Laamade liikumine. Meteoriidid. Astronoomiliste tegurite muutumine aja jooksul. Päikese aktiivsuse muutumine. 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi Probleemid kohastumisega, liikide leviala muutused, väljasuremine, tudra ja taigametsade pindala vähenemine, kõrbete laienemine, mandrijää sulamine. 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile Viimastel aastakümnetel on aasta keskmine õhutemperatuur märgatavalt tõusnud. Kliima soojenemine on toimunud ainult talve ja kevade arvelt. 26. Ülesanded töölehelt ja Terast! POLAARJOONED – kujutletav ümbritsevast õhumassist joon maakera pinnal, millest kõrgema õhurõhuga pöörise ala. alates pooluse suunas esinevad MUSSOON – püsiv ja suure polaaröö ja polaarpäev. ulatusega tuul, mille suund PÖÖRIJOONED – kujutletav joon muutub vastavalt aastaajale.
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaaniline liikumine on suhteline. Ühe ja sama keha liikumine erinevate kehade suhtes on erinev. Keha liikumise kirjeldamiseks tuleb näidata, millise keha suhtes liikumist vaadeldakse. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Taustkehaga seotud koordinaatide süsteem (x,y ja z telg, kulgliikumisel ka vaid x-telg) ja kell aja arvestamiseks moodustavad taustsüsteemi, mis võimaldab määrata liikuva keha asendit mis tahes ajahetkel. Igal kehal on kindlad mõõtmed. Keha eri osad asuvad ruumi eri kohtades. Siiski puudub paljudes ülesannetes vajadus näidata keha üksikute osade asendit. Kui keha mõõtmed, võrreldes kaugustega teiste kehadeni, on väikesed, siis võib seda keha lugeda ainepunktiks (punktmassiks). Nii võib näiteks toimida, uurides planeetide liikumist ümber Päikese. ...
KESKKONNAÕIGUS Hannes Veinla Kliima soojenemine e. kasvuhooneefekt. Kiht gaasidest (süsihappegaas CO2, metaan CH4, dilämmastikoksiid N2O ja troposfääri osoon O3), mis laseb läbi Päikses soojust ja takistab selle tagasipöördumist kosmosesse. Probleemid sellest, et gaasid kontsentreeruvad liigselt ja hoiavad kinni liiga palju soojust. Osoonikihi hõrenemine e. osooniaugud Atmosfääri osa, mis sisaldab palju O3. Kõrguselt 10-50 km, peamine osa 20-26 km. Osoonikiht neelab peamise osa Päikses UV-kiirgusest. Hõrenemist põhjustavad CFC-gaasid (ChloreFluoroCarbons kloori-luori-süsinkuühendid) 1985 Viin konventsioon, 1987 Montreali protokoll, Eesti ühines 1996. Loodusvarade üleekspluateerimine 2002 Johannesburg ÜRO säästva arengu konverents. Keskkonnaprobleemid, vaesus, haigused, arenguabi, inimõigused. Riskid ex post hüvitamine ex ante ennetamine curative model tagajärgedele suunatud mudel preventive model vältimisele suunatud mude...
sõltub Atlandi ookeanilt läänetuultega maismaale kanduvast niiskest õhuvoolust.Kui läänetuule mõju on suurem siis on talved pehmed ja suladega,kui aga nõrgem siis tuuled puhuvad valdavalt maismaa poolt kujundades külmemat ja püsivama lumekattega ilma. - Mussoon on ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades(nt.Lõuna-Aasia), milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks.Seda põhjustab mandri ja ookeani ebaühtlane soojenemine ja jahtumine.Tuul puhub talvel maalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaale. - Õhumass on tohutu suur õhu hulk,mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused.(temperatuur,niiskus) - Õhurõhk on rõhk mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal(norm.760 mmHg) - Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus,kus pilve sees
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitus 20.selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; Kiirgusbalanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.
molekulaarbioloogia. Seos on seletava-kirjeldava teaduse tasemel. Seega tegeleb biogeograafia peamiselt organismide leviku uurimisega maakeral ja organismide koosluste ülemaailmsete seaduspärasustega. Biogeograafia meetodid · Ei ole eksperimentaalne. Katseid teha on raske ja oleks teha ebaeetiline, sest võib rikkuda loodust. · Kasutatakse looduslikke eksperimente. Nt jääaeg suur kliimamuutus, ka praegune kliima soojenemine. · Ekspeditsioonid: kollektsioonid oluline andmebaasistamiseks saab järeldada kuidas on evolutsioon toimunud. · Töö arvuti taga andmekogud arvutis, uued meetodid nagu GIS, mudelid, molekulaarbioloogia DNA järjestused, metaanalüüsid miks mingi seos varieerub globaalselt) Biogeograafia seaduspärad. Taksoni areaal e. levila geograafiline ala, kus mingi takson on levinud seda
Meres on limiteerivaks teguriks lämmastik ja magevees fosfor. Suurenenud on ka teiste gaaside hulk (eriti metaan CH4, aga ka klorofluorosüsinik - ClFC, osoon ja lämmastikoksiid). Polaarpiirkondades on puuritud puurkärne jääst. Mõõdetud erinevate aastate gaaside sisaldust. Metaan on ohtlikum kui CO 2. Selle tase suureneb aastas umbes 1% (põhjused: riisipõllud, loomakasvatus ja sood). ClFC'd toodetakse kunstlikult, tekib prügilates. Meri tõuseb aastas 2,4 mm. Kõige suurem soojenemine polaarpiirkonnas. Kui vee hulk väheneb, temp tõuseb, mõjutab see eriti külmaveeorganimisme. Happevihmad Suurim väävli õhku paiskaja on Ruhri bassein (Saksamaa ja Poola vaheline söekaevandus). Happevihmad kuni Lõuna-Eestini. Rootsit kõige rohkem kahjustanud. Kahjustuvad okaspuude okkad need lähevad punaseks. Kooslused vesikeskkondades Kõige tõsisemad ökoloogilised mõjurid kogu globaalse muutlikkuse paketis on bioloogiliste saasteainete
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Merlin-Hans Hiiekivi VALGUSTUS TÖÖKOHAS Kursusetöö Biotehniliste süsteemide õppekava Juhendaja: dotsent Oliver Sada PhD Tartu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1Mõisted................................................................................................................. 4 2Kuidas mõõdetakse.............................................................................................. 5 3Valgustus.............................................................................................................. 5 1Loomulik valgustus............................................................................................... 5 2Tehisvalgustus..........................................................................
Endistele rannikutele kuhjusid luited ja rannavallid.Seetõttu on ulatuslikud Lääne-Eesti madalikud kaetud soodega ning tekkis rohkelt soostunud ja lodustunud metsakooslusi,veerohkete jõgede kallastel arenesid lammimetsad, millest vähesed on säilinud tänaseni.Tuulekuhjelistele aladele kujunesid luitemetsad -peamiselt palu- ja nõmmekooslused. ·Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt taandus mandrijääaeglaselt ning tungis mitmel korral ajutiselt lõunasse, seejärel tõrjus kliima soojenemine jäätagasi põhja. Tekkisid rohked mandrijääst mahajäetud ja sulavete ümberkorraldatud setetest pinnavormid iseloomulike moreenmuldadega. Olenevalt moreeni kivimilisest osast leidub väga erinevaid mullatüüpe, alates vaestest savikatest muldadest Lõuna-Eestis kuni paekivikoreste, maaviljeluseks väga sobivate viljakate muldadeni Pandiveres. Jääsulavete tegevusel tekkisid nii liivased sandurid kui sügavale aluspõhja lõikunud ürgorud,
Jõgede äravoolu mõõduks on vooluhulk. See on vee kogus m3 või liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget. Seda, kuidas jõe vooluhulk mingi pikema aja, nt aasta jooksul muutub, nim jõe veereziimiks. Väga suurt mõju maailma kliimale avaldab piki Vaikse ookeani Ecuadori ja Peruu rannikut liikuv soe pindmine vesi. Seda ilmastikunähtuste kogumit nim El Nino`ks (Hispaania - jeesuse lapsuke). Ookeani vee pindmiste kihtide tugev soojenemine takistab oluliselt külmema ja toitainete rikka süvavee pinnale kerkimist. El Nino tekib tavaliselt jõulude paiku ning kestab mõnest nöädalast mitme kuuni. Viimasel aastakümnel on esinenud märksa tugevamaid soojenemisi ning mitu aastat kestvaid El Ninosid. Elu säilimise ning kogu geograafilise keskkonna funktsioneerimise seisukohalt on maailmameri kogu planeedi jaoks kõige tähtsam keskkond. Seepärast on ookeanide ja merede kaitse kõikvõimalike kahjulike mõjude eest ülioluline.
rauaaja algul. Keldi põllud on esiajalooline põllusüsteem, milles põllulapid on (peaaegu) täielikult ümbritsetud madalate liivast, kividest või neist mõlemast koosnevate vallidega. Kelti põllud olid levinud peamiselt Inglismaal, Madalmaades, Põhja-Saksamaal, Taanis, Lõuna-Rootsis ja Ojamaal. Nad hakkasid levima hilispronksiajal ja jäeti maha rooma rauaaja keskel. Üks võimalik põhjus selleks oli kliima soojenemine umbes 2 kraadi võrra 3. sajandil ema. See tõi kaasa sademete hulga kasvu, mille tagajärjel õhukesed paepealsed mullad muutusid väheviljakaks ning asustus nihkus paksematele rähkmuldadele. Keldi põllusüsteemid katavad vahel sadu hektareid, kuid pole enamasti rajatud korraga. Põllusüsteemi eri osad olid ka eri aegadel kasutuses ning osa maad oli alati kesa all. Keldi põlde võidi harida erineval moel. Sageli jäeti põld peale paariaastast kasutamist 10-20 a
Spermid väiksemad Munarakk suurem Spermides vähe toitaiteid Munarakus palju toitained Toodetakse kõrge eani Saavad otsa 45-55 eluaastal Toodetakse uued, terved juurde Uusi juurde ei teki (ovogoone) (spermatogoone) 2. Ökoloogilised globaalprobleemid Rahvastikuprobleemid, Jäätmeprobleemid, Veekriis ja veekogude reostumine, Hapestumine, Osoonikihi hõrenemine, Kliima soojenemine, Energiaprobleemid, Liikide mitmekesisus 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest Nr. 19 1. Inimese viljastumine. Inimese embrüogenees Viljastumine *Munajuha laienenud osas toimub viljastumine. *VILJASTUMINE on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgnev tuumade ühinemine. *Viljastumise tagajärjel on munaraku tuumas täiskomplekt kromosoome sugukromosoomid määravad tulevase inimese soo.
TEAB MAAILMAMERE REOSTUMISE PÕHJUSI JA ANALÜÜSIB SELLE MÕJU VEE- ELUSTIKULE, INIMESELE, MAJANDUSTEGEVUSELE JA KESKKONNALE; PÕHJENDAB MAAILMAMERE KAITSE VAJALIKKUST; Maailmamerede reostumise põhjused: · Linnade ja tehaste heitvesi- rannikul asuvad linnad ja tehased juhivad sageli oma reovee merre. · Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre. · Intensiivne laevaliiklus(õnnetused tankeritega). · Meresügavustesse maetud mürkained. · Kliima soojenemine Mõju: 32 Vee-elustikule- Setetesse, taimedesse ja loomadesse koguneb mürgiseid aineid, mis kahjustavad loomade ja taimede elu. Veekogu eutrofeerumine, mis toob kaasa endaga: · planktoni (eriti taimhõljumi) ja bentose (põhjaloomastiku) hulga suurenemine · vee-elustiku, sealhulgas kalastiku liigilise koosseisu muutumine
Tagajärjed:Muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine; Fotosünteesi aeglustumine; Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid; Mutatsioonide teke Mida saab ette võtta: Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. Kasvuhoonegaasid. Süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri Maal
Seejärel ilma külmaks muutudes võivad tingimused olla tavalisest vägagi erinevad. - Pikema soojaperioodi lõpus sadav lumekiht võib jätta niiskuse pinnalumesseja toimida ise isolaatorina. Kui nüüd tuleb kiire külm ( kas või lumesaju ajal), siis tulevad erilised lumetingimused võrreldes näiteks kesktalve samade tingimustega samal õhu temperatuuril. - Nädalatepikkune külmaperiood põhjustab pinnalume kuivamise. Lumeniiskus aga ei taastu sama kiiresti kui ilma soojenemine ja seetõttu püsib lumi võrreldes tavaliste tingimustega tuntavalt kõvemana. Oleme kogunud mõningaid näiteid, mida meie määrderühm on edukalt kasutanud erinevais tingimustes. Samuti on toodud ära eri suusaalade libisemis määrdekogemusi. Süvene käsiraamatusse ja tee samas ka oma märkmeid. Paned tähele, et määrimine ja saadud kogemuste analüüsimine on põnev ja väljakutsuv, aga samas ka tulemusi andev. Soovime,et saaksid meie raamatust tuge. 2
voimsus P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka vaiketaht eeta) =P2/P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur soltub masina tuubist ning on seda suurem, mida suurem on masin, kuundides vaga suurtes masinates isegi ule 0,98. Vaikeste, alla 10 W voimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur soltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse maarabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus voi voolutihedus liugkontaktil. Seeparast on vaga oluline luua soojuse arajuhtimiseks head jahutus tingimused. 43. Transformaatorid. Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
Tekib põhjavesi. Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre. Väike veeringe - Väike veeringe toimub maailmamere kohal. Päike soojendab vett ja vesi aurab maailmamerest õhku. Õhus veepiisakesed jahtuvad, ühinevad ja nendest moodustub pilv. Pilved tihenevad, muutuvad raskeks ning vesi sajab nendest tagasi maailmamerre. 22) Mis on El Nino ja La Nina? El Niño pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas. La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu jaEcuadori rannikul. La Niña on olukord, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. 23) Mis on AO indeks
rohkem saastet kui inimese poolt), pole see nii ohtlik, kui tööstuslik saaste. Mida intensiivsem on tööstus, seda rohkem tekib ka õhusaastet. [16, lk 84] Kuigi tekstiilitööstus, eelkõige 10 kiirmoega seotu, ei ole üks suurimaid õhusaaste allikaid, on ka sellel oma osa. Õhusaastega kaasnevad probleemid on happevihmad, toksilised sudud, kliima soojenemine, mürkkemikaalide sattumine toidulauale, ökosüsteemide muutumine jms. ,,Uurimused näitasid, et hapestumist põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid võivad õhuvoogudega kanduda tehastest tuhandete kilomeetrite kaugusele." Seega on õhusaastest saanud globaalne, riigipiire ületav probleem. Osoonisaaste pole ainuüksi tööstuspiirkondade ja suurlinnade probleem, kuna maalähedane osoon ja selle eelühendid võivad tuulega kanduda isegi tuhande kilomeetri kaugusele. [15] 2.2.4
marju, seeni, saades hingerahu? Millegi mõistmiseks on enamasti vaja sellega isiklikku kokkupuudet. Linnastuv ühiskond, kus inimese vahetu kontakt loodusega on tihti enam kui kasin, kipub talt röövima oskust loodust mõista. Filmid on siinkohal oluline meeldetuletus, olgu need siis puhtalt mõne looma, linnu, taime või looduskeskkonna käsitlused või probleemitõstatused inimese ja looduse omavaheliste suhete teemal. Rahvusvahelised probleemid: 1) Globaalne soojenemine, millele eestlased ei pööra palju tähelepanu. Olgugi, et siinses kliimas see suuri muutusi endaga kaasa ei too, on olukord Aafrikas aga sootuks teine. Varem kümnete aastate tagant toimunud põuad on Ida-Aafrikas saanud ÜRO andmetel lausa tavaliseks nähtuseks. Loodusest palju sõltuvatele hõimudele ei jää aega enda kogumiseks. Rahvusvahelise Migratsiooniameti andmetel on keskkonnapõgenikke aina rohkem
Võsu(tüve) tihedus eluiga, süsiniku hoidmine Keskkonnatingimused Valgus 1.Puude ja põõsastega pärandkooslustel on valgustingused väga heterogeensed - seega on seal palju erinevaid elupaiku (N: puisniitudel kasvavad segiläbi metsa- ja niidutaimed) 2.Puud ja põõsad leevendavad ka kesksuvist leitsakut - muld ei kuiva liialt 3.Puudeta pärandkooslustel käib suvepäevase lõõsaga koos tugev mulla soojenemine. 4.Tuul+Päike = väiksema taimestikuga aladel põud (loopealsed, osalt ka rannaniidud) 5.Seega saavad kasvada neis oludes vaid taimed, mil on kas võime vett koguda (turdtaimed soolakutel) või võime koguda ressursse ja uuendada kuivanud lehestik (maa-aluste säilitusorganitega püsikud) Niiskus 1.Kooslused jagunevad kolmeks: 1.1märgade ja niiskete paikade kooslused; 1.2parasniisked; 1.3kuivad või ajuti läbi kuivavad kooslused. 2
olid eelnevalt Euroopas tundmatud. Ristisõdade algul ütles paavst, et Jumal tahab seda et Püha Maa vallutatakse, aga peale 8 ebaõnnestunud katset hakkas inimeste usk paavsti ja Jumalasse kaota, kuna tekkis küsimus: ,,Miks jumal ei aidanud meid kui ta seda tahtis?!". Ristisõdade aegne murrang Euroopas Põllumajandus 9. sajandil toimus Euroopa põllumajanduses murrang ja see murrang tõi kaasa põllumajanduse efektiivsuse tõusu. Põhjuseks oli : · Ilmastiku soojenemine (see kestis kuni 14. sajandi alguseni) · Hakati kasutama kolmeväljasüsteemi (üks põld alati ,,puhkas" ja selle süsteemi rakendamine oli väga efektiiivne, kuna ta võimaldas osal maal puhkust ja see tagas mulla viljakuse) · Ratastega hõlmikader (raua kasutusele võtt põllutööriistade tootmises suurendas efektiivsust) Seoses põllumajandusliku efektiivsuse tõusuga suurenes haritav põllupind, saagikus tõusis,
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
ý· ulatuslik soostumine (valgvete halva äravooluga aladel). Rannajoone suure liigestatuse tõttu on ulatuslikul alal tunda mere mõju. Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele (paras-jahe niiske merelise ilmega kliima). Läänemeri Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja · Mere kiirgusbilanss suurem kui maismaal · Mere albeedo 8-10 % on väiksem kui maismaal (üle 20 %) · Merel on suurem soojuse akumuleerimise võime, vee segunemine Tulemuseks mere aeglasem soojenemine ja jahtumine Läänemere mõju ranniku kliimale · Termiline inertsus · Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele · Tugevamad tuuled ja tormid · Briisid · Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel Lumikate Esineb oktoobrist maini, kusjuures rannikualadel moodustub see palju hiljem kui sisemaal Kestab rannikul 80-100 päeva. Paksus alla 10 cm. Rannikul on suurem tuule kiirus. Rannikualadel päikesekiirgust rohkem. Rannikul väiksem madalpilvisus
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
Põlemine võib olla homogeenne mittehomogenne täielik mittetäielik Põlemise väliste tingimuste järgi jagatakse tulekahjud välis- sisetulekahjudeks lahtisteks kinnisteks Põlemist iseloomustavad parameetrid süttimistemperatuur põlemistemperatuur leekpunkt isesüttimistemperatuur Plahvatus Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja. Tuletõkked Tulemüür Tuleohutuskuja on tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus. Tuletõkkesektsioon on hoone osa või üksikruum, millest tule levik väljaspoole on
* kavandatava meetme eesmärke ei saa piisavalt saavutada liikmesriikide meetmetega * meedet on parem saavutada ühenduse meetmetega Keskkonnakaitse alal on üle-liiduliste meetmete tarvituselevõtuks mitmeid (subsidiaarsusprintsiibi seisuko- hast sobivaid) põhjendusi: * Suur osa saastuse liikidest ongi sellised, mis ei tunnista riigipiire: rahvusvaheliste veekogude saas- tamine, happevihmad, kliima soojenemine jne. * Riikide erinevad keskkonnanõuded mõjutavad kaubandust ja loovad konkurentsimoonutusi. See kahjustab siseturgu. => Keskkonnanõuded peavad olema ühtlustatud. * (Mittemateriaalsed, nö psüühilised mõjutused. Keskkonna käsitlemine inimkonna ühise pärandina (common heritage of mankind )).
o Atributsiooniteooria – inimesed seletavad teiste inimeste käitumist – keegi astub jalale, vaenulik atributsioon seletab et too tahtis meelega halvasti käituda - Observatiivne õppimisteooria – inimestel ja primaatidel kalduvus imiteerida o Peegelneuronid – vihased näoilmed stimuleerivad teistes agressiivsust Põhjused Ebameeldivad tingimused ja sündmused - Soojemas temperatuuris rohkem agressiivsust, kliima soojenemine - Müra suurendab agressiivsust - Ülerahvastus – subjektiivne tundmus et inimesi on mingis piirkonnas liiga palju (frustratsiooni-agressiooni hüpoteesi juurde) - Sotsiaalne tõrjutus – nt koolitulistajad - Provokatsioon suurendab agressiivsust - Halva tuju „ventileerimine“ suurendab agressiivsust – inimene arvab et halb tuju kaob ära kui selle endast välja saab - Relvade kohalolu suurendab agressiivsust
neutraliseerimise tõttu Koreserikkad õhukesed kannatavad valdaval osal suvel põua all · Kihisemine: põllul pinnalt, metsas kõrgemal kui 30 cm Hästi õhustatud · Metsakõdu kaltsimull, sageli puudub Kiire soojenemine kevadel · K eristatakse 4 liiki, aluseks 2 kriteeriumi: Hea veeläbilaskvusega 1. A hor. tüsedus 2. peeneselise või vähem kiviselise mullakihi tüsedus: vähem kivine A´ Fütoproduktiivsus: rohkem kivine A´´ õhematel 5 6 t ha-1, V boniteedi klass , hp. 25
keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus. Nendes on aga väheliikuv vesi ja seega tihenenud muldadel ei ole taimedel mitte ainult õhupuudus, vaid kuumematel perioodidel ka niiskusepuudus. Tihenenud mullas väheneb õhusisaldus mullas, häiritud on vee- ja õhureziim, väheneb infiltratsioonivõime, liigniiskuse oht, väheneb oluliselt mittekapillaarsete pooride maht. Suureneb soojusmahtuvus (aeglasem soojenemine ja jahtumine). Häiritud on taimede toitumine st katioonide neeldumine on piiratud. Suureneb vastupanu taimejuurte ja vihmausside tungimisele mulda. Mulla tihenemine sõltub: - koormusest rehvile tuleks kasutada laiemaid rehve - rehvi survest mullale 5 Kui kallid on topeltrattad? Sõltuvad rehvi mõõtmetest Topeltrattad on mulla erisurve vähendamise ja traktori veojõu suurendamise kallis võimalus. Enam
Atmosfääriga seotud tegurid näiteks kasvuhoonegaaside, vääveldioksiidi ja õhusaasteainete mõju, pilvisuse mõjud ning õhu, maa ja mere vastastikused mõjud. Globaalökoloogiaga seonduvaks sõlmpunktiks on kliima muutumine inimtegevuse tagajärjel: - atmosfääri koostise muutumise (CO2 jt kasvuhoonegaaside sisalduse kasv atmosfääris); - maa pindmise kihi ja taimkatte ümberkujundamine (kõrbete pealetung, troopiliste vihmametsade hävitamine). ÖL Kasvuhoonegaasid. Kliima soojenemine Läbi atmosfääri saabuvast päikesekiirgusest jõuab maapinnani ja soojendab seda umbes pool. 30% peegeldatakse ja hajutatakse atmosfäärist tagasi maailmaruumi ja 20 % neeldub atmosfääris maapinnani jõudmata. Nii tagasipeegeldumisel kui neeldumisel on oluline roll pilvedel. Maapinnani jõudnud kiirgus soojendab seda ja soojenenud maapind ning ookeanivesi kiirgavad oma temperatuurile vastava spektraalse koostisega infrapunast kiirgust. Selle kiirguse energia maksimum on
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
· Kuivsaaste ei mõjuta märgatavalt isolaatorite lahenduskarakteristikuid · Märgudes tekitab saaste isolaatorile nõrga elektrolüüdikihi takistus langeb oluliselt · Ka puhta isolaatori märgumine (vihm) tekitab isolaatori pinnale suhteliselt väikese mahueritakistusega veekihi ( =103 _m) · Sellistel tingimustel läbib isolaatori pinnal olevat kihti lekkevool, mis hakkab isolaatori pinda soojendama. · Seoses isolaatori pinna kujuga ja saaste ebaühtlusega on soojenemine ebaühtlane. · Tulemuseks aurub niiskus isolaatori pinnalt ebaühtlaselt ja mõnedes kohtades ületab aurustumiskiirus vee juurdetuleku kiiruse ning need (mõne millimeetrise laiusega) alad kuivavad. · Kuivanud ala takistus suureneb oluliselt ja kogu pinge rakendub sellele kitsale kuivanud alale. · Tulemuseks on kuivanud pinnaosa ülelöök · Ülelöögiga seotud lekkevoolu suurus sõltub ülejäänud (märja) osa takistusest ja lahenduse edasiseks arenemiseks on võimalikud kaks varianti: 1
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Urbanisatsioon linnarahvastiku osakaalu kasv. Probleemid: õhu saastatus, elupindade nappus, joogivee võimalik puudus. Kasvuhooneefekt: põhjustab kasvuhoonegaaside üha suurenev emissioon, seda nii loodulikest (vulkaanid), kui ka tehislikest (tehased) allikatest. Tagajärjed: liigiliste oosseisude vähenemine, uudsete kahjurite levik, mereveetaseme tõus, elupaikade puudus. Üldine soojenemine. Lahendused: õhusaaste vähendamine, autotranspordi kasutuse piiramine, kaitsta metsi, piirata jäätmete põletust, piirata tehaste saastet. Kasvuhoonegaasid: CO2, O3, CH4, NOx, H2O Osoonikihi hõrenemine: põhjustavad freoonid, aerosoolpakendites kasutatavad ained, kloororgaanilised ühendid, reaktiivlennukid. Happesademed: kütuste põlemisel atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga, mis põhjustavad happelise
põhiosad ja selgitada tööpõhimõtet. 13.Mida mõõdab elektriarvesti? Joonestada elektriarvesti ühendamise skeem, nimetada tema põhiosad ja selgitada tööpõhimõtet. 14.Mida nimetatakse kasuteguriks? Kuidas tähistatakse? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 12.Elektrienergia muundumine soojusenergiaks 1. Mida kujutab endast elektrivool? 2. Miks juhe elektrivoolu toimel soojeneb (kuumeneb)? 3. Millest oleneb juhtme soojenemine (kuumenemine)? 4. Milline soojushulk on 1kalor (cal)? 5. Kus kasutatakse elektrivoolu soojuslikku toimet 6. Mida nimetatakse elektriseadme kasulikuks võimsuseks? 7. Mida nimetatakse lühiseks? 8. Kuidas elektrivõrke lühisvoolude eest kaitstakse? 9. Kirjutada takistis eralduva soojuse valem kalorites. 10.Kirjutada takistis eralduva soojuse valem vattides. 13.Kirchoffi seadused. 1. Mida nimetatakse hargnemispunktiks e. sõlmeks? 2. Sõnasta Kirchoffi I seadus ja teha skeem. 3
Soojusefekti väärtusi sisaldavaid neeldumine. See seletub energia kuluga, mis läks krijtallvõre lag- elementide oksüdatsiooniaste. N: reaktsiooni võrrandeid nim. termokeemia võrranditeks. undamiseks ja molekulide või ioonide difundeerimiseks lahustis. Mõ- Zn+H 2 SO 4 = ZnSO 4 + H 2 Reaktsiooni soojus efekt oleneb välistingimustest (temperatuurist nel juhul kaasneb lahustumisega lahuse soojenemine. See seletub kee- 2KJ +Cl 2 =2 KCl + J 2 ja rõhust). Et reaktsioone saaks omavahel võrrelda, esitatakse miliste ühendite, solvaatide tekkega. Aine lahustumine võib olla seo- Zn-i reageerimisel annab Zn aatom ara 2 elektroni ja tema käsiraamatuses soojusefektide väärtused standard tingimuste tud ruumala efektiga, näiteks tekib vees etanooli või väävelhappe oksüdatsiooniaste muutub 0-st II-ni
Antropogeensed saasteained ka haloonid. Kasutatakse tulekaitsesüsteemides. Haloonid mõjuvad osoonikihile põhimõtteliselt samamoodi kui CFC ühendid. Haloonides on osooni hävitav ühend kloori asemel broom. Haloonid hävitavad osooni 3-10 korda võimsamalt kui freoonid, sest erinevalt kloorist pole broomil atmosfääris efektiivseid sidujaid. Maapinnalähedane osoon Osoon kõrge keemilise aktiivsusega oksüdant. Troposfääris olev osoon kliima soojenemine. Organismile kahjulik juba madalal kontsentratsioonil hingamisteede haigused, astma, immuunsüsteemi nõrgenemine,Taimedel lehekahjustusi. Osoonisaaste tagajärjel kahjustub ka värv, tekstiil, polümeer. Kasvuhoonegaasid Hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust- lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist. Kokku üIe 40. Gaasid, mille molekulid neelavad infrapunast kiirgust
AASTAGA KERKINUD 1,6°C VÕRRA NING SÕLTUVALT SELLEST, KUI PALJU ME PIIRAME KASVUHOONEGAASIDE ÕHKUPAISKAMIST, TÕUSEB MAAKERA KESKMINE TEMPERATUUR SELLE SAJANDI JOOKSUL VEEL 1,8° KUNI 4°C. 20. SAJANDIL KERKIS MAAILMAMERE TASE 17 SENTIMEETRI JAGU JA SELLE SAJANDI LÕPUKS VEEL KUNI 60 SENTIMEETRIT. MAAILMAMERE TASEME TÕUS SEAB SURVE ALLA MITMED PRAEGU TIHEDASTI ASUSTATUD RANNAALAD, EESTIS NÄITEKS LÄÄNEMAA JA PÄRNU. SAMUTI TOOB GLOBAALNE SOOJENEMINE ENDAGA KAASA VÄHEM LUND, KAHANEVAD LIUSTIKUD JA SULAB POOLUSTE JÄÄKATTE. POOLUSED SOOJENEVAD ROHKEM KUI EKVAATOR, TALVED ROHKEM KUI SUVED, ÖÖD ROHKEM KUI PÄEVAD. ALANUD ON GRÖÖNIMAA JÄÄKILBI SULAMINE JA KUIGI SEE KESTAB VÄHEMALT TUHAT AASTAT, VÕIB SEE MAAILMAMERE TASET LÕPUKS KERGITADA SEITSME MEETRI VÕRRA. SAMUTI TIHENEB EKSTREEMSETE ILMANÄHTUSTE, KUUMALAINETE JA TORMIDE,ESINEMISSAGEDUS. KÕIK SEE TÄHENDAB KODU JA ELATUSVÕIMALUSE KAOTUST MILJONITELE
üldine huvi ökoloogiliste probleemide vastu. Ühiskondlik huvi suunas ka akadeemilise ökoloogia arengut. Seni vaadeldi ökoloogiat lihtsalt bioloogia ühe osana ja seda õpetati peamiselt bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60- ndatel ennustati, et inimühiskond puutub kokku tõsisemate keskkonna probleemidega 30 35 aasta pärast, mis osutus õigeks, kuna meil on praegu järgmised probleemid: kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ökoloogia liigitamine · Üldine ökoloogia selgitab eluslooduse ja KK vastastikuse mõju üldisi seaduspärasusi · Autökoloogia uurib üksikorganismide ja KK vahelisi seoseid · Demökoloogia - uurib populatsioonide ja KK vahelisi seoseid
AUSTRAALIA geograafia referaat Juhendaja: Sisukord: 1. ÜLDANDMED 2. AJALUGU 3. KLIIMA 4. PINNAMOOD 5. LOODUSVARAD 6. RAHVASTIK 7. LOODUS 8. HARIDUS 9. TERVIS NING SURMAD 10.KULTUUR 11.MAJANDUS 12.ENERGIAMAJANDUS 13.PÕLLUMAJANDUS 14.VEONDUS 15.EKSPORT/IMPORT 16.TURISM 17.SPORT 18.STATISTIKA 19.KASUTATUD MATERJAL/VIITED 1. ÜLDANDMED Austraalia on maailmajagu ja manner lõunapoolkeral. Põhjast lõunasse on mandri ulatus 3200, läänest itta 4100 km. Läänes ja lõunas piirneb Austraalia India ookeaniga, idas ja põhjas Vaikse ookeani meredega- Tasmani, Koralli-, Timori ja Arafura merega. Rannajoon on vähe liigestunud: põhjas sopistub Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare vahel mandrisse Carpentaria laht, lõunarannikut uhub suur Austraalia laht. Tasmaania saart eraldab mandrist 224 km laiune Bassi väin. Kirderannikut ääristab 2300 km pikkune Suur Vallrahu Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühend...
Ajaloolased vaidlevad senimaani nende põhjuste üle, mis sundis nii paljusid põhjamaalasi oma kodurannast nii kaugele suunduma. See võis olla tingitud tänu tehnoloogilistele edusammudele laevaehituses, kuid ajendit kui sellist ei saanud need ju endast kujutada. Kahtlemata võis olla üheks teguriks demograafiline surve, aga see ei võinud olla oluliselt tugevam kui varem. Pigem tundub, et sealsed elutingimused muudkui paranesid ja need võisid tulla kliima märgatavast soojenemisest. Soojenemine pani aluse liustike sulamisele, seega muutusid talved talutavamaks ja see vähendas omakorda väikelaste suremust, mille tulemusena tekkis arvukamalt nooremaid maaomandita poegi, kes olid valmis seiklema minema. (Allan 2004:12). Esimesteks rändajateks võib nimetada praegusel Rootsi alal elavaid viikingeid, kes suundusid oma hea geograafilise asendi tõttu itta. Peamiselt tungisid nad Läänemerd ületades ja edasi mööda suuri jõgikondi Venemaale. Võtnud
sajandi saunaks. Infrapunasaun ehk IP-saun on uus - vähe aega nõudev - sauna kasutamise viis. Optimaalne higistamine saavutatakse infrapunasaunas 45-e kraadise õhutemperatuuri juures juba 30 minutiga. Saunas puudub elektrikerisele omane õhu ionisatsioon, sest pole silmale nähtavat hõõgumist. Infrapunasaunas õhku ei kuumutata ja auru ei kasutata. Infrapunasaunas higistab inimene kolm korda rohkem kui tavalises saunas, sest kudede soojenemine toimub sügavuti ja keharakkude temperatuur viiakse sealjuures optimaalselt 38,5 kraadini. Juba 10 minuti pärast hakkab higi voolama - seda juhul, kui eelnevalt on rohkelt vett joodud. Infrapunasauna toime: - sobib treeningueelseks soojenduseks kui ka treeningujärgseks lõdvestuseks - varustab lihaseid hapnikurikka verega, mis aitab kaasa ainevahetuse jääkproduktide eemaldumisel - aitab kaasa rasvkoe ja tselluliidi vähenemisele (30 minutiga 600 kcal)
Madalatel temp on õhu liikumiskiiruse tõus 1m/s võrreldav temperatuuri langusega 2-5C võrra (külmatunne). Soodustab soojusvahetust konvektsiooni teel, soojuse väljutamine suureneb (soodustab aurumist), organism jahtub. CO2 (süsihappegaas) värvusetu ja nõrga hapuka lõhnaga gaas, õhust 1,5 korda raskem. Väljahingatavas õhus 4%. Sisaldus õhus kasvab aeglaselt fossiilkütuste põletamise ja vihmametsa hävitamise tagajärjel kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Ei ole mürgine, kuid ei toeta ka hingamist. Laudas: loomade hingamine, uurea kiire lagunemine ja läga kuivaine anaeroobne lagunemine, söödajääkide lagunemine. Alla 10 000ppm ei oma loomadele toksilist toimet. Püsivalt kõrge kontsentratsioon põhjustav: vere leeliselise fosfataasi tõus, immuunsüsteemi nõrgenemine, hingamise kiirenemine. NH3 (ammoniaak) värvusetu, terava lõhnaga õhust tunduvalt kergem gaas. Lahustub väga hästi vees.
koraan ning ''Tuhat ja üks ööd''. Samuti õppisid nad kasutama kompassi, püssirohtu. Nende keelest tulevad paljud tänapäeval tuntud sõnad: sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur jt. 14) Keskaegsete linnade tekkimine Suure rahvaste rändamise tagajärjel enamus vanaaja linnu hävisid või hääbusid. Keskaegsete linnade tekkimine jääb 10. 11. sajandi vahele. Linnade tekkimise eeldused: · muudatused põlluharimises. Tekkis ratastega hõlmader, kolmeväljasüsteem ning kliima soojenemine aitas kaasa. Tänu sellele olid põllud saagirikkad ja toidud olid mitmekesisemad. See tõi kaasa Euroopa rahva kiire kasvu. · käsitöö eraldus põlluharimisest. Varakeskajal valitses naturaalmajandus. Selle lõpus hakkasid enamus talupoegi tegelema käsitööga. Linnad tekkisid turuplatsi juurde. Turuplats tekkis kaubateede ristumiskohtadele ja feodaali kindluse juurde. Sinna turuplatsi juurde jäidki talupojad elama
eesvoolul, kanalil ning veejuhtmel 50 meetrit; 5) Kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul, kanalil ja veejuhtmel, välja arvatud dreenid ja kollektorid, ning allikal 25 meetrit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas
ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse
Madalatel temp on õhu liikumiskiiruse tõus 1m/s võrreldav temperatuuri langusega 2-5⁰C võrra (külmatunne). Soodustab soojusvahetust konvektsiooni teel, soojuse väljutamine suureneb (soodustab aurumist), organism jahtub. CO2 (süsihappegaas) – värvusetu ja nõrga hapuka lõhnaga gaas, õhust 1,5 korda raskem. Väljahingatavas õhus 4%. Sisaldus õhus kasvab aeglaselt – fossiilkütuste põletamise ja vihmametsa hävitamise tagajärjel – kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Ei ole mürgine, kuid ei toeta ka hingamist. Laudas: loomade hingamine, uurea kiire lagunemine ja läga kuivaine anaeroobne lagunemine, söödajääkide lagunemine. Alla 10 000ppm ei oma loomadele toksilist toimet. Püsivalt kõrge kontsentratsioon põhjustav: vere leeliselise fosfataasi tõus, immuunsüsteemi nõrgenemine, hingamise kiirenemine. NH3 (ammoniaak) – värvusetu, terava lõhnaga õhust tunduvalt kergem gaas. Lahustub väga hästi vees.
ja haldustasandil, kus nad annavad parima tulemuse; traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine. Säästev areng: Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna seostatud areng, mis arvestab keskkonna taluvuspiiride ning ressursside säilitamise vajadusega. Säästva arengu põhimõte: Tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. 11.) KESKKONNASEISUND Suurimad keskkonnaprobleemid maailmas: Globaalne soojenemine, Liigne nafta tarbimine, Märgalade kadumine, Hiigeltammide kasv, Korallriffide kadumine, Liigne kalastamine, Tuumajäätmed Suurimad keskkonnaprobleemid Eestis: Õhu saastatus, jääkreostus, põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus; Veekogude ebaratsionaalne kasutamine, reostamine ja eutrofeerumine. Vee- elustiku, sealhulgas kalavarude taastootmise ja kvaliteedi langus; Keskkonna saastamine jäätmetega; jäätmetega alade kasv, jäätmekäitluse, sealhulgas ohtlike jäätmete käitluse
Elektriajami põhivõrrandite rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke. Enamasti takistab takistusmoment ajami liikumist, mõnel juhul võib ta aga seda soodustada. Kui inertsimoment on püsiv suurus (J = const), siis muutub valem lihtsamaks: Kui elektriajamis on edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Analoogselt momendi valemiga saame jõudude tasakaalu valemi Kui mass on püsiva suurusega, siis 32. Elektrimootori soojenemine ja jahtumine. Elektrimasin valmistatakse mitmesugustest soojustehniliselt erinevatest materjalidest. Soojus eraldub mootori välispinnalt kiirguse, soojusjuhtivuse ja õhu liikumise teel. Soojuse ülekanne pöörlevalt osalt seisvale või välispinnalt keskkonda sundventilatsiooni korral on keerukam. Reaalse mootori üksikasjalik soojusarvutus on keerukas. Praktilistes arvutustes vaadeldakse elektrimasinat homogeense tahke kehana, mille temperatuur on ühtne kõigis punktides.
kui jääda rannikuvetes. Mitte ainult nad kannatavad toidupuuduse, kuid linde ära tavaline erinevaid rannikualadel kala saagiks ainult lõhe. Kriitiline küsimus on, kuidas suur temperatuuri tõus võib Maa veresoonkonna talu enne tuule mudeleid, mis blokeerivad Tõusuhoovus saanud domineeriva või merehoovus viia oma asukoha või suuna jäädavalt. Kas toetad et toimub globaalne soojenemine või mitte? Kalade kollapseerumine Aasia meres. Nafta katastroofid(tankerid laiali jooksnud) . Läbi toiduahela satuvad raskemetallid ringlusesse. 7.Veorganismide tähtsus inimtoiduna , kalatoodete tarbimine Eestis ja Mujal EL-s (L1, 17-26) Kaasajal on haritavat maad 44 millionit km2, millelt saadakse kuni 98% maailmas tarbitavast inimtoidust. Ülejäänud 2% saadakse nn. "ookeani põldudelt", mille kogupindalal on aga koguni 360 millionit km2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
