a) deformatsioon b) kontsentratsioon c) atraktsioon d) difusioon 124. Kuidas nimetatakse soojuse levimist vedelikus või gaasis? a) ablatsiooniks b) konvektsiooniks c) diskussiooniks d) aniooniks 13. Milline neist ei olnud Isaac Newtoni tegevusala? a) füüsika b) astronoomia c) alkeemia d) keemia 14. Kellena sai tuntuks Ernest Rutherford? a) tuumafüüsika isana b) röntgenkiirte leiutajana c) magnetvälja avastajana d) optika kuningana 15. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega - mis nime kannab see seadus? a) Ohm'i seadus b) Joule'i-Lenzi seadus c) Newton'i seadus d) Ampère'i seadus Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/fyysika/avaleht http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht 9. klassi füüsika õpik
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kujutab endast elektrijaamades tuumade lõhustumise tagajärjel vabanevat energiat. Esimene tuumareaktor käivitati 2. detsembril 1942. aastal Chicagos. Tänapäeval etendab tuumaenergiast toodetud soojus ja elekter väga suur rolli maailma energeetikas. Kuid, kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia positiivse poole pealt tuleb kindlasti välja tuua tema energiamahukuse st. saab toota väga suurtes kogustes. Samuti on see erinevalt mõnest energiaallikast ökonoomne ja õhusaastevaba. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam
KASVUHOONEEFEKT Tartu Kommertsgümnaasium Liilia- Rebekka Veerik 10. A Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Nox Freoonid Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid Vulkaanipursked Aurumine veekogudest Inimtegegevused kasvuhooneefekti
· KROON · ÜMBRIK · PESULÕKS · KINGSEPP · KELK · KÜLMIK · VIDEO · LEPATRIINU · TARRETIS · HAKKLIHA · JUUKSUR · PARKLA · APELSIN · KÜLMETUS · KASTE · PÕRSAS · TULEKAHJU · KORTER · LÜHIKE · NAERATUS · PILETIKONTROLL · MÄNGUASI · MUST · HAIGLA · SILD · IMIK · SOOJUS · KARU · MÜRGITUS · LAISK · HOMMIK · PUUKOOR · VANAISA · PURSKKAEV · KALLISKIVI · SÕDUR · NÄDAL · PURJELAEV · SEELIK · VILE · TIIGER · SUUSASÕIT · MÄÄRIMA · PUZZLE · MULL · MÕÕDULINT · PEA · LÕNG · MUSKEL · SEEME · SPORTLANE · VIHMAPILV
Raud Raua asetus perioodilisus tabelis ja aatomi ehitus. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatommassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihil Raua omadused : Sulamistemperatuur 1811 K (1538 °C) Raud on plastiline , mistõttu teda on võimalik valtsida ning sepistada. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel). Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri, kuid niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Raud looduses: Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal Lihtainena esineb rauda maailmaruumist Maale langenud me...
Romaani stiil ja gootika Keskajal valitses romaani ja gooti stiil. Üldiselt oli elamutes mööblit vähe, seda eriti talupoja elamus. Romaani stiil (11.-12.saj.) alustas Vana-Rooma arhitektuuritraditsioonide taassündi ja selle tulemusena sai oma nime Rooma ladinakeelsest nimetusest. Romaani stiili loojad - skulptorid, arhitektid, kunstnikud - soovisid vaid üht: oma loomingu ilu kehastamist. Selle ajastu interjööris ja arhitektuuriehitistes avaldub soojus ja harmoonia, võlvide sujuvad vormid ja suursuguselt rahulik dekoor. Romaani stiilis interjöör Gooti stiil ( 12.saj. II pool - 15.saj.) on keeruka psühholoogiaga, ta sai kogu keskaja avaldusvormiks, lähtudes tolle aja inimese arusaamadest. Gootika - on peamiselt arhitektuuristiil, kuid ka interjööri disainis on talle omased märkimisväärsed erisused võrreldes teiste stiilidega, omaenda ja mitte millegagi võrreldav nägu : hiiglaslikud
Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim keemiatööstuse tooraine · Lisaks sukad, plastmass
nimetatakse solvatatsiooniks, vesilahuste korral hüdratatsiooniks. Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete lahustumine vees. Polaarse molekuli ümber pöörduvad vee molekulid positiivse laenguga molekuliosa negatiivse poolusega ja vastupidi. Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess). Missugine on soojusefekt tahke aine kristallvõre lagunemisel? Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). Kuidas sõltub enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuurist? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb.
Läbi raskuste saarele pärale jõudes asutakse seda uurima. Sannikovi maal kohatakse eelajaloolisi karusi, ninasarvikuid, mammuteid, kui ka sadu aastaid varem tsukside poolt merele tõrjutud Onkilooni rahvast. Seiklejad elavad mitu kuud Onkiloonide juures. Selle aja jooksul koguvad nad andmeid eelajaloolise loomade ja Sannikovi maa kohta ja õpivad tundma Onkiloone. Samuti elavad saarel eelajaloolised ahvinimesed Vampud. Kuid Vulkaan, millest eralduv soojus on võimaldnud Sannikovi maa sooja kliima purskab ja Sannikovi maa elanikud häivenevad. Neljal seiklejal viiest õnnestub tagasi mandrile jõuda, koos ühe onkiloonitariga, kuid kõik tõestus nende avastusest hävib. Seiklusroomani tunnusteks on seiklejatest kangelased, ohud mida nad trotsivad nii sannikovi maal, kui ka teel sinna ja tagasi. Teekond Sannikovi maale on seikluseks, ja Imeks võib lugeda Sannikovi maal säilinud ,,elavateks kivistiteks" nimetatud loomad ja inimesed.
Karol Pakkas ET11 3 Terase legeerivat elementi 1) Kroom Kroom on keemiline element järjenumbriga 24. Ta esineb looduses nelja isotoobina massiarvudega 50, 52, 53 ja 54. Kroom-50 arvatakse olevat radioaktiivne poolestusajaga üle 1017 aasta. Omadustelt on kroom metall. Normaaltingimustel on kroomi tihedus 7,14 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1857 kraadi Celsiust. Kroomi lisamine terasele tõstab tema läbikarastuvust, kõvadust ja tugevust. Samuti annab kroom terasele läikiva pinna mis omakorda on hea korrosiooni vastu. Kroomi kasutatakse paljude asjade valmistamiseks, noad, potid, pannid, kraanikausid, nõudepesumasinad jne. Kroomi kaustatakse, sest ta on silmapaistev, lihtne puhastada ja vastupidav. 2)Vask Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54....
Kool Autode ja masinate remondi osakond Nimi Metallurgia, kõrgahju tehnoloogia Iseseisev töö Juhendaja : Tartu 2012 Kõrgahi Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahju tehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist. Räbusti peamised ülesanded metallurgilistes protsessides on maagis sisalduva aheraine (enamasti ränioksiidi SiO2) ning kütuses koksis oleva tuha eemaldamine. Räbustina kasutatakse peamiselt lubjakivi (CaCO3). Spetsiaalselt töödeldud ahjutäidis ...
Peale väljamist maapinnale tuleb teha arvestatavaid kulutusi toorme rikastamiseks ja rajada fosforiidi keemilise töötlemise keerukas kompleks, mis nõuab suuri investeeringuid. Lahendada on tarvis ka mitmeid keskkonnakaitselisi probleeme. Maailmas on palju odavamalt kättesaadavaid fosforiite nagu Maroko, Lääne-Sahara ja Tuneesia maardlad. Kui püriit ehk diktüoneemakilda üks põhilisi koostisaineid reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna.
Kümmekond luulekogu täiskasvanutele · Lastejutustused · Luuleraamatud lastele · Õppekirjandus · Lastenäidendid ja muusikalilibretod. Laste luuleraamatud Sampo värviraamat (2002) Lepatriinu faksiga (2004) Väike jõulusoov(2004) Koer tunneb koera(2006) Lätikeelne jäätis(2006) Salajutt(2006) Sabaga päike(2007) Õhtuvalgus ÕHTU VALGUS PEHME, IMELINE. METSAD MEENUTAVAD OMA NIME. SAMBLA SEES ON LAPSESÄNGI SOOJUS SIIA, SIIA PÄIKE ÄSJA LOOJUS, SIIA VALGUS PÄEVAVALGUS MAHA MITTE SINNA MUSTA METSA TAHA. Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass" "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu" "Hunt ja seitse kitsetalle" "Luiged, mu vennad!" "Põhjaneitsi", "Nukitsamees" "Juku" "Imelaps" Proosaraamatud Varesele valu(2002) Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005)
Päike Mis on päike? Päike on täht Näiv tähesuurus: 26,74 Absoluutne tähesuurus 4,85 Amplituud: 0.001 tähesuurust Kaugus Maast: 149,6 mln km (1 astronoomiline ühik) Mis tiirlevad ümber päikese? Planeet Maa Maa-sarnased planeedid Hiidplaneedid Kääbusplaneedid Asteroidid, meteoriidid, komeedid Neptuuni-tagused objektid Tolm Rohkem Päikesest Massiivsem ja kuumem 85% tähtedest on massilt väiksemad Läbimõõt: 1392 mln km Mass: 1,9891×10^30 kg Raadius: 6,9599×10^8 m Tihedus: 1409 kilogrammi kuupmeetri kohta Päike on kuum Päikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) Millest koosneb Päike? Vesinik (73,46% massist) Heelium (24,85% massist) Ülejäänud elemendid (1,67% massist) Mis toimub Päikeses? Toodetakse termotuumare...
. 10 ainet: Nr. Nimetus Valem + - 1. VESI H2O Vett vajavad kõik Üleujutused avastatud elusorganismid : Veepuudus joomiseks, pesemiseks(enda, loomade, masinate jne.), tulekustutamiseks jne. 2. ETANOOL CH3CH2OH Alkohoolsed joogid Ta seguneb veega igas Hea lahusti vahekorras, moodustades Värvi- ja lakitööstus negatiivse aseotroobi. Parfümeeriatööstus Valesti tarbimisel võib Ravimid olla mürgine, Indikaatorlahused Plahvatusohtlik Sünteetiline kautsuk ...
Kuigi räägitakse, et tänapäeval pole võimalik midagi Tsernobõli õnnetusele sarnast juhtuda olen siiski arvamusel, et kunagi ei või teada. Tuumajäätmete jaoks ei ole meil samuti ruumi. Kuna tuumajäätmed on radioaktiivsed on need vaja matta sadadeks aastateks, et need kahjuks muutuksid. Kui me isegi leiaks selle koha, kuhu neid matta, saaks see ruum lõpuks siiski otsa. Tuumajaam mõjutab ka lähiümbuses kliimat, sest kuidagi on vaja jahutada reaktoreid. Üleliigne soojus suunatakse veekogudesse või õhku. Kui ehitada tuumajaam Võrtsjärve äärde kuivaks see lõpuks kokku. Kuigi praegu oleme me põlevkivist sõltuvuses siis tuumaelektrijaama rajamisel satuksime uraanist sõltuvusse, mis on ka mõningatel andmetel lõppemiskorral. Mina arvan, et me peaksime suurendama taatuvate energiallikate osatähtust ja kasutama põlevkivi mõistikumalt. Daisi
- sobib kasutada. - Ei sisalda veesetteid. - Pehme. - Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid. · Puhastamiseks sobiv - Kare. - Sisaldab veesetteid. (rooste, katklakivi, lubjasetted) · Allikad · Kaevud - Salvkaevud. - Puurkaevud. - Arteesiakaevud. Vee omadused I · Pindpidevus - Külm vesi hoidub tilkadesse. (hommikune kaste) - Vesi ei saa puhastada. · Pindpidevust vähendavad: - Soojus. - Tensiidid. Vee omadused II · Vee karedus. - Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid. a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Keskmise karedusega vesi (5-10 dH) c) Kare vesi (10-21 dH) - Kareda veega puhastamisel vajame rohkem puhastusainet. - Kuumutamisel tekitab kare vesi katlakivi. Veesetted · Rooste - Tekib raua ja niiskuse kokkupuudel. · Katklakivi.
(Kuidas möödub Maal, mis on polaaröö ja päev, polaarjoooned, kus asuvad? Jne.) 3. Aluspinna iseloomust ( vesi või maismaa, hele või tume, taimkattega või mitte.) VEEKOGU · Soojeneb sügavamalt · Vesi on mobiilsem, kannab soojust ühest kohast teise, toimub ka veeringlemine. · Vee erisoojus suurem (soojenemiseks kulub rohkem energiat). · Suur osa kiirgusest läheb vee aurustumiseks (jahutab veepinda). MAISMAA · Soojeneb õhuke pinnakiht. · Soojus ei kandu eriti sügavamale. · Maa erisoojus on väiksem (kivimite soojenemiseks kulub vähem energiat) · Maismaal vett vähe, mida aurustada (ei kaota nii palju soojust).
mootoril on vaja ka õli jahutamiseks. Kahetaktilises mootoris on ühendatud ainult sisselaske- ja survetaktid ning väljalaske- ja töötaktid. Kahetaktilised mootorid on ehituselt lihtsamad ja seetõttu ka töökindlamad, nende poolt arendatav võimsus on enamsati väikse kuineljataktilistel mootoritel. Sisepõlemismootori käivitamiseks kasutatakse tavaliselt starterit. Sisepõlemismootori negatiivne külg on see, et üle poole põlemisel vabanenud energiast on soojus, mis lastakse lihtsalt mootorist välja. Peale kahe- ja neljataktilistele on veel mootorid jaotatud diisel ja bensiini mootoriteks. Need erinevused olenevad masinast, milline masin on kõige efektiivsem mõne kütusega töötamisel ning mitte mingil juhul ei tohi panna bensiinimootorisse diislit, ega diislimootorisse bensiini. Neljataktiline sisepõlemismootor Sisselaskeklapp Väljalaskeklapp Kolb
Skaala on horisontaalne ning selle keskel on 0-punkt, mis tähendab neutraalset. Nullist vasakule läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik
21.Kuidas toimub negatiivse tagasiside siis, kui inimese kehatemperatuur langeb? Kehatemperatuuri langedes käivitab peaaju vastav regulatsioonikeskus muutused, mis soodustavad organismis soojatootmist. * tõmbuvad kokku karvapüstitajalihased (eraldub energia) * energiaraikaste toitainete lagundamine (vabaneb soojusenergia) * ahenevad naha veresooned (takistab soojusvahetust läbi naha) * lihaste kokkutõmbumine ja lõtvumine ehk lõdisemine (eraldub soojus ja kehatemperatuur tõuseb) * veri ühtlustab temperatuuri kogu kehas 22.Otsusta esitatud näidete puhul, kas elundit ja ainet seob süntees- või lõhustamisprotsess; kumb kulutab ja kumb vabastab energiat; kumb vajab ensüüme? Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks, s.o.
PLII Referaat Klass: 10 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1.PLII AJALUGU..................................................................................................................... 3 1.1 Plii avastamine.................................................................................................................3 1.2 Klassikaline aeg................................................................................................................3 1.3 Keskaeg....................................................................................................................
poolt, põhjalaiustel peegeldab suurenenud pilvkate päikeseenergiat, päikeseenergia kulub selleks, et sulatada külmunud maapinda. Maa telg on 23.5 kraadi kaldu Maa orbiidi tasandi suhtes. Kui see kalle tõuseks 40 kraadi, mis muutuks kesklaiustel? Soojemad suved ja külmemad talved kui praegu. Ehkki polaaralad kiirgavad ära enam energiat, kui nad insolatsiooni kaudu aasta jooksul saavad, ei muutu nad iga aastaga oluliselt jahedamaks. Miks? Soojus kandub atmosfääri ja ookanite tsirkulatsiooniga Kui kõik muu oleks sama, siis madalaim õhutemperatuur talveööl oleks: Lumikattega aluspinna kohal Sügavaim kiirguslik inversioon leiaks aset: talvel polaaraladel Missugune järgnevatest pole põhjuseks, miks vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui pinnas? Kulub enam soojust, et tõsta pinnase massiühiku temperatuuri 1 kraadi C võrra kui tõsta massiühiku vee temperatuuri 1 kraadi C võrra.
Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt.
maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga. (Biomassi energia, Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Tõusu-
SISUKORD 1Sissejuhatus................................................................................................. 2 2Telliste tüübid............................................................................................... 3 2.1Savitellised............................................................................................. 3 2.2Silikaattellised........................................................................................ 3 2.3Betoontellised........................................................................................ 4 3Telliste liigitus............................................................................................... 5 4Telliste füüsikalised omadused.....................................................................6 4.1Survetugevus......................................................................................... 6 4.2Veeimavus........................................
alade taastamine põllu- ja metsamaaks Põlevkivi kasutusalad http://lemill.net/content/pieces/polevkivi-kasutusalad/image_large Põlevkivist elektrienergia tootmine- Narva Elektrijaamad AS Eesti soojuselektrijaam Balti soojuselektrijaam Koostootmisjaam-Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. http://www.powerplant.ee/ Iru elektrijaam http://www.iruenergia.ee AS Kohtla-Järve soojus Ahtme elektrijaam http://www.kjsoojus.ee Koostootmisjaam · Elektri tootmisel tekkinud soojust kasutatakse majade kütmiseks. Koostootmisjaama skeem Kütteõli e. masuut · Kütteõli ehk masuut on tume viskoosne vedelik, mis jääb järele pärast bensiini eraldamist naftast atmosfäärirõhul destilleerimisel. Kasutatakse katlakütusena, kuid samuti määrdeõlide tootmiseks. 2. Turba tootmine Eestis · Taastuv/taastumatu
5 2.0 63.1 Ruumide küte pelletkatel 8747.7 120.9 0.75 90.7 Soojavee tootmine pellet 1904.2 26.3 0.75 19.7 … Summa - - - 173.5 Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus kWh/a kWh/a kWh/(a m2) kWh/(a m2) Küttesüsteem Ruumide küte 8310.3 114.8 Ventilatsiooniõhu soojendamine Tarbevee soojendamine 1809.0 25 Ventilatsioonisüsteem1 399
Loeng 1........................................................................................................................................2 Loeng 2........................................................................................................................................2 Väärismetallid.........................................................................................................................4 Jootmine. Joodis......................................................................................................................5 Loeng 3........................................................................................................................................6 Reaktsioonid metallidega........................................................................................................6 Redoksreaktsioonid.........................................................................................
Üks suureneb nii arv kordi, suureneb teine sama palju. Isokoorne protsess- tegemist on protsessiga, kus ruumala jääb konstantseks. Rõhk ja temperatuur on võrdelises seoses. Töö on 0. Isotermne protsess- tegemist on protsessiga, kus temperatuur jääb konstantseks. Rõhk ja ruumala on pöördvõrdelises seoses. St, et sama palju, mis üks suureneb, teine väheneb. Siseenergia muutust pole, kuna temperatuur on konstantne ning siseenergia on soojus ehk temperatuuritase. Töö ehk A= juurdeantav soojushulk. See on parim isoprotsess, sest kogu juurdeantav töö läheb siseenergiaks. Ülesanne: Hapniku balloonis on rõhk 9,8 mP. Temp on 24 kraadi. Balloon viidi lattu, kus temp on -12 kraadi ja manomeeter näitas 8,6mP. Kas rõhumõõdik on katkine. Peab tegema jällegi kalviniteks. 24+273= 297 -12+273=261 297/261=1,1 ja 9,8/8,6=1,1 Rõhk ja temperatuur on võrdelises reoses. Rõhumõõdik pole katkine. 37
Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia), päikeseenergia ,tuuleenergia, veeenergia, puit jm bioenergia, maa siseenergia (maasisene soojus), maagravitatsioonienergia, termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: Nafta, maagaas , kivi-ja pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Alternatiivenergia- Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. fossiilsed kütused-on taastumatu ressurss, kuna neid on vaid teatud kogus ja kui need otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul
METALLIDE JA SULAMITE SISEEHITUS 1. Milliste põhiomaduste (4) tundmine on vajalik materjalide valikul ja kasutamisel? Füüsikalised omadused: Värv, Tihedus (mass mahu ühikus), Sulamis temperatuur °C, Soojus juhtivus, Soojus paisumine, Soojus kahanemine, Soojus mahtuvus, Metallide magneetilised omadused. Magnetetilised omadused: magneetilisevälja tugevus (A/m), voo tihedus (T), Magneetiline läbitavus µ (H) Keemilised omadused: Metallil on suur puudus, võime oksüdeerida, kas kokkupuutes O2-ga, H2O, hapete või leelistega. Metallid selle tagajärjel hävivad. Korrosioon: Meterioloolistes tingimustes (roostetamine)., Keemiline korosioon agresiivses keskonnas, Elektrolüütiline korosioon, kus kaks kontaktis olevat
· Aferentne närvikiud e. tundenärv. · KNS e. kesknärvisüsteem(pea- või seljaaju). · Liigutaja närv e. motoorne närv e. eferentne närv. · Efektor e. lihas(organ millesse antakse käsk). REGULATSIOON 1. Energia bilanss tasakaal kujuneb siis, kui energiatootimine ja kasutamine on võrdne. Energiat saadakse toidu ja joogiga. Energia kulub ainevahetuseks, kasvuks, osa energiast kaob füüsilise tööga, väljaheidetega, uriiniga ning metapoolse soojuskaona. 2. Termoregulatsioon ja soojus bilanss. Inimene on püsisoojane endoterne organism, kelle norm temperatuur on 37°C. Mida kiirem on ainevahetus, seda lähedasem on temperatuur 37sele, mida aeglasem, seda madalam. Organismid, kes säilitavad kehatemperatuuri peab soojusesaamine olema sama suur kui soojus kadu. Soojus kadu toimub neljal viisil: ·Aurustumine ·Soojusjuhtivusega(soojus liigub kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Janeli Põder RP14 Käibemaksuseadus (KMS) 1. Mis on ettevõtlus? §2 Ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari ja kohtutäituri ametitegevust. Ettevõtlusena ei käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist. Riigi-, valla- ja linnaasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevust käsitatakse ettevõtlusena üksnes siis, kui see tegevus kujutab endast nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ I lisas sätestatud majandustegevust või selliseid käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 loetletud tehinguid ja toiminguid, mida saavad teha ka teised maksukohustuslased ning mille maksu...
puudub soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemi siseenergia muutus ∆ U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. Seega muutub suletud süsteemi energia energiavahetuse tõttu keskkonnaga. 3. Protsessifunktsioonid. Energia, töö, soojus. Termodünaamika I seadus. Olekufunktsioonid. Paisumistöö. Kalorimeetria. Siseenergia. Nimetage ja seletage termodünaamika esimesest seadusest tulenevaid järeldusi Isohooriline, isobaariline ja isotermiline. Energia on keha või jõu võime teha tööd. Siseenergia – Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal qv=∆U, süsteemi summaarne võime teha tööd, süsteemi koguenergia. Kui teeme tööd, siis siseenergia kasvab
Kasutatud materjalid: hot.ee/fyysika Tööd asuvad portaalis www.kool.ee Õppematerjalide loomist toetab AS Topauto/autod, markide Seat, Suzuki, Hyundai ning kasutatud autode müüja üle Eesti · Soojuskiirguseks nimetatakse soojusülekannet, kus energia levib kiirgusena. · Mida kõrgem on keha temperatuur, seda intensiivsem on soojuskiirgus. · Mida tumedam on kiirgava keha pind, seda intensiivsem on soojuskiirgus. · Soojus hulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mille keha saab või kaotab soojusülekandel. · 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 °C võrra. · Aine erisoojus (c) näitab, kui palju muutub 1 kg aine siseenergia selle aine temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. · Sulamissoojuseks (l) nimetatakse 1 kg aine sulatamiseks kuluvat soojushulka (Q). · Aurustumissoojus (L) näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks jääval
Metallidel on kristalne struktuur.Erinevatel metallidel on erinev krisatllkuju. Metallidel on metalne läige. Metallide värvus. Enamik metalle on hõbevalged, vask on roosakaspunane, kuld on kollane.Mitmetel hõbevalgetel on iseloomulik helk.Nikkel helgib kollalkalt, kroom sinakalt. Metallide kõvasus. Mineraalide, metallide jt materjalide suhtelist kõvadust võrreldakse Moshi kõvadusastmikust.Kõige kõvem metall on kroom..Argielus ettetulevatest metallidest on kõige pehmem elavhõbe , väga pehme plii, kuld. Metallid on plastilised. Plastilisuse tõttu saab metalli valtsida õhukeseks leheks või tõmmata traadiks ja sepistada. Mõned metallid(antimon, mangaan) on haprad, sepistamisel purunevad nad kildudeks nagu klaas. Metallidon head soojus- ja elektrijuhid.Kõige paremad elektrijuhid on hõbe ja vask. Tehnikas rakendadtakse elektrijuhtidena ja elektrijuhtmete valmistamisel alumiiniumit ja vaske . Reeglina on head soojusjuhid ka head lektrijuhid. M...
keemilised ühendid, mille koondnimeks on freoonid. Freoonide toimel võib moodustuda niinimetatud osooniauk. Osoonikiht ei koosne peamiselt osoonist. Osooni kontsentratsioon on seal lihtsalt kõrgem kui mujal: umbes üks sajast tuhandest osoonikihi molekulist on osooni molekul. Osoonikiht Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse,
Lõke Lõke on vabas õhus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele või muule tulekindlale alusele. Lõke on algeline söögiküpsetamisvahend. Lõke on soojus- ja valgusallikas. Lõke oli kaua aega ajaloos kasutusel söögitegemisel ja valgusallikana.Lõket kasutati ka märguanneteks. Kui tikust lõket süüdata, siis kohe puit põlema ei sütti, see soojeneb natukene. See aeg võib olla väga lühike.Kui tikk vastu puud panna, siis hakkavad puidus aineosakesed kiiremini liikuma ja puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule. Tekib õhuringlus. Soojem õhk tõuseb ülesse ja jahedam langeb allapoole ja hakkab tasapisi soojenema. Soojusülekanne lakkaks, kui tekiks samasoojus aga lõke pole nii tugev, et soojendaks kogu õhu enda ümber. Õhus lendlevad põlemata väikesed osakesed ja veeaur. Veeaur on üks lõkke põlemise saadusi. Põlemine on keemiline reaktsioon kütuse ja hapniku vahel, mis vabastab ...
Jakob Hurt. (893-1907) Jakob Hurt kuulub Eesti 19. sajandi teise poole juhtivate kultuuritegelaste hulka. Me näeme teda kui varsemat eesti keelekorraldajat, rahvusliku orientatsiooniga ajalooteose autorit, rauhvaluule õige hindamise ja kogumise õhutajat, rahvusliku ideoloogia loojat. Jakob Hurda peres sirgus peale tema veel kolm õde-venda. Vend Otto suri enda esimesel eluaastal, õde Eva jäi Lepa tallu perenaiseks ja Ann abiellus hiljem tuntuks saanud linnuteadlase Mihkel Härmsiga. Pereema Mari oli töökas ja tubli naisterahvas kes oli enda elupäevade lõpuni täie tervise juures. Jakobi isa kes oli koolmeister, pani tänu oma kehvapoolsele tervisele tööst rohkem rõhku lastekasvatusele, koheldes oma ainsat poega Jakobit väga karmikäeliselt. Hurtade suguvõsa oli väga arvurikas ja tihti käidi perekondlikel pidudel. Jakob õppis Himmaste küla- ja Põlva kihe...
U ja A vahel on sõltuvus ja Q ja U vahel on sõltuvus. 3.isotermilne (T=O)siseen. sõltub t-st, siis T korral ei muutu siseenergia. Q=A. ISETERMILISEL protsessil läheb kogu juurdeantav soojushulk paisumistööks.Ka hjuks praktikas pole see võimeline sest kui kaua saab gaas ikka paisuda?On vajalik teha gaasi vahepeal uuesti kokku suruda. Efektiivsus-kui palju saadakse kasu võrreldes kulutusega. *kasu-mehaaniline töö *kahjulik e kulutatu mingi soojus, mis tuleb masinal anda,et saada mehaanilist tööd. Soojusmasina kasutegur- prots, väljendatav arv, mis näitab kui suure osa moodustab masin a kasulik töö kütuse täielikul põlemisel vabanenud soojushulgast. Kasuteguri arvutamiseks on valem: h =Q1-Q2/Q1*100 % kus Q1 on tsüklis soojendilt saadud s oojushulk ja Q2 on jahutile antud soojushulk. Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%.
ISOPROTSESSID: Kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist isoprotsessiga. 1. Iobaariline protsess: Jääval rõhul toimuvat protsessi nimetatakse isobaarseks protsessiks. . 2. isokoorne protsess: Isokoorne protsess toimub jääval ruumalal. 3. Isotermiline protsess: Isotermne protsess toimub jääval temperatuuril. Termodünaamika II printsiip väidab, et soojus ei saa iseenesest minna üle külmalt kehalt kuumemale. Entroopia- füüsikaline suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamisel. (tähis: S)
loodussäästlik ja keskkonnasõbralik. Toorainena kasutatakse kvaliteetset puiduhaket. Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata liimi ega teisi kemikaale. Puiduhakke jahvatamisel tekkivale kiudmassile lisatakse vesi ja massi kuivatamisel saadakse puitkiudplaadid, mille ainsaks sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Plaatide pealistamiseks kasutatakse vaid vesipõhjalisi liime. Plaadis säilivad kõik puidule iseloomulikud omadused - tugevus, sitkus ja soojus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaigud Polümeriseeritud sünteetilised või keemiliselt muudetud looduslikud vaigud, mida kasutatakse koos täiteainete, stabilisaatorite, pigmentide ja muude komponentidega plasti moodustamiseks. Peamiselt okaspuudest erituvad, soojenemisel sulavad või pehmenevad amorfsed ained
Vask. Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Vasemaagist valmistatud vanimad esem...
Põrandakatted LINOLEUM Inglane Frederik Walton leiutas selle aastal 1863. Linataimest saadud linaseemneõli oksüdeeriti, mille tulemuseks saadi aine, mis kannab nimetust linoleumi tsement. Seejärel segati see aine männivaigu ja näiteks saepuruga ja kallati dzuudist valmistatud plaatidele. Selliselt valmistatud materjali sai õhukesteks plaatideks lõigata ning nendega kaeti siis põrandaid. Linoleumi pildid Puitpõrand Massiivse puitpõranda eelised Kasutusiga on massiivsetel puitpõrandatel kõige pikem (võrreldes laudparkett, spoonparkett ja laminaatpõrandaga). Praktiliselt eluaegne garantii, kuna lihvimisvaru on suur. Naturaalne, soe materjal, ehe värvitoon. Veidi ebaühtlane, kuid võluv oma naturaalsuses. Looduslik ilu, millest on raske väsida. Puitpõrand Põrandal kõndides ei teki müra nagu laminaadi või 3kihilise parketi puhul. Võimalus valida just sobiv lõppviimistlus. Soliidsem ja eatu põrandakate, mida on lihtne hooldada. Allergi...
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad Liblikatel on avatud vereringe, kuid see ei transpordi hapnikku 85% liblikatest on hämarikuliblikad, 15% on päevaliblikad Paljunemine/Areng Munevad munad taimedele, millest röövikud(vastsed) toituvad Munast areneb röövik liblika ussikujuline vastne Röövik nukkub. Nukk liblika liikumatu arengujärk, kell...
Tseesium Cs Tabelis paiknemine: Tseesium asub tabelis kuuendas perioodis, esimeses A rühmas. Tseesium on leelismetall, mille järjenumber on 55 ning mille aatommass on 132,9054. Ajalooline taust: Tseesiumi avastasid Robert Wilhem Bunsen ja Gustav Robert Kirchhoff 1860.aastal. Pikka aega peeti tseesiumi kaaliumiks, mistõttu tekkis arvutusest vigu. Kahe sinise sektrijoone järgi, mille abil element avastati, pandi sellele nimeks landina keelne nimetus caesum, mis tähendab taevasinist. Leiduvus: Tseesiumi on looduses väga vähe. Seda esineb maakoores vaid kolm osakest miljoni kohta. Suure reaktsioonivõime tõttu ei esine tseesiumi kunagi puhta elemendina, vaid alati ühendina. Näiteks leidub seda haruldases mineraalis-pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt ning ka Tanco kaevanduses Bernici järve ääres. Kasutamine: Tseesiumit kasutatakse ainult vähesel määral, kuna tseesiumit on raske ette valmistada ja tal...
Kas Eestis tasub toota biogaasi? Oleme jõudnud aega,mil meie energia allikad aina kiiremini kahanevad ning on lõpu piiri lähedal.Et,teised põlvkonnad saaksid samuti soojust ja elektrit,tuleb võtta käsile sellised meetodid,mis oleksid kasulikumad,mida jaguks pikemaks ajaks ja mida oleks soodne ülal pidada.Sellisteks allikateks on tuuleenergia,vee-energia,tuumaenergia ja loomulikult biogaasi tootmine.Kuid,kas Eestis tasub seda toota? Nii kodumajapidamistes, tööstustes,kui põllumajanduses tekib suurel hulgal jäätmeid, mida oleme seni vedanud prügilatesse. Tegelikult on orgaanilisi jäätmeid võimalik anaeroobselt käidelda ja sel moel toota biogaasi, millest omakorda saab toota elektri- ja soojusenergiat.Teadlased on välja arvutanud, et sõnnikust, reoveemudast, biolagunevatest jäätmetest ning suuremates prügilates tekkivast biogaasist oleks Eestis võimalik toota aastas umbes 336 GWh elektrit ja 354 GWh soojust. Arvesta...
Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos 2 püroviinamarihapet etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus. Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) piimhappe kogunemine. Füüsilisel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
