8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Rahuldab praeguse põlvkonna vajadus, seadmata ohtu tulevase põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonnasäästlikku arengut. Keskkonna jätkusuutlikus: 1. Kliima soojenemine 2. Kõrbestumine 3. Vihmametsade hävimine 4. Vee puudus 5. Loodusreostus Jätkusuutlik valitsemine :1. Kaasav ja läbipaistev 2. Legitiimsus Võimulolijad hindavad rahvaga samu väärtusi. 3. Efektiivsus eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine. Sotsiaalne jätkusuutlikus: 1
rahavastiku juurdekasv. Regionaalsed (7): happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus, reostumine. Kohalikud (5): õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus a reostumine. Kliima soojenemise põhjused: Antropogeensed: fossiilkütuste kasutamine ja kasvuhoonegaasid, freoonid. Looduslikud: päikesekiirguse kõikumine, ookeanide soojenemine. Kliimasoojenemise mõjud (5): ilmastik, jääkatte vähenemine, muutused sademetes ja taimestikus, muutused rannikualadel, muutused ookeanites. BM tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Kolm põhiosa: geneetiline, liigiline ja ökoloogiline mitmekesisus. Liigid suervad välja (7): elupaikade hävimine, KK kvaliteedi langus, maastike killustumine, jaht, tolmendajate puudumine, võõrliikide mõju.
8. Infosõjas on riikidel kiirus ja leidlikus oluline. Ühiskonna jätkusuutlikus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. Ühiskonna jätkusuutlikus Jätkusuutlikus Ühildada majanduskasv ja keskkonnahoid. Rahuldab praeguse põlvkonna vajadus, seadmata ohtu tulevase põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikkus sisaldab endas keskkonnasäästlikku arengut. Keskkonna jätkusuutlikus: 1. Kliima soojenemine 2. Kõrbestumine 3. Vihmametsade hävimine 4. Vee puudus 5. Loodusreostus Jätkusuutlik valitsemine :1. Kaasav ja läbipaistev 2. Legitiimsus Võimulolijad hindavad rahvaga samu väärtusi. 3. Efektiivsus eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine. Sotsiaalne jätkusuutlikus: 1
kõrbetele oma näo Vihmamets niiske, soe, kõige rohkem taime ja loomaliike, sademeid pole, kliima on ühtlane.(aafrika keskosa, Lõuna ameeerika, kagu aasia) puna ja kollamullad, ferralsol Tuuleerrosioon ehk deflatsioon Settekivimid kulutus, murenemine, settimine, liivakivi, lubjakivi Moondekivimid - soojus rõhk, geniss Tardkivimid sulamine, tardumine, graniit Füüsikaline murenemine rabenemine soojenemine ja pisumine, peenestub mitme suurustega osakesteks, Keemiline porsumine palav kliima, keemilise reaktsiooni käigus osa aineid lahustuvad ja osa eraldub 16:07 Metsamajandus Suurima puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Parasvöötme okasmetsad kasvavad aeglaselt, vähe puuliike, tseluloos, paber, ehitusmaterjaal
PEDOSFÄÄR Otsene vajadus muldi ja nende omadusi tundma õppida tekkis inimestel umbes 7-8 aastatuhande eest, kui nad jäid paikseks ja tegid algust maaviljelusega. See aitas tõsta muldade viljakust. Mullateadus eraldus geoloogiast 18. sajandil. Mullateadlane Dokutsajev lõi õpetuse mullateguritest ning näitas, et muld on kujunenud mitmete loodustegurite vastastikuse toime tulemusena. Tänapäeval uurib mullateadus enamat, kui ainult maakasutuslikult hädavajalike mulla omaduste tundmaõppimine, mullaviljakuse küsimused ning muldade kaardistamine. Ökosüsteemis talitleb muld filtrina, mis seob ja puhastab õhust saabuvat tolmu ja sademeid. Inimtegevuse poolt rikutud või keemiliselt saastatud mulla puhul kasvab ka põhjavee saastumise oht. Paljud inimkonda puudutavad globaalprobleemid on seotud mulla ja selle säästlikult kasutamisega (toidutootmine, kõrbestumine, vihmametsade hävimine). Murenemine on kivimite ...
tase on reguleeritud riigiti, näiteks USA's on see 1,6 W/kg ning Euroopas on see 2W/kg. Infot SAR taseme kohta koos muu kasliku infoga võib leida tootja koduleheküljel ja teistel saitidel. Kui rääkida termilistest effektidest inimesele, siis kasutades mobiili tõuseb temperatuur kohal, kus seadet kasutatakse, sest mobiilid kasutavad mikrolainekiirgust ning selle üks hästi mõistetud effekte on dielektriline soojenemine. Kuid selle mõju on väiksem kui näiteks olla otsese päikesevalguse käes, sest aju vereringe on suuteline hajuatama üleliigse kuumuse suurendades vere liikuvust. Silma sarvkestal selline mehhanism aga puudub ning näiteks katsed küülikutel näitab, et silmale tekkis kae kui neid hoiti SAR kiirguses 2-3 tundi väärtusega 100-140 W/kg. Siiamaani pole mobiilide kasutamist seostatud enneaegse kae tekkega, kuna neil on piirangud SAR väärtuses. 3.3 Juhtmevaba LAN ja Bluetooth
11. Mis tagajärgi inimesele ja loodusele toob kaasa maailmamere reostumine? Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahele kaudu inimeseni, rannikudalad reostuvad (mõju turismile), vetikate vohamine, korallide hävimine. 12. Nimeta võimalusi maailmamere reostumiseks (reostusallikaid) Tööstuse olme, meresügavusse maetud mürkained, põllumajandusreostus (väetised), intensiivne kalastamine, kliima soojenemine, laevaliiklus (õnnetused tankeritega) 13. Milliste harude vahel ja kuidas jaguneb Eesti põhjavee võtmine? Salvkaevuga ja puurkauevuga 14. Millistes Eesti linnades kasutatakse joogiveena pinnavett? Tallinnas ja Narvas. 15. Kuidas erineb puurkaev salvkaevust? Puurkaevude rajamiseks on vaja nt projekti, aga salvkaevude rajamiseks mitte.Salvkaev on põhjaveekihini, kuid puurkaev võtab vett sügavalt põhjaveekihtidest. 16. Nimeta reovee puhastamise etapid. 1
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
Õhurõhu muutus mõjutab Hg samba kõrgust Aneroidbaromeeter – Põhiosaks õhutühi karbike, mille kaanele kinnitatud osuti. Õhurõhu muutus paneb kaane võnkuma Tuul: Õhumasside horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu ebaühtlasest jaotusest maapinnal Coriolise jõud: Tingitud maa pöörlemisest ümber oma telje Briisid: Esinevad merede, ookeanide ja suurte järvede rannikul Tekke põhjuseks maapinna ja vee erinev soojenemine – maapind soojeneb kiiremini, soojendab õhukihti enda kohal, soe õhk tõuseb, tekivad vertikaalsed õhuvoolud. Tekib õhurõhu vahe – tuul Föön: Soe ja kuiv tuul, mis puhub mägedelt alla orgu või madalikule Tuult iseloomustavad suurused: Suund – ilmakaare järgi, millisest suunast puhub Kiirus – m/s, km/h Puhangulisus – kui maksimaalne on üle 5 m/s suurem kui keskmine Tuule mõõtmine:
langevad tagasi maale. d. Osoonikihi hõrenemine: Põhjused: atmosfööri paisatud saasteained (freoonid ja lämmastikoksiidid), vanemad külmutusseaded, aerosoolid, ehitusmaterjalide tööstus, õhukonditsioneerid Tagajärjed: muutused taimede keemilises koostises, nende kasvu pidurdamine, fotosünteesi aeglustumine, kahjustab inimeste immuunsüsteemi, võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid, mutatsioonide teke e. Kliima soojenemine: Põhjused: inimtegevuse (tööstus, energiatootmine,jäätmemajandus) tagajärjel satuvad õhku kasvuhoonegaasid, süsihappegaas kogub soojust, hoides temperatuuri maal ebakõlblikuna, metaani eraldumine, lennukite heitgaasidest pärineb dilämmastikoksiidi Tagajärjed: Alpi suusakeskuste hooaeg lüheneb, erinevate loodusvööndite muutumine (nt kõrbevad võivad
Vesiniku isotoobi deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Veenusel Maa omaga laseb oletada, et algselt oli Veenusel umbes samapalju vett kui Maal.On näiteks arvutatud, et kui kogu Veenuse atmosfääris leiduv vesi (ka erinevate ühendite koostises) asetuks ühtlase kihina Veenuse pinnale siis see kataks planeedi praegu 3 cm paksuse kihiga. Võrdluseks Maal oleks selline kiht 3 km läbimõõduga. Veenuse endise kliima on maises mõistes hävitanud kasvuhooneefektist tingitud peatumatu soojenemine. Kui Maa atmosfääri kuumutataks Veenusel oleva temperatuurini, siis ookeanid aurustuksid ja veeauru rõhk oleks 300 atmosfääri. (Tegelikult on meil veeauru rõhk alumistes õhukihtides umbes tuhandik atmosfääri.) Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Ehatäht ja Koidutäht
happelise reaktsiooniga sademed 15. Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest 16. Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär 17. Kantserogeenne aine keemilise koostise ja päritoluga aine, mis organismi sattudes võib põhjustada või soodustada kasvajate teket 18. Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine 20. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. 22. Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 23
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mõiste tähendus ning kasutuselevõtt.....................................................................2 Suurimad probleemid maailmas............................................................................. 3 Jätkusuutlik areng maailmas................................................................................... 4 Euroopa Liidu säästva arengu strateegia...............................................................5 Eesti säästva arengu strateegia............................................................................. 6 Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse?................................................8 Kokkuvõte.............................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus.......................................
Paapinnal hõõrdumise tõttu on ülekaalus edelatuuled. Läänetuultega tuleb meile niiske õhuvool sademeid palju, talved pehmed. Läänepool on soojem idapool läheb järjest külmemaks. Selles piirkonnas (60-ndad laiuskraadid) tekivad tõusvad õhuvoolud ( madalrõhuala). Vastastikku likuvad soe ja külm õhumass ei segune ja neid jääb eraldama polaarfront Mussoon e. sessoonsed tuuled monsoon Tekivad suurte mandrite äärealadel. Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. (India, Pakistan Induse ja Gangese jõgi) Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele põuaperiood. Meremussoon e. suvine mussoon - suvel on kõik vastupidi. Maa on soojem kui
soojuskiirgus väljumine on takistatud; see neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Inimtegevuse tagajärjel on kasvanud süsihappegaasi, metaani ja naerugaasi hulk atmosfääris, mis on suured soojuskiirguse neelajad. 23. Nimeta kliimamuutusi põhjustavaid tegureid Päikesekiirgus, inimtegevus, albeedo, mandrite paigutus ja kasvuhoonegaasid 24. Nimeta kliimamuutuste võimalikke tagajärgi Globaalne soojenemine, merevee taseme tõus, metsatulekahjud 25. Iseloomusta kliimamuutuste mõju Eestile Merevee taseme tõus üleujutab rannikuäärsed alad, Lõuna-Eestis metsatulekahjud 26. Ülesanded töölehelt ja Terast! Mõisted: polaarjoon -on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. pöörijoon - Pöörijoon on kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon)
põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid globaalne kliimamuutus kasvuhooneefekt atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks loodusressursside ületarbimine rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid ressursside kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades; jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES
e) Võitlus demokraatia eest: 1989 Pekingis Taevase Rahu väljakul üliõpilaste meeleavaldused, mille sõjavägi uputas verre säilis kommunistlik diktatuur, KP etteotsa jäiga joone pooldajad f) Välispoliitika: NSV Liiduga algul sõbralikud suhted majandusabi suhete halvenemine Hrustsovi ajal, kuna Maod ärritas kriitika Stalini aadressil 1969 relvastatud piirikonflikt I korda sotsialistlike riikide vahel 80ndate keskpaigast suhete soojenemine USA-ga suhted halvad USA ei tunnustanud Hiina RVd , toetades Taivani valitsust, kes esindas Hiinat ka ÜROs + Korea sõda suhete paranemine 70ndate II poolel Nixoni visiit 1972 ja diplomaatilised suhted 1979 Kommunistliku süsteemi kujunemine ja areng 4. Sotsialismimaad d) Kujunemine: · II maailmasõja lõppedes kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevas 7 Ida-Euroopa riigis oma
temperatuur -18°C, praeguse +15°C asemel:kogu maakera oleks kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. 6. Mida saate isiklikult teha, et kasvuhooneefekt ei süveneks? 1. Tootma vähem prügi 2. Kasutama rohkem ühistransporti 7. Milliste globaalprobleemide mõju on Eestis otseselt tuntav ning milliste mõju pole märgata? Otseselt tuntav: kliimamuutus, õhusaaste, mulla vaesumine, AIDSi levik jne. Mõju pole märgata: globaalne soojenemine, osoonikihi hõrenemine, maavarade ammendumine 8. Juba vanad eestlased kasutasid põlluharimisel külvikordade vaheldumist. Tooge välja kolm tänapäeva teadmistele tuginevat põhjust, miks selline põllundus on otstarbekas. 1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes 2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste
ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu maapinnalt pilvedes juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine Muutub soojuskiirguseks suures ülekaalus, polaaraladel toimub tugev jahtumine. 48% kiirgusest neeldub pinnases Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri.
Fotosünteesi aeglustumine; Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid; Mutatsioonide teke Mida saab ette võtta: Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. chryssy 4 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid
HÜDROSFÄÄR 1. jõgede äravoolu mõjutavaid tegurid: Ilmastikutingimused, eriti sademed st saju hulgast, kestusest, intensiivsusest ja sellest, kuidas sademed valgla (maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab) piires jaotuvad. Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef- valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, valgla taimkate, muld, maakasutus 2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest k...
Rasvad e. Lipiidid. Keemiliselt nim. rasvadeks glütserooli triestrit karboksüülhapetega (just rasvhapetega). Rasvhapped on karboksüülhapped, mis on hargnemata ahelaga ja paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga. Süsinikuarv 16-18. Propaan 1-2-3 triool glütserool, glütseriin. Oh tähistab hüdroksüülrühma. Karboksüülhappe lipiid + glütserool = eraldub vesi ja tekib ester. Glütserooli iga OH rühmaga saab liituda üks karboksüülhappega rasvhape. On tugeva ja iseloomuliku lõhnaga. Ester moodustub glütseroolist ja rasvhappest need reageerivad omavahel. Ester määrab ära looduslike ainete lõhna. Rasvad ei lahustu vees, nad on hüdrofoobsed. Nad on mittepolaarsed ja lahustuvadka mittepolaarsetes (orgaanilistes) lahustes ntx. bensiinis, vedelates rasvades, õlis. Loomsed rasvad on tahked, taimsed rasvad on vedelad. Iga looma rasv koosneb erinevate rasvade segust. Taimsetel rasvadel esineb kaksiksidemeid, loomsetel rasvadel on ainult üksiks...
Energia säästmine Uurimistöö 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis.............................
Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub looduslikest tingimustest, seda kajastab veereziim- jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul, väljendatakse hüdrograafi joonisel. Suurvesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme tõus. Madavesi- aasta-aastalt toimuv korduv veetaseme langus. Tulvavesi e. kõrgvesi- erandlik veetaseme tõus, ei esine korrapäraselt. Põhjustajateks on hoogvihmad, ilma järsk soojenemine. Parasvöötme jõed lumesulavesi talvel; sademed aga suvel. Kõrgmäestikud: suvel. Vahemereline kliima talvel. Mussoonkliima suvi. Troopiline aastaläbi kuiv. Ekvatroiaalne- aastaläbi veerohke. Kahe suurveeperioodiga piirkonnad: on suvise-tingib sademetehulga vähenemine ja auramine, toiteallikaks on põhjavesi- ja talvise-maapinna külmumisel kaasnev pindmise toitumise lakkamine, peamine toiteallikas põhjavesi- madalveeperioodiga. ÜLEUJUTUSED
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on … 1) … täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948) 2) … kui ulatusemäär, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984) 3) … igapäevaelu ressurss, võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986) 4) … universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999) 5) … igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla Heaolu on … 1) näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimeste vaimset, füüsilist ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla 2) inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab sotsiaalse õigluse põh...
5. 1. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule, hoides Maa temperatuuri eluks vajalikes piirides. 2. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maakera keskmine temperatuur -18°C, praeguse +15°C asemel:kogu maakera oleks kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. 6. 1. Tootma vähem prügi 2. Kasutama rohkem ühistransporti 7. Otseselt tuntav: kliimamuutus, õhusaaste, mulla vaesumine, AIDSi levik jne. Mõju pole märgata: globaalne soojenemine, osoonikihi hõrenemine, maavarade ammendumine 8. 1. külvikord peab tagama ratsionaalse tootmise konkreetsetes mullastik - klimaatilistes tingimustes 2. külvikord peab tagama kultuuride ratsionaalse struktuuri, mis võimaldaks teiste agrotehniliste abinõude optimaalse rakendamise korral täita valitud tootmissuunaga püstitatud majanduslikud ülesanded 3. külvikord peab looma eeldused ja tingimused mulla füüsikaliste, bioloogiliste ja
Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis..................................................................................................
termokarst, jääkiil, polügonaalpinnas ja palsa.Igikeltsa tõttu on raskendatud jõgede põhjaerosioon, mistõttu on jõed suhteliselt madalad, laiad ja väga meandreerunud (looklevad).Teadlaste sõnul on Siberi lääneosas viimastel aastatel täheldatud igikeltsa kiiret ulatuslikku sulamist. Kilomeetrite suurusi uusi järvi ja mullitavaid mudalaamasid tekitavat ning maastikku tundmatuseni muutvat sulamist põhjustab kliima soojenemine. Siberi igikeltsa sulamine omakorda ähvardab anda üleilmsele kliimamuutusele enneolematu hoo. 11 000 aasta eest tekkinud igikelts on hakanud sulama alal, mis on suurem kui Prantsusmaa ja Saksamaa kokku. Siberi külmunud turbasoode sulama hakanud pinnasest eraldub atmosfääri miljardeid tonne metaani, mis on süsihappegaasist 20 korda tugevam maakera temperatuuri tõstva kasvuhooneefekti põhjustaja. Teadlaste sõnul soojeneb Lääne-Siber kiiremini kui ükski teine paik maailmas
Külviaegade optimatiseerimine parasvöötmes viib viljakuse tõusule suurenevate soojusressursside täielikuma utilisatsiooni tõttu. 19. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid energeetikale, transpordile. 20. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid tervishoiule. Võib radikaalsel viisil muuta viiruslike haiguste levikut, siirdades nende leviku piiri kõrgetele laiustele. 21. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maailmamerele. Kliima eeldatav globaalne soojenemine avaldab mõju: ookeani soojusbilansile; põhjustab merepinna tõusu; ookeani globaalse tsirkulatsiooni muutumist ja avaldab mõju mereökosüsteemidele. Rannajoone erosioon, estuaaride vee soolsus, tõusude kõrguse suurenemine jõesuudmetes ja lahtedes ja need ilmingud viitavad maismaa pindala vähenemisele, magevee allikate reostumisele ja inimeste ümberasustamisele võimalikest üleujutuse piirkondadest. 22. Kuidas mõjutavad metsakaitseribad õhu liikumist
Nad on kuni pooleteise meetri pikkused ja 50-60 kg raskused arktilised mereimetajad, kes rändasid massiliselt rannaäärsetesse vetesse jääpankadele poegima. Arvata on, et neid kütiti sel ajal, mil nii hülgepojad kui ka nende emad olid suhteliselt kergeks saagiks. Hülgeid ilmselt kütiti mitmel erineval viisil. Üheks küttimisviisiks oli harpuunidega, mis olid valmistatud suurte loomade luudest. Põlluharimine Jääaja-järgne kliima soojenemine mõjutas loodust ning mitmete algviljade kasvupind suurenes. Ajapikku kujunes korilusest välja maaharimine. Eesti alalt pärinevad esimesed maaviljeluse märgid kammkeraamika kultuuride ajast. Vanim kaera õietolm, mida on leitud Põhja- ja Lääne-Eestist, pärineb umbes 4000 aastast eKr. Teised teraviljade õietolmud pärinevad hilisemast ajast. Ajapikku hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ning koduloomi pidama.
Sellegipoolest pole planeedil magnetvälja õnnestunud avastada. Arvatavasti on magnetvälja puudumise põhjuseks aeglane pöörlemine. On arvatud, et elu võis Veenusel tekkida paralleelselt eluga Maal. Kui kliima ja temperatuur võimaldasid vee voolamist, siis sobisid need tõenäoliselt ka elu tekkeks. Teadlaste arvates võis Veenus kunagi olla üsna maaliline. Kuid umbes pool miljonit aastat tagasi algas ilmselt rohkete vulkaanipursete tagajärjel peatumatu soojenemine, mis hävitas Veenuse kliima ja aurustas lõpuks ookeanid. Maa Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikrese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Maa on ainuke planeet meie Päikesesüsteemis, mis ei ole saanud oma nime kreeka mütoloogiast, vaid vanainglise ja germaani keelest. Loomulikult on olemas sadu teisi nimesid erinevates keeltes.
kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga. Selle tulemusel lahkus USA Vietnamist, normaliseeris suhted Pekingiga, algas pingelõdvendus Euroopas. USA ja NSVL suhete soojenemine: 1972 mais külastas Nixon Moskvat, allkirjastati mitmeid lepinguid, sh ,,NSVL ja USA suhete alused", mis kohustas riigi liidritel korrapäraselt kohtuda.. Neil aastal sõlmiti ligi 50 majandus-, kaubandus-, teadus-, tehnika- ja kultuurialast koostöölepingut. Oluliseks lepinguks oli võidurelvastamist piirav dok. - I raeketitõrjesüsteemide rajamine, II strateegilise relvastuse piiramine (SRP1, pidi jägnema ka SRP2 jäi ära) Helsingi protsess:
Prügi ladestamine • Ajapikku tekkis vajadus prügilate järele • Prügi pandi maapinnalohkudesse ‘silma alt ära’ – nii tekkis inglise keelde mõiste landfill. • Prügi tuli ladestada võimalikult väikesele alale – nii tekkisidki prügilad. • Prügikihte hakati katma 1900-te algul, tavatehnoloogiaks sai see 80-ndatel. • Ladestamine prügilasse on levinuim prügikäitlusviis tänapäevani Miks on prügilad kahjulikud? Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine) Säästlik jäätmekäitlus
· Osoonikihi lagunemine ainke gaas, mis absorbeerib päikese UV-kiirgust, mis muutub soojuseks. Sageneb nahavähi ja melanoomi esinemine, halli kae esinemine. · Kasvuhoonegaasid hoiavad kinni tagasipeegelduvat päikesekiirgust. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha rohkem maapinnalt lähtuvat soojuskiirgust ja tagajärjeks on temperatuuri tõus. Kasvuhoonefekti mõju keskkonnale: · Soojenemine · Veetaseme tõus · Muutused taimkatte vööndilisuses · Taimekahjurite, kahjurputukate laiem levik · Mineralisatsiooni kiirenemine · Sademete jaotuse muutus · Aurumõju kasv soostumine · Mõju tervisele (lämmastikoksiid, vääveldioksiid põhjustavad hingamisteede limaskestade ärritust ja turseid) Saasteained õhus: 1. Looduslikud · Taimse, vulkaanilise ja kosmilise päritoluga tolm
Kasvuhoone efekt Kliima tagamiseks vajaliku soojushulga talletamine Maal Q (kliimanorm) = QMaale-QMaalt tähtsamad gaasid: H2O, CO2 (N2O, CH 4) Soojusbilansi tasakaalustamatus (kasvuhooneefekti tugevnemine) QJÄÄK> _Q kliimanorm. Kliima globaalne muutumine Kasvuhoonegaasid:CO2;CH4;N2O fluorosüsivesinikud jt.HFC, PFC, SF6 absorbeerivad maapinnalt peegeldunud infrapunast kiirgust (mis peaks väljuma atmosfäärist) - kasvuhooneefekti tugevnemine kliima globaalne muutumine globaalne soojenemine. Happevihma põhjustajad:millised saasteained?,nende allikad?.SO2 atmosfääris,NOx atmosfääris õhus toimuvad ahelreaktsioonidNO2 + O NO + O2; NO + O3 NO2 + O2 NO2+ O NO3; NO2 + O3 NO3 + O2 SO2 ja NO2 õhus ja vees õhus:[SO2] < [CO2] [NO2] << [CO2]lahustumine vees, hapete tugevus:KH (SO2) ; KH (NO2) > KH (CO2) K (H2SO4) ; K (HNO3) > K (H2CO3)SO2 ja NO2 mõju vihmavee pH-le suurem! Vee leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ -ioone ehk hapet neutraliseerivate osakeste
Peale lahusti eemaldamist jääbki järele lõhnav õli. Leotamine (enfleurage) Seda meetodit kasutatakse näiteks roosiõli valmistamiseks. Lille kroonlehed levitatakse taimeõli sisaldava nõu pinnale. Eeterlik õli imendub taimeõlisse, kust see destilleerimise teel eraldatakse.Näide: nõusse tuleb panna 3 dl roosi kroonlehti ja seejärel sinna peale valada nii palju mandliõli, et kroonlehed oleksid õliga kaetud. Õlinõud võib soojendada veeanumas, sest õli soojenemine muudab eeterliku õli eraldumise tõhusamaks. Seejärel tuleb õli kurnata ja pudelisse kallata. Pressimine Pressimist kasutatakse tsitrusõlide valmistamiseks. Sidrun või muu tsitruseline purustatakse ja pressitakse ning saadud segu nõrutatakse. Vesi ja aromaatsed õlid eraldatakse üksteisest tsentrifuugi abil. 2.5.2 Loomsed lõhnaained Loomariigist saadakse vaid mõningaid lõhnaaineid, mida on see-eest kasutatud sadu aastaid.
skeemis Rpj jadaühenduses. Radika soojenemisel väheneb termistori takistus mille tõttu väheneb baasipinge ja kollektorivool. Kui aga panna R1 jadamisi posistor ja termistor asendada kindla suurusega püsitakistiga siis posistori puhul transistori soojenemine toob kaasa posistori takistuse suurenemise mille tõttu pääseb baasi väiksem voolutugevus. Mille tulemusena väheneb kollektorivool. Fototakistid Fototakistiks nimetatakse pooljuhtelementi mille takistus väheneb nähtava valguse või infrapuna valguse mõjul. Takistuse muutus põhineb fotoefektil st.
III ASTE turse liikuvus piiratud verivillid paranemine aeglane IV ASTE - kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus, ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni kujunemine nädalatega KÜLMAKAHJUSTUSTE ESMAABI 1. Võta märg ja niiske riietus ära 2. Soojenda külmunud kehaosa oma või kaaslase kehasoojusega 3. Ära hõõru ja kasuta lund 4. Teetanuse oht- vaktsineerimine oluline külmunud kudede aktiivne soojenemine võib toimuda seal, kus pole uue külmumise ohtu! evakueerimisel soojendamine nn. "sooja nahaga" VÄLTIDA VIGASTUSTE TEKET KAHJUSTATUD PIIRKONNAS, MITTE LUBADA KÕNDIDA JALGADE KÜLMUMISE KORRAL!
iga pakutav töö. · Positiivne heaolu - ennetatakse abivajamist riigi poolt. Tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud ehk inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse - Eestis selle saavutamiseks ... 1) Kohustuslik põhiharidus 2) Terve eluviisi propageerimine Ühiskonna jätkusuutlikkus Keskkonna jätkusuutlikkus : - Kliima soojenemine - Vihmametsade hävimine - Liigilise mitmekesisuse vähenemine - Kõrbestumine - Veepuudus - Loodusreostus · Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu tulevastele põlvede samasugused huvid. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Näiteks ei taga jätkusuutlikkust selline strateegia,mis seab eesmärgiks ainult majandusliku kasumi tõstmise ja unustab, et kiire
Fotosünteesi aeglustumine; Kahjustab inimeste immuunsüsteemi võib põhjustada nahavähki ja silmahaiguseid; Mutatsioonide teke Mida saab ette võtta: Vähendada freoonide tootmist ja kasutamist; Lämmastikväetiste õigeaegne kasutus; Riikidevahelised lepped nt. Montreali leping osoonikihi kaitseks 1987 aastal. chryssy 4 5. Kliima soojenemine Teadlased on välja arvutanud, et viimase sajandi jooksul on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,3-0,70 C. Kasvuhooneefektiks nimetatakse Maa soojenemist, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (kasvuhoonegaasid). Põhjused: Inimtegevuse tagajärjel (tööstused; energiatootmine; jäätmemajandus; metsaraie; põllumajandus jm) satuvad atmosfääri nn. kasvuhoonegaasid
rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Infotehnoloogia ja transpordi kiire arengu tuleusena on maailm aina “väiksemaks” muutunud. N-ö maailma kuklapoolel toimuvad sündmuseid mida võime reaalajas jälgida, mõjutavad ka meie igapäevaelu. Masskaupade ja-teenuste ning masskultuuri tarbimise tõttu muutuba maailma ühetaolisemaks. Mitmed kekskonnaprobleemid nägu kliima soojenemine, maailmamere reostumine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine, on ülemaailmed ning mõjutavad järjest enam meie kõigi heaolu. Majanduse arengu mõjutajad: Loodusvarad Tööjõud Kapital Majanduslik üleilmastumine: Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba ning üha ulatuslikum liikumine üle riigipiiri. Hargmaiste suurettevõtete kasv ja rahvusvahelise tööjaotuse levik. b. Pildil esitatud nähtuse I protsessi äratundmine ja võimalike tekkepõhjuste
- Enesekeskne keskkonnamure – muretsemine eelkõige omatervise, laste, oma tuleviku ja elukvaliteedi pärast. - Sotsiaalne ehk altruistlik keskkonnamure–muretsemine kõigi inimeste heaolu pärast. - Biosfääriline keskkonnamure–teadvustatakseeelkõigeohtusidelusloodusele. - Kliimamuutus, prügistamine, looduslike alade kadumine, õhu ja veereostus, happevihmad, osoonikihi hõrenemine ja globaalne soojenemine. - Tšernobõli katastroof ? 10. Lihtsustamine ja mõtteseosed keskkonnainfo seletamisel. - Lihtsustatud mõtlemine - komplekssed keskkonnamõjud ja keerulised analüüsikäigud tõlgendatakse lihtsateks, endale mõistetavateks protsessideks. Lihtsustatud mõtteviisi tulemusena saavad looduskatastroofid suurema ühiskondliku tähelepanu osaliseks ja tunduvad seetõttu ohtlikumad kui näiteks
(näiteks mitokondrid, ribosoomid) puhul, isegi raku koostisse kuuluvate molekulide juures (näiteks DNA, erinevad valgud). Eluta looduse objektide puhul ei ole võimalik kindla struktuuri ja selle funktsiooni seosest rääkida. Kolmandaks, elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama. Eluta looduses võib energia küll mõnessegi objekti akumuleeruda (näiteks kivi soojenemine päikese käes), mida võib mingil määral pidada ümbritsevast keskkonnast energia ammutamiseks. Samas aga puudub neil objektidel igasugune võime energiat sihipäraselt muundada ja/või kasutada. Neljandaks, erinevalt eluta looduses eksisteerivatest objektidest on elusorganismid võimelised paljunema, so endataolisi järglasi andma. On ilmne, et loetletud põhimõttelise tähtsusega iseärasused tulenevad elusorganismide eluta
inimtegevuse mustrid jäävad samaks. Globaliseerumine ja igapäevaelu- *Individualiseerimine ja uus individualism: inimene loob ise oma identiteedi; võtab riske; kollektiivseid elulugusid pole; valikute paljusus. *Fragmentaarsus: katkendlik tööelu, haridustee, perekonnaelu) *Paidlikkus: kohanemise vajadus *Identiteet: identiteetide paljusus; ebavajalikust loobutakse Riskid- Toodetud riskid, inimtegevus (tehnoloogia, teadmised); keskkonnariskid (kliima soojenemine, kõrbestumine, ressursside kahanemine); looduslikud riskid (vanadus, haigused, lapsepõlv, ülerahvastumine) Globaalne riskiühiskond Beck- risk algab seal, kus algab ebakindlus. Riske pole võimalik ette näha ning need ohutavad meid kõiki. TÖÖ JA FIRMAD GLOBALISEERUVAS MAAILMAS TÖÖ on materiaalsete ja vaimsete väärtuste loomine, mis teenivad inimeste vajadusi. Töö mõiste muutub ajas ja ruumis. PALGATÖÖ on eesmärgistatud ja otstarbekas tegevus, mille teostamise
5. ÕHUVAHETUS 5.1. Õhuvahetuse arvutus Elamus või kontoris on õhuvahetus (ventilatsioon) vajalik saastunud õhu eemalda- miseks ja värske õhu ruumi juhtimiseks. Õhuvahetus peab olema küllaldane ruumis tekkinud saasteainete eemaldamiseks. Värske õhk tuuakse inimese alalise viibimise kohtadesse ja viiakse välja läbi saastunud ruumide. Elamus tähendab see seda, et õhk tuleb esmalt elu- ja magamistuppa ning liigub läbi köögi ning tualettruumide välja. Analoogselt toimitakse ka ärihoonetes, kus õhk siseneb esmalt kontoriruumidesse ja väljub tualettruumide või abiruumide kaudu. Õhuvahetus on loomulik või sundõhuvahetus. Lihtsa õhuvahetuse kõrval kasutatakse keerukamates kliimatingimustes või rangete sisekliimanõuete tagami- seks õhu konditsioneerimist. Konditsioneerimine on vajalik kuumas ja troopilises kliimas ning paraskliimas näiteks teatrites, hotellides, haiglates, restoranides...
Krohvimine antiik krohviga. Katmine plaatidega. Kasutada kuumuskindlat plaadisegu. Võib värvida tulekindla värviga. P.9.3 Leivaahjuga pliidi ehitus. Kindel alus ja alla hüdroisiolatsioon. Kolle tulekindlatest tellistest. Ülejäänu teha savitellistest. Kaks siibrit. Kui mõlemad siibrid on kinni ja koldesse tehakse tuli, siis läheb suits pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri, pliidi alumisest lõõristikust läbi ning sealt korstnasse. Tulemuseks on pliidiraua soojenemine, kuid leivaahju temperatuuri see oluliselt ei muuda. Kui tuli tehakse leivaahju ja alumine siiber on kinni ning ülemine lahti, siis suits läheb pliidiraua alt vasakusse laskuvasse lõõri. Tulemuseks on nii pliidiraua kui ka leivaahju kuumenemine. Kui tuli on leivaahjus ja ülemine siiber on kinni ning alumine lahti, siis suits läheb pliidirauda soojendamata alumisse lõõristikku. Kui aga mõlemad siibrid on kinni sel ajal, kui leivaahjus tehakse tuld, siis tuleb suits tuppa. P.10
EESTI MAAÜLIKOOL Enelin Räni Loodusvarade kasutamine ja kaitse II Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele Juhendaja: Kalle Karoles TARTU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Rahvastik................................................................................................................ 4 Jaotumus maakeral.............................................................................................. 4 Rahvast...
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
Millest sõltub, mida mõjutab, omastamine- Sõltub mulla õhumahutavusest, õhureziimist, õhuvahetusest, redoksprotsessidest. Mida oma korda mõjutavad mulla lõimis, veemahutavus, geoloogiline asukoht ja taimkate. Väga tugevalt mõjutab gaasivahetust mulla srtuktuursus. Õhugaaside omastamine toimub erinevate tegurite koosmõjul. 11) Mulla soojusomadused ja soojusreziim, külmumine, sulamine millest sõltub, mida mõjutab. Mulla soojusomadused- Mulla soojenemine ja jahtumine sõltub soojusneelamis võimest, soojusmahutavusest, soojusjuhtivusest ja temperatuurijuhtivusest. Mulla soojusreziim- all mõistetakse kõik nähtusi, mis on seotud soojuse tulekuga mulda, levikuga mullas ja äraandmisega mullas. Sõltub mulla omadustest. 12) Mulla toitereziim, taimetoiteelemendid milleks tähtis, millest sõltub. Mulla toitereziim- selle all mõistetakse mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastavate toitainetega.
Elektromagnetlaine levimise kiirus vaakumis (valguskiirus) c = 3*108 m/s = 300 000 km/s ATMOSFÄÄRIFÜÜSIKA MAA ATMOSFÄÄR - Maad ümbritsev gaasikiht, mis koosneb erinevate gaaside segust. - 99% massist on esimese 40 km sees. - Ülapiir u. 1000 km kõrgusel. Ei ole täpselt määratav. - Atmosfäär jaguneb temperatuuri muutuse järgi kihtideks. - Atmosfääri alumiseks piiriks on maapind*. - Maapinna soojenemine toimub kiirguse, konvektsiooni ja soojusjuhtivuse teel. - Atmosfääri ja maapinna piiri temperatuur sõltub soojusülekande protsessidest. Need omakorda sõltuvad maapinna lähedasest tuulest, temperatuurist ja niiskusest, päikesekiirguse intensiivsusest ning pinna omadustest; - Troposfäär 0-12 km (u. 9 km poolustel, 20 km ekvaatoril) 80% atmosfääri massist Temperatuur langeb 6.5°/km
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
