FAASISIIRDED - tahke, vedel, gaasiline Faas on ühesuguse keemilise koostise ja füüsikaliste omadustega aineolek. · Ühes agregaatolekus võib olla mitu faasi. · Gaasilises olekus ei eksisteeri erinevaid faase. Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasisiirded: · sulamine (tahkest vedelasse) - tahkumine · aurumine (vedelast gaasilisse) - kondenseerumine · sublimatsioon (tahkest gaasilisse) - härmatumine Soojushulga arvutamine soojenemine <=> jahtumine Qneeldub Qvabaneb Q=cm(t2-t1) Q - soojushulk 1J c - erisoojus J/kgC0 aurumine <=> kondenseerumine Q neeldub Qeraldub Q=Lm L - aurustumissoojus keemistemperatuuril 1J/kg sublimatsioon <=> härmatumine Q=m - sulamissoojus 1J/kg soojushulk kütuse põlemisel Q=km k - kütteväärtus 1J/kg Kriitiline temperatuur on temp. millest kõrgemal väärtusel ei ole võimalik gaasi kokku surudes muuta vedelikuks. Vedeliku pinnal o...
............................................................................................. 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik................................................................................................................................ 6 Linnustik.................................................................................................
Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude eutrofeerumine ja happevihmad on põhjustanud veekogude ökosüsteemi muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Kasvuhooneefekt on algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule
Kliima soojenemine Kliima soojenemine ● on maapinnalähedase ookeanide ja atmosfääri keskmise temperatuuri tõus. Probleem ja põhjused ● Probleem:Maa soojeneb järgmise 50 aastaga liiga kiiresti. ● Põhjused: ● Kasvuhoonegaasid ● Kütuste põletamine ● Inimtegevus Tagajärjed ● Mere veetaseme tõus ● Suuremad tormid ● Massiivne põllukultuuri hävimine ● Laialt levinud liikide väljasuremine Lahendused ● Keskonnahoidlik transport ● Taastuvenergia kasutamine ● Tuleb peatada metsade maharaiumine Kliima soojenemise pilt Kliima soojenemise pilt Kasutatud allikad ● http://et.wikipedia.org/wiki/Globaalne_soojenemine ● http://www.ucsusa.org/global_warming/solutions#.V OCI6S4xnIU ● http://www.climatehotmap.org/global-warming-solutio ns/ ● http://planetsave.com/2009/06/07/global-warming-effe cts-and-causes-a-top-10-list/ ● http://environment.nat...
jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem. Kogu maakera kliima üldine soojenemine kutsub omakorda esile uusi muutusi.Poolustel sulav igijää tõstab ookeanide ja merede veepinda,põhjustades sellega ulatuslikke üleujutusi. Teadlased arvad, et võib isegi toimuda loodusvööndite nihkumine. Selle kohutava tagajärje vältimiseks peaksid inimesed kasutama rohkem ühistransporti ning looduslikke põletusmaterjale. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab liigilist ja ökosüsteemide rikkust, mis on elu aluseks Maal
Mainiti mitmeid teemasid, mis mõjutasid keskkonda sellel ajal. Kõige suurem probleem nendest oli globaalne soojenemine. Selle kõrval esinesid veel happevihmad, lageraie, suur rahvastikukasv ja linnastumine. Happevihmadele on suuremalt jaolt leitud tänapäeval lahendusi ja seda on oluliselt parandatud. Ka lageraie on jäänud väiksemaks. Kuid mis suureneb iga aastaga aina rohkem ja rohkem on temperatuuritõus ja globaalne soojenemine, mis toob kaasa alati mitmeid probleeme. Seda kajastatakse siiani igal pool maailmas, sest see on probleem, millega tuleb tegeleda, kuna see läheb koguaeg hullemaks. Mis on globaalne soojenemine üldse? Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfäär ja ookeanide keskmine temperatuuritõus. 1990-2000 oli sajandi kõige soojem aastakümme ja sellel sajandil oli kogu põhjapoolkeral soojem kui kordagi varasema tuhande aasta jooksul.
Soojusnähtused elutoas. Ma lähen tuppa, seal tundub jahe ja ma hakkan ahju tuld tegema. Köigepealt lapin puud ahju, panen paberit ka ja seejärel süütan need tikuga põlema. Tikk süttib tänu sellele, et tiku otsas oleva tahi ja karbi vahel tekib tugev hõõrdejõud. Toas muutub õhk aina soojemaks, sest ahjus on tuli ehk toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus ja ahju seinad soojenevad. Toimub konvektsioon ehk siseenergia kandub üle ühelt kehalt teisele, antud juhul õhu kaudu. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Niisiis ma tunnengi juba, et toas on õhk muutunud soojemaks. Ma istun maas ja vaatan televiisorit. Püsti tõustes ma tunnen, et tegelikult on toas veelgi soojem, kui mulle põrandal istudes tundus. Põhjus on selles, et soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb, seega muutub kergemaks. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud, mil...
6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Soojenemine,ainete kokkupuude, peenestamine,valgus fotosünteesiks,elektrivool 12) Mis kiirendab keemilist reaktsiooni? Kuumutamine, purustamine,segamine. 13) Kiired ja aeglased reaktsioonid? Aeglased: kõdundamine, hingamine, Kiired: põlemine, plahvatamine 15) Laborivahendid? Klaasanumad,katseklaas, keeduklaas, kolbe,pipette,mõõtesilinder,lehter, uhmer,tiiglitangid, portselankauss
Reach-jõudma Established-asutatud Hampered-takistab Settlers-asunike Runs-jookseb Emit-kiirgama Run out-välja jooksma Contribute to-kaasa Entire-kogu Damaging-lõhkuma Drawbacks-puudusi Take advantage of-ära kasutama Coastline-rannajoon Arrays-massiivi Rotor blades-rootori labad Take up-võtma Unoccupied sites-sisustama saidid Objections-vastuväited Significant-märkimisväärne Demands-nõudmisi Overpopulation-ülerahvastus Lack of resources-vahendite puudumine Global warming-globaalne soojenemine Deforestation-raie Endangered species-ohustatud liigid Ozone layer-osoonikiht Oil spills-õlireostus Fossil fuels-fossiilsed kütused Grateful-tänulik Guilty-süüdi Hopeless-lootusetu In need-vaja Capable-võimeline Contribute-
Environmental problems Nimi Klass Biodiversity The variety of life on Earth, its biological diversity, is commonly referred to as biodiversity. The number of species of plants, animals, and microorganisms, the enormous diversity of genes in these species, the different ecosystems on the planet, such as deserts, rainforests and coral reefs are all part of a biologically diverse Earth. Appropriate conservation and sustainable development strategies attempt to recognize this as being integral to any approach. In some way or form, almost all cultures have recognized the importance of nature and its biological diversity for their societies and have therefore understood the need to maintain it. Yet, power, greed and politics have affected the precarious balance. Why Is Biodiversity Important? Who Cares? · Why is Biodiversity important? Does it really matter if there aren't so...
Globaliseerumise mõju Eesti majandusele Maailm ühtlustub iga aastaga järjest rohkem. Globaliseerumine on toimunud meie ümber juba ammustest aegadest. Selle mõiste alguseks võib pidada 15.-16.sajandit, kui hakkas toimuma suur merekaubandus, mis hõlmas isegi mandrite vahelist kaubavahetust. Eestisse hakkas globaliseerumine jõudma umbkaudu 19.-20.sajandil. Globaliseerumise mõju Eestile ning selle majandusele on olnud väga suur ning on kogu aeg aina suurenenud. Nõukogude ajal see niivõrd suur ei olnud, just ,,raudse eesriide" tõttu, seega polnud võimalik läänemaailmal oma suunitlust, kaupa ega muud sellega seonduvat jagada Eestiga. Ilmselt suurimaks pöördepunktiks võib pidada Eesti taasiseseisvumist, sest sellest ajast läksid ,,piirid vabaks" ning rahvas sai vabalt liikuda ja tulid suured muutused Eestis ning selle majanduses. Uue aja saabudes hakati üritama jõuda majanduses ja eluolus võim...
neeldumiseks. Mida tumedam on pind, seda rohkem energiat ta ajaühikus neelab. Siseenergia levimine ühelt kehalt teisele soojusülekanne. Siseenergia levib soojemalt kehalt jahedamale. Soojenevate kehade siseenergia suureneb sama palju kui väheneb jahenevate kehade siseenergia. Soojusliku tasakaalu korral puudub kehade vaheline soojusülekanne. Mehhaaniline töö. Siseenergiat saab suurendada ka tööga. Kineetiline energia suureneb siseenergia vähenemise arvelt. 8 ) kehade soojenemine ja jahtumine Temperatuuri muudu leidmiseks (t2-t1). Temperatuuri muut sõltub kehale kandunud soojushulgast. Erineva massiga kehade soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erineva aine soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Q = cm ( t2-t1 ) C = Q / m* ( t2-t1 ) 9 ) sulamine ja tahkumine Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse
Looduslikud kõrbed on levinud · seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga. Kõrbestumine algab tavaliselt · põõsastike hävitamisest tundlikel servaladel, sest seda puitu kasutatakse arengumaades kütteks. Kõrbestumiseni on viinud troopiliste · vihmametsade raied mäestikes ja kliimaliste vööndite ülemineku- aladel. TORM! Torm on suure kiiruse ja jõuga tuul, · atmosfäärinähtus. Meteoroloogias nimetatakse tormiks · 20,8...24,4 m/s puhuvaid tuuli. KLIIMA SOOJENEMINE! Kliima soojenemine on tekitatud · meie inimeste poolt. Inimesed tekitavad tonnides · süsihappegaasi iga päev tööstuslike ettevõtetega. Me saastame õhku, paisates · atmosfääri kasvuhoone gaase. TAGAJÄRJRED! Ülemaailmse temperatuuri tõus · Pooluste sulamine · Suuremad tormid · Üleujutused · Igikeltsi sulamine · Click to edit Master text styles Second level Third level
Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. Pinnase saastumine Pinnast saastavad mürgised või kahjulikud ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda
Kuidas võidelda kliima soojenemisega? Kliima soojenemine on päevakajaline teema. See on tõsine probleem, mis puudutab kõiki inimesi ja tervet Maad. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus. Kuid mida saavad teha inimesed, et võidelda kliima soojenemisega? Kliima soojenemist iseloomustab atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Selle põhjuseks on tõenäoliselt loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tagajärjel
Kuidas me saame aidata vältida globaalset kliima soojenemist? Mis on õieti globaalne kliima soojenemine? Teadlaste arvates tähendab globaalne kliima soojenemine seda, et Maa arvutuslik keskmine temperatuur tõuseb teatud aja jooksul ning antud juhtul inimtegevuse tagajärjel. Globaalne soojenemine põhjustab kaugemas perspektiivis tohutuid kahjusid nii inimkonnale kui ka loodusele. Mida siis selleks teha? Üks samm globaalse kliima soojenemise vastu on vähendada tööstuslike tehaseid. Tehastest tulenevaid gaase jääb vähemaks, mis oleks omakorda kasulik tehaste lähedal asuval loodusel ning ka inimestel. Energia säästmiseks on palju võimalusi. Üks neist on see kui me soojustame oma maja korralikult ära, siis läheb kütmiseks vähem energiat
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeval esineb inimeste elus mitmesuguseid hirme . Elame maailmas , kus nälg, looduskatastroofid, kliima soojenemine, ning terrorism on igapäevaellu kuuluv osa. Inimestel on erinevad maailmavaated ning sellest tulenevalt ka teistsugused kartused, mis tekitavad nende sees kõhedust. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil ta nälgiks
(konvektsioon õhu liikumine soe õhk üles, üleval jahtub külm õhk langeb alla) Konvektsioon esineb ainult vedelikes ja gaasides. Vee ringlus tsirkulatsioon. Soojuskiirgus. Soojus antakse edasi kiirguse teel näiteks Päikeselt Maale. Must ja valge pind kiirgavad erinevalt must rohkem, kui valge. Samas ka must pind neelab rohkem soojust. Mida suurem on keha pind, seda rohkem ta kiirgab. Keha võib soojeneda ka töö abil. Kehade soojenemine ja jahtumine... ... sõltub keha massist. Mida suurem on keha mass, seda suurem soojushulk tuleb talle anda, et ta soojeneks soovitud temperatuurini. Jahtumine toimub vastupidi. Kehade soojenemine ja jahtumine sõltub temperatuuride vahest. Mida suurem on temperatuuride vahe, seda rohkem on vaja soojust kulutada. Kehade soojenemine ja jahtumine sõltub ainest. t2 t1 -- temperatuuride vahe Ainete soojenemist ja jahtumist iseloomustab erisoojus
Päike soojendab maad maapind soojendab õhku Öösel maapind jahtub maapind jahutab ka õhku Õhutemperatuur sõltub aluspinna temperatuurist Õhutemperatuuri graafik 24 unni jooksul olnud ja viimase seitsme päeva õhutemperatuuri saab vaadata aadressil http://ilmajaam.physic.ut.ee/ Miks muutub õhutemperatuur? Öösel langeb õhutemperatuur, sest maapind kiirgab soojust, mis levib maailmaruumi maapind ise jahtub Päeva jooksul toimub kaks nähtust: maapinna jahtumine kiirguse tõttu ja soojenemine päikese tõttu Õhk muutub vastavalt sellele, kumb nendest protsessidest on ülekaalus Kellaajad ja õhutemperatuur Hommikul hakkab päike maad soojendama Pärast keskpäeva/kell 13.00 päikese soojendav toime nõrgeneb, kuid siiski on soojenemine ülekaalus Kell 16-17 on soojuslik tasakaal Kell 18.00 toimub maapinna jahtumine Pilves ilmaga on olukord vastupidine päeval jahedam, öösel soojem
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
infrapunakiirgus kõige rohkem. Nii ühed kui teised levivad valguse kiirusega ning murduvad ja peegelduvad, kohtudes oma teel mingite pindadega. Soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda toimub tavaliselt mitme soojusülekande vormi tulemusena. Seepärast on elektriaparaatide soojusliku talitluse arvutused raskendatud ning iga konkreetse juhu kohta on vaja eraldi arvestada kõigi soojusülekande vormide osakaalu. Elektriaparaatide soojenemine ja jahtumine. Enne elektriaparaadi töösse rakendumist on tema ja ümbritseva keskkonna temperatuurid võrdsed. Pärast töölerakendumist tekkivad kaod, hakkavad aparaati soojendama, kuid soojus ei kandu ümbritsevasse keskkonda temperatuuride võrdsuse tõttu. Tekkiv soojus salvestub aparaadis ning seetõttu hakkab viimase temperatuur tõusma, selle tulemusena tekib soojusülekanne ümbritsevasse keskkonda. Protsessi alguses on soojusülekanne väike, sest
Tagajärjed - Väheneb atmosfääri läbipaistvus, vähem päikesekiirgust, takistab maapinna jahtumist, õhu kvaliteet halveneb (inimesele kahjulik). Kliimat kujundavad tegurid: Koha geograafiline asend (päikesekiirguse hulk) koha kaugus ookeanist või merest mere hoovused pinnamood 1. Õhuringluse põhjused · Päikesekiirte erinev langemisnurk eri kohtades · Maismaa ja mere erinev soojenemine · Coriolisi jõud (jõud, mille tõttu liikuvad objektid kalduvad esialgsest liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule) 2. Kuidas tsüklonid mõjutavad: · Tsükloni e madalrõhuala mõjualas on pehme talv ja jahe suvi · Antitsükloni e kõrgrõhuala mõjualas on külm, käre talv ja palav, kuiv suvi 3. Kuidas mõjutavad frondid ( ilm+õhurõhk)
(kool) Inimtegevuse mõju kogu maailma kliimale Referaat Autor: Klass: Juhendaja: (Linn, aasta) Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Globaalne soojenemine........................................................................................................................4 Süsiniku saaste......................................................................................................................................5 Osoonikiht............................................................................................................................................6 Uurimisaastad...........................................................
Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike võib ohustada väljasuremine. Kalad liiguvad aina rohkem põhja poole, sest ülemise vee kihi temperatuur tõuseb. Mikroskoopilised teod on esimene lüli mereelu toiduahelas. Nad teevad oma kesta kaltsiumkarbonaadist. Kuna vesi muutub aina happelisemaks, siis varsti on võimatu neil teha endale kestasid. See on väga oluline, kuna ohustab meie toiduahelat ning hapnikku kogust atmosfääris, sest poole hapnikust toodavad meres elavad olendid. Kliima soojenemine on katastroofiline probleem, et eelnevalt mainitud tagajärjed on vaid väike osa sellest, mida see kõik endaga kaasa toob. Inimkond ei tea veel, kuidas erinevate toimingute mõjul mingisugune kolmas asi võib juhtuda. Samuti ei suudeta ennustada midagi, sest ei ole piisavalt teadmisi. Praegu ollakse täiesti kindlad, et 90% kliimasoojenemisest on põhjustanud inimtegevus. Alates tööstusrevolutsioonist on õhku paisatud süsiniku kontsentratsioon tõusnud 40%. Seetõttu ongi
suurendada ja väetatakse taimi, siis see rikub pikapeale mulda ja toit ei jõua ka iga vajajani ning tekivad näljad. Kuna ülerahvastatud piirkonnad on enamasti arengumaad ja seal on vaesus, siis see teebki olukorra hulluks. Probleem ei ole ainult ülerahvastumine, vaid ka liiga suur inimeste arv Maal. Planeet Maa hakkab väikseks jääma sellise inimeste arvule ning ka maavarad hakkavad otsa saama. Suur probleem on ka osoonikihi hõrenemine ja kliima soojenemine. Need probleemid hõlmavad kogu Maad ning selles süüdi on jällegi inimesed. Mida rohkem inimesi on, seda rohkem on vaja energiat, aga see tekitab saasteid ja see rikubki osoonikihti ja tasapisi toimub ka kliima soojenemine. Ülerahvastumine on probleem, millega tuleks kohe praegu tegelema hakata. Muidugi ka tegeletakse, aga nagu näha ei ole see erilisi tulemusi toonud. Võib küll tunduda kerge lahendada probleemi, et keegi enam ei sünnita lapsi, aga tegelikkuses see nii ei ole
Arutlus: 21. sajandi Globaalprobleemid Tna, 21. sajandi alguses, on osa maailmast vga krge arenguastmega. Elu nendes riikides on rmiselt mugav. Samas, enamik maailma riike vaevleb probleemides, mille mustemad stsenaariumid seavad ksimuse alla inimkonna psima jmise eksistentsi. ks suurimaid probleeme on Globaalne soojenemine. Probleemi phjus peitub suures tootmises, mida tehakse looduslikke ressursse raiskavalt ning atmosfrile ebasbralikul viisil. Keskkonna sbralikke viise ei kasutata, kuna need maksavad rohkem ning need on vhem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud tootmisviisid. Tehaste korstendest vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige
“Maa käitub nagu superorganism Gaia, nii et kõik selle bioloogilised ja füüsikalised süsteemid töötavad koos, et hoida see hea tervise juures, ‿ ütlevad Gaia-usksed. KUI LOODUS oleks toiminud omapead, oleks meie planeedi kliima viimase kahe aastakümnega hoopis külmemaks muutunud. Just inimese aktiivsus on temperatuuri tõstnud nii kõrgele, et 90. aastad osutusid aastatuhande kõige soojemateks. Rahvusvahelise Kliimamuutuse Paneeli aruandes on tunnistatud, et globaalne soojenemine on põhjustatud inimese poolt. Alates 1976. aastast on Maa kliima soojenenud kiirusega 2°C sajandis. Otsustades puude aastarõngaste järgi, järeldatakse, et see kiirus on aastatuhande kontekstis pretsedenditu. Viimase viie aasta kliimapilt sobib kõige paremini kokku mudeliga, mis põhineb kasvuhooneefektil. Päikese kiirguse muutumine ja vulkaaniline tolm atmosfääris mõjutavad ilmastikku, ja mõned 20. sajandi esimese poole muudatused arvataksegi tulenevat neist põhjustest
"Ajatu: Greenpeace'i kaasasutaja: inimesed ei ole globaalses soojenemises süüdi" ................................................................................................................................. 2 Kasutatud allikad......................................................................................................... 4 "Ajatu: Greenpeace'i kaasasutaja: inimesed ei ole globaalses soojenemises süüdi"1 Antud artikkel räägib sellest, et tegelikkuses globaalne soojenemine ei ole põhjustatud inimeste poolt. Kuid kas see globaalne soojenemine on üldse olemas? Suurem osa artiklist räägib Patrick Moore'i seisukohast, kes on ka Greenpeace'i kaasasutaja. Leitakse, et taolised kliima muutused 1 http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/greenpeacei-kaasasutaja-inimesed-ei- ole-globaalses-soojenemises-suudi 2
· Kui Maa pind oleks täiesti ühtlane ja Maa ei pöörleks, siis oleks üldine õhutsirkulatsioon lihtne. · Ekvaatorilähedastelt aladelt tõuseks soe õhk ülespoole ja valguks sealt Pooluste suunas, jahe õhk liiguks aga pooluste poolt otse ekvaatori suunas. · Tegelikkuses muudavad kogu maakera hõlmava õhuringluse keerukaks mitu asjaolu: juba nimetatud Coriolisi ja hõõrdejõud, mis muudavad õhu liikumise suunda. Ulatuslike mere- ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine, mis mõjutab kõrg- ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. Märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisele on ka kõrged mäestikud. · Tänu päikesekiirguse tsonaalsele jaotusele ning mere ja maismaa ebaühtlasele soojenemisele on ka õhurõhk vöönditi erinev. · See määrab valitsevate tuulte tsonaalse jaotuse maakeral. · Mõlemal poolkeral on neli õhurõhu vööndit: Ekvatoriaalsel alal madalrõhkkond 30
Elurikkus on elujõud Globaalne soojenemine on Maa elusloodusele ja ökosüsteemidele tõeliseks proovikiviks. Temperatuuri kasvades on mitmed taime-, looma- ja linnuliigid sunnitud iga aasta mõne kilomeetri võrra põhja poole asuma, et püsida oma liigile sobivas keskkonnas. Kõige suuremaks ohuks on aga lõuna poolt tulevad võõrliigid, mis võivad kohaliku ökosüsteemi ning liikide omavahelise koosluse lausa hävitada. Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle
jäävaheajal ja kliima peaks järgmisele jääajale lähendes aeglaselt jahenema, kuid ta hoopis soojeneb. Aga on see siis tõesti nii suur probleem? Jah, on. Me oleme harjunud sellise kliimaga, nagu meil on viimased aastatuhanded olnud, ja ehitanud oma ühiskonna üles sellest lähtudes. Oleme rajanud põllud sinna, kus on piisavalt niiske, ja linnad sinna, kus tundub kõige soodsam asukoht olevat. Kliima muutumine võib kõike aga muuta. Kliima soojenemine kiirenes tunduvalt alates 1970.aastatest ning viimased 15 aastat on olnud kõige soojem periood alates 1850.aastast. 20.sajandi jooksul tõusis maakera keskmine temperatuur 0,74 kraadi võrra. Kõige rohkem on temperatuur tõusnud põhjapoolkeral ja poolustel ning suurt muret tekitab jääkatte ning liustike kahanemine. Maailmamere tase kerkis 20.sajandi jooksul keskmiselt 1,8 mm aastas. Muutused ei puuduta ainult temperatuuri, seega on kliima soojenemise asemel täpsem
Koostasid: Minna Liisi Liivrand, Erli Haavasalu, Keili Kase, Karin Kruup Taime- ja loomaliikide hävinemine Põhjused Kliima soojenemine Elupaikade hävinemine inimtegevuse tagajärjel Mürgine ümbrus Happevihmad Küttimine Kliima soojenemine Kliima soojenemise Click to edit Master text styles tõttu kaovad senised Second level elupaigad ja paljud liigid Third level Fourth level ei suuda ümber kolida Fifth level endale sobivatesse paikadesse. Suurimas ohus on
● Tulevikus muutub ookeani kliima kuivemaks Elustik ● Rikkalik elustik ● Pärlikarbid, vähilaadsd, limused ● Avastatud üle 250 000 uue liigi, veel teadmata vähemalt 750 000 ● Uuritud umbes 24 000 taime-ja loomaliiki ● Vähe uuritud ookean ● Korallrifid Probleemid ● Reostatus ● Halvad kalapüügi viisid – dünamiit, mürgid ● Korall kaevandamine ehitusmaterjalideks ● Globaalne soojenemine – tõusev veetase, tugevamad tsüklonid ja tormid, merepinna temp. tõus ● Süsihappegaasi õhku paiskamine – vee happesuse suurenemine Hoovused ● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi ● Maakera pöördub itta - Coriolise jõu tõttu soe hoovus kaldub ida poole e. põhja poolkeral paremale Passaathoovused
soojuskiirgsune ära annab. Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse kiirgusbilansi korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Tervikuna on maakera kiirusbilnass tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirushulk on võrdsed. Kui kiirusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine ja lõplik jäätumine. Tänapäeva kliima soojenemine ei ole põhjustatud tänapäeval mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, vaid maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest. Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. On kindlaks tehtud, et
Vedelikus on tavaliselt lahustunud õhku, selles küllastunud aur, temp. Kasvades auru rõhk mullides suureneb. *Sõltub 1) Välisrõhust (vesi lk44 3.7). Normaalrõhk p=100KP=100000P= 760g/Hg N. konserveerimine(autovlaav), kiirkeedupott. Jon. 3.8. Kõrguse kasvades -> p langeb ->temp kõrgmägedes langeb(Muna keetmine kinnises potis). 2)Ainest vedeliku liigist(tabelites tagakaanel). Ved. Soojendamise graafik. Vastand *Vedeliku soojenemine *Keemine * Auru soojenemine *Kondenseerub keemistempil *Vedelik jahtub * Q= c*m*deltaT *Q=L*m *Q=c*m*deltaT *Q=L*m * Q=c*m*deltaT *mol.kin.energia suureneb *mol.pot suureneb *mol.kin suureneb *Mol.pot.väheneb *Mol.kin.väheneb
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutu...
4.Hõõrdejõud 5.Gradientjõud-paneb õhu liikuma 6.Passaadid-püsivad tuuled, puhuvad 30 laiuselt ekvaatori poole. *Õhumass-ühesuguste omadustega õhuhulk troposfääris. *Tsüklon ehk madalrõhuala-ilm pilvine ja sajune(Islandi minimum) *Antitsüklon ehk kõrgrõhuala-laskuvad õhuvoolus, ilm selge ja pilvi pole. *Front-erinevate omadustega õhumasside eraldusalad. *Kliimategurid: 1.Geograafiline laius-koha kaugust ekvaatorist 2.Üldine õhuringlus 3.Maismaa ja mere erinev soojenemine 4.Soojad ja külmad hoovused 5.Koha kõrgus merepinnast, pinnamood. *Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust,argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. *Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb, osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. *Õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. *Ilm-ajutine, on antud hetkel, antud kohas.
Kalakasvatus – kasvatatakse kala siseveekogudes või rannikuvetes. Rannikuvetes kasvatatakse enamasti väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna. 3. Millised on maailmamere keskkonnaprobleemid? (3p) a) Veereostus- visatakse prügi vette, naftalekked b) Kalade ülepüük- kalu jääb vähemaks ja paljud liigid surevad c) Kliima soojenemine- vesi jääb paljudele kalaliikidele liiga hapnikuvaeseks. d) Kliima soojenemine – üleujutused 4. Kas järgmised väited on tõesed või väärad? Paranda väärad väited õigeks. a) Brasiilia ja Gabon on suurima metsasusega vihmamaetsariigid. ÕIGE b) Ukraina, Argentiina, Iraak, Iraan ja Pakistan on suurema metsasusega kui Indoneesia, Malaisia, Tansaania ja Peruu. VALE- VÄIKSEMA 5. Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvarus? (5p)
Vaikse ookeaniga ühendus on hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anadõr.Beringi mere põhjaosas sajab aastas keskmiselt 500-1000 mm ,lõuna pool aga 1000-2000 mm, mis tähendab ,et sademeid on rohkem kui aurab ja merevesi on magedam 6.JÄÄTUMINE JA VEE TEMPERATUUR Beringi merel on valdavalt külm kliima - ta on osa Arktikast. Veepinnakihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Talvel on peaaegu terve Beringi meri kaetud püsi- ja ajujääga.Globaalne soojenemine on seda mõjutama hakanud. 7.VEE LIIKUMINE Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m. 8.RANNIKURIIGID Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA, nende kahe riigi vahel on Beringi meri ära jaotatud. Tähtsaimad sadamad seal on Providenija (Venemaa) ja Nome (USA). 9.KESKONNAPROBLEEMID Beringi meri on ise üks suur ökosüsteem, Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest. Nimelt üks suur probleem on ülekalastamine
Kliima muutused, mida saab mõjutada Kliima on kõigi jaoks oluline see puudutab otseselt igaüht. Tänu soodsale kliimale on elu Maal võimalik. Seepärast peab seda enam-vähem püsivamana hoidma. Viimasel ajal on teadlastel seoses kliima soojenemisega palju vaidlusi toimunud, kuid lõppude lõpuks jääb ikkagi küsimus, kas see ikka soojeneb ning kuidas? Kliima soojenemine on väga aktuaalne teema sellest räägitakse pidevalt. Segadust tekitavad vaid teadlaste, meteoroloogide ja klimatoloogide erinevad arvamused kliima muutustest. Ühed väidavad, et maailma keskmine temperatuur on aja jooksul pidevalt tõusnud, teised ütlevad, et viimaste aastate jooksul ei ole temperatuur enam kerkinud, mis tähendab, et soojenemises on paus. Raske on öelda, kummal osapoolel õigus on, sest argumendid tunduvad kõigil tõesed.
Arvuti võimaldab üle kogu maakera erinevate inimestega suhelda, näiteks võib tuua Skype, mille abil saab enda peretuttavatega piltühenduse luua igast maailma otsast. Tänu suurtele leiutistele on inimeste elu muutunud lihtsamaks. Inimestele ei ole vaja teatud tegevuste jaoks enam palju energiat kulutatada ning asjad saavad aetud vaevata. Sisepõlemismootoriga ja suurte tehastega on saastatud õhku nii palju, et on tekkinud kliima soojenemine. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilsete kütuste põletamisest , põllumajandusest ning karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas(CO²), metaan ning dilämmastikoksiid ja nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse. Kliima soojenemise tõttu on hakanud tõusma ka veetase maailmameres, sest jäämäed sulavad ning ka maapinnalähedane õhutemperatuur on tõusnud 1906-2010 kuni 0.79ºC .
süvahoovusena tagasi lõuna suunas. Ookeani roll Ookean on kliimasüsteemi soojussalvesti. Võrdluseks: atmosfääri kogu soojusmahtuvus võrdub maailmaookeani 3,2 m paksuse kihi omaga. Suure soojusmahtuvuse tõttu silub ookean atmosfääri muutlikkust, mistõttu on kliimamuutustes valdavad rohkem kui 25-aastased perioodid. Lühemaajalist (2-7 aastat) mõju kliimale avaldavad ookeani ja atmosfääri koostöös sündinud El Niño/La Niña tsüklid. El Niño pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas. La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño El Niño koos Lõuna- ostsillatsiooniga e. ENSO mõjutab kliimat Vaikse Ookeani piirkonnas ja Põhja Ameerikas. Eriti võimas El Niño võib avaldada mõju ka Euroopas. AO ja NAO Olulised Euroopa kliima mõjutajad on arktiline ostsillatsioon (AO) ja Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO). Nende
Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% infrapunane soojus, 8% ultraviolettvalgus päevitus
Õhu saastumine ja saastetasud, saastekvoodid. SISSEJUHATUS Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ülle Krigulson Ülle Krigulson Mis on õhu saastumine? Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Ülle Krigulson Inimtegevuse mõju keskkonnale. Õhu saastamine osoonikihi kahanemine globaalne soojenemine pinnase saastumine vee saastumine mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri looduse mitmekesisuse vähenemine loodusressurside vähenemine Peamised õhu saastumise allikad ja selle tagajärjed Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades). Ülle Krigulson Tagajärjed: Väheneb atmosfääris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust
hajuskiirgusel puudub kindel suund. 8.Maapinnani jõudnud kiirgusest osa neeldub maapinna ülemises kihis (vees), osa peegeldub tagasi maailmaruumi. Neeldunud kiirgus soojendab maapinda ja muutub pikalaineliseks soojuskiirguseks, mis soojendab ümbritsevat õhku (vett) ja hajub. 9.Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivse bilanssi korral saab maapind rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Pideva + bilanssi korral toimub pidev soojenemine, kuni maakera ära põlemiseni. Negatiivse bilanssi korral saab maapind vähem kiirgusenergiat, kui ise soojusena ära annab. Pideva – bilanssi korral toimub pidev jahtumine, ning lõpeb jäätumisega. 10.Vööndiliselt on erinevused suured. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, sest seal on kiirgusbilanss positiivne. Polaaraladel toimub tugev jahtumine, sest kiirgusbilanss on negatiivne. 11.Olulised kasvuhoonegaasid on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas,
üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Kuni 1980. aastate keskpaigani lasksid riigid osa radioaktiivsetest jäätmetest merre. 1967. aastal oli nendr koguhulk 20 000 tonni, 1983. aastal juba 100 000 tonni. Hispaania ranniku lähedal, kuhu jäätmed heideti, kasvas radioaktiivsus sama perioodiga 7 korda. Nüüdseks on jõutud rahvusvaheliste kokkulepeteni lõpetada radioaktiivsete jäätmete ladustamine merre. Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käesoleval ajal on inimtegevus
raha vaja läheb. Samuti on halvas olukorras ka tarbimine. Inimesed jälgivad rohkem, mida nad ostaavad ning mõtlevad enne mitu korda kas neil tõesti seda vaja läheb. Toidupoodidel jääb järjest rohkem alles toiduained, mis lähevad halvaks ja nendega ei ole muud teha kui ära visata. Läti oli üks suuremaid Eesti toodete ostjaid, kuid nemad on veel hullemas olukorras kui meie. Seega on ka Eesti eksport vähenenud. Teiseks suureks uue sajandi väljakutseks on globaalne kliima soojenemine. Esimese mõttega võib tunduda, et mis on seal halba. Ilm läheb soojemaks ja kõigil on hea olla, kuid tegelikult toob see kaasa väga palju halba. Põhiliseks kliima soojenemise põhjuseks peetakse liiga suurt süsinikdioksiidi taset atmosfääris, lihtsamalt öeldes sõidavad inimesed liiga palju autoga. Alguses võib tunduda, et lahendus on väga lihtne: tuleb sõita jalgrattaga ja kasutada ühistransporti. Halba see muidugi ei teeks, kuid inimesed on liiga palju kahju juba teinud.
soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maapinna soojenemine, ärekõrb. Neg kiirgusb-annab soojuskiirgust rohkem ära. Kiirgusen saab juurde vähe. Maapinna jaht, jätumine Tuule teke-õhurõu territoriaalne erinevus. Õhu paneb liikuma gradientjõud. Tuule suunda mõjutavateks coriolisi jõud ( inertsjõud, mis tekib maa pöörlemise tõttu ümber oma telje. Kõik kehad kalduvad otsesihist kõrvale. Põhjap parem, lõunap vasak. Tugevaim c.jõud poolustel ja puudub ekvaatoril ) , aluspinna hõõrdejõud maapinna kohal tuule kiirus väheneb
seened ja taimed sünteesivad ja aatomite ja molekulide vaheliste sidemete muundavad orgaanilist ainet. Mulla energia ( tuumaelektri jaamas, tähtedes ja mineraalne osa pärineb litosfäärist. päikeses) Pedosfääri tüsedus võib ulatuda mõnest Sise- ehk soojusenergia on keha iga sentimeetrist mõnekümne meetrini. molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega summa. (maapinna soojenemine ja keemiliselt sidumata vee: maailmamere. veekogu soojenemine ja jahtumine) Järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, Laineenergia on laineliikumisega seotud atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdrosfäär on energia, mis näiteks veekogude lainetuse litosfäärist väiksema tihedusega ja vesi puhul on saadud gravitatsioonienergiast märksa liikuvam kkui kivimid litosfääris. (tõusu-mõõnalained)
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeva ühiskonnas on paljusid hirme ning probleeme. Elame ajastul, kus kliima soojenemine, terrorism, haigused ning looduskatastroofid on igapäevaellu kuuluv osa. Mis on siiski kõige suuremad hirmud, mis meid ümbritsevad ning mida need endaga kaasa toovad? Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleeme hetkel on globaalne kliima soojenemine. Inimeste hoolimatu käitumine looduse suhtes ning mõtlematus toob endaga kaasa tõsiseid tagajärgi. Tormid, põuad, üleujutused, jäämasside sulamine, meretaseme tõus ning vihmametsade hävimine moodustavad vaid osa inimkonda tabavatest katastroofidest. Viimase paarikümne aastaga liigselt õhku paisatud süsihappegaas on temperatuuri oluliselt suurendanud. Teadlased on arvamusel, et just inimesed põhjustavad praegust kaootilist soojenemist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
