Päris muutumatu ei ole kliima ka sellel rahulikul holotseeni jäävaheajal olnud. Meenuvad keskajal valitsenud kliima soodsaimad aastad vahemikus 9001250 ja nn väike jääaeg 15001900. Eriti külm oli Euroopas aastail 15701730, millest omakorda pakaseim aastakümme langes vahemikku 16001609. Kaheksateistkümnenda sajandi teine pool oli seejuures keskeltläbi soojem kui kogu üheksateistkümnes sajand. Osalt tähendab praegune kliima soojenemine taastumist "väikesest jääajast". Soe kliima, nn Rooma soe periood, valitses ka meie ajaarvamise alguspunkti paiku haripunktiga kusagil 100. aasta ümbruses ning jahe vahemikus 500900. Tõotavalt alanud jääajajärgsele soojenemisele järgnes küll suurem tagasilöök hilisdrüüases (Younger Dryas) 10000 kuni 10400 aasta eest, mil keskmine temperatuur langes PõhjaAtlandi ümbruses paari kraadi võrra. Pärast seda alanud holotseenis polnud
üks-üheses põhjuse ja tagajärje vahelises seoses, vaid see on kompleksne protsess, kus on palju muutujaid. 20. sajandil on Euroopa kliima soojenenud 0,8 kraadi võrra. Temperatuuri tõus on olnud enam märgatav kahel viimasel aastakümnel ja seda eriti keskmistel ja pikematel laiuskraadidel. Näiteks on Alpides temperatuuri tõus ületanud 1 kraadi. Põhja-Euroopas on kliima muutunud niiskemaks, Vahemere piirkonnas ja Kesk-Euroopas aga kuivemaks. Kliima soojenemine näib jätkuvat. Teadlaste ennustuste järgi tõuseb aastaks 2100 temperatuur globaalselt 1-3,5 kraadi. Rootsis läbi viidud uurimused näitasid, et soojad kevaded ja suved põhjustavad puukentsefaliidi juhtude sagenemise. Edasisele kliima soojenemisele võib kaasneda puukentsefaliidi, samuti puukide poolt levitatava borellioosi leviku ulatuse laienemine ja haigusjuhtude sagenemine.Kliima soojenemine ja muutused sademete esinemises avaldavad olulist
rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealune liik-haruldaane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendadtakse looduskaitsemeetmeid, eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate kekkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid- eesti 2004.a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid. Kasvuhooneefekt Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Keskkonnakaitse-tegeleb meie keskkonda ohustavate probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul
Ökokatastroofid igapäevaelus 29. augusti Pariisi kuumalaine 29. augustil juhtus Pariisis suur looduskatastroof. Nimelt suri sellel päeval tapvalt palava kuumalaine kätte umbes 11 000 prantslast. Enamus neist olid pensionärid. Kuumalaine tulek, aga ei olnud üllatus. Põhjuseid selle tekkele võib igasuguseid olla. Peamine põhjus on ilmselt globaalne soojenemine. Meie maakeral on meeletult palju inimene. Iga aastaga suureneb rahvaarv ligikaudu 20 000 000 inimese võrra ehk siis globaalne suurenemine. Seega, mida rohkem inimesi seda suurem on maailma üldine ökoloogiline jalajälg. Pluss meeldib paljudele euroopa maade inimestele priiskav eluviis, kontrastiks madalmaa elanikele. Kogu see ülerahvastumine toob kaasa probleemid nagu: haritava maa puudus, vee puudus, loodus
Litosfäär koosneb kivimitest, 50-200km paks, tihe. Pedosfäär e mullastik koosneb mullast, mikroobidest, seentest,taimedest, paksus 2cm-10m, on hõredam kui litosfäär. Hüdrosfäär koosneb maailmamerest, järved-jõed-sood, liustiku- japõhjavetest, paksus 0-11km, hõredam kui litosfäär. Atmosfäär koosneb õhust, seal lenduvatest gaasidest, ulatus kuni 100-1200km, hõre. Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel...
muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide arvukus. Mis põhjustavad liikide hävinemist? Nende elupaikade kahjustamine Metsade raiumine ja põletamine Soode kuivendamine Intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses Happevihmad jmt. (muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt) Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt) Väljasurnud hiigelloomad Hiigelloom Väljasuremise Iseloomustus ajastu (p pikkus; k kõrgus) Bromtosaurus juura p22m,k5m; (Hiidsisalik) PAmeerikas, taimtoiduline Mammut pleistotseen p3m, k4,3m; Euroopas, Aasias,PAmeerikas Stegosaurused kriit p9m; taimtoidulised Hiidürgvähid devon p3m; meres
Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6 meetrit sekundis. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine päeva ja öö jooksul tekitavad tuult ning sobivad väga hästi tuulepargi rajamiseks. Kuna mere kohal on tuul tihedam, siis on ka merelt tulevad tuuled tugevamad. Samuti võib ka tuuleturbiine merre paigaldada
muutusid meile tuntud tähesüsteemiks. Mitme miljardi aasta pärast hakkab heelium kõrgel temperatuuril muutuma raskemateks elementideks- süsinik, hapnik...raud. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päikesesüsteem. See sündis pimedas tähtedevahelises ruumis sealsest gaasi- ja tolmupilvest, mis muutus üha kiiremini pöörlevaks kettaks, selle keskmes oli Päike. Sinna tekkisid ka planeedid, seal hulgas Maa. Algselt oli maa jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas soojenemine, mis oli tingitud massi tihenemisest ja meteoriidisajust. Selle tõttu oli maakera sadu miljoneid aastas sula. Maakoor e litosfäär tekkis, kui raskemad ained vajusid läbi Maa tuuma ja jäid pinnale hõljuma. Oli ürgaegkond. Kui pind oli lõplikult tahenenud, algas vulkanismiperiood, need tekitasid gaasikesta(veeaur ja CO2) . Tekkis kasvuhooneeffekt, seda peetakse tähtsaimaks teguriks Maa elukõlblikuks muutumisel. Maakera jahenedes langes veeaur maale vihmana,
Lõpuks võib juhtuda nii, et vähemalt 98% sellest elavast taimestikust ja loomastikust hukkub ning Läänemeri oleks täis kalade, delfiinide ja hüljeste jt laipu ning see vesi on täielikult must, õline ja midaiganes muud. Ühesõnaga täielikult reostatud ning inimkond kahetseb ja hakkab tagajärgedega tegelema. Kui juba Läänemeri on reostatud, siis see otseloomulikult mõjutab ka maailmamerd ning hakkab edasi minema. Teine varjant, mis ma arvan et võib tulla on kliima soojenemine. Praegu juba on vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemerel. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu
Promet Junson V-12 Referaat Miks panna oma majja konditsioneer? Soojad ilmad, mis juba mõnda aega püsinud, muudavad kodud liigselt palavaks ning ei lase ennast ka toas hästi tunda. Kui hästi soojustatud majad enamasti taluvad temperatuuri kõikumisi hästi ja ei kuumene kiiresti ülesse, siis nüüd, kus soojad ilmad juba pikemat aega, hakkavad ka enamik maju soojust akumuleerima. Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks? Statsionaarne konditsioneer Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel: Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine? Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab. Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsia...
vesi Tugevad Nõrgad Mitte Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1. Soolad +2 - Mg(NO3)2 Mg + 2NO3 Ühte pidi nool tuleb ainult siis kui on vees lahustuv sool +2 -3 Ca3(PO4)2 = 3Ca + 2PO4 Elektrit juhib see, mis paremini lahustub!!!!!! seal on ju rohkem ioone. 2. Happed
Viimase sajandi jooksul on rahvastiku kiire kasvu ja tööstuse mitteloodussõbraliku käitumise tõttu tõusnud esile globaalprobleemid, mis seavad ohtu kogu inimkonna ja ültse elu säilimise sellel planeedil. Nende probleemide lahendamiseks ei piisa vaid sellest kui mõned arenenud riigid üritavad muuta oma käitumist. Ülemaailmsete probleemide lahendamiseks on vaja ülemaailmset koostööd. Üks enim kõneainet pakkuv globaalprobleem on kliima soojenemine. Viimase 100 aasta jooksul on märgatud, et maakera keskmine temperatuur tõuseb pidevalt. Selle peamiseks põhjustajaks peetakse kasvuhooneefekti. Päikselt tulev valguskiirgus neeldub maapinnas. Selle tulemusel maapind soojeneb ja kiirgab soojust uuesti atmosfääri. Soojuskiirguse hajumist atmosfääri takistavad aga atmosfäärikoostises olevad kasvuhoonegaasid, mis peegeldavad osa soojusest maapinnale tagasi. Peamised kasvuhoonegaasid on veeaur, CO2, metaan ja dilämmastikoksiid
8. Õhuga seotud keskkonnaprobleemid Kasvuhooneefekti suurenemine OLEMUS: looduslik nähtus atmosfääris, kus lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. PÕHJUSED: inimtegevus, energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus TAGAJÄRJED: ebapüsiv ilmastik, kliima soojenemine, elusolendid ei suuda kohaneda kiire kliimamuutusega, kõrbestumine või suured üleujutused, maailmamere taseme tõus Osoonikihi hõrenemine OLEMUS: osooni sisalduse vähenemine stratosfääris polaaraladel PÕHJUSED: inimesed reostavad õhku (lennukite heitgaasid, külmikutes, arvutites, deodorantides sisalduvad freoonid, lämmastikoksiidid), suurettevõtete korstnatest paiskuvad gaasid, kloori- ja broomiühendite sattumine atmosfääri,
Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandama loodusvarasid. Tänu tehnoloogilisele arengule 20. Sajandi jooksul on toimunud suured keskkonnamuutused, mis on tugevalt seotud ka muutustega atmosfääri koostises. Puhta vee varud ja bioloogiline mitmekesisus väheneb kiirelt. Inimeste tegevuste tagajärjel saastub õhk, kahaneb osoonikiht. Tekib globaalne soojenemine, pinnas ja vesi saastuvad. Mürgised kemikaalid satuvad pinasesse, vette ja atmosfääri, ja nagu juba varem öeldud väheneb looduse mitmekesisus ja loodusressursid. Seda kõike põhjustab metsade raie, keskkonnavaenulike ainetega looduse reostamine, veesoonte tühjaks pumpamine, jõgede ümberkujundamine ja palju muud. Õnneks on paljud inimesed aru saanud inimtegevuse hävitavast mõjust ning alustanud võitlust loodussõbralike eluviiside eest
4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18 7.3 Hinnang viimase talve kohta 19 7.4 Kõige külmem kuu Eestis 20 7.5 Kliima soojenemine 21 7.6 Pikima suvepäeva pikkus 22 Kokkuvõte 23 Kasutatud allikad 25 Lisad 26 Lisa 1 ANKEETKÜSITLUS 27 Lisa2 KLIMATOLOOGIDE KÜSITLUS 29 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks on ,,Kliima muutumine Eestis"
Gaia elukäik Elu maal sai alguse 3 - 3,5 miljardit aastat tagasi. Tollel ammusel ajal oli päikesekiirguse intensiivsus arvatavasti 25% tänapäevasest tasemest madalam. Kasvuhooneefektist tingitud kliimasoojenemine, mis on täna meile suureks probleemiks, on väga sarnane äraspidise kasvuhooneefektiga, millega seisid silmitsi esimesed elusorganismid, kuigi neid ohustas mitte liigne soojenemine, vaid hoopis jahenemine ja külmumine. Päike on muutunud järjest kuumemaks ning Maale jõuab sellelt praegu rohkem energiat kui 3 miljardit aastat tagasi, mil elu alguse sai. Pikas perspektiivis kujutab Päikese kuumenemine palju suuremat ohtu elule, kui seda on tänapäevane, inimese põhjustatud globaalne soojenemine. Ligikaudu miljardi aasta pärast, hakkab Maa iga ruutmeeter saama ajaühikus rohkem kui 2 kilovatti energiat (praegu saab 1,35).
(Kull 2010) Jätkusuutlik areng on ühiskonna selline toimimine, mille puhul tagatakse praeguse põlvkonna vajadused nii sotsiaalses, majanduslikus kui looduslikus aspektis, ilma tulevaste põlvkondade võimalusi ohtu seadmata. Oluline on kasutada olemasolevaid ressursse mõistlikult ja arvestada erinevate allikate taluvuspiire. Jätkusuutliku arengu tagamiseks on oluline tegeleda selliste probleemidega nagu rahvastiku kiire kasv, liikide hävinemine, üldine veepuudus, globaalne soojenemine, fossiilkütuste varude vähenemine ja palju muud. Kõik need probleemid on omavahelises seoses ning jätkusuutlikuks arenguks tuleb tegeleda probleemide algallikatega, ehk vähendada tarbimist, panustada loodusvarade taastamisse ja leida asendusi taastumatute loodusvarade kasutamisele. (Kull 2010) 3 1.1 Põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamise vajadus - kõik majanduslikud otsused peavad
Fossiilsete kütuste ja ka puidu põletamine eritab atmosfääri väga palju süsihappegaasi. Aina suurenev süsihappegaasi prtosent Maa atmosfääris halvendab oluliselt õhu kvaliteeti ja on ka seoses kliima soenemisega. Maa keskmine temperatuur on viimase saja aasta jooksul suurenenud poole kraadi võrra. Teadlased ennustavad, et praeguse sajandi keskpaigaks süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris kahekordistub. See toob ilmselt kaasa veel suurema kliima soojenemise. Kliima soojenemine toob kaasa liustike sulamise, mis omakorda tõstab maailmamere taset. Veetaseme tõus mõjutab tervet maailma. Eriti rängalt mõjutab kliima soojenemine külmadel aladel elavaid loomi, madalaid rannikualasi ja väikeseid saareriike. Keskkonnale kõige vähem kahjulikud on elektriautod, kuna nad ei erita süsihappegaasi. Siiski ei ole elektriautode kasutus nii suur kui võiks. Seda põhiliselt suhteliselt pika laadimasaja ja lühikese ühe laadimsega sõidetava teepikkuse tõttu
Erinevate liikide arv 1m2. - Biomass aastane juurdekasv (t;kg), mida saab mõõta. Nt suurim okasmetsadel. Ökoloogiline püramiid -Tootjad ehk produtsendid.Tootjateks on rohelised taimed. -Tarbjad ehk konsumendid *herbivoorid jänes,lehetäi,kits *karnivoorid merikotkas, meemäger *omrivoorid karu, metssiga -Lagundajad ehk destruendid. Nt bakterid, seened Globaalprobleemid Globaalprobleemid: ülerahvastumine, kiilma soojenemine, näljahädad/toidupuudus, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, kõrbestumine, taastumatud loodusvarad, veekogude eutrofeerumine, liigilise mitmekesisuse vähenemine. Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellega saavad alguse ka teised globaalsed probleemid nt: toidupuudus, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid, linnastumine jms. Olemus - Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni võrra, iga 20 min tagant sünnib umbes 3500 last
Loodetel on oma osa Maa sisesoojuse genereerimisel, sest Maa kuju deformeerimine tekitab sisehõõrde, mille käigus vabaneb soojus. Tekkinud soojusest vabaneb Maal näiteks vulkaanipursete või üldise soojusvoo läbi. MIKS MAA TELG ON KALDU? Selle küsimuse vastus on siiani jäänud mõistatuseks. Kindlasti on oletusi, kuid midagi, mis põhineks ka kindlatel faktidel, välja tuua ei saa. Kuid Maa telje kalle võib muutuda veelgi suuremaks. Nimelt– üleilmne soojenemine võib muuta Maakera pöörlemistelje kallet– teadlaste väitel põhjustab nähtust Maa massi ümberjaotumine ookeanivee paisumise toimel. Maakera pöörlemistelg on meie planeedi orbiteerimistasandiga ristuva ruumilise sihi suhtes niigi oma 23,5 nurgakraadi kaldu, ja see kalle pole ka kaugeltki konstantne. Vastavalt suurte ainemasside liikumisele planeedil muutub ka telje kalle. Meteoroloog Felix Landerer hindab, et Gröönimaa jääkatte sulamisest vajub Maakera
kui ise soojuskiirgusena ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab rohkem soojust ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub (öösiti, kui päikesekiirgust üldse pole, peamiselt talvisel ajal, kui maapind on lumega kaetud). Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiselt on erinevused suured. Palavvöös soojenemine suures ülekaalus. Polaaraladel tugev jahtumine. OSOONIAUGUD Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris. Peamiseks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. KASVUHOONEEFEKT On looduslik protsess, mida põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse
ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND ATMOSFÄÄRI VAJALIKKUS: 2 elusorganismidel hingamiseks 3 kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest 4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb 11 pisikesed tolmu, tahma, soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool Ehitus: Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks kihiks. 1. Troposfäär: ligi 80% õhkko...
aastas 2 ööpäeva öö ja päeva vahet pole sama küljega meie poole Tuum raud-nikkeltuuma olemasolu magnetvälja pole avastatud aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel süsihappegaasi on ühepalju troposfäär kuni 90 kilomeetrini temperatuuri kõikumine on mõni kraad 200-300 kilomeetri kõrgusel on õhk 100 kraadi külmem Vesi elu paralleelselt Maaga rohked vulkaanipursked peatumatu soojenemine vee olemasolu 4 hüpoteesi: tekkis vähe jääd vesi on seotud pinnasesse vesiniku kerge isotoop on lahkunud tekkiv Veenus kohtus suure kosmilise kehaga ja toimunud katastroofil läks vesi kaduma Elu Veenusel võib leiduda elu õhuke pilvekiht, mida kaitsevad väävliühendid bakter, mis on võimeline elama ja paljunema pilvedes evolutsioon
Antarktika Nii Põhja-Jäämere aladel kui ka Lõunamandril on jää sulamine alanud juba kümnete aastate eest. Lääne-Antarktika jääkilp võib 7000 aasta jooksul sulada hoolimata sellest, kas toimub üleüldine soojenemine või mitte. Seetõttu võib maailmamere tase tõusta 5 kuni 7 meetri võrra. Mäeliustike osaks jääb tõsta mere taset kuni 30 sentimeetrit. Gröönimaa jääkilbi sulamine lisaks veel teist sama palju. Juba praegu väheneb jääkilp pidevalt. Sadade meetrite paksune jääkilp toetub praegu maapinnale, mis asub merepinnast allpool. Kui merevesi soojeneb ja jääkilbi alla pääseb, lisab see sulamisele hoogu juurde. Ennustatud on, et merepind tõuseb 2100. aastaks 60 cm
aluspinna temperatuur langeb alla 0 kraadi 12. Päikesekiirguse peegeldumine ja neeldumine lk 12 joonis 1 13. Päikesekiirguse jaotumine + seniit + erinevad laiuskraadid 14. Miks on ekvaatoril soojem, kui poolustel? Kuna poolustel on maa-ala suurem ja päikesekiired langevad väiksema nurga all. Ekvaatoril langevad aga kiired väiksemale alale. 15. Miks vahelduvad aastaajad ning kuidas? Põhja-ja lõunapoolkera erinev soojenemine aasra jooksul põhjustab aastaaegade vaheldumist. Maa telg on liikumistasapinna suhtes kaldu ja seetõttu valgustab päike aasta jooksul rohkem kord põhja kord lõunapoolkera. 16. Mõisted polaarpäev ja polaaröö Polaaröö- Põhjapoolusel algab polaaröö 23.septembril, lõunapoolkeral 21. märtsil. Polaaröö tähendab seda, kui 23 . septembri ja 21 märtsi vahel või vastupidi on öö. Polaarpäev- Samamoodi nagu Polaarööl ainult vastupidi. 18
· Huvitav vahejuhtum: 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise kaebuse esitasid, Salopek vabastati. Sisu: · Peamiselt käsitletavad teemad on keskkond, metsade hävitamine, keemiline reostus, globaalne soojenemine, ja ohustatud liigid. · Osad väljaanded keskenduvad ka mõne kindla toote/eseme tootmise ja kasutamise ajaloole. · Üleüldisemas mõistes on ajakirja sisus loodusega enamasti lähedalt seotud teemad. · Mõnel juhul käsitletakse NG ajakirjas ka muid aktuaalseid teemasid. Näiteks külma sõja ajal räägiti nn Raudse eesriide taga toimuvast, olukorrast Berliinis ja Nõukogude Liidust. Leviulatus: · Hetkel tõlgitakse NG 34a keelde.
Neljas tase Viies tase Kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris Kasvuhoonegaasid atmosfääris ei lase soojuskiirgusel kosmosesse tagasi peegelduda ja seega rikutakse ära Maa soojuslik tasakaal ning algab planeedi globaalne soojenemine. Siseenergia muutumine soojusenergiaks Muutke teksti laade Keemiast teame, et kütuse Teine tase põlemisel vabaneb Kolmas tase soojusenergia. Neljas tase Viies tase Tänan tähelepanu eest!
Kuumus kasvuhoonegaase, mis põhjustab Maa temperatuuri tõusu. "Kasvuhoonegaasid" · Süsihappegaas eraldub kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel, vulkaanipursetel · Metaan eraldub soodest, rabadest, loomakasvatustest, prügilatest · Lämmastikoksiid eraldub auto heitgaasidest, põlluharimisest · Freoonid eralduvad aerosoolidest, külmikutest jne Globaalsed tagajärjed · Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine · Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused · Loodusvööndite nihkumised · Haigustekitajatele soodsam keskkond · Ilmastikuanomaaliate sagenemine · Organismide ökoamplituudid kahanevad Mida tuleks teha? · Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist · Vahetada välja vana tööstustehnika kaasaegsema vastu · Edendada keskkonnaalast haridust · Kohaneda kliima soojenemisega Osoonikihi paiknemine Tähtsus
Inimene on ajast aega otsinud mugavust ja funktsionaalsust. Andmata endale aru, et selliste soovide eest tuleb lõivu maksta. Kogu oma tarbimishullusega vähendab inimkond loodusressursside tarbimist. Tänasel päeva püütakse rahvast korrale kutsuda ülemaailmsete regulatsioonidega, et säästa sedagi, mis on seni säilinud. Inimeste arv on rekordilise kiirusega kasvanud, suurenenud on väetiste tarbimine, osoonikihi vähenemine, troopiliste metsaalade hävimine jne. Toimub ka kliima kiire soojenemine, suurte üleujutuste levimine. Järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusse metsade alust maad. Ja seda kõike taas ahne inimese tarbimisvajaduste rahuldamiseks. On toimunud massiline linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute kemikaalide vastuvõtt, varanduslik kihistumine, telekommunikatsioonivahendite massiline kasutus. Kõige selle tulemuseks on osooniaugud, kasvuhoonegaaside emissioon, liikide väljasuremine, maailmamere happelisus. Ka Eestis on märgid
Soojus levib osakeste põrgete teel. Nt Lusikas kuumas tees. 4. Kuidas levib konvektsioon ja too näide. Soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena (vee keetmine) 5. Kuidas levib soojuskiirgus ja too näide. Energia levib kiirguse teel (päikesekiirgus) 6. Soojushulk ( mõiste, nimeta põhiühik ) - siseenergia hulk, mida keha saab või annab soojusülekande käigus. 1 J 7. Defineeri kalor! Soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 8. Soojenemine ja jahtumine ( mõisted, arvutusvalem ) Q=cm (t2-t1) 9. Mida näitab erisoojus? C soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*oC 10. Sulamine ja tahkumine ( mõisted , arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= lambda * m 11. Mida näitab sulamissoojus? Soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. J/kg 12. Aurumine ja kondenseerumine ( mõisted, arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= L*m 13
· Soojusülekandel · Soojusjuhtivus-soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel. Nt. Lusikas kuumas tees · Konvektsioon- soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena. Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus · Soojushulk on energiahulk, mida keha saab või annab soojusülekande protsessis. Ühikud: Djaul(J) · Kalor(cal)- soojushulk, mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1 kraadi võrra · Soojenemine ja jahtumine Q-cm(t2-t1) Q-soojushulk, m- mass, t2-lõpptemp, t1-algtemp · C- erisoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temp tõstmiseks 1C võrra. Nt: 4200 J/kg C, st et ühe kg vee temp. Tõstmiseks ühe kraadi võrra on vaja 4200J/kg C soojust. · Sulamine ja tahkumine: Q= m , -lambda · Sulamissoojus- Q- mis on vajalik 1 kh aine sulatamiseks tema sulamistemp. · Aurumine ja kondenseerumine Q=Lm
Valemid Eesliite nimetus Eesliite tähis Kordaja Giga G 109 Mega M 106 Kilo k 103 Milli m 0,001 e. 10-3 Mikro µ 0,000001 e. 10-6 Nano n 10-9 MEHAANIKA Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja Tihedus Kg/m³ aine seos. Mass m Kg =m/V ruumala V M3 Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Keha ühtlane Nihe S m liikumine Aeg t S ...
merereostuse tekkeks Probleemid Õnnetuse puhul võib tekkida tõsine keskkonnareostus (nagu 2010 kevadel) - ajaloo suurim õnnetuses merekeskkonna naftareostusest, kus merre lekkis plahvatuse tagajärjel ligi 5 miljonit barrelit naftat Nafta ülespumpamisel tekivad maa-alused tühimikud (täidetakse mereveega) Kui tarbimine läheb väga suureks, suureneb ka tootmine ning naftat ei pruugi jätkuda järgnevatele põlvedele Kasutamisel suureneb globaalne soojenemine Kasutatud kirjandus http://www.arileht.ee/artikkel/274658 http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta http://www.diplomaatia.ee/index.php? id=242&L=1&no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=998&tx_ttnews[backPid]=535&cHash=c7fbc4a355 http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.eoearth.org/files/142601_142700/142601/dispersants5.jpg&imgrefurl=http://www.eoearth.org/a rticle/The_use_of_surface_and_subsea_dispersants_during_the_BP_Deepwater_Horizon_oil_spill%3Ftopic
6. Mis on Timbaktu ja mis on selle ajalooline olulisus? · Küla malis, neile oli jõgi väga tähtis 7. Milline seos on kõrbestumise ja vaesuse ning näljahäda vahel? · Kuna kõrbes ei saa põldu harida, pole neil süüa ning ka pole midagi, mida müüa/vahetada. 8. Milline seos on kõrbestumise ja puhta joogivee kättesaadavuse vahel? · Põud, (puhast) vett on väga vähe ning seda saab ainult väga sügavalt. 9. Kuidas mõjutab kliima soojenemine kõrbestumist? · Soodustab kõrbestumist 10. Kuidas mõjutab kõrbestumine meie elu Eestis? · Me impordime sööki maadest, mida ohustab kõrbestumine. Tõstab ka toidu hindu. 11. Kelle vastutus on kõrbestumise tõkestamine? Miks? Kuidas saame meie kõrbestumise vähendamisele kaasa aidata? Mida teised (riigid, organisatsioonid, inimesed jne) peaksid tegema? · Abimaterjalid: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ml
eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii rahvaarvult kui ka pindalalt ja just see peaks motiveerima hoidma loodust, koristama metsasid ja korraldama elu loodussõbralikult. Alustades prügi sorteerimisest ja lõpetades taastuva energia kasutamisega- Eestis on nii palju, mida saab iga kodanik teha igapäevaselt ja peaks tegema, sest ülemailmsed teemad nagu globaalne soojenemine puudutavad ka meie väikest Eestit. Vaatamata kõigele, mida täiuslik eestlane saaks paremini teha on Eesti ka palju head korda saatnud. Ülemailmselt tuntakse meid heade ülikoolide, kõrgekvaliteedilise infotehnoloogia ja Skype asutamise poolest. Eestit nähakse kui tugevat riiki, mille arvamust võetakse tõsiselt ja mida tunnustatakse tema kultuurimälestiste ja hästi säilinud vanalinna eest. Kuid tihti unustame,
eestlase esimene tunnus ja peaks olema igal rahvusel prioritediks. Teine suur eesmärk täiuslikul eestlasel peka olema jätkusutlik mõtlemine. Eesti on väike nii rahvaarvult kui ka pindalalt ja just see peaks motiveerima hoidma loodust, koristama metsasid ja korraldama elu loodussõbralikult. Alustades prügi sorteerimisest ja lõpetades taastuva energia kasutamisega- Eestis on nii palju, mida saab iga kodanik teha igapäevaselt ja peaks tegema, sest ülemailmsed teemad nagu globaalne soojenemine puudutavad ka meie väikest Eestit. Vaatamata kõigele, mida täiuslik eestlane saaks paremini teha on Eesti ka palju head korda saatnud. Ülemailmselt tuntakse meid heade ülikoolide, kõrgekvaliteedilise infotehnoloogia ja Skype asutamise poolest. Eestit nähakse kui tugevat riiki, mille arvamust võetakse tõsiselt ja mida tunnustatakse tema kultuurimälestiste ja hästi säilinud vanalinna eest. Kuid tihti unustame,
Mina valisin oma refraadi teemaks polaaralad. Nende soojenemine mõjutab kogu maailma rahvaid, sealhulgas ka eestlasi. Olgugi, et polaaralad on kauged, külmad ja inimtühad, mõjutavad nad siiski maakera ja selle kliimasüsteemi. Seetõttu on polaaralad pakkunud palju kõneainet nii teadlastele, kui ka erinevatele riikidele. Ma pean seda teemat tähtsaks, kuna polaaralad on nagu külmkambrid, kus hoitakse magevee varusid. Peale selle elab seal ka ohustatud loomaliike. Polaaralasid ei saa käsitleda isoleeritud piirkonnana. Neil on väga oluline osa
kasutatakse tänapäeval biopuhasteid. Kuusalu biopuhasti Kasvuhooneefekt Õhus tekkinud süsihappegaas ei võimalda Maal tekkinud CO2 N 2O soojusel tagasi peegelduda maailmaruumi ja sellega kaasnev Maa kliima globaalne soojenemine. Lisaks süsinikdioksiidile on kasvuhoonegaasideks ka, freoonid ja teised ühendid Kasvuhooneefekt Kasvuhoone on Maa mudeliks. Kogu energia ei eemaldu vaid osa peegeldub tagasi. Osooniauk Osooni tekkimine Maapinnalt 20 ... 40 km
JANARI KRISTIAN LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILINE TASAKAAL Mererand Roostal (foto: Katrin Lipp) Läänemerest üldiselt Läänemeri ehk Limneameri(nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis Läänemere ökoloogiline tasakaal Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse täna olevat maailma kõige saastunum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aeglane veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. WWF tegevus läänemerel "2008 aastal avaldas rahvusva...
Tänapäeval võib poest ju endale soetada ükskõik mida, poeletid on alati kaubast lookas. Kogu selle kauba tootmiseks raisatakse aga väga palju taastumatuid loodusressursse. Rahvusvahelised firmad küll pakuvad aasialastele tööd, kuid ühtlasi toovad neile riikidele kaasa ka mitmeid muresid, saastades sealset keskkonda jäädavalt. Põllumajandusfirmad väetavad maad üle ja muudavad nad sedasi kasutuskõlbmatuteks. Ühtlasi saadetakse õhku järjest enam heitgaase ja globaalne soojenemine ei ole enam kellegi jaoks tundmatu mõiste. Globaliseerumine toob endaga kaasa ületarbimist ja sellest tingitud saastunud keskkonna. Positiivseks globaliseerumise tulemuseks on riikide turvalisustunde suurenemine. Poliitilise üleilmastumise käigus on tekkinud mitmed rahvusvahelised ülemaailmset rahu tagavat organisatsiooni nagu näiteks NATO ja ÜRO. Organisatsioonide liikmesriigid hoiavad üksteisega häid suhteid ja vajadusel abistavad üksteist julgeolekuküsimustes.
madalamale. TUULENIHE - tuule suna kuni 30kraadine erinevus krgemate hurhkude ja maapinnalhedase tuule vahel. ISOBAARID - samarhujooned, ISOTERMID - sama temperatuurijooned 2. MERETUUL - puhub peval, sest peval soojeneb maa kiiremini, soe hk kerge, tuseb, tekib MRK-ala, asemele tuleb jahedam hk merelt, sel vastupidi 4. HURINGLUSELE AVALDAVAD MJU - Pikesekiirugse erinevast jaotusest ja sellest tingitud rhualad, maismaa erinev soojenemine ja jahtumine, krged mestikud, Corliolisi ja hrdejud. 5.Sahara saab pikest, sest sahara krb on KRK ja seal on valdavalt kuivad, selged, pikesepaistelsed ilmad. ekvaatoril MRK: 6. Grnimaa saab rohkem pikesekiirgust, sest skandiinavia pS mjutab soe hoovus, see liigub le skandinaavia mestiku, hk jaheneb ja tekivad pilved, sademed. Grnimaal psib KRK FRONT - kitsas eraldusvnd kahe erineva humassiga eraldusvndi vahel KLMA FRONDI LEMINEK - Temperatuur langeb,tuul muutub loodetuuleks, tekivad
Väikese rõhu hoidmine süsteemis toimub süsteemi sulgeva korgi sisse ehitatud auru- õhuklapi abil. Radiaator: Radiaatori abil toimub soojuse edasiandmine välisõhku, seega on radiaator soojusvaheti. Ta koosneb ülemisest anumast, alumisest anumast, südamikust ja kinnitusdetailidest. Termostaat: Termostaadi ülesandeks on kaasa aidata mootori kiirele soojenemisele peale mootori käivitumist ning hoida automaatselt temperatuuri vajalikul tasemel. Mootori kiire soojenemine toimub põhimõttel, et jahutussüsteemist lülitatakse radiaator välja, see tähendab, et termostaat suleb oma klapiga jahutusvedeliku pääsu radiaatorisse, suunates seda ringlema vaid mootori jahutussärgis. Vastavalt sellele, kuidas mootoris temperatuur tõuseb, hakkab termostaat juhtima jahutusvedelikku ka radiaatorisse. Kui mootor on saavutanud maksimaalse temperatuuri, juhib termostaat vedeliku vaid radiaatorisse. Termostaat töötab järgmiselt
Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit. Ekvatoriaalsel ala on õhurõhk naaberaladest madalam. Passaadid kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi jõu tõttu kõrvale tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Kliimat mõjutavad tegurid: · Geograafiline asend
muutub ja meie riig hakkab reostuma. Seetõttu võib tekkida palju globaalse probleeme. Me viskame prügi või pudeleid meresse, seetõttu võib juhtuda mere reostumine, mis väga ohtlik mere loomadele, taimedele ja kaladele. Palju kampaaniad tegelevad metsa raadamisega. Taimed ja puud annavad meile hapniku, kui ei ole puud ei ole hapniku, mis meile on nii oluline. Veel on probleemid mis ei seotud inimestega, see on erinevad looduslikud protsessid, näiteks jahenemine või soojenemine. Eestis võib seda juhtuda tulevikus. Läänemeres võib suureneda vesi hulk. Golfi hoovus võib peatuma. Me teame et Golfi hoovus väga tugev mõjub meie kliimale. Erinevad loomaliigid surenevad ja võib juhtuda tulevikus globaalne loomade surenemine. See on väga hirmsasti. Et kõik seda ei juhtu jää mõttesse kõigepealt enda kohta. Mis sa saad teha, et teha maailm puhtaks. Ära reosta meie loodust, ta on meil üksik. Kui sa tahad elada puhas riigis tee kõik selle jaoks mis sa saad
kasutatakse tänapäeval biopuhasteid. Kuusalu biopuhasti Kasvuhooneefekt Õhus tekkinud süsihappegaas ei võimalda Maal CO2 N 2O tekkinud soojusel tagasi peegelduda maailmaruumi ja sellega kaasnev Maa kliima globaalne soojenemine. Lisaks süsinikdioksiidile on kasvuhoonegaasideks ka, freoonid ja teised ühendid Kasvuhooneefekt Kasvuhoone on Maa mudeliks. Kogu energia ei eemaldu vaid osa peegeldub tagasi. Osooniauk Osooni tekkimine Maapinnalt 20 … 40 km
Kuulub delfiinlaste sugukonda · Umbes 300 000 isendit · Populatsioon on stabiilne · Toit: kalad, kalmaarid, koorikloomad · Vaenlased: haid (nt tiigerhai) · Ohud: kalavõrgud, kliimamuutused Afaliin · Delfiinide küttimine on keelatud 1972 aastast · Afaliinide populatsioon vähenes eelmise sajandi lõpus suure kalapüügi tõttu Afaliini levila Globaalprobleemid · Kliimamuutused: ookeanivee soojenemine, mis omakorda põhjustab korallide pleekimist · Saaste: Kirde-Austraalia jõed saastavad vallrahu troopiliste üleujutuste ajal · Suure ogatähte populatsiooni suurenemine: Suure ogatähe saagiks on korallpolüübid ning nende arvukuse järsk suurenemine võib korallriffe laastada · Kalastamine: ülepüük, kogemata soovimatute liikide püüdmine, elukeskkonna hävitamine traalimise, ankurdamise ja võrkudega · Laevandus: suur arv laevaõnnetusi Kasutatud allikad https://et
tuuleveskite näol. Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. Asetus Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud, kus tuuleturbiinid toodavad rohkem energiat. Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Mere ja maismaa soojenemine ja jahtumine päeva ja öö jooksul tekitavad tuult ning sobivad väga hästi tuulepargi rajamiseks. Asetus Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik. Kuid tuulepargi rajamisel merre on ka omad miinused - tingimused merel on karmid, abrasiivsed ning korrodeerivad, suurendades niimoodi ülalpidamiskulutusi võrreldes maismaal olevate tuuleparkidega Suured meres paiknevad tuulepargid on juba ehitatud
Kliima-pikaajaline ilmade režiim(Eestis on parasvöötme mereline kliima,sisemaa pool on külmem).Ilm-õhkkonna hetke seisund.Mer eline kliima-sademeterohke,väike temp.kõikumine.Mandriline klii ma e.kontinentaalne-sademete vähesus,õhutemp.suur kõikumine.Ül eminekuline e.paraskontinentaalne kliima tuleneb Eesti asendist Euraasia mandri loodeosas.Eesti kliimat mõjutavad tegurid:1)kau gus ekvaatorist-sellest oleneb päikesekiirguse hulk.2)kaugus ookea nist-mida lähemal ookeanile,seda väiksem temp.kõikumine ja niisk em kliima.3)õhumassid ja valitsevad tuuled-parasvöötme mereline mõjutab meid,parasvöötme läänetuuled-muudavad meie kliima nii skeks.4)reljeef-mõjutab temp.ja sademete hulka.5)hoovused-suur li ikuv veemass ookeanis,meid mõjutab Golfi hoovus.Päikesekiirgus- Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhu...
Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. (kui tuulpuhub mandrilt siis kuiv ,iga 1000m-langeb 6°, mereäärn asend- kevaded hilisemad, sügised kauemad,öö külmasid vähe, tug tuuled Õhk on gaaside segu. Läm, Hap, Süg( satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna p...
· Maakera pöörlemine 5. Tsüklon-õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk madal (tõusvad õhuvoolud, vihmane ilm, suvel jahe, talvel soe) Antitsüklon-õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk kõrge (laskuvad õhuvoolud, kuiv ilm, külm talv, kuum suvi, nõrk tuul või tuulevaikus) 6. Soe front: Külm front: 7. Tuul tekib rõhkude erinevustest. Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. (ekvaatori ja pooluste soojenemine erineva kiirusega ning maakera pöörlemine) 8. Nõrk tuul: 0-3 palli, kuni 5,5 m/s Tugev tuul: 4-7 palli, kuni 17 m/s Tormituul: 8-11(12 orkaan) palli, kuni 32 m/s 9. Veeauru hulk õhus sõltub õhurõhust-mida madalam on õhurõhk, seda rohkem veeauru ja soe õhk. 10. Sademete tekkeks vajalikud tingimused, jaotus maakeral: · Kõrg- ja madalrõhualade paiknemine (madalrõhualadel rohkem sademeid) · Kaugus ookeanidest ja meredest · Pinnamood 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
