusvahetuse tõttu õhk jahedam kui mujal. Madalama temperatuuri korral mahutab õhk endasse ka vähem
joonist ja animatsiooni). 0 kelvinit (ehk -273,15° C) kiirgavad elektromagnetilist kiirgust, mille tugevus sõltub keha temperatuurist. Ehk see on soojuskiirgus Kiirguse põhjustajaks on molekulide soojusliikumine: aatomid ja molekulid koosnevad laetud osakestest (positiivse laenguga prootonid ja negatiivse laenguga elektronid) ning nende soojusliikumine ja keemiliste sidemete võnkumine tekitab elektri- ja magnetväljas muutusi, mis kanduvad edasi elektromagnetlainetena St, et keha soojusenergia muundub elektromagneetiliseks energiaks. Kui kuumutatud ese muutub valgeks, siis eraldab see olulise osa oma energiast just ultraviolettkiirgusena. Inimkeha poolt maksimum kiiratav soojuskiirgus on 9.5 mikromeetrit. Kemoluminestsents - Keemilise reaktsiooni tulemusel võib uute molekulide moodustumise käigus elektronid kiirata elektromagnetlaineid - elektronid viiakse kõrgemale energiatasemele ja kiirgavad elektromagnetlaine, kui lähevad üle madalamale energiatasemele.
............................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei kubermangus lõkkele löönud kullapalaviku päevil. Käesoleva masina ajaloost kõneleb ka käesolev kirjatükk. Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade. Aurujõuseadmetes kasutatakse töökeha või soojakandjana veeauru. Auru toodetakse aurukateldes, kus vesi kuumutatakse keemistemperatuurini, aurustatakse ja antakse aurule vajalikud parameetrid (rõhk ja temperatuur). Aurumasina ajalugu Teadaolev aurujõuseadme esimene skeem pärineb esimeset sajandist. Seadme nimi oli Aeolipile (tuleb sõnadest aeoli ja pile – Kreeka tuulejumal), autoriks Heron Aleksandriast. See
vastastikmõjus (v.a. elastsed põrked), seega iga gaasisegu koostisosa saab vaadelda eraldi. Oluline nt atmosfääri puhul. Termodünaamika Termodünaamika on soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala, mis moodustavad aine olekuparameetrid. Ühe olekuparameetri muutmisel muutub vähemalt 1 teine olekuparameeter. Kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid. Soojus on soojusenergia, mis kandub ühelt kehalt teisele, kui kehade temperatuurid on erinevad. Süsteemi võime teha tööd (W) Vaatleme olukordi, kus tööd tehakse aine ruumala muutumise tõttu. Termodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb. Isobaariline protsess ehk rõhk ei muutu. Soojushulk ja siseenergia: Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1) Süsteemile antud soojushulk. 2) Süsteemi siseenergia (e. soojusenergia)
Toiduainetööstuse kõikides harudes kasutatakse mitmesuguseid termilisi protsesse. Termiliste protsesside all mõistetakse toiduainete mõjutamist soojusenergiaga kas otseselt või mõne soojuskandja (vesi, aur, suits) kaudu. Jahutamine ja külmutamine kuuluvad samuti termiliste protsesside hulka, kuid siin on tegemist produktis oleva soojuse ärajuhtimisega külmaagensi abil. Soojusvahetusprotsessidest võtab osa kolm soojuse ülekandumise viisi. Esimene on soojusjuhtivus, kus soojusenergia antakse ühelt tahkelt kehalt või vedelikult teisele üle kui nad on omavahel kontaktis. Näiteks piima või mahla pastöriseerimine plaatsoojusvahetis. Teiseks on konvektsioon, kus soojus antakse edasi liikuvate gaaside või vedeliku osakestega ruumi ühest otsast teise. Konvektsiooni tekitab vedelike või gaaside osakeste erinev tihedus. Materjali tihedus väheneb soojenedes ja suureneb jahtudes. Osakesed saavad soojusenergia puutudes kokku kuuma pinnaga
Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USA-s, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulepark asub Californias. Kahjuks mõjutavad ka tuulikud keskkonda, tekitades müra ja takistades lindude lendu. Arvatakse ka, et tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti. Geotermaalenergia Maa siseenergiat nimetatakse geotermaalseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Seda kasutatakse vaid vähestes riikides: USA-s, Islandil, Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, Filipiinidel, Uus-Meremaal. Võrreldes
arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmnemiseni või tugevuse märgatava languseni. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Näiteks harilikult telliselt nõutakse vähemalt 15 tsüklit, kõnniteeplaadilt aga 100 tsüklit. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsuse % juures). Kiuline materjal (nt puit) juhib soojust piki kiudu rohkem. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on tunduvalt suurem kui õhul
Välimise elektronkihi elektronidel on suurem potentsiaalne energia, kui sisemiste kihtide elektronidel, sest võimaluse korral nad langevad tuumale lähemale, järgmisele sisemisele kihile. Kui see langemine toimub, muudetakse elektroni potentsialne energia kineetiliseks. Kui langemine on toimunud, muutub kineetiline energia soojus- või valgusenergiaks. Molekulidel on kineetiline energia, sest nad on pidevas liikumises. Molekulide kineetilist energiat nimetatakse soojusenergiaks. Soojusenergia mõõduks on temperatuur. Kui aine on külm, liiguvad selle molekulid aeglaselt. Kui aine on kuum, liiguvad molekulid kiiresti. Kui kaks erineva temperatuuriga objekti puutuvad kokku, kantakse soojusenergia ühelt teisele üle. Seda nimetatakse kuumutamiseks. Termodünaamika I seadus ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Teadlased on konstrueerinud spetsiaalsed simulatsiooni mudelid arvutile. Need võimaldavad saada vastuseid paljudele küsimustele. Näiteks
KASUTATAKSE PUITU, LINA, LOOMASÕNNIKUT, PILLIROOGA, PRÜGIMÄGEDEST SAADAVAT METAANI JA ORGAANILISTE JÄÄTMETE PÕLETAMISEL, ÕLED. VEEL SAAB TOOTA ENERGIAT SURNUD LOOMADE LAGUNDAMISEL.(ERALDUB CH4-METAAN) PÄIKSEENERGIA - HEA TOOTA PIIRKONDADES, MIS ON EKVAATORITE LÄHEDAL JA PÄIKSE KIIRTE LANGEMIS NURGA LÄHEDAL. SUURE ENERGIA HULGA SAAB KÄTTE LÄHIS EKVATORIAALNE, TROOPILINE JA LÄHISTROOPILINE VÖÖND JA PARASVÖÖTME LÕUNA OSAS. KASUTATAKSE VEE JA HOONETE KÜTMISEKS SOOJUSENERGIA TARVIDUSEKS NING PÄIKSEPANEELIDE ABIL LAETAKSE PÄIKESE PATAREISID, KUS SAADAKSE ENERGIAT. TEHNIKA ON KALLIS.
energia püütakse hüdroelekrijaamu ehitada suurte jugade äärde.) · Soojuseenergia. Näiteks geotermiline elektrijaam ehk maasisene energia. ( See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. · Keemilise sideme energia. Näiteks fossiilkütuse elektrijaam. (Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid.) · Tuumaenergia. Näiteks tuumaelektrijaam. (Elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.) Elektri tööd ja ohutus
päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Maal olevad energialiigid: potentsiaalne energia keha viimine sellesse asendisse, milleks on tulnud teha tööd. Elastsusenergia molekulide jõudude vastu tehtud töö. Kineetiline e. Liikumisenergia omavad kõik liikuvad kehad. Keemiline energia vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. Sise- ehk soojusenergia keha iga molekuli kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia laineliikumisega seotud energia. Kiirgus energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse. 3. Litosfääri osad ja nende kirjeldus. Litosfäär koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad väga aeglaselt, teiste suhtes, moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 4. Maakoore ehitus, erinevused ookeanitel ja mandritel.
1. Mõisted Süsteem-omavahel seotud objektide terviklik kogum, nt. auto=süsteem, automootor=alamsüsteem Litosfäär-on maakera suhteliselt jäik väline kivimiline kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Litosfäär ulatub 50-200 km-ni. Muutused toimuvad aeglaselt, see on jäik ja püsiv. Kuid seal siiski toimub kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Seal on ka fosiilkütused ja teised maavarad. Pedosfäär-ehk mullastik hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on täielikult biosfääri osa ilma elustikuta muldi ei kujune. Muutused toimuvad kiiremini kui litosfääris. Ulatub 1cm 10m-ni. Hüdrosfäär-hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja listikuvee. Hüdrosfäär on litosf...
Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 38. Kuidas iseloomustab entroopia osakeste jaotumist süsteemis? Mida ühtlasemalt on osakesed süsteemis jaotunud, seda suurem on entroopia 39. Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 40. Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)? Energia kvaliteet kahaneb ( valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) süsteemi olekuparameetrid / p, V T ühtlustuvad, osakeste jaotus süsteemis ühtlustub ( ainete segunemine, korrapära kadumine)
Külmkapp annab õhku rohkem soojust kui oma sisemusest võtab. Konditsioneer töötab samal põhimõttel kui külmkapp kuid selle soojusvaheti on viidud välja ja külm osa on jäetud sisse. 17) Mis on termodünaamika? Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi (nt soojuse muundamine tööks). 18) Mille arvel teevad soojusmasinad tööd? Soojusmasinad teevad tööd soojusenergia arvelt. 19) Millises protsessis saavad soojusmasinad tööd teha? Soojusmasinad saavad tööd teha ainult tsüklilistes protsessides (kahe- ja neljataktiline mootor). 20) Kas kogu kütuse põlemisel vabanev soojus muundub tööks? Põhjenda. Kütuse põlemisel vabanevat kogu soojust ei ole võimalik tööks muundada, sest osa soojust eraldub keskkonda ja osa soojendab mootorit. 21) Mida näitab soojusmasin kasutegur?
Külmkapp annab õhku rohkem soojust kui oma sisemusest võtab. Konditsioneer töötab samal põhimõttel kui külmkapp kuid selle soojusvaheti on viidud välja ja külm osa on jäetud sisse. 17) Mis on termodünaamika? Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi (nt soojuse muundamine tööks). 18) Mille arvel teevad soojusmasinad tööd? Soojusmasinad teevad tööd soojusenergia arvelt. 19) Millises protsessis saavad soojusmasinad tööd teha? Soojusmasinad saavad tööd teha ainult tsüklilistes protsessides (kahe- ja neljataktiline mootor). 20) Kas kogu kütuse põlemisel vabanev soojus muundub tööks? Põhjenda. Kütuse põlemisel vabanevat kogu soojust ei ole võimalik tööks muundada, sest osa soojust eraldub keskkonda ja osa soojendab mootorit. 21) Mida näitab soojusmasin kasutegur?
Elektronid liiguvad anoodilt katoodile. 5. Keemilised vooluallikad Väikesed patareid koosnevad kuivelementidest, mis varustavad elektrienergiaga mitmesuguseid elektroonseid tarbeesemeid. Autoaku e. pliiaku on mõeldud paljukordseks kasutamiseks. Aku tühjenemisel saab seda jälle laadida ja uuesti kasutada. Keemiline vooluallikas keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn keemiline energia) muudetakse vahetult elektrienergiaks. Keemiline energia -> soojusenergia -> mehhaaniline energia -> elektrienergia. Anood on ,,-'' Selleks, et saada redoksreaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine(oksüdeerumine) ja liitmine(redutseerumine) läbi viia eraldi elektroodidel. Elektrood, millel toimub oksüdeerumine, on anood. Elektrood, millel toimub redutseerumine on katood. Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel, nim. Kütuselementideks
kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel Beeta-strukuuriks. (Juuksed, küüned, ämblikvõrk). · Tertsiaalstruktuur: Edasisine kokkukeerdumine. Selle tulemusel omandab valk enamasti kerale läheneva ruumiline vormi ehk gloobuli. Mõned võivad jääda niitjateks ehk fibrillaarseteks. · Kvarternaarstruktuur: Kahe või enama polüpeptiidi ühinemisel moodustub liitvalk. Nt hemoglobiin. Denaturatsioon: Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad ning valk kaotab oma kõrgemat jäörku struktuuri. (Kõrge temperatuur, munavalge vahustamine, happed, raskemetalliühendid, ioniseeriv ja ultraviolettkiirgus). Primaarstrk. Jääb püsima. Renaturatsioon: Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarsktr. Mõnikord taastuda. Valkude ülesanded: 1. Valkude ensümaatiline funktsioon: Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust.
niimoodi takistavad nad kalade liikumist. Eesti Energia keskkonnajuht Valdur Lahtvee on öelnud, et pole ühtegi hüdroelektrijaama, mis loodust negatiivselt ei mõjutaks kuid neis toodetud elekter on märksa keskkonnasõbralikum kui fossiilkütuseid põletades toodetud elekter. GEOTERMAALENERGIA Maa siseenergiat nimetatakse geotermiliseks energiaks. See on maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Termaalvett ja auru saadakse sügavale maasse rajatud puuraukudest, samuti kasutatakse kuumade kivimite soojust sealt vett läbi pumbates. Kuigi geotermaalenergiat leidub ulatuslikul alal, kasutatakse seda vaid vähestes riikides:
lülituvad sisse ja hakkavad tootma energiat kombijaamad. Annab elektrit ja sooja. Samas võimaldab uus koostootmisjaam nüüdsest kasutada ainult saaremaist kütust - hakkepuitu, mis omakorda aitab hoida soojahinna malalal. Eeldab seda, et enam ei pea kasutama kallist kütteõli.[6] Kombijaamu tuleks planeerida Saaremaale kõikidesse suurematesse asulatesse kus on paneelelamud, et saaks kasutada ära efektiivselt jaamast saadav soojusenergia elamiste kütteks. Kombijaamade võimsus peaks olema täpselt arvestatud, toodetakse sellisel määral soojust kui kulub kodudes. Elektri peale ei peaks maksimaalselt panustama, sest kombijaamad pandaks tööle öösiti kui elektrit pole niivõrd palju vaja. 4. Võrdlus taaskasutatavast energiast ning Ida-Virumaa põlevkivi tehased Kõik eelnevalt toodud: 1. tuule energia; 2. päikese paneelidelt päikese energia; 3
37.Defineerige potentsiaalne energia. Tuletage selle arvutusvalemid raskusjõu ja elastsusjõu korral. 38.Sõnastage energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 39.Sõnastage mehaanilise energia jäävuse seadus. Kirjutage vastav valem. 40.Defineerige konservatiivne jõud. 41.Defineerige samapotentsiaalipind. Tõestage, et konservatiivne jõud on sellega risti. 42.Defineerige skalaarse suuruse gradient. 43.Tuletage valem põrkeprodukti kiiruse ja vabanenud soojusenergia arvutamiseks absoluutselt mitteelastsel põrkel. 44.Tuletage valemid kehade lõppkiiruse avutamiseks absoluutselt elastsel põrkel. 45.Kirjutage kangi tasakaalutingimuse valem. Tehke joonis koos selgitustega. 46.Defineerige jõu õlg. Kirjutage selle arvutuvalem, tehke joonis koos selgitustega. 47.Kirjutage valem kangi pöörava jõumomendi arvutamiseks moodulkujul ja vektorkujul. Tehke vastav joonis koos selgitustega. 48.Tuletage Newtoni III seadus pöördliikumisel
Mehaaniline võimsus on suurus mis võrdub töö ja selleks kuluva ajavahemiku suhtega. Mehaaniline võimsus: N= (N- mehaaniline võimsus, A- töö ja Δt- ajavahemik) Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus: P= Võimsuse ühik SI süsteemis on W (vatt) 20.Energia (ka liigid) Energia E on keha või jõu võime teha tööd. Kineetiline energia, potensiaalne energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline energia, elektrostaatiline energia, keemilise sädeme energia ja hüdrauliline energia. 21.Kineetiline energia. Põõrlemise kineetiline energia Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest (teiste kehade suhtes). Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = Fikseeritud telje ümber põõrleva keha kineetiline energia avaldub Ek = (I- inertsimoment nimetatud telje suhtes ning ω- nurkkiirus) 22
Vajalik töö tegemiseks. Töö on mingi massi liigutamine (kg/m). Tööd tehes kandub energia üle ühest liigist teise. -Potentsiaalne energia – arhiveerib energia, võimalus tööd teha, energia mis üles ehitamisel rakkudesse jäänud on. -Kineetiline energia – töö tegemise energia Tööd tehes on lihase kasutegur 35% ehk energiast nii palju läheb lihastes päris töö tegemiseks ning 65% hajub soojusena. Kõige madalama kvaliteediga (kvaliteet ehk sobib kasutamiseks) energia on soojusenergia. Soojusenergiat me ei kasuta (soojusenergia osakesed liiguvad suvalises suunas). Kasutame keemilist energiat, mis asub toidus (päikse energia –> taimed -> fotosüntees –> energia toidus -> sööme taimi või söövad loomad taimi -> me sööme loomi). Toit peab sisaldama energiat, ehitusmaterjali, vitamiine ja mineraale. Termodünaamika seadused: 1) Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. Muundub suunalt soojusenergia poole.
Joonis 3.1. Ettevõtte sooja- ja elektrivarustus a) ühtsest energiasüsteemist b) ettevõtte oma katlamaja kasutamisega, c) ettevõtte oma soojuselektrijaama kasutamisega ES energiasüsteem, katlamaja, SEJ soojuselektrijaam, S soojusenergia, E elektrienergia, EV ettevõte ElVar 3. Toiteallikad.RT.hor.2006 doc Leht: 2 / 26 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Tarbija oma elektrijaam, mis töötab paralleelsel ühtse võrguga, võib osutuda vajalikuks järgmistel juhtudel:
Kliima muutused antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist? materjalide säästmine, asendamine, kasutusaja pikendamine korduvkasutus kaevandustehnoloogia täiustamine 35. Nimeta 3 energiaallikat Taastuvad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. Taastumatud nafta, süsi, turvas, uraan 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikad hüdroenergia, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia, biomass. 37. Nimeta peamised taastumatud energiaallikad nafta, süsi, turvas, uraan 38. Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad energiatootmisega?
Eesti energeetikas on maagaas, mis tarnitakse 100% Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile, olles fossiilkütustest ka kõige keskkonnasõbralikum. Maagaasi konkurentsivõimet energiatootmisel mõjutavad keskkonnamaksud ning riikliku julgeoleku aspekt. Maagaasist toodetakse Eestis elektri- ja soojusenergiat Iru elektrijaamas ja mõnedes väiksematest jaamades ning soojust paljudes katlamajades üle Eesti. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes ning mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Peamine maagaasi leiuala on Venemaal - suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Seal leidub umbes 10 triljonit kuupmeetrit maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom. Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka Ameerika Ühendriigid,
Vabadusastmete arv ja moolsoojuste leidmine. Vabadusastmete arvuks i nimetatakse süsteemi liikumist kirjeldavate sõltumatute koordinaatide arvu. Sõltumatu on selline koordinaat, mida ei saa esitada teiste koordinaatide kaudu. molaarsoojused 4 Loeng 10: Gaasi töö: paisumisel avaldub kujul A = p V. Diferentsiaalselt väike töö dA = p dV Soojusmasinad: · Jõumasin - seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks · Külmutusmasin - kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril · Soojuspump - Seadeldist, mis töötab külmutusmasina põhimõttel, aga on ette nähtud mitte teatud ruumi jahutamiseks, vaid soojendamiseks madalama temperatuuriga (välis-) keskkonna arvel, nimetatakse soojuspumbaks Termodünaamika II printsiip (kasuteguri valem): rakendused.
Fotosünteesi käigus vabaneb O2 kõrvalproduktina. Metabolismireaktsioonid jagunevad kaheks: Assimilatsioon - lagundamisreaktsioonid - sünteesimisreaktsioonid - vabaneb energia - neeldub energia Dissimilatsioon Aeroobne aine- ja energiavahetus: rakuhingamine. - orgaaniliste ainete lagundamine O2 juuresolekul - C6H12O6 + 6O2 6CO2 + H2O + energia - oluline on glükolüüs, mille käigus vabaneb soojusenergia / ATP , leiab aset tsütoplasmas - tsitraaditsükli ning hingamisahela tsüklid toimuvad mitokondrites > nii glükolüüsi, hingamisahela kui tsitraaditsükli reaktsioonid on protsesside ahelana toimuvad väga keerulised. ATP (adenosiintrifosfaat) - `teenitakse' energiat andvate langudamisprotsesside käigus - `kulutatakse' elutegevuseks vajalikeks sünteesiprotsessideks - 3 fosfaatrühmaga ribonukleotiid - eraldati esmakordselt 1929 aastal küüliku lihasrakkudest
hakkas esimesena arvet pidama tema tugevuse kohta. Tuginedes tardunud laava uurimistele üle maailma on pakutud, et Maa magnetväli vahetab oma pooluseid intervalliga, mis ulatub kümnetest tuhandetest kuni mitmete miljonite aastateni (keskmiselt 250 tuhat aastat). Viimane selline sündmus, antud nimega Brunhes- Matuyama reversal, leidis teoorias aset 780 tuhat aastat tagasi. Kui osa vedelast rauast tardub sisetuuma külge vabanevad kergemad metallid ning seda soojusenergia arvelt - toimub jahtumine, mis põhjustab lisa elektrivoo. Sammuti mõjutab ka Maakera pöörlemine sulanud raua voolusid tehes neisse kurve, mis omakorda siis väänavad magnetvälja tekkekuju. Tavaliselt joonduvad uued magnetväljad olemasolevaga, kuid aeg-ajalt võivad tekkinud väljad võtta ka vastupidise suuna. Selline sündmuste kulg võib viia vana magnetvälja nõrgenemiseni ning uue välja kasvades võivad nad üksteist nullida
väävliühendeid ja teekatte bituumenit. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. Maagaas Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga naftamaardlates või eraldi gaasimaardlates. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes Fosforiit Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit. Fosforiit on tekkinud ürgmeres elanud käsijalgsete kodadest ning liivast. Fosforiidikihid paiknevad maa sees põlevkivikihtidest sügavamal. Fosforiidist valmistatakse fosforväetisi. Eestis lõpetati fosforiidi kaevandmine 1991. aastal keskkonnaohtlikkuse tõttu. Paekivi
tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad. Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused: juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus; ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust; mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus; suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) - ei saa kasutada soojustagastust; välisavaustest sisenev müra ja tolm. Sundventilatsioon on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvaheti, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhtel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks
18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1)Esimest järku struktuur 2)Teist järku struktuur (Juuste ja küünte valkude ning ämblikuniidi ja siis valkude lõplik tase on see ja seda nimetatakse heeliksiks) 3)Kolmandat järku struktuur (Moodustuvad molekuli eri osades paiknevate aminohappejääkide vahele, seda nimetatakse gloobuliks) 4)Neljandat järku struktuur 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatilineensüümid kiirendavad reaktsioone (amülaas, mis kiirendab tärklise lagundamist) Ehituslik küüned, juuksed, ämblikuniit, siidiniit, viirustel kapsiid Transpordifunktsioon hemoglobiin transpordib hapnikku Retseptoorne raku pinnal pinnaretseptorid(vastuvõtjad) Regulatoorne hormoonid (kasvuhormoon, adrenaliin, östrogeen, insuliin, testosteroon)
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6
Kasutamine: Elektritootmine, tuulikute tehnoloogia Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid Puudused: Õigustab vaid seal, kus tuule kiirus on vähemalt 6m/s. Vajab paindlikku elektrivõrku, kallis, tekitab müra, takistab lindude rännet. Piirkonnad: California, Saksamaa, Taani, Itaalia, Prantsusmaa, Jaapan, Filipiinid, Uus- Meremaa. Geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia. Kasutamine: elektri tootmine Eelised: Mõju keskkonnale võike Puudused: Saab kasutada ainult teatud piirkondades, raske kätte saada, kulutused kõrged (transport, tootmine) Piirkonnad: USA, Island, Jaapan, Filipiinid, Saksamaa, Prantsusmaa, Uus-Meremaa. Bioenergia Talletunud päikeseenergia. Toodetakse biomassist, orgaanilise ainete põletamisest. Prügimägedest eralduvast metaanist, loomasõnniku biogaasistamisest, energiavõsast (arenenud maades). Hüdroenergia
Päikesesüsteemi ehitus JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Päikesesüsteem Geotsentriline maailmapilt Heliotsentriline maailmapilt Relativistlik maailmamudel Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on...
piimhappebakerite elutegevuse käigus. Saadakse ühest glükoosi molekulist 2 piimhappe molekuli, H aatomeid ei eraldu, kogu protsess piirdub kahe ATP molekuli sünteesiga. Etanoolkäärimine toimub pärmseente ja mõnede bakterite anaeroobsetes tingimustes. Ei eraldu h aatomeid, moodustub 2 etanooli ja 2 ATP molekuli. 9.Fotosüntees on maailma kõige tähtsam protsess, sest seal moodustuvad orgaanilised ained. 10 Fotosünteesi vajalikud tingimused: valgusenergia, soojusenergia, CO'2, H'2'O 11.Valgusstaadium: vaja valgust Pimedusstaadium: siseneb CO'2 õhulõhede kaudu kloroplasti
Energeetika sissejuhatus Mis on energeetika ? Töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressursside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastamisega inimestele ja tööstustele, mis seda kasutavad Vaata siit Millised valdkonnad kuuluvad energeetikatööstuse alla? Elektrienergia tootmine Soojusenergia tootmine Kütuste tootmine .....ja müük Energia - esmavajadus Euroopas reguleeritakse energeetika valdkonda ja energiamajandust vastava seadusandlusega Eestis tegeleb sellealase regulatsiooni väljatöötamisega Majandus- ja kommunikatsiooniministee Euroopa energiastrateegiate tehnoloogiline kava strateegia 6 prioriteetset valdkonda, millega on kavas kiirendatult edasi liikuda: · tuuleenergia initsiatiiv, · päikeseenergia initsiatiiv,
emülsioonpihussüsteem, milles üks vedelik on pihustunud teises. suspensioonsüsteem, kus vedelikus on ühtlaselt jaotunud gaasis tahke aine või vedela aine osakesed aerosoolsüsteem, kus on kesk. Gaas ja pihustunud gaasis tahke aine või vedela aine osakesed vahtgaas on ühtlaselt jaotunud vedelikus veekareduskui vesi sisaldab märgatavas koguses Ca ja Mg soolasid. elektrolüütilinedissotsiatsioonaine lagunemine ioonideks elektrolüütaine, mis laguneb veemolekulide soojusenergia toimel ioonideks, juhib seetõttu elektrit dissotsiatsioonimäärnäutab kui suures ulatuses aine on ioonideks lagunenud. mittepolaarsed ainedained, milles ma ei saa eristada ja + poolt polaarsed ainedained, milles saab eristada + ja poolt ioonilised ainedained, milles esineb iooniline side hapeained , mis eraldavad lahusesse vesinikioone happeline oksiidoksiid, mis reageerib alusega annab soola ja vee tugev hapehape, mis lahuses esineb ioonidega enamasti
s.t keha kokkusurumine või venitamise mõjul kehasse salvestanud energia. Kineetiliselt ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Mitmesugustes ainetes on salvestunud keemiline energia, mis vabaneb keemliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemetaga energia. Aatomituuma potentsiaalne energia on salvestunud tuumaosakeste seoseenergiana ja vabaneb radioaktiivsel lagunemisel. Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Laineenergia on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast võit tuule kineetiliselt energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlainete vahendusel. 2.3 Maa teke ja areng Suur Pauk- 12-15 miljardit aastat tagasi Päikesesüsteemi teke- 4,6 miljardit aastat tagasi
Tellise värv ei kaota ilmastiku mõjul oma sära, vaid muutub päikese ja vihma mõjul veelgi kaunimaks. Päikeseenergia soojendab talvel kütteperioodi ajal fassaadi ja salvestab soojust tellistesse, vähendades välis- ja sisetemperatuuride vahet siis, kui nende erinevus on kõige suurem. Uurimuses 4 on tõdetud, et kütteperioodi ajal tellisfassaadi salvestatud soojusenergia parandab ehitise energiataset mitme protsendi võrra. Samuti loob savitellis parema sisekliima, kuna on looduslik ja keskkonnasõbralik materjal. 3. FASSAADIDE PILDID 3.1. Paekivi fassaadid 5 6 7 3.2. Graniitfassaadid 8 3.3. Marmoroc fassaadid 9 10 11 3.4. Silikaattellis fassaadid
wikimedia.org/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Robust_Striped_Skink.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amphiprion_ocellaris_%28Clown_anemonefish%29_Nemo.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Salamandra_salamandra_MHNT_1.jpg ' Kõigusoojaste tunnused Nende loomade kehatemperatuur sõltub otseselt välistemperatuurist. Põhiliseks soojusenergia allikaks on päike. Kehatemperatuuri reguleerivad käitumisega. Aktiivsed vaid soojas. Vajavad vähe energiat. Kõigusoojasuse miinused Soojenemine võtab aega. Külmas tardununa kaitsetud püsisooajste kiskjate ees. Ei suuda elada, kus pidevalt jahe ning päikest vähe. Püsisoojaste tunnused Keha pidevalt soe. Keha toodab ise soojusenergiat. Kehatemperatuuri reguleerib keha ise. Püsivalt aktiivsed. Vajavad palju energiat. Püsisoojaste miinused
Tarbija õigused ja kohustused ning võimalused oma õiguste kaitsmiseks. Mõisted 1)tarbija – füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega 2) kaupleja – isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust 3) kaup – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus 4) teenus – kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav hüve, mis ei ole kaup 5) tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik 6) universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava enamiku elanike kasutatav teenus, milleks on gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus- ja sideteenus ning muu samalaadne teenus Tarbijal on õigus: 1)nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervis...
jäätmekäitlusfirma saaks neid nõuetekohaselt ning ökonoomselt käidelda. Hierarhia: Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: · Jäätmehulga vähendamine ja jäätmevaesete tehnoloogiate rakendamine; · Toote eluea pikendamine, jäätmete korduskasutus; · Jäätmete taaskasutus, ümbertöötlemine teiseseks toormeks; · Jäätmete biokäitlus, nt kompostimine, stabiliseerimine, anaeroobne käitlus · Jäätmete põletamine ning soojusenergia tootmine; · Kasutuskõlbmatute jäätmete ladestamine Jäätmekäitluseelistused: · Ei eksisteeri ühe ja ainsat parimat käitlusviisi · Vastuolud käitlusmeetodite vahel · Alati unikaalne · Üldine eesmärk- vähendada jäätmeteket ja prügilasse ladestavate sorteerimata jäätmete hulka · Prügila- viimane ja kõige kallim jäätmekäitlusviis jäätmetekitajale Jäätmekäitluse õiguslikud alused: · EL õigusaktid
Soojuspumpad Eestis 2004 2005 2006 2007 2008 Paigaldatud soojuspumbad, tk - 680 1083 2333 5076 Installeeritud väljundvõimsused, - kW 5997 9324 17730 35329 Soojusenergia tootmine, GWh 11 17,1 32,7 65,5 60 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 11 Soojuspumba kasutegur Soojuspumba soojuslikku efektiivsust hinnatakse soojusteguriga (COP) q2 q2 T2 Tü 0 l q2 q1 T2 T1 Tü Ta j0
0 clo) +22,0 °C ja suvel (riietatus ~0,5 clo) +25,5 °C (ISO EN 7730). Sisetemperatuur talvel üle +22 °C on seostatud haige hoone sündroomiga (SBS: sick building syndrome) (Jaakkola jt. 1989). Õhutemperatuuril ja -niiskusel on oluline mõju ka tajutavale õhu kvaliteedile (PAQ: perceived air quality) (Fang jt. 1998). Võrreldes niiske ja sooja õhuga, hinnatakse kuiva ja jahedat õhku kvaliteetsemaks. Sisetemperatuur ja ruumi piirdepindade temperatuur mõjutavad otseselt hoonete soojusenergia kulu ruumide kütteks. Soome ühepereelamutes läbiviidud uuring (Vinha jt. 2005) kinnitas tuntud rusikareegli kehtivust: keskmise sisetemperatuuri muutus 1 ºC võrra mõjutab energiakulu ~5 %. Kui hoonepiirded on madala pinnatemperatuuriga (soojustamata piirded, millel on suur soojusläbivus), siis soovib inimene sama soojusliku mugavuse saavutamiseks (sama operatiivne temperatuur) kõrgemat sisetemperatuuri (ISO EN 7730). Seda omakorda suurendab soojusenergiakulu
kõrge temperatuur saavutatakse päikeseenergia kontsentreerimisega peeglite või läätsede abil. [9] Peamiselt kasutatakse kahte tüüpi päikesekollektoreid: 1) plaatkollektoreid (lame/tasapinnaline) ning 2) vaakumtorudega kollektoreid. [12] 1.5.1.2. Kollektorite üldine tööpõhimõte ja kasutus Kollektoris ringleb vähemürgine madala külmumistemperatuuriga vedelik, ehk soojuskandja (nn. antifriis), ja saadud soojusenergia salvestatakse läbi soojusvaheti soojussalvestisse (akumulatsioonipaaki) või otse vastavat tüüpi soojavee boilerisse. Kasumlikum on akumulatsioonipaagiga süsteemist kütta nii soojavee boilerit kui ka maja küttesüsteemi, põhiliselt kasutatakse aga ainult sooja tarbevee saamiseks (Joonis 1.). Kui päikese mõju on väike, või pilvise ilmaga soojuskiirgus täiesti puudub, köetakse boilerit ja teisi soojatarbijaid soojussalvestisse salvestunud soojusenergiaga
madalaim näitaja. Finantssurutis tekitab maailmamajanduses palju ebakindlust, kuid see aitab kaasa inflatsioonitrendi kiiremale pöördumisele, rääkis Lindpere. Euroala inflatsioon aeglustus esialgsel hinnangul novembris 2,1 protsendini, olles kuu aega varem 3,2 protsendi tasemel. Eesti inflatsioon on saavutamas paremat kooskõla meie reaalmajanduse näitajatega. Novembris odavnes mootorikütus 10,3 protsenti, mis tasakaalustas täielikult soojusenergia 5 protsendilise kallinemise. Tulenevalt kütuse odavnemisest tuleks üle vaadata kõik hinnad, mis viimastel aastatel kütuse kallinemise tõttu on kiiresti tõusnud. Aeglustuv palgakasv ja ebakindluse suurenemine on sundinud siinse tarbija pigem ooteseisundisse. Varasemast oluliselt vähem finantseeritakse ostusid laenude abil. Novembrikuus alanes inflatsioon peaaegu kõigi olulisemate kaubagruppide lõikes. Odavnesid ka osad teenused. Näiteks maksis
Alpid, Karpaadid) d) kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid) e) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik (Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone’i rahvuspark USA-s) Vulkanism- Maa sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või voolamine planeedi pinnale. Näitab, et Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada ka vulkanismi, maalihked. Kurrutused- tekivad maakoores tektoonilise liikumise tagajärjel ehk kui kaks madrilist laama põrkuvad ja maapind selle koha pealt on üles kurrutatud.
Konvetsioon toimub järgmiselt. Gaas või vedelik, puutudes kokku kuuma kehaga, soojeneb soojusjuhtivuse tulemusena. Gaasi või vedeliku sel viisil kuumenenud mikroruumalade tihedus muutub väiksemaks kui jahedamatel ning nad liiguvad ülespoole, viies seega kaasa kuumalt kehalt võetud soojuse. Nüüd puutuvad kuuma pinnaga kokku uued jahedad gaasi või vedeliku mikroruumalad ja protsess kordub. Soojuskiirgus kujutab endast soojusenergia ülekandumist kuumalt kehalt ümbritsevas ruumis asuvatele kehadele erineva lainepikkusega elektromagnetiliste võnkumiste abil. Soojuskiirte ja valguskiirte füüsikalised omadused on sarnased. Nii ühed kui teised levivad valguse kiirusega ning murduvad ja peegelduvad, kohtudes oma teel mingite pindadega. Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda toimub sageli mitme soojusülekande viisi kaudu, mistõttu summaarne ülekantav soojushulk on mittelineaarses sõltuvuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
