Coulomb'i seadus ehk elektrostaatilise vastasmõju kvantitatiivne seadus on füüsika seadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe , mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. . Võrdetegur k väärtus antud avaldises on . Joule-Lenzi seadus elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). , · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A) · U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V)
A süsteemi poolt tehtav töö TD II seadus Termodünaamika II seadus Formuleeritakse mitmel erineval viisil: 1) Pole võimalik niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. 2) On võimatu niisugune protsess, mille ainus lõpptulemus oleks soojuse võtmine mingilt kehalt ning selle täielik muundamine tööks. Esmapilgul võib näida, et ideaalse gaasi isotermiline paisumine on antud sõnastusega vastuolus. Tõepoolest, kogu soojus, mis ideaalsele gaasile antakse, muundub selles protsessis tööks. Kuid soojuse saamine ja selle tööks muundamine ei ole protsessi ainus tulemus, sest protsessi vältel muutub ka gaasi ruumala. Ehk siis osa võetud soojusest läheb gaasi ruumala muutmiseks, kogu saadud soojus ei muundu kasulikuks tööks. 3) on võimatu ehitada teist liiki perpetuum mobilet s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muundaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks.
Parameetrid, millega protsessi juhitakse, on tööriista pöörlemiskiirus, liikumiskiirus kui ka tööriista mõõtmed ja selle allasurumisjõud. Sele 1. Höördkeevitus 3 3. Protsessist Pöörlev tööriist surutakse liitesse kuni õlg kontakteerub detaili pinnaga. Tööriista pealesurumisest ja pöörlemisest põhjustatud hõõrdumise tagajärjel tekkiv soojus põhjustab liidetavates detailides viskoosse-plastilise olukorra, mis on eelduseks liite tekkimisele. Keevituse kestel liite ümbruses materjal soojendatakse tööriista perifeeria ümber ning seejärel toimub materjalide järkjärguline uuestiliitmine sondi tagaküljel. See põhjustabki keevisliite materjalide vahel. [1] FSW on liitmisprotsess metalli sulamiseta ja täitematerjalideta. Protsessiga saadakse tugevad ja plastilised liited
rahuliku jalutuskäiguga saab vabalt toita elektri pirni 60 vatti ja isegi telefon. Puhkamise ajal inimene genereerib umbes 100 vatti.Ja kõige suurememat energiat inimese keha toodab spordi ajal - kuni 2000 vatti,näiteks sprindi ajal. Praeguseks ajas on välja mõeldud erinevad tehnoloogiat akumulatsiooni sooja inimese keha ja laadimist inimese poolt, mida võib jagad seadeteks energia saavutamiseks inimeste gruppi abil ja aparaadid individuaalse kasutamiseks. PASSIVNE SOOJUS · Passivne keha Euroopas ja Põhja Ameerikas juba täis võimus kasutavad energiaeffektiivsed majad, kus soojus, eristatav inimeste ja kodutehnika poolt, kasutatakse maja soojuseks Seda tehakse soojusisolatsiooni. Puudub välis ventilatsioon, kasutatakse rekuperatsiooni soojuse apparat edasikandumiseks süsteemi soojusvarustusele. Sellega elanikud säästavad, 90% küttes. · Prantsusmaal passivne viis maja kütemiseks,küttab 17 korterit "elavsoojusega".
uuesti mass, seejärel lahutada sellest algne anuma mass, saades tulemuseks vee massi. b) Mõõdan vee algtemperatuuri c) Kuumutan vett kuni 700C ja mõõdan ka aja . d) Mõõdan kasuteguri, kasutades valemeid: - Töö avutamine A=N*t A=Töö(1J) N=Võimsus (1W) t=Aeg(1s) - Soojushulga arvutamine Q=c*m(T2 T1) Q= Soojushulk c= Erisoojus (4200J/Kg*0C) m=Mass (1kg) T2=Kõrgem soojus, ehk 710C T1=algtemperatuur. Q - Kasutegur = A 4. Arvutamine Anuma mass = 253g Anum koos veega = 977g Vee mass = 724g Elektripliidi võimsus on 1500w Vee algtemperatuur on 210C Aega vee soojenemiseks kulub 14 minutit ja 40 sekundit 1) Leian Töö A=N*t A=1500w*880s=1320000J 2) Leian Soojushulga Q=c*m(T2 T1) Q= 4200J/Kg*0C*0,724kg(710C- 210C)=152040J Q 152040 J
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. ,,kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). Miks on kasvuhooneefekt kahjulik ? Kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud
TAHKISED AMORFSED (kivi, kristallid jne) (plastiliin, pigi) Difusioon Difusioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Sisehõõrdumine DIFUSIOON Tahkistes esineb vähesel määral. Nt. Kulla ja plii kokkusurumine... Amorfsetes esineb suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt. Vanad aknaklaasid paksenevad. TAHKISTE LIIGID Ioonilised tahkised Molekulaarsed tahkised Võrktahkised Teemandi struktuur KRISTALLIDE STRUKTUUR Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kolmanda kihi saab tegelikult paigutada kahel viisil. METALLID
Sfäär Ulatus Tihedu Keskmine Aineole Keemiline Tähtsus s temperatuur k koostis (kg/m3) (levinumad ained) Sisetuum 5100 12,85 5005°C Tahke Raud ja Magnetväli 6378 km kg/m3 nikkel Maapõue soojus sügavusel Välistuum 2890 km 4400°C Vedelik Magneesium sügavusel kuni , 6100°C hapnik Vahevöö 2900 km Tahke sügavusel Astenosfää 3060 km Tahke Basaal , paneb otseselt r sügavusel kivi , hapnik maakoore liikuma
Abiturient-ära mineja vita-elu aqua-vesi circus-ring calor-soojus auditoorium-kuulamisruum lector/orator-kõneleja mobile-liikumine omnibus-ühine patria-isamaa terra-maa victor-võitja ave!-tere res publica-vabariik varia-mitmesugust universitas-ülikool vivat!-elagu ars-kunst lex-seadus mater-ema mare-meri natio-natsionaalne primus-esimene rex-kuningas hortus-aed gens-suguvõsa Alma mater-toitja ema casus belli-sõjapõhjus de jure-juriidiliselt de facto-faktiliselt divide et impera-jaga ja valitse in spe-lootuses lingua Latina-ladina keel lapsus linguae-keelevääratus cito!-kiiresti fortuna-saatus nota bene!-pane tähele Perpetuum mobile-igiliikur o tempora, o mores!-o ajad,o kombed per aspera ad astra-läbi raskuste tähtede poole persona non grata-ebasoovitav isik qua vadis?-kuhu lähed? quid novi?- mis uudist status quo-sama olukord terra incognita-tundmatu maa Anno Domini-issandaaasta vox populi-rahvahääl ars longa,vita brevis est-kunst on p...
Looduslik valik Kert Randla 9.Klass IPK 2011 Mis on looduslik valik? · Looduslik valik on protsess mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest paremini toime tulla. · Loodusliku valiku seatud takistused: 1) Bioloogilised- parasiidid,konkurents jne 2) Abiootilised- valgus, soojus · Looduslik valik avaldub kolmel erineval moel: 1.Stabiliseeriv valik 2.Suunav valik 3.Lõhestav valik Stabiliseeriv valik · Valiku puhul on elistatud keskmisi tunnuseid kandvad organismid. Suunav valik · On eelistatud tavalisest erinevad tunnuseid kandvad organismid. · Võib viia uute liikide tekkeni. Lõhestav valik · Eelistatud on äärmuslikke kohastumusi kandvad
pV=mRT 8314 R= 4 =2078,5 p1 ·V m= RT 2078,5 · 673,15 v1= 8000000 =0,175 m3/kg 8000000 · 8 m= 2078,5 · 673,15 = 0,745 kg Leian entroopia Leian töö ning soojus: T2 p2 s2=cp·ln· T 0 - R·ln· p0 v2 Q=L=RT·ln· v 1 673,15 s2=20,93·ln( 273,15 ) – 2,079·ln( 10 Q=L= 2078,5·673,15·ln( 0,175 ) = 5,66· 106 0,14 ·10 6 J
Ülesanne Määrata OÜ ABC 1) Toodete täisomahind 2) Müügihind, arvestades kasumimarginaaliga..... OÜ ABC õmbleb kostüüme ( toode K) ja seelikuid (toode S) Ettevõtte kulud on järgmised (kuus) Materjalikulu toodetele K: 3 000 S: 1 400 Tööjõukulu toodetele K: 2 600 S: 1 000 Tööjõukulud juhtimises 700 Kindlustuskulud tootmises 25 Tootmismasinate amortisatsioon 40 Transpordikulud 335 Elekter, vesi soojus, side 900 Muud........................ 1000 Lihtsustatult Otsekulud K-le 5600 Otsekulud S-le 3600 Üldkulud kokku 3000 8600 5400 Kokku K kulud 8600 Kokku S kulud 5400 Juurdehindlus 12 % 9632 Juurdehindlus 8% 8532
Siirdemetallid Siirdemetallid Teisisõnu d-elemendid Perioodilisustabeli B-rühma metallid Kõvad metallid Kõrge sulamistemperatuur Värvus hõbevalgest terashallini Nt raud, vask, tsink Raud Tähtsaim siirdemetall 4.perioodi VIII B-rühmas Põhilised oksüdatsiooniastmed II ja III Suhteliselt õhuke metall Korrodeerumisel vees või niiskes keskonnas tekib raua pinnale kohev, poorne, punakaspruun roostekoht Kõrgemal temperatuuril raud põleb Organismis vajalik hemoglobiini ja punaste vereliblede tootmiseks Sulamistemperatuur 1 538 °C Vask Kaks stabiilset isotoopi Normaaltingimustes tihedus 8,9g/cm³ 4.perioodi I B-rühmas Sulamistemperatuur on 1083 °C Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Plastiline metall Hakati kasutama u 10 000 aastat tagasi Üks esimesi inimkonna poolt kasutatud metalle (vask + tina = pronks) Relvad, ehted, raha jne Hea soojus- ja elektrijuht Vask + mangaan + nikkel ...
Al 3xxx-sulamid ehk Al-Mn-sulamid Alumiiniumi sulameid mangaaniga tähistatakse tunnusnumbri seeriaga 3000. Need sulamid sisaldavad 1...2% Mn ja on u 15% tugevamad puhtast Al-st ning on veidi suurema korrosioonikindlusega. Kuna legeeriv element mangaan annab sulamile piisava tugevuse, siis 3xxx sulameid ei termotöödelda, kuid kalestatakse. Lisaks alumiiniumile ja mangaanile sisaldavad need sulamid veel kuni ~ 0,6% räni, ~ 0,7% rauda, ~0,2% vaske, kuni 1,3% magneesiumi ja umbes 0,25% tsinki. Omadused Al-oksiidikiht, mis hea korrosioonikindluse tagab võimaldab 3xxx sulamied kasutada ka kokkupuutes mereveega. 3xxx seeria sulamitel on suur krüogeenne tugevus, mistõttu sobivad need kasutamiseks negatiivsetel temperatuuridel, sest nende tugevus ja sitkus ei lange madalatel temperatuuridel. Mõnel juhul on need omadused isegi paremad kui toatemperatuuril. Al-Mn-sulamid on plastsed ning hästi vormitavad. Tõmbetugevus nendel sulamitel on keskmi...
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad...
Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus. Meteoroloogilised ehk kalendrilised (näit, osakestel kohad” Latentne e varjatud soojus. Aurumisega suvi: VI-VIII jne) Selektiivse hajumise tõttu näib päike kanseb kiirem jahtumine. Klimaatilised (suvi: ööpäeva keskmine horisondil oranž või punane, keskpäeval Meteoroloogia harud
Päikeseenergia Kivi- ja pruunsüsi Tuuleenergia Põlevkivi Veeenergia Turvas Puit jm bioenergia Uraanimaak Maa siseenergia (maasisene soojus) Maagravitatsioonienergia Termotuumaenergia Alternatiivsed energiaallikad Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid) Nt loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus Pruunsüsi Tahked kütused Süsi (pruun-, kivi-, Kivisüsi antratsiit) Põlevkivi Turvas Puit Antratsiiit Põlevkivi Kivisüsi 1550 a. kaevandati Inglismaal 210 000 tonni , 1630 a. 5,1 mln tonni Lääne- Euroopas hakati kasutama intensiivselt XVII saj (Suurbritannias), Ameerikasse 19 saj lõpul 1802 a. ehitati esimene aurupuksiir (Inglismaal) Must metallurgia, keemia- ja tekstiilitööstus paigutusid
Iirimaa Andmed · Populatsioon - 4 109 200 · Pealinn Dublin · Keeled Iiri ja Inglise · Pindala - 70 280 km² Iirimaa lipp · Valitsus vabariik; demokraatia · Valdavad religioonid roomakatoliiklus · Kliimavööde parasvöötme sega- ja lehtmets, mereline kliima Iirimaa vapp Vööndi kirjeldus: kliima · Põhja-Atlandi soojad veed pehmed talved · Keskmine päevane õhutemp. 4,5 ja 7 kraadi vahel · Suvel keskmine soojus vaid 15-17 kraadi · Palju sademeid Vööndi kirjeldus: mullad · Pruunmullad toitainerohked, piisavalt huumust Vööndi kirjeldus: taimed · Rohelus · Turbarabad vähe metsi · pöök, tamm, vaher, kastan, sarapuu, kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips
· Ilmselt omal ajal tuntuimat ameeriklast Thomas Edisoni peeti koolis hälvikuks tema kuulmisraskuste tõttu ning ta käis koolis seetõttu ainult aegajalt viie aasta jooksul · Viletsast algusest hoolimata muutis Edison kahtlemata maailma, võttes enda nimele kas üksi või kellegagi koos 1093 patenti Tema tähtsaim töö · Fonograaf, maailma esimene heli salvestav masin , mille ta leiutas 1877 .aastal · Hõõglamp , mis sai valmis 1879. aastal · Soojus ja valgussüsteem, mis jagas elektrit kodudesse ja tööstushoonetesse 1882. aastal · kinetograaf (liikuvate piltide salvestamiseks mõeldud seadeldis) · Kinestokoop (liikuvate piltide näitamiseks) · Süsinikmikrofon (kasutatakse telefonides) · Diktofon · Mimeograaf · Elektrooniline hääletusaparaat · Universaalne börsitelegraaf( mida saatis majandusedu, kui ta selle 1870. aastal 40 000 dollari eest maha müüs, mis võimaldas
1. Termodünaamika on soojusnähtuste makrokäsitlus, mis tugineb kahele mittetõestavale printsiibile: termodünaamika esimesele ja teisele printsiibile. Termodünaamika on teadusharu, mis käsitleb soojusülekandega seotud kõige üldisemaid seaduspärasusi. 1.printsiip väljendab sisuliselt energia jäävuse seadust. Kui soe ja külm keha kokkupanna siis mingi aja jooksul võrdsustub temperatuur. 2.printsiip. Looduses kulgevad iseeneslikud protsessid kindlas suunas. Soojus ülekanne toimub iseeneslikult soojemalt kehalt külmemale 2. Gaasi töö valem: A = p·V Gaasile mõjuvate välisjõudude töö valem: A = -p·V Kuidas gaasi poolt tehtud töö sõltub temale antud soojushulgast: 1.Isotermiline protsess T=constT=0 U=0 Q = U+A Q=A 2.Isobaariline protsess p = const A = p·V 3.Isohooriline protsess V =const V=0 Q =V 3. Soojusmasina kasutegur Ideaalse soojusmasina valem = T1-T2/T1 ·100% Kasuteguri leidmise valem: =Akas/Q1 ·100%
3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ....... 5) Antidiureetilist hormooni toodab ....., tema ülesanded: 6) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? 7) Kuidas jagunevad kõik refleksid? 8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) ....... 10) Mis on erutuse summeerumine närvikeskuses ja kuidas see jaguneb? III variant 1) Kuidas tekib soojus organismis? 2) Mis on esmasuriin ja kui palju teda tekib? 3) Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: ....... 4) Kõrvalkilpnäärme hormoonide ülesandeks on ..... 5) Insuliin, reguleerib ...... . Tema puudusel tekib ........ 6) Mis on hallollus? 7) Mis on refleksikaar? 8) Pidurduse liigid ....... 9) Erutuse edasiandjaks sünapsis on ....... 10) Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
Hõbe(Ag) · Metalli elektronskeem: +47|2)8)18)18)1) · Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. · Kasutusalad: peeglid, patareid, mündid juveelitooted, hambaplommid, medalid, lauahõbe, fotopaber, filmid, valgustundlik klaas. · Minu kodus leidub: mündid, lauahõbe, medalid, hõbeehted,mobiiltelefonides, arvutites · Omadused: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi tö...
ENERGIA SÄÄSTU VÕIMALUSED Karin Roosiväli Tallinna Tehnikaülikool ENERGIA SÄÄSTMINE Mõistlik energia (soojus, elekter, valgus, soe vesi) tarbimine, mille käigus pole asjatuid kadusid, aga samas on rahuldatud meie vajadused. Samas on energiasääst kompleks organisatsioonilistest ja tehnilistest meetmetest, mille efektiivsust hinnatakse mitmete indikaatorite järgi (tasuvusaeg, maksumus, saavutatav energia sääst, saavutatav raha sääst, teostatavus, mugavus, keskkonnasäästlikkus, hoone säilivus jms). MIKS ON VAJA ENERGIAT SÄÄSTA? Maailmas kasvab energiakasutus, aga meile kättesaadava odava energia ressurss väheneb. Vaid mõned järgmised põlvkonnad kulutavad enamiku energiaallikatest miinimumini. Et kätte saada viimaseid jääke, kulub rohkem energiat ja raha, kui need tegelikult väärt on. 80% 64st maailma suurimast energiatootjast on juba saavutanud tipu ja praegu on nende tootlikkus vähenemas. Suurem o...
Jahe õhk on raskem ja vajub seetõttu alla. Kui jahedam õhk soojeneb, siis tõuseb see üles. Kuumem õhk üleval pool hakkab jahtuma ja tekib õhuringlus. Mõnes saunas on ka veepaak, millega soojendatakse vett. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla, kus küttekeha teda soojendab. (Joonis) Soojusjuhtivus Saunas on palju erinevaid soojust juhtivaid esemeid. Näiteks: Saunaahi toimub põlemine ja selle tulemusena eraldub soojus. Ahju seinad lähevad soojaks ja need juhivad soojust õhku ning saun muutub soojaks. Saunaahi juhib soojust ka kerisele. Kerisel olevad kivid soojenevad. Veepaak seal sees olev vesi soojeneb. Soojenevad veepaagi seinad ning ka õhk soojeneb selle tõttu. Kondenseerumine Kondenseerumine on seotud aurumisega. Veeaur langeb põranda juurde. Seal see jaheneb ning kondenseerub. Veeaur jõuab lakke. Seal koguneb see suurematesse piiskadesse ja
youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON- AINE OLEKUT, KASUTAMIST JA KOOSTIST SILMAS PIDADES Metallilised (metallurgia toore, maagid) Mittemetallilised (ehitusmaterjalid, keemiatööstuse toore) Põlevad (energeetikatoore) KUS LEIDUB VASEMAAKI? Looduses OMADUSED Värvus varieerub punasest kuldkollaseni Sepistatav Hea soojus ja elektrijuht KASUTUSALAD Elektrotehnikas Kaablites Elektrigeneraatorites OHUD • Kõik vaseühendid on mürgised VEEL MÕNED PILDIKESED KASUTATUD ALLIKAD https://www.google.ee/search?q=vasemaak&clien t=firefox-a&hs=Vkw&rls=org.mozilla:en-US:of cial&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=GvOcUoe7HYv 34QTkjYGgAQ&ved=0CAkQ_AUoAQ&biw=1138&bih=553# imgdii =_ http:// maavarad.blogspot.com/2009/09/eesti-maavarad.htm l
venitada traadiks. Raud on suhteliselt raske. Kõrge sulamistemperatuuriga. Mitmesuguste lisandite mõjul muutub raud kõvemaks, vähem plastilisemaks ja hapramaks. Rauda ja tema sulameid on võimalik magneetida.See tekst tuli mul meelde eelmine aasta ühes eriala tunnist,kui õpetaja rääkis. Raua juures on halb asi see,et ta habras materjal,kui ei ole teda karastatud ehk siis pehme materjal.Hea omadus on see,et ta on kulumiskindel Raud läheb ka kiirelt kuumaks ära ehk ta on hea soojus juhitavusega.Raua füüsikalised omadused tihedus,sulamistemperatuur,soojusjuhitavus,soojusmahutavus,soojuspaisumine,elektrijuhtimine, magnetomadused. Raua kohta peaks olema siin tekstist kõik punktid olemas,mis teie kirjas oli. Rauasulam Rauasulam on sulam, mis on saadud raua ja ühe või mitme muu aine kokkusulatamisel või paagutamisel. Tuntuimateks rauasulamiteks on teras ja malm.Kolm põhilist rauasulamid malm(2-5% C),teras (kuni 2% C),roostevaba teras (lisandiks Cr).
· Kooslus samade keskkonnatingimustega alal elavate organismide rühm (nt kõik erinevate taimede ja loomade populatsioonid ühes metsas). · http:// etv.err.ee/v/meelelahutus/maa_arma stan_sind/videod/229faca9-af36-411 3-aee4-69be3741c7bf/maa-armastan-s ind-koosluse-kaitse Organisme mõjutavad tegurid · Jagunevad kaheks: A. Biootilised e. eluslooduse tegurid Toit, haigustekitajad, inimmõju, konkurendid. B. Abiootilised e. eluta looduse tegurid Soojus, valgus, vesi, happesus, aastaaegade vaheldumine jne . Kohastumine keskkonnaga · Organismid on kohastunud eluks kindlates tingimustes. Nad on hõivanud teatava nisi ökosüsteemis ja mängivad koosluses oma rolli. · Igal liigil on kindel taluvuspiir tingimuste muutuste osas (k.a. ressursside osas). · Kitsa taluvuspiiriga organismid sobivad bioindikaatoriteks. · Piiravad e. limiteerivad tegurid takistavad kõige tugevamalt isendite toimetulekut. Erinev liigiti.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP Raidar Nurm Isolatsioon Sisukord Torukoorikud Torukoorikud 1) IKO Enertherm ALU plaat 2) Isolatsiooniplaat 3) Kivivill, Tulekindel kivivill 4) Klaasvill 5) Puistevill, Kivivillmatid IKO Enertherm ALU plaat- Universaalseim ja efektiivseim soojustusplaat PIR soojustusplaatide perekonnas. IKO enertherm ALU on sobilik kõikidesse enamlevinud väliskonstruktsioonidesse. Isolatsiooniplaat- Isolatsiooniplaate kasutatakse siseruumides seina -, lae- ja põrandakonstruktsioonides lisasoojustamiseks, heli summutamiseks ja konstruktsiooni jäikuse tõstmiseks. Kivivill- Rockwool ROCKMIN PLUS kivivillaplaate kasutatakse korrustevahelistes ruumides, vaheseintes, välisseintes, pööningute, katuste, ja keldri kohal asuvate põrandate ning teiste horisontaal- ja vertikaalpindade soojustamiseks. Tulekindel kivivill- Kasutatakse kaminasüdamike ja kütt...
Radarid- elektromagnetlaineid kasutatakse objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumissuuna kindlaks tegemiseks. Globaalne punktiseire(GPS)-võimaldab määrata vastuvõtja täpse asukoha ja ajahetke 2.Mis on siseenergia ja mis on soojusenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest, asendist. Muutub aine oleku ja temperatuuri muutumisel. Füüsikaline suurus soojushulgaks (Q) nimetatakse siseneenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teisele ja vastupidi. Soojusenergia e. Soojus on aine molekulide korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätkenud energia. Aineosakeste kineetiliste energiate summa. Erisoojus on füüsikas soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Gaasi kogu siseenergia muutub tehtud töö ja saadud soojushulga arvelt. Valem: U = A + Q. Kui tööd teeb gaas ise või toimub jahtumine, siis on mõlemad suurused negatiivsed, sest gaasi energia väheneb
· Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. · Aktiivsemad metallid võivad põleda hapnikus ja klooris. · Võrrandid: Mg+O2 => 2MgO; 2Al + 3S = Al2S3 · Need protsessid on redoksreaktsioonid ( ainete o.-a muutub) · Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. · Eksotermiline reaktsioon ühinemisreaktsioon, eraldub soojus. · Endotermiline reaktsioon lagunemisreaktsioon, neeldub soojus. 3. Reageerimine veega, hapete lahustega ja leelistega: 1. IA rühma metallid (leelismetallid): Reageerimisel veega tekivad vees hästi lahustuvad tugevad alused leelised, sest leelismetallid tugevate redutseerijatena on võimelised veest välja tõrjuma vesinikku. 2Na + 2H2O => 2NaOH + H2 Hapete lahustega reageerivad nad veel aktiivsemalt kui veega, aktiivsemate leelismetallide korral võib toimuda plahvatus. 2
"Viimne kohtupäev" 1537 - 1541, Michelangelo- Asub idaseinas, on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili-baroki-lähenemist. 3)Nimeta madalmaade kuulsaim kunstnik, keda ta pildil kujutas ja miks ta erines? Jan van Eyck, tema tööd: *Genti altar-sellel on Aadama ja Eeva kujutised. Kui itaalias püüti keha ilustada, siis Madalmaades on see üsna naturalistlik, kunstnikku ei huvita keha vormid ja ilu, vaid tõde tegelikkuse kohta. *Abielupaar Arnolfini portree-maalile on omane soojus, lähedus, headus, peen maalitehnika. 4)Mis kuulus loss ehitati 16.saj. Pariisis? Mis on selle lossi eripära? mis stiilid olid?Autor? Louvre, autor Pierre Lescot. Läänetiiva lõunapoolne osa on renessanss-stiilis. Fassaad koosneb 2 korrusest ja ühest poolkorrusest. Fassaadi liigendavad korintosestiilis pilastrid ja poolsambad. Lescot töötas siin Jean Goujoniga, kelle loodud on fassaadi dekoor. _________ 1)Millised olid Madalmaade 15. ja 16. saj. kunsti iseärasused
Eestis levib põrandakütte suhtes väga vastakaid arvamusi. Enamiku negatiivsete hinnangute põhjus on põrandakütte projekti puudulikkus (puudumine), ehitaja-paigaldaja kogenematus või kokkuhoiupüüd. 4 1. Põrandakütte eelised Paljud võivad küsida miks just põrandakütte kasuks valida. Põhjuseid on mitmeid: · Põrandakütte korral kerkib soojus kogu põrandapinnalt ülespoole, tagades meile ühtlase temperatuuri kogu ruumis. Radiaatorkütte korral jaotub soojus ebaühtlaselt ning kõige soojem on lae all ning kõige külmem põrandal. · Ei teki intensiivset õhuliikumist nagu radiaatorkütte korral ja seega ei tooda põrandalt õhku, tolmu- sissehingatav õhk on puhtam ja tervislikum. · Tänu soojuse optimaalsele paigutusele põrandas saate keskmist temperatuuri ruumis
2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4. Põlevkivi 5. Turvas 6. Uraanimaak Alternatiivsed energialiigid: Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. Helioenergia Kasutamine: Energia tootmine, soojusküte, vee soojendamine. Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid, keskkonda. Puudused: Tehnoloogiliselt kallis, päikese energia hajutatud Piirkonnad: USA, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, ka India Tuuleenergia Kasutamine: Elektritootmine, tuulikute tehnoloogia Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid
aastane, oli ta voodihaige ja jäi selliseks kuni oma pika elu lõpuni. Florence Nightingale suri 13. august 1910. aastal. Tema algatatud kooli asemel on praegu Florence Nightingale'i muuseum ning teda peetakse kuni tänaseni õendusteaduse algatajaks. (Florence Nightingale Biography, 2014) Õendusteooria Florence Nightingale'i teooria kohaselt on õenduses kolmteist kriteeriumit, mida tuleb järgida. 1. Ventilatsioon ja puhtus. Ventilatsioon ja soojus on patsiendi heoluks äärmiselt vajalikud. Patsient ning patsiendi tuba peavad olema soojad, aga samas ka õhutatud ning ilma igasuguste lõhnadeta. Siseruumis tuleb õhk hoida sama puhtana kui see on väljas, kuid ilma mürgiste lõhnadeta. 2. Maja puhtus. Maja peaks olema puhas. Selle all on Nightingale mõelnud värsket õhku, puhast vett, korralikku äravoolu, puhtust ja valgust. Õde peab kindlustama patsiendile
Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Maagaasi kasutamise eelised: puhas ja keskkonnasõbralik,kütuse täielik põlemine. Torutransport>säästab loodust. Teine eelis on kättesaadavus. Maagaasi varud on suured ja arvatakse, et neid jätkub 50-100 aastaks Soojuselektrijaama plussid ja miinused: plussid: soojus, valgus. Miinused: saastab põhjavett,hõlmab suuri alasid,saastamine(tuhamäed),CO2palju.
kuulub. Väärtuseks nimetatakse ka väärtustatavat eset või asja ennast, kuid väärtuste olemasolu tingimuseks on enamasti vajalik millegi teadlik või mitteteadlik väärtustamine kellegi poolt. Väärtuste vajalikkusest saab kõige paremini aru, kui jälgida Eestimaa tulevikku selle lapsi. Laste endi tähelepanekud annavad aimu, millest nad tunnevad kõige rohkem puudust need pole niivõrd materiaalsed väärtused. Hoopis perekonnas valitsev soojus, armastus, hoolivus ja toetus on palju enam väärt kui raha või kallis auto. Perekond, kus laps saab tuge nii emalt kui ka isalt, on ühiskonna üks jäävaid põhiväärtusi. Samas on otsekui elunormiks kujunenud vanemate kergekäelised lahkuminekud ja elunautimise avalik esiletõstmine. See tekitab valusaid üleelamisi lapsele. Aga see kahjustab ka ühiskonda ning solvab väärikaid, töökust ja haritust austavaid inimesi, kes just nende väärtuste toel oma lapsi kasvatavad.
Mol.kin.teooria:1.ainekoosn.osakestest-aatom ja molekul.2.needos.liiguvad kaootiliselt.3.os. mõjutavad üksteist nende vahel on tõuke ja tõmbejõud. Aatom määr.aine füüs. Om. Mol- aine keem. Om. ainehulk- suurus mis on võrdeline os. arvuga selles kehas. Ühik- mool.mool- süs. Ainehulk kus os. arv=0.012 kgsüsiniku aatomite arvuga. Avogadro arv-mol.arv N ja ainehulga v suhe. Molaarmass-ühik:kg/mol. M. suurs=ainemassim ja ainehulga v suhe.Idea. gaas- gaas kus mol. Vah. Tõmbej. Puuduvad,tõukj.mõjuvad, mol omavah.põrk ja põrk vast. Anumaseina.3gaasi param:rõhk p ,vruumala, t absolut temp.pV/T=const-clapeyroni võrrand.Mende-pV=m/MRT. P=1/3monv2-gaasi mol.kin.teooria põhivõrr.temperatuur- mol.kaootilise liik. Keskmisekin.energiamõõt. (midakiiremini liiguvadmol.seda kõrgemon temp). C,Si süsteemisK.T=t+273. Temp. Absol. 0- piirtemp.millepuhul ideaalsegaasirõhk jääval ruumalal läheneb nullile.Isoprots gaasis- isoterm,isobaar,isohoor.isoterm-jääval t...
C Si Aaomi +6 | 2) 4) +14 | 2) 8) 4) ehitus 1s² 2s² 2p² 1s² 2s² 2p 3s² 3p² Oksüdat- min: IV (CH4) max: +IV (CO2) min: IV (Mg2Si) max: +IV (SiO2) siooniaste Leidumine 1) ehedalt (teemant, graniit, karbüün) 1) ühenditena 2) ühenditena (kivisüsi, nafta jt kütuste SiO2 - na liiva ja kivimite koostises) koostises 3) taim- ja loomorganismides ränihappe sooladena 4) õhus CO2 5) mineraalid CaCO3, MgCO3 Füüsikalised 1) teemant 1) terase värvusega omadused väga kõva, kabras, ei juhi elektrit, 2) pooljuht hea soojusjuht, st 3000°C ...
TERMODÜNAAMIKA- soojusnähtuste mikrokäsitlus, mis tugineb mittetõestavatele printsiipidele. SOOJUSMASINAD- masinad, mis muundavad soojust tööks. TERMODÜNAAMIKA I PRINTSIIP- Energia ei teki ega kao mittemillestki, vaid muundub ühest liigist teise. TERMODÜNAAMIKA II PRINTSIIP- Soojus ei kandu iseenesest külmemalt kehal soojemale üle, looduses olevatel protsessidel on kindel suund. SISEENERGIA- molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. KUIDAS MUUTA SISEENERGIAT? Soojusvahetuse käigus, kui kehale antakse mingi soojushulk või keha annab ise mingi soojushulga ära või siis saame kehade siseenergiat suurendada mehaanilist tööd tehes. MILLE POOLEST ERINEB SISEENERGIA MÕISTE KÄSITLUS MIKRO-JA MAKROTASANDIL? Parameetrite poolest.
Hüdrofoobsus ja fraktsioneeriv destillatsioon 1. Hüdrofoobsus- aine või keha ja vee vastastikmõju puudumine. Need kehad mis on hüdrofoobsed, nende pinda vesi ei märga ning need ei pundu. Hüdrofoobsed on enamik metalle ja sinna kuuluvad ka need orgaanilised ained, mille molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi. 2. Fraktsioneeriv destillatsioon- vedelate segude lahutamine neid mitu korda osaliselt aurustades ja auru kondenseerides. Selle korral on auru- ja vedelfaas korduvas kokkupuutes. Kui mõlema komponendi keemistemperatuurid piisavalt ei erine, ei saa seda segu lahutada lihtdestillatsiooni abil. Kogu protsess teostatakse fraktsioneerimiskolonnis , kus teineteisele vastu liikuva auru ja vedeliku vahel toimub soojus- ja massivahetus. Selle tulemusena ülespoole liikuv aur rikastub lenduvama (madalama keemistemp.) ja allapoole liikuva vedelik vähem lenduva (kõrgema keemistemp.) komponendiga. Selles protsessis toimub korduv aurustumin...
· Energia alikad jagunevad: Taastuvaks Taastumatuks Mis on energeetika? Turvas Taastuvenergia allikad Gaas Kütteõli Kivisüsi Puit Kodumaiune Välismaine Põlevkivi tooraine tooraine Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5% Tuumaenergia 5% Muud energiaresursid 2% Energeetika Eestis · Eesti peamine energia allikas on põlevkivi, mille abil toodetakse 91% Eestis toodetavast elektrist. · Teine peamine energia allikas Eestis on turvas.
ületamine, ülesehitustöö jm Looming Autobiograafiline Ta ärkas hommikul helgel ja kõneles endale: luuletus „Epitaaf“ „Õhtuks olgu mul aegsasti selge (mälestusluuletus) maailm ja mis seal sees!“ Ta rändas pika päeva, nägi asju halbu ja häid. Palju on, mida silmad näevad, aga küsimusi jäi, Võtab kokku jäi vastamata. On soojus õhtupäikesel tühine. luuletaja elu ja Ei enam pikalt. Ta loojub. Päev oli liig lühike. loomingu Kokkuvõte P. Viidingu looming oli intellektuaalne, ühiskonna suhtes kriitiline Vormilt väga range Omapärane poeetiline keel Luules sügav vaimsus ja emotsionaalne pingestatus
PLII ;D A. Kontse 21 LJ Plii (sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. F Ü Ü S I KA L I S E D O M A D U S E D Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskmetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenikiirguse vastu. KEEMILISED OMADUSED Plii oksüdatsiooniastmed ühendites on 2 ja 4. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Näiteks õhu käes tuhmub plii väga kiiresti (kattub oksiidikihiga). LEIDUMINE Plii on tuntud metall, kuigi maakoores on teda vähe (14 osakest miljoni kohta ehk 14 ppm). Plii on üks sellistest elementidest, mille mass maakeral pidevalt suureneb. See on tingitud uraani ja tooriumi...
Kehad kiirgavad ja neelavad soojust. Tarvi Langus 7.klass Sisukord Kust saab maa oma soojuse? Kõik kehad kiirgavad soojust. Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Näiteid soojuskiirgusest: Kust saab maa oma soojuse? Maa saab oma soojuse päikeselt, täpsemalt päikese kiirgusest. Soojusjuhtivus ei tule kõne allagi, sest maa ja päikese vahel aine puudub. Päikese kiirguses on kolm olulist koostisosa. Kõik kehad kiirgavad soojust. Soojust kiirgavad kõik kehad isegi universum, mille keskmine temperatuur on -270 kraadi. Kiirguse iseloom sõltub keha temperatuurist. Soojuskiirgused liigitatakse pikalaineliseks ja lühilaineliseks kiirguseks. Jahedad kehad kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust (nt inimene). Kuumad kehad kiirgavad nii pika kui ka lühilainelist soojuskiirgust (nt päike ja hõõglamp). Kuidas kiirgus kehasid soojendab? Kiirgus, langedes keha pinnale, paneb aineosakesed kehas kiiremini liikuma. Tumedad ja mustad k...
Võibolla see on eneseteostus, kui inimene suudab oma eesmärki saavutada, oleks see töös või loomingus. Võibolla see on rikkus, mis võib anda inimesele palju võimalust, reisimist, õppimist või aidata vaesemais inimest. Mõned inimesed arvavad, et õnn on see, kui sina ja sinu pere oleks terve ja et lapsed kasvaksid heaks inimeseks. Õnn on see suur mõiste, millesse igaüks paneb midagi oma, aga tegelikkult, see on jätkuvalt kollektiivne pilt, mille sees on tervis, tunnustamine, soojus ja nõudlus. Mõned on rahul sellega mis neil on, isegi vähe asjuga, teised vajavad uskumatu saavutusi, et olla õnnelikuks aga see on nüansid ja igaüks ona oma õnne sepp. Aga mina arvan, et õnn on väga oluline, ola õnnelik aeg- ajalt ja nii tihti kui on võimalik. Selleks, inimene peab õppima nautima isegi väikesi saatust, oleks see hea film, hea ilm või lihtsalt viisakas töötaja kaupluses. Arvan, et inimesed peaksid õppima otsima õnne kõigis oma ilmingutes, siis
1915.a. sai Saksa dirižaabel Londoni kohal tabamuse, kuid kõigi imestuseks ei süttinud. Inglased hakkasid uurima, milles asi, sest varem kasutati H2, mis plahvatas Mõnikord vahetatakse tuukrite 8. Milline seos on tuukritel He? kapslis vee all lämmastik heeliumiga ära ,et mitte tuukrit rõhu all olemisega tappa 9. Mis Päikesel toimub iga sekundi jooksul? H2 muutub He ja vabaneb soojus 10. Miks on kasulik He toiduaineid säilitada?Heeliumis säilvad asjad kaua ja maitse ei muutu. 11. Mille poolest argoonkeevitus hea on? Tavalisel keevitusel sattuvad metallisulamisse õhu koostises olevad gaasid, mis põhjustavad roostetamist aga argoon keevituse puhul mitte.
Ülemäärase voolutugevuse eest kaitsevad elektrikaitsmed. Elektrisüsteemi kõige nõrgemaks lüliks peab olema kaitse. Kaitsmed: sulavkaitsmed ja korduskasutavkaitse (bimetalli kaitse) Ei paranda kaitset vaid ostan uue, (10A,6Ajne) sulavkaitsel Bimetall on 2 erineva suurusmetalli P=i*u I=P:Uy Elektrivoolu töö Igas elektrilises vooluringis toimub energia muundamine Vooluallikas muundab mehaanilist soojus keemilist ja ka tuuma energiat elektrienergiaks, laetud osakaste korrapäralise liikumisel juhis teeb elektriväli tööd A= I*U*t 1A*1V*1s=J=1w*s 1KW*h Elektromagnetisimi 3 põhikatset Esimene katse: magnetnõel pöördub vooluga juhtme suhtes risti. Teine katse: Magnetväljas asuv juhe hakkab liikuma, niipea kui teda läbib vool. Kolmas katse: Mähises tekib elektrivool niipea, kui teda mõjutatakse magnetiga. Piezo el
KASVUHOONEEFEKT Susanna Janno Laura Pedjak 9.a Kasvuhooneefekti olemus Kasvuhooneefekt on hädavajalik nähtus inimese eluks. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi ehk ei tekiks kasvuhooneefekti, siis maakera keskmine temperatuur oleks 18°C, praeguse 15°C asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Kasvuhooneefekti tekkimine Kasvuhooneefekt tekib kui kasvuhoonegaasid lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus
liikumine silindrisse Bensiinimootor seisatakse kui lülitatakse välja elektrisüsteem, mis tagab küünalde töö Termodünaamika seadused Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe
liikumine silindrisse Bensiinimootor seisatakse kui lülitatakse välja elektrisüsteem, mis tagab küünalde töö Termodünaamika seadused Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja kulutatud soojusenergia suhe
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
