Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"soojus" - 501 õppematerjali

soojus - 2/3, jaama ehit odav, kiire, tahke Hüdro- 1/5, jaama ehitus kallis-aeg, ei vaja Tuuma- arenes sõjalis program, kallis ehit, kütus kaevanduspiirkonnas, vedel k tarbija palju tööjõudu, odav, ühtlust vee taset, vajab vähe toorainet, hea vähese ressursiga ligidale, söe v naftavarud, põlevkivi Eestis elekter madal omahind, vajab veehoidlat st riikidele, turvalisuse vajadus, ei paiska (USA, Hiina, Venemaa, Jaapan), peamised suure maa-ala üleujut, soojades kohtades atmosf.

Õppeained

Soojustehnika -Tallinna Tehnikaülikool
Soojusmajandus -Tallinna Tehnikaülikool
Soojusvarustus süsteemid -Tallinna Tehnikaülikool
Soojusautomaatika -Tallinna Tehnikaülikool
Soojustehniliste mõõtmised -Tallinna Tehnikaülikool
Soojusfüüsika -Sisekaitseakadeemia
Soojusgeneraatorid -Tallinna Tehnikaülikool
Soojustehnika -Kutsekool
Soojuskiirgus -Kutsekool
Soojuselektrijaamad -Tallinna Tehnikaülikool
Soojusjõuseadmed -Tallinna Tehnikaülikool
Soojusnähtused -Tallinna Tehnikaülikool
Soojustehnika1 -Tallinna Tehnikaülikool
Soojushulk -Tallinna Tehnikaülikool
soojus

Kasutaja: soojus

Faile: 0
thumbnail
30
doc

Keskkonnakaitse

loodusvarad maastik väärtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad lood...

Keskkonnakaitse ja säästev...
668 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti põlevkivi tähtsamad kasutusalad

[] Eesti põlevkivist 80% kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Umbes 19% põlevkivist läheb termilisse tootmisse. Näiteks Viru Õlitööstus AS-s ja Tamme Auto OÜ-s toodetakse õli. Lisaks toimub Eesti Elektrijaamas õlitootmine õliretordis. Ainult 1% kukersiidist läheb tsemendi tootmisse. Tsemendi tootmine toimub AS Kunda-Nordic Tsement'is. Elektri- ja soojusenergia tootmine Eestis toimub AS Narva elektrijaamades, As Kohtla-Järve Soojus ning AS Sillamäe Soojuselektrijaamas. 96-98% kogu Eesti elektrienergiast saadakse põlevkivist. [] Peale selle kasutatakse põlevkivi väiksemates kogustes kosmeetikatööstuses ning põlevkiviõli saaduseid eksporditakse välismaale. Kukersiidi kasutusjääkidest kasutatakse väiksemal määral ära tuhka ning tulevikus on plaanis suurendada killustiku tootmise mahtu põlevkivi kasutusel järele jäänud aherainest. []...

Keskkond
83 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro ­ väike Bio ­ elu Logos ­ õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia ­ uurib viiruseid Algoloogia ­ uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) ­ tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...

Mikrobioloogia
221 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Majandustegevus

Nende harude tegevuse tulemusena uusi materjale ei saada. Transport, haridus, side, meditsiin, kultuur... Loodusressursside liigid: 1) Ammendamatud Loodusvarad, mis inimkasutuse tulemusena ei saa otsa. Looded ­ tõus ja mõõn. Ma sisesoojus 2) Ammendaatavad Loodusvarad, mis teatud kasutuse juures võivad otsa lõppeda. Energia liigid: 1) Elektrer 2) Mootorikütused 3) Soojus Energiaallikad: 1) Primaarsed e. esmased energiaallikad On maa loodusliku protsessides esinev energia. Enamikus neist ei osata hästi otseselt kasutada. Tuumaenergia on hästi energiarikas, kuid muude probleemidega. Termotuumaenergia väga keskkonnasõbralik, kuid tehnoloogiliselt ei osata veel kasutada. 2) Teisesed e. sekundaarsed energiaallikad Tekivad esmaste energiaallikate toimel. Nende kasutus on keskkonnasõbralik, kuid...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Universum pähklikoores

UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II ­ KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie...

Füüsika
220 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Metallid - referaat

Metallide sarnased omadused: tahked, läikivad, head soojus - ja elektrijuhid, plastsed, hõbehallivärvusega (välja arvatud kuld ja vask) Metallide erinevused : sulamistemp., tihedus, kõvadus (pehmed plii, kuld ,Na), Mustmetallid ­ raud ja tema sulamid, mis töötlemata olekus on kaetud musta oksiidikihiga. Metalliliste elementide aatomite VÄLISKIHIS on suhteliselt vähe elektrone (1- 3) ja neid hoitakse NÕRGALT kinni, seetõttu loovutavad metallid väliskihi elektrone kergesti, muutudes POSITIIVSE LAENGUGA IOONIDEKS. Metallilised omadused on seda tugevamad, mida kergemini aatomid väliskihi elektrone loovutavad. Elektronkihtide arv võrdub PERIOODINUMBRIGA. Elektronkihtide arv kasvab RÜHMAS ÜLEVALT ­ALLA ja nii suureneb ka aatomite RAADIUS. Perioodilisustabelis tugevnevad metallilised omadused ÜLALT ­ALLA ja PAREMALT -VASAKULE TUGEVATE metalliliste...

Keemia
85 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Süsinik ja räni

C Si Aaomi +6 | 2) 4) +14 | 2) 8) 4) ehitus 1s² 2s² 2p² 1s² 2s² 2p 3s² 3p² Oksüdat- min: ­IV (CH4) max: +IV (CO2) min: ­IV (Mg2Si) max: +IV (SiO2) siooniaste Leidumine 1) ehedalt (teemant, graniit, karbüün) 1) ühenditena 2) ühenditena (kivisüsi, nafta jt kütuste SiO2 - na liiva ja kivimite koostises) koostises 3) taim- ja loomorganismides ränihappe sooladena 4) õhus ­ CO2 5) mineraalid ­ CaCO3, MgCO3 Füüsikalised 1) teemant 1) terase värvusega omadused väga kõva, kabras, ei juhi elektrit, 2) pooljuht hea soojusjuht , st 3000°C...

Keemia
102 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Termoregulatsioon, vananemine

15esmase ja lopliku uriini koostis?- esmane uriin sisaldab alguses koiki aineid. 16Kuidas organism hoiab vee tasakaalu?- h8potalamus regul. vee tasakaalu. stimuleerib ajus asuvat janukeskust. Termoregulatsioon 1Missuguses kliimas on inim. välja kujunenud?- inim. evolutsiooniline kodumaa on Aafrika ja seega on ta liigina kohastunud elama soojas kliimas. M eil on ohuke soojust isoleeriv ja väga hore karvkate. 2Millal tekib inimese kehas soojus?- soojust saadakse organismis toimuvate ainevahetuste reakts. käigus. 3.Miks ei toimu vastsundinud lapsel kulmavärinaid?-nende organismis toimub kulmavärinate soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida liidab abaluudevahelises piirkonnas, kaenla all ja kaela umber. 4Kuidas inim. voib kaotada kehasoojust?-soojusjuhtivusel, konvektsioonil, aurustumisel, soojuskiirguse teel. 5Miks veest välja tulles on kulm...

Bioloogia
42 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Pneumaatika alused

Neid kasutatakse suures töörõhkude vahemikus alates 100 ka kuni 100 MPa. Sele 5 - Kolbkompressor Suuremate töörõhkude saamiseks kasutatakse mitmeastmelisi kolbkompressoreid (sele 6). Esimeses silindris kokkusurutud õhk jahutatakse ja juhitakse seejärel järgmisesse silindrisse, kus surveaste on kõrgem kui esimeses silindris. Õhu kokkusurumise tulemusel tekkinud soojus eemaldatakse kasutades kompressori jahutust. Kasutatakse kas õhk- või vedelikjahutust. Kolbkompressoreid on otstarbekas kasutada töörõhkudel (sele 13): alla 400 kPa - üheastmeline, alla 1500 kPa - kaheastmeline, alla 1500 kPa - kolme- või enamastmeline. Vähemotstarbekas, kuigi võimalik on kasutada: alla 1200 kPa - üheastmeline, alla 3000 kPa - kaheastmeline, üle 22000 kPa - kolmeastmeline. 10...

Ohuõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Miks me näeme kehi ?

Tehgelikult on mägi palju kaugemal kui me seda ette kujutasime. Kehade nägemiseks vajav valgus Valgusel on väga suur roll selles, et ma näeksime kehi. Sellesk peatun ka veidi valguse juures pikemalt. Valguse allikaks on valgus allikas. Valgusallikas kehad, mis kiirgavad valgust, parimaks näiteks meie planeedil on päike ja kuu. Mõlemad need kehad on meie valgusallikateks. Vaögusallikate eriliseks omaduseks peale valguse kiirgamise ka soojus kiirgus. Enamused valgusallikad kiirgavad soojust, sest valguse kiirgamiseks on vaja palju energiat ning keha temperatuur on kõrge. Toome näiteks lõkke tule: põlemisel tekib valgus, aga et toimuks põlemine on vajalik suur kuumus, ning kiirgub ka valgus. Päikesel on meeletu suur kuumus ligi 6000 kraadi C järgi. Ka elektripirnis on ka suur kuumus, elektripirni traadikese kuumus töötamise ajal ülatud 2800 kraadist kuni 3200 kraadini celsiuse skaala järgi. Valgusallikaid...

Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koed

Termoregulatsioon on kehatemperatuuri kontroll ja korrigeerimine e soojuse tekkimise ja äraandmise regulatsioon (püsisoojased).Hüpotalamuses paikneva termoregulatsioonikeskuse mõjutavad Läbivoolava vere temperatuur, Närviimpulsid naha- ja ja limaskesta ning seedeelundite retseptoritelt, Hormoonid (türoksiini, adrenaliini mõjul suureneb soojuse teke).Konvektsioonil levib soojus keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Soojuse äraandmine suureneb tuulega. Aurumine toimub naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub higi aurustumine.Ekriinsed (merokriinsed): seotud soojusproduktsiooniga ,sügaval...

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojusõpetuse konspekt

-Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine ­ tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke Kuju Kindel kuju puudub, Voolav, võtab anuma Kindel anuma kuju kuju Ruumal Puudub, sõltub temp...

Füüsika
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Soojusnähtused vannitoas

Vannitoas olevad aknad, peeglid ja seinad muutuvad uduseks, sest kui õhus olev aur hakkab jahtuma, liituvad väikesed vee aineosakesed õhus ning tekitavad jahedamatele pindadele piisakesed ehk kondentseerunud vee. Õhus on alati veeauru. Mida rohkem on õhus veeauru seda niiskem on õhk. Pesemise käigus inimese naha temperatuur soojeneb, sest veelt kandub soojus nii inimesele, ruumis olevale õhule kui ka vannile, mis on valmistatud malmist. Malm on hea soojusjuht, sest ta on valmistatud metallist. Vanni minnes võib tunduda vesi kuumana, kuid vannis olles tundub nagu oleks vesi jahtunud. Inimese kehatemperatuur ja vee temperatuur hakkavd ühtlustuma. Külm vesi koguneb boilerisse, mis hakkab vett soojendama. Keskmine boileri suurus on 50l ja 50l vee soojendamiseks 10 oC -50oC kulub 8,4 MJ. Et saavutada...

Füüsika
80 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Lõke

Lõke on algeline söögiküpsetamisvahend. Lõke on soojus - ja valgusallikas. Lõke oli kaua aega ajaloos kasutusel söögitegemisel ja valgusallikana.Lõket kasutati ka märguanneteks. Kui tikust lõket süüdata, siis kohe puit põlema ei sütti, see soojeneb natukene. See aeg võib olla väga lühike.Kui tikk vastu puud panna, siis hakkavad puidus aineosakesed kiiremini liikuma ja puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule. Tekib õhuringlus. Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab...

Füüsika
35 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kas Sinu pereelu on õnnelik?

Vastupidi, peaksime teda kohtlema nii, nagu sooviksime esmakordselt tema armastustust võita. See kõlab küll peaaegu banaalselt, kuid on ometi tõsi: lihtne viisakus ja vastastikune lugupidamine moodustavad uskumatult suure osa jätkusuutlikust õnnest! Ignoreerige neid ja teie suhe hävib kindlalt; pöörake neile tähelepanu ja teid saadab soojus ning rõõm. Viisakusele ja lugupidamisele rajatud dialoog ongi see mootor, mis suhte käimas hoiab. Sest kõigest saab üle, kui koorem on jagatud. Ärgem unustagem, miks Piibli loomiseloos Jumal inimese meheks ja naiseks lõi: et inimene ei oleks üksi. Abielu mõte on jagamine, rõõmu, kogemuste, kurbuse, võitude ja läbikukkumiste jagamine. Selleta on abielu vaid ärakasutamine psüühiliselt või füüsiliselt tugevama poolt peale surutud tingimustel...

Keskkonnaõpetus
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

10 klassi keemia.

Tuleb vältida nahale sattumist.Kahjustatud kohta pesta veega. 2.Mis on kare vesi? Vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad põhjustavad vee karedust 3.Mööduvkaredus-Ca(HCO3)2,Mg(HCO3)2 kõrvaldatakse kuumutamisel.kuumutamisel Mittekarbonaatne-CaCl,CaSO4,MgCl2 kõrvaldatakse ioniitide abil. 4.Mis on katlakivi ja kuidas see tekkib?Tekkib vesinikkarb. Sisaldava kareda vee kuumutamisel. Rikub kuumutamise nõusid.Halvendab soojus juhtivust.Tekkib ülekuumenemine ja on täiendav el.kulu. 5.Millistes perj.ja rühmades asuvad siisdemet.?B rühmades ja 4,5,6,7 perioodis 6.Millise koostisega oks.kiht tekkib raua pinnale? a)niiskes õhus -4Fe+3O2=2Fe2O3-rauarooste b)kuumutamisel- 3Fe+2O2=Fe3O4 rauatagi 7.Kuidas on võimalik hoida raudtsisternis kon.väävelhap.?Raud passiveerub väävelhappe toimel,tekkib kaitae kiht. 8.Mis on allaotroopia?Keemilised el.esinemine mitme lihtainena.Allotroobid erinevad üksteisest...

Keemia
198 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Saab rääkida looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud teadlik) ja teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Looduskaitse ­ ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja ­hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide kaitsmise. Areng Euroopas Esimesed organisatsioonid, mis looduskaitse alal tekkisid, lähtusid looduse kaitsimise esteetilistest ja eetilistest ning hiljem ka teaduslikust aspektist. Maailma vanim kaitseala pärineb 14. sajandist (asub Poola ja Valgevene piiril). Paljud Euroopa I kaitsealadest loodi jahiloomade tarvis (1537 ­ Ahvenamaa, 1569 ­ Kaipfstocki piirkond Sveitsis, 1836 ­ Drachenfelseni kalju Saksama...

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Aine- ja energiavahetuse põhijooned

Aine- ja energiavahetus Aine- ja energiavahetuse põhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ­ ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad ­ kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad ­ kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid ­ saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ­ ja lagundamisprotsessid, mille kaudu org...

Bioloogia
547 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun