nende enesehinnang on madalam ning depressioonitase kõrgem. Toomas oli küll tugev koolis, kuid tema enesehinnang oli madal. Ka Anna ema ja isa puhul oli tegemist kuulekust nõudvate vanematega. (Baumrind 2008, Karton 2015). Vanemad ei aktsepteerinud noorte suhet ning keelasid neil omavahel läbi käia. Anna ema väitis mitmeid kordi, et tema emana teeb endast kõik oleneva, et laps selliste inimestega kokku ei puutuks. Siinpuhul ongi tegu madala soojusega – vanematel nõudsid, et noored ei suhtleks omavahel ning nad ei olnud nõus mitte mingiteks läbirääkimisteks. Ühes klipis pidid Anna ja Toomas koos kontserdile minema, kuid Anna vanemad pidasid ta kinni. Siinpuhul mängisid rolli ka hetkeemotsioonid – vanemad olid väga vihased ja karjusid, sest tütar oli keelust üle astnud. Toomas küll pakkus, et arutaks koos probleemi mõistlikult, kuid vanemad olid endiselt sama põikpäised ja ei olnud nõus.
Puidu üheks tähelepanuväärseks omaduseks on omadus põleda, mis piirab selle kasutamist vähemalt mingil määral. Sedagi omadust saab mõjutada pinnatöötlusainetega. Puitu võib töödelda erinevate tuletõkkeainetega, mis aeglustab selle süttimist. Puitmaterjal ei ole teatud tingimustes ka väga vastupidav: siis, kui see puutub kokku maaga. Sedagi omadust saab parandada pinnatöötlusainetega ehk puud saab surveküllastada või seda saab töödelda soojusega, talumaks sellist koormust paremini. Maalrieriala mõisted Abilahusti kasutatakse vähesel määral mõnedes lateksvärvides. See on aeglaselt haihtuv aine, mis parandab värvi kuivamisel sideainete ühtesulamist Adhesioon värvikihi aluspinna külge nakkumist kirjeldav mõiste Antifoulingvärv kasutatakse laevade ja paatide põhjavärvina, et takistada tigude ning vetikate laeva/paadi põhja külge haardumist
Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti. Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik. Milline oli Maa kui planeet Hadaikumis? Hadaikumis oli maa veel homogeenne tuum koosnes samast materjalist, mida võis leida Maa pinnalt. Hiljem muundas kineetiline energia soojusenergiaks. See koos radioaktiivsel lagunemisel vabanenud soojusega põhjustas Maa ülessulamise. Sulamise tagajärjel vajusid raud ja muud rasked elemendid allapoole ning moodustasid Maa tuuma. Maa pind koosnes sel ajal suurest magmaookeanist. Kuidas nimetatakse eooni, mil tekib maakoor? Seda nimetatakse Arhaikumi eooniks Miks ei saa esialgu tekkinud saarkaari nimetada veel väikesteks kontinentideks? Sest nad ei ole veel kui üks terviklik maa. Nad on lihtsalt lähestikku asuvad saared. Kuidas teatakse, et Skandinaavia põrkus Laurentia kontinendiga
Parfüümide koostamine on peen kunst, milleks moemajadel ja kosmeetikafirmadel on palgatud eriti tundliku haistmisega meistrid nn ninad. Sõltuvalt lõhnaaine kontsentratsioonist turustatakse parfüüme ka lahjema parfüümvee, tualettvee ja kölni vee kujul. 1.1. Kas teadsid, et parfüüm... Kas teadsid, et .. · Parfüümi tuleb pihustada sinna kus tuksub pulss, kuna need kohad kiirgavad kõige enam soojust ja soojusega on lõhn intensiivsem. Pulsi punktid asuvad randmetel, küünarnuki siseküljel, kurgu all ja kõrva taga. · Parfüüm kaotab oma lõhna intensiivsuse kui seda hoida näiteks vannitoas kuna seal on niiske ja soe. Samuti tuleks hoida parfüüme eemal otsese päikesevalguse eest. 3 2. Jennifer Lopez ja Parfüüm 2.1. Jennifer Lopezist üldiselt
Ta muretseb rohkem saate kui huulepulga pärast!» Anu üheks trumbiks peetakse oskust liuelda liblika kombel üle teemadest, mida ta päris hästi ei valda. Samas heidetakse Välbale ette teravuse puudumist. Kuid vaevalt et urgitsemine, põrmustamine ja külaliste nurkasurumine «Terevisiooni» kontseptsiooniga sobikski. «Mõnele juhmimale papagoile võiks ta ikka koha kätte näidata!» suskab sellegipoolest üks teletoimetaja. Üks inimene, kellest Anu alati piiritu soojusega räägib, on tema ema Malle, sama energiline kui tütargi. Ühiskondlikult aktiivne Malle Välba on isegi Tori vallavolikogusse kuulunud. Reet Linna tunnistab, et nende soojadele suhetele vaatamata jätab Anu väga palju asju enda teada. Näiteks telemajas ei tea tema eraelust keegi kuigi palju. Anu sisemaailm Anu ei kipu enda sisemaailmast kellelegi väga midagi rääkima Ja saatejuhi roll on ju eeskätt saatekülalisi avada ja neil kõnelda lasta. Seepärast ei teata ehk kuigivõrd
Polügonomeeteria-polügonomeetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi polügonomeetriakäigu abil.Selles polügonomeetriakäigus mõõdetakse joonte pikkused Si ja nendevahelised horisontaalnurgad .Murdjoonte tippusid nimetatakse polügonomeetria punktideks.Üksikkäik peab olema seotud kummaski otsas baasjoonega .Ühe lähtepunktiga seotud üksikkäik ei ole soovitav, sest seal ei tule ilmsiks süstemaatilised vead.Kasutatakse ka koordinaatsidumist e. Pimesidumist.Eristatakse kõveraid ja piklikke käike, kusjuures eelistatakse viimaseid.Omavahel seotud käigud moodustavad polügonomeetriavõrgu.Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid.Üksikut käiku kahe sõlmpunkti vahel nimetatakse ka lüliks.Erandjuhtudel võib kinnine polügoon koosneda ühest kinnisest käigust.Polügonomeetriavõrgu punktid kindlustatakse looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostidega ja hoonestamata maa-alal ümbri...
Nurgamõõtmise vigade allikad-esineb kuus põhilist vigade allikat:tsentreerimisviga, reduktsiooniviga ehk taandamisviga, vahetu nurgamõõtmise viga, instrumentaalne viga, välistingimuste mõjust tingitud viga, lähteandmete viga.Refraktsiooniviga- Valguskiir püüuab läbida väiksema optilise tihedusega õhukihte, st. Soojemaid ja muidu hõredamaid.Hõredus kasvab ülespoole liikudes üldiselt kiiremini kui väheneb soojuse mõju.Seega valguskiir kumerdub ülespoole.Et aga ühtalse soojusega õhukihid ei ole paralleelsed, vaid esineb nii tõusvaid kui langevaid õhuvoole, siis ei ole ka valguskiire vertikaalne kumerdumine kuigi sujuv.Vert. refr. Mõjutab vertikaalnurkade mõõtmistulemusi 2,3 minutit.Esineb ka horistontaalset refraktsiooni mis mõjutab vertikaalnurkade mõõtmist.Juhul kui on tegemist ainult vertikaalrefraktsiooni kaasmõjuga, võib see ulatuda 0.7 sek., kuid erandjuhtudel 10..20 sek.Refraktsiooni mõju vähendamiseks
· Neutronite arv: 12 · Elektronkihte: 3 · Elektronide arv väliskihil: 3 · Oksüdatsiooniastemed ühendites: 0, +II Looduses leidub magneesiumi: magnesiidis, dolomiidis, silikaatides (oliviin, augiit, asbest, talk, sepioliit). Magneesium on klorofülli vajalik koostisosa. Kui magneesium asetada tuleleeki, siis põleb see ereda leegiga, tekitades tiheda valge suitsu - magneesiumoksiidi. Seejuures eraldub hulgaliselt ultraviolettkiiri ja soojust. Soojusega, mis eraldub ühe grammi magneesiumi põlemisel, võib sulatada 100 g jäävett 50 kraadini. Fotograafias kasutati magneesiumiplahvatust loomuliku valgusallika puudumise korral. Temast moodustub elektron. [1] 6 1. Magneesiumi roll taimses organismis Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli molekuli koosseisus.
Qa-alumine kütteväärtus Qk=Qa+Qõhk+Qmasuut Q1-katlas kasulikult kasutatud soojus mis läheb kuumavee soendamiseks v millegi muujaoks Q2.......Q6-soojuskaod Q2- soojuskadu katlast lahkuvate kuumade gaasidega Q3- keemiline põlemiskadu. Q4- mehaaniline põlemiskadu. See esineb tahkete kütuste põlemisel kus tekib tuhk/räbu ja kui tuhaproovis esineb süsinik. Q5- katlavälis jahtumiskadu. Q6-see kadu esineb ainult tahkete kütuste põletamisel. Soojuskadu slaki ja tuha füüsikalise soojusega. Q1+q2+q3+q4+q5+q6=100% Q1= brutto=q1=100-(q2+q3+q4+q5+q6)% bruttokasutegur netokasuteguri saame kui brutost lahutame q omatarbe neto=brutto- ot Hoonete sisekliima ja selle kujundamise alused · Niiske õhu omaduse ja parameetrid Niiske õhk kujutab endast kuiva õhu ja veeauru e niiskuse mehhaanilist segu. Järelikult niiske õhk on gaaside segu, mis koosneb kuivast õhust ja veeaurust. Kuivõhk koosneb: lämmastik(N2) 75,54%massiprotsenti ja mahuprotsessidest 78,08%; O2 =20,95%;
termodünaamika lähtub kolmest aluspostulaadist, mida nimetatakse termodünaamika printsiipideks ja nummerdatakse nagu Newtoni seaduseidki - esimesest kolmandani. Nagu mehaanika liikumisintegraalid, kujutavad ka termodünaamika printsiibid loodusseadustest tulenevaid tehnoloogilisi piiranguid. Nende tundmine kuulub seega inseneri kohustusliku alghariduse juurde. 95% tänapäeva energeetikast põhineb soojusmasinatel. Soojusmasina definitsioon Soojusmasinad on seadmed, mis opereerivad soojusega kahe või enama reservuaari vahel, selleks, et teha mehhaanilist tööd. Soojusmasinaks nimetatakse perioodiliselt tegutsevat mootorit, mis teeb tööd väljastpoolt saadava soojuse arvelt. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja. Soojusmasinad töötavad tsüklitena, mille lõppedes on soojusmasin esialgses olekus, et alustada uut tsüklit
Tugevad hooletud pintslilöögid Hooletult maalitud värvipinnad Julged moonutused ilu ei ole tähtis. Tahtsid silmale nähtavaks teha asju, mis pole nähtavad kunstniku tundeid ja meeleolusid. Henri MATISSE (1869 1954) rühmituse juhiks. ,,Ma tahan, et väsinud, vaevatud, kurnatud inimene saaks minu maali ees rahu ja puhkust maitsta." Teosed pealtnäha visandlikud, eredate ebaühtlaste värvipindadena. Tegelikult ülesehitus kaalutletud, inimliku soojusega loodud. Ei pööra tähelepanu joonistusele ,,vaibalikkus", taust samal pinnal Helesinised roosad toonid. Korduvad sarnased motiivid rohelised aknaluugid, triibulised varjud, metallist rõduvõred, suure mustriga vaibad, kuldkalad. 31 Tants 32 Punased kalad 33 Avatud aken 34Ekspressionismi olemus. Riik Ladina keeles ,,ekspressio" väljendus, ilme. Kunst mis seab eesmärgiks kunstniku siseelu, tunnete ja meeleolude rõhutatud väljendamise.
Valemist ( Q = dU + p dV + dWe 2 2 Q = U 2 - U1 + p dV + dWe ) nähtub, et süsteemile lisatud soojus ei ole määratud ainult süsteemi 1 1 kahte olekut kirjeldavate olekufunktsioonide vahega, vaid sõltub ka olekust 1 olekusse 2 liikumise viisist (integreerimisteest). Võib aga välja kirjutada funktsiooni, mille jaoks süsteemi kahe oleku vahe teatud juhtudel võrdub just lisatud soojusega. Seda funktsiooni nimetatakse entalpiaks ja defineeritakse järgmiselt: H = U + pV Kuna paremal asuvad suurused U, p ja V on üheselt määratud süsteemi olekuga, siis on ka entalpia olekufunktsioon. Entalpia lõpmata väike muutus dH avaldub siis järgmise valemiga: dH = dU + p dV +V dp 8. Vaba energia olekufunktsioon, mis määrab keemiliste reaktsioonide tasakaalu. Selle muutus kirjeldaks süsteemil (süsteemi oleku muutmiseks) tehtud tööd. Selleks on vaba energia F ,
o Ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta. · Soojusmahtuvus o Soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Ja sõltub reeglina temperatuurist. · Entalpia? · Entalpia - Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi koguenergiamuut võrdne süsteemile antud soojusega. · Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. · Reaktsioonientalpia ja Siseenergia. · Reaktsioonientalpia - Keemilise reaktsiooniga kaasneb enamasti ka energia eraldumine või neeldumine, ühikuks on kJ/mol · Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U, ühik J · Endotermilise protsessi korral H > 0 ja eksotermilise protsessi korral H < 0. · Hessi seadus - Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg ja lõppolekust, mitte aga
9 Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudaine, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguseliselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub seda taimsetes söötades vähe ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. 8) Energia kategooriad. Kogu- ehk brutoenergia (ka põlemissoojus) – mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda täielikul põlemisel. Brutoenergia sõltub orgaanilistest ainetest. koguenergia = (23,9 proteiinisisaldus (%) + 39,8 toorrasvasisaldus (%) + 20,1 toorkiusisaldus (%) + + 17,5 lämmastikuta ekstraktiivainete sisaldus (%) : 100 Seeduv energia – seedunud orgaanilistes ainetes sisalduv energia. seeduv energia = koguenergia – rooja energia Metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia – näitab tegelikult söödast imendunud toitainete energiat
niiskumist. Vundament kaetakse kerge kantava kattega, mille alla juhitakse aur. Teisaldatavate inventaarsete lamesärkide all betoonitakse põrandate aluseid,muldehitiste nõlvu jt. [2]. Joonis 2. Kapillaarraketis. 3.2.4 Betooni soojendamine elektriga. Kõige efektiivsem ja majanduslikult otstarbekam betooni kivinemise intensiivistamise moodus on elektrotermiline töötlemine soojusega, mida saadakse elektrienergia muundamisel. Elektrit betooni soojendamise eesmärgil ei kasutata mitte ainult üksnes jahedamate ilmadega, vaid ka kuiva ja kuuma kliimaga, et vähendada betooni väljakuivamise ohtu. Eristatakse järgmisi elektrotermilisi töötlemise mooduseid: · Elektroodsoojendus betooni soojendamiseks kasutatakse elektroode, milles tekitatakse tööstusliku sagedusega vahelduvvool, mis betoonist läbi juhitakse.
56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? · ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) · temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) · kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? · difusioon liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse · konvektsioon niiskus liigub läbi ebatiheduste ja pragude koos soojusega · kapillaarne kapillaarjõudude mõjul tõuseb niiskus mööda poore ülespoole; põrand ja vundament imevad maapinnast niiskust. · veesurve mõjul · raskusjõu mõjul 58. Nimeta niiskuse sattumise viise välispiiretesse? · ehitusniiskusest · pinnase niiskusest · sademetest · ekspluatatsioonilisest niiskusest · hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust) · kondentsveest 59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver?
Kool Johannes Semper Referaat Koostas: koostaja 2012 Sisukord: Vanemad ja esivanemad................................................................................................3 Noorusepõlv ja kooliaeg..............................................................................................4-5 Elu keskaeg...................................................................................................................6 Täisküps elu.................................................................................................................7 Looming ja eluaeg 1940- 1970.....................................................................................8 Pildid.............................................................................................................................9 Teosed.............................................................................................
56. Millest sõltub materjali niiskussisaldus? • ümbritseva õhu suhtelisest niiskusest (RH%) • temperatuurist (kõrgel temperatuuril on niiskussisaldus väike) • kas on tegemist kuivamise või niiskusega 57. Nimeta niiskuse liikumise viise välispiiretes? • difusioon – liikumapanevaks jõuks on rõhkude erinevus või niiskussisalduse erinevus, niiskus liigub kõrgemast veeaurusisaldusest madalamasse • konvektsioon – niiskus liigub läbi ebatiheduste ja pragude koos soojusega • kapillaarne – kapillaarjõudude mõjul tõuseb niiskus mööda poore ülespoole; põrand ja vundament imevad maapinnast niiskust. • veesurve mõjul • raskusjõu mõjul 58. Nimeta niiskuse sattumise viise välispiiretesse? • ehitusniiskusest • pinnase niiskusest • sademetest • ekspluatatsioonilisest niiskusest • hügroskoopsest niiskusest (materjali omadus neelata niiskust õhust) • kondentsveest 59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver?
Mõõtühikute nimetused ja tähised: Kalor cal Kilokalor kcal 1kcal=1000cal Megakalor Mcal 1Mcal=1000kcal Dzaul J Kilodzaul kJ 1kJ=1000J Megadzaul MJ 1MJ=1000kJ Söötade energiasisalduse arvestamisel ning loomade energiavahetuses tehakse vahet mitme energialiigi vahel need on koguenergia ehk brutoenergia (ka põlemissoojus), seeduv energia, metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia, netoenergia. Koguenergia on mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda orgaanilise aine täielikul põlemisel. See nn põlemissoojus on füüsikaline suurus, mis ei sõltu loomast, kes seda sööta kasutab. See kogus energiat on talletunud sööda orgaanilises aines. Koguenergiat saab kõige täpsemini määrata söödaproovi põlemisel vastavas seadeldises, mida on hakatud kutsuma kalorimeetriliseks pommiks. Mõõdetakse ära põlemisel vabanenud soojuse hulk. Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne põlemissoojus
ja negatiivse laenguga elektronid. 15. Termodünaamika I seadus · Energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks. · Suletud süsteemi siseenergia väheneb, kuna soojus, mis läheb välja (ekso), ning töö, mida süsteem teeb, on negatiivsed; s.t süsteemi energia muutub. · Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub. · Tsüklilises protsessis on süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. 16. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis · U = q + 17. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. · Protsessid püsival ruumalal ja rõhul: 1) isohooriline e isokooriline protsess konstantsel ruumalal toimuv protsess; mehhaaniline töö A puudub, muutub vaid siseenergia; 2) isobaariline protsess konstantsel rõhul toimuv protsess.
kasvatamine ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe; kasututs suurenenud arenenud maades, sest seal asendab õli loomseid rasvu; õlikultuure on palju, kuid peamise osa toodangust annavad 6-7 taime) 41. Too välja vähemalt kolm õlikultuuri! (sojauba, maapähkel, õlipalm, oliivipuu.) 42. SOJAUBA - kust pärit, kus kasvab, mille jaoks, tootjad, importijad? (pärit Hiinast, saab kasvatada mõõduka soojusega alal; loomasööt nt; tootjad USA, Hiina, Brasiilia; importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa.) 43. MAAPÄHKEL e arahhis e hiina pähkel - pärit, kasvatajad? (pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt; kasvatatase Hiinas, Indias, Myanmaris, Senegalis, Usas.) 44. ÕLIPALM - pärit, milline välja näeb, kasvatus? (pärit Guinea vihmametsadest; 30 meetri pikkune puu; kasvatatakse Kagu- Aasias [Malaisa, Indoneesia].) 45. OLIIVIPUU e õlipuu - kus kasvab, iseloomusta, milleks vaja?
B2.2. Aurukatla soojusbilanss. Tulemused (Programmi "Katla bilanss" väljatrükk). AURUGENERAATORI SOOJUSBILANSS ------------------------------------------------------ KASUTEGUR 93.62 SOOJUSKAOD -LAHKUVATE GAASIDEGA Q2= 5.31 -KEEMILISELT MITTETAIELIKUST POLEMISEST Q3= 0.50 -MEHAANILISELT MITTETAIELIKST POLEMISEST Q4= 0.00 -VALISJAHTUMISEST Q5= 0.56 -SLAKI FYYSIKALISE SOOJUSEGA Q6= 0.00 SOOJUSE SAILIVUSTEGUR - 0.994 KYTUSE ALUMINE KYTTEVAARTUS QHP= 33610. KJ/m3 KYTUSE TARBIMISAINE KASUTADAOLEV SOOJUSHULK QPP= 33610. KJ/m3 ARVUTUSLIK KYTUSE KULU BP= 4.45 m3/S KYTUSE NIISKUS WP= 0.00 KYTUSE TUHASISALDUS AP= 0.00 KYLMA OHU ENTALPIA - 251. KJ/KG OHU ENTALPIA OHUEELSOOJENDISSE SISENEMISEL - 251. KJ/m3 LIIGOHUTEGUR OHUEELSOOJENDISSE SISENEMISEL - 1.13 LIIGOHUTEGUR LAHKUVATES GAASIDES - 1.21 LAHKUVATE GAASIDE ENTALPIA - 2090. KJ/m3
U=Q-A, kus Q on soojushulk, mille keha saab väliskeskkonnalt ning A on töö, mida keha teeb välisjõudude vastu (juhul kui keha annab soojust ära, siis on Q negatiivne; kui välisjõud teevad tööd, siis on A positiivne). Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta. 31. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. ΔU =q+ ω U on olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. 32. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud) soojusega.
kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks soojuseks ja tähistatakse . Katelseadmesse antav soojus jaguneb kasulikult kasutatavaks soojuseks (Q1) ja soojuskadudeks: Q2 - soojuskadu katlast lahkuva põlemisgaasiga Q3 - soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest Q4 - soojuskadu mehhaaniliselt mittetäielikust põlemisest Q5 - soojuskadu katla välisjahtumisest Q6 - soojuskadu katlast eemalduva tuha füüsikalise soojusega =Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6 q1+q2+q3+q4+q5+q6=100% Katla kasutegur otsese bilansi järgi on leitav ajaühikus kasulikult kasutatava soojushulga Qkasulik ja kütusega koldesse antud soojushulga suhtena G - veekulu läbi katla kg/s; h1 - katlasse siseneva vee entalpia , kJ/kg; h2 - katlast väljuva vee entalpia kJ/kg Katla kasutegur (brutokasutegur – ei arvesta energiakulu omatarbeks) kaudse bilansi järgi aga: =100-q2-q3-q4-q5-q6 q2 - soojuskadu katlast lahkuva põlemisgaasiga,
Polotskist Tartusse sõideti juba rongiga. Perekond jõudis Tartusse paar kuud enne Vabadussõja algust. Ajajärk oli pöördeline. Jutustusest: ,,Inderlin" on lüüriline reisijutustust oma pere keerulisest teekonnast läbi sõjaaegse Venemaa Eestisse. Inderlin oli ta poja üks hellitusnimedest, mille inspireeris poisi emapoolse vanaema hüpituslaul "Inder-linder-linder-lin". See on raamat nii täiskasvanuile kui lastele. Ühelt poolt on see jutustus lapsest, kelle elu suure soojusega jälgitakse, teiselt poolt aga noorest mehest, kelles esimesed isatunded tekkimas. Intiimsus, nukrus, kohati traagika läbi kerge huumoriprisma on teose mõjuvuse aluseks. Analüüs: huvitav on võrrelda "Kevadet" ja "Inderlini". Neis mõlemais tuleb esile Lutsu lüürilisus ja hingestatud suhtumine oma peategelasse. Vahepeal kirjutatud näidendites, romaanis "Soo" ja "Suves" seda ei ilmne. Seitse aastat pärast "Kevadet"
Mõõtmised Silindri läbimõõt: 71,6 mm Kolvikäik: 80,4 mm Silindri maht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) Mootori töömaht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) z- silindrite arv Vändakaela läbimõõt: 40 mm Võllikaela läbimõõt: 46 mm Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline Kolvi hõlm: 72,1 ja 72,0 (mm) Kolvi pea: 71,4 ja 71,5 (mm) Mõõtmistulemused näitavad, et kolb on ovaalne ja kooniline, sest kolb soojusega paisub. Kolb vajab paisumisruumi, vastasel juhul kolb paisuks kinni. 12 Väntmehhanismi detailid Mootori plokk- engine block Plokikaas- cylinder head Karter- oil pan Kolvid- pistons Kepsud- connecting rods Väntvõll- crankshaft Väntvõlli laagrid- crankshaft bearings Kolvirõngad- piston rings Hooratas- flywheel Kolvisõrm- piston pin Kepsulaagrid- connecting rod bearings Laagrid
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) v...
liigub õhk ülespoole soojenemise tõttu. Õhk seguneb tõusvate õhuvoolude liikumisel, põranda lähedalt tuleb asemele jahedam õhk. Kui saastunud, soe õhk eemaldada üldõhuvahetusega ruumi ülaosast, saame hea õhuvahetuse ja sisekliima. Sellist õhu liikumist nimetatakse termiliselt suunatud õhujaotuseks [11]. Ruumiõhust külmem õhk suunatakse ruumi põranda lähedalt väikese kiirusega. Õhk soojeneb ja liigub üles. Kui saasteained eralduvad ruumi koos soojusega, siis annab termiliselt suunatud õhujaotus parima sisekliima. Termiliselt suunatud õhujaotuse eelised: • saasteained kihistuvad ja segunevad vähe sisenenud värske õhuga, • õhuvoolukiirus on väike, ei teki tõmbetuult, • vajalik jahutusvõimsus on väike, • väike turbulentsus. Termiliselt suunatud õhujaotuse puudused: • on oht, et kuum õhk tõmbab sisenenud värske õhu kaasa ja see ei jõua inimeste viibimispiirkonda,
13. Ükskõik, millist kultuuri me kasvatame, on alati oluline saada võimalikult suurt saaki. Saagi kujundamise võimalused: 1. Miinimumreegel saagikust piirab kõige rohkem see tegur, mis rahuldab taime vajadusi kõige vähem (nt. normaalset taime kasvu piirab nii vee puudus kui ka üleküllus); 2. Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise reegel kõik kasvutegurid mõjutavad taime üheaegselt, mitte isoleeritult (nt. soojuse, valguse ja niiskuse koosmõju); 3. Asendamatuse reegel ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime elus vajalikud (nt. vett ei saa asendada soojusega); Nendest kolmest reeglist selguvad põhinõuded agrotehnikale: tagada igale taimesordile parimad kasvutingimused igas arengufaasis, vähendades samaaegselt umbrohtude, kahjurite ja haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agr...
1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse, vahemaa oli 200 km. Esimesel 100 km-l oli kiirus 50 km/h, siis aga 100 km/h . Missugune oli keskmine kiirus? Teel oldud aeg t=100/50+100/100=2+1=3h. Keskmine kiirus v=200/3=66.6km/h. Kiirus ei keskmistu mitte läbitud teepikkuse, vaid teel oldud aja kaudu. 2. Paadiga tuli mööda jõge ära käia naaberkülas, mis asetses 5 km allavoolu. Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja ...
· iseloomulik regionaalsus · tähtsal kohal nende kasvatus ja tarbimine seal, kus loomakasvatust vähe · õli tarbimine suurenenud arenenud maades, sest õli asendab loomseid rasvasid · õlikultuure väga palju, kuid peamise osa taimeõli toodangust annavad 6-7 kultuurtaime Sojauba · pärit Hiinast · terad sisaldavad 35-50% · valku ja 13-24% õli · saab kasvatada juba mõõduka soojusega alal · õli kogusaagilt maailmas esikohal · pressimisjääkidest tehtud soja jahu valgurikas loomasööt · kolm suuremat tootjat USA, Hiina, Brasiilia · Suured importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa riigid Maapähkel e. arahhis e. hiina pähkel · pärit Kesk-Brasiilia kuivadelt kiltmaadelt · peidab oma kaunad valmimiseks mulda · kaunas enamasti 1-3 seemet · seemnete õlisisaldus keskmiselt 50%
∆U ∆H Cv = ∆ T Cp= ∆T Konstantsel rõhul on soojusmahtuvus mõnevõrra suurem, sest osa soojusest kulub paisumistöö tegemiseks. 6. Termokeemia, reaktsiooni soojusefekt, endotermiline ja eksotermiline reaktsioon. Termokeemia – tegeleb keemiliste muundumiste soojusefektidega, põhineb termodünaamika esimesel seadusel. Eksotermiline protsess – ja endotermiline entalpiamuut on võrdne süsteemi poolt neelatud või eraldatud soojusega. Eksotermilise korral märk miinusega ja eraldub soojus, metaani põlemine. Endotermiline protsess on pluss märgiga ja soojus neeldub. Nt jää sulamine. 7. Miks on paljud eksotermilised reaktsioonid spontaansed? Selgita, millisel juhul võib endotermiline reaktsioon olla spontaanne! Eksotermilised protsessid sellepärast spontaansed, et tavaliselt ained lagunevad kergesti ja soojust eraldub pidevalt. 8. Keemilise muundumise entalpia
Entroopia Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. 24. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. 25. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud) soojusega. Endotermilise protsessi korral H > 0 ja eksotermilise protsessi korral H < 0. 26. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seaduse järeldus: Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! 27. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid. Isoleeritud süsteemis toimuvad iseeneslikud protsessid entroopia kasvu suunas
Peale selle toidavad need protseduurid hästi nahka. Aitavad ka vabaneda mitmesugustest häirivatest nahapõletikest, kui need pole just allergilise või patoloogilise iseloomuga. Talassovanni tegemisel tuleb kasutada meresoola ja vetikaid. Vesi ei tohi olla liiga kuum, vastasel juhul põhjustab see veresoonte järsku laienemist, mis võib organismile halvasti mõjuda, tõstes järsult vererõhku, ja säärases seisundis pole vannivõtmine üldse mitte soovitatav. Sobiva soojusega vanni tegemiseks peaks varustama ennast veetermomeetriga. Mervanni kõige sobivam temperatuur on 37 kraadi. See mõjub organismile kõige paremini. Jahedama vee korral ei saavuta te vajalikku raviefekti. Talasso vanni tuleks kindlasti jääda 15- 20 minutiks. Pärast vanni loputada end ilmtingimata jahedama veega üle, sundimaks veresooni pisut kokku tõmbuma ja pesemaks maha meresoola. Halvasti mahapestud ja nahale jäänud sool ärritab nahka.
uuestiliitmine sondi tagaküljel. See põhjustabki keevisliite materjalide vahel. FSW on liitmisprotsess metalli sulamiseta ja täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited. Meetod on eriliselt sobilik komponentidele, mis on pikad lamedad, kuid seda saab ka rakendada ka torudele, süvistatud lõigetele ja ka positsioonkeevitamisele. Sellised keevised saadakse kombineeritult hõõrdumisel tekkiva soojusega ja pöörlemise tõttu tekkiva mehaanilise deformatsiooniga. Maksimaalne temperatuur milleni jõutakse on 0.8 sulamistemperatuuri. Tööriist on silindrikujuline, selle otsas on läbiv sond (ing. k-probe) või keerukam ühenduskoht. Silindrilise osa ja sondi vahelist osa nimetatakse õlaks (ing. k.- shoulder). Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus
rakendatavad kaasaegsed mõõteriistad esitavad tulemused numbrilisel kujul, kusjuures tulemustes kajastub enamasti ka kadude protsent. Suitsugaaside analüüsis määratakse otseselt suitsugaaside temperatuur, CO2 või O2 sisaldus ja CO sisaldus, mille alusel on soojuskadude põhiosa lihtsalt arvutatav ja millega praktikas enamasti ka piirdutakse. Kõige suuremaks soojuskaoks on tavaliselt kadu suitsugaasi füüsikalise soojusega ja see sõltub lisaks temperatuurile veel liigõhutegurist , mis on määratud tegeliku ja põlemiseks teoreetiliselt vajaliku põlemisõhu suhtena ja mida kasutatakse ühe olulisema põlemist iseloomustava suurusena. Suitsugaasi analüüsi alusel on liigõhuteguri määramiseks sobiv kasutada järgmist lihtsustatud seost: = CO2,max/CO2, mõõdetud (5.0)
Karbonaatide täielikul lagunemisel kco2 = 1 ja Qka = 0 Karbonaatide täielikul lagunemisel tekib CO, seetõttu on mittetäielik lagunemine hea. Katelseadmesse antav soojus jaguneb kasulikult kasutatavaks soojuseks (Q1) ja soojuskadudeks: Q2 - soojuskadu katlast lahkuva põlemisgaasiga, Q3 - soojuskadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest, Q4 - soojuskadu mehhaaniliselt mittetäielikust põlemisest, Q5 - soojuskadu katla välisjahtumisest, Q6 - soojuskadu räbu füüsikalise soojusega. Võrdsustades omavahel kütuse kasutatava soojuse kuludega, saame: Qkt = Q1 + Q2 + Q3 + Q4 + Q5 + Q6 kJ / kg ; kJ / m 3 7-5 Viimast võrrandit nimetatakse katelseadme soojusbilansi võrrandiks Sama võrrand protsentides oleks selline q1 + q 2 + q 3 + q 4 + q5 + q 6 = 100% 7-6 t t t Kus q1=100Q1/Qk , q2=100Q2/ Qk ,q3=100Q3/ Qk jne 6
67. Sõbrad teevad õnne suuremaks ja kurbuse väiksemaks, korrutavad rõõmu ja jagavad mure pisemaks. 68. Sõber on sinu kõrval ka siis, kui ta tahaks olla kusagil mujal. 69. Viha teeb meist inimesed, kes me pole. 70. Kui sa teda näed, lendlevad sul liblikad kõhus, kui sa tema peale mõtled, lööb sul süda kiiremini kui tavaliselt, kui teie pilgud kohtuvad, sa punastad, kui sa teda kallistad, täitub su keha soojusega. See on armumine. 71. Suudlus peab olema niisugune, et aeg peatub. 72. Kui annan sulle hinge ei taha ma vastutasuks tühjust... 73. The day was come. Run away. 74. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna, kui sul on eesmärk, mille poole püüelda, kui sul on unistused, mille nimel elada. 75. Ma ei joo, ei suitseta ega ropenda enam ! P*tsi, koni kukkus viina pitsi. 76. Joomine on aeglane surm, aga kuhu meil kiiret? 77
Meditsiini ja bioloogia ajalugu Bioloogia on loodusteaduse haru, mis uurib igakülgselt elusorganisme ja elunähtusti. Meditsiiniteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut. Vanas Egiptuses oli meditsiini ja kirurgia tase suhteliselt kõrge. 6000 a. e.m.a sooritati edukalt amputatsioone, kastratstioone, trepanatsioone ja eemaldati kusepõiekivisid. Laialdaselt kasutati luumurdude ravis jäigastuvaid sidemeid. Haavade raviks kasutati mett ja õli. Üheks esimeseks allikaks viirusnakkuste kohta on Vana-Egiptuse steel, millel arvatakse olevat kujutatud lastehalvatust põdenud inimesele omase moondunud jalaga Egiptuse preestrit 18. dünastia (1580-1350 eKr) ajastust. Vanad kultuurrahvad tundsid mõnede taimede val...
on lõpptootest ebapuhtuste eemaldamine. Elektrienergia tootmine taastuvatest energiaallikatest. Termodünaamika 69. Termodünaamika I seadus. Energia jäävuse seadus - energia ei teki ega kao, vaid muundatakse mingiks teiseks vormiks 70. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. ΔU=Q-A 71. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud) soojusega. Endotermilise protsessi korral ΔH > 0 ja eksotermilise protsessi korral ΔH < 0 72. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seaduse järeldus: Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! 73. Termodünaamika II seadus, termodünaamiliselt pöörduvad ja mittepöörduvad protsessid 1. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 2
Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Soojusmahtuvus (C) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. C=q/T Soojusefekt konstantsel ruumalal ja konsntantsel rõhul. Entalpia Avaldame soojusefekti termodünaamika I seadusest: q =dU w = dU +pdV Kui ruumala ei muutu, siis pdV =0 qV = dU Kuna U on olekufunktsioon, siis qV = U
Selle tõttu suletud süsteemi siseenergia väheneb. Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, sest energiaülekanne puudub (U = 0). Tsüklilises protsessis, juhul kui süsteemi alg ja lõppolek langevad kokku on üldine siseenergia muutus U =O. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q. Soojusmahtuvus (C) Soojusmahtuvus soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks 1 ºC võrra kui temperatuuri tõstmine ei muuda aine agregaatolekut (keemilist koostist). Soojusmahtuvuse ühikuks on [J/K]. C=q/T Soojusefekt konstantsel ruumalal ja konsntantsel rõhul. Entalpia Avaldame soojusefekti termodünaamika I seadusest: q =dU w = dU +pdV Kui ruumala ei muutu, siis pdV =0 qV = dU Kuna U on olekufunktsioon, siis qV = U
tema anne leidis kõige selgema ja sügavama väljenduse. Kujutanud kunstnikke, näitlejaid, muusikuid ja eriti õnnestunult kirjanikke. Mitmete kõrgete riigiametnike portreed ehivad tänagi meie valitsusasutusi. Sannamees on loonud ühe eesti tähendusrikkamatest Vabadussõja monumentidest "Reaali Poisi" (mis on minu jaoks suur üllatus) ent ka pärast kommunistlikku pööret 1940. aastal suutis ta säilitada oma positsiooni ühe suurima eesti skulptorina. Suure soojusega modelleeris Sannamees laste päid ja figuure. Naisaktidest võib pidada kõige õnnestunumaks teost "Ahastus". Materjalidest eelistas pronksi, kasutas ka graniiti, puitu, marmorit ja keraamilisi materjale. F. Sannamehe ’’Reaali Poiss’’ Ferdinand Sannamees Skulptuur ENSV ajal Albert Eskel sündinud 24.02.1922. Tallinnas ja meie seast lahkunud 18.04.1975. Tallinnas oli Eesti kujur e skulptor. Ta omandas erihariduse kahes koolis: 1943
,,valgendavat toimet" kohvis; Juustupiim- väheneb vadaku rasvasisaldus, rasvafaas jaguneb juustu massis ühtlaselt, vähendab juustu ,,rasva higistamist", aitab kaasa rasva bioloogilisele lagundamisele ( eriti hallitusjuustude puhul) Hapupiimatooted konsistents ja maitse paranevad, stabiilsem geel, väheneb vadaku sünerees; Piima segujoogid- rasva ja lisandite ühtlasem jaotumine massis; Jäätisesegu- väheneb rasva ,,võistumine" friiserdamise mõjul. 1882 a konstrueeriti ,,piima soojusega konserveerimise aparaat" Pastöriseerimine: on protsess, mida kas eesmärgiga minimeerida võimalikku patogeensetest mikroorganismidest tingitud ohtu tervisele On kuumtöötlemine, mis põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi tootes. Piima kuumtöötlemise eesmärgid: Patogeensete organismide kõrvaldamine (toiduohutus); Säilivusaja pikendamine; Piima ettevalmistamine järgnevate tehnoloogiliste operatsioonide (separeerimine,
nõiutud öös. Soe tuuleiil haaras nad mõlemad endasse ja kuumalaine läbistas luudeni, enne kui taandus ja lõhkirebitud naha kokku tõmbuma surus. Roheline valgus õmbles lihaseid kokku ja sulatas armi olematuks haavast polnud jälgegi. Elisa vaarus väsinult põrandale ja sulges silmad ta oli hakkama saanud ja võis lõpuks puhata. Oli keskpäev ja platvormilt sisse paistev valgusvihk ujutas kambri oma soojusega. Kuid enne, kui ta oli jõudnud sukelduda unenägude tundmatuisse vetesse, kuulis ta Shurei hinguses rõhutatud katkendlikkust. Ta tõusis taas ja kummardus murelikult mehe kohale, kes ootamatult silmad avas ja sirutas käe Elisa kõrile. Nad kukkusid põrandale. Kui tüdruk üritas midagi öelda, sisistas Shurei kannatamatult: ,,Vait! Mida iganes sa ka ei teeks, ma tapaks su enne, kui appigi hüüda jõuaksid." ,,Sul on inimese kohta palju jõudu." ,,Jah, sa peaksid kartma
või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. Qkt=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4-q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha lahutatud. Hk=Qkas/B•Qa t•100% - otsebilansi brutokasutegur. ηk=0,7, järelküttepindadega k=0,88…0,93. Brutokasutegur ei arvesta energiakulu enda tarbeks. Netokasuteguri puhul tuleb brutokasutegurist maha võtta elektriline- ja soojuslikomatarve. Otsese soojusbilansi järgi määratakse katla kasutegur sooja vee saamiseks
Temp.väljaks nim. temperatturi 1)Q=G 1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1-kuumutav kk.; 2- Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. kuumutatavkk. soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga 2)Q=kFt k-soojusläbikande tegur, F- küttepinna Qkt =Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. statsionaarseks(kui ei sõltu ajast, vaid ainult ruumi suurus, t- keskmine temperatuurilang. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4- asukohast t=f(x,y,z)). Temp
klgseintel "c". Kui kasutatakse klgseinte paigaldust siis smmeetriliselt on mlemal seinal on pleteid. Iga pltis see poolus tuleb htemoodi jakeskel tekkib plemis silinder. Lk 6 joonis 29 kige laialdasemalt levinud trubulentne torupleti.(Aerosegu). 4-spiraalne sekundaarhu kanal/kamber. ##AURUKATELDE KONSTRUKTSIOONIDE AJALOOLISED ARNGUSUUNAD## Lk 8 joonis 38, 37.utsugaasid liiguvad torudesm, nad on paigaldatud vee sees. Kige lihtsam silindee katel, q6 onkadu laki ja tuha fsikalise soojusega ja see kadu esineb ainult tahkete ktuste plemisel. ##Katelseadme veeauru trakt ja vee kvaliteedi nitajad## Veeauru trakti moodustavad jrgmised ssteemid ja seadmed: Vee-aurssteem Vee ettevalmistamise sedamed Katla toiteseadmed lal nimetatud seadmeid hendavad torustikud Katla vlised auru ja vee torud Mda veeauru trakti liigub vesi alatest toorveest ja lpetades valmsproduktiga, mis teisest kalta otsast vlja tuleb. Vee kvaliteedi
Tallinna 21. Kool Roheline tee Elisabeth Sau 11c Juhendaja: Ilona Lille 2010, Tallinn Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö rohelisest teest on ajendatud sellest, et jõudsin hiljuti tagasi rohelise tee maalt Jaapanist. Olin Jaapanis vahetusõpilane 10 kuud. Selle aja jooksul tekkis suur huvi rohelise tee vastu, kuna seda joodi pidevalt iga söögi kõrvale ja niisama janu kustutamiseks. Jaapanisse minnes ei teadnud ma väga palju roheliest teest. Sellegipoolest olin teinud katseid ...
Tekib igal kiirguslik jahtumine küllastav niiskus x 100 (%) kellaajal, tuul 3 kuni 15 m/s. Vertikaalne külm advektsioon, õhk liigub külmale Elavhõbe-baromeeter. Väljendab suhet %-des ruumühikus oleva nähtavus väike, sulab kokku pilvedega. aluspinnale Elavhõbe on 13,6 X tihedam kui vesi. niiskuse hulga ja sama ruumühikut Ookeanidel, kus erineva soojusega Veebaromeeter peaks olema üle 10 m küllastava niiskuse hulga vahel, kusjuures hoovused kohtuvad (Newfoundlandi Labiilne atmosfäär kõrge õhutemperatuur ja rõhk jäävad rannik) Kui õhutemp kiiresti suureneb kõrgusega Pascali katse (Puy de Dome’i mäel 1467 m muutumatuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
