Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raud avastati 3500 aastat ekr, egiptlaste poolt meteoriidi seest Rauaühenditel on tähtis roll elusorganismide eluprotsessides. Veres sisalduv hapnikku transportiv hemoglobiin näiteks sisaldab rauda ja raud on vajalik ka vereloomeks. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist on 26 ja täisarvuni ümardatud aatommassist 56 järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26 / 2)8)14)2) Pehme hallikasvalge plastiline ja magnetiline siirdemetall, mis looduslikult esineb vaid ühenditena. Ehedalt leidub rauda Maale langenud meteoriitides. Rauda leidub Kuu pinnases ja teistel planeetidel. Levimuselt on r...
Üleminekut segab potentsiaalibariäär II. 41) Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. 42) Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. On selline põrge, mille tulemusena soojust ei eraldu. Q=0 43) Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus. Põrkel eraldub soojus. Alati kehtib impulsi jäävuse seadus. Kehtib üldine energia jäävuse seadus, mis arvestab ka soojus ning deformatsiooni efekte. 44) Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge gravitatsiooniseadusest. m m r F 1 2 2 r r Väljatugevus- Vabalangemise kiirendus
meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi, suvel ruume jahutades. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett. Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: 1) aurustist, 2) kondensaatorist, 3) kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) 4) paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). Need komponendid on ühendatud torustiku abil suletud süsteemiks. Süsteemis ringleb külmaagens, mis ühes süsteemi osas on vedelas ja teises gaasilises olekus
Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine nahale ja siis selle aurumine, ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle. Higinäärmete roll peopesadel on tähtis niisutamise pärast, et sarvkiht ei muutuks kõvaks ja nii puutetundlikust ei kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad. Nahas paiknevate termoretseptorite kaudu saame infot
Keha soojumahtuvus võib sõltuda keha massist ja ainest, millest keha koosneb, Erisoojus- Ühikulise massiga keha soojumahtuvus. See suurus on kindel (const) antud aine jaoks ja selle suuruse leiab spetsiaalsest erisoojuse tabelist. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine soojendamiseks 1 kraadi võrra. Teadus erisoojust, saab valemi soojushulga jaoks. Termodünaamika II seadus. Selle seaduse põhimõte: ei ole võimalik ehitada sellist masinat, mis teeks tööd sel teel, et soojus kanduks külmemalt kehalt soojemale. Saksa teadlane Rudolf Clausius: Soojus ei sa üle kanduda külmemalt süsteemilt soojemale, ilma et sellega ei kaasneks teisi muudatusi nendes süsteemides või ümbritsevates kehades. Inglise teadlane Kelvin: Ei ole võimalik esile kutsuda sellist perioodilist protsessi, mille aisaks tulemuseks oleks töö ühestainsast allikast võestud soojuse arvel.
Maa energiasüsteem koosneb energiapilansist. Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Talvel on väiksem nullist, suvepäevadel suurem nullist. Otsekiirgus-mis otse tuleb. Hajuskiirgus- on hajunud kiirgus. Kogukiirgus-otse+hajuskiirgus. Peegeldunud kiirgus-tagasipeegeldunud(jää, lumi, vesi). Neeldunud kiirgus- neeldunud kiirgus. Energiaallikad- päikeseenerga-99,9%(eksogerne), maa sisesoojus(endogerne), grafitatsioonienergia. Päikeseenergia-valgus ja soojus. Organism-keeniline energa. Patarei-keeniline energia. Tuul-kineetiline. Pingutatud vibu-potensiaalne. Tule leek- soojus/valgusenergia. LITOSFÄÄR - maa siseehitus. Settekivimid- purdkivimid (liiva, savi) orgaanilised( lubja, põlev) keemilised ( kips). Setted->settekivimid->moondekivim(marmor)->tardkivimid(graniit, basalt). Maa siseehitus. Maakoor- pikkus 5-80km, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimimite ülessulamisel tahke olek, kristallsed kivimid
Samuti ka mitmed lenduvad ained nagu alkohol, eeter, atsetoon. 2. NEERU FUNKTSIONAALNE ÜKSUS, MILLEST KOOSNEB: Neeru f. üksus on NEFRON. Koosneb neerukehakesest,kuhu kuulub veresoonte päsmake ja seda ümbritsev Bowmani kapsel e. kihn, ja neerutorukesest. 3. ESMASURIIN, PALJU SEDA MOODUSTUB: ESMASURIIN valguvaba vereplasmaga sarnane vedelik, mis on sattunud neeukehakese kihnu valendikku. Esmasuriini moodustub ööpäevas u. 160 l. 4. KUIDAS TEKIB SOOJUS ORGANISMIS: Soojus tekib eksotermsetes ainevah.protsessides toitainete bioloogilisel oksüdatsioonil, osalt ka skeletilihaste kontraktsioonil. Soojusteket nim. keemiliseks termoregulatsiooniks. 5. SOOJUSE ÄRAANDMISE TEED ORGANISMIS: a) soojuskiirguse teel b) soojusjuhtivuse teel c) konvektsiooni teel d) keha pinnalt vee aurustumisele kuluva soojuse abil 6. KUIDAS REAGEERIB ORGANISM MAHAJAHTUMISE OHULE: Mahajahtumise ohu korral tekivad kaitseraktsioonid: 1
soojusemasinateks. Aine erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1 kg aine temp. tõstmiseks 1 K võrra. Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil:juurdevõi äraantava soojushulga kaudu või tööga,mida välisjõud teevad süsteemisjõudude vastu. Termodünaamika esimene printsiip: termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Termodünaamika teine printsiip: soojus ei saa üle kanduda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega kaasneks teisi muutusi nendes kehades või neid ümbritsevates teistes kehades. Masin,mis teeb tööd enegiat kasutamata nim. perpetuum mobile ehk igiliikur. Isobaarse protsessi puhul on gaasi absoluutne temp. võrdeline ruumalaga. Soojusmasin saab töötada ainult siis, kui on on olemas soojusallikas ehk soojendi. Suurust nim. soojusmasina kasuteguriks, mis näitab kui palju juurde antavast doojusest on suudetud
Mida soojusõpetus on inimkonnale andnud? *Kõik kehad, mille temperatuur on üle 0 C, kiirgavad soojus kiirgust kõikidel lainepikkustel. *Mida suurem on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse võimsus. *Kiirgava energia jaotus sõltub temperatuurist. *Mida kõrgem on temperatuur, seda lühematele lainepikkustele nihkub el.mag. laine kiirguse jaotuse maksimum. Lambipirnid (hõõgniit) Wolframist hõõgniit hakkab temperatuuri tõustes hõõguma ning valgust kiirgama. *Klaasist suletud anumas on hõrendatud
võimalust ei ole. Riske täis otsused võivad mõjutada meie elu igaveseks, võivad muuta elu põnevamaks, aga samas võivad meie elu niivõrd palju rikkuda, et kaotame elu mõtte ja soovi elada. Nagu filmiski, kus Lilja lootis, et saab alustada koos emaga uut elu Ameerikas, kuid ema hülgas ta, ning pidi jääma oma tädi hoole alla. Tädi aga mõtles vaid enda peale, ning peagi lõpetas Lilja vanas korteris, kus puudus elekter, soojus ja kodutunne. Samuti tekkisid rahamured, kuna ema enam ei saatnud raha, ja tädil kah polnud raha. Liljat reedetakse ning alandatakse nende inimeste poolt, keda ta sõpradeks pidas. Lilja otsustas ette võtta suure riski, järgides oma eakaaslasest sõbrannat, kes samamoodi oma keha müüs. Vihast pulbitsev tüdruk, sõitis linna, läks ööklubisse ning müüs oma keha seal mitu korda vanematele meestele. Seal kohtus ta ka ühe pealtnäha toreda noormehega, kellega tal tekkis side
Hõbe Hõbe Hõbe e. Ag, (ladina keeles argentum) Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element Väärismetall Järjenumber 47 Aatommass 107,8682 Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Ta kuulub väärismetallide hulka. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühm Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeri...
Molekulide mõjuüksteisega ei arvestata. Molekulaari kineetilise põhivõrrand on: Rõhk ideaalses gaasis on võrdeline molekulide kontsurtatsiooniga ja molekulide keskmise kineetilise energiaga. Ruutkeskmise kiiruseks nim. juurt juure kiiruste ruutude alitmeetrilise kiirusest. Temperatuuril on kaks käsitlust ja esiteks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ainet soojuslikkus aine tasakaalus. Teiseks temp. on füüsikaline suurus, mis iseloomustab molekulide keskmist kiirust. Soojus läheb kuumemalt kehalt külmemale see protsess toimub siis kui on saabunud soojuslik tasakaal. Temp. mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks energiaks. Eksisteeri madalam võimalik temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks. Tuntumad isoprotsessid on isabaariline, isotermiline, isohooriline. Isotermiline protsses(temp on jääb)
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab
Termodünaamika teine printsiip Essee Termodünaamika on soojusnähtuste ajalooline ja väga oluline makrokäsitlus. See tugineb mittetõestatavatele printsiipidele. Termodünaamika teine printsiip määrab protsesside spontaanse kulgemise suuna. Soojus ei saa spontaanselt minna külmemalt kehalt soojemale. Spontaanne protsess kulgeb alati korrastamatuse suurenemise suunas. Süsteemi korrastamatuse mõõt kannab nime entroopia. Kui protsess on pöördumatu, kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab suurima väärtuse tasakaaluolekus. Spontaanne protsess tähendab, et see toimub ilma välise energia osavõtuta (kivi veereb mäest alla). Kui võrrelda erinevaid süsteemi seisundeid, siis enam korrastamata on see seisund, milleni võib jõuda suurema tõenäosusega. Termodünaamika teise printsiibi sõnastamisel kasutatakse entroopiat. Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia...
punasest ja kollasest suure protsendi mustaga. Pruunis on punase ja kollase tähenduselemente. Seetõttu sisaldab ta suure osa musta tõsidust. Vähendatud elujõud. Pruun värv looduses • Muld • Puud • Juured • Pähklid • Loomad • Putukad • ...jpm Pruun värv kultuuris • Vastupidavus • Maitsvus • Iseseisvus • Lein • Turvalisus • Maa sümbol • Loodus • Sõbralikkus • Soojus • ...jpm Pruun värv Lääne kultuuris • Pruun on maa värv, mida seostatakse tervisega. USA-s on pruun väga levinud pakendivärv. • Pakenditööstuses on pruun stabiilne, usaldusväärne ja tervislik, kuna seostub teraviljaga. Pruun värv Aasia kultuuris Aasias seostatakse pruuni värvi kõige rohkem leinaga, aga näiteks Hiina horoskoopides kasutatakse pruuni maa sümbolina. Pruun värv Ladina-Ameerikas
1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks 8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik) 9) Taimeparasiitseened? Teravili(nõgiseened), kõrrerooste( terasvili), tuletain(puud), juurebess (puit), jahukaste(roos), mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist...
AHVEN Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali.
KOED. *Kude on sarnase tekke päritolu ja ülesandega rakkude kogum. 1.Epiteelkude *Leidub-katab väljastpoolt ja vooderdab seestpoolt. *Iseloomustab-rakud on tihedasti üksteise kõrval, 1 või mitme kihiliselt. *Ülesanne- katavad ja kaitsevad eritavad ja jahutavad. *N.- lame epiteel, kuup epiteel. 2.Sidekude *Leidub-elundite vahel ja kõhu õõnsuses. *Iseloomustus- rakud sisaldavad rasva , rakud paiknevad hõredalt, palju raku vahe ainet. *Ülesanne-varuainete säilitamine, soojus regulatsioon, kaitseb. *N.- rakukude(leidub naha all, elundite ümber .) 3.Kõhr ja luukude *Iseloomustus-tugevad ja jäigad *Leidub-lihaste ja elundite seintes *Iseloomustab-pikad kokku tõmbumis võimelised rakud. *Ülesanne- liigutused *N. Südame lihaskude *Leidub-südame seinad *Iseloomustab vöödilised, harulised rakud *Ülesanne- südame kokkutõmbumine. Silelihas kude* Leidub siseelundite seintes.* Iseloomustab -kääviad 1 tuumaga rakud.* Ülesanne siseelundite seinte liikumine
vastastikune molekulmassi tõmbejõud suurus.Madal sulamis ja keemistemp. Ei lahustu vees,ei juhi elektrit,halb soojus juht. Aatomid,aatomvõre Tugev kovalentne Sulamis ja keemis temp. side Kõrge,vees ei lahustu,ei Polaarne juhi elektrit,ained on kovalentne tahked. side Molekulid,molekulvõre Molekulis on tugev Enamus on toa temp. kov
küllaltki püsiv õhu ja vee toime suhtes. Raua põhilised oksüdatsiooniastmed ühendites on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole enamasti kuigi püsivad, vaid oksüdeeruvad kergesti raud(III)ühenditeks Looduslik vesi võib sisaldada raud(II)vesinikkarbonaati Raua füüsikalised ja keemilised omadused Hõbevalge keskmise kõvadusega metall Raua tihedus 7874 kg/m3 Sulamistemperatuur 1538°C Plastiline Hea soojus ja elektrijuht Magnetiseeritav Kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel Looduses leiduvad rauamaagid Hematiit ehk punane rauamaak Fe2O3 Magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 Püriit FeS2 Pruun rauamaak Fe2O3 * m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 tähtsaimad rauasulamid Teras süsinikku (kuni 2%) Malm süsinikku (2%5%) Malm Eristatakse valu ja töötlusmalmi. Valumalm on hästi valatav, temast
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali
PARIM AASTAAEG Suvi on soe aastaaeg,päike paistab sätendades ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada,ei pea nii soojalt riides käima. Kõige rohkem, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käia lühikestes riietes, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel kutsuvad alati sõbrad mind õue, randa suplema. Kõige parem on suve juures see ,et ei pea koolis käima. Teiseks miks mulle suvi meeldib on trenn.Minu arvates on suvel kõige mõnusam trenni teha eriti hommikul koos lindude lauluga .Ma teen ka teistel aastaaegadel trenni aga suvel on kõige parem
8.Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus/eritakistus suureneb. 9. Elektrivoolu töö kütteseadmes või elekrilambis. · Voolu töö ainsaks tulemuseks on soojuse eraldumine · Lambi korral mjuutub osa soojust valguseks. · Tehtav töö ja vabanev soojushulk on võrdsed. 10. Elekrivoolu töö elektrimootori korral · elektrivoolutöö ei lähe enam ainult soojuseks, vaid tehakse elektrivoolu arvel ka mehaanilist tööd. · Töövool valitakse nii, et eralduv soojus ei põhjustaks ülekuumenemist. 11. Ülijuhte kasutatakse hetkel ülijuhitavate elektromagnetite näol, nendega saab tekitada ülitugevaid elektrivälju. Tulevikus ülijuhtivad elektriliinid, võimaldaksid vabaneda soojuskadudest energia ülekandel. 12.Seadused · Ohmi seadus Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega I=G*U · Joule Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline
Ringprotsesse saab liigitada temperatuur taseme järgi: · Kõrge temperatuuriga protsessiga, kus maksimaalne temperatuur on üle 1000co. · Madalat temperatuuriga protsessid, kus kasutatakse madalal temperatuuril keevaid vedelikke, seal on maksimaalne temperatuur on 30o-70o . Madalatemperatuurilised on soojustransformaatorid protsessid. Tähtsamateks termodünaamika mõisteteks loetakse: 1) Töö L; [J]; l[J/kg] Energiaühik ,,J" 2) Soojus Q[J] 3) Siseenergia U[J] Gaasi või auru siseenergi · Mass · Raskusjõud · Kaal · Ainehulk · Moolmass · Moolmaht Tehnilises termodunaamikas vaadeldakse: Massi, kui keha inertsus omaduste karakteristikut (see tähendab kui inertsi iseloomustajat ja tema mõõtu) seda massinimetatakse inertseks massiks. Vaadeldakse massi konstantse suurusena, määratakse kaalumise teel, kussjuures see mass tasakaalustatakse kalibreeritud vihtide raskustega
Füüsikaline Maailmapilt Füüsika aines ja teaduslikud meetodid: mudelid, keel, põhjuslikkus. Makroskoopiliste kehade liikumine ja selle põhjused; Newtoni seadused. Kehasüsteemide liikumine – aine molekulaar-kineetiline teooria, olekuparameetrite muutumise seaduspärasused. Suure tihedusega molekulaarsüsteemid. Soojus – aineosakeste kaootilise liikumise energia. Elektromagnetism: elektrilaengud ja nende liikumine magnet- ja elektriväljas. Valguse dualism – osakeste voog versus elektromagnetlainetus. Mikromaailma ehituskivid – elementaarosakesed. Kvantmehaanika põhiideed. Relatiivsus maailma käsitlemisel: erirelatiivsusteooria postulaadid, energia ja massi ekvivalentsus ning aegruumi kõverdumine. Universumi teke, struktuur ja evolutsioon. Füüsikas avastatud seaduspärasuste rakendatavus teistes
Sissejuhatus Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nim elektrotehnikaks Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem 78-80%. Nende teenindamiseks vajatakse vähem töötajaid, tootmine on lihtsam ning...
(kilokalorite hulk, mis organism saab 100g toidu tarbimisel). Kuulub keemilise sideme energia liigi alla. 18. Mis on soojusülekanne? Soojusvahetus 19. Nimetage soojusülekande suund. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojusjuhtuvus, soojuskiirgus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Osakeselt osakesele. Seejuures peavad osakesed omavahel kokku puutuma. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid? Sest neid on palju vabalt liikuda saavaid(väga kiirelt liikuvaid) elektrone, mis võivad liikuda läbi kogu kristallvõre. Vabad elektronid võimaldavad elektrijuhtivust ja võtavad osa ka soojusjuhtivusest. 24. Miks mittemetallid juhivad soojust metallidest halvemini?
et kunagi jõuab tagasi vette ja ring hakkab jälle otsast peale) Vee jaotus Maal: - 97% soolane ( 1l vees 35g soola ehk 35 promilli ) - 3% mage ( sellest pinnavesi 77.8% ja põhjavesi 22% ) Maailmameri - 71% Maakera pindalast Ookeanid Maal: - Põhja-Jäämeri 4%, India ookean 22%, Atlandi ookean 24% ja Vaikne ookean 50% - saab enamuse Maale tulevast soojuskiirgusest - peamine soojuse vastuvõtja ja koguja (sest soojus saab talletuta ka sügavale vette) - üks olulisemaid soojusbilansi mõjutajaid ( 17% Maale tulevast energiast kulub aurumisele ) - kui õhuniiskus kandub ookeanilt maa kohale, siis toimub soojuse ümberpaigutumine (sest aurumisega seotud energia on nagu peidetud energia, mis vabaneb, kui vesi kondenseerub ja alla sajab) - ookeanid kaotavad rohkem soojust kui mandrid, sest aurumine on suurem ja seega kaob palju soojust - aurumine on suurem lõunapoolkeral, sest seal on vee mass suurem
tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust. Õhksoojuspump Õhusoojuspump[12] saab energiat maja ümbritsevast välisõhust ja muudab selle soojuseks. Siin eristatakse kahte tüüpi soojuspumpasid: õhk-õhk ja õhk-vesi soojuspumbad. Maailmas kõige levinumad on õhk-õhk soojuspumbad, mis on tuntud ka kliimaseadmetena. Välisõhk jahutatakse kompressori ja külmaaine abil majast väljas asuvas seadmes. Ruumi kütmiseks vajalik soojus saadakse majja paigaldatud seadme abil. Sellise õhusoojuspumba sisekomponent paneb õhu siseruumides liikuma ning kõikide ruumide temperatuur ühtlustub tõhusalt ja kiiresti. Eelduseks on, et ruumide vaheuksed hoitakse lahti. Kuni 180 m² suurusele majale piisab ühest siseseadmest. Kui eramu suurus ületab 180 m², soovitatakse juba kahe sisekomponendi paigaldamist. Õhusoojuspump toodab 1 kWh elektri kohta kuni 3 kWh soojust.
Isohooriline protsess: V 0 A 0 U Q Adiabaatiline protsess: Q0 U A Isobaariline protsess: p 0 A pV U Q pV Termodünaa-mika II Soojus ei saa iseenesest üle kanduda külmemalt kehalt soojemale. Teisiti öeldes, pole võimalik protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojendilt saadud printsiip soojushulga muundumine tööks. Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. T T2 Soojusmasina kasutegur A Q1 Q2
Ainevahetuse poolt genereeritud energiast kulutab inimene mehaanilise töö tegemiseks umbes 10% ülejäänud ainevahetuse energiast muutub soojuseks. Ainevahetuse poolt tekib kehas soojus, mis tõstab inimese sisetemperatuuri keskmiselt 37ºC.Et keha temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks peab see soojus kehast lahkuma. Ainevahetuse poolt tekitatud soe eraldub kehast peamiselt soojusjuhtivuse, konvektsiooni, kiirgumise ja aurumise teel ümbritsevatesse pindadesse. Juhul kui sooja eraldumine ei taga kehatemperatuuri 37ºC käivitub lisajahutust tekitav higistamine. Keha pinnalt auruv vesi jahutab efektiivselt, kuid märg keha on siiski ebameeldiv. Kui kehast eralduv soojavool on liiga suur, siis keha jahtub, ihu pinnatemperatuur langeb ning sooja loovutamine väheneb
Referaat-Alumiinium Sirli Salupõld 10S 15.04.2015 Kose 2015 Ajalugu Esimest korda tootis puhastamata vormis alumiiniumi Taani füüsik ja keemik Hans Christian Ørsted 1825. aastal. Ta pani reageerima veevaba alumiiniumkloriidi ja kaaliumi sulami ning sai tulemuseks tina meenutava metallitüki. Friedrich Wöhler viis läbi sama katse, kuid tõestas, et tulemuseks oli puhas kaalium. 1827. aastal viis Wöhler läbi sarnase katse, milles segas veevaba alumiiniumkloriidi kaaliumiga ning sai alumiiniumi. Hiljem avastas Pierre Berthier alumiiniumboksiidi. Alumiinium Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, pehme, plastne metall. Alumiinium on kolmas kõige levinum element (hapniku ja räni järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist). Alumiinium on sedavõrd keemiliselt aktiivne, et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas mineraalis. P...
omaduste temperatuur, rõhk, ruumala. · Kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid · Lihtsalt mõõdetavad: rõhk, ruumala, temperatuur, mis moodustavad aine olekuparameetrid · Ühe olekuparameetri muutmisel muutub vähemalt 1 teine olekuparameeter Termodünaamika seadused TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise TD 2. seadus Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale TD 0. seadus Absoluutne nulltemperatuur on saavutamatu Soojusmasin · Muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. · Soojusmasina areng: · Aurumasin (17. saj. kaevandustes, transpordis) · Sisepõlemismootor · Auruturbiin · Reaktiivmootor · ....... Aine soojuslikud muutused Soojuspaisumine- Keha soojendades keha ruumala tavaliselt suureneb: · Mis on selle molekulaarfüüsikaline põhjus? ·
Soojusnähtused saunas Saunas esineb palju erinavaid soojusnähtusi. Saun on ehitatud tavaliselt niimoodi, et oleks võimalikult hästi suletav, et takistada välisõhu juurdevoolu, sest saunaruum peab olema kuum. Selleks, et sauna kuumaks saada on vaja kütta saunaahju. Mida kuumemaks me tahame sauna kütta, seda rohkem peab ahjus puid ära põletama. Puude põletamisel vabaneb teatud soojushulk, millest osa kandub ahjule. Mida suuremat temperatuuri muutumist me tahame saada, seda suurema soojushulga peab ahi saama. Tavaliselt on saunaahjud metallist (metall on hea soojusjuht), sest sel juhul kulub ahju soojendamiseks vähem puid väiksem soojushulk. Õhk puutub kokku ahju seintega ja soojeneb soojusülekande tõttu. Soojenemisel õhk paisub ja tõuseb ülesse, asemele tuleb raskem külm õhk, mis omakorda soojeneb. Nii tekib õhu ringvool ehk tsirkulatsioon. Saunaahjul on ka keris ja kerisekivid. ...
1)Oksüdeerija aine mille osakesed liidavad elektrone ise redutseerides Oksüdeerumine el.loovutamine redoksreakts. sellele vastab o.a suurenemine Elektrolüüs elektroodidel kulgev redoksreakts. mis toimub elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist Aluminotermia lihtainete enamasti met. Saamine ühenditest alumiiniumiga reutseerimise teel Akumulaator korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas, mis on laetav Särdamine metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul 2)keemiline metalli vahetu keemiline reakts. keskkonnas leiduva oksüdeer. kuivade gaasidega kk. Elektrok metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega. Rohkem levinud. 3)muudetakse keemilisel reakts vabanev energia elektrienergiaks. Et elekktri saada tuleb oksüdeerumine ja reduts läbi viia eraldi elektroodidel. Ioonide liikumiseks ühendatakse lahused u-kujulise klaastoru abil, milles on elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on ...
VASK ELEKTRONSKEEM . LEIDUVUS . Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest . Peamiselt leidub vaske ühenditena , näiteks sulfiidina ( Cu2S ) või rohelise malahhiidina . Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. KASUTAMINE . Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ) . Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. Hea mehaanilise vastupidavuse ja töödeldavuse tõttu kasutatakse vaske vasktorude valmistamisel, milles transporditakse erinevaid gaase ja vedelikke.Ka juveelide valmistamisel kasutatakse ...
Raud Raud Raud e. Ferrum on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi massiarvudega 54, 56, 57 ja 58. Omadustelt on raud metall Normaaltingimustel on raud tahke aine tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Hõbevalge metall Raua puuduseks on ta intensiivne roostetamine Füüsikalised ja keemilised omadused Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega metall. Lisandid muudavad raua kõvemaks. Raua tihedus on 7874 kg/m3 ja sulamistemperatuur 1539 kraadi. Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on magnetiseeritav. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raua kristallvõre muutub erinevatel temperatuuridel. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihi...
Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused · Tahkes olekus · Hõbedased, v.a tseesium, mis on kollakat värvi · Tihedus on väike (Liitium, kaalium, naatrium veest kergemad) · Suhteliselt madala keemistemperatuuriga · Head soojus- ja elektrijuhid · Omavad läiget Keemilised omadused · Väga tugevad redutseeriad (loo...
· Positiivse tagasiside printsiip o Kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks o Näiteks vere hüübimine, oksendamine Energiabilanss Energiavajadus sõltub: · Vanusest · Aktiivsusest · Kehamassist · Geenidest Miks magav inimene vajab energiat? · Südame töö · Hingamine · Seedimine · Neerud eritusprotsess · Ajutegevus · Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape
Minu üles tõstmiseks kuluks umbes 60m3 heeliumi. 7. Millega üllatasid sakslased I maailma sõja ajal inglasi? Pommitasid inglaseid pommidega, mis ei süttinud. Varem kasutati vesinikku, mis plahvatas. 8. Milline seos on tuukritel He? Kui kasutada heeliumi, ei tekita lämmastik vereringesse mulle, mis võib põhjustada ummistusi ning hulljulgust ja ülemäärast lõbusust. 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? Vesinik muutub heeliumiks ja vabaneb soojus. 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada? Heeliumis säilivad toiduained hästi ja kaua ning sellest maitse ega lõhn ei muutu. 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Tavalisel keevitusel sattuvad metallisulamisse õhu koostises olevad gaasid, mis põhjustavad roostetamist, kuid argoonikeevituse ajal mitte. 12. Mis on ksenoonlambi keemiline mõte? Selle temperatuuri saab kõrgemale tõsta, seega heledamalt hõõguma panna, erinevalt neoonist. Kasutatakse välklampides.
HEA ÕHU A ja B Tallinn 2002 ÕHU KVALITEETI RUUMIS MÕJUTAVAD: · Õhu liikumine · Tolmusisaldus · Soojus · Müra · Õhu niiskus ÕHKU SAASTAVAD TEGURID: · Toa- ja tekstiilitolm · Õietolm · Loomsed allergeenid · Tubakasuits · Bakterid · Radoon ja väävliühendid Hea nõu on ikka kallis! Soovitusi õhu vallas... Sobiv ruumi temperatuur on 20-22o · Kõrgem temperatuur raiskab energiat ja on tervisele kahjulik · Magamistuppa on sobilik temperatuur alla 20o · Vannitoas ja pesuruumides loodame leida soojemat
ELEKTROENERGEETIKA Elektri tarbimine on kasvanud kiiremini kui üldine energia tarbimine Tänapäeval toodetakse energiat peamiselt soojus,- hüdro-ja tuumaelektrijaamades. Vähesel määral ka tuule,-päikese-ja geotermaalelektrijaamades SOOJUSELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks Soojuselektrijaama ehitamine on odav ja kiire, elektrienergiat toodetakse suurte söe-või naftavarudega Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USA-s, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud
Fluor Marlene Kirt 10.a Fluor Kõige ohtlikum ja aktiivsem mittemetall Fluor on keemiline element järjenumbriga 9 ja aatommass on 18,998 Tal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 19. Keemilistelt omadustelt on fluor halogeen. Oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. Vesinikuga moodustab fluor vesinikfluoriidi. Ta reageerib paljude liht- ja liitainetega. Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. Nimetus tuleb ladinakeelesest fluore-voolama. Fluori ajaloost Fluori avastas Henri Moissani aastal.1896 ning ta võitis Nobeli preemia, et suutis eraldada fluori. 1813 püüdis briti teadlane Humphry Davy elektrolüüsida vesinik- fluoriidi, kuid sai raske mürgituse George ja Thomas Knox Fluori eripära Kokkupuutel fluoriga süttivad mittemetallid (näiteks väävel, grafiit ja räni), kuid samuti ka metallid. Normaa...
Gmo ja biogaas, nende saamine, kasutamine , head ja halvad omadused Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on kunstlikult geenide manipulatsiooni (geneetilise muundamise) teel loodud (parandatud, muudetud) taimesortide, ehk ka loomatõugude, üldnimi. Üks võimalus on kasutada bakterite abi. Mullas elav agrobakter, mis põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi, suudab viia ühe osa oma DNA-st taimerakku ja sisestada see taime pärilikkuse ainesse. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega, saadaksegi selle bakteri abil viia võõr-DNA taimerakkudesse. Kasutatakse ka nn DNA-püssi, millega tulistatakse taimerakku pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Raku sees tuleb võõr-DNA metalliosakese küljest lahti ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainesse. Sõltumata meetodist, õnnestub võõr-DNA siirdamine vaid väikesesse hulka rakkudesse. Tundmaks ära, millised rakud on sisestatud võõr-DNA vastu v...
Noor tarantel lahkub oma urust 2 - 3 nädala möödumisel peale koorumist. Taratntli eluiga on 25 - 40 aastat. Tarantel lemmikloomana Tarantlit võib pidada ka kodus lemmikloomana. Levinuimad kodused lemmikloomad tarantlitest on mehhiko punapõlv-tarantel, hiid-linnutapik ja tsiili punakeha-tarantel. Kodus pidamiseks peab tarantli jaoks olema terraarium. Terraarium peab olema ehitatud nii, et see oleks ohutu nii loomale kui inimesele. Terraariumis peab olema loomale sobiv valgus, soojus, õhuvahetus, õhuniiskus ja varjupaik. Tarantlit tuleb toita üks kord nädalas.
neutraalosakeste ioniseerimiseks põrgetel nendega. pooljuht-aine,puuduvad vabad laengukandjad,on kerge tekitada(jäävad kahe vahele), (räni,germaanium)tavaolekus-elektronid on seotud paaridesse,vabu laengukandjaid pole omajuhitavus-Ideaalses pooljuhis on elektrivool põhjustatud ühesuguse arvu elektronide ja aukude liikumisest ja seda nimetatakse pooljuhtide omajuhtivuseks.(augud+ ja elekronid-)termo-Kuna laengukandjaid tekitab soojus,sõltub juhtivus temperatuurist(temp mõõtmine,küttesüsteemid)foto-Kuna laengukandjaid tekitab valgus,sõltub juhtivus valgustatusest(valguse mõõtmine,signa)lisandjuhtivus-Viies pooljuhti sobivaid lisandiaatomeid p ja n-p- ja n-pooljuhte omavahel kombineerides saab luua erinevaid elektroonilisi seadmeid(led,arvutid,protsessorid) elektrolüüt-hapete,aluste ja soolade vesilahus polaarsus-vesinikside,üks ots negatiivne ja teine positiivne diss-lahustunud aine molekuli lagunemine
Mehaanilineliikumine Wednesday, 21February2018 23:10 Mehaanilineliikumine kehaasukohamuutumineteistekehade suhtes. Trajektoor - kujuteldavjoon,millekujundabliikuvakehamingipunkt. Võnkumine - edasi-tagasiliikumine Liikumiseliigitamine - Liigituskehatrajektoorikujujärgi: Sirgjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudessirgjoonelisetrajektoori Kõverjoonelineliikumine § Kehakujundabliikudeskõverjoonelisetrajektoori Ringliikuminee.Tiirlemine - trajektooronringjoon. - Liigituskehaerinevatepunktidetrajektooridekujujärgi: Kulgliikumine § Kehakõikpunktidkujundavadühesugusedtrajektoorid Pöörlemine § Kehapunktidliiguvadringjooneliseltümbermõttelisepöörlemistelje AEG- kell t[s] KIIRUS- spedomeeter v[m/sjakm/h] v=s/t Kiirus - näitab,kuisuureteepikkuseläbibühtlaseltliikuvkehaajaühikus (ainultühtlaneki...
Keema uurib erinevate ainete molekulide vahelisi vastastikmõjusid. Füüsika uurib osakeste paiknemise seaduspärasusi aines üldiselt, sõltumata konkreetsetest ainetest. Faasideks nimetatakse füüsikas aine erinevate omadustega olekuid. Faasisiirdeks nimetatakse protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise. Siirdesoojuseks nimetatakse soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku kohta. Kondenseerumiseks ehk veeldumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist vedelasse. Aurumiseks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist gaasilisse. Tahkumiseks/Kristallisatsiooniks nimetatakse aine üleminekut vedelast faasist tahkesse. Sulamiseks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist vedelasse. Sublimatsiooniks nimetatakse aine üleminekut tahkest faasist gaasilisse. Sublimatsiooniks nimetatakse tahkise aurumist. Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse f...
Hõbe Hõbe (Ag) paikneb perioodilisussüsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. aatommass tuumalaeng järjenumber elektrone prootoneid neutroneid 108 amü +47 47 47 47 41 Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape r...
Mida soojem on vee temperatuur seda rohkem aineosakesi väljub veest ja muutub veeauruks. Vannitoas olevad aknad, peeglid ja seinad muutuvad uduseks, sest kui õhus olev aur hakkab jahtuma, liituvad väikesed vee aineosakesed õhus ning tekitavad jahedamatele pindadele piisakesed ehk kondentseerunud vee. Õhus on alati veeauru. Mida rohkem on õhus veeauru seda niiskem on õhk. Pesemise käigus inimese naha temperatuur soojeneb, sest veelt kandub soojus nii inimesele, ruumis olevale õhule kui ka vannile, mis on valmistatud malmist. Malm on hea soojusjuht, sest ta on valmistatud metallist. Vanni minnes võib tunduda vesi kuumana, kuid vannis olles tundub nagu oleks vesi jahtunud. Inimese kehatemperatuur ja vee temperatuur hakkavd ühtlustuma. Külm vesi koguneb boilerisse, mis hakkab vett soojendama. Keskmine boileri suurus on 50l ja 50l vee soojendamiseks 10 oC -50oC kulub 8,4 MJ. Et saavutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
