seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. Uurimise läbiviimine(andmete kogumine ja analüüs>tulemused>arutelu>järeldused)4. Töö vormistamine 5. Retsenseerimine 6. Kaitsmine Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontakttis. Ntks lennukid, satelliidid. GIS- geoinfosüsteem
Geograafia eksamiks MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteemi iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Nt: võime süsteemina käsitada autot, mille elementideks on kere, rattad, rool, mootor jne. Mootor on omakorda süsteem, mis on auto alamsüsteemiks. Avatud ja suletud süsteemid: Avatud süsteem- iseloomustab energia- ja seda ümbritseva keskekonna vahel. Energeetiliselt on Maa avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus. Suletud süsteem- isoleeritud. Looduses neid ei esine. Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Süsteemid võivad olla ka muutumatud ehk staatilised ja muutuvad ehk dünaamilised. Looduslikud süsteemid on enamasti dünaamilised. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Litosfäär- on maakera suhteliset jäik väline kivimiline kest, mis koosneb ...
Selles reaktsioonis eraldub energia soojusena süsinikus sisalduv keemiline energia muutub soojusenergiaks. Põlemisprotsessid toimuvad reeglina ümbritsevast keskkonnast kõrgemal temperatuuril. Protsessi alustamiseks peab toimuma aine süütamine. (Kroon, K) Aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energiat nimetatakse soojusenergiaks. Mida kiiremini molekulid liiguvad seda sagedasemad on põrkumised ja seda suurem on aine soojusenergia. Seda energia taset iseloomustab aine temperatuur. Inimene ei tarbi otseselt soojusenergiat. (Kroon, K) 4 Elektromagnetvälja energiat nimetatakse elektromagnetiliseks energiaks. Mittemuutuva elektromagnetilise välja energia väljendub nii elektrivälja kui ka magnetvälja energiana, aga samuti alalisvoolu energiana. Perioodiliselt muutuva elektromagnetilise välja energia on aga kiirgusenergia ja vahelduvvoolu energia.
Päikesesüsteemi mood. Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. * 8 suurt planeeti(Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun),mõnituhat väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osalisel...
o Reaktsiooni soojusefekt-Saaduste ja lähteainete energiante vahe. o Ühinemisreaktsioonid-Enamasti eksotermilised, ülekaalus on energia eraldumine sidemete tekkimisel. o Lagunemisreaktsioonid-Enamasti endotermilised, ülekaalus energia neeldumine sidemete katkemisel. Teooria o Keemiliste sidemete lõhkumiseks on vaja teha tööd, energia neeldub. o Energia eraldub tavaliselt soojusena, aga paljudel juhtudel ka valgusena. o Majade kütmine. o Soojusenergia muudetakse soojuselektrijaamades elektrienergiaks. Kütused Mõisted o Kütused-Parim energia salvestamise ja kasutamise võimalus. o Kütteväärtus-Näitab palju energiat eraldub kütuse kindla koguse täieliku põlemisel. o On seda suurem, mida madalam on süsiniku OA. o On seda suurem, mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Teooria o Kütuste põlemisel: o Toimub kiire oksüdatsioon. o Eraldub palju soojust. o Eraldub valgus.
kvaliteet on lihtsasti teisaldavad Puudused Sobimatus Keevituskiirus ja tootlikus välistingimustes, on väike, elektroode peab keevitustraatide vahetama valik on väiksem MAG-keevitamine Keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kaitsegaasi kasutamine on vajalik ning see juhitakse keevitatavasse piirkonda läbi gaasisuudmiku. Kaitsegaas kaitseb keevitusprotsessi õhuhapniku ja lämmastiku eest. Protsess on pidev tänu keevitustraadi automatiseeritusele, see tähendab et keevitustraati antakse ette rullide abil. Keevitusvool juhitakse keevitustraati keevituspõletisse kinnitatava voolukontakti abil. Kuigi keevitustraat antakse ette
subduktsiooniks (-->vulkaanipursked/mäestikud) -Kui laamad lahknevad, siis seda nimetatakse divergeerumiseks. (basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5. Vulkaanid (maakoorde tekkinud lõõrid) a. Paiknemine ● Laamade põrkumine (Nt. Euraasia laam + Vaikse ookeani laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja ● Vulkaaniliste kivimite ja mineraalide kasutus ● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. ● Kihtvulkaanid (koonus)-magma voolab aeglaselt, suure viskoossusega d. Kaasnevad nähtused ● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin a. Tekke põhjus ● Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes, toimub
Mis suurus on molekulide ruutkeskmine kiirus? Kuidas arvutatakse ühe molekuli keskmist kineetilist energiat? U=3/2 RT p=2/3nEk (või p=1/3m0nv2) m0 – molekuli mass, n – molekulide kontsentratsioon, v2 – molekulide kiiruste keskväärtus, Ek – kineetiline energia (Ek=m0v2) 6. Milline tähendus on temperatuuril? Kuidas on see seotud molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energiaga? Ek=3/2kT Temperatuur – füüsikaline suurus, mis on kehas sisalduva soojusenergia peamiseks mõõduks. Ühe molekuli keskmine kineetiline energia on võrdeline keha temperatuuriga. 7. Milline on absoluutse temperatuuri skaala (milleks on ka Kelvini temperatuuriskaala) nullväärtuse tähendus? Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvini skaalal kelvinites (K). Absoluutne null on 0 K ehk –273 °C Celsiuse skaalal. 273 K on 0°C 8. Mida tähendab gaasiga toimuv protsess? Milliseid protsesse nimetatakse isoprotsessideks
Liigid: - Soojusjuhtivus - siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele - Konvektsioon - siseenergia levimine vedeliku - või gaasivoolude teel - Kiirgus - osakeste voi lainete voog Seaduspärad - Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem ta kiirgab. - Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat keha ajaühikus neelab. - Mida suurem on keha pindala, seda rohkem ta kiirgab. Kütus e kütteaine - süsivesinikke sisaldav põlev aine. Kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. Tahked: kivisüsi, põlevkivi, turvas. Vedelad: nafta, bensiin, diislikütus. Gaasid: maagaas. Kütteväärtus e eripõlemissoojus - näitab, kui suur soojushulk eraldub ühe massiühiku kütuse täielikul põlemisel. Q = rm 1kcal = 4,2J η = Akasulik/Akogu x 100% - kasutegur
Pärast H ühinemist He-ks toimub tuuma kokkutõmbumine kuni võib alata He ühinemine süsinikuks. Kui heeliumi kütus on ammendunud, siis toimub jälle tuuma kokkutõmbumine ja väliskihtide paisumine. Nüüd on tähel süsinik-hapnik tuum. 6.Valged kääbused Valgeteks kääbusteks nim. tähti, mille mass on võrreldav päikese massiga, raadius on endaga umbes 100 korda väiksem. Valge kääbus on kustunud täht, mis helendab järele jäänud soojusenergia arvelt. 7.Neutrontähed Neuro9ntäht koosneb ainult neutronitest. Juhul kui täht ei jõua rauast tuuma kujunemise ajaks endalt piisavalt ainet ära heita ja tuuma mass on suurem kui 1,4 Mo, siis tõmbub tuum gravitatsioonijõu mõjul kokku, algab elektronide haaramine tuumadesse ja neutronite hulgaline moodustumine. 8.Mustad augud Kui tuumakütuse ammendumisel on tähe tuuma mass suurem, kui 2,8
.................................12 KOKKUVÕTE .............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................13 2 Sissejuhatus Soojusmasinad on masinad, mille ülesandeks on muuta soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tänapäeval võib neid kohata kõikjal meie ümber ning igas eluvaldkonnas: tööstuses, põllumajanduses ja transpordis. Nad teevad inimeste eest ära palju tööd ja nad hoiavad kokku meie aega. Samuti teevad soojusmasinad ära palju rohkem tööd kui ükski inimene seda suudaks. Energiat saadakse põhiliselt kivisöe, nafta ja gaasi põletamisel. Umbes 90% maailma energiatoodangust saadakse sellel teel.
selgitada selle mõju piimakonservide kvaliteedile? 12. Milliste meetoditega on võimalik suurendada piimavalkude termostabiilsust? Nimetada vähemalt 2 võimalust. · Pastöriseerimine · Stabiliseerimissoolade lisamine 13. Selgitada kontsentreerimise olemust ja tähtsust piimakonservide tootmisel? 14. Põhjendada, miks viiakse kontsentreerimisprotsess keetmise teel läbi alarõhul (vaakumi all)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. · Energeetiliselt odav soojusenergia kokkuhoid · Alarõhul keeb toode madalamal temp., mõju toote kvaliteedile nõrgem 15. Milliste füüsikaliste suuruste kaudu määratakse põhiliselt kondenstoote kuivainesisaldust? Nimetada 2 põhilist. · Kontsentraadi tiheduse järgi · Valguse murdumisnäitaja järgi · Elektrijuhtivuse järgi 16. Mida väljendab kontsentratsiooni aste c? Suhe lõpp ja alg kuivainesisalduse vahel e. mitu korda kuivainesis. tootes tõusnud 17
Inimene kui soojusmasin Soojusmasin- mis see on? · ... seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. · Inimese puhul on kütuseks toit. · Füüsika seisukohalt võib kõiki elusolendeid soojusmasinateks pidada. · Ka bioloogiline soojusmasin eraldab väliskeskkonda soojust. · Bioloogilised olendid ei kasuta töö tegemisel gaasi paisumist vaid lihasvalkude potensiaalset energiat. · Kui puudub võimalus soojust eraldada, siis sellises olukorras pole elusolendil võimalik kaua eksisteerida. · Inimese puhul on selliseks temeperatuuriks 36,6 , kus pole
kuni 3° C, sademeid valdavalt üle 1000mm, mäenõlvul üle 2000 mm aastas. Saare siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite. Peamised maismaaloomad on polaarrebane ja siseosa platoodel elutsev põhjapõder. Suurimad loodusrikkused on vee ja soojusenergia ning rannikuvete kalarohkus. Rahvatulult ja elektrienergiatoodangult kuulub Island kindlalt ühtede Euroopa arenenuimate riikide hulka. Majandus põhineb kalandusel. Kalasaagilt ühe inimese kohta on Island maailmas esimesel kohal. Varem moodustas rohkem kui poole kalasaagist heeringas, kuid tänapäeval püütakse ka moivat, turska, meriahvenat ja kiltturska. Vähesel määral kütitakse ka vaalu. Üle 95% Islandil tarbivast elektrienergiast saadakse hüdroelektrijaamadest.
GEOTERMAALENERGI A Ranno Lauri Helen Õispuu Sander Timm GEOTERMAALENERGIA Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia. See on maapõue salvestunud soojusenergia. Tekib päikeseenergia salvestumisel maapinda või Maa sügavusest leviva soojusena. Soodne ja taastuv energialiik. Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või auru lademed, mida kõrgem on nende temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Soojust kasutatakse kas otse soojusenergiana või muutes seda elektrienergiaks. Geotermaalenergia suurimad levialad Riigid, kus kasutatakse geotermilist energiat.
pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). 7. mineraalvesi ( värska , häädemeeste ) 8. ravimuda ( haapsalu ,kuressaare ) pinnamoe kujundus eestis on mandrijää tekkeline
Sellel on meie ajaloos tähtis koht, sest milline masin oleks veel suutnud nii pikki maid läbida kui rong, ühtlasi oli see ka mugavam kui nt hobuvankriga sõit. Termodünaamikaga on soojusmasinatel väga palju seost. Termodünaamika tegelebki just soojuse kui energiaülekandevormi ja selle tööga ja siseenergiaga seoses olemise uurimisega. Seega on aurumasin just kõige tüüpilisem termodünaamilise süsteemi näide. Aurumasina töö käigus muutub soojusenergia sisuliselt tööks, mis paneb rattad liikuma. Sest sooja annab ju tegelikult vaid kütteahi ja ka see nõuab oma energiat, et kuum püsida, seega kõik ained ja esemed tule ümber on jahutid, mis tahavad saada mingit osa energiast, lõpuks jahtubki ese maha, kui ta on oma siseenergia laiali jaganud. Kõige parem oleks seletada seda, et termodünaamika on seotud soojusmasinatega sellisel viisil, et igas soojusmasina väljalaskesüsteemis on heitgaasid jahedamad kui põlemiskambris.
TEST 3 MEHAANIKA II 1. Millal on tegemist elastse ja millal mitteelastse põrkega? mitteelastne (kehad liiguvad koos ning deformeeruvad) elastne (peale põrget liiguvad kehad eraldi, säilitavad oma kuju) 2. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. 3. Jõuimpulss on jõu ja selle mõjumise aja korrutis 4. Kaldpinnalt, mille h=40cm, veereb alla silinder. Kui suur on silindri kiirus kaldpinna lõpus? Hõõrdumist ja arvestata. a. 2,8 m/s b. 3,92 m/s c. 24,5 m/s d. Ei saa leida, on vaja teada silindri m e. Ei saa leida, on vaja teada kaldpinna pikkust (Energia jäävuse seadust arvestades on silindri kineetiline energia kaldpinna lõpus võrdne selle potentsiaalse energiaga kaldpinna alguses, so kõrgusel 0,3m. Järelikult mgh= (m v2)/2 Siit saab avaldada kiiruse, mis on ruutjuur korrutisest 2gh, kus g on raskuskiirendus.) 5. Ema mass on lapse massis...
TÖÖMAHU JA PÕLEMISKAMBRI MAHU SUMMAT NIMETATAKSE ÜLDMAHUKS. MITMESILINDRILISTE MOOTORI KÕIGI SILINDRITE TÖÖMAHTUDE SUMMAT NIMETATAKSE MOOTORI TÖÖMAHUKS. VÄIKSEMATEL MOOTORITEL TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE PÕLEMISKAMBRI MAHU SUHET. · SILINDER - SILINDER MOODUSTAB RUUMI, KUS TOIMUB KÜTTESEGU PÕLEMINE JA SOOJUSENERGIA MUUNDAMINE MEHAANILISEKS TÖÖKS. · KOLB - KOLB ON SILINDRIS TIHEDALT LIIKUV VAHESEIN. MOOTORI TÖÖTAMISEL SOORITAB KOLB SILINDRIS SIRGJOONELISELT EDASI- TAGASI LIIKUMIST. · KEPS - KUJUTAB ENDAST KANGI MIS SEOB KOLVI EDASI TAGASI LIIKUMISE VÄNTVÕLLI PÖÖRLEVAKS LIIKUMISEKS JA VASTUPIDI, OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS
2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. Ideaalse gaasi puhul ainult temperatuurist. -soojushulk Q, mis kehale antakse/võetakse on soojusenergia, mis kantakse üle erineva temperatuuri tõttu. TERMODÜNAAMIKA I SEADUS Seob omavahel: 1.süsteemile kantud soojuse 2.süsteemi poolt tehtud töö 3.muutused süsteemi siseenergias Energia jäävuse seadus: -energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise; Gaasi siseenergiat saab tõsta kui: - Lisada süsteemile soojushulga Q ja gaasi ruumala ei muutu (kolb ei liigu), siis gaasi temperatuur tõuseb siseenergia U tõuseb;
==>keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste ja planetesimaalide liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOGRONOLOOGIA maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem ABSOLUUTNE GEOGRONOLOOGIA väljendab geoloogilise sündmuste aega ja kestvust ja kivimite vanust aastates SUHTELINE GEOGRONOLOOGIA piirdub kivimikihtide tekkimise järjekorra selgitamisega http://www.abiks.pri.ee
veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Aurumasinaid ja sisepõlemismootoritega masinaid võib nimetada soojusmasinateks. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Watti aurumasin tõi pöörde Suurbritannia tööstusse. Terasetootjad kasutasid tema masinat suurte haamrite liikumapanemiseks, söekaevandustes ei pidanud inimesed enam sütt kottidega maa peale tassima, sest selle töö tegi nüüd ära ajam, mille pani käima Watti aurumasin. Tema auks on saanud nime võimsuse mõõtühik vatt.
Kas Eestis tasub toota biogaasi? Kadriliis Rääsk 11a.klass Alternatiivkütuste tootmine on Eestis üha enam päevakorrale tõusmas. Teadlased tegelevad erinevate alternatiivsete meetodite väljatöötamisega. Biogaasi tootmisega hakati tegelema juba eelmise sajandi lõpus, kuid alles nüüd on selle olemust hakatud meedias kajastama. Biogaasiks ehk käärimisgaasiks nimetatakse orgaanilise aine peamiselt anaeroobsel käärimisel tekkivat, põhilise põlevosana metaani (CH4) sisaldavat gaasi. Biogaasi saadakse biomassist, mille võib jagada kaheks: põllul kasvav biomass (hein, teraviljad) ja tootmistegevusega kaasnev biomass, näiteks sõnnik, teeäärne võsa. Samuti võib biogaasi toota biotiikide ja puhastusseadmete muda kääritades. Biogaasi saagis sõltu...
Rasvad ·Rasvad on glütserooli ja rasvhapete ühendid. ·Rasvhapeteks nim. lineaarse ahelaga karboksüülhappeid, milles on 16 või 18 süsiniku. ·Rasvade tähtsus inimesele: Energiatootmiseks, rakukestade ülesehitamiseks. ·Rasvade füüs. omadused: toatemp tahke, kahekordsed sidemed, hüdrofoobsed. Valgud ·Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. ·Inimese valgud koosnevad 20 aminohappest, millest 8 on asendamatud. ·Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad). ·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, sed...
Veetaseme tõstmine võib põhjustada üleujutusi. Lisaks kaasneb looduslikult kaunite jugade kadumise ja ümbruskonna visuaalse risustamise oht. Keskkonnahoidliku elektrienergia tootmine on iseenesest tervitatav, kuid see ei tohiks ohtu seada loodusväärtuste säilimist. Tallinna tehnikaülikool GEOTERMILINE ENERGIA ehk MAA SISEENERGIA Aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia: • looduslikud radioaktiivsed elemendid • päikesekiirgus Laamade äärealad. Termaalvesi. Soojusallikaks võib olla pinnas, kivimid, pinna- või põhjavesi. Looduslik, aina uuenev soojusallikas. Tallinna Tehnikaülikool 2015 KUIDAS KASUTATAKSE GEOTERMILIST ENERGIAT Saab muuta elektrienergiaks. Saab kasutada kütteks. • maasoojuspumbad Energia salvestamine. Tallinna Tehnikaülikool 2015
4. Too näiteid erinevate energia liikide kohta looduses, kirjelda energia muundumist looduses. Energia liigid looduses: • mehhaaniline energia (potensiaalne energia+kineetiline energia) a)potensiaalne energia b)kineetiline ehk liikumisenergia N: mäetippude lumel on potensiaalne energia, kuid kui gravitatsioon ületab hõõrdejõu ja tekib laviin, saab lumi kineetilise energia. • elastsusenergia N: maakoore liikumine • siseenergia ehk soojusenergia N1: külm käsi ja kuum kulp teineteise vastu panna, kulbilt kandub käele energia, tunneme sooja. N2: hoovused. • keemiline energia N: tuumaenergia põletamine • kiirgus • laineenergia N: tõusud ja mõõnad 5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab? Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel
mõeldud eranditult rasketööstusesse CNC pinkidesse. Plasmalõikur on oma tööpõhimõttelt tegelikult üpris lihtne seade. Täiesti tavalise kompressoriga tekitatakse täiesti tavaline suruõhk, millest osa ioniseeritakse, osa mitte. Ioniseeritud suruõhk muutub ääretult kuumaks plasmaks, mis teebki kogu lõikamistöö, ioniseerimata õhust luuakse ,,gaasikeskkond" plasmajoa ümber. Elektrienergia abil ioniseeritud gaaside kaudu loob see protseduur koondatud kiirevihu, mis oma kõrge soojusenergia ning plasmagaasi kineetilise energia toel töödeldavat toorikut sulatab ja sulaaine lõikevahest välja tõrjub. Koondatud plasmakiir võimaldab ülitäpseid lõiketulemusi. Selle tänapäevase lõikemeetodi esilekerkivad eelised on väga soodne hinna-kasuteguri suhe, suur lõikekiirus ning ülimalt täpsed lõikeservad toorikupaksuse 1150 mm juures. Plasmalõikur vajab töötamiseks (lisaks elektrile muidugi) ainult kompressorit ja täiesti tavalist õhku. See tähendab, et
tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. Saadud soojusenergia juhitakse ventiili abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi. Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse Soojuspumba töö põhimõte Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallika omadustest. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava
vesi ) Pedosfäär ehk mullastik hõlmab Keemiline energia- mis vabaneb maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub seened ja taimed sünteesivad ja aatomite ja molekulide vaheliste sidemete muundavad orgaanilist ainet. Mulla energia ( tuumaelektri jaamas, tähtedes ja mineraalne osa pärineb litosfäärist. päikeses) Pedosfääri tüsedus võib ulatuda mõnest Sise- ehk soojusenergia on keha iga sentimeetrist mõnekümne meetrini. molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega summa. (maapinna soojenemine ja keemiliselt sidumata vee: maailmamere. veekogu soojenemine ja jahtumine) Järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, Laineenergia on laineliikumisega seotud atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdrosfäär on energia, mis näiteks veekogude lainetuse
Keskkonnakaitseprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid Ökoloogiline kriis inimkonna ja looduse konflikt, mis tuleneb biosfääri materiaalsete ja energeetiliste ressursside piiratusest. Ressursse raisates ja keskkonda saastades jõuab inimkond olukorrani, mis ei võimalda tal enam normaalselt eksisteerida. Energiaprobleemid. Probleemiks on üha suurenev elektrienergia ja soojusenergia tarbimine. Põhilised energiaallikad on fossiilsed kütused: maagaas, kivisüsi ja põlevkivi. Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda
ühinemisreaktsioon – 2 Mg + O2 → 2 MgO lagunemisreaktsioon – CaCO3 → CaO + CO2 4. Keemilise reaktsiooni kiirus näitab ainete või saaduste kontsentratsiooni muutust mingis ajavahemikus. 5. Keemilise reaktsiooni kiirust on võimalik muuta: Segamine – kokkupõrgete tõenäosus suureneb Rõhuga- Suurendab põrgete arvu reageerivate ainete vahel. (Ainult gaasidel) Kiireneb. Temperatuuriga-Kõrgemal tempreatuuril on molekulidel suurem soojusenergia. Kiireneb • kontsentreerimine – aineosakeste hulk ruumalaühikus suureneb, nende kokkupõrked on tõenäolisemad juhtuma; • tahke aine peenestusastme suurendamine – suureneb pind, millel võivad toimuda kokkupõrked; 6. Katalüsaator- aine mis suurendab keemilise reaktsiooni kiirust. Katalüüs- Keemilise reaktsiooni kiiruse muutmine katalüsaatori abil Inhibiitor- aine, mis aeglustab keemilise reaktsiooni kiirust ehk neg.katal Ensüüm- biokatalüsaator 7.
Ökoloogiline jalajälg Eestis, Rootsis ja Nepalis Kõige levinum tarbimisnäitaja on ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja ühes aastas meie poolt kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui inimkond kasutab liiga palju ressursse ning tekitab rohkelt jäätmeid, siis tulevaid põlvi ei pruugi oodata üldse selline elu nagu meil praegu on. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg aastal 2007 oli 7,9 gha/in a, mis tähendab, et Eesti inimese vajaduse rahuldamiseks läheks vaja umbes 4,5 maakera. Eesti
kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu kolmandat järku struktuur(tertsiaarstruktuur) moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel. Enamsti keraja kujuga ja kannab seepärast gloobuli nimetust. Kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi, moodustub valk, mille puhul räägitakse neljandat järku struktuurist.(kvaternaarstruktuur). Kui valgulahust kuumutada, siis soojusenergia toimel nõrgad keemilised sidemed katkevad. Selle tulemusena kaotab valk esmalt kolmandat järku struktuuri ja siis teist järku struktuuri. Sellist nähtust nim denaturatsiooniks. Denaturatsioonil hävivad üksnes valgu kõrgemat järku struktuurid, kuid peptiidsidemed ei katke. Denaturatsiooni pöördprotsessi nim renaturatsiooniks. See toimub enamasti vaid siis, kui denatureerivate tegurite mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid ei ole veel
· Gravitatsioonienergial Päikeseenergia · Põhiline energia pärineb Päikeselt (99%) osa peegeldub (30%) osa neeldub (50%) · Käivitab loodusprotsessid · Kasutamine: inimene salvestab päikesepatareides · Salvestatud kujul fossiilsetes kütustes Maa siseenergia · Keemilistel reaktsioonidel vabanev energia Maa sisemuses · Vabanemisel: vulkaanid, maavärinad, kivimite teke ja moondumine, mäestike teke, laamade liikumine, kuumaveeallikad · Kasutamine soojusenergia saamiseks Kineetiline energia · Liikumisenergia tuule, vee, liustiku liikumisega tekkiv energia · Põhjusta ka suurt kahju - tormid · Kasutamine: tuule- ja vee-energia Gravitatisoonienergia · Gravitatsioonijõu mõjul kehad tõmbuvad · Määrab sfääride tiheduse. Hoiab kinni õhku ja vett · Tekitab tõuse ja mõõnu · Laamtektoonika (koos siseenergiaga) · Kasutamine: loodete energia
Minu ökoloogiline jalajälg. Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile.
Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal
· leidub nii lihtaine kui ka ühendina · süsinik moodustab keemilisi sidemeid teiste süsiniku aatomitega · laialt levinud · keemiline element Ühendite kasutusala Süsinikku ja tema ühendeid leidub looduses sageli suurtes kogustes, nii et nende tootmine ja kasutamine on lihtne. Tähtsamad maakoores leiduvad süsinikuühendid on: · Nafta - tähtsamad saadused on naftagaas, masuut, bensiin, diislikütus ja määrdeõli · Kivisüsi - kasutatakse peamiselt soojusenergia tootmiseks, elektrienergia tootmiseks, koksisüsi metallurgias ja keemiatööstuses. · Maagaas - kasutatakse elektri-ja soojuenergia tootmiskes, kütusena mootorsõidukits, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (kangad, värvid, teras, klaas, plastmass,väetised jne) valmistamisel · Antratsiit - kasutatakse energeetikas, mustas ja värvilises metallurgias, ka adsorbentide, elektroodide, elektrokorundi ja pulbri
Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes tehnoloogilisteks vajaduseteks ning koduses majapidamises. Eestisse tarnitakse maagaas läbi torustike Venemaalt. Maagaasi koostises on 98% metaani (CH4), ta on õhust kergem, kõrge kütteväärtusega gaas. Venemaalt tarnitava maagaasi keskmine kütteväärtus on 33-34 MJ/m3, mis tähendab, et 1 kuupmeetri maagaasi põlemisel tekib keskmiselt 9,3-9,4 kWh soojusenergiat. Maagaas on puhas ja keskkonnasõbralik energiaallikas
viivad endaga kuumalt kehalt saadud soojuse. Kui jahutava keskkonna osakeste liikumise kiirus on tingitud ainult nende temperatuurist, siis nimetatakse sellist konvektsiooni loomulikuks. Kui on aga kasutatud ventilaatoreid või pumpasid, et konvektsiooni protsessi kiirendada, nimetatakse konvektsiooni kunstlikuks. Arusaadavatel põhjustel intensiivse konvektsiooni korral, toimub jahtumine kiiremini. Kiirgus on soojusülekande vorm, kus soojusenergia muutub kiirgavaks energiaks, mis kandub kuumalt kehalt ümbritsevasse keskkonda erinevate lainepikkuste elektromagnetiliste võnkumiste abil. Kõige vähem kannavad soojust nähtava valguse kiired, seevastu infrapunakiirgus kõige rohkem. Nii ühed kui teised levivad valguse kiirusega ning murduvad ja peegelduvad, kohtudes oma teel mingite pindadega. Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda toimub tavaliselt mitme soojusülekande vormi tulemusena
Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes tehnoloogilisteks vajaduseteks ning koduses majapidamises. Eestisse tarnitakse maagaas läbi torustike Venemaalt. Maagaasi koostises on 98% metaani (CH4), ta on õhust kergem, kõrge kütteväärtusega gaas. Venemaalt tarnitava maagaasi keskmine kütteväärtus on 33-34 MJ/m3, mis tähendab, et 1 kuupmeetri maagaasi põlemisel tekib keskmiselt 9,3-9,4 kWh soojusenergiat. Maagaas on puhas ja keskkonnasõbralik energiaallikas
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesi...
Põhilised kliimategurid ja nende mõju organismile. Valgus: Päikesekiirguse spektris eristatakse kolme ala, mis erinevad oma bioloogiliselt toimelt: ultraviolett-, nähtav ja infrapunane kiirgus. Ultraviolettkiired lainepikkusega alla 290 nm mõjuvad kõrgele elavale hävitavalt. Eriti suur tähtsus organismidele on nähtaval valguskiirgusel lainepikkusega 400- 750 nm. Infrapunased kiired lainepikkusega üle 700 nm ei ole inimsilmale nähtavad, kuid on tähtsaks soojusenergia allikaks. Temperatuus: organisme kelle kehatemperatuur ei ole püsiv, nimetatakse kõigusoojasteks. Kõige täiuslikum termoregalutsioon on evolutsioonis välja kujunenud lindudel ja imetajatel s.t. püsisoojastel loomadel. Niiskus: vesi on raku elutegevuses erakordselt suure tähtsusega. Niiskus on maismaaorganismidele tähtis ökoloogiline tegur, kuid sademed ning eist sõltuvalt ka õhu- ja mullaniiskus jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt.
GLOBAALNE SOOJENEMINE JA JAHENEMINE Kadi Koemets Võru 2014 Sissejuhatus Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Viimastel aastakümnetel on täheldatud ka märkimisväärset soojenemist ning tulevikuski on oodata selle jätkumist. Viimsed aastakümned on eelmisest olnud soojemad ning selle põhjuseks arvatakse olevat suurenenud inimtegevus. Globaalne jahenemine oli 1970.aastate oletus Maa pinna ja atmosfääri ähvardavast jahenemisest kulmineerudes jääajaks. Seda hüpoteesi toetasid ka mõned teaduskonnad. 1940ndatest kuni varajaste 1970ndateni muutus temperatuur madalamaks ning jää paksus kasvas. Globaalne soojenemise põhjused Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Seda on põhjustanud: intensiivne põllumajandus, fossiilsete kütuste,taimestiku hävimine kõrbestumise teel. Inimeste...
Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside liikumist ja gaasis liikuvatele kehadele mõjuvaid jõude. · Vedelkristall - vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära.
Katar. NAFTA TOOTJAD ! · Venemaa, Saudi-Araabia, USA, Iraan, Hiina, Kanada. (Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal
kokkupuutepinnal. Saadustena tekivad CO2 ja H2O, seega on kütuseelemendis toimuvad keemilised protsessid sarnased põlemisega, ainult temperatuur on enamasti madalam, millest tuleneb ka ,,leegita põlemine". Pinge elektroodide vahel on tavaliselt umbes 1V. Võrreldes tavalise kütuse põletamist kütuseelemendi kasutamisega soojuselektrijaamas, on kütuseelemendi eeliseks konstruktsiooni lihtsus ja palju suurem kasutegur (kuni 70%). Kuna keemiline energia muutub elektrienergiaks vahetult, ilma soojusenergia ja mehaanilise energia vahenduseta. Kütuseelemendi põhiline puudus on kõrge hind, sest spetsiaalsed elektroodimaterjalid ja katalüsaatorid on kallid. Kasutatud kirjandus: 1. ENE 2 = Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2. köide. 1987. Tallinn: Valgus. 2. www.miksike.ee otsingumootor: keemiline vooluallikas 3. www.google.ee otsingumootor: keemiline vooluallikas
inglistina sulam. Pronkskirvestega oli parem raiuda puid ning valmistada elamuid, pronksist odaotsad muutsid küttimise efektiivsemaks. Siis õpiti valmistama ka rauda, mis edendas paljusid eluvaldkondi, sealhulgas kaubavahetust. Rauaajal õpiti kasutama ka tuule- ning vee- energiat, näiteks vilja jahvatamise juures veskid võisid töötada nii tuule kui ka vee abil. Inimeste maailmapildi laienemisega 18.sajandil hakati avastama ka teisi põlevaid maavarasid, mis pani aluse soojusenergia tõusule. Avastati elekter, mis võeti üsna kiirelt laialdaselt kasutusele. 20.sajandil avastati, et sisuliselt on elektrienergiast võimalik saada tänu tuumareaktsioonidele aatomienergiat ehk tuumaenergiat. Tuumaenergia oli uuenduslik selletõttu, et selle tootmiseks pole vaja maavarasid, vaid see on keemiline reaktsioon, mille juures vabaneb tohutu energiahulk. Tänapäeval pole veel välja mõeldud, kuidas vabaneda
Suuskade määrimine Suuskade hooldamine,miks? Kasutamisel suusad kuluvad ja on piiratud elueaga nagu kõik liikuvad asjad. Et suuskade eluiga oleks pikem, tuleb järgida järgmiseid punkte: 1. Hoia suusad puhtana mustusest, määrdejääkidest jms. 2. Hoiusta suuski kuivas kohas toatemperatuuril eemal otsesest päevavalgusest 3. Kui hoiustad suuski või võtad need reisile, siis kata suusapõhjad parafiinikihiga (v.a. pidamisalad) ja kinnita suusapõhjad vastamisi. See kaitseb suuski mehhaaniliste vigastuste ja mustuse eest. 4. Ära aseta suuskadele raskeid esemeid, mis võivad suuski kahjustada. 5. Kasutada alati suusakinnitusi või teipi, millega suusad koos hoida. 6. Ära kunagi torka suuski lumme seisma see kahjustab suusaotsi ja laminaadikihid võivad liimist lahti tulla. 7. Väldi lumevabadel aladel suusatamist, võta suusad jalast (nt ületamist vajavad teed). 8. Määri oma suuski regulaarselt! Pidamismäärded(tahked) Pidamismäärdeid määri...
isolatsioonikihil asetsevaist päikesepaneelidest. · Paneel on kaetud klaasiga, mis laseb päikesekiirgust hästi läbi. · Vedelik pumbatakse läbi torude, kus see päikesepaistel kuumeneb. · Läbinud torud, jõuab kuumenenud vedelik soojusvahetisse, kus ta annab soojuse üle tarbeveele, näiteks keskkütteveele. Päikeseenergia Eestis · Eesti kliimas hoonetel võimalik kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega. · Hoone aastasest soojusenergia tarbest saab sellega katta 20-60%. · Kollektori optimaalne suund on lõunasuund ja Eestis parim kaldenurk 45-60°. · Kasutatakse sooja vees saamiseks märtsi algusest septembri lõpuni. · Ühe kollektori tootmisvõimsuseks võib olla Päikeseenergia Eestis Eesti suve helioenergeetiline (tehniline) ressurss, kWh/m2 Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeseenergia · http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kairer/Energiamajandus
Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pidevas liikumises Liigub vähem. Pinnavormid Litosfääri pealispind, pinnamood e. reljeef koonseb erinevatest pinnavormidest. Maa siseenergia(mehhanism) ja päikese kiirguse- ja soojusenergia (murenemine) vastastikusel toimel, hävivad vanad ja tekivad uued pinnavormid ning seega uueneb ja areneb pinnamood pidevalt. Pinnavormid, mis on tekkinud tänu laamade liikumisele. Küljeti teineteise suhtes, ehk horisontaalselt Tekib murraug. Asub P-ameerikas, San Androse Murraug Laamad liiguvad lahku. Tekivad kivimid ( ookeanilised keskmäestikud) Tekib maakoort juurde.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
