Täissünteetiline õli 1L 5W40 SL/CF Poolsünteetiline õli Molibden B 1L 10W40 SL/CF Shell SF 5288 SAE 75W-80 transmissiooniõli Mobil 1 mineraalõli 6. Jahutussüsteem *Jahutussüsteemi ülesanne - on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Jahutussüsteemi ülesanne on ka ära juhtida umbes kolmandik tekkivast kuumusest, millest osa kasutatakse ka sõitjateruumi soendamiseks. Kui autol on ka konditsioneer, siis selle töö tulemusena tekib samuti liigne soojus, mille jahutussüsteem peab ära juhtima. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: · õhkjahutusega, · vedelikjahutusega.
valguse neeldumine/peegeldumine; Tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused. 1. TEHNOPLASTIDE TÖÖTLEMINE JA KASUTUS 1.2. Plastide töötlemine Plastide töötlemisviis oleneb tema liigist ja toote konstruktsioonist. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on sulavusvoolavus, niiskusesisaldus, termostabiilsus, kahanemine ja plasti koostis. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest operatsioonidest: soojendamine pehmenemiseni, vormimine, jahutamine (tardumine), toote eraldamine. Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse ekstrusiooni teel. Reaktoplaste pressitakse, valatakse ja vormitakse (Kulu, Nava 1999: 42). Plastide valamisel kuumutatakse vedeliku või graanulite kujul olev plast ja surutakse tootekujulisse vormi. Plast võtab vormi kuju ja pärast jahtumist ja tardumist lükatakse valmis toode vormist välja.
mälumisel. On ka nö. tugevdavad sambad, mis toestavad koljuluud. 31. Nina kõrvalurked, tähtsus. Ninakäikudega on ühenduses ninakõrvalurked (tühimikud koljus). Ülemisse ninakäiku avanevad tagumised sõelluurakud ja kiilluu-urge, vahelmisse ninakäiku avanevad eesmised ja keskmised sõelluurakud, laubaluu-urge ja ülalõuaurge, alumine ninakäik on ühenduses ninapisarakanaliga. Tähtsus – nina kaudu sisse hingatava õhu soojendamine. 6
katseklaasi pinnale hõbepeegli. Töö käik: Hoolikalt pestud katseklaasi valatakse 1ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust ja loksutatakse. Seejärel lisatakse 1 ml glükoosi lahust. Segu loksutatakse ja soojendatakse ettevaatlikult veevannis. Positiivse reaktsiooni puhul sadestub taandunud hõbe katseklaasi seintele peeglina. Tulemus: Hõbe sadestus väga vähesel määral katseklaasi seintele. Vähene sadestumine võis olla tingitud sellest, et soojendamine toimus liiga kõrgel temperatuuril. 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega. Taandavate suhkrute määramisel on üheks levinumaks reaktiiviks leeliseline Fehlingi reaktiiv, mida saadakse Fehlingi I lahuse (CuSO4 vesilahus) ja Fehlingi II lahuse (leeliseline K,Na- tartraadi vesilahus) kokkusegamisel. Tekkiv vask(II)-tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd- või
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSENERGEETIKA INSTITUUT Matti Liiske SISEKLIIMA Tartu 2002 Liiske, M. Sisekliima. Trt.: EPMÜ, 2002. 188 lk. Käesolevas väljaandes käsitletakse elamute, äriruumide ja loomapidamishoonete sisekliima küsimusi. On antud ülevaade sisekliimanäitajatest ja sellega seotud hubasusest. Esitatakse operatiivtemperatuuri toime inimesele ja loomale. On toodud Rahvusvahelise Põllumajandusinseneride Komisjoni (CIGR) poolt soovitatud koduloomade ja -lindude soojus-, niiskus- ning gaasieritusnormid valemite kujul. Käsitletakse hoonete piirete soojuskadu ja soojuslevi piiretes. Tutvustatakse looma- pidamishoone kütte, õhuvahetuse ning soojus- ja niiskusolukorra analüüsi arvutiprogrammi. Vaadeldakse loomapidamishoonete staatilist ja dünaamilist soojus- ning niiskusbilanssi. On toodud õhustustorustike arvutus. Antakse ülevaade kütte- ja õhuvahetusseadmetest, soojussõlm...
hingamine 4. Hingamises osalevad lihased Roietevahelised lihased ja diafragma 5. Hingamisteede ülesanded 1) Atmosfäärõhu juurde toomine sissehingamisel 2) Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine 6. Välise hingamise näitajad Hingamissagedus Hingamisliigutuste arv minutis Hingamismaht Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata Eksp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata Residuaalmaht Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist
Kõik ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Töö käik: 1 ml munavalgu lahusele lisada 1 ml 10%-list NaOH lahust ning mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust. Loksutada katseklaasi ning reaktsiooni kiirendamiseks soojendada katseklaasi vesivannil. Tulemus: Tekkis helesinine sade, mis hakkas loksutamisel aina enam intensiivsemaks minema, ka vesivannil soojendamine muutis sadet veelgi tumedamaks ja intensiivsemaks. Seega saime positiivse reaktsiooni ning peptiidsitemete esinemine ehk seega ka valk sai tuvastatud. 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) See reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete (Tyr, Trp, Phe) olemasolu valgus. Lisada tuleb kontsentreeritud lämmastikhapet, mille toimel valk denatureerib pöördumatult ning sadestub. Katseklaasi soojendamisel aromaatsed tuumad nitreeruvad,
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole. Suvel on tuule suund merelt mandrile ja talvel mandrilt merele. Pilet nr. 2. Päikesekiirgus. Päikesespekter. Solaarkonstant. Vertikaaln...
XVII Miks ei saa ainult jõuga kirjeldada pöörlevat liikumist? ( jõumoment, rakenduspunkt)Pöörlevale kehale rakendades jõu tekib kiirendus, katsed näitavad et see ei olene vaid jõu suurusest vaid ka jõurakenduspunkti asukohast ja jõu suund on tähtis. Järelikult ei piisa pöörlevale kehale avaldatava mõju kirjeldamisel ainult jõu mõistest. Tuleb kasutada jõumomenti. ( näitena võib tuua ukselingi ) Galilei kiiruse teisendusvalemid? x x ut ( Vx,Vy,Vz ) Midagi seoses kella ja realativistku aegruumiga??????????????? y y Sündmuste on samaaegsed samas süsteemis kui nad toimuvad ühes ja samas kohas. XIX Kahes erinevas kohas sündmuse Sündmuste samaaegsus?Sündmuste on samaaegsed samas z z samaaegs...
ei olnud niiskustootlus korterites nii suur, kui tänapäeval (algselt polnud korterites vett, ega pesuruumegi). Samuti oli arusaam vajalikust õhuvahetusest teine. Ventilatsioonisüsteemide praegune olukord vajab olulist parandamist. 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus Puitkorterelamud olid projekteeritud ja ehitatud ahi- ja/või pliidiküttele: kööktubades oli soemüüriga pliit, suuremates korterites lisandus pliidile ka ahi. Tarbevee soojendamine oli lahendatud pliidi või vannitoaahju abil, hiljem ka elektriboileri abil. Vanade korterelamute projekteerimisel tuli ära tähendada, kas elamu ehitatakse ainult suviseks või alaliseks kasutamiseks. Suvise elamise puhul ei tohtinud elamu korteris olla ahje ega muid küttekoldeid peale pliidi ning pliidiga ühes köetava soemüüri ning ehituskonstruktsioonid loeti küllaldaseks, kui need vastavad ehitusstaatika tugevusnõuete eeskirjadele
Vähese veesisalduse tõttu ei tekita hägu niiskusetunnet. 1.5. Udu hajutamisest Loodusliku udu hajutamiseks pole senini leitud veel küllalt efektiivseid meetodeid. Praktilisi tagajärgi on siiski saavutatud piiratud territooriumidel, näiteks lennuväljadel. Parimaid tulemusi on seni saadud hügroskoopsete aineosakeste puistamisega õhku. Viimased neelavad veeauru, mistõttu õhu relatiivne niiskus väheneb. See omakorda kutsub esile piisakeste auramise ning udu hajumise. Õhu soojendamine udupiisakeste aurustamiseks pole küllalt tõhus ja on liiga kulukas. Teatavaid tulemusi on saadud ultrahelisireeniga. Ultrahelilainete mõjul udupiisakesed liituvad suuremateks tilkadeks ning sadestuvad maha. 1.6. Sudu Sudu on teatud tüüpi õhusaastet näitav mõiste, mis koondab endasse kaks sõna "suits" ja "udu". Eeskuju mõiste leiutamiseks saadi inglisekeelsest terminist "smog", mis ühendab sõnu "smoke" (suits) ning "fog" (udu)
8) Seisev laine? Sellist lainet kus paisudes toimub võnkumine maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas. Ka igas muusikariistas tekib seisva laine seisund ,kui see heliseb XXXII 1) Ainepunktide inertsmoment? 2) Ainepunkti impulsmoment(valem)?? 3) Vedrupendel? 4) Kas keha soojendamine muudab tema massi? E=m0c2 nim keha paigalseisu energiaks. See on keha koostisosade vastastikuse seose ja sisemise liikumise energia. Keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused, kui uks neist kasvab ,siis kasvab ka teine ja vastupidi 5) Kuidas muutuvad kineetiline-,potensiaalne-ja keha koguenergia harmoonilisel võnkumisel?(valemid) 6) Mida nimetatakse tuiklemiseks? (valem?)
Välgu saladused Taevatähtede ja äikese mõistatused on läbi aastatuhandete olnud tõukejõuks nii müütidele ja religioonidele kui ka teadusele.Tähtede asendeid ja liikumist õpiti mõõtma juba antiikajal ning sealt sai alguse teaduslike meetodite areng.Äikest ei osatud mõõta, ja see jäi kauaks mütoloogia pärusmaaks. Ka äikese olemus jäi mõistatuseks nii kauaks, kuni teadmiste piiratus ei võimaldanud näha analoogiat vägeva äikese ja merevaigu hõõrumisega kaasneva vaevukuuldava praksumise vahel. Atmosfääri uurimise algus 1708. aastal püüdis Inglise teadlane William Wall saadamerevaiku hõõrudes võimalikult pikki sädemeid ja avaldas tolleaegses juhtivas teadusajakirjas prohvetliku väite : "...näib, et nende olemus on sama kui välgul. " Walli artiklile ei järgnenud tõsisemaid uurimistöid, kuni USA kuulus teadlane ja poliitik Benjamin Franklin kirjeldas 1750.aastal sõbrale saadetud kirjas katse plaani, mille kohaselt torni ...
Magusad: - kõige vähem eeterlikke õlisid, - kuivainet vähem (10%), - suhkruid (6%), - maitse tundub magus (kasutatakse enamasti toorelt salatisibul) - nõudlik soojuse suhtes, - säilib halvasti. 27. Sibulate säilitamise nõuded Korralik kuivatamine sundventilatsiooniga kuivatis 2 3 päeva temperatuuril 25 - 35°, lisaks veel soojendamine 8 10 tundi 45° juures. Optimaalne säilitustemperatuur 0°C. Õhuniiskus 65 70%. Kodustes tingimustes säilitada võrkkottides või palmikutes ülesriputatult. 28. Olulisemate mineraalainete sisaldus küüslaugus. Mineraalainetest leidub kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, seleeni, joodi jt, 29.Porrulaugu olulisus ja kasutamine. Ebavars sisaldab: - süsivesikuid 10%, - valke 2%,
Välisõhu temperatuur 0 ... - 5 0C - 6 0C ... - 10 0C - 11 0C ... - 15 0C POTAS 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 23 NAATRIUM NITRIT CaCl2 ja NaCl 4.4.2 ELEKTRIGA SOOJENDAMINE 4.4.3 HÄRMATIS MÜÜRIL See tülikas nähtus on olnud tuttav juba aastatuhandeid. Valget härmatist leidub nii betoonseintel, betoonist tänavakividel, tellis- ja silikaatseintel. Eriti märgatav ja häiriv on härmatis just tumedatel pindadel. Probleem on esteetilist laadi ja ei mõjuta tarindi funktsionaalseid omadusi ega põlisust. PÕHJUS Härmatis kujutab endast vees lahustuvaid soolasid, mis 90-95% ulatuses pärinevad müürimördi sideainest - tsemendist.
mootori karterisse andur, mis mõõdab mootori õli järgmisi parameetreid: Õli tase (nivoo); Õlis sisalduv kulumisproduktide kontsentratsioon; Vee sisaldus õlis. PRAKTILISI VÕIMALUSI HOOLDUSVÄLBA SUURENDAMISEKS Inteligentsed hooldussüsteemid TELLIGENT ja ASSYST annavad autojuhile võimaluse mõjutada järgmise hoolduse tähtaja saabumist. Õlitasemete normis hoidmine, mootori soojendamine, rahulikud juhtimisvõtted, sõiduki optimaalne koormamine jne mõjutavad otseselt järgmise hoolduse saabumist. Seda aitab näitlikult tajuda, süsteemide kontseptsioonist tulenevalt teave, mis viivitamatult autojuhile edastatakse kui hooldus lükkub edasi preemiakilomeetrite võrra. Sealjuures ei teavitata miinuskilomeetritest nii operatiivselt. Ilmselt võtab jõulisemat sõidustiili analüüsiv süsteem seda kui võimalikku veateadet ning
Paranasaalide soendust bakteriaalse põletiku korral teha ei tohi, sest ostium väheb veel enam soojus -> turse korral kinni. Ägedas faasis kindlasti ei tohi soendada. Pigem pane külma peale. Ninasalvi võib panna atroofilise riniidi korral. Muidu salve ja õlisid mitte kasuatada. Ja opi-järgses hoolduses. Astmaatilised nähud vähenevad kui ninahingamine on vaba. Põskkoopad ja ninakarbikud on limaskesta pinna suurendamiseks. Limaskesta f: õhu soojendamine, niisutamine, puhastamine. Äge põskkoopa põletik Maksillarsinusiit on põletik põskkoopas. Äge põskkoopa põletik tekib tavaliselt viirusliku ülemiste hingamisteede põletiku ehk tavalise nohu järgselt kõige hiljem 5-7 päeva pärast haiguse algust. Hariliku palavikuga nohu tagajärjel võib ~5%-l juhtudest tekkida äge põskkoopapõletik. Haigus kulgeb nohu ning palavikuga, vahel ka päris ilma sümptomiteta.
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab v...
2 1. SISSEJUHATUS Keemiatööstuses on laialt levinud sellised soojuslikud protsessid nagu vedelike ja gaaside soojendamine ning jahutamine ja aurude kondenseerimine, mida viiakse läbi soojusvahetusaparaatides. Sõltuvalt soojuse üleandmise viisist jagunevad soojusvahetid 2 gruppi: - pindsoojusvahetid soojus kantakse ühelt keskkonnalt teisele läbi keskkondi eraldava vaheseina; - segunemissoojusvahetid soojus kantakse üle keskkondade otsesel kokkupuutel. Laialdaselt on levinud erineva konstruktsiooniga pindsoojusvahetid. Üheks selliseks on toru-torus tüüpi soojusvaheti, mis koosneb mitmest omavahel järjestikku ühendatud toruelemendist. Toruelement koosneb kahest kontsentrilisest teineteise sisse paigutatud torust. Üks soojuskandjatest liigub sisemises torus, teine kahe toru vahelises ruumis. Tänu suhteliselt väikesele vabale ristlõikepindalale sisemises torus ja torudevahelises ruumis, saavutatakse juba v...
· Soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel, kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Kuumutades muutus lahus pruuniks, lahus ise oli selge. · Asetasin katseklaasi statiivi. Jättes katseklaasi statiivile seisma, sadet siiski ei tekkinud. Järeldus Lahus muutus küll tumepruuniks, mis annab tunnistust tsüsteiini esinemisest valgus, kuid sadet ei tekkinud. Selle põhjuseks võis olla ainete liiga vähesel määral lisamine või liialt vähene soojendamine. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega. Trikloroäädikhape on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent, kuid ta ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Trikloroäädikhapet saab kasutada valkude eraldamiseks madalmolekulaarsetest lämmasikuühenditest, nagu valgu hüdrolüüsi produktid. Töö käik: · Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. · Lisasin mõne tilga lahust. Värvuseta lahusesse tekkis valge sade.
kogust vähendatakse sellise määrani, et ta on sobiv laboratooriumis töötlemiseks ja ta koostis esindab analüüsitavat materjali võimalikult täpselt; 3)laboratoorse proovi ettevalmistus 4)identsete proovikoguste valmistamine 5)proovi lahuste valmistamine SIIN KOOS 3,4,5: enamus analüütilistest mõõtmistest sooritatakse lahustega; menetlused anorgaaniliste analüütide saamiseks- soojendamine tugevate hapete/aluste vesilahustega ja avatud anumates; niisukuse kõrvaldamine proovist-aine struktuuris esinev vesi; ad-ja absorbeerunud vesi, on tasakaalus atmosfääriga; proov tuleb enne määramist kuivatada; proovi töötlemine mikrolaineahjus- tavalisel soojendamisel liigub soojus proovile läbi anuma, mikrolaineahjus soojeneb proovi korraga kogu oma ruumalas, anum ei soojene; anuma
Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004 paberkandjal õppematerjali põhjal SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine Enamusel veoautodel on energiaallikaks diiselmootor. Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30...42% kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21...28%. Seega on diiselmootorite kütusekulu 25...35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse kõrgendatud nõuded mootori detailidele. Puudusteks diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud. Diiselmootori abiseadmed: ...
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...
passiivseid energiavoogusid. fotoelektrilised süsteemid - Peamine moju on seotud paikeseelementide valmistamisega ja nende kasutusea lopus jaatmete kaitlemisega, kuid seda on voimalik vahendada, kasutades keskkonnasaastlikke (naiteks ringlusse voetud) materjale. Teine moju on visuaalne, kuna fotoelektrilised moodulid, nagu ka paikesekollektorid, on hoonete katustel naha. päikesepaneelid- Peale seadmete tootmise ja utiliseerimise avaldab vee soojendamine paikeseenergia abil keskkonnale ainult vahest moju seoses elektrienergia tootmisega veeringluse saavutamiseks veekogujas 49. Millised on hüdroenergia rakendamise võimalused Eestis? Maailmas? eestis on jõgede lühikesed ja nad on veevaesed, ehkpotnesiaal tagasihoidlik, kuigi on palju veeenergia kasutamiseks tarvilike jõuastmeid. Enamik reaalsest hüdroenergia potentsiaalist asub Aasia ja Aafrika arengumaades. Arendamine võimalik vaid väga suure välisabi toel.
verivillid paranemine aeglane IV ASTE - kahjustus võib ulatuda luukoeni - liikumisvõimetus, ülessulatamisel passiivne liikuvus taastub - autoamputatsiooni kujunemine nädalatega KÜLMAKAHJUSTUSTE ESMAABI 1. Võta märg ja niiske riietus ära 2. Soojenda külmunud kehaosa oma või kaaslase kehasoojusega 3. Ära hõõru ja kasuta lund 4. Teetanuse oht- vaktsineerimine oluline külmunud kudede aktiivne soojenemine võib toimuda seal, kus pole uue külmumise ohtu! evakueerimisel soojendamine nn. "sooja nahaga" VÄLTIDA VIGASTUSTE TEKET KAHJUSTATUD PIIRKONNAS, MITTE LUBADA KÕNDIDA JALGADE KÜLMUMISE KORRAL!
seks õhu konditsioneerimist. Konditsioneerimine on vajalik kuumas ja troopilises kliimas ning paraskliimas näiteks teatrites, hotellides, haiglates, restoranides jm. Konditsioneer võimaldab vajaduse korral õhku puhastada, soojendada, jahutada, kuivatada ja niisutada. Õhu kuivatamiseks jahutatakse see allapoole kastepunkti, nii et liigne õhuniiskus kondenseerub jahuti pinnal ja voolab veena minema. Normaalse temperatuuri tagamiseks järgneb sellele õhu soojendamine või soojenemine ruumis, olenevalt välis- ja siseõhu parameetritest. Valides sobiva jahutustemperatuuri, saame soovitud niiskusega õhu seda niisutamata. Õhu niisutamiseks kuivas kliimas piserdatakse õhuvoolu vett või veeauru (joonis 5.1). Külmas kliimas kasutatakse energia kokkuhoiu eesmärgil väljuvat õhku siseneva õhu soojendamiseks soojustagasti vahendusel. Soojustagastit võib kasutada ka õhu jahutusenergia kokkuhoiuks kuuma siseneva õhu jahutamisel.
Hingamises osalevad lihased: roietevahelised lihased ja diafragma Hingamise abilihased on õlavöötme ja kõhulihased - normaalsel rahulolekuhingamisel ei osale Hingamistsoon - piirkond, kus toimub peamiselt gaasivahetus Hingamisteede ülesanded: 1) Atmosfääriõhu juurdetoomine sisse hingamisel 2) "Alveolaarõhu" äraviimine väljahingamisel 3) Sissehingatava õhu puhastamine - ninaõõnes, kus limaskestale tolm püütakse 4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine - ninõõnes tänu ninakarbikute suure pinna ja rikkalikule verevarustusele; alveoolidesse jõudnult on see 37 kraadi celsiust ja täielikult küllastunud veeauruga Välise hingamisenäitajad: 1) Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv minutis; vastsündinu u 60x/min; täiskasvanud naine u 15-20 x/min, mees u 12-15 x/min 2) Hingamismahud: Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk;
purunemise hetkeni. Sellest hoolimata on klaas habras materjal ning puruneb ülekoormuse all ootamatult. Joonpaisumine on parameeter, mis väljendab materjali ühe pikkusühiku paisumist temperatuuri muutmisel 1 °C võrra. Joonpaisumistegur antakse temperatuurivahemiku 20 kuni 300 °C kohta. Klaasi joonpaisumistegur on 9 x 10-6 m/mk. Kuna klaas ei juhi hästi soojust, võib klaasipinna osaline soojendamine või jahutamine põhjustada termilist purunemist. Kui klaas raamitakse, jäävad selle servad raami sisse varjule, mistõttu on need otsese päikesekiirguse eest kaitstud. Selline olukord võib põhjustada klaasi pinnal piisavalt suure temperatuuride erinevuse, mis võib viia termilise purunemiseni. Soojuskiirgust neelavate klaaside kasutamise korral on see oht eriti suur. 8 Klaasi koostis ja valmistamine
puurimist). Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul. Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on: - sulavoolavus/sulaviskoossus, - niiskusesisaldus, - termostabiilsus, - kompaundi koostis (segu terviklik koostis, mis on töötlemisvalmis ja sisaldab juba kõiki vajalikke lisandeid), - kahanemine. Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest operatsioonidest: - soojendamine pehmenemiseni, - vormimine, - jahutamine (tardumine), - toote eraldamine. Plastid Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: a) tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt. b) konstruktsioonplastideks need on polükarbonaat (PC), polüamiid (PA), orgklaas (PMMA), epoksüplast (EP) jt.
kasutavad fossiilseid kütuseid – kivisütt, maagaasi või põlevkivi. [5] Tuuleenergia on kodumaine energia. Eesti riigi tuulevarud on külluslikud. Perspektiivseid paiku tuuleenergia tootmiseks, kus aasta keskmine tuulekiirus on 5-6 m/s, on Eestis võrdlemisi palju. [5] Tuuleenergeetika tugineb tuule taastuvenergial, mis ei saa otsa. Tuul on tegelikult päikeseenergia tüüp, mida põhjustab atmosfääri ebaühtlane soojendamine Päikese poolt, Maa pöörlemine ja Maakera pinna korrapäratus. [5] Tuuleenergia on tänapäeval üks odavamaid taastuvenergia liike. Oma eluea jooksul toodab üks tuulegeneraator umbes 80 korda rohkem energiat kui kulub tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks. [5] Tuuleenergia sobib energia tootmiseks ka kohalikul tasandil, nt saartel. [5] 3. TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED Võrreldes traditsiooniliste energia tootmisallikatega on tuuleenergia mõju keskkonnale
Mida rasvasem on kala, seda rohkem on D vitamiini, E-vitamiin on hapenduse vastu, hoiab ära kudede vananemise, kortsude tekke. 20 Vitamiinid kuuluvad elutähtsate mikro toitainete hulka. Nende päevane vajadus on väga väike, seda väljendatakse milligrammides.Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise oht, küll aga vitamiini preparaatide liialdamisel. Vitamiini kaod on suured toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedvilja keeduvee kasutamatta jätmine ja muud valed toiduvalmistamise viisid vähendavad vitamiinide sisaldust. Fakt! Ühes mahvis suitsus on näiteks 2200 vaba radikaali, mis ,,kulutavad" meie organismi ja viivad vanadusele lähemale. 21 Kokkuvõte Vitamiinid suudavad meid teatud piirides kaitsta nüüdisaja elustiili hädade eest, näiteks leevendavad väärtoitumise mõju ja ravimite kergekäelise tarbimise tagajärgi. Vitamiinid
abinõud selle tagamiseks 12 Rakendatavad abinõud vormistatakse alati...kirjalikult..... ja need moodustavad ...enesekontrolli plaani... Käitleja määrab kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid ehk kriitilised kontrollpunktid (...1. kauba vastu võtmine; 2. säilitamine; 3. sulatamine; 4. jahutamine; 5. keetmine; 6. küpsetamine; 7. soojendamine...), kontrollib neid ja reguleerib kontrolli tulemused Enesekontrollisüsteem tuleb kooskõlastada veterinaarametiga, kellel on õigus teha ettepanekuid selle muutmiseks ja täiendamiseks Käitlejal tuleb teavitada järelvalveasutust avastatud puudustest, mille tõttu ei suudeta tagada... toiduohutust....... Käitleja peab kasutama ainult ......saatelehtedega.....toidutooret Käitleja peab pidama ...kirjalikku arvestust......
mitmete ioonide aktiviseerumine. Kuid gaseeritud jookide nautimisel on ka teatud ohud. Nagu eespool mainitud, mõjutab mineraalveest eralduv süsihappegaas limaskesti. Eriti ärritavalt võib see mõjuda maole. Järelikult peaksid kroonilist gastriiti või mao haavandtõbe põdevad haiged valima ühe kahest võimalusest. Esiteks, jooma gaseerimata vett või teiseks, laskma joogist süsihappegaasil lenduda. Viimast soodustab näiteks vedeliku korduv ümbervalamine ühest nõust teise, vee soojendamine või segamine. Rohke gaasisisaldusega vee joomine tekitab probleeme ka tervetele inimestele, sest sellise vee joomine tekitab näljatunnet, soodustab röhitsemist ja kõhupuhitusi. VEEPUDELI SILDIL ON OLULINE INFO Kauplustes müüdavad villitud looduslikud mineraalveed jaotuvad soolsuselt kolme põhirühma. Esiteks, väga madala mineraalsoolade sisaldusega veed (sooli vähem kui 50 mg liitri vee kohta). Teiseks, madala ehk väikse mineraalsoolade sisaldusega veed
· Paljud vitamiinid ja mineraalained lähevad keetmisel vette, seepärast tuleks võimaluse korral kasutada toiduks ka keeduvett. · Ärge säilitage värskeid aedvilju liiga kaua, sest nii võivad vitamiinid hävida. Eriti kiiresti hävib kooritud ja tükeldatud köögiviljas vitamiin C. · Paljud vitamiinid hävivad kõrgel temperatuuril. Keetmisel asetage köögivili keeva vette ja keetke võimalikult lühikest aega. Toidu mitmekordne soojendamine vähendab vitamiinide sisaldust. Soolaga ei tohi liialdada Tänapäeval on keedusool muutunud üheks ebasoovitatavaks toidulisandiks. Keedusool koosneb naatriumist ja kloorist, mis on küll mõlemad organismile vajalikud, kuid selle hulga saab kätte ka naturaalsetest toiduainetest. Rääkides soola kahjulikust toimest, mõeldakse eeskätt naatriumi kahjulikku mõju . Keedusoola ei tohiks tarbida päevas üle 5 grammi. tegelikult aga tarbime soola üle 2 korra rohkem.
Mulgi puder Viljandimaalt. Sellest maakonnast on pärit kaks tuntud rooga mulgipuder ehk kartuli-tangupuder ja mulgikapsad. Mulgipudru keetmiseks pane ligi kilo muredat sorti kooritud kartuleid liitri soolaga maitsestatud veega keema. Lisa juurde pool teeklaasi odrakruupe. Keeda, kuni tangud on pehmeks muutunud. Siis klopi poti sisu puulusikaga ühtlaseks pudruks. Pruunista pannil tubli ports sealihakuubikuid (väga hästi sobib ka suitsuliha) ja hakitud sibulaid. Serveerimiseks tõsta taldrikule kuhi putru ning sea keskele silmaks praetud pekirasva, liha ja sibulat. Hapukapsasupp 1. Pane liha külma veega keema, riisu vaht. 2. Pane liha peale kapsad ja kapsaste peale tangud , riivitud porgand ja sibul. 3. Keeda nõrgal tulel 1-2 tundi. 4. Veidi enne keetmise lõpetamist lisa maitseained. 5. Kapsasuppi võib ka keeta ilma tangudeta, sel juhul sega supi sisse 10-15 minutit enne keetmise lõpetamist 2-3...
- Siia kuulub ka abitöödele kasutatavate masinate kulu, kuid ei kuulu talvetingimustes lisanduv masinakulu Talveperioodi lisakulud: pinnase soojendamise ja kobestamise, konstruktsioonide soojustamise ja soojendamise, hoonete kütmise ning lumetõrje kulud - Täiendav materjalikulu, sh külmumisvastaste materjalide kulu - Lisanduv põhitööliste palga- ja masinakulu, arvestades nt kütuse erikulu suurenemist talveperioodil (masinate soojendamine ja käivitamine, sh soe vesi ja elektrienergia) Abitööde veetõrje, seadmete remonditööde, märkimistööde, koristustööde, katsetuste ja mõõtmiste, laadimistööde, kulud - Põhitööliste palgakulu Juhtimiskulud: ehitusplatsi juhtide palgad ja hüvitused, kontorikulud, laokulud, valvekulud, koolituskulud, meditsiinilise teenindamise kulud. Muud tegevuskulud: objektipõhised vara- ja riskikindlustuse preemiad, esinduskulud, reklaamikulud, garantiiprovisjonid.
teki ka kilde. Siia kuuluvad nii PVB- (Stratobel, Stratophone) kui ka vaiklamineeritud klaasid. [3] 2.2 Päikesekaitse Me kõik oleme kogenud olukorda, et päike on kütnud toa liiga kuumaks ja akna ning ukse avamisega ei ole võimalik ruumi märkimisväärselt jahutada. Ja mida suuremad on klaasi pinnad, seda halvem on olukord. Mida siis teha? Lahenduseks oleks kasutada õhu konditsioneerimist. Samas me teame, et jahutamine on kallim kui soojendamine. Järelikult oleks optimaalseks lahenduseks õhu konditsioneerimine koos soojust tuppa mitte laskvate akende kasutamisega. Kuid millised aknad siis ei lase soojust tuppa? See on pea lahendatamatu ülesanne. Küll aga saame kasutada aknaid, kus klaasideks on nn. Päikesekaitseklaasid. Viimased on klaasid, mis lasevad pealelangevast soojuskiirgusest tuppa ainult ühe osa (vähem kui 50%) - tuppa jõudev soojuse osa võib olla 20-50%.
1.6.Tellingud. tehnilisest dokumentatsioonist ja tööettevõtuprogrammist. lagede värvimist ja lõpeb peale seinte värvimist. 73. Loetle nõuded, millele peab vastama ehitusplaani 1.7.Muud. 1)Pakkumiskutses antakse ehituse üldiseloomustus, maht ja 46.Viimistlustööde järjekord. genplaan. 2.Talvised lisatööd: 2.1.Pinnase soojendamine ja kobestamine. aeg, tööettevõtu korraldusviis, nõutav tagatis, valiku tegemise Viimistlustsükli alguseks peavad olema lõpetatud Tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2.2.Konstruktsioonide soojustamine ja soojendamine. . põhimõte ja pakkumise tähtaeg
ressursihinnete alusel. Nimetatakse neid aga üldkuludeks, kuna nad on seotud rajatava ehitisega. Ajutiste hoonete ja rajatiste maksumus moodustab 1,5-12% (tavahoonete puhul 3-5%) ehituse maksumusest. Kulude võrreldavuse eesmärgil tuleks nad liigitada järgmiselt: 1.Ajutised ehitised: 1.1.Piirdeed. 1.2.Laod. 1.3.Valguatus. 1.4.Ajutised teed. 1.5.Tarindite kaitserajatised. 1.6.Tellingud. 1.7.Muud. 2.Talvised lisatööd: 2.1.Pinnase soojendamine ja kobestamine. 2.2.Konstruktsioonide soojustamine ja soojendamine. . 2.3.Täiendav materjalikulu. 2.4.Hoonete kütmine. 2.5.Lumetõrje. 2.6.Muud. 3.Abitööd: 3.1.Veetõrje. 3.2.Kuiva töökoha tagamine. 81 Loetle maatriksstruktuuri eelised ja puudused. Peadirektor Funktsionaalne struktuur Finantsid Pakkumised Plaan Raamatupidamine Kantselei Regionaalne struktuur Projektijuht Projektijuht Projektijuht Hoonete projekteerimise osakond
LISATAKSE VERTIKAALSKEEMID KRAANADE TÕSTEULATUSE JA OHUTSOONIDE MÄÄRAMISEKS AJUTISTE HOONETE, RAJATISTE JA TÖÖDE MAKSUMUS MOODUSTAB 1,5 12 % EHITUSE MAKSUMUSEST . TAVAHOONETE PUHUL 3-5% KULUDE VÕRDLEMISEKS JA NORMIMISEKS TULEKS NAD LIIGENDADA JÄRGMISELT: 1. AJUTISED EHITISED 1.1. PIIRDED 1.2. LAOD 1.3. VALGUSTUS 1.4. AJUTISED TEED 1.5. TARINDITE KAITSERAJATISED 1.6. TELLINGUD 1.7. MUUD 2. TALVISED LISATÖÖD 2.1. PINNASE SOOJENDAMINE JA KOBESTAMINE 2.2. KONSTRUKTSIOONIDE SOOJUSTAMINE JA SOOJENDAMINE 2.3. TÄIENDAV MATERJALIKULU 2.4. HOONETE KÜTMINE 2.5. LUMETÕRJE 2.6. MUUD 3. ABITÖÖD 3.1. VEETÖRJE 3.2. KUIVA TÖÖKOHA TAGAMINE 63 EHITUSPLATSI KULUD KALKULEERITAKSE ANALOOGSELT OTSEKULUDEGA 6.EHITUSE JUHTIMISE KORRALDUS 6.1.Üldosa EHITUSE TÖÖETTEVÕTT JA ISEEHITAMINE. EELISED JA PUUDUSED
Tsemendipõhistele toodetele mõeldud talvelisandeid on turul palju. Nende toime põhineb üldiselt vee külmumispunkti allaviimises, sest tsemendi reaktsioonid jätkuvad vaid seni kuni tootes olev vesi külmub. Lisaainete toime tuleb selgitada enne kasutamist, sest vale annus võib mõjuda toote omadustele halvasti. Lisaainete halvaks mõjuks on "härmatise" tekkimine müürile ja võimalikud probleemid segu töödeldavusel. Samuti võimad lisaained muuta lõplikult toote värvi. Müürisegu soojendamine soojavee lisamisega Talvisel müürimisel tuleb kasutada piisavalt sooja segu. Kui segu valmistatakse ehitusplatsil müüritsemendist, liivast ja veest segades, saadakse soe segu kas vett või liiva soojendades. Võib soojendada ka mõlemaid. Üldiselt kuivsegud sisaldavad juba sideainet, liiva ja töödeldavust ning ilmastiku taluvust parandavaid lisandeid. Segusid soojendatakse sooja vee abil. Kuivsegu
eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonterikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine.Inimesel on 40- 100 milj haistmisrakku, raku tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samasugustega HAISTMISNÄRVIKS. mitraalrakud. Haistmisteed ulatuvad limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi. Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt KNSi kulgevate
atmosfääri 4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel 5. Hingamiselundite talitlused Gaasi vahetus õhu ja vere vahel, õhu juhtimine 6. Hingamiselundid kliinilised praktikas Ülemised ja alumised hingamisteed 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasuses võrreldes teiste elundkondadega Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga 8. Sissehingatav õhk ninaõões Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll 9. Ninakõrvalurked/koopad (siinused) Asend Ninaõõne küljed Millised Ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud 10. Kõri lad. k. LARYNX Asend 4.-6. kaelalüli kõrgusel Kõri kõhred Suurim kilpkõhr (kõrisõlm), eesseinas kõripealisekõhr(epiglottis), allpool - sõrmuskõhr Kõri osad Kõriesik, kõrivatsake, häälekõrialune õõs
Füüsikalis-keemiliste iseärasuste alusel on välja töötatud järgmised talvised müürimismeetodid: · Külmutamine tavaliselt mörtidel, piirates konstruktsiooni kõrgust; · Külmutamine koos alumiste korruste konstruktsioonide ajutise tugevdamisega kuni müüritis saavutab arvustusliku tugevuse; · Ülemiste korruste müüritise külmutamine koos alumiste korruste konstruktsioonide soojendamisega, kuni nad saavutavad arvutusliku kandevõime; · Üksikkonstruktsioonide soojendamine sooja õhuga või elektrienergia abil; · Ladumine soojakutes; · Ladumine külmakaitselisanditega mörtidel. Külmutusmeetodid saab kasutada korrapärase kujuga kividest tellistest, keraamilistest, betoon-, räbubetoon- ja looduskiviplokkidest, suurplokkidest aga ka sängpinnaga looduskividest konstruktsioonide ladumisel. 34 Külmutusmeetodil laotud kivikonstruktsioonide püsivuse tagamiseks rakendatakse järgmisi
Aine läheb gaasilisse olekusse. Loeng 9 · Soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus. soojusmahtuvus soojushulk dzaulides (J), mis tõstab keha temperatuuri ühe kelvini (K) võrra. erisoojus c, soojushulk (J), mis tõstab antud aine massiühiku (kg) temperatuuri 1 K võrra. moolsoojus = soojushulk (J), mis tõstab antud aine ühe mooli temperatuurir 1 K võrra. Cv- isohooriline moolsoojus - kui soojendamine toimub konstantse ruumala juures; Cp- isobaariline moolsoojus - kui soojendamine toimub konstantsel rõhul. · Diferentsiaalne ja integraalne (kumulatiivne) jaotusfunktsioon. Diferentsiaalne jaotusfunktsioon näitab, kui suur on mingisse kiiruste (kõrguste) vahemikku kuuluvate molekulide osakaal. Integraalne (kumulatiivne) jaotusfunktsioon näitab, kui palju on antud energiast suurema energiaga molekule.
Päikese UV-valguse neelab stratosfääri osoonikiht, mis kaitseb planeedi pinda, kuid soojendab sama protsessi käigus atmosfääri. Kõige hoomatavam on see efekt troopikas, kus päiksevalgus on kõige tugevam, ning temperatuurigradiendid määravad seega atmosfääri ülakihtides puhuvate tuulte, muu hulgas ka kummalgi poolkeral puhuvate õhuhoovuste (ing jet stream) suunda ja tugevust. "Suhteliselt lihtsad mudelid on näidanud, et ekvatoriaalse stratosfääri soojendamine võib õhuhoovuseid veidi lahku suruda," kinnitab Lockwood. Samamoodi lubab stratosfääri jahutamine -- näiteks Päikese madala aktiivsuse perioodidel -- õhuhoovustel ekvaatorile lähemale nihkuda. See paistab tema sõnul Euroopa ilma suurel määral mõjutavat, kuna põhjapoolkera õhuhoovus takistab Atlandi ookeani sooja mereõhu jõudmist mandrile. See omakorda avab rohelise tee Venemaalt ja Põhjamandrilt puhuvatele külmadele kirdetuultele.
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab ...
O O O O ..... H O NaO O NaOH O O O O O OH ..... ONa 8. Kontsentreeritud lämmastikhappega soojendamine on üsna karm töötlemine, mis lõpuks viib ainete täieliku oksüdeerumiseni. Siiski, puuvill kui sahhariid esialgu söestub (seejuures eraldub vesi, mida me ei tarvitse näha). Lavsaan ise muidugi ei lahustu, aga tema hüdrolüüsisaadused lahustuvad nii happe kui ka leelise lahuses. Puuvill ei reageeri leelisega (vt eelmine ülesanne). Polüeteen ja polüvinüülkloriid on hapete ja leeliste suhtes püsivad. 9
Magusad: - kõige vähem eeterlikke õlisid, - kuivainet vähem (10%), - suhkruid (6%), - maitse tundub magus (kasutatakse enamasti toorelt salatisibul) - nõudlik soojuse suhtes, - säilib halvasti. 27. Sibulate säilitamise nõuded Korralik kuivatamine sundventilatsiooniga kuivatis 2 3 päeva temperatuuril 25 - 35°, lisaks veel soojendamine 8 10 tundi 45° juures. Optimaalne säilitustemperatuur 0°C. Õhuniiskus 65 70%. Hahkhallituse tõrje. Kodustes tingimustes säilitada võrkkottides või palmikutes ülesriputatult. 28. Olulisemate mineraalainete sisaldus küüslaugus. Mineraalainetest leidub kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, rauda, vaske, mangaani, seleeni, joodi jt, 29. Porrulaugu olulisus ja kasutamine. Ebavars sisaldab: - süsivesikuid 10%, - valke 2%,
seintel) sel juhul sellist lekuumendit nimetatakse radiatsioon lekuumendi. Valdav osa lekuumendist paikeb katla gaasikigus, seda lekuumendit nimetatakse konvektiivlekuumendiks (sinna leek ei pse). lekuumendi torude lbimt on viksem (umbes 30mm), seina paksust oleneb rhust. 4)konomaiserid on toitevee soojendi, gaaside temperatuuri arvelt. Valmistatakse ssinik teras torud, vikekateldel on malmtorud. 5)hueelsoojendi , kus toimub hu eel soojendamine. Seda kasutatakse alati energeetilistes kateldes ja suuretootlikuse katlad kasutatakse ttstuslikel eesmrkidel. Vikese tootlikuse kateldes nendes ei kasutata tihtipeale hueelsoojendit. ##KATELDE ARMATUUR JA GARNITUUR## Peavad olema varustatud kindla komplekti mteriistadega ning samuti kindla komplekti automaat reguleerimsi seadmetega, mis peavad kindlustama katelseadme ohutu ning konoomse eksplotatsiooni. Neid seadmeid ja mteriistu nimetatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
