Kordamisküsimused – rahvastik 1.Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. ● Vaesumine, riik ei suuda väljaminevat toetust maksta ● Töökohtade puudus ● Maksude tõus ● Ressursside vähenemine/lõppemine ● Nakkushaigused ● Keskkonna probleemid ● Linnastumine ● Kliima soojenemine ● Jäätmeprobleemid Maailmas on 3 piirkonda, kus rahvaarvu kasv on lubatust oluliselt kiirem - Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. 2.Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid ● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus
Jõgede äravool • Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Jõgede äravoolualad e. valglad (valgalad) • Perifeersed äravoolualad, kust vesi jõuab otse maailmamerre. • Sise-äravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad. • Püsivad ja ajutised jõed. Nende alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valgla...
Saastumine Saastumist üldiselt tuntakse kui reostumist ehk inimtegevuse tagajärjel tekkinud kahju loodusele ja keskkonnale. Reostust loetakse õhu, vee, pinnase saastumiseks. Enamus saastused on põhjustatud kahjuks inimeste poolt. õhu saastamine; Õhku saastavad ained: tuhk, tahm, aerosooli, metaan, süsihappegaas. Suurimad saastumised tulenevad näiteks vulkaanidest, fossiilsete kütuste põlemisest, kaevandamisest ning põllumajandusest. osoonikihi kahanemine; Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera ke...
Loomulikult on künd eelistatud meetod kui esmane haigustõrje- ja kahjuritetõrjemeetod. Künniaega saab valida kas sügisel või kevadel, millel mõlemal on omad plussid ja miinused. Sügisel tehtava künni korral on põhu ja taimejäänuste lagunemise aeg pikem. Sügisel on kõik tööd lõppenud põllul ja aega rohkem, kevadel tuleb mõelda juba külvile. Sügisel tehakse künd kuni on +10C mullas, sest kuni selleni toimub elutegevus mullas ja lagunemisprotsess käib. Kevadel võtab mulla soojenemine rohkem aega ja aega oodata pole, samas kevadel muld soojeneb kiiremini. Kevadel taimejäänuste lagunemine võtab mullast toiteaineid, mida on vaja kultuurtaimedele juba. Künnisügavuse määrab ära huumuskihi paksus, mis on Eestis 18-25cm. Sügavuse suurendamine on kulukas, sest 1cm võrra suurendamine nõuab 5-7% energiat. Künni viisidest on olemas eeviisiline, silekünd ja ringkünd. Väljaotsa põllul kasutatakse eeviisilist kündi, kus
Konvektsioon levib soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainega (nt. õhu ringlus toas, tuule liikumine, tõmme korstnas). Soojuskiirgus levib energia levib kiirguse teel, (nt. päikese kiirgus, lõkke soojuskiirte abil). Soojushulk on siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Põhiühik: 1J (dzaul). Defineeri kalor: cal on soojushulk, mis on vajalik 1grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1cal=4,19J, 1J=0,24cal). Soojenemine on keha temperatuuri tõusmine. Jahtumine on keha temperatuuri langus. valem: Q=c·m(t2-t1). (Q-soojushulk, 1J; m-mass 1kg; t2-lõpp temp; t1-alg temp, c-erisoojus, vee erisoojus on 4200 J/kgC). Erisoojus näitab soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. (1kg alumiiniumi temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra läheb vaja 880J). Sulamine on faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse
seaduse sõnul ei toimi see protsess iseeneslikult, vaid väliste jõudude töö toimel Külmiku tsükkel kulgeb vastupidiselt sisepõlemismootori ja turbiini omaga Külmiku tööpõhimõte Kompressor surub gaasi vedelikus kokku Vedelik pressitakse läbi düüsi Vedelik aurustub, tekkinud gaas paisub ja võtab jahutatavalt kehalt külmakambris soojushulga Gaas surutakse uuesti kompressori- ga kokku, et temperatuur ületaks keskkonna temperatuuri Soojenemine toimub väljaspool kambrit asuvas radiaatoris, kust soojushulk läheb toaõhku
On pakutud, et 1990ndatel hävib iga 12 minuti jooksul üks liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka kliima soojenemine. Metsade sügavuses võib tänaseni elada rahvaid, kellest pole midagi teada. Nemad ei mõista, miks muul maailmal on nende loodust vaja hävitada. Miks ei suudeta elada ilma nende kodupaiga maharaiumiseta? Paber on saanud meile liiga asendamatuks. Jaapanis tehakse juba isegi paberautosid. Kuid vihmametsade kadumise põhustajaks ongi suures osas paber. Täpsemalt inimene, kellele on paber asendamatu töövahend. Nõudlus paberi järele suureneb kogu aeg. On
Maapinnalähedases õhukihis liigub osa laskunud kuivast õhust ekvaatori suunas, teine osa 60. laiuskraadide poole, sest need on madala õhurõhuga alad. · Kuidas liigub õhk (tõuseb või langeb) kõrg- ja madalrõhualadel? Õhk tõuseb madalrõhualadel ja langeb kõrgrõhualadel. · Missugused on õhu omadused (temperatuur ja niiskus) kõrg- ja madalrõhualadel? s 2. · Kliima tekketegureid: 1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta ilmastiku ja sellest tulenevate looduses toimuvate muutuste põhjal. · Millal on pööripäevad? Kevadine pööripäev- 21. märtsil, suvine pööripäev- 21. Juunil, sügisene pööripäev- 23. septembril, talvine pööripäev- 22. detsembril · Millal on Päike seniidis? 23. septembril ja 21. märtsil on Päike seniidis
Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt
Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia Maapõues peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul salvestunud energia. 3. Potentsiaalne energia Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. Nt
Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,200 km2 · Poolkõrbeline kliima · Pilt[5]
külmem; maakera kliima on ka varem palju kõikunud, oluline on see, et märgatavad muutused, milleks varem kulus kümneid tuhandeid aastaid, leiavad nüüd aset mõne aastakümne jooksul; lokaalsete mõjude hindamine on veel ebakindel. Kliimamuutused Õhutemperatuuri tõus tingib jääliustike järkjärgulise sulamise, ookeanipinna tõusu ja muutusi sademete koguses, aurumises, mulla niiskuses ning tormi ja tuulevööndites; Huvitav teada: umbes kahekraadiline soojenemine Euroopas tähendab kliimavöötmete nihkumist umbes 5001000 km põhja poole ja ligikaudu 300 m kõrgemale; merepind tõuseb 2100. aastaks umbes 60 cm, mis oleks üks suurimaid muutusi inimkonna jaoks kogu planeedil. inimkonnale võivad kõige raskemaks muutuseks osutuda muutused veeringes; tunduvalt hakkab muutuma sademete hulk, millel on olulised tagajärjed põllumajandusele, veevarustusele, vee jaotumisele ja vee energia tootmisele;
looduskaitse Keskkonnakaitse lokaalsed probleemid Eesti põhilisteks keskkonnaprobleemideks on: Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Veereostus Jäätmete teke ning ebaseaduslik ladustamine Soode kuivendamine ning turba kaevandamine Veekogude eutrofeerumine Militaarne keskkonnareostus Pinnase erosioon jne. Keskkonnakaitse globaalsed probleemid Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Bioloogiline mitmekesisus Bioloogiline mitmekesisus Biodiversiteet iseloomustab ehk biodiversiteet on kõigi maakera taimede, loomade,
Metaan on kütusena küll üsna kasulik, kuid samas on ta väga tõhus kasvuhoonegaas. Metaan on 10 korda ohtlikum kui süsihappegaas ning suurte koguste metaani paiskumine õhku võib viia katastroofilistele tagajärgedele. Metaanhüdraadi stabiilsus sõltub temperatuurist ja rõhust. Juhul kui merevee tase peaks langema, siis rõhk langeb ja metaanhüdraadist võib eralduma hakata metaani. Merevee temperatuuri tõus viib samade tagajärgedeni. Samas toimub juba praegu kliima soojenemine ning sellest tingitud merevee tõusu tõttu võivad hakata sulama polaaraladel olevad metaanhüdraadi lademed ja selle tõttu võib kliima veelgi soojeneda. Hoidumaks metaanhüdraadist vabaneva metaani kahjustustes tuleb säilitada praegune merevee tase. Põlevast jääst avalduva metaani kogused võivad viia inimkonna hukule põhjustades osoonikihi kiiret hõrenemist ja seega lastes Maale rohkem kahjulikku Päikesekiirgust.
Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. 4
Hoovuste kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Ajuvesi veetaseme tõus veekogus tuulte mõjul. El Nino( ilmastikunähtus vaiksel ookeanil, kus ookeanivee ringkäik perioodiliselt muutub ja põhjustab seeläbi erakorralilis loodusnähtusi) põhjuseks on Vaikse ookeani veemasside tavalisest suurem soojenemine. El Nino põhjustab maailma eri paigus tugevat vihmasadu või äärmist kuivust, mis võivad omakorda tuua kaasa mudalaviine või metsatulekahjusid. Ajurand veetase kõige kõrgem.Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (veetase ei tõuse pidevalt). Randla Rand +Rannak. Rannak maapinna osa, miis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannamoodustised lainetuse kulutava ja kuhjava tegevuse tagajärjel moodustunud pinnavormid
Keskkond- ühiskonna prügikast? Austus keskkonna vastu on kadunud ja inimesed suhtuvad neid ümbritsevasse loodusesse ükskõiksusega. Tõesti on ühiskond nii isekas ,et kasutab metsi, jõgesid ja ookeane oma prügikastina? Sajandite möödudes on rahvad loodusest eemalduma hakanud. Mitte füüsilises , vaid vaimses mõttes. Elatakse ikka oma puudega ääristatud kruntidel ja järvede kallastel, aga enam ei tunnetata kõige selle kauni tähtsust ja vajalikkust. Vanadel aegadel olid loodususundid kõige olulisemad. Inimesed ei tundnud ennast kõige tähtsamatena ning seetõttu suhtuti kõikidesse asjadesse, mis ümbruskonnas leidus, austuse ja tänulikkusega. Tänapäeva moodsa ühiskonna tehniliste ja teaduslike edusammude tõttu arvatakse ennast kõikvõimsateks, sest otsene sõltuvus keskkonnast on katkenud, mõndasid toitaineid osatakse juba sünteetilisel teel valmistada ning ehitusmaterjalid muudetakse päev-päevalt kliimale vastupidavam...
Kipitavad silma, allergiline nohu, köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivad sattuda. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Parem linnade ja elamurajoonide planeering: Vähendada autode hulka kesklinnas, soodustada ühistransporti ja kergliiklust.
- MTBE metüülbutüleeter. Aurustuvus : - Aurustumise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiindel olla alla +35 C . See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel - 10 % bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini käivitusomadusi. Mida madalam on see temperatuur , seda paremini mootor käivitud - 50% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab bensiini omadust tagada mootori kiire soojenemine ja üleminek ühelt tööresiimilt teisele. - 90% bensiini aurustumistemperatuur iseloomustab raskete fraktsioonde olemasolu bensiinis (max 180c) - Aurustumise lõpptemperatuuriks loetakse 98% bensiinikoguste aurustumist. - Järele jäävad mitteaurustuvad rasked fraktsioonid. Need (nn vaigud) kleepuvad toitesüsteemi detailidele. Autobensiinid Stabiilsus : - Induktsiooniperioodiks nimetatakse aega minutites, mis näitab kütuse vastupidavust
kirjelda ökoloogilise teguri graafikut. 3. populatsioon ja seda iseloomustavad omadused. 4. ökosüsteem ja seda iseloomustavad omadused. 5. Touiduahel ja selle struktuur. 6. Miks tekivad populatsioonilained? Ökoloogilised globaalprobleemid 1.Kasvuhooneefekt - Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid. päikeselt lähtuv valguskiirgus läbib Maad ümbiritseva atmosfääri ja neeldub maapinnal. CO2 2.Kliima soojenemine. 3.mageveevarud saavad otsa. 4.Happevihmad - Otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuse põletamisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga.SO2 ja SO3 5.jääkainete kuhjumine. 6.Toidupuudus. peamine mure aafrikas, aafrika suured maaalad on põllumajanduseks kõlbmatud. ülekarjatamine, mullastiku vaesumine erosioon ja kõrbete levik. 7.Mullastiku hävimine. Toidupuudus
Maailmalõpuga võiks kaasneda ka sõdade lõpp. Juba ammu on mitmetel suurriikidel kõik vahendid, et teha lõpp kogu inimkonnale mitmekordselt. Me ei saa kunagi kindlad olla, millal seda võimalust kasutatakse või mida kõike väärastunud inimmõistus veel välja mõelda ei suudaks. Suured looduskatastroofid võivad muuta inimeste mõttemaailma ja õpetama hindama teistsuguseid väärtusi. Loodus meie ümber muutub pidevalt, seda tänu inimtegevusele. Kliima globaalne soojenemine, samuti puhast joogivett ei jätku enam kauaks, mida me siis teeme? Praegu ei tea sellele keegi vastust. Aina sagenevad looduskatastroofid, kõike seda on inimene mõjutanud, kuid ei suuda kontrollida. Loodus on ettearvamatu ja me ei tea iial, mis juhtuda võib. Inimestese suutmatus ja tahtejõu puudumine. Kõik on tegelikult inimeste endi kätes. Oleks naiivne loota, et keegi teine teeb musta töö ära. Pigem ollakse olukorraga leppinud ja ei viitsita või ei taheta vastu hakata
Tihti juhtub, et rikkused ja asjad ei tee inimest üldse õnnelikuks, vaid hoopis õnnetuks. Filmis ,,Richie Rich", kasvas multi-miljonäride poeg üles asjade ja raha keskel, ilma ühegi sõbrata. Isegi vanematel polnud ta jaoks aega, kuna raha oli vaja juurde teenida. Lõpuks saavad nii vanemad kui ka poiss aru, et tõelisi ,,aardeid" meie elus ei saa osta. Üha rohkem räägitakse, kuidas liigtarbimine hävitab meie planeeti. Globaalne soojenemine, kasvuhooneefekt, ökoloogiline jalajälg kõik need sõnad käivad ajakirjandusest läbi liigagi tihti. Kohutava tarbimise tõttu kannatavad peaaegu kõik elu valdkonnad: inimesed on ülekaalulised, õhk saastunud, vesi reostub ning prügimäed võtavad enda alla enneolematul hulgal maad. Keegi ei mõista, et praegune mentaliteet hävitab nii seda, mis meid ümbritseb kui ka meid endid. Lugesin hiljuti ühest välismaa lehest, et igal aastal suureneb maailmameres hõljuvate
nüüd saab. Muidugi väga suurt rolli vee reostuses mängivad ka kõik tööstustest, majapidamistest ja põllumajandusest tulenevad reoveed, mis kahjuks suunatakse tänapäeval suuremal osal lahtistesse veekogudesse. Maailmas on kahjuks väga väheks jäänud selliseid veekogusi, kuhu võiks minna, pudeli vett täis võtta ja seda koheselt ka juua ilma filtreerimata. Kahjuks puhast joogivett saab taastada ainult loodus ja seda väga pika aja jooksul. Ülemaailmne kliima soojenemine on põhjustatud meie poolt, me paiskame õhku palju süsihappegaase ja saastame muudmoodi õhku, mille tulemusel tekib kasvuhooneefekt, mis ei lase maale jõudval soojusel uuesti atmosfääri tagasi peegelduda. Sellega kaasneb temperatuuri tõus, mille tõttu tekkib veetaseme tõus, kui sulavad suured jäämäed. Kliima järsu soojenemisega kaasnevad ka suured tormid, mis õnneks pole veel Eestit väga palju tabanud,
Tuulegeneraatorid ja linnud Kuigi tuuleparkide ohvriks langeb iga aasta tuhandeid linde, ei ole need numbrid erilise tähtsusega võrreldes seda autoliikluses hukkunud linduse arvuga. Ameerika Ühendriikides, kus turbiinid tapavad 70 000 lindu iga aasta, hukkub autode tagajärjel 57 miljonit lindu ning vastu klaasi lendab ennast surnuks 97,5 miljonit lindu. Üks uuring väidab, et migreeruvad linnud kohanevad muutustega ning hoiduvad seega tuuleparkidesse lendamast. Kuna globaalne soojenemine kujutab ka lindudele palju suuremat ohtu kui tuuleenergia, on RSPB (Royal Society for the Protection of Birds ) tuuleparkidele oma toetuse andnud. Nahkhiirtele on tuulepargid eriti ohtlikud 2004 aastal läbi viidud uurimuse kohaselt hukkus 2200 nahkhiirt kõigest kuue nädala jooksul kahes pargis, kus oli kokku kõigest 63 turbiini. Kõige rohkem... Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast
· Polaarne õhumass külm ja kuiv. · Parasvöötme mereline niiske, suvel jahe ja talvel suhteliselt soe · Mandriline õhumass kuiv, suvel soe ja talvel külm. · Troopiline õhumass kuiv ja palav. · Ekvatoriaalne õhumass niiske ja palav. Õhuringluse skeem paberil! Õhuringlust mõjutab: · Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel) õhk kaldub põhjapoolkeral paremale lõunapoolkerale vasakule. · Mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine · Reljeef Tuuled · PASSAADID püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled. Põhjpoolkeral kirdepassaat, lõunapolaarkeral kagupassaat. · MUSSOONID sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest · LÄÄNETUULED parasvöötme 40 kraadi 60 kraadi laiustel puhuvad tuuled. Kohtuvad poolustelt tulev külm ja 30 kraadi tulev soe õhk. Tsüklonid ja antitsüklonid
Taastumatud on näiteks metallmaagid, kaevandatavad kütused ja mineraalsed maavarad. Inimesed peaksid tähele panema taastumatute loodusvarade kaevandamist, sest need saavad lõpuks ju otsa. Nende kaevandamisel tekivad jäätmed, mis kahjustavad õhkkonda ning maad. Üksikisik peaks kasutama loodusvarasid korduvalt ning tarbima neid säästlikult. Inimene peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid. Probleeme on maailmas palju: kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, liikide hävimine ja rahvastiku kasv koos toidu puudusega. Üksikisik saaks neid vältida sõites vähem masinatega, et õhusaastet vähendada. Reostades vähem loodust, et liigid säiliksid, ning kasutama rohkem rasestumisvastaseid vahendeid ning muuta toitumisharjumusi, et ei tekiks ülerahvastumist ja toidupuudust. Jne jne. Inimene on tänapäeva ühiskonnas väga tähtsal kohal. Iga üksikisik saaks midagi teha, et
Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt. Osoon tekib, laguneb ja taastekib atmosfääris ultraviolettkiirguse (UV) toimel. Osoonist moodustuv kiht kaitseb Maad Päikeselt tuleva “kurja” kiirguse eest. Kui osoonikihti poleks, siis steriliseeriks päikesekiirgus maapinna, hävitades sellelt kõik elava. osoon blokeerib nahavähki tekitavat ultraviolettkiirgust, mis tuleb päikesest. 19. Osad kliimauurijad on seisukohal, et kliima soojenemine on inimtegevuse tagajärg. Ülejäänud uurijad peavad kliima soojenemist osaks üldisest kliima kõikumisest, kus soojenemisperioodid vaheludvad jahenemisperioodidega.
mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes
piirkondadest, kus paikneb kõrgrõhuala, 60° laiuskraadide suunas, kuhu kujuneb madalrõhuala. MAA- JA MERE BRIIS • Tekib maismaa ja mere erineva soojenemise tõttu. • • Päeval: merelt maale. • • Öösel: maalt merele. MUSSOON – püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sessoonsed tuuled. • Talvel mandrilt ookeanile • Suvel ookeanilt mandrile (SADEMED) Põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia. TSÜKLONID (madalrõhuala) • ... võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk madalam kui äärtel ja õhk liigub väljaspoolt keskele. • http://www.mesoscale.iastate.edu/agron206/animations/12_CycAntCyc.html • Suvel: pilves, sajune, jahe ilm. • Talvel: soe ja mõõdukate sademetega ilm. Antitsüklon (kõrgrõhuala) ... • Võimas õhupööris, mille keskel on õhurõhk kõrgem
tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma läbi kergema graniiditaolise kiviaine, mis jäi hõljuma Maa pinnale ning mis jahtudes tahenes tahkeks maakooreks e. litosfääriks. Nii moodustus maa kihiline siseehitus- kergemad ained pinnaosas ja
Inimtegevuse mõju keskkonnale Keskkonna tervise all mõistetakse inimeste tervist sõltuvalt keskkonnast ja keskkonna muutmist inimeste tervisele soodsamaks.Ei ole võimalik parandada inimese tervist ainult sotsiaalsete meetmetega. Mürasaaste seab paljude loomaliikide heaolu ja võib-olla isegi olemasolu üha suuremasse ohtu.Müra kahjulikkus sõltub selle tasemest, sagedusest, iseloomust, toimeajast ning inimese taluvusest.Kõrgem müratase häirib mõtlemist ja keskendumist ning põhjustab meeleolu langust, väsimust, peavalu ning unehäireid. Sellest tulenev väljamagamatus halvendab veelgi enesetunnet ja vaimset töövõimet, mis omakorda süvendab mitmeid tervisehäireid ning kaebusi. Suureneb vastuvõtlikkus haigustele. Müraga on seotud ka mõned neuroosivormid.Müra mõju suureneb, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stres...
Tähtede sisemuses lõppevad vesiniku varud ja alles jääb ainult heelium. Tuum tõmbub kokku, temperatuur tõuseb. Järgneb gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustab supernoova plahvatuse. Hakkasid tekkima galaktikad, mis tekkisid kosmilisest tolmust, mis moodustusid supernoova tagajärjel. Kosmiline pilv hakkas kokku tõmbuma ja tekkisid planeedid, sealhulgas ka planet Maa. Raskemad ained vajusid Maa tuuma, pinna pealne tahkus ja tekkis maakoor. Algeselt oli Maa jahe, siis hakkas soojenemine. Maad hakkasid tabama hiiglaslikud meteoriidid ja hakkasid purskama vulkaanid. Maal hakkas aktiivne vulkaaniperiood, vulkaanilistest gaasidest moodustus atmosfäär, see sisaldas metaani, vett, ammoniaaki, sinihapet ja võibolla ka süsihappegaasi, vaba hapnik puudus. Maakera jahenedes veeaur langes maale vihmana, tekkisid veekogud.Moodustusid lihtsad orgaanilised ühendid. Seejärel toimus nende ühendite polümeriseerumine, moodustusid polümeerid. Seejärel moodustusid mikrokerad, mis
Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. Igasugune inimtegevus ettev...
keva kia, inimnäoli vabadusel d NSVL st eek sotsialism lämmatati i, NLKP , Breznevi otsustab doktriin veretu ülestõusu maha suruda Afga 197 Afgani Valitseva nista 9- stan, partei ni 198 NSVL, vastu sõda 9 Pakista alustati n vastupanu . Détente ehk pingelõdvendus Ida-Laane suhete ajutine soojenemine, Voidurelvastumise piiramine I algas Stalini surmaga 1953 55- Austria okupatsioon lopetati NSVL tunnustas Jugoslaavia oigust neutraalsusega Tunnustati Saksa LV-d II peale Kuuba kriisi 63- tuumarelvakatsetuse keelamise leping atmosfaaris SALT I ja II ( SRP 1 ja SRP 2)- Strateegiline tuumarelvastuse raketitorjesusteemide labiraakimised Bresnev ja Nixon Helsingi protsess- 75, Euroopa Julgeoleku ja koostoo noupidamine Loodi CSCE (hiljem OSCE) START- tuumarelvastumise piiramine 85- tahesojad
Füüsika 9. Klass Siseenergia: Aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergiat on kõikidel kehadel. Soojusjuhtivus: Soojus antakse edasi naaberosakeste kaudu, osakesed ümber ei paiku. Soojushulk: Ühik = J. On kindel arvväärtus energia hulk mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Kui puutuvad kokku eri temperatuuriga kehad, siis algab nende vahel soojusvahetus ja see kestab kuni tekib soojuslik tasakaal. Soojenemine – kehatemp. Tõusmine, keha neelab energiat. Jahtumine – Kehatemperatuuri alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm. Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust
KORDAMISTEEMAD RAHVASTIK DEMOGRAAFIA - rahvastikuteadus 1. Iseloomusta graafikute ja diagrammide abil rahvaarvu kasvu maailmas ja eri regioonides- 2. Selgita probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas. Loodus ei suuda toime tulla nii paljude inimeste elatamisega ja tekkivate jäätmetega. Tekib globaalne soojenemine, õhusaaste, osooni kihi hõrenemine, vee reostus ja veevarude ammendamine. Arengumaades ka nälg ja haiguste levik. Ka rahvusvaheline terrorism. 3. Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjused inimeses jäid paikseks, suremus langes, inimeste toitumistingimused paranesid, tervishoiu ja arstiteaduse areng. 4. Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid eri arengutasemega riikides- Sündimust mõjutavad tegurid arenenud riikides on raseduse planeerimine, laste eest
Liisi Torv (Veterinaarmeditsiin, 2. kursus, 2. rühm) Puugid on lülijalgsete hõimkonda kuuluvad paljude selgrooksete loomade parasiidid. Nad on mitmete erinevate patogeenide kandjad ja levitajad üle terve maailma. Puugid kannavad edasi parasitaalseid, bakteriaalseid ja viirushaigusi. (Fuente et al., 2016) Puuknakkused on zoogeograafilised olles sõltuvad peremeesloomade liikumisest ja kliimatingimustest. Temperatuuri ja õhuniiskuse muutused, eriti kliima soojenemine, mõjutab lülijalgsete rohkust ja levikut. Üks levinumaid puugiliike Põhja-Euroopas on võsapuuk Ixodes Ricinus. (Vera et al., 2014) Puugil on kolm arengufaasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Nii vastne kui ka nümf peavad edasiseks arenemiseks sattuma püsisoojase looma või inimese ihule ja imema moondumiseks verd. Puugi täielikuks elutsükliks kulub enamasti kolm aastat. Kuna selles tsüklis on palju
Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn Turism:Merevee kerkimine ja kliima soojenemine mõjub turismile hästi. aastal 2015. Kliimamuutuste kasu majandusele: Majanduskasvu saavutamine madalamate kasvuhoonegaaside emissioonil. Põldudeharimine: Pärast üleujutust on põldude harimine kergem ja saak ka suurem. HÜDROSFÄÄR: Madagaskar asub India ookeanis. Kõrgeim pinnakihi keskmine veetemperatuur on India ookeanis +17,3 °. Maailmamere keskmine soolsus on 35
Tagajärjed arengumaadele: Paljud vaesed arengumaad kuuluvad kliimamuutustest kõige enam mõjutatud riikide hulka. Sealsed elanikud sõltuvad suuresti oma looduskeskkonnast ning samas on neil vähim vahendeid kliimamuutustega toimetulekuks. Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb. Head(kasu): Madagaskaris väike linn Turism:Merevee kerkimine ja kliima soojenemine mõjub turismile hästi. aastal 2015. Kliimamuutuste kasu majandusele: Majanduskasvu saavutamine madalamate kasvuhoonegaaside emissioonil. Põldudeharimine: Pärast üleujutust on põldude harimine kergem ja saak ka suurem. HÜDROSFÄÄR: Madagaskar asub India ookeanis. Kõrgeim pinnakihi keskmine veetemperatuur on India ookeanis +17,3 °. Maailmamere keskmine soolsus on 35
Korallrifid on maailma ühed bioloogiliselt produktiivsemad ja mitmekesisemad ökosüsteemid, kuid ligi 60 % neist on ohustatud kliimamuutusest ja päikesekreemist tulenevast saastest. Teadlased kinnitavad, et praegu on juba 10 protsenti mailma korallrahudest kahjustatud päikesekreemi jääkide tõttu vees. Austraalia Suur Vallrahu kaotab aastaks 2050 enamuse korallidest ning halvimal juhul hävib kogu korallrahu 2100. aastaks. Korallide hävimise peamine põhjus on ilmastiku soojenemine ning see protsess on möödapääsmatu. See juhtub isegi siis, kui merevesi soojeneb ainult 1 kraadi võrra. Vallrahu ümbritsevad veed peaksid prognooside põhjal soojenema järgmise saja aasta jooksul aga 2-6 kraadi. Korallrahud kattavad 0,2% ookeanite pinnast.1/3 kõigist kalaliikidest elutsevad seal. 10% korallriffidest on praegu juba hävinudning 30% on hävimas lähikümnenditel Kirjelda kõrbestumise protsessi.
Maailma kliimarekordid Kliima on mingi paiga ilmade korduvus paljude aastate jooksul. Inimesed puutuvad kliimaga pidevalt kokku. Enne õue minekut vaadatakse, mis ilm õues on, reisimisel otsitakse sihtpunki meelejärgi oleva kliima järgi ja loodusõnnetused on inimestele takistuseks ning võivad muutuda isegi eluohtlikuks. Kliimast võib ka mõnu tunda. Ilus, päikseline ilm ja ka nt. vikerkaar on nauditavad looduses olles. Kõigist nendest ja veel paljudest loodusnähtudest kliimarekordites. Kõrgeim õhutemperatuur on 57,8 kraadi. See mõõdeti 13.septembril 1922. aastal Azizijas, Liibüas. Madalaim õhutemperatuur on -89,2 kraadi. See mõõdeti 21. juulil 1983. aastal "Vostok" polaarjaamas, Antarktises. Aasta kõrgeim keskmine õhutemperatuur on 34,4 kraadi. See mõõdeti 1960.-66. aastal Dallalis, Etioopias. Aasta madalaim keskmine õhutemperatuur on -57,8 kraadi. See mõõdeti 1578. aastal Ligipääsmatuse poolusel, Antarktises....
liikide elutingimusi märkimisväärselt. mitmekesisust on vähe uuritud, tegevuste kujundamist Bioloogilist mitmekesisust võib hakata eriti liigirikkamaid ja ning planeerimist nii, et mõjutama ja muutma ka ennustatav raskemini uuritavaid rühmi, eelmised neli nõuet globaalne kliima soojenemine nagu selgrootud, seened ja oleks tagatud. (kasvuhooneefekt). vetikad. Hinnatud liikidest on arvukuse trend teada vaid neljandikul
On esinenud praegusest palju soojemaid aegu, kus ka poolustel ulatuvad aastased temperatuurid üle 10°C.[8] Joonis Fanerosoikumi kliimamuutused [7] Praegune Maa keskmine temperatuur on kuskil 14°C. Sellest on olnud külmemaid perioode, aga enamus neist on siiski olnud palju soojem kui praegu. Need jääaega tähistavad kastikesed näitavad perioodi, kui Maal on olnud poolustel liustikud(tegelikkuses on eristatavad mitu erinevat jääaega). Selles mõttes võib meie kliima soojenemine tähistada hoopis algus sellele, et kliima hakkab oma normaalsesse seisu tagasi suunduma.[7] Enne Fanerosoikumi perioodi oli Maal olnud veel külmemaid perioode, kus Maa on pea üleni jääga kaetud (Snowball theory Lumepalli teooria). Arvatakse, et üks selline periood oli umbes 1 100 miljonit aastat tagasi ja mõned uuriad on leidnud, et see periood võis kesta kuni 10 miljonit aastat. Mõnede arvamuste kohaselt on jääaegu esinenud juba Arhaikumi eoonis. [7] 10.Kokkuvõte
ühendid satuvad mulda põllumajanduse piirkondades, kus on tegemist valel ajal väetamisega või üleväetamisega. ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond... koosneb sfääridest *Jaguneb sfäärideks temp muutumise järgi: 1)Troposfäär : *õhu temp langeb 6c ühe km kohta *80% kogu õhust on seal *seal tekivad kõik ilmastikunähtused 2)Stratosfäär: *õhu temp tõuseb osoonikihi tõttu,mis neelab UV-kiirgust, mille arvelt toimub soojenemine 3)Mesosfäär 4)Termosfäär Ilm-on õhu seisund antud kohas antud hetkel Kliima-on pikema ajaline ilmade muutumise reziim(30a-kliimamuutus) e ilmastu. Ilmastik-ilmad kokku nt ühes kuus. Ilma elemendid *temperatuur termomeeter *tuule kiirus m/s, anemomeeter *tuule suund edelatuul kagutuul Kliimategurid ****1)geograafiline laius-koha kaugus ekvaatorist, sellest sõltub päikesekiirguse langemise nurk, öö ja päeva pikkus, aastaaegade vaheldumine.
Tänapäeva maailma hirmud Läbi ajaloo on inimeste käitumise üheks suurimaks mõjutajaks olnud hirm. Aegade alguses domineerisid kartused nälja, mahalöömise või nahkapistmise ees. Kaasaegses maailmas on need asendunud tuhandete uute ning isegi laastavamate hirmudega. Kaasaegne mugavusi ning näilist turvalisust pakkuv ühiskond peidab endas üha suurenevat hirmude arsenali. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Üks suurimaid hirme, mis mõjutab kõiki inimesi, on globaalne kliima soojenemine. See vähendab tõenäoliselt paljudes maailma riikides toidutoodangut ning tõstab oluliselt nälgivate inimeste hulka. Paljud teadlased on kindlad, et kõrgemad temperatuurid toovad kaasa jäämasside sulamise, meretaseme tõusu ning senisest enam torme, üleujutusi ja põudasid. Sellest probleemist räägitakse palju, kuid tuleb tõdeda, et inimesed liiguvad üha enam selle aja poole,kus valitseb ükskõiksus ja elades tarbim...
Tuulenihe:tuule suuna kuni 30-kraadine erinevus kõrgemate õhukihtide ja maapinnalähedaste tuulte vahel. Globaalne õhuringlus:atmosfääri üldine tsirkulatsioon, tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Õhuringlust mõjutab: Coriolisi jõud (tekib Maa pöörlemisel): õhk kaldub põhjapoolekeral paremale ja lõunapk-l vasakule; mere ja maapinna erinev soojenemine ja jahtumine; reljeef. Passaadid: püsivad, ekvaatori suunas puhuvad tuuled, põhjapk-l kirdepassaat, lõunapk-l kagupassaat. Mussoonid: sesoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast jahtumisest ja soojenemisest. Läänetuuled: parasvöötme 40o-60o laiuskraadidel tekkivad tuuled, kohtuvad poolustelt tuleva külma õhuga ja 30o tuleva sooja õhuga. Talvemussoon puhub mandrilt ookeanile(kuiv, langevad õhumassid), suvemussoon ookeanilt mandrile (niiske, tõusvad õhuvoolud)
j) Tiiglitangid- tiigli hoidmiseks k) Uhmer- aine peenestamiseks. 2b. a) Jälgi tööjuhendit ja õpetajat. b) Ära sea ennast ja teisi ohtu. c) Ole ettevaatlik tulega. d) Hoia töökoht puhas. e) Kasuta võimalikult väikeseid aine koguseid. f) Tundmatuid aineid nuusuta eemalt, ära joo ega maitse. 3. Keemiliste reaktsioonide tunnused. a) Värvuse muutumine. b) Valgusefekt. c) Soojenemine või jahtumine. d) Lõhna muutus. e) Gaasi eraldumine. f) Sademe teke. 4. Ainete eraldamine segudest. a) Setitamine- Nõrutamine b) Filtreerimine c) Destilleerimine d) Magneti abil eraldamine e) Jaotuslehtriga eraldamine 5. A) Aatomi ehitus, B) osakesed aatomis a) Aatomi tuum ja elektronkiht. b) Tuumas- prootonid ja neutronid, tuuma ümber elektronid. 6. Keemiliste elementide sümbolid. Vesinik- H
puudub ekvatoril. Gradientjõud- paneb õhu liikuma õhurõhkude erinevusest. Globaalne õhuringlus- ehk suuri soojushulki kantakse hest piirkonnast teise, paiknevus on üle makera. Ekvaatori lähedased alad- saavad palju päikesekiirgust ja seega õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, millest kujuneb püsiv madalrõhuala. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sensooselt vastupidiseks.Mussooni tsirkulatsiooni põhjustab ookeani j mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduv niiske õhuvool põhjustab palju sademeid ja pehmet talve, mida ida poole minna seda külmemaks läheb. Arktiline õhk-on külm ja kuiv ning esineb Põhja-Jäämere jääväljade kohal. Parasväätme mereline õhk-on niiske, talvel suhteliselt soe, suvel jahe. Kujuneb parasvöötmes ookeanide kohal. Parasvötme kontinentaalne õhk- on kuiv , suvel üsna soe, talvel väga külm, kujuneb välja mandri kohal , keskmistel laiustel.
olla küllaldased järvesisese aineringe reguleerimiseks ja järve ökosüsteemi muutmiseks inimestele ja kaladele vähesobivaks või koguni kasutamiskõlbmatuks. Inimese jaoks muutub järv väheatraktiivseks, kui üle 50% järvepinnast on kaetud taimestikuga ja mudakiht järve põhjas ületab paksuselt vaba veekihi. Paljudele kalaliikidele muutub samadel põhjustel järv elamiskõlbmatuks talvise ja/või hilissuvise hapnikupuuduse tõttu. Merevee taseme tõus Kliima soojenemine tingib vee paisumise soojenedes ja ka jääliustike ja mandrijää sulamist. 20. sajandi jooksul on maailmamere keskmine veetase tõusnud 10-20 cm. Veetaseme tõus suurendab ohtu üleujutustele. Veetaseme tõus võib põhjustada ka tugevaid torme. Rannikualadel põhjustab kõrgenenud veetase erosiooni. Merevee pealetungist maismaale tungib soolane merevesi mageveevarudesse(jõed,järved) ja rikub mageveekogu elustiku. Merevee pealetung hävitab ka rannikualadel elupaigad(rannaniidud)
GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE ATMOSFÄÄR * atmosfäär õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht. * õhk- gaaside segu Koostis: - N2 lämmastik 78% tekkinud organismide lagunemisel - 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda - Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel - CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel (hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb ! Õhk sisaldab ka metaani CH3, vingugaasi CO, SO-,NO- ühendeid, tahkeid osi (tolm) ja veeauru (0.5-4%) Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks: 1. TROPOSFÄÄR: - kõige alumine kiht - u 80% õhumassist - poolustel 9 km, ekvaatoril 18 km paksune - temperatuur langeb 6°C 1 kilomeetri tõusu kohta - KÕIK ILMANÄHTUSED: tuul, pilved, aastaajad jne - troposfääri kohal (u 8-9km polaaraladel, u 11km Eesti kohal) on tropopaus õhukih...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
