- Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia
- Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia
Töömahu ja põlemiskambri mahu summat nimetatakse üldmahuks. Mitmesilindriliste mootori kõigi silindrite töömahtude summat nimetatakse mootori töömahuks. Väiksematel mootoritel tähistatakse töömahtu kuupsentimeetrites, suurematel mootoritel liitrites. Surveaste on parameeter, mis iseloomustab sisepõlemismootori (kolbmootori) maksimaalse ja minimaalse põlemiskambri mahu suhet. Silinder - Silinder moodustab ruumi, kus toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks. Kolb - Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi- tagasi liikumist. Keps - kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas. Väntvõll - koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu.
1. keha asukoha muutus 2. keha kiiruse väärtuse muutus 3. nii asukoha kui ka kiiruse muutus 88. Mida nim energiaks? Keha või jõu võime teha tööd 89. Nim töö ja energia ühik J 90. Nim mehaanilise energia liigid potensiaalne energia (sõltub kehade vastastikusest asendist) kineetiline energia (sõltub keha kiirusest) 91. Mida nim keha siseenegiaks? Aineosakeste potsensiaalse ja kineetilise energia summat 92. Suhestage terminid keha siseenergia ja soojusenergia. Soojusenergia seostub osakeste kineetilise energiaga, mis moodustab koos kineetilise energiaga keha siseenergia. 93. Nim siseenergia liike. Milliste objektide korral esinevad? Kineetiline (temperatuuri muutumine, keha soojenemine ja jahtumine) ja potensiaalne (aine oleku muutumine) 94. Mida näitab kütuse kütteväärtus? Näitab kui palju soojust eraldub kütuse massiühiku täielikul põlemisel. 95. Mis on täielik, mis mittetäielik põlemine? Täielik põlemine lõpptulemus CO2,
· Isobaarilisel protsessil Isobaarilise protsessi korral kulub soojushulga muutus nii süsteemi siseenergia muutuseks kui ka gaasi poolt tehtavaks tööks, kuna soojushulga muutus ei sõltu süsteemi rõhust. Q = U + Ag · Adiabaatilisel protsessil Q = U + Ag Ag -= U Q= 0 Adiabaatilises protsessis saab gaas mehaanilist tööd teha vaid oma siseenergia kahanemise arvelt. 9. Sõnasta termodünaamika II printsiip Soojusenergia saab iseeneslikult kanduda vaid soojemalt kehalt külmemale, vastupidine protsess on võimalik ainult juhul, kui selleks tehakse täiendavat tööd (kulutatakse täiendavat energiat). 10. Mis on soojusmasinad ? SOOJUSMASINATEKS nimetatakse soojusenergiat mehaaniliseks energiaks muundavaid mehanisme/süsteeme (nad teevad mehaanilist tööd soojusenergia arvelt). 11. Milline on soojusmasinate ehituse ja töötamise põhimõte ?
generaatori pöörlemissagedusest. Järelikult on vaja tiiviku pöörlemissagedust juhtida või kasutada keerukaid alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundureid. Lisaks tuleb autonoomsete agregaatide korral lahendada energia salvestamise probleemid. Suhteliselt väikeste võimsuste korral saab elektrienergiat salvestada nt. elektrokeemilistes akumulaatorites. Autonoomsed tuuleagregaadid sobivad aga hästi soojusenergia tootmiseks, kuna seda on lihtne salvestada. Pealegi langeb soojusenergia tarbimise maksimum enamuses kokku maksimaalse tuuleenergia tootmisega, s. t. tuulega toimub majade jahtumine kõige kiiremini. Võrku ühendatud tuuleelektrijaamades kasutatakse enamasti asünkroongeneraatoreid. Pöörlemiskiiruse reguleerimine. Tuuleagregaadi võimsus, nagu juba öeldud, on võrdeline tuule kiiruse kolmanda astmega. Seepärast tekib oht, et tugeva tuule korral võib tuuleagregaat osutuda üle koormatuks. Võimsuse piiramiseks ja kiiruse reguleerimiseks
...................................................................................................................................................2 ....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA........................................4 2. TUUMAENERGIA.................................................................................................................5 3. ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.......................................................6 3.1. Elektrienergia tootmine vee abil ehk hüdroenergia....................................................6 3.2. Elektrienergia tootmine tuule abil ehk tuulenergia.................
süsivesiniku segu, millest suurema osa hõlmab metaan. Maagaasi leidub peamiselt, kas koos naftaga põhimaardlates või eraldi gaasimaardlates. Vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaas kuulub fossiilsete kütuste hulka. Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorites , pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Suurim maagaasi leiukoht Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaal . Neist suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses piirkonnas. Seal leidub umbes 1013 m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom. Lõpetuseks Et säilitada veidi naftat hädavajalikeks
Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2008-2033. Vaadates tagasi Eesti jäätmekäitluse arengule, võib öelda, et olukord on tunduvalt paranenud. Vähenenud on jäätmehulk ning jäätmete korduskasutus on suurenenud. Eestisse on rajatud ka jäätmetepõletustehaseid, millest tulenev soojusenergia on leidnud laialdast kautust. Paljud prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate
Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. Tsunami hiidlaine, mis tekib maavärina tõttu merepõhjas. Maavärina põhjustab enamasti maasisese aine ümberpaiknemise & energia järsu vabanemise tõttu toimunud tõuge. Magma Maa sügavuses tekkinud tulikuum veeaurust & gaasidest küllastunud kivimite sulam. Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud & suurema osa gaasidest kaotanud magma. Vulkanism maasisese soojusenergia poolt põhjustatud nähtuste kogum, mille tagajärjel magma & gaasid tungivad maapinnale. Magmakolle sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava. Lõõr lõhe või tunnel vulkaanikoonuses, mille kaudu voolab välja laava. Kraater lehtrikujuline maapinna süvend, mis võib olla tekkinud vulkaanipurske või meteoriidi langemise tagajärjel. Vulkaan tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse
Elektri tootmine Eestis Elektri ja soojuse tootmine Eesti suurimaks elektri- ja soojusenergia tootjaks on Eesti Energiale kuuluvad Narva elektrijaamad, mis annavad ca 95% Eestis toodetavast elektrienergiast ning varustavad soojusega kogu Narva linna.Narva elektrijaamade tootmisüksused Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsaimad põlevkivil töötavad elektrijaamad. Mõlemad elektrijaamad toodavad aastas kokku ca 9 TWh elektrit.Põlevkivi tarnitakse Igal aastal Narva elektrijaamadesse raudteed mööda keskmiselt 913 mln tonni põlevkivi
mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojus-energia tarbest katta 20 kuni 60%. Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarkütte-süsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte- süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. Päikesekollektorite hinnad on erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus
Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia. 31.Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust? Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 32.Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 33.Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)? Energia kvaliteet kahaneb (valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) süsteemi olekuparameetrid / p, V T ühtlustuvad, osakeste jaotus süsteemis ühtlustub (ainete segunemine, korrapära kadumine).
Valkude tertsiaalne struktuur, mis on ruumi keerdunud alfa heeliksitest koosnev ja annab ruumilise gloobuli. (Seovad molekulidevahelised tõmbe- ja tõukejõud. Gloobul allub kergesti keskkonna tingimustele – ph, t, soolsus. Gloobulid on enamasti vees lahustuvad.) Kui omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist(kvarternaarstruktuur). Kuidas muutub valkude struktuur? Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Kaotab kolmandat/teist järku struktuuri – nähtuse nim. denaturatsioon. Valke võivad denatureerida ka mehhaanilised tegurid, happed, raskemetallid, ioniseeriv ja uvkiirgus. Denaturatsioonil ei hävine ainult peptiidsidemed sp. säilitab ka oma esmase struktuuri. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid
skeemi lk.66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Energiamets, saepuru, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põõsastaimed, pilliroog, hundinui, põlevkivi, turvas põhk, turvas Geotermaalenergia - soe vesi, kasvuhoonete kütmine, ujulad, spaad,
Ameerika ühendriikides. Kivi- ja pruunsütt jaguks 2/3 maailma praeguse tootmise juures elektrienergiast umb 110 aastaks. toodetakse Ka eestis toodetakse soojuselektrijaamades, põlevkivi abil ning enam kasutatakse elektrienergiat. seal kivisütt, vähem Suurenenud on maagaasi ja veel vähem tuumaenergia osatähtsus naftat. ja vähenenud Maailmas on juhtunud soojusenergia tähtsus. kaks suuremat Tänapäeval saadakse tuumaõnnetust. palju energiat ka Päikeseenergia taastuvatest potentsiaal on tohutu. energiaallikatest, nt vesi, Portugalis on päike, tuul jne. päikeseelektrijaam. Hiina plaanib ehitada veel Hispaanias asub päikese- 148 tuumareaktorit, soojuselektrijaam, kus praegu on seal neid 13. koondatakse kõik päike Taastuvenergia on tulevik. torni
Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a
66 ja analüüsi seda. 1) Tööloomade jõud, puit, loomasõnnik – agraarühiskonnas, kõik väga algeline 2) Tuulikud ja vesiveskid - majandus areneb 3) Kivisüsi – 18.-19. saj., tehnoloogiline murrang, võetakse kasutusele aurumasinad 4) Elekter, sisepõlemismootor, nafta – 19.-20. Saj., tehnoloogiline murrang 5) Energiakriis – 1970.ndad, poliitilised põhjused 2. Energiamajanduse allharud. 1) Maavarade kaevandamine 2) Energia tootmine – kütused, soojusenergia, elektrienergia 3) Energia transport 3. Taastuvad /taastumatud energiaallikad – mõisted ja näited. Taastuvad taastumatud Biomassienergia – puiduhake ja -jäätmed, Nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, põlevkivi, Energiamets, saepuru, põõsastaimed, pilliroog, turvas
6) Millistes valdkondades on inimese mõju loodusele kõige märgatavam (ohtlikum)? Inimese kõige märgatavam (ohtlikum) mõju loodusele on kindlasti vee- ja õhureostus, sest ilma nendeta pole inimelu kahjuks suuteline. Samuti ei tärka enam loodus ilma puhta vee ja õhuta ning hakkab kaduma kõik, mis peaks olema loomulik. Muidugi toob ka tuumaenergia kaasa suuri probleeme meie tänapäevaeludesse, näiteks äärmiselt tugev radioaktiivne kiirgus, suur süsihappegaasi hulk ja kaduma minev soojusenergia. 7) Miks on Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks vaja rahvusvahelist koostööd? Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd, sest Maa on üks tervik ning üks mõjutab alati teist. Näiteks, mõjutab veereostus kõiki elusolendeid ning igat toiduahelat siin planeedil. Kui meie ja teised linnud, loomad selles reostatud vees elavaid kalu sööme, siis saamegi need kõik mürgid ja keemilised jääkained oma kehadesse. Samamoodi käib tavalise vee
8) Protsessor ehk CPU (Central Processing Unit) on keskne arvuti komponent, mis täites mälust loetud käske töötleb andmeid ja juhib nii kogu arvuti tööd. Protsessor on ühendatud muu arvutisüsteemiga andme-, aadressi- ja juhtsiini abil 9) Missugused parameetrid iseloomustavad protsessorite omadusi ? Käsustiku arhitektuur. Käsustike laiendused. Siinilaius. Taktsagedus. Energiatarve ja soojusenergia eraldumine. Käsukonveieri astmete arv.Protsessori vahemälu. Tootmistehnoloogia. Tuumade arv. Virtualiseerimise tugi. 10) Operatsioonisüsteem - (Operating System edaspidi OS) vahendab arvutikasutaja suhtlust arvuti riistvaraga Kernel - Operatsioonisüsteemipõhikomponendid on kokku võetud ainulaadsesse programmi, mida nimetatakse kerneliks ehk tuumaks. Kernel võib olla ehitatud kas suure
suhtes. Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetriga. Selleks tuleb keha külge kinnitada dünamomeeter ning vedada seda dünamomeetrist tõmmates ühtlaselt ning paralleelselt laua pinnaga. Dünamomeeter näitab siis jõudu, millega keha veetakse (veojõudu) see on ühtlase liikumise korral võrdne hõõrdejõuga keha ja pinna vahel. 2. . Soojusmasinate töö põhimõte Lühidalt öeldes on soojusmasin seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Masina tööks vajalikku soojust võib saada kütuste põletamisel, päikese- või tuumaenergiast, vulkaanilistes piirkondades kasutatakse ka Maa-sisest (geotermaalset) soojust. Mehaaniline töö tehakse gaaside paisumisel; et aga masin töötaks pidevalt, tuleb paisunud gaas uuesti algolekusse kokku suruda 3. Alalisvoolu töö ja võimsus Alalisvool on üks kahest elektrivoolu (ehk laengukandjate suunatud liikumise) tüübist
puhtamana. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning mitteregulaarsed. Päikesekollektorite baasil töötava päikeseenergia kasutamine on lisakütte võimalus, mille abil saab hoone aastasest soojusenergia tarbest katta 2060%. Kuidas päikesekollektor töötab? Läbinud kollektori spetsiaalkatte, langeb otsene päikesekiirgus kollektori tumendatud kunstmaterjalist või metall-pinnale, kus kiirgus neeldub ning muundatakse juurdekuuluva tehnilise keskuse abil vajaminevaks soojusenergiaks. Põhisõlmedest kuuluvad solaarse küttesüsteemi juurde lisaks kollektorile veel juhtimis- ja andmekeskus, mahuti(d) soojuse akumuleerimiseks ning tarbevee soojussõlm
nimetatakse põlemiseks. Selles reaktsioonis eraldub energia soojusena süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Põlemisprotsessid toimuvad reeglina ümbritsevast keskkonnast kõrgemal temperatuuril. Protsessi alustamiseks peab toimuma aine süütamine. (Kroon, K) Aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energiat nimetatakse soojusenergiaks. Mida kiiremini molekulid liiguvad seda sagedasemad on põrkumised ja seda suurem on aine soojusenergia. Seda energia taset iseloomustab aine temperatuur. Inimene ei tarbi otseselt soojusenergiat. (Kroon, K) Elektromagnetvälja energiat nimetatakse elektromagnetiliseks energiaks. Mittemuutuva elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiana, aga 3 samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia
Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastumisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Taastuvate allikate hulka kuuluvad need, mis on võimelised ka praeguse suure energiatarbimise mahu juures ennast (uuesti kasutamiseks) taastootma. Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida tarbitakse rohkem, kui loodus neid taastoota suudab (nafta, süsi, turvas, uraan jne). Tuulikud Kokkuvõte Päikeseenergia: Enamust energiat päikese paistelisel päeval. · energia peegeldub tagasi atmosfääri välispinnalt
Tarbijakaitse seadus Referaat Seaduse reguleerimisala · Käesolev seadus kehtestatakse tarbija õiguste tagamiseks. · Käesolev seadus reguleerib tarbijale kauba või teenuse pakkumist ja müümist või muul viisil turustamist kaupleja poolt, määrab kindlaks tarbija kui kauba või teenuse ostja ja kasutaja õigused, sätestab tarbijakaitse korralduse ja järelevalve ning vastutuse seaduse rikkumise eest. · Käesolevat seadust kohaldatakse ka siis, kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. · Tarbijale kauba või teenuse pakkumisel või müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse käesolevat seadust, võlaõigusseadust, toote ohutuse seadust ning teisi seadusi. · Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tarbija ja kaupleja vaheliste vaidlust...
Koosneb aminorühmast ja karboksüülrühmast. primaarstruktuur- aminohapete järjestus teist järku struktuur- aminohapete järjestus(polüpeptiid) on keerdunud heeliksiks. kolmandat järku struktuur- gloobul (kera sarnane ruumiline kuju) neljandat järku struktuur- kaks või enam polüpeptiidi on ühinenud. 10. Valkude denaturatsioon:a) nähtus, kus valk kaotab kõrgemat järku struktuurid b) toimub valgulahuse kuumutamisel(siis soojusenergia toimel keemilised sidemed katkevad ja valk kaotab oma kõrgemat järku struktuurid); mehhaaniliste tegurite toimel võib toimuda (munavalge vahustamine); hapete mõjul c) on pöörduv protsess enamjaolt. Valkude renaturatsioon: a) nähtus, kus valk taastab struktuurid. b) toimub siis kui denaturatsiooni tekke tegureid ei ole c)on pöörduv protsess 11. Ensüüm: reguleerib biokeemiliste raktsioonide kiirust: vastav ensüüm seostub ainult
Elektrienergia tootmine Elektrijaam see on elektrienergia tootmise ettevõte, milles muundatakse mingi muu energia elektrienergiaks. Elektrijaamade liigitus:1. hüdroenergia kasutamisega elektrijaamad : hüdroelektrijaam ja loodete elektrijaama. 2. soojusenergia kasutamisega elektrijaamad : soojuselektrijaam (kivisüsi, põlevkivi, nafta, õlid, maagaas), tuuma elektrijaam, geoterminiline elektrijaam ja päikese elektrijaam. 3. muu energia kasutamisega : tuule elektrijaam. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles voolava vee energia muundub hüdroturbiinides mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga käitavas hüdrogeneraatoris elektrienergiaks. Seal asuvad ka automaat juhtimise ja kontrollseadmed. A. Paisuelektrijaam veetasemete
et ei tekiks ohtlikke reaktsioone. - töö tohib toimuda ainult laborites, kus on tagatud kiirgustegevuse ohutustehnika. Põllumajanduses kasutatav radioaktiivne aine on baariumkarbonaat, mille eriaktiivsus on 11 MBq/mg ja kiirguse liigiks on beetakiirgus. 4 Tuumareaktorid Radioaktiivsust kasutatakse ka tuumareaktorites. Selle käigus lagundatakse raskeid tuumi ja seejärel vabaneb soojusenergia. Vabanevat energiat on võimalik kasutada näiteks elektrienergia saamiseks. Ahelreaktsioon toimub kas uraaniisotoobiga või plutooniumiga. Lisaks võib tuumareaktoreid kasutada energiablokkidena tuumaelektrijaamades ja laevadel. Esimene tuumaelektrijaam ehitati endises NSVL'is. 1981.a. oli nende osatähtsus maailma üldises energiatoodangus 1,1%, 2002.a. jaoks ennustati selleks 15-20% ning praegu on see elektrienergia osas umbes 18%.
NIMETA ENERGEETIKA ALLHARUD. MIKS NÄITAB ENERGIATARBIMINE INIMESE KOHTA RIIGI ARENGUTASET? (KWh/in) ENERGEETIKA ISEÄRASUSED MÕJUTAB KÕIKI ELUSFÄÄRE HIND SISALDUB KÕIKIDE KAUPADE, TEENUSTE HINNAS ENERGEETIKA ARENG MÕJUTAB TEHNIKA JA TEHNOLOOGIA ARENGUTEMPOT ENERGIA ON ASENDAMATU SELGITA KONKREETSETE NÄIDETE ABIL EELPOOL TOODUD VÄITEID. ENERGEETIKA ARENG AGRAARÜHISKOND 1) MEHHAANILINE ENERGIA INIMESTE JA LOOMADE LIHASJÕUD 2) SOOJUSENERGIA PUIT, ÕLED, KUIVATATUD LOOMASÕNNIK MIKS OLI ENERGEETIKA ARENGUTASE MADAL? KUIDAS SEE MÕJUTAS TÖÖ EFEKTIIVSUST? INDUSTRIAALÜHISKOND I ETAPP 1) MEHHAANILINE ENERGIA TUULIKUD, VESIVESKID SÕLTUS ASUKOHAST, EI SAANUD TRANSPORTIDA 2) METSADE HÄVITAMINE KLAASITÖÖSTUS, METALLURGIA, LUBJA PÕLETAMINE 3) KIVISÜSI 17. SAJ., AURUMASIN 18. SAJ. MANUFAKTUURID. AURUVEDUR, AURIKUD TEKKIS ISESEISEV ENERGIAMAJANDUS
,,Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub" (Mati Unt) 19. sajandi algus oli maailma jaoks tõeline murrang-- algas tööstuslik revolutsioon. See tõi endaga kaasa linnastumise, asutati meeletult vabrikuid ja tehaseid, hakati kasutama fossiilseid maavarasid paljudes erinevates eluvaldkondades. Alanud oli mõtlematu tarbimisühiskond, mis tänaseks on endaga kaasa toonud aina süvenevad globaalprobleemid. Vaadates maailma kui tervikut, on inimeste elatustase võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Loomulikult on tõusud ja mõõnad ning igas riigis olukord erinev. Hea elujärje tõttu on suurenenud tarbimine ning kõikvõimalike tarbe-ja muude kaupade tootmine on muutunud massiliseks. Selline inimtegevus jätab endast maha tohutud hulgad jäätmeid. Nende ümbertöötlemine ja taaskäsitlemine keskkonda kahjustamata on saanud tänapäeval üheks tõsisemaks probleemiks. Ometi on inimesed veel kuidagi hoolimatud. Vi...
kuuluvad rakumembraani ehitusse.Joodi (I) on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks 3. Missugune on lipiidide ehitus ja mis on nende ülesanded? Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahusutuvad ühendid. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel 4. Kuidas muutub valkude struktuur? Valgulahust kuumutades, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Tulemus on see, et valk kaotab kolmandat ja teist järku struktuuri. Nähtust nimetatakse DENATURATIOONIKS. Denaturatsioonil hävivad valgu kõrgemat järku sidemed, kuid peptiidside ei katke, seetõttu jääb püsima ka esmane struktuur. Denatureeriva teguri mõju lakates võib valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur taastuda. Pöördprotsessi nimetatakse RENATURATSIOONIKS. See toimub tavaliselt vaid siis,
maapinna kaldest, jõe langus jõe lähtme ja suudme kõrguste vahe, väljendadatke meetrites, vee energia varud arengumaades. Nafta 40%, mootorikütus, soojus ja elektrienergia, keemia tööstuse tooraine, Lähis Ida, Kesk ja Lõuna Ameerika, Aafrika, Saudia Araabia, Iraak, Kuveit, eelis: kõrge kütteväärtus, vedada suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega, puudus: puhastamine lisandidest, tootmine on koondunud merele, avarii korral merevee reostud, Maagaas 28%, elektri ja soojusenergia, mootorikütus, keemia tööstuse tooraine, Lähis Ida, SRÜ, Aasia, Venemaa, Iraan, Katar, eelis: suur kütteväärtus, väike saastatus, odav ja tõhus transportida torujuhtmetega, puudus: suure rõhu all vedamine kallis ja ohtlik, plahvatusoht, tülikas transportida mööda merd, Tahked küttused 20%, keemia tööstuse tooraine, elektri ja soojus energia, metallurgia, Euroopa, Põhja Ameerika, Aasia, Hiina,
Jahutatavast ruumist (külmikust) kantakse energia soojuskandja abil ümbritsevasse keskkonda, kus see eraldub. Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator. Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja soojenemine ning see suunatakse väliskeskkonnas paiknevasse jahutusradiaatorisse, kus ta jahtub ja eemaldab selle läbi jahutatavast keskkonnast energiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt.
Φ in – keskmine vabasoojuseraldus inimestest, W Φ el.v – keskmine vabasoojuseraldus elektrivalgustuses, W Φ sead – keskmine vabasoojuseraldus elektriseadmetest, W Φp – keskmine vabasoojuseraldus päikesest, W Kui soojuseraldused inimestest, elektrivalgustusest ja –seadmetest on MKM-i määruse "Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika" tabel 1 järgi lähtuvalt hoone kasutusotstarbest ja –ajast välja toodud, siis päikeseenergiast tulenevat soojusenergia eraldusi suudavad seni arvesse võtta vaid dünaamilised simulatsiooniprogrammid. Lihtsustatud arvutustes on soovituslikuks vabasoojus eralduste köetava pinna kohta elamutes võtta kokku 50 kWh/m2⋅a. Antud peatüki järgi on päikesest tulenev vabasoojuseraldus toodud arvutusmudelisse sisse. Päikesekiirguse mõju erinevatele hoone fassaadidele on toodud raamatus "Hoonete küte", mille kohane arvutusjuhis on peatükis toodud exceli tabelarvutustena ka ette antud.
Maa kui süsteem Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteemide liigid: avatud süsteem - süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus. suletud süsteem - ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet. dünaamiline süsteem - muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev. staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena. ATMOSFÄÄR: maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. HÜDROSFÄÄR: hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka tei...
iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele · Teada, mis on rõhk ning millised on rõhu ühikud ning atmosfääri normaalrõhk. atm normaalrõhk on 101300 pa · Teada, mis on ideaalne gaas - Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) · Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed kiirus ei muutu, muutub suund · Molekulide vastastikmõju ei arvestata. Soojusmasin - Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Nt aurumasin TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Millest sõltub soojusmasina kasutegur? - Mida suurem on soojushulkade vahe, seda rohkem mehaanilist tööd saab süsteem teha
hakata ökonoomsemalt kasutama.Inimesed peaksid mõtlema oma tegevuses ja tarbimises kindlasti sellele,et ka peale neid säiliks inimväärne elu Eestis. Eestis on hakatud otsima alternative energia tootmiseks.Uuringute kohaselt jätkub fossiilseid kütuseid veel umbes 50 aastaks.Seega võiks kasutada mitmesuguseid taastuvaid energiaallikaid.Näiteks tuulegeneraatoreid on Eestis kasutatud juba mõnda aega.Algust on tehtud ka energiavõsa kasvatamisega.Seda kavatsetakse kasutada elektri-või soojusenergia tootmiseks,tulevikus üha enam.Tuleb töötada välja tehnoloogia ja hankida vajalikud masinad.Energiavõsa toimib ka reoveepuhastina.Ka iga inimene ise saab energiat säästa.Näiteks majapidamises tuleks kasutada säästupirne ja A energiaklassiga kodumasinaid.See aitaks elektrienergiat säästa.Elektrihinna pidev tõus on pannud inimesi selliselt käituma,et nad on elektrienergiasäästlikumad.Eestis on hakatud kasutama tänavavalgustuses hõõglampe ja see on ka energiasäästlikum eluviis.
Kui niiske ja soe õhk Golfi hoovuselt kohtub külma ja kuiva õhuga Mehhiko mandrilt, mis siis Kanada poole liikuma hakkab. Maapinna lähedal hakkavad selle tagajärjel puhuma nõrgad tuuled, kui samal ajal 3000 kuni 6000 km kõrgusel puhuvad tugevad tuuled. Sellised erineva kiirusega puhuvad tuuled tekitavad horisontaalselt keerleva „õhurulli“. Tagajärjeks on tohutu äikesepilv, mille keskel valitseb kõrgrõhkkond, seda nimetatakse mesotsükloniks. Selle käigus vabaneb soojusenergia, mis kogu protsessi edasi viib. Selliste soojade ja külmade õhuvoolude kokkupuutel tekivadki tornaadod. Tugevaimad tornaadod Eestis: 3. august 1922 – läks Peipsi tornaado üle Mustvee linna. 10. september 1979 Järlepas, Rapla vallas – tornaado tõstis laohoonelt katuse ja kandis selle umbes 140 m kaugusele, inimesed viga ei saanud. 1967. a – painutas tornaado Ülemiste jaamas kõveraks raudteerööpad. 15
Eesti tähtsaim maavara. Probleem-veereziimi muutmine ja vee reostamine, tekib rohkes koguses jääk produkte nt tuhka ja poolkoksi Suurimad naftavarud-Saudi-Araabia, Iraak, Iraan. Kasutus-mootorikütus. Nafta tootjad-Saudi-Araabia, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Iraan. OPEC- naftatootjad Nafta tähtsus-üks olulisemaid maavarasid ja üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Keskkonnaohud-õhusaaste, tankerite õnnetused ja lekked, varude ammendumine Maagaasi kasutus-elektri-ja soojusenergia tootmiseks, pliitides, lokaalsetes kütuseseadmetes, mitmesuguste toodete nt: väetised, kangad, klaas, teras Eelised-suur kütteväärtus, minimaalne töötlus, väike saaste, odav transport Puudused-taastumatu, vähe kasutusvõimalusi. Tootjad-Venemaa, Usa, Kanada. Nordstream-torujuhe ELEKTROENERGEETIKA Soojuselektrijaamad-2/3 elektrijaamadest, söe-ja naftatootjad, riigid toodavad nendest, madal kütteväärtus, saaste-gaasid, tuhk
, Vaindloo s. · Territoriaalmere piir S: Naha küla 769 km E: Narva W:Ramsi n, Nootamaa s. · 2222* saart üle 1 ha ~400 saart asustatud ~20 saart * 2015. a. seisuga Purekkari neem Eesti mandriosa põhjapoolseim tipp 59° 40´ N Vaike Rootsmaa foto Geograafiliste koordinaatide tähtsus · Geograafilisest laiusest oleneb: päikeselt saadav valgus- ja soojusenergia hulk aastas · aastaaegade kujunemine, · öö ja päeva pikkuse muutumine: suvisel pööripäeval on päeva pikkus ~ 18 tundi, talvisel pööripäeval on päeva pikkus vaid 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. · Geograafilisest pikkusest oleneb: ajavöönd · Eesti asub Ida-Euroopa ajavööndis: määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi,
Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuüksi soojusenergia arvel. See on ka üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mõnisada kraadi) on hõõgumine vaevumärgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tõstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hõõglamp, 3000°), seejärel valge (Päike, 6000°) ja lõpuks sinaka tooni (alates ca 8000°)
...........8 Kokkuvõtteks..........................................................................................9 Lisad...................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................11 2 Sissejuhatus Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie umber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd, kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel.
keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Difusioon - seisneb ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon esineb siis, kui molekulide kontsentratsioon ruumi eri piirkondades on erinev. Soojusjuhtivus - seisneb soojusenergia levikus kõrgema temperatuuriga süsteemi osast madalama temperatuuriga ossa. Soojusjuhtivus esineb siis, kui ruumi eri osades on ainel erinev temperatuur. Sisehõõre - seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad ainekihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi, kiiremad sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. 3. Pindpinevuse ja pindpinevusjõu mõiste.
Energiavood ehk energia liikumine ja muundumine ökosüsteemis. Organismide elutegevus ehk kasvamine, liikumine, paljunemine, füüsiline ja vaimne töö.... Energia liikumisel erinevate organismide vahel ning organismide ja keskkonna vahel peab energia muunduma ühest ligist teisi. Päikeseenergia liigub taimedele, mis fotosünteesivad päikeseenergia ja toodavad selle abil keemilist energiat, mida kasutavad loomad ja taimed eraldub soojusenergia. Elu keemia. Keemiline element-aine, mida ei saa keemilselt lihtsamateks aineteks lahustada. Keemilised elemendid võivad keemiliste reaktsioonide tulemusena moodustada keemilisi ühendeid. Keemiliste elementide ühend. Inimene koosneb keemilistest elementidest. Nii elus kui eluta loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ühenditest ehk ainetest. Anorgaanilised ja orgaanilised ained koosnevad erinevatest.... Orgaanilised ühendid on süsiniku ühendid
14. ENERGIAMAJANDUS Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi, kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati söemaardlate lähedusse
kl 10.klassis 1.kursuse lõpus. keemiaprogrammis 1.kursuse raames). Saadakse vastavate oksiidide Saadakse ammoniaagi ja vee Saadakse vees lahustuva soola ja leelise vahelisest reageerimisel veega (so eksotermiline vahelisel reageerimisel: reaktsioonist, näiteks: protsess ehk soojusenergia araldub) (8 tk) : NH3 + H2O NH4OH 3+ - + - 3+ - + - Li2O + H2O 2LiOH Ammoniaak (gaas) + vesi Na2O + H2O 2NaOH ammooniumhüdroksiid ehk Al Cl3 + 3Li OH Al (OH)3 + 3Li Cl K2O + H2O 2KOH ammoniaakhüdraat Sool + leelis hüdroksiid + sool jne.
põletamisel. Energiavõsa! 66. Muutused maailma energiamajanduses: Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Agraarühiskonnas kasutati peamiselt inimeste ja loomade lihasjõudu. Soojusenergia saamisks põletati loomasõnnikut, puidu ja õlgi. Industriaalajastul hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid, mis jahvatas seal kohapeal vilja või pumpas vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu järgi. Kuna sellest oli puudus, võeti kasutusele kivisüsi. Sütt veeti mere-ja raudteid mööda, kuid tulusam oli rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe diktatuur kestis 19. sajandi lõpuni kui võeti
Kiud laialdaselt kasutatakse muu kiu tootede valmistamiks nagu plaadid, lindid, mattid, vildid, pappid, paberid, nöörid, köied, niidid, kangad, vaakum-vormistatud tooted, mastiksid, liimid, tsemendid, kaitsev kestid. 3.1 Keraamilise kiu mattid Keraamilise kiu mattid kasutatakse alusmaterjalina kihilise plokide valmistamiseks, lindideks, pressitud nööriks, mooduliteks, nikerdatud ja pressitud kujulise toodeteks. Seda kasutatakse tsementeeritud ja ankur küte ja soojusenergia ahjude tulekindlate vooder seinadeks ja võlvideks, ahjuks tõukuriga, keraamikatööstuse ja värviliste metallide tööstuse ahjudeks. Annavad termilise reaktorite isolatsioon, kõrg temperatuuri torujuhtmete, eelsojendite ja regeneratorite, soojendamis seadete, valuvormi. Kasutatakse ahjupõrande sillutamiseks, liikuv ukseks, talade ja muude liikuvate osadeks. 3.2 Keraamilised moodulid Keraamilised moodulid valmistatud pressitud plokki vormis keraamilise mattidest.
õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Eestis on sagedased “külmetushaigused”. Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid tööta ning treenimata, mistõttu organismi jahtumise korral ei käivitu kaitsereaktsioonid. Inimkeha soojuslikku seisundit võib hinnata naha- ja kehatemperatuuri järgi. Kehatemperatuur (rektaalne temperatuur) on inimesel enamasti stabiilne 37,3 – 37,5 oC. Nahatemperatuur ja
Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad Levinumad taastuvad eneriaallikad on voolav vesi, tuul, looded, päikeseenergia ja geotermiline energia. Levinumad taastumatud on fossiilsed kütused (nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas) Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
