olla küllaldased järvesisese aineringe reguleerimiseks ja järve ökosüsteemi muutmiseks inimestele ja kaladele vähesobivaks või koguni kasutamiskõlbmatuks. Inimese jaoks muutub järv väheatraktiivseks, kui üle 50% järvepinnast on kaetud taimestikuga ja mudakiht järve põhjas ületab paksuselt vaba veekihi. Paljudele kalaliikidele muutub samadel põhjustel järv elamiskõlbmatuks talvise ja/või hilissuvise hapnikupuuduse tõttu. Merevee taseme tõus Kliima soojenemine tingib vee paisumise soojenedes ja ka jääliustike ja mandrijää sulamist. 20. sajandi jooksul on maailmamere keskmine veetase tõusnud 10-20 cm. Veetaseme tõus suurendab ohtu üleujutustele. Veetaseme tõus võib põhjustada ka tugevaid torme. Rannikualadel põhjustab kõrgenenud veetase erosiooni. Merevee pealetungist maismaale tungib soolane merevesi mageveevarudesse(jõed,järved) ja rikub mageveekogu elustiku. Merevee pealetung hävitab ka rannikualadel elupaigad(rannaniidud)
GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE ATMOSFÄÄR * atmosfäär õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht. * õhk- gaaside segu Koostis: - N2 lämmastik 78% tekkinud organismide lagunemisel - 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda - Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel - CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel (hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb ! Õhk sisaldab ka metaani CH3, vingugaasi CO, SO-,NO- ühendeid, tahkeid osi (tolm) ja veeauru (0.5-4%) Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks: 1. TROPOSFÄÄR: - kõige alumine kiht - u 80% õhumassist - poolustel 9 km, ekvaatoril 18 km paksune - temperatuur langeb 6°C 1 kilomeetri tõusu kohta - KÕIK ILMANÄHTUSED: tuul, pilved, aastaajad jne - troposfääri kohal (u 8-9km polaaraladel, u 11km Eesti kohal) on tropopaus õhukih...
Maa kui süsteem 1. 1)Avatud süsteem on näiteks loodusliku läbivooluga järv. See saab energiat päikesekiirgusest, sademetest. 2)Järv annab energiat ära ainevahetuse käigus väljavoolava või aurustuva veega. 2.1)Litosfäär- väline kivimiline kiht, on jäik ja koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. See sfäär tundub olevat püsiv,staatiline, teda mõjutab astenosfäär ja taimed,loomad. Paksus on 50-200 km. 2)Pedosfäär- hõlmab maakoore pindmist kihti ja selles elavad mikroobid, seened, taimed ja loomad. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfäärist. See sfäär võib olla mõnest cm- 10 meetrini. Dünaamilisem kui litosfäär ja noorim sfäär. 3)Hüdrosfäär-koosneb keemiliselt sidumata veest: jõed, järved, ookeanid, põhja-, mulla-,liustike ja soode vesi ning atmosfääri vesi. See sfäär on erineva paksusega, kõrbetes võib täiesti puududa. 3. Sfäärid on pidevas arengus, osalevad Maal toimuva...
Lugemisülesanne. 1.Sõnasta luuletuse peamõte. Luuletuse peamõte on see,et loodust peab hoidma ja puhastama.See ei ole vahet kelle prügi on ,aga oma maailma peab puhtana hoidma.Tänapäeval ei hinnata asju,ning tarbitakse liialt. 2.Kirjelda,missugune on luuletuse meeleolu.Kasuta väljendeid ja sõnu,mille abil luuletaja seda edasi annab. Luuletuse meeleolu alguses on masendav,kurb ja meeleheitlik.Luuletuse teises pooles meeleolu muutub positiivseks. Masendus:’’Korjan rannast pudelikilde ja voidexi-karpe,ammu nahka pandud šašlõkkide marinaad,katki astutud päikeseprille,rannaraadiote patareisid,korjan bon aquasid ja eviane karastusjooke korke ja õllepurke’’. Õnnelik meeleolu:’’aga loojangul jooksen koju sõrmed sõrmustest rasked, käed kaardus õmber karika’’. 3.Mis aastaajal tegevus toimub?Mille põhjal seda võib järeldada?Kasuta vastamisel konkreetseid tsitaate. Tegevus toimub varakevadel.’’kisun ära õhukese kile oma õrnadelt rannaroos...
langust. Osoonikihi lagunemine Neelab uv-kiirgust Osooniaugud-alad, kus O3 kontsentratsioon on langenud väga madalale (Antarktika, Austraalia). Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Kasvuhoonegaasid-veeaur, CO2, metaan ja aerosoolid. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. 1998 Kyoto protokoll Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus tingib globaalset kliima soojenemist. Jäämassiivide sulamine Maailmamere taseme tõus Osade rannikualade üleujutamine Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum. Maa on üks osa päikesesüsteemist, mis kuulub tähesüsteemi Linnutee. Kõiki Maa suuremaid sfääre nim. geosfäärideks ja paiknevad nad kontsentriliselt alates Maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht.
Ø Madalsoode pindala väheneb seoses nende kuivendamisega võetakse kasutusele üha uusi põlde ja heinamaid. Ø Turbasamblad hävivad ning soode pindala väheneb õhusaaste mõjub tõttu. Madalsoo püsima jäämiseks vajalikud tegurid Ø Piisavalt sademeid, et vesi ei jõuaks sealt ära aurata või ära voolata. Ø Vältida madalsoo kuivendamist põllumaa või heinamaa tegemiseks. Ø Globaalsemad probleemid, mida tuleks vähendada/aeglustada on õhusaaste ja kliima soojenemine. Tingimuste muutumisel Ø Puhta vee säilitusalad vähenevad. Ø Hävib suur osa orgaanilist ainet, mis on aastatepikkuse protsesskäigus talletunud Ø Taime- ja loomaliikide elupaik hävineb Ø Hävineb pikaajaline majandustulu kogu inimkonnale: marjad- seened, turvas Ø Soode pindala väheneb Ø Soo kuivab kokku Madalsood Eesti looduses Ø Truu, Kurm, Veber, 1964(mullastiku alusel) järgi: andmetel oli Eestis 515. 000 ha madalsoid, mis moodustasid kogu
rohkem taastuvaid loodusvarasid. Happevihmad:Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastiku ühendid happeid, mis happesademetena Maale tagasi langevad. Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, põlevkivi põletamine, transpordist pärinev saaste. Lahendus:vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega (autotransport, energia tootmine jne), Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Kasvuhooneefekt:maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatest gaasidelt.Põhjused: tööstused, jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad, aerosoolide kasutamise vähendamine, vähendada autokütuste põletamist, vanad külmikud viia jäätmejaama. 2. Eesti ökoloogolised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise või põletamisega
Välja suremise põhjuseks on otsene hävitamine inimese poolt, elutingimuste muutumine (ka keskkonna saastumine) või võõrliikide pealetung jms. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). · Arvatakse, et viimase kümnendi jooksul on välja surnud umbes 20% Maal elutsevatest liikidest. Kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. · Suur osa hävivatest liikidest jääbki teadusele tundmatuks · Metsasektor on otseselt või kaudselt elatusallikas üle 1,6 miljardile inimesele. Metsade
patsientidel Efektiivne kuuma hajutamine sõltub kiirest kuumuse ülekandest kehasisemusest naha pinnale ja nahalt keskkonda Hüpertermiaga inimestel on kuumuseülekanne lihtsustatud aktiveeritud nahapinna vasodilatatsiooniga Külm vesi ja jää nahapinna mahajahutamiseks Lisaprotseduurid vältimaks mahajahtumist Farmakonide raviefekti pole siiani tõestatud Kokkuvõtteks Kuumarabanduse risk suureneb, kuna globaalne soojenemine põhjustab sagedasi kuumalaineid Riskirühmadele tasuks teha rohkem ennetustööd kuumarabanduse vältimiseks Organism reageerib kuumarabandusele erinevate mehhanismidega, mis hõlmab tsütokiinide taseme tõusu, koagulatsiooni ja endoteelikahjustusi ning multiorganpuudulikkust Ravi põhiliseks eesmärgiks on hoida ära multiorganpuudulikkus ja neuroloogilised kahjustused Aitäh :)
peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid, mis on keeruka koostoimega. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Samamoodi on kõrbestumine tohutuks probleemiks Kesk-Aasias, aga näiteks ka mitmetes USA lääneosariikides. Samas pole tegemist sugugi vaid kohaliku või regionaalse
Kas kliima soojeneb sellepärast, et ka inimesed põhjanabal võiksid t-särgi väel ringi käia ja päikest võtta? Võimalik, et loodus teeb tagasi, selle eest, et mõned inimesed üldse ei üritagi proovida mõista maailma olemust. Juba mõtteviis, et üksipäini ei saa midagi muuta, kahjustab nii inimese kui ka looduse enesekindlust. Enesekindluse kadumine viib närveldamiseni, see omakorda higistamiseni. Seega loodus higistab. Tal on palav, vett tekkib juurde. Kas see ongi globaalne soojenemine ja veetaseme tõus? Vaadates palju reklaamitud looduse hoidmist, tekib tunne, et peaks ise ka midagi ette võtma: külmkapist kiiresti vajalikud asjad välja otsima, mitte seal, uks pärani ning suu ammuli mõtlema, mida ma sealt küll tahtsin, kas ma üldse midagi tahtsin ja sama targalt kümne minuti pärast uuesti sinna vahtima minna. Päevasel ajal ei pea tuled särama igas toas, las taevapäike valgustab loomulikul moel ruume. Loodus vajab aega, inimene vajab aega
taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). · Värvus: kollane või tumehall. Veenus · Sarnasus Maaga: o Veenusel puudub vesi, aga süsihappegaasi on mõlemal planeedil umbes samapalju. Veenusel tekitab see vee puudumise tõttu tugeva kasvuhooneefekti. Arvatakse, et Veenusel tekkis elu paralleelselt Maaga, aga umbes pool miljonit aastat tagasi algas peatumatu soojenemine, mis hävitas kliima ja aurustas ookeanid. · Orbiit: peaaegu ringikujuline · Pöörlemine/tiirlemine: o Aasta pikkus: 225 Maa ööpäeva o Ööpäev: 117 Maa ööpäeva (Veenuse aastas on 2 ööpäeva) o Pöörleb vastassuunas o Maale läheneb alati sama küljega · Temperatuur planeedi pinnal on 480 kraadi. · Magnetväli puudub. Marss · Pöörlemine/tiirlemine: o Aasta pikkus: 687 Maa ööpäeva
paratamatult tuleneb ülikõrge temperatuur ja rõhk planeedi õhkkonnas ja pinnal. Suur kuumus ja õhurõhk määravadki tingimused Veenuse pinnal. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenuse temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri. 5 LISAD Veenuse avastamine 1970 a. Veenuse atmosfäär
2. Kuidas inimene loodust mõjutab? Too näiteid. Tehased, autod, reostused jne Milles seisneb kasvuhooneeffekt? õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. 3. Nimeta peamiseid keskkonnaprobleeme maailmas. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv. · Siseveekogude ja merede reostumine. · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine. · Ülekarjatamine, ülepüük merel muldade vaesumine, vee puudus. 4. Mis on globaalprobleem? Too näiteid. inimtegevusest haaratud maa laieneb järjest uutele aladele ning põhjustab taime- ja loomaliikide arvu kahanemist. Väheneb maakera bioloogiline mitmekesisus. Neid, kogu maakera ja tervet inimkonda puudutavaid nähtusi nim, globaalseteks keskkonnaprobleemideks. 5. Mis on jätkusuutlik areng
Lähte Ühisgümnaasium Välk Referaat Kaarel Aruoja 11. klass Õpetaja: Jaak Vaabel Lähte 2011 Sisukord Välk............................................................................................................................1 Referaat.................................................................................................................1 Sisukord.................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..............................................................................................................3 1.Välk.........................................................................................................................3 1.1.Välgu olemus...................................................................................
Gobaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure, kuid teadvustades endale probleemi põhjalikumalt, saame aru, et kõik see puudutab meid- inimkonda- väga otseselt. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu inimeste egoistlikule tegevusele. Paljuski on selline pillav ja saastav eluviis viinud olukorrani, mil inimkonnal võib muutuda Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. SUURIMAD OHUD: 1. ÖKOLOOGILINE KRIIS : vihmametsade hävimine 2. GLOBAALNE SOOJENEMINE : kasvuhoone gaasid 3. OSOONIKIHI HÕRENEMINE: CO2 tase atmosfääris 4. HAPPELINE DEPOSIOON: happevihmad 5. KÕRBESTUMINE: 6. PINNASE EROSIOON : mullastik ei jõua taastuda KESKONNAPROBLEEMID EESTIS Keskonnaprobleemid Eestis ei erine globaalsetest probleemidest, kuid on meile siiski enam südamelähedasemad ja reaalsemad. Suurimateks probleemideks on: 1. Õhu saastumine linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjuvad negatiivselt inimese
Ei lähe kaua aega kuni kõik vihmametsad hävivad, kui midagi ei võeta ette selle takistamiseks. Vihmametsad on taime- ja loomaliikide poolest kõige mitmekesisem ala maailmas. Nende hävimisega kaob suur hulk taime- ja loomaliike ning maailm ei näe neid enam kunagi. Üks saatuslikemaid näiteid metsaraie tagajärgedest on Lihavõtte saar. Sel saarel raiuti maha kõik puud, kuni polnud enam puitu, millest laevu teha ja saarelt lahkuda Üks suurimaid probleeme on globaalne soojenemine, mis on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Kliima soojenemise põhjuseks on loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Laialdase auto kasutuse tõttu on suurel määral tõusnud süsihappegaasi, mis on üks kasvuhoonegaasidest, heitmine atmosfääri. Kasvuhoonegaasid takistavad päikeselt tulnud soojuse lahkumist Maa atmosfäärist. Kliima soojenemise tõttu sulavad poolustel olevad jääkihid ja tundrad, tõstes
130239 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................1 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................4 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................6 1.ÜLESANNE A 130239 Joonis 1. Põllumassiivi asukohakaart. 1. Põllumassiiv numbriga 57945730138 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Viljandimaal, Halliste vallas, Mulgi külas. Põllumassiiv on 7,34 ha suur. 2. Põllumassiiv asub ühel katastriüksusel, mil...
16) Globaalne õhuringlus e. atmosfääri üldine tsirkulatsioon - suuremõõtmeline õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. 17) Mitu asjaolu muudavad kogu maakera hõlmava õhringluse keerukaks: · Coriolisi ja hõõrdejõud - muudavad õhu liikumise suunda. · Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. · Kõrged mäestikud. Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on ka õhurõhk vöönditi erinev. See määrab omakorda valitsevale tuulte ja tsonaalse jaotuse maakeral. Mõlemal poolkeral on neli kõhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel alal on õhurõhk naaberaladest madalam, umbes 30. laiuskraadil valitseb kõrgrõhuvöönd, 60
Tehnoloogia areng ning kiire elutempo on viinud ühiskonna mugavustsooni, kus unustatakse jälgida enesegi vajadusi, rääkimata siis looduse vajaduste järgimisest. Tsiteerides Oshot, on tänapäeva-inimestel raske viia tasakaalu tööalased, perekondlikud ning ühiskonna poolt pealesurutud nõudmised ning vajadus puhata ja lõõgastuda. Liiga sageli piirduvad meie oskused stressiga toimetulekul vaid õhtuse dringi või kergesti kättesaadavate unerohutablettidega. (Osho, 2004) Globaalne soojenemine on ülemaailmse ulatusega näide elutähtsate ökoloogiaseaduste eiramisest, mida paiksed ühiskonnad on teinud peaaegukogu oma ajaloo vältel. (Ponting, 1991) Kuidas toimida, kui loodus meie ümber nutab? Kuidas vältida olukordi, kus võetakse maha maad ja metsad, rajatakse uusi ehitisi ning paari aasta pärast hakatakse taas metsa rajama? Kas tõesti on tegu nõiaringiga, mis ei lõppe iial ning kas loodus on viimaks inimkonna jalge all alla andmas? Proovime seda järgnevas mõista.
riikide vahel erinevalt jaotada. Tänaseks on teada, et see nii ei ole. Aastasadade pikkuse hooletu kuritarvitamise tõttu on inimese koduplaneet saastunud ja välja kurnatud. Olukorra parandamiseks loodud rohelisele liikumisele astuvad ülemaailmses debatis vastu konservatiivsema suuna pooldajad. Keskkonnakaitsjate peamiseks mureks on reostus. Tööstus ja olmekeemia paiskavad atmosfääri freoone ning teisi kahjulikke gaase. Selle tulemuseks on osooniaukude suurenemine ja kliima soojenemine, mis ähvardavad Maa elamiskõlbmatuks muuta. Neile probleemidele pööratakse ülemaailmses poliitikas üha rohkem tähelepanu. Õhusaaste hulga piiramiseks loodud Kyoto protokoll kohustab riike keskkonnareostust vähendama. Protokoll ei ole aga eriti populaarne roheliste arvates ei piisa sellest elamisväärse keskkonna säilitamiseks Maal. Siiski on tegemist lootustandva sammuga, mis annab märku inimeste suurenevast teadlikkusest.
Näiteks, kui lastakse televisiooni või ajakirjandusse rääkima mõni tuntud inimene, kes enda arust räägib tarka juttu, kuid tegelikult ei tea maailmaasjadest midagi, siis hakkabki mõistuse poolest mitte kõige hiilgavamate seas levima valearusaam asjadest ja nende õigsusest. Hakatakse käituma ja tegema nii nagu meedias öeldud on. Siinkohal tekib huvi, mitu inimest endale maasturi ostsid, kui akadeemik Endel Lippmaa ütles, et globaalne soojenemine on jama ja rahvas võib rahumeeli süsinikdioksiid õhku paisata. Kahju on sellest, et tänapäeval kajastatakse meedias kõige enam just seda negatiivsemat poolt. Jah, ma saan aru, et nii Eestit, kui kogu maailma räsib majanduskriis, inimesi koondatakse töölt, palku kärbitakse, lisaks toimuvad vargused, tapmised, autoõnnetused. Nagu päriselus toimuvatest halbadest asjadeks oleks veel vähe, peame seda kõike nägema ka
Kõrbestumisel on mitmeid tekkepõhjuseid. Kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimeste hoolimatu tegevuse tagajärjel. Kõrbestumise peamine põhjus on maailma suurenev rahvaarv. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha intensiivsemalt kasutama. Õrna ja niigi vähest taimkatet hävitavad ülekarjatamine, transport, aga ka isegi oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Ka globaalne kliima soojenemine võib näiteks lähistroopilistel aladel veelgi halvendada taimekasvu ja soodustada kõrbestumist. Kõrbestumine ohustav otseselt üle 250 miljonit inimest ning umbes miljard inimest kokku sajakonnas riigis on potentsiaalses ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid inimesi eriti aidata. Viljaka ala vähenemine ning küttepuude raskem kättesaadavus suurendavad suremust nälga ja haigustesse
Siis liikus ta põhja poole, kuid jäämassid takistasid teda Loodeväila pääsemast ja ta pidi tagasi Hawaii saartele pöörduma. Seal pärismaalased tapsid ta. Tänapäeva uuringud ja avastused Tänapäeval uurivad teadlased seda, mis toimub Vaikse ookeani veekihtide sees, sealset faunat ja floorat. Uuritakse seda, kuidas see hiiglaslik veemass mõjutab maailma loodust, kliimat. Praeguse Okeaania saarte ökoloogidele tekitab muret globaalne soojenemine, sest paljud saared on väga madalad ja vähimgi polaarjää sulamine võib need lihtsalt ära uputada. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5- 20-2.htm 2. ENEKE 4 3. http://www.hot.ee/voidmain/referaadid/vaikne/vaikne.html
3. Maailmamere reostumise ja kalaresursside nappusega seotud probleemid Maailmameri moodustab 70% maakera pindalast oma hiiglaslike mõõtmetega. Maailmamere peamised reostumise põhjused on: 1) tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse; 2) põllumajanduslik reostus (ehk kasutatakse kahjulikke vahendeid kahjurite vastu jm.) jõuab jõgede kaudu merre; 3) mere sügavustesse maetud mürkained; 4) kliima soojenemine. Selle kõige tagajärjel väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, kalavarud; tekib mõju inimese toidulauale (nt. mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni; rannikualad reostuvad mis omakorda mõjub halvasti turismile; vetikate vohamine ja korallide hävimine. Maailmamere peamised saastajad on ka veel meretranspordi kõrval rannikulinnad ja tööstuskeskused. Igal aastal satub merre tankeriõnnetuste või ka lohakuse tagajärjel miljoneid tonne naftat või naftatooteid.
sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga Kaitseala Maa-ala, millele rakenduvad looduskaitsealased piirangud, jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks Kaitsealune liik Haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid Kaitstavad loodusobjektid Eesti 2004. A looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt Kasvuhoonegaasid Kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, metaan, dilämmastikoksiid jt. Keskkonnakaitse Rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks
loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel. Happevihm happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütusepõlemisel atmosfääri sattunud happeliste oksiidide ühinemisel veeauruga. Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhooneefektid Aurumine veekogudest, Vulkaanipursked, Fossiilsete kütuste põletamine, Metsade raiumine, Põlluharimine, Karjakasvatus Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümmne aasta jooksul, Veetaseme tõus maailmameres, Kliimamuutused maismaal, Loodusvööndite nihkumine. Kasvuhoonegaasid kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid. Looduskaitse
· Konkurentsi suurenemine, · Kliima muutused, (tormid, üleujutused , maavärinad, kõrge-madal temperatuur) · Kiskjate või parasiitide suurem arvukus 15. Millised keskkonnaprobleemid seostuvad inimpopulatsiooni arvukuse kasvuga? · Toiduprobleemid- toidupuudus · Mullastiku hävimine · Taastamatute loodusvarade liig kasutamine · Happevihmad · Kliima soojenemine 16. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Ökoloogiline jalajälje moodustavad kulutused : · Eluasemele, · Transpordile, · Söögile · Igapäevastele kaupadele · Teenustele 17. Mil viisil mõjutab inimene liigirikkust? Inimene vähendab liigirikkust, kuna inimesed hävitavad paljude loomade elupaigad ning inimtegevusega kaasneb ka maavarade kaevandamine ning tööstussaaste ja olmejäätmete
Inimene oma elutegevusega reostab kõike enda ümber. Mugavus ja laiskus on muutunud tegelikkuseks, peamine, mille poole püüeldakse, on raha. Enam ei viitsita jalgsi poes käia, vaid selleks kasutatakse mõnda transportvahendit. Tänapäeva inimene ei kujutaks elu ette ilma voolava vee, televiisori ja arvutita. Inimene on sõltuv tehnikast. Kuid me kipume unustama, et oma liigse energia tarbimisega kahjustame me oma koduplaneeti Maad. Viimasel ajal on jutuainet andnud globaalne soojenemine. Inimene oma priiskava ja raiskava eluviisiga kulutab planeet Maa varusid. Süsihappegaasi hulk atmosfääris järjest suureneb, ülemaailmne keskmine temperatuur kasvab. ,,Planeet Maa" saatest olen kuulnud, et kui maakera keskmine temperatuur peaks tõusma kuue kraadi võrra, sulavad jääväljad Gröönimaal ja Arktikas. Üleujutusvee alla jääks mitmeid miile rannikualasid, põhjapoolsed taime- ja loomaliigi kooslused häviksid. Selline vaatepilt oleks kohutav, kuid vägagi reaalne
looduse valitsejaks, kelle pädevuses on mõjutada looduslikke protsesse. Sageli on just inimesed paljude probleemide põhjustadajad. Võtame näiteks globaalprobleemid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Tuntumad globaalprobleemid on: globaalne soojenemine, rahvastiku kasv, vaesus, kõrbestumine, terrorism, liigiliste mitmekesisuste vähenemine, erosioon, osoonikihi hõrenemine, AIDS-i levik, märgalade hävimine, nälg, maavarade ammendumine, vihmametsade pindalade vähenemine, mulla vaesumine, põhjavee reostumine, mageveevarude puudus, õhusaaste, kliima muutus, happevihmad, veekogude reostus jne. Uurime lähemalt mõnda globaalprobleemi. Võtame näiteks õhusaaste. Õhusaaste
Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Päikese ja Maa kiirgusspektrid ning kogu atmosfääri ja kasvuhoonegaaside neeldumispektrid. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid, nn. kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30° [1]. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks.
37.Energia on füüsikaline suurus, näitab suurimat tööd, mida keha saab teha. 38.a)et kega saaks tööd teha nt:Inimene saaks joosta, lennuk lennata. 39.a)on kineetiline energia ehk liikumise energia.b)on potensiaalne energia e.keha asendist sõltuv energia. 40.Energiae on omadus muunuda ühest liigist teise. 41.Soojusülekanne on soojuse kandumine ühelt kehalt teisele.NT:kui teine keha teise keha vastu teist keha läheb saab teine energiat.1J;1N 42.Siis kui kehade jahtumine ja soojenemine on tasakaalus. 43.vask ja puit on head, klaas ja plastik on halvad soojusjuhid. 44.Soojusülekande liik, kus soojus kandub edasi koos liikuva ainega. 45.Neelduvad tumedad kehad, kiirgavad heledad kehad. 46.Maapind saab energiat päikeset ja maa sisemusest. 47.Päike saav kiirgamiseks vajaliku energia aatomituumade ühinemisest. 48.Maa kiirgab soojus kiirgust. 49.Maa soojenemisest ja jahtumisest. 50.Tumedad kehad, nad soojenevad kiiremini ja on soojemad. 51
kiirte ja aluspinna vahelisest nurgast. Väiksemad laiuskraadid pindalaühiku kohta saavad oluliselt rohkem päikesekiirgust. 9. Mis on maa kiirgusbilanss? Millal kiirgusbilanss on positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? Kiirgusbilanss- Maale saabuva ja Maalt lakuva kiirgushulga vahe Kiirgusbilanss on positiivne siis kui on seo, päike on kõrgemal, päev pikem ja pilvisus väiksem. Maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine Negatiivne kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. Maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub 10. Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? Piirkonniti on kiirgusbilanss väga erinev : suurim on see ekvaatoril, väikseim aga poolustel. 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid- süsihappegaas(CO2), metaan(CH4), osoon(O3).
Optimeerides ruumi mikrokliimat, peab arvestama ruumis olevate seadmete soojuseraldusega, küttega, päikesekiirgusega, tuule suunaga ja tugevusega, puudega hoone ümber. • Tugeva tuule korral võib temperatuur hoones tunduvalt erineda sõltuvalt sellest, kas ruum asub allatuult või pealetuult. Külma ilmaga on pealetuult ruumid jahedad, allatuult soojad. • Päikesekiirgus hoonele ja aknast sisse on üks peamisi ruumi ülekuumenemise põhjustajaid soojal aastaajal. • Hoone soojenemine sõltub hoone välisseinte värvusest: mida tumedamad need on, seda rohkem soojeneb hoone päikesepaistel ning jahtub külma ja sombuse ilmaga. • Vahel aitab puude istutamine hoone lõunapoolsesse külge. Puud hoone ümber stabiliseerivad hoone mikrokliimat, nõrgendavad talvel tuuli ja vähendavad suvel päikesekiirgust. Tihedalt on seotud ruumi temperatuuriga relatiivne õhuniiskus (protsent maksimaalsest võimalikust veeauru kogusest õhus)
.......................................6 2.2. Maa kasutus...............................................................................................................................6 2.3. Vee kasutus................................................................................................................................6 2.4. Ohtlikud materjalid....................................................................................................................7 2.5. Globaalne soojenemine..............................................................................................................7 3. Päikeseenergia tootmine...................................................................................................................8 3.1. Päikeseenergia ja elekter...........................................................................................................8 3.2. Päikesekiirguse liigid.......................................................................
Saksa DV-ga ning mõlemad riigid võeti 1973.aastal ÜRO liikmeteks. Selleks ajaks oli SDV leppinud ka Lääne-Berliini staatusega. Kui aga Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu suhted paranesid alustasid ka teised lääne suurriigid tasapisi looma kontakte nõukogude riigijuhtidega. President Richard Nixoni visiidi järel Pekingisse 1972.aastal paranesid USA ja Hiina RV suhted. Kuna 1960.aastatest olid NSV Liidu ja Hiina RV suhted jahenenud, sundis USA ja Hiina RV suhete soojenemine NSV Liidu liidreid otsima kontakte läänega. USA- NSV Liidu tippkohtumised (1972-1973) viisid strateegilise relvastuse piiramise lepingute, SRP-1, sõlmimiseni kahe riigi vahel. Lepe hõlmas tuumarelvastuse piiramist mõlemalt poolt kuni 2400 tuumalõhkepeani. 1973 alustati SRP-2 leppe ettevalmistumisega, millega oleks relvastust veelgi vähendatud mõlemalt poolt 2250 ühikuni. Kuid kahjuks SRP-2 sõlmimine
pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti. Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele ja ohustatud liikide
kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla vaieldav, nt kliima soojenemine, GMO-d, Tänased otsused mõjutavad pikalt tulevikku, nt. freoonide kasutamine, ressursimahukus ja tasuvus, nt. kulu-tulu analüüs (KKP projektide tasuvusaeg on pikk) . Arengud alates 1980ndatest aastatest Positiivsed: Teema tähtsuse tõus ja rahvusvahelise koostöö kasv, Teadmiste kasv, Keskkonnateadlikkuse kasv tööstusriikides, "roheline" ideoloogia, Keskkonnasäästlikud tehnoloogiad (energia, taaskasutamine jne.), KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega
Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise mitmekesisuse säilitamise konventsioonile, mis jõustus 1993. aasta lõpul. Konventsiooniga on ühinenud ka Eesti. Loodusliku mitmekesisuse
kohad” Latentne e varjatud soojus. Aurumisega suvi: VI-VIII jne) Selektiivse hajumise tõttu näib päike kanseb kiirem jahtumine. Klimaatilised (suvi: ööpäeva keskmine horisondil oranž või punane, keskpäeval Meteoroloogia harud. Kondenseerumisega kaasneb soojenemine. temp suurem kui +13`, kevad/sügis +5-+13 aga valge Füüsikaline meteoroloogia – atmosfääri Sublimatsioon – tahkest otse gaasilisse ja talvel vähem kui +5 optika, aktinomeetria, atmmosfääri keemia, Depositsioon – gaasilisest otse tahkesse Fenoloogilised – seotud taimede ja Kiirguse hajumine (Rayleigh’ ja Mie
Soojenduse mõju hääbub juba 15 minutiga ning venitamise mõju 20-30 minutiga 4 Kuidas alustada soojendust? Üldine soojendus algab aeglase jooksuga (mõne lühikese kõnnipausiga), kuni nahale ilmub higi. Tavaliselt joostakse vähemalt 5-15 minutit. Kehatemperatuuri tõusuga (higistamine) muutuvad lihased elastsemaks. Pärast jooksu sooritab enamik sportlasi spetsiaalselt valitud harjutusi eelkõige nendele lihasrühmadele, mille soojenemine on ebapiisav. Tavalisteks harjutusteks on käte ja õlgade ringitamised, käte vibutused, kerepöörded ja – painutused, väljaasted, kükid jne. Selleks vastavalt ala spetsiifikale valitud harjutused sooritatakse kindlas järjekorras. 5 Venitamine-treeningu oluline osa Venitamine ei ole väga populaarne. Kindlasti on kõik kuulnud, et pärast trenni tuleks kergelt
AINE EHITUSE ALUSED 1. Millistest osakestest kehad koosnevad? Kehad koosnevad aineosakestest ehk aatomitest. 2. Kolm aine olekut: Tahke - kuumutamisel vedelduvad, füüsikaliste omaduste poolest kõvad. Paljude ainete puhul pole tava rõhul/temperatuuril aine tahket olekut võimalik saavutada. Tahkises paiknevad aineosakesed korrapäraselt üksteise lähedal ning nende omavahelised jõud on tugevad. Kindel ruumala. Avaldab vastupanu deformatsioonile. Vedelik – voolav, võtab anuma kuju. Aineosakeste omavahelised sidemed on nõrgemad. Kindel ruumala. Gaas – puudub kindel ruumala, lendub, aineosakeste omavahelised sidemed puuduvad. 3. Mis on van der Waalsi jõud ning miks neid vaja on? Van der Waalsi jõududeks nimetatakse molekulidevahelisi, suhteliselt nõrku mõjusid, mis indutseerivad molekulide erinevate aatomite juures erinimelisi laenguid, mille tulemusel molekulid üksteist mõjutavad. 4. Mis määravad aine oleku ja ül...
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...
mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve. Selle põhjuseks on see, et läänetuuled nõrgenevad ja ei A vii niisket õhku mitte Põhja-Euroopasse, vaid Vahemere D kohale. Põhja-Euroopas, aga valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal. U S M Viimaste aastate kliima soojenemine Eestis on otseselt seotud A NOAga, suurenenud on tsüklonite osakaal, eriti talvisel perioodl, kus keskmine temperatuur on tüusnud kuni 5° A T Analoogseid ostsillatsioone eristatakse ka mujal: E Lõuna ostsillatsioon seotud EL Nino-ga (ENSO), Vaikse ookeani põhjaosa ostsillatsioon (arktiline A ostsillatsioon), antarktika ostsillatsioon D
Veenus referaat Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Veenust on korduvalt uuritud. Esimesena maandus 15. detsembril 1970. aastal Veenusele Nõukogude Liidu automaatjaam "Venera 7". Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Tavapärasele pildistamisele lisaks on Veenuse pinnaehitust uuritud radaritega. "Venera 10", "Venera 14", "Vega 1" ja "Vega 2" maandusid tasandikule. Nende mõõtmised näitasid, et pinnas on vulkaanilise koostisega. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. "Venera 13", mille kaamera lahutusvõime oli 4-5 mm, pildistas lapikute, kuni ...
Loodusolude muutumine: kliima soojenemine, vesi alaneb(vähem soid),Põhja-ja Lääne-Eesti alad kitsenesid, paljud järved kasvasid kokku. Ajalooallikad: kirjandusallikad(al.10.saj),rahvaluule, arheoloogia, keeleteadus. Linnused kaitseehitised, mis püstitati ohu korral elamiseks(neid oli ligi 100). Paganausk polüteism(al.10 jumalat),usuti ka haldjaid,merineitsisid ja vaime. Püha paigaks olid suured puud ja suured kivid ning allikad. Animism looduse hingestatus Kammkeraamika kultuuris võrreldes kunda kultuuriga? - Töö- ja tarberiistade valmistamisoskus paranes (paremini lihvitud tööriistad) - Kõrgem kunstitase (Luust ja merevaigust voolitud väikesed kujukesed, savinõude kaunistamine täketega) - Muutused matmiskommetes (surnuid maeti asula territooriumile, lahkunutele pandi hauda kaasa esemeid) 4 linnuse tüüpi: mägilinnus(Otepää ümbrus),neemiklinnus(Põhja-ja Kesk-Eesti),kalevipoja säng(Kesk-Eesti) ,ringvall linnus(Saaremaal). EESTLASED...
Osa lahustunud ainetest pärineb veealustest vulkaanidest Surnumeri - 1liitri vee kohta on 300 g soola (nn küllastunud vesi) Maailma meri on kõige soojem troopilises vöötmes (ehk 30ndatel laiuskraadidel) kuna seal on Päikese kõrgusnurk suurem ning pilvi pole. Enamus ookeaniveest on 0-5 kraadi ookean on sügav, selle põhjas on kõikjal külm ekvaatori ümbruses on vee pinnakiht 27-29 kraadi suurtel laiustel veekogud jäätuvad Vee soojusmahtuvus on suur nii soojenemine kui jahtumine võtab aega Polaaralad on aastaringselt jääs (suvel jääkate õheneb). Jäätumisel eraldub soojus. Räime kõht on sile ja kilu oma kare. Räim ja heeringas on sugulased (kui räim oleks soolasemas vees siis oleksid nad ka suuremad, magedas veed jäävad kalad pisikeseks, soolases aga kasvavad). Elustik on rikkam: hapnikurikkas vees soolsuse vahemikus 35-40 promilli toitainerikkas vees (taimed) - pindmises kihis kus on valgust
Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on tegelikult eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekti tagajärjed · Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine · Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused · Loodusvööndite nihkumised · Haigustekitajatele soodsam keskkond · Ilmastikuanomaaliate sagenemine Video kasvuhooneefektist http://www.youtube.com/watch?v=Z_jHP6xBLe8 Mida saame meie teha? · Vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvad energiaallikaid · Piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist · Eelistada kodumaiseid kaupu, vähendamaks
filtreid Veekriis ja veekogude Mürkainete vette sattumine Ettevaatlikum,Kokkuhoidlik reostus um olla Osoonikihi hõrenemine Kloororgaanilised ühendid ja Taimede kasvu pidurdamine, läppastikoksiidid kahjustab inimese immuunsussüsteemi Kliima soojenemine Kasvuhoonegaasid, Õhusaaste vähenemine, metsaraie, tööstused kasvutada teostuvaid energiaallikaid Liikide ja elupaikade hävinemine Energiaprobleemid Erosioon ja kõrbestumine Liigkarjatamine, tuul, Viljakad mullad hävivad, inimtegevus sooldumine, veekogude
Geograafia - Hüdrosfäär 1) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. 2) Hüdrosfääri saab jagada kaheks: · magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) · soolased veed (maailmameri). 3) Veeringe maakera eri piirkondades koosneb erinevatest lülidest: 4) Sademed - Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. 5) Aurumine - toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ja liustikelt ja taimede tegevuse kaudu. 6) Jõgede äravool - sõltub sademete ja aurumise vahekorrast.Väikese sademetehulga korral jääb aurumisest vähe vett üle ja niisugustes tingimustes alalisi jõgesid ei teki. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Jõgede äravoolualad jaotatakse kaheks: · Perifeersed äravoolualad, kust jõged...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
