ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele. SIIRDEÜHISKOND ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. HEAOLUÜHISKOND on ühiskond, kus on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS Looduskeskkonna jätkusuutlikkus probleem: kliima soojenemine, vihmametsade hävimine, liigilise mitmekesisuse vähenemine, kõrbestumine, veepuudus, reostus, saastus lahendus: prügi sorteerimine, elektriautod, filtrid, taastuvenergia Valitsemise jätkusuutlikkus legitiimsus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas efektiivsus - eri sotsiaalsete gruppide huvide tasakaalustamine läbipaistev ja kaasav Sotsiaalne jätkusuutlikkus - ühiskonna kvaliteedinäitaja
maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi, praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu. Halb on see et see soojendab õhku liiga palju. Heitgaasid. Päikesel ei lase normaalselt tagasi peegelduda. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? Kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem nn. Kasvuhoonegaase. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Eestis poleks talvel enam lund ja tänu sellele kaoks paljud loomaliigid eestist ära. 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda. Jah toetab küll kliima soojenemise hüpoteesi. 17
Bioloogiline pimedus – pimedast aastaajast tekitatud UV vaegus (sügisest kevadeni) e. „sügisväsimus“ d. Mitteioniseerivad kiirgused – Sagedusvahemik – <300 GHz (ülimadalsageduslikud-, kesksageduslikud-, kõrgsageduslikud kiirgused) Oht - Tagajärjed – halb enesetune, peavalud, kasvajate teke, kudede soojenemine Kaitse – Uurimuste tulemused on vastakad e. Ioniseerivad kiirgused – Väikse lainepikkuse, kuid kõrge sagedusega (10²° Hz) kiirgused. Allikad – UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, Oht – lõhuvad aatomid ioonideks Mõju sõltuvus – kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast
kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv tagasi soojuskiirgusena kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, 100% 18% neeldub polaaraladel toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja 27% peegeldub õhust hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. ja pilvedelt atmosfääris 4% peegeldub 3% neeldub maapinnalt pilvedes
tihedalt mere pealmist kaht meetrit. Planktoni viis sellele vastu võidelda, on vajuda sügavamale vette, kuid see vähendab valguse hulka, mida nad vajavad, et fotosünteesida ja seega vähendab ka planktoni arvu meres. Samuti on ultraviolettkiired tuhat korda tugevamad just ekvatoriaalsetel aladel, kus asuvad vihmametsad ning sealsed mereelukad kõrgema kiirgusega paremini kohanenud kui loomad, kes elavad polaaraladel. [9] Infrapunane kiirgus Kasvuhooneefekt ehk globaalne soojenemine on viimastel aastatel maailmas väga laialdast kajastust saanud. Kasvuhoonegaasid nagu süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiidid, freoonid jt. lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva infrapunakiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kahjuks on viimastel aastatel aga kasvuhoonegaaside hulk kõvasti kasvanud. Kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike (puud) võib ohustada väljasuremine. Loomade erilised kohastumised tulemaks
sammult Maa kliima tasakaalust välja viinud. Pilk on poolustel, kus kliimasoojenemise mõju on kõige märgatavam. See toimub kiiresti. Arktika jääkate sulab. Globaalse soojenemise mõjul on jääkate 40 aastaga kaotanud 40% on paksusest. Aastaks 2030 võib see kadunud olla. Mõni arvab isegi ,et aastaks 2015. Varsti on need veed jäävabad mitme suvekuu vältel. Päikesekiired, mille varem jääkate tagasi peegeldas, tungivad nüüd tumedasse vette ja soojendavad seda. Soojenemine kogub hoogu. Süsinikdioksiidi tase pole olnud nii kõrge juba sadu tuhandeid aastaid. Inimesed pole kunagi elanud sellises atmosfääris. Polaaraladel on juba loodusetasakaal segi paisatud. Gröönimaa rannikult rebeneb lahti üha rohkem jäämägesid. Gröönimaa järsk soojenemine põhjustab kogu mandri magevee voolamist ookeani soolastesse vetesse. Gröönimaa jää sisaldab endas 20% kogu planeedi magevees. Kui see sulab, tõused merevesi kuni 7 meetrit. Gröönimaa jääd
Seetõttu on tahkete dielektrikute elektriline tugevus tunduvalt suurem ja ulatub ühtlase elektrivälja korral kuni 1000 kV/mm. Igasugused lisandid ja ebahomogeensused vähendavad dielektriku elektrilist tugevust. Tahke dielektriku soojuslik läbilöök seisneb selles, et dielektrikus esinevad nn dielektrilised kaod, s.o elektrivälja võimsus, mis eraldub dielektrikus soojusena. Selle tulemusena hakkab dielektrik, mis asub elektriväljas, soojenema. Tavaliselt soojenemine peatub, kui dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuv energia saab võrdseks dielektrikus eralduva energiaga. Kui see eralduv soojusenergia aga ületab dielektrikust ümbritsevasse keskkonda hajuva energia, on dielektriku soojenemine pöördumatu ja lõpuks dielektrik hävib (söestub) ning kaotab oma isoleerivad omadused. 3.2.2 Lineaarsed polümeerid ja elastomeerid Neid võib jagada mittepolaarseteks ja polaarseteks. Paremad elektriisolatsiooniomadused on mittepolaarsetel ja
Ilm kujuneb sellest, et atmosfääris toimub hulk protsesse. Protsessid on füüsikalised ja nad vajavad energiat. Maa saab Päikeselt pidevalt energiat juurde. See energiakogus, mida Päike välja saadab sellest umbes pool miljardit jõuab. See energia tuleb meile elektromagnetlainetuse näol. Maa peab olema energeetilises tasakaalus kui palju saab juurde, nii palju peab ka ära andma. Kui Maa annab vähem energiat ära, kui saab, siis tekibki näiteks globaalne soojenemine. Maapinna keskmine temperatuur on +15 kraadi. praegu räägitakse, et see võib tõusta, aga see pole kindel, sest on teada ammu, et Maa on muutunud ükskord soojemaks ja siis jahedamaks jne. Ei saa kindlalt väita, et praegune soojenemine on püsiv või mitte. Elektromagnetlainetus iseloomustame lainepikkusega ning mõõdetakse nanomeetrites või mikromeetrites. · 290-400 nm seda meie silm ei näe ning seda nimetatakse UV kiirguseks, mis
kaevandikoid, männi-koorelutikas, väike-säsiürask jt) ja seenhaiguste (juurepess, pudetõbi, külmaseen) esinemist. Õhusaaste mõju putukatele ja seentele sõltub ka selle keemilisest koostisest. Mõõdukas väävliühenditega saastumine soodustab näiteks männiokka-pahksääse esinemist, lämmastikuühendite lisandumine aga mõjub soodsalt väike-kuusevaablasele. Mõned seeneliigid, nagu roosteseened, männi-pigirooste, vahtra-pigilaiksus jt esinevad rohkem puhtas õhus. Kliima soojenemine Atmosfääri sattunud süsihappegaas ja teised heitgaasid takistavad soojuskiirguse eemaldumist Maalt, mistõttu tekib nn kasvuhooneefekt. See võib põhjustata globaalset kliima soojenemist. Kui nii peaks juhtuma, muutub looduses palju muutuvad nii taimede, sh metsapuude kasvutingimused kui ka putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse päritoluga okaspuude kasvutingimused halvenevad, seni vaid lõuna pool esinenud kahjurid levivad põhja suunas,
meetmete tõhusus) 9. Tootmise läheduse põhimõte Region ja territor isevarustam. Toota ja tarbida saab vaid oma GLOBAALPROBLEEMID keskkonnaruumi piires. Keskk.probl tuleb leida Globaalsed: *Osoonikihi lõhustumine (freoonid, UV) lahendus nii ligidal nende allikale kui see on võimalik. *Kliima soojenemine: kasvuhoone efekt (1896) CO 2 *Biol mitmekesisuse vähenemine MAJANDUSLIKUD KESKK.KAITSE MEETMED Regionaalsed: *Õhureostus puhastuseks on rahvusvah 1. Käsu ja kontrollimeetod kokkulepped, sest reostus ei tunne riigipiire *Keskkonna · Ranged keskkonna, tervise ja emissioonistandardid
Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. · Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär. · Kantserogeenne aine vähkkasvaja teket sooustav aine · Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni · Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine · Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). · Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal. · Kliimaks Kliimaksseisundis kooslus (e. nn püsikooslus) vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev
Algselt olid keskkonnaprobleemid lokaalsed, kuid need on, seoses maailma rahvaarvu ja asustustiheduse kasvu ja tööstuse arenguga, kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud. Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise ja vee reostumise, loodusvarade liigse tarbimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise. Õhu saastumisega kaasnenud globaalsed keskkonnaprobleemid on osoonikihi kahanemine ja kliima soojenemine. Vee saastumisega on kaasnenud maailma puhta joogivee varude vähenemine. Veekogude liigsed taimtoitained ja happevihmad on põhjustanud veekogude elukeskonna muutusi. Bioloogiline mitmekesisuse vähenemisega muutub ökosüsteemide tasakaal, hävinevad elupaigad ja liigid vähendades lõppkokkuvõttes inimese kui liigi püsimajäämise võimalusi. Õhk Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Janari Sai Inimese mõju keskkonnale Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2012 Sisukord 1. õhu saastamine; 2. osoonikihi kahanemine; 3. globaalne soojenemine; 4. pinnase saastumine; 5. vee saastumine; 6. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; 7. looduse mitmekesisuse vähenemine; 8. loodusressursside vähenemine. 9. Inimese mõju 10. Maakasutus 11. Metsa raie 12.Looduslike elupaikade kadu Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasuta...
Maa kuulus feodaalile. Talupoeg pidi maa kasutamise eest a)maksma renti (ca pool põllusaagist), b) tegema teotööd mõisapõllul. 14. Sajandil lääne euroopas hakkasid talupojad maksma raharenti ning said enamuses isiklikult vabaks. Ida euroopas kestis pärisorjus edasi. Rahvastik: Euroopa põllumajanduses toimus 9. Sajandil murrang, mis tõi kaasa tootmise effektiivsuse olulise kasvu. Põhjused: Ilmastiku soojenemine kogu euroopas 12-14 saj Üleminek kolmevälja süsteemile Ratastega hõlmandra kasutuselevõtt ja raua suurenev osa põllutööriistades võimaldasid sügavamat kündi. Sellega arenes oluliselt saagi suurus, toitumine ja põllukultuuride mitmekesisus, mis tõid esile rahvaarvu suurenemise. 14) Prantsuse revolutsioon. Põhjused. Algus. Jakobiinide terror. Revolutsiooni lõpp ja tulemused Vaata Prantsuse revolutsiooni lehte
Venemaa. Millised probleemid on globaalprobleemid? Too näiteid. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleeme: Rahvastiku kasv Osoonikihi Mulla vaesumine Globaalne hõrenemine Põhjavee soojenemine Erosioon reostumine Vaesus Märgalade Mageveevarude Kõrbestumine hävimine puudus Terrorism AIDS-i levik Õhusaaste Liigilise Maavarade Kliimamuutus mitmekesisuse ammendumine Happevihmad
Pinna- ja põhjavett kasutatakse ulatuslikult majanduses - tööstuses, põllumajanduses, laevanduses, kaevanduses ning mitmel pool mujal. Vesi on eelkõige väärtuslik joogiveena (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ..., 2001). Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Suurem osa magedast veest on tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Maailma rahvastiku kiire juurdekasv ning kliima soojenemine on järjest olulisemaks muutnud veega seotud teemad. Suure tõenäolisusega saab just mageveevarude vähenemisest 21. sajandi suurim keskkonnaprobleem. Umbes kolmandik maakera elanikkonnast kannatab juba praegu suurema või väiksema veevajaku käes. Esialgu on see probleem tõsisem Aafrikas ja Aasia lääneosas, aga juba on veepuudus takistuseks tööstuslikule ja sotsiaal-majanduslikule arengule ka teistes
SÄÄSTVA ARENGU PRINTSIIBID JA NÄITAJAD Referaat aines ,,Keskkonnakorraldus" Sisukord Tallinn, 2012 I. Sissejuhatus Tänapäeva maailmas toimuv inimtegevus mõjutab keskkonda. Kuid viimase 50 aastaga on olukord muutunud palju halvemaks. Päevakorda on tekkinud järgnevad probleemid: globaalne soojenemine, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, loodusvarade ekspluateerimine, jäätmete hulga suurenemine, kemikaalide suurenenud kasutamine. Igal kodanikul on mõju keskkonnale, mis väljendub antud isiku eluviisides. Väikesed muutused kodaniku igapäevastes harjumustes võivad keskkonnale avaldada tohutut positiivset mõju. Samuti on suur osa riigi poolt reglemeneeritud seaduste ning protokollidega, mis reguleerivad keskkonna säästlikkuse tagamist.
liustikud.Euroopa kõrgmäestikes ei esine polaar ööd ega -päeva. 13. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Mida on selles head, mida halba? V: Need ained lasevad küll lühiainelisel päikesekiirgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt lähtuval pikalainelisel soojuskiirgusel maailmaruumi hajuda. 14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? V: Fossiilide kütuste põlemisega. 15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? V: Temperatuur tõuseb, sademete hulk suureneks, liustikud sulaksid ning maailmamere tase tõuseks. Meri ujutaks üle nii Eesti kui ka ülejäänud maailma madalamad rannikualad. 16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda V: Ei, sest kliima sõltub siiski väga paljudest omavahel keerulistest seostest. 17
Az=Ao e-z¬(C)/(),kus Ao-temp.amplituud sügavusel z,z-sügavus,cm,e=2,718-naturaallogaritmi alus,C-pinnase ruumerisoojus,-pinnase soojusjuhtivus,-temp.kõikumise perioodi pikkus.Pinnase temp.ööpäevane ja aastane käik ja seda mõjutavad tegurid:Päikesepaistelisel päeval tekib maapinnalähedases kihis t0 profiil,mida nim.insolatsiooniliseks.Selgetel öödel toimub maapinna tugev radiotsiooniline e kiirguslik jahtumine.Pilvisuse olemasolu vähendab temp.kõikumisi maapinnal.Pinnase soojenemine ja jahtumine sõltub oluliselt reljeefist,nõlvade asimuudist ja kaldest.Taimkate varjab maapinda,neelates olulise osa langevast päikesekiirgusest.Veekogude soojenemine ja jahtumine: SOOJAL AASTAAJAL soojeneb veekogu pinnalt. Pindmistes kihtides on vesi soe, veekogu põhjas on vesi külm. Vee ringlemist ei toimu. Ainult lained segavad vett. Soojus kandub ülalt alla pikkamööda ja sügaval soojeneb vesi väga aeglaselt. KÜLMAL AASTAAJAL jahtub vesi pinnalt
Kuumaveeallikad geisrid vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter maavärina tekke kolle Tsunaami maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine õhurõhu erinevused 2) erinev kliimatüüp mandriline - mereline 3)vesi alalises liikumises =hoovused - soojad niiskust Madagaskarit mõjutab soe hoovus Madagaskari hoovus Brasiilia idarannikut mõjutab soe hoovus Brasiilia hoovus - külmad poolustelt ekvaatorile - kuivust California poolsaart mõjutab külm hoovus California hoovus
P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator
liikide hävimist tunduvalt kiirendanud. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt). Metsades elutseb 50-90% Maa liikidest, ende raiumine puidu saamiseks või metsamaa kasutamine muul eesmärgil (näiteks põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks) kahandab paljude liikide jaoks sobivate elupaiku arvukust ja sellega ka bioloogilist mitmekesisust. Eriti liigirikaste troopikametsade pindala väheneb peadpööritava kiirusega ning koos sellega hävivad nii juba tuntud kui ka veel tundmatud liigid. Hävinud liigid viivad endaga
Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid, on seal juba praegu ülerahvastatus. Inimeste arv suureneb üha, aga Maa loodusvarade kogus mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu peaaegu sama, kui see oli 1950. aastal, ning arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal, samamoodi jätkusuutlik saak ookeanidest, metsadest ja põllumaalt. Olemasolevate varude piiratus ei ohusta elanikkonna kasvades mitte üksnes elukvaliteeti, vaid mõnel juhul ka elu ennast. Kliima muutumine Kliima soojenemine on teine protsess, mis mõjutab kogu maailma. Soojenemise on põhjustanud peamiselt suurenev süsinikdioksiidi (CO2) kontsentratsioon atmosfääris. Tööstusrevolutsiooni algaastatest 1988. aastani suurenes CO2 kontsentratsioon atmosfääris 30%. 2001. aastal jõudis CO2 kontsentratsioon atmosfääris kõrgeimale tasemele 370,9 ppm. Et süsinikdioksiid neelab soojuskiirgust, kutsub see kiirelt kasvav kontsentratsioon esile kliimamuutusi.
See osoon võib tekkida kahel viisil: osa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Liiklusest, energiajaamadest jm. satub atmosfääri mürgiseid gaase, millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. 6 Kliima soojenemine Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas. Viimane on elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos mõningate teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna. Suurel
7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2 laanemets) annab ühe punkti. Nende metsatüüpide tüüpilisim enamuspuuliik (A variant - mänd; B variant - kuusk) annab ühe punkti. 8 Iga õigesti märgitud + ja - annab ühe punkti. 6 9 Iga õige vastus annab ühe punkti. Piltidel kujutatud protsessi 3 nimetamine (veeringe, vee aurumine ja pilvede teke; sademete tekkimine, õhu soojenemine jms, v.a vihma sadamine) annab ühe punkti. A variandi küsimuse Mis soojeneb looduses päikesekiirte mõjul? puhul tuleb õigeks lugeda maapind jms (teha märge lahtrisse 2a) ja vesi/veekogud jms (teha märge lahtrisse 2b). B variandi küsimuse Kuidas tekivad sademed? puhul tuleb õigeks lugeda vee aurustumine jms (teha märge lahtrisse 2a) ja vee kondenseerumine jms (teha märge lahtrisse 2b). 10 Õigesti tehtud joonis annab kaks punkti
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö Kõrb ja kõrbestumine Koostaja: Alesja Doborovits 8a Juhendaja: õp.Kersti Lepasaar Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................1 Mis on kõrb?.....................................................................................................2 Kus kõrbed asuvad?.........................................................................................................................2 Miks on kürbed seal kus nad on?.....................................................................................................2 Kõrbete liigid...................................................................................................................................3 Sahara kõrb......................
Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Ohustatud on ka suured kiskjad, kes vajavad ulatuslikke jahiterritooriume. Nende vähesuses on tihti süüdi ka massiline küttimine. Kuidas inimtegevus ohustab liike? Kui jätta kõrvale miljoneid ja tuhandeid aastaid tagasi liikide väljasuremist põhjustanud ulatuslikud geoloogilised protsessid ja suured kliimamuutused (jääajad), siis nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Kliima üldine soojenemine, suurte maa-alade kõrbestumine, ulatuslikud metsaraied ja looduskoosluste asendumine tehismaastikuga avaldavad pöördumatut mõju enamikule ökosüsteemidest ning seavad suure osa liikidest väljasuremisohtu. Suur osa taime- ja loomaliike eelistab samu tingimusi, mis inimene, seetõttu toob rahvastiku kiire kasv paratamatult kaasa paljude liikide elupaikade vähenemise. Inimtegevuse arenguga kaasnev maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete
P1. Nende omavahelist suhet iseloomustab masina kasutegur (kreeka väiketäht eeta) P2 = P1 Elektrimasina kasutegur on enamasti vahemikus 0,7...0,9. Kasutegur sõltub masina tüübist ning on seda suurem, mida suurem on masin, küündides väga suurtes masinates isegi üle 0,98. Väikeste, alla 10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator
pidada, et maalähedases õhukihis ja troposfääris tervikuna kasvuhoonegaasid tõepoolest soojendavad atmosfääri, kuid stratosfääris need hoopis jahutavad seda. Maalähedase õhukihi globaalse keskmise temperatuuri kasvu hinnatakse kümnendikes kraadides, stratosfääri alumised kihid on keskmiselt jahtunud juba kahe kraadi võrra ja 50 kilomeetri kõrgusel paiknev stratopaus ligi kaheksa kraadi võrra. Troopilise ookeani pinnakihi soojenemine ligi ühe kraadi võrra on loonud senisest soodsamad tingimused õhu ülesvooluks troposfäärist stratosfääri.25 Osooniaukude tekke võimalused säilivad veel mitukümmend aastat. Sajandi teisel poolel normaliseerub stratosfääri keemiline koostis ja vaatamata veelgi külmemale stratosfäärile ei teki osooniauku põhjustavat õhu anomaalset keemilist koostist. 24 http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/2014JD022295/abstract 25 http://www.horisont.ee/node/1851 Sisukord
Ajastu lõppes suure väljasuremisega. Kadusid täiesti lülijalgsed. Arenesid roomajad ning kahepaiksed. See suur väljasuremine vähendas konkurentsi. Metsad olid lopsakad ja niisked. Oli ka selliseid roomajaid keda peetakse imetajate eelasteks. Nt selline kelle seljal oli puri. Sõltusid päikeseenergiast. Kõigusoojased. MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t. · KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · TRIIAS 251-199,6 m.a.t. · Toimub uus soojenemine ning elustiku taastumine, hiidmanner hakkab lagunema, suured kõrbepiirkonnad · Fütoplanktonisse ilmuvad kokkolitoforiidid, ja mitmekesistuvad silikoflagellaadid · Rifimoodustajatest ilmusid kuudikkorallid · Roomajate mitmekesistumine · Ilmuvad esimesed imetajad ja pärisluukalad · Taimestikus eristatakse Gondwana floorat ja Lauraasia floorat · Gondwana flooras on Glossopteris asendunud Dicrodium'iga
omadused, mis teisel maatükil või maastikuosal juba looduse poolest olemas on. Teatavasti leidis juba Charles Darwin, et tõuparandus ja selektsioon ning uute taimesortide ja loomatõugude aretamine kuuluvad endastmõistetavalt evolutsiooniteooria raamesse. Pole vahet, kas erinevaid liike sunnivad kohastumisega tegelema puhtlooduslikud tegurid (seismilistest protsessidest põhjustatud veetaseme tõusud ja alanemine, vulkaaniline tegevus, tsunamid, kliima soojenemine, jahenemine, mõne looma- või taimeliigi plahvatuslik vohamine või väljasuremine jne) või loob uued tingimused kohastumiseks oma teadliku tegevusega inimene, kes on samuti pelgalt üks loom looduses. Seejuures on inimese teadlik ja teadussaavutustel baseeruv tegevus looduses nii inimkonnale kui ka taime- ja loomariigile ning selle mitmekesisusele pigem õnn kui õnnetus. Seda loomulikult juhul, kui teadlik sekkumine loodusesse on tervikuna ühiskonnakasulik tegevus, andes
Kõikide osapoolte võitude ja kaotuste hindamine (võimalikult täpselt) 6. Meetme mõjude kokkuvõtlik esitamine 7. Otsus meetme rakendamise kohta Huvigrupid – ◦transpordi kasutajad, transporditeenuste pakkujad, muud kaudselt mõjutatud huvigrupid („välismõjud“) ning valitsus. Mõjud – rikkamad saavad endale rohkem ja kallemaid asju lubada kui vaesemad, olenemata sellest, kui kasulik ja vajalik see neile on. Globaalne soojenemine on probleemiks kus kulud on suured kuid seda ära hoida on raske. Samuti inimesed soetavad endale autosid. ??? 2. Transpordi nõudlus. Powell ptk 2 ja 4. Märksõnad: hinnaelastsus, ristelastsus, asendus- ja täiendkaubad, piirkasulikkus, pika- ja lühiajaline elastsus. Reisinõudluse analüüsi kaks alusväidet. Reisi üldistatud maksumus. Reisija ajaväärtus. Nõudlust transpordi järgi nim. tuletatud nõudluseks (derived demand). Tuleneb inimeste
Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused 1. ÜLEVAADE EESTI KLIMAATILISTEST TINGIMUSTEST 1.1. Kliimat kujundavad tegurid Eesti paikneb Ida-Euroopa lauskmaa loodenurgas 57º30 ja 59º50 pl vahel mereliselt kliimalt mandrilisele ülemineku vööndis. Suure geograafilise laiuse tõttu on siinsele kliimale iseloomulik päikesekiirguse ja õhutemperatuuri tunduv aastaajaline kõikumine. Eesti alal on pikk, tavaliselt püsiva lumikattega talv. Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhuma...
18. Mitme kraadi võrra kasvab 0,5 liitri vee temperatuur, kui selle siseenergiat kasvatada 200kJ võrra. 9I füüsika (7) 25.september 2012 1. 2,5 liitrile veele algtemperatuuriga 60°C anti 25 kilodzauli soojusenergiat. Arvuta selle vee temperatuur peale soojendamist. m=2,5kg=2500g 25000J/4,19=5967cal t=5967cal/2500g=2,4K t=t0+ t=60C+2,4C=62,4C Tunni teema: KEHADE SOOJENEMINE JA JAHTUMINE. ERISOOJUS. Lk.27-36 2. Kuidas on soojushulka tähistatud selles õpikus? Jõu tähiseks on F. 3. On soojus ja temperatuur sama tähendusega füüsikalised suurused? 4. Jõu põhiühik on njuuton, mille tähiseks on N. Milline on soojushulga põhiühiku nimetus ja tähis? 5. Mida tähendab kalor (cal)? 6. Teisenda 500cal = J 2,5kJ= cal 7. Mida tähendab füüsikaline suurus erisoojus?
7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2 laanemets) annab ühe punkti. Nende metsatüüpide tüüpilisim enamuspuuliik (A variant - mänd; B variant - kuusk) annab ühe punkti. 8 Iga õigesti märgitud + ja - annab ühe punkti. 6 9 Iga õige vastus annab ühe punkti. Piltidel kujutatud protsessi 3 nimetamine (veeringe, vee aurumine ja pilvede teke; sademete tekkimine, õhu soojenemine jms, v.a vihma sadamine) annab ühe punkti. A variandi küsimuse Mis soojeneb looduses päikesekiirte mõjul? puhul tuleb õigeks lugeda maapind jms (teha märge lahtrisse 2a) ja vesi/veekogud jms (teha märge lahtrisse 2b). B variandi küsimuse Kuidas tekivad sademed? puhul tuleb õigeks lugeda vee aurustumine jms (teha märge lahtrisse 2a) ja vee kondenseerumine jms (teha märge lahtrisse 2b). 10 Õigesti tehtud joonis annab kaks punkti
Frondid frondiks nimetatakse kitsast üleminekutsooni kahe naaberõhumassi vahel. Võib olla ka kaks tähendust esiteks lahutuspind kahe õhumassi vahel ja teiseks selle lahutuspinna lõikejoon maapinna või mõne muu pinnaga. Front tekib ja kaob kiiresti. Frontogenees (frondi tekkimine) ja frontolüüs ( kadumine ). Jaotatakse soojadeks ja külmadeks frontideks, peafrontideks ja sekundaarseteks fronditeks. Pilet nr 7. Muldade soojenemine ja jahtumine. Termilised karakteristikud. Eesti klimaatilised iseärasused. Temperatuur muutub pinnases sama perioodiga nagu maapinnalgi ehk aastane ja ööpäevane periood. Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavuse suurenedes ja sõltub pinnase soojusjuhtivusest. Temp ööpäevane kõikumine ulatub umbes 0.5m sügavuseni ja aastane 10- 20m sügavusele. Termilised karakteristikud. Ruumerisoojus soojushulk kalorites, mis kulub ühe ruumiühiku (cm3) pinnase soojendamiseks 1C võrra
toiduainetetööstuse ettevõtteid. Tööstus on koondunud eriti Port Adelaide'i lähedusse (naftatöötlemine ja autotööstus). Adelaide'is on avameresadam (Port Adelaide) ja rahvusvaheline lennujaam (Adelaide'i lennujaam). Austraalia toidu- ja keskkonnaprobleemid 12 Austraalia on suur põllumajandussaaduste tootja ja eksportija. Suurimad probleemid Austraalia põllumajanduses on põud, vee turvalisus, globaalne soojenemine ja bioloogilised ohud. Kergetööstus Üle 95 protsendi ettevõtetetest Lääne-Austraalias liigitatakse väikesteks. Kuigi keskkonnamõju individuaalsele ärile on väike, kuid kumulatiivne mõju võib olla suur. Kõik ettevõtted, kas suured või väikesed, peaksid nõustuma vastutusega ja haldama nende keskkonnamõju. Kui
põhjatraalimine hävitab merepõhja õrna elustikku; reostumine pestitsiididega – bioakumulatsioon; veereostus tööstus- ja olmejäätmetega, eutrofeerumine; õhureostus – happevihmad, fotokeemiline sudu, toksilised metallid ● globaalne kliimamuutus – kasvuhooneefekt – atmosfäärigaasid peavad kinni maapinnalt peegelduva soojusenergia (KHG kontsentratsiooni suurenemise tõttu liigne soojenemine, sademete jaotumise ja valdavate tuulesuundade muutus, ekstreemsed ilmastikunähtused); Kyoto protokoll (1997a); liikide levila piiride muutumine, paljunemisperioodi nihkumine varasemaks ● loodusressursside ületarbimine – rahvastiku kasv ja efektiivsemad vahendid ressursside kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades; jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES
Kõige rohkem neeldub vees Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirte langemisnurk maapinna suhtes, seega koha kaugus ekvaatorist 2. Maismaa ja mere jaotus 3. Reljeef: i) Temperatuurilangus 6 kraadi 1 km kohta . Hoovused . Mandriliustikud ÜLDINE ÕHURINGLUS Õhuringluse muudavad keerukamaks: 1. Coriolise jõud 2. Maapinna hõõrdejõud 3. Mere ja maapinna erinev jahtumine ja soojenemine Coriolise jõud on maapinna pöörlemisel tekkiv inertsjõud, mille mõjul kandub tuul gradientjõu suunas põhjapoolkeral paremale ja lõuna poolkeral vasakule. Gradientjõud on tekkinud õhurõhkude erinevusest ja paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Maapinna hõõrdejõud mõjutab tuule tugevust.hõõrdumise vähenemise tõttu kasvab tuule kiirus kõrguse suurenedes. Musoonituuled on tuuled, mis muudavad kaks korda aastas oma suunda.
2 Näiteks Eestis ei saa enam karud korralikult talveund magada, sest tänapäeva talved on pigem vihmased kui lumised ja seetõttu pääseb lumi tihtipeale karu pessa, mis häirib nende und. Globaalse kliima soojenemistulemusena hakkavad praegusest kiiremini sulama suured jäämassid, nagu näiteks Antartikas ja Gröönimaal. Ennustatakse, et Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra ja aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4- meetrist meretaseme tõusu. Kliima soojenemine ja meretaseme tõus mõjutaks kogu maailma, eelkõige neid riike, mis asuvad merede/ookeanide äärtes. Veetaseme tõus pühib esimeste seas 1 Sulev Mäeltsemees, Maailma ühiskonnageograafia. Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid, III kursuse õpik gümnaasiumile (Tallinn: Avita kirjastus, 2015), 60. 2 "Fossiilkütus", Vikipeedia, < https://et.wikipedia.org/wiki/Fossiilkütus> (12.02.2018) minema Maldiivid, India ookeani saareriik. Maldiivid on ilmselt üheks esimeseks riigiks
maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. tagasi soojuskiirgusena Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Palavvöös 100% 18% neeldub 27% peegeldub õhust on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel ja pilvedelt atmosfääris toimub tugev jahtumine. Õhu liikumine ja 4% peegeldub 3% neeldub hoovused ühtlustavad Maa temperatuuri. maapinnalt pilvedes Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest
PILET nr 16 52. Miks on ekvatoriaalse vihmametsa mullad happelised ja väheviljakad? PILET nr 11 53. Millised looduslikud protsessid hävitavad muldi? PILET nr 9 54. Kuidas saab vähendada muldade erosiooni? 55. Kuidas ja kus laienevad kõrbed? PILET nr 7 56. Kuida sõltub veeauru hulk õhus temperatuurist? PILET nr 12 57. Mille alusel eristatakse atmosfääris erinevad allsfäärid? Nimeta need allsfäärid. PILET nr 13 58. Kuidas sõltub albeedost maapinna soojenemine? 1 pilet 59. Milles seisneb CO2 roll atmosfääris? Kuidas sattub süsihappegaas atmosfääri ja kuidas seotakse õhus olevat süsihappegaasi (süsinikdioksiidi)? PILET nr 14 60. Selgitage kiirgusbilanssi. Millisel juhul on kiirgusbilanss positiivne ja millal negatiivne? Kas Maa kiirgusbilanss on tasakaalus, positiivne või negatiivne? PILET nr 5 61. Mida nimetatakse kasvuhooneefektiks? PILET nr 2 62. Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik? Kus piirkondades on levinud osooniaugud? 63
läheb kõrgemaks ja algab sadu, õhurõhk hakkab tõusma. Ühtlane pilvesein laussadu, järsk temp langus, mõne aja pärast ilm selge.II liiki külm front tõusvast õhuvoolust kujuneb välja rünkpilv, suvel võib olla äike. Tugevad tuulepuhangud 300km fondist tagapool on veel teine sekundaarne font. Pärast fondi üleminekut tekivad kohe lühiajalised ilma selginemised. Teise kliima fondi puhul muutub ilm järsemalt. Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. Soojenemine Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas. Kui toimub sulamine alt üles siis imbub sulavesi mulda, mõlemapoolses sulamisel voolab enamus lume sulaveest minema.Jahtumine mulla külmumine algab siis kui temperatuur langeb alla 0° C siis külmub mullas olev vesi. Kuivad mullad jäävad külmudes pulbrilisse olekusse. Lumikate peatab või aeglustab maa külmumise protsessi
Et taim kasvaks, peab fotosüntees ületama hingamist. Hingamine on temperatuurist sõltuv protsess. Fotosüntees ei toimu liiga madalal temp’il. Temperatuuri tõus on taime kasvule kasulik ainult teatud piires. Kõrge temp pidurdab taime kasvu. See palju taim kasvab, Pilet nr. 7 Muldade soojenemine ja jahtumine, termilised karakteristikud. sõltub hingamise ja fotosünteesi vahekorrast. Tem tõus ei too alati kasvu kaas, üle optimumi kasv aeglustub. Aktiivne temp – ööpäevane Soojenemine – Sulamine algab suunaga alt ülespoole. Juhul kui lumikatet ei ole toimub sulamine mõlemas suunas
Viiekümnendatest aastatest alates on osoonisisaldus Euroopas suurenenud 1% aastas.Osa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Atmosfääri satub mürgiseid gaase (CO, CH4, NOx, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid) millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. f. Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming – kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C. Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähest ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. Süsinikdioksiidi allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi.
o Mullasaastel Põllumajanduslikud Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) Väetised Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud Teede ja majade ehitamine Jäätmed (prügimäed) Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest · Lokaalsed ja globaalsed probleemid. o Globaale soojenemine, joogivee puudus ja saastumine, toidupuudus, kõrbestumine. Neid on kindlasti veel · Saastumine, osooni augud, kasvuhooneefekt, happevihmad, müra, kiirgus, ookeanide reostumine, vete risustumine, reostumine, raiskamine; muldade degradatsioon põhjused, mõju, tagajärjed. o Saastumine reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud
Troopilised metsad - põletatud maa-alade kasutuselevõtt põllumaana, paberitööstuseks, ehitus ja mööblitööstus. Troopilised metsad moodustavad poole maailma metsavarudest, kuid bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt on seal 90% kõigist taime ja loomaliikidest Kui vihmamatesade raie jätkub samal kiirusel, siis on 30 aasta jooksul peaaegu kõik troopilised metsad hävitatud. Iga päev basically 4ruutkilomeetrit. Metsade hävitamise tagajärjed: Globaalne soojenemine Maa geograafia kujuneb ümber Taime- ja loomaliikide hävimine Bioloogiline mitmekesisus langeb Maapinna kuivamine ja vaesumine Maapinna erosioon Halvenevad elamistingimused ja elatustase langeb Tagajärjed lokaalsel tasemel - vihmametsades Elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut..
saaste osakaal. 3.5. Osoonikihi hõrenemine · Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. · Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisemat rolli mängivad kloororgaanilised ühendid · Maapinna lähedal tekkiv osoon on õhusaaste 3.6. Kliima soojenemine · Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda · Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme jt looduskatastroofe · Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. 3.7. Energiaprobleemid · Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega · Energiatootmise põhiprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine; mulla ja vee
22. Tahked osakesed (anorgaanilised, orgaanilised, radioaktiivsed) ning nende käitumine atmosfääris. 23. Kuidas satuvad atmosfääri vääveldioksiid ning väävelvesinik? Kuidas nad seal muunduvad? 24. Mis on fotokeemiline sudu? Millised komponendid on vajalikud sudu tekkeks? 25. Illustreerige sudu tekke mehhanisme keemiliste võrranditega. Milles seisneb sudu kahjulik mõju? 26. Happevihmade teke ning mõju keskkonnale. 27. Kasvuhoonegaasid ning globaalne soojenemine. 28. Osoonikihi teke. Selle lagunemine antropogeensete mõjude toimel. hape on prootoni doonor; alus on prootoni aktseptor. Happe ja aluse dissotsiatsioonikonstandid Erinevate hapete sama kontsentratsiooniga lahused võivad olla erineva pH-ga. Sellest võib järeldada, et H3O+ -ioonide kontsentratsioon on erinev ja mõned happed (nõrgad happed) deprotoneeruvad osaliselt. Nõrga happe lahuses on konjugeeritud hape ja alus tasakaalus
2. Mootoriõlid * Triboloogia -> Hõõrdumine -> Kulumine -> Määrimine 2.1 Määrdeainete Ülesanded * Hõõrdumise vähendamine. * Kulumise vähendamine. * Temperatuuri alandamine. * Korrosioonikaitse. * Saastekaitse. * Koormuse ülekanne (Hüdraulika). * Elektri-isolatsioon. 2.2 Õlikile paksuse suurendamine * Kiiruse suurenemine. * Õli jahtumine. * Koormuse vähenemine. 2.3 Õlikile paksuse vähendamine * Kiiruse vähendamine. * Õli soojenemine. * Koormuse suurenemine. 2.4 Kulumise liigid * Abrasioon. * Adhesioon. * Erosioon. * Pindväsimus. 2.5 Määrdeainete liigitus * Mineraalsed Põlevkivi, kivisüsi. * Orgaanilised Taimsed-, loomsed rasvad: Raps, searasv, seapekk. * Sünteetilised Keemia. 2.6 Olekult * Vedel Õli. * Tahke Grafiit. * Gaasiline (Turbiin mootor). *Platiline ,,TAVOTT"- määre. 3. Mootoriõlide liigitus Täissünteetilised mootoriõlid LazerWay 5W-40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
