Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine , veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud piirkonnas ja sedagi ei tohi teha liiga ulatuslikult, muidu jäävad energiapuudusel seisma Maa loodusprotsessid. Taastumatute energiaallikate ammendumine, mida põhjustab nende liigne tarbimine...
Ehituskonstruktsioonide Tugevusarvutused tehakse asendis keha raskusjõu arvutuse põhimõtted, arvutuskoormusega Ed=Q*Fk mõjusirge.vaata KA KONSP arvutusskeemid, Ed arvutuskoormus Q LK 16-17!!! tugevusarvutuse alused. osavarutegur Fk Tugevusarvutuses normkoormus. 3. pingete leidmine lähtutakseüldjuhul Konstruktsiooni elementide ristlõikes( avaldised ja elastsusteooriast, arvutuste koormused määratakse tegelik leidmine). aluseks on ristlõikes leitud vastava materj mahumassi ja Kivimüüritise pinged. Kivimüüritise elemendi mahu alusel. tugevuskontrollil omavad tugevuskontrollil omavad Konstruktsiooni suuremat tähtsust normaal suurt tähtsust normaal ja...
Oktoobri lõpus (1343) saabuski abivägi, kes novembris vallutas Varbola ja Loone linnused, kus olid end kindlustatud harjulased Kuna talv oli võrdlemisi pehme, õnnestus ordu vägedel alles 1344. aasta veebruaris üle jää Saaremaale tungida Asuti piirama linnust Karjas, mis ka vallutati ning seal olnud saarlaste kuningas Vesse poodi kõvasti kinniseotud küünarnukke pidi ülesse Ilmade soojenemine sundis ordu väed aga lahkuma ja Saaremaa oli jälle vaba 1345. aasta algul suutis Liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks (lisaks ordurüütlitele sunniti kaasa minema ka liivlasi, lätlasi, mandrieestlasi, kurelasi jt) Vägi peatus Karjas, kus rüüstati ümbrus täiesti paljaks Saarlased nõustusid rahu sõlmima, mille tulemusena pidid nad pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima...
· Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär. · Kantserogeenne aine vähkkasvaja teket sooustav aine · Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni · Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine · Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). · Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. · Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev...
nende energeetiline panus on väiksem) 3) vahepealne valgustatus - tulevad liitsugulised taimed b) loomad - temperatuuriga soo määramine - roomajatel (kilpkonnad ja krokodillid). Liigist sõltuvalt 7 kombinatsiooni. Nt 28-32 kraadi juures võrdselt kilpkonnapoegi emaseid ja isaseid, soojemaga emased, jahedamaga isased. Reaalselt soo määramine temperatuuriga kätkeb endas riske - kliima soojenemine . 2. Poidsus - nt mesilased- isased on n ja emased on 2n 3. Sugukromosoomid a) süsteem xx/x - ühel soopoolel 1 kromosoom vähem nt tirtsud, lutikad, koid. See on liigiti erinev, kellel on üks rohkem, kellel vähem. b) ZZ/ZW - ei seostu sugukromosoomi kujuga! See kasutusel lindudel. Ühesuguste sugukroomidega on isased, erinevatega emased. c) XX/XY - imetajatel, kahepaiksetel, kaladel. Emastel ühesugused sugukromosoomid, isastel erinevad....
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et soojuskiirguseks kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on 48% kiirgusest neeldub pinnases kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. 21. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid);...
30 miljonit aastat tagasi algas üldine jahenemine ning kujunesid välja praegusajale vastavad kliimavöötmed Kujunesid välja inimahvid - simpansid, gorillad ja orangutangid neogeeni lõpul algas põhjapoolkeral ulatuslik jahenemine ning jääaegJääajad vaheldusid jäävaheaegadega, mil toimus väike algas soojenemine . Sellega kaasnes taimkatte pidev muutumine. kestis 20, 22,5 Kuni jäätumise alguseni elasid Euroopas lõunamaised loomad, kes neogeen 7 milj. a. milj.a. nüüd pidid liusike eest põgenema.Põhjast liikusid lõunasse aga tagasi jahedama kliimaga kohanenud loomad - mammutid, karvased ninasarvikud ja põhjapõdrad.Jääaegade järel allesjäänud...
linnastumine,globaliseerumine *olulisemad tehnoloogilised leiutised 19-20.saj:kosmosetehnoloogia saavutused,uued põlljumaj masinad,fossiilkütustes leiduva energia rakendamine,rongid,sisepõlemismootor ja auto,lennuk,tel levik,antibiootikumide kasutuselevõtt,uued ravimid,organite siirdamine,arvuti(pos-rohkem tööd),internet! *suuremad probleemid,mida inimkond peab lahendama 21.saj-l:üleminek kk säästvale majandusele,globaalprobleemid(kliima soojenemine ,rahvastiku kasv,nälg,loodusressursside vähenemine,puhta joogivee vähesus,õhu saastatus,liikide mitmekesisuse vähenemine),HIV-i ravimi leiutamine *säästva maj peamine tunnus: arusaamade muutus ning väärtused,mis toetaksid globaalse majanduse restruktureerimist nii,et majanduslik areng jätkuks.Kui tahame luua kk-da säästvat majandust,siis peame majandusarengut mõõtvate traditsiooniliste...
AASTA SÜGISSEMESTER Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste käsitlused. "Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks". Keskkonnakaitse on väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri, kõikjal toimuvat elu. Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Looduskaitseväärtus. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Summaarne looduskaitseväärtus. liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid 1.looduslikkus 2.mitmekesisus 3.esinduslikkus...
kõrgem. Veepinnalt arav niiskus hakkab külmas õhus kondenseeruma ja tekib udu Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. Tuuled ja atmosfääri üldine tsirkulatsioon Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast Briis - kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtalne soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. Vaata lisalehelt tsükloneid + asju Briisid- maa ja merebriis põhjustatud aluspinna erinevast soohenemisest rannikul. mäe ja oru tuuled - olemuselt samad briisiga , kus tuule suund ööpeva jooksul muutub vastupidiseks katabaatiline tuul(mistraal) - külm õhumass liigub raskusjõu mõjul kõrgemalt...
Puude ja põõsastega pärandkooslustel on valgustingused väga heterogeensed - seega on seal palju erinevaid elupaiku (N: puisniitudel kasvavad segiläbi metsa- ja niidutaimed) 2.Puud ja põõsad leevendavad ka kesksuvist leitsakut - muld ei kuiva liialt 3.Puudeta pärandkooslustel käib suvepäevase lõõsaga koos tugev mulla soojenemine . 4.Tuul+Päike = väiksema taimestikuga aladel põud (loopealsed, osalt ka rannaniidud) 5.Seega saavad kasvada neis oludes vaid taimed, mil on kas võime vett koguda (turdtaimed soolakutel) või võime koguda ressursse ja uuendada kuivanud lehestik (maa-aluste säilitusorganitega püsikud) Niiskus 1.Kooslused jagunevad kolmeks: 1.1märgade ja niiskete paikade kooslused; 1.2parasniisked; 1.3kuivad või ajuti läbi kuivavad kooslused. 2...
Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 2.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele. Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine , muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 3.Too näited soojade ja külmade hoovuste liikumisest ja soojuse ümberjaotumisest maailmameres. Maailmmeri on suur energia hoidja. Aurumise ja selle kandumisel mandrile teel paigutatakse energiat ümber, sest kui aur sedemeteks muutub eraldub selllest sama palju energiat kui aurustumisel. Hoovustega sooja vee ümber paigutamisel külmemasse piirkonda tõuseb vee temperatuur...
( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus ) Vesi On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine ning Veenuse suured veehulgad nagu Maal keesid ära. Praegu on Veenu üsna kuiv. Maad oleks tabanud sama saatus, kui ta oleks ainult natukene Päikesele lähemal. Uurides seda, miks põhiliselt sarnane Veenus osutus nii erinevaks, võime me saada palju teadmisi Maa kohta. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus, http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html ) 6...
11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu suurvürst Jogaila(viimane paganlik valitseja) võttis vastu katoliku usu.1453türklased vallutavad Konstantinoopoli.1455 1485Rooside sõda.1480Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi võimu alt. 2.Põllumajanduse arengu põhjusedKliima soojenemine , kolmeväljasüsteem, tehnika areng. 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad, Hansa Liit §18 ja lk 160Kaubadeed ühendasid Euroopat islamiusuliste maadega, kulges Vahemere idarannikult Itaaliasse ja L Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Keskning LääneEuroopasse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid PõhjaItaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia).Hansa Liit tekkisXII saj...
Mida nim keha siseenegiaks? Aineosakeste potsensiaalse ja kineetilise energia summat 92. Suhestage terminid keha siseenergia ja soojusenergia. Soojusenergia seostub osakeste kineetilise energiaga, mis moodustab koos kineetilise energiaga keha siseenergia. 93. Nim siseenergia liike. Milliste objektide korral esinevad? Kineetiline (temperatuuri muutumine, keha soojenemine ja jahtumine) ja potensiaalne (aine oleku muutumine) 94. Mida näitab kütuse kütteväärtus? Näitab kui palju soojust eraldub kütuse massiühiku täielikul põlemisel. 95. Mis on täielik, mis mittetäielik põlemine? Täielik põlemine lõpptulemus CO2, mittetäielik lõpptulemus CO 96. Tooge näiteid siseenegia muundumise kohta mehaaniliseks energiaks. Automootoris kütus põleb, auto liigub edasi 97. Mida nim võimsuseks? Mida näitab võimsus...
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus. Maale langev päikesekiirgus jaguneb kolmeks lainealaks: 56% silmaga nähtav valgus, 8% UV kiirgus lühilaineline, 36% infrapunane kiirgus pikalaineline (ei näe, soojus). Osakiirgust peegeldub tagasi maailmaruumi s.o. albeedo . Joon.1. Maa energeetika. Maa keskmine T 15º C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöötmes on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi Kasvuhoonegaasid lasevad läbi lühilainelise päikesekiirguse, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust...
On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest. Üldine õhuringlus: 1...
Selle põhjuseks on see, et läänetuuled nõrgenevad ja ei A vii niisket õhku mitte Põhja-Euroopasse, vaid Vahemere D kohale. Põhja-Euroopas, aga valitsevad sellisel talvel külmad kõrgrõhkkonnad, mis on kujunenud Venemaa kohal. U S M Viimaste aastate kliima soojenemine Eestis on otseselt seotud A NOAga, suurenenud on tsüklonite osakaal, eriti talvisel perioodl, kus keskmine temperatuur on tüusnud kuni 5° A T Analoogseid ostsillatsioone eristatakse ka mujal: E Lõuna ostsillatsioon seotud EL Nino-ga (ENSO), Vaikse ookeani põhjaosa ostsillatsioon (arktiline A ostsillatsioon), antarktika ostsillatsioon D...
E Kogu aine ja A energia jääb süsteemi, seega D on adiabaatiline jahtumine ja U soojenemine S võimalik pöördprot- sessina. Õhumassi ruumala muutustega seotud adiabaatiline jahtumine ja soojenemine M A A T E A D U S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
