limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Torukujuline elund, mida mõõda õhk pääseb kopsudesse hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks kopsudes hargnevad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks kõige peenemad harud lõpevad kopsusompude ehk alveoolidega kopsud on kaetud õhukese sidekoelise kopsukelmega kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedeliku
Immuunsus-organismi võime tõrjuda aktiivselt õgirakkude ja antikehade kaasabil haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi ühendeid. Immuunsusega on seaotud lümfisõlmed ja põrn ning lümfotsüüdid 9. võrdle kaasasündinud ja omandatud immuunsust Kaasas- bioloogilisest eripärast tulenev vastpanuvõime haigustekitajale Omandadtud-kujuneb elu jooksul, ei pärandu geneetiliselt 10.nimeta ja iseloomusta hingamiselundeid Ninaõõs-ül sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine Neel-ristuvad õhu ja toidu liikumisteed Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest Hingetoru-seal soojeneb õhk veelgi Bronhid-juhivad õhu kopsudesse Kopsud-alveoolides toimub gaasivahetus 11. miks peab hingama läbi nina, mitte läbi suu Ninas asuvad limaskesta ripsmed, mis püüavad kinni tolmu 12. kirjelda alveoole, missuguste gaaside vahetus toimub alveoolides, missuguste gaaside vahetus toimub kudedes
Traditsioonilise keedukatla korral tuleb valmis roog pärast küpsetamist tõsta katlast GN nõudesse ja sealt edasi jahutusseadmesse (kui roog ei lähe väljastamisele). Selline töö on füüsiliselt raske, toidu kaod kasvavad ning kuumade toodete käsitlemine on ohtlik. Kasutatav vedel jää võimaldab jahutada katla täie rooga +100 kraadi juurest +3 kraadi juurde 45 minutiga KERGE JA LIHTNE KASUTADA Toidu soojendamine on ühtlane tänu katla põhja ja seinu ümbritsevale aurusärgile. Aurusärgis kasutatakse küllastunud auru temperatuuril 108°C. Sujuva töö tagamiseks on aurusärgil õhueemaldussüsteem. Effektiivne ja kiire soojenemine. Elektromehaaniline juhtimine. Motoriseeritud kallutamine. Ergonoomiline katla ehitus suure diameetri ja madala sügavusega võimaldab mugavat toidu käitlemist. Kumer katla põhi võimaldab valmistada ka väikseid toidukoguseid.
Rakuhingamiseks on vajalik glükoos ja hapnik. Hapnikku saadakse õhust ja glükoosi seeditud toidust. Veri kannab hapniku ja glükoosi rakkudesse, kus rakuhingamisel glükoos lõhustub hapnikus osavõtul ning selle tagajärjel eraldub energia. Hingamisteed algavad ninaõõnega, mille jaotab kaheks pooleks vahesein. Ninaõõs on märg ja limane ning sinna külge kleepuvad tolm ja bakterid. Limaskesta ripsmekesed suunavad need väljapoole. Ninaõõne ülesandeks on sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Läbinud ninaõõne ja neelu (neelus ristuvad toidu ja õhu liikumisteed), liigub sissehingatav õhk kõrisse. Kõri koosneb erinevatest kõhredest, mis on omavahel seotud lihaste ja sidemete abil. Kõri läbib ainult õhk, sest toidu või joogi neelamisel suleb klapp hingamisteed. Kõri alumises osas on häälekurrud. Nende vahele jääb häälepilu, mis on kõri kitsaim koht. Helid tekivad siis, kui läbi häälekurdude surutav õhk hakkab võnkuma
Hingamine ainevahetus protsess, mis annab elutegevuseks vajaliku energia, ül tagada gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel, rakuhingamine toimub rakus, O2 ja CO2 transport verega, gaasivahetus kudede ja vere vahel, toimub toitainete lõhustamine O2 abil ja mille käigus eraldub energia (glükoos + O2 CO2 + H2O + energia), ül energia saamine hapniku toimel, CO2 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda, elundkond hingamisteed ( õhuliikumise teed organismis) + kopsud, ül organismi varustamine O2 ja CO2 eemaldamine, elundid kopsud ( katab kopsukelme, hingamiselundkonna lõpp, parem kolm sagarat, vasak kaks sagarat südame pool) + nahk, hingamisteed ninaõõs (limaskestas veresooned soojendab õhku, limane seob tolmu hävitab mikroobe, täidab ripsepiteel tolmust puhastamine), ninaneel ( suunab õhu kõrisse), kõri ( häälekurrud võnguvad ja häälepilu tekib hääl), hingetoru ( hargneb 2 kopsutoruks, sees karvakesed mis e...
Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja. 3.Hingamisteede ülesanded: · atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel · alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel · sissehingatava õhu puhastamine- toimub ninaõõnest alates, tolm püütakse nina limaskesta. Ripsmete rütmiliste liikudustega kantakse lima kõri suunas ja neelatakse alla. Suuremad võõrkehad vallandavad köha. · Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine- see toimub juba ninaõõnes tänu suurele pinnale ja rikkalikule verevarustusele. Sügvamates teedes jätkub see protsess · Õhu kvaliteedi kontroll · Õhu juhtimine kopsudesse ja sealt välja. 4.Välise hingamise näitajad hingamissagedus hingamisliigutuste arv minutis. Naisel 15-20, mehel 12- Hingamismaht- Ühe tsükli jooksul välja hingatava või sissehingatava õhu hulk. 0,5l
protsess, kus tavalisest tunduvalt tugevama väljahingamisega samal ajal on häälekõri suletud. Siis avaneb äkki kõripealis ja õhk paiskub tugeva voona läbi hingamisteede välja, viies samal ajal kaasa ka võõrkeha. Aevastuse puhul on tegemist samalaadse tekkemehhanismiga, kuid õhk paisatakse välja mitte läbi suu vaid läbi ninaõõne. Ka ärritaja on siis ülemistes hingamisteedes. 4. sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine see toimub suuresti juba ninaõõnes tänu ninakarbikute limaskesta suure pinna ja rikkalikule verevarustusele. Sügavamates hingamisteedes jätkub õhu soojendamine ja niisutamine, nii et alveoolidesse jõudnult on see omandanud kehatemperatuur (37°C) ja täielikult küllastunud veeauruga. Välise hingamise näitajad: 1. Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamissagedus erineb olenevalt east, soost.
terviku ja täiendavad üksteist. Ideaalseks gaasiks nimetatakse lihtsaimat gaasi mudelit (moekulid on punktmassid, molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed, molekulide vahel ei ole vastastikmõju). Ajaühikus seinale antav impulss on jõud. Põrgete arv seinaga ajaühikus on võrdeline molekulide kontsentratsiooni ja molekulide keskmise kiirusega. Temperatuuriks (lad. k. keskmine e. tasakaaluolend) nimetatakse suurust, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Soojendamine on keha siseenergia (molekulide kineetilise energia) suurendamine (viies keha kontakti kuumema kehaga, kiirguslikul teel, mehhaanilise töö tulemusena). Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Temperatuur on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia (ei saa otseselt mõõta) mõõt. Üheks levinumaks temperatuuri mõõtmise võtteks on aine soojuspaisumise kasutamine. Absoluutse nulltemperatuuri (-273,15 °C) puhul võrdub
Electropop on pop-suunitlusega elektrooniline muusika, kus peamiselt kasutatakse süntesaatorid. zanr on taas saanud populaarsemaks alates 2000ndatest aastatest. Nimi "electropop" on lühike vorm "elektroonilisest pop". Seda nimetust kasutati peamiselt 1980ndatel et kirjeldada muusikastiili Synthpop, mida iseloomustab rõhutatud elektroonilise heli - sageli nimetatakse seda "külmaks ja robotlikuks" - ning minimaalne. See oli peamiselt tingitud piiranguid analoogsüntesaatoreid ja lindistamise võtetest sellel ajal, kuid on hiljem muutunud sellele stiilile omaseks. Electropop pani aluse orienteeritud Synthpop'ile. Electropop laulud on poplaulud sageli lihtsate, meeldejäävate ja tantsurütmidega, kuid erinevad nendest elektroonilise tantsumuusika zanritest mida electropop aitas inspireerida - techno, house, electroclash jne - neis on laulude loojad rõhutanud pigem seda, et need oleks tantsulised. 2000ndatel aastatel on paljud tundmatud muusikud...
Allikavee suurtootmiseks vähene Jõevesi Jõevee puuduseks on suviti liiga kõrge ja talvel väga madal temperatuur. Võib esineda reostuse ja nakkusoht Vett saab võtta piisavas koguses FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (2) Merevesi Piisav kogus Suve vältel pikalt püsivk soodus temperatuur Sumpade paigutamiseks on vaja sobivat kohta Merevette viidav kala tuleb vaktsineerida Puurkaevu vesi Piisav kogus Vett peab aereerima Vee soojendamine vajalik vee koostise reguleerimise seadmed FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (3) Veevarustuse järgi jagunevad kasvandused isevoolseteks ja pumbatavateks Esimese puhul voolab vesi kalakasvatus rajatistesse kanaleid, renne või torustikke mööda ja läbivoolu reguleeritakse. Teise puhul pumbatakse vett kasvandusse ööpäevaringselt. Pumpa misel põhineva veevarustuse puudusteks on kõrgem hind ja kala hukkumist põhjus tavate avariide oht FORELLIKASVATUSRAJATISED
Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi · Peensoole esimest , Soolestik umbes 25 cm pikkust osa nimetatakse kaksteistsõrmikuks. · Soolestiku kogupikkus on 8 ... 9 m. · Peensoolest liiguvad seedumatud jäägid jämesoolde, kus toimub liigse vee emaldamine.
Termodün.1.prints. termodün.-le süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. A=- U ;Q= U +A Siseenergiaon molekulide soojusliikumise e.kin.ja vastastikmõju e.pot.energia summa.(J) Q=cm t ; t =(t2-t1); c=erisoojus(4200J/kg*C);cm=C Seda saab muuta soojusvahetuse käigus:kui soojusvahetuse käigus anda kahele kehale mingi soojushulk,siis tema temp.tõuseb. Seetõttu suureneb ka keha siseenergia.Kui soojusvahetuse käigus keha annab ära mingi soojushulga,siis tema siseen.väheneb.Töö gaasi paisumisel: Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe.Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.Pealegi on soojushulga kiire üleandmine vedelikule või tahkele ainele raskendatud.Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel(bensiiniaurude põlemine õhu juuresolekul),sis vedelike ja tahkete ainete korral p...
Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme nina karbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal. Paksu veresoonte rikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. Mis mõjutab haistmiselundi tööd: · nohu korral lõhnatundlikkus nõrgeneb, sest haistmiselundi rakud on kaetud paksu limakihiga · haistmiselund kohaneb kiiresti inimest pidevalt ümbritsevate lõhnadega - inimene ei taju lõhnu, mis teda pidevalt ümbritsevad (näit. oma higi lõhna, lõhnaõli lõhna jne.). Haistmiselundi tähtsus
etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse temperatuurile ka jahutamise kiirus; kõiksugused lisandid; kristallterade esinemine lahuses ning pH, seda eriti soola kristalliseerumisel. · 2 protsessi: a) esialgse faasi täielik lahustumine ja b) kristallisatsioon- stabiilse faasi kasv. · Aeglane jahutamine efektiivne kui lahustub paremini kõrgel temperatuuril, aeglane soojendamine siis kui aine on vähem lahustuv kõrgel temperatuuril. · Mannitooli 10% lahus: aeglane jahutamine: moodustuvad -vormid, kiire jahutamine: -vormid. · Osad lahustid soodustavad teatud vormide kujunemist: inhibeerivad ühtede vormide ja samas soodustades teiste moodustumist. Aurustamine kahe solvendi segust · Meetodi puhul kasutatakse ära aine lahustuvuse erinevust erinevates solventides.
Ilmakaart näitab kindla päeva või kellaaja ilma. 4. Kliimadiagrammil kujutatakse mingi paiga keskmist sademete hulka ja keskmist õhutemperatuuri kuude lõikes. Vasakpoolne vertikaalskaala näitab sademete huka mm-tes. Parempoolne vertikaalskaala näitab temperatuuri. Horisontaalskaalal kujutavad värvid eluslooduse jaoks olulise õhutemp. kestust. 5. Maale jõudnud päikesekiirgusest ligi pool neeldub maapinnas (maalähedase õhu soojendamine, jää sulatamine, vee aurustumine ja fotosüntees) ja ülejäänu peegeldub maapinnalt või pilvedelt tagasi maailmaruumi või neeldub õhkkonnas. 6. Mida kõrgemal on päike (ekvaatori lähedal), seda suurema nurga all langevad päikesekiired maapinnani ja soojendavad seda tugevalt. Seda soojem on ka õhk. Mida madalamal on päike, seda vähem need maapinda soojendavad (poolustel). Tumedatelt ja konarlikelt pindadelt peegeldub vähem päikesekiirgust tagasi kui heledatelt ja tasastelt
Soojusnähtused. 1. Siseenergia olemus ja selle muutmise viisid: Siseenergia – keha molekulide kineetilise ja nende vahelise vastastikmõju potentsiaalse energia summa a. Soojusülekande teel – Q=∆U (∆U – siseenergia muut) (Q – soojushulk – iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energia hulka) Soojendamine – Q>0 ∆U>0 Jahutamine – Q<0 ∆U<0 Soojusjuhtivus – soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel (metallid) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis Soojuskiirgus – soojuse levimine kehade poolt kiiratava, temperatuurist sõltuva elektromagnetkiirguse mõjul b. Mehaanilise töö tegemisel ∆U= –A (Q=0) (A – mehaaniline töö) Välisjõudude töö tegemisel – A<0 U>0 Süsteemisisesed jõudude töö tegemisel – A>0 ∆U<0 2. Ideaalne gaas: a. Ideaalne gaas on gaasi lihtsaim mudel - molekulidel on lõpmata väikeste kerakest...
võimelised seostuma põhipolümeeri vastavate rühmadega. Kõvendi toimel põhipolümeeri molekulide vahele tekkivad põiksidemed lahustites enam ei lahustu. Pöördumatute liimide kõvenemisel nende ruumala ei muutu (erinevalt pöörduvatest liimidest). Liimi nn "kuivamine" sõltub nüüd põiksidemete tekke kiirusest. Nt EPO liimil on see paar tundi. Kõvendi segatakse (ca 10% kogumassist) liimi juurde vahetult enne kasutamist. Soojendamine kiirendab kõvenemist. Osal pöördumatutest liimidest kõvendit pole: neil on nn kõrvalharud (põiksidemed) juba põhipolümeeri küljes ja seostumine toimub näiteks kuumutades või õhuniiskuse toimel. Liimühendused võivad täieliku kõvenemise asemel jääda ka elastseks (kummiliimid; "Moment"),need sobivad siis nt jalanõude ja tekstiili puhul. Kui liimi põhipolümeer pole ise elastne, lisatakse plastifikaatoreid tavaliselt mittelenduvaid vedelikke (nt mineraalõlid)
3) KÕRI * kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekke elund * kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu * õhuliikumisel häälekurrud võnguvad ja tekib heli 4) HINGETORU * torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse * hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks * hingetoru on seest vooderatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid * hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine 5) KOPSUD * kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus * kopsud täidavad ringkere õõnt peaaegu täielikult * parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kaheks kopsusagaraks * kopsudes argvenad kopsutorud järjest peenemateks ja peenemateks harudeks * kõige peenemad harud lõppevad kopsusompute ehk alveoolidega 6) KOPSUALVEOOLID * Tillukesed kotikujulised moodustised, mida ümbrutsevad kapillaarid * Alveoolides toimub gaasivahetus kopsude ja vere vahel 7) RAKUHINGAMINE
näidata ja salvestada temperatuurimuutusi ja temperatuure üle terve objekti pinna.Seda kasutatakse igal pool,kus temperatuuri teadmine võib anda vajalikke teadmisi süsteemist,objektist või protsessist.Kasutatakse palju tingimuste hindamiseks,kvaliteedi tõestamiseks,kohtulikul uurimisel elekrtilistel ja mehaanilistel süsteemidel. Infrapunakiirgust kasutatakse infrapuna saunades,et inimesi soojendada ja lennukites,et eemaldada jää tiibadelt.Samuti kogub populaarsust asfaldi soojendamine infrapunakiirgusega enne ehitus-või parandustöid. Infrapunakiirgust saab kasutada söögi tegemisel,sest see soojendab ainult sööki ja mitte ümbritsevat õhku,juhul kui õhus pole osakesi. Kasutamist leitakse ka mobiiltelefonides ja personaalarvutites omavaheliseks andmesideks,mis on küll aeglane,ja erinevate seadmete kaugjuhtimispultides. Infrapunakiirgus on leidnud laia rakendust ka arstlikus praktikas Kiirguse toime inimorganismile on tingitud soojusefektist
Edasi mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi ning töödeldakse seguriga ühtlaseks puruks. Siis liigub puru keerukasse valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. See on sokolaadi kvaliteedi juures eriti oluline. Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontsi, kus mass sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt 2, paremate sortide puhul isegi 6 päeva. Siis läheb mass tempereerimisseadmesse, kus toimub korduv soojendamine ja jahutamine. Tempereerimine annab kakaovõile tagasi tema algse struktuuri, mis on vajalik sokolaadile kauni läike andmiseks ning hõlpsa ja ühtlase sulamise tagamiseks. Viimaseks sammuks vormimine ja pakendamine, tänapäeval suurtööstuses pakendavad sokolaadi tahvleid masinad, kuid keerukad ja hinnalised sokolaadid pakendatakse ka käsitsi. AS Kalev Chocolate Factory AS Kalev Chocolate Factory on Eesti suurim ja vanim kondiitritööstusettevõte, mille
lambi eluiga mõnevõrra lüheneb, kuid üldise pika eluea juures ei kujune see kuigi suureks probleemiks; 5. Erinevalt hõõglambist ja säästulambist on LED-lamp märksa vastupidavam põrutusele ja vibratsioonile; 6. Hõõglamp põleb tavaliselt läbi just süttimise hetkel, kuna sel hetkel läbib hõõgniiti märksa suurem elektrivool, kui stabiilsel põlemisel; säästulambis toimub gaaslahenduse käivitamiseks igal sisselülitamisel lambi elektroodide soojendamine elektrivooluga, mis võib olla üheks rikke põhjustajaks korduval lülitamisel, säästulambi süttimine ei toimu momentaanselt, vaid mingi aja jooksul, mis kulub lambi elektroodide soojendamiseks; LED-lamp ei karda sagedast lülitamist, tegelikult puudub vajadus LED-lampe pidevalt lülitada - tänu üliväikesele energiatarbimisele piisab, kui lamp hämardumisel sisse lülitada ja valges välja lülitada; 7. Odavamatel luminestsentslampidel on probleemiks, et lambid hakkavad vananedes
Suuõõs – neel – söögitoru – magu – peensool – jämesool - pärak 15. Seedeelundkonna osade ülesanded Suuõõs: Toidu peenestamine. Segamine (keel). Maitsmine. Algab toidu seedimine. Süljes olev ensüüm lagundab tärklise glükoosiks. Hambad: Toidu peenestamine hammaste abil. Neel ja söögitoru: Et neelamisel mitte söök hingetorru ei satuks. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima. Magu: Toidu segamine. Toidu soojendamine. Maohappes olev ensüüm pepsin lagundab valke. Kaksteistsõrmiksool (peensoole algus): Toitainete lagundamine. (valkude, rasvade, suhkrute) Peensool: Toitainete imendumine verre. Maks: Maks toodab sappi, mis kogutakse sapipõide. Sapp aitab seedida rasvu. Kõhunääre: Kõhunäärmenõre sisaldab ensüümi lipaas. Seedenõre sisaldab ka suhkrute ja valkude seedimiseks vajalikke ensüüme. Toit läbi ei käi sealt. Jämesool: Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
o Eraldi põletiga soojendi, eraldi ahi, kus puhas õhk soojeneb ja juhitakse tiivast läbi Esiklaasil: kõige ökonoomsem, suunatakse esiklaasi siseküljele(puuduseks soojuskadu ei pruugi suuta hoida esiklaasi puhtana), Suunatakse kahe klaasi vahele kuum õhk, kasutatakse vanemat tüüpi lennukite puhul Klaaside soojendamine väljast pool: klaasi ees väljaspool on pilud kuhu juhitakse soe õhk Elektriline soojendus: Sisaldab kulda (juhib väga hästi soojust) Kojamehi, wiper, suur kiirus tähendab 300 lööki minutis, o Elektriline soojendamine: kaetakse pind elektrit juhtiva värviga Pääste trappide juures on soojendus, static pordid on soojendatavad
7.Miks on jämesooles olevad bakterid inimesele vajalikud? Need bakterid toituvad meile mittevajalikest seedimata jääkidest. Ka varustavad nad meie organismi mõningate vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seintele. 8.Mis toimub toidu suus? Maos? Kaksteistsõrmikus? Peensooles? Suus- toit peenestatakse hammastega. Suus segatakse toit hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Maos- Toidu segamine, toidu soojendamine, toidu seedimine. 12sõrmiksooles-toidu põhiline seedimine. Peensooles- toidu segamine, jõuab lõpuni seedimine, toimub toitainete imendumine 9.Miks läbib soolestikust tulev veri maksa? Kogu soolestiku tagasipöörduv veri läbib maksa ning maksaensüümid muudavad mürgised ühendid, mis toiduga organismi on sattunud, kahjutuks. 10.Millised toitainete lõhustumise lõppsaadused imenduvad peensooles? 11.Mis juhtub inimese seedetegevusega, kui tal on kahjustatud maks ja kõhunääre?
suurenenud nõudega hapniku ja vere järele, kohaneda. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb. 3 Kuidas soojendust õigesti teha? Esiteks- venitamine ei tähenda soojendust! Kuigi on soojenduse väga tähtis osa. Eesmärgiks on sõna otseses mõttes soojendamine, soojemaks tegemine, et tõsta kehatemperatuuri. Õige eelsoojendus peaks kehatemperatuuri tõstma 1-2 kraadi võrra ja selle võib jagada kolme faasi: 1) Üldine soojendus 2) Soojendav venitamine 3) Spordiala spetsiifiline soojendus I ÜLDINE SOOJENDUS Üldine soojendus jaguneb kaheks: 1. Erinevate liigeste ringid 2. Aeroobne tegevus 1. Liigesteringid Üldsoojendus algab liigeste ringitamisega, alustades kas siis varvastest ja liikudes alt üles või sõrmedest suunaga allapoole
(4) Tuletöö tegemiseks kasutatakse töövahendina standardset, töökorras ja ohutut seadet, mille kasutamisel lähtutakse tootja juhistest. (5) Tuletöö tegemisel ei töödelda mahutit, torustikku või muud eset, mis on: 1) täidetud põlevmaterjali või selle jääkidega; 2) mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all; 3) pingestatud. (6) Tuletöö tegemisel: 1) on keelatud tuletöö tegemiseks kasutatavate seadmete ning hapniku- ja gaasiballooni soojendamine lahtise leegiga või muul tuleohtlikul viisil; 2) kustutatakse koheselt tekkinud tuleohtlikud sädemed või muud kuumad detailiosad; 3) jälgitakse suitsu, vingu- või põlemisgaaside teket ning vajadusel ventileeritakse tuletöö tegemise koht; 4) jahutatakse suure kuumuse vältimiseks töödeldavat metallist osa või detaili juhul, kui see võib tekitada tulekahju tekkimise ohu soojusjuhtivuse või -kiirguse teel.
samapalju mineraalaineid. Peale D- ja K- vitamiini saame kõiki ülejäänuid toidust. Toitainete puudus on tingitud peamiselt väärast toiduainete valikust, näiteks liiga vähene värske puu- ja köögivilja või liigne suhkru- ja rasvarikaste toitude söömine. Mida vähem süüa, seda olulisem on, et valitud toit sisaldaks iga kalori kohta võimalikult palju toitaineid. Vitamiinikaod on suured toiduvalmistamisel: pikk keetmisaeg, toidu mitmekordne soojendamine. Jook Vesi on kõige tähtsam toiduaine. Teadlased on välja arvutanud, et söögita elab inimene 30 päeva, joogita vaevalt 3-7 päeva. Vesi aitab toitu seedida ja viia toiduaineid rakkudesse, kuna organism suudab vastu võtta ainult veres lahustunud toitaineid. Vedelikku peaksime saama jookidega 0,8 1,5 l ja toiduga 0,5 1,2 l. Päeva võiks alustada klaasi mahlaga. Juua tuleb enne sööki, söögikordade vahel ja pärast sööki
Ube süües lauldi Pärnu ümbruses: "Upid ümmer, upid suhu ja põmm põhku!" Kõik toidud tehti tavaliselt juba enne jõule valmis. Sangastes keedeti aga teisel jõulupühal nn küdüsesuppi ja just taolises järjekorras: liha ja kartulid pandud patta piimaga keema ning alles siis lisatud vorst. Seevastu Põlvas kutsutud "küdüseks" jämedat, lihaleemes soojendatud jõuluvorsti, mida teisel pühal söödud. Muide, Sangastes arvati, et toidu soojendamine paneb loomad suvel kargama. Sangastes valmistati veel erilisi jõulupirukaid: leivataina vahele pandud kanepijahust ja tangudest tehtud puder, mida kindlasti ahjus küpsetatud. 4 Kasutatud kirjandus: Google , ajaleht Kesknädal,Wikipedia 6
) · Suuõõs toidu peenestamine, segamine(keel), maitsmine, algab toidu seedimine · Neel ja söögitoru Neelamisel suleb kõrikaane kõhr auromaatselt kõri ning allaneelatud toit ei satu hingetorru. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. · Magu toidu segamine, toidu soojendamine. · Peensool toitainete imendumine verre. Kaksteistsõrmiksool valkude, rasvade, suhkrute lagundamine. -Maks toodab sappi, mis aitab seedida rasvu. -Kõhunääre Suhkrute ja valkude seedimine. -Jämesool seedimata toidujäägid, toitainete imendumine verre. 9. Mis on sisenõrenäärmed hormoonid? .. ehk endokriinsed näärmed, sünteerivad hormoone otse verre.
hõredat gaasi ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. Seeläbi alaneb konditsioneeritud salongi temperatuur. Soojendamine toimub vastupidiselt jahutamisele. Klapp muudab jahutusagendi voolusuunda, kompressor hakkab imema välisosa gaasilist jahutusagenti ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse siseosa soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks, vabastades soojuse salongi. Kapillaartorudest liibub vedelik tagasi väliseadmesse , kus see aurustub gaasiks, mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel.
7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2. Maagaas 3. Kivi-ja pruunsüsi 4. Põlevkivi 5. Turvas 6. Uraanimaak Alternatiivsed energialiigid: Energiaallikad, mille laiemaks kasutamiseks puuduvad veel sobivad tehnoloogiad (või on liiga kallid). Nt. loodete energia, päikeseenergia, maasisene soojus. Biomassi-vee-tuule energia. Roheline energia. Helioenergia Kasutamine: Energia tootmine, soojusküte, vee soojendamine. Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid, keskkonda. Puudused: Tehnoloogiliselt kallis, päikese energia hajutatud Piirkonnad: USA, Jaapan, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, ka India Tuuleenergia Kasutamine: Elektritootmine, tuulikute tehnoloogia Eelised: Ei saasta õhku, vett, säästab teisi energiavarusid Puudused: Õigustab vaid seal, kus tuule kiirus on vähemalt 6m/s. Vajab paindlikku elektrivõrku, kallis, tekitab müra, takistab lindude rännet.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Toiduainete instituut Toidutehnoloogia õppetool ENSÜMAATILINE KALGEND. VÕI. Protokoll Teostaja: Üliõpilaskood: Juhendaja:Signe Adamberg Tallinn 2013 Sissejuhatus Piima valk (kaseiin) kalgendub ensümaatiliselt ja happe toimel. Need on põhimõtteliselt erinevad protsessid, mille tulemusel tekkivad kalgendid on erinevate omadustega. Sünerees – protsess, mille käigus kalgendist eraldub vesifaas – vadak. Protsesside erinevuse tulemusena on ka erinevatest kalgenditest eralduv vadak erineva koostisega. Sünerees on soovitav mõnedes tehnoloogiates (juust, ka kohupiim), kuid ebasoovitav hapupiimatoodetes (jogurt, hapukoor). Sünereesi ulatust saab reguleerida tehnoloogiliste parame...
vaakumpumbaga tekitatakse süvavaakum ja mingi küttesüsteemiga soojendatakse toodet. 6 Lüofilisaator VirTis AdVantage 2.0 EL Kasutatakse näiteks Polli Aiandusuuringute Keskuses Erinevate tahkete ja vedelate materjalide külmkuivatamiseks. kondensaatori min. temperatuur kuni -85ºC; mahutavus kuni 4 kg kolm riiulit roostevagade kandikutega, materjali külmutamine ja soojendamine -50ºC kuni + 60ºC kambrivälised(4 tk) kuivatusanumad, Viaalide stoperdamine ja N2 lisamise võimalus, toote temperatuuriandurid (4tk) maksimaalne vaakum 0,001 mmbar programmeeritav külmutus ja kuivatus, kuivatusgraafik WIZARD WORKSTATION (plantvalor.ee) 7 Keskse soojusvarustusega kamberkuivati: 1 – kambri täiteava, 2 – niisutusauru toru, 3 – kalorifeerid, 4 – värske õhu kanal, 5 – heitõhu kanal,
rakuhingamine – energia saamine hapniku toimel, C02 ja veeauru eraldamine väliskeskkonda. kops - üks kahest rindkeres asuvast elundist, mis tagavad gaaside vahetuse hingamisfunktsiooni kaudu. nahk – kaitseb väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, liigse veekaotuse ja mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. hingetoru – soojendab ja puhastab õhku. kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse. kopsusomp – toimub gaasivahetus. hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi. seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga.
hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx Kõri asukoht: asub kaelal 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre, taga neel. Nimetage kõri kõhred: Suurim ehk kilpkõhr, elastne kõripealiskõhr epiglottis, sõrmuskõhr.
Referaat Inimeseõpetus Koostaja:Torm Edvard Juhendaja:Heli Iisrael Keila 2011 Sisukord. 1.Tervislik toitumine. 2.Toidupüramiid. 3.Vesi · Vesi on vajalik kogu organism toimimiseks. · Veetaset tuleb hoida tasakaalus. · Millest veetase sõltub? 4.Ausus toidu vastu. 5.Vitamiinid,mineraalained. 6.Kiudained. Tervislik toitumine. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks.Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse:Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele ...
kasutatava surmatud või nõrgestatud haigusetekitajatest valmistatud vaktsiin. 25. Mis on rakuhingamine? Hapniku osavõtul lõhustatakse glükoos rakkudes lõplikult, mille tulemusena vabaneb elutegevuseks vajalik energia, ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 26. Miks peab hingama? Et varustada organismi hapnikuga, mida on vaja energiavahetuseks. 27. Nimeta hingamiselundite asukoht ja ülesanded! · Ninaõõs sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. · Neel - liigub sissehingatav õhk kõrisse · Kõri läbib ainult õhk · Hingetoru - soojeneb õhk veelgi. Hargneb kaheks kopsutoruks. · Kopsutoru ehk bronh suunavad õhu vastavalt vasakusse ja paremasse kopsu · Kopsud - · Kopsutorukesed 28. Kirjelda kopsude ehitust! ALAGAB HINGETORUGA à PAREM & VASAK KOPS à SEAL ASUVAD KOPSUTORUD. KOPSUSID KAITSEVAD ROIDED & KOPSU ALL ON VAHELIHAS. 29
Kordamine: hingamine, hormoonid, närvisüsteem 1. Mis on rakuhingamine? Kui glükoos rakkudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 2. Nimeta hingamiselundid ja nende ülesanded! Ninaõõs-sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. Neel-seal ristuvad õhu ja toidu liikumistee, sest ka toit liigub suust edasi läbi neelu. Kõri-koosneb lihaste ja sidemete abil ühendatud kõhredest. Hoiavad kõri avatuna, et õhk liikuda saaks. Hingetoru-soojeneb õhk veelgi. See hargneb kaheks. a)Kopsutoru ehk bronh-üks bronh juhib õhu paremasse ja teine vasakusse kopsu. b)Kopsud-hargnevad bronhid paljudeks väiksemateks torudeks, mis lõpevad
1 Joonis.2 OHC Mootor Joonis.3 SOHC Joonis.4 DOHC Cam nukk Camshaft- nukkvõll Camshaft sprocket- nukkvõlli hammasratas Bucket tappet- vedru pesa Valve spring- klapivedru Transfer spocket- ülekande hammasratas Chain tensioner- ketipingutus Intake valve- sisselaskeklapp Exhaust valve- väljalaskeklapp 4.Jahutussüsteem Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on: · veepump · mootori jahutussärk · radiaator · termostaat
Jahutussüsteemi ülesandeks on mootori detailide jahutamine ja nende töötemperatuuride hoidmine 85-95 kraadi juures ning kokpiti soojendamine. Mootorid omavad põhiliselt kahte tüüpi jahutussüsteeme: a) õhkjahutusega, b) vedelikjahutusega. Õhkjahutusega mootorite silindrite ribisid jahutab suurendatud õhuvoo kiirus. See saadakse summaarse õhuvoona propelleri või siis maapealsetel sõidukitel mootori ventilaatori poolt. Õhkjahutusega mootorite konstruktsioonis on oluline osa eri liiki õhusuunurite olemasolul. Vedelikjahutussüsteemi osadeks on veepump, mootori jahutussärk, radiaator, termostaat ja ventilaator.
Kõri - on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. · Õhu liikumisel häälekurrudvõnguvad ning tekib heli. Hingetoru - Torukujuline elund, mida mööda pääseb õhk kopsudesse. · Hargneb 2ks kopsutoruks e bronhiks. · Hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja bakterid. · Hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine. Kopsud - 2 hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus. · Kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult. · Parem kops jaguneb 3ks ja vasak kops 2ks kopsusagaraks. Kopsutorus hargnevad peenemateks harudeks. Pleuraõõs - Kaitseb hõõrdumise eest ja hoiab kopsudes rõhku. · Kopsud on kaetud sidekoelise kopsukelmega. · Kopsukelme ja rindkere seesmise pinna vahele jääv kitsas ruum nn pleuraõõs on täidetud üliõhukese vedelikukihiga.
Töövahendid: Kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatavad ained: Naatriumkloriidi segus liivaga Töö käik. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist (valge lint tähistab suurepoorilist filterpaberit) kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähesel hulgal destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri otsa puutub vastu keeduklaasi(kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka
Mida rasvasem on kala, seda rohkem on D vitamiini, E-vitamiin on hapenduse vastu, hoiab ära kudede vananemise, kortsude tekke. Vitamiinid kuuluvad elutähtsate mikro toitainete hulka. Nende päevane vajadus on väga väike, seda väljendatakse milligrammides.Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise oht, küll aga vitamiini preparaatide liialdamisel. Vitamiini kaod on suured toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedvilja keeduvee kasutamatta jätmine ja muud valed toiduvalmistamise viisid vähendavad vitamiinide sisaldust. (1) 6 Ütlusi Saksa imearst Paracelsus( 400 a tagasi): Kuni 20.eluaastani söö nii palju, kui saad, kuni 50 eluaastani nii palju kui pead, üle selle nii vähe kui võimalik. Hiina medidsiini magister Toomas Tiik: Süüa tuleb mitmekülgselt, õigete vahedega, vastavalt eale, aastaajale ja koormusele.
rahuldavaid mini-biogaasigeneraatoreid. See on täiesti mõeldav energialahendus väiketalule, kus ei tohiks puudust olla materjalist, mida äraviskamise asemel generaatorisse pista. Ja ülejääk põllule väetiseks kanda. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Kõige levinuim, mugavam ja otsesem päikesekiirgusest saadava energia kasutusviis on ruumide kütmine ja valgustamine ning vee soojendamine päikese toimel. Päikesepaneel on üldine termin päikest neelavate elementide kohta. Päikesekollektoriga saab koguda päikeseenergiat ja kanda seda üle vedelikele Päikesekiirgusest otse elektrienergia tootmiseks kasutatakse fotogalvaanilist elementi ka PV-elementi, mis on elektriline seade, mis suudab toota elektrivoolu ilma, et oleks ühendatud väliste toiteallikate külge. Plussid:
külvamiseks? Ci pilved As kohal Missugused sademed esinevad maapinnal kui maalähedane temperatuur on natuke alla külmumispunkti ja õhutemperatuur kasvab kõrgusega? Jäätuv vihm 7 Atmosfääri stabiilsus: Märg- ja kuivadiabaatilise gradiendi erinevus tuleneb faktist, et latentne soojus eraldub tõusvas küllastatud õhuosakeses Missugune tingimuste paar töötab koos kõige tõhusamalt, et muuta atmosfäär labiilseimaks? Aluspinna soojendamine ja õhu jahutamine kõrgemal Laskumisinversioonid on kõige paremini arenenud kõrgema rõhuga aladel, sest need on seotud laskuva õhu liikumisega. Missugune järgnevatest keskkonna temperatuuri vertikaalsetest gradientidest esindab kõige stabiilsemat atmosfääri kui tegemist on küllastamata õhu kihiga? 3 kraadi C/1000m Tinglikult labiilses atmosfääris on keskkonna temperatuuri gradient suurem
lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused Mis keskused asuvad vaheajus? ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Soojendamine, niisutamine, puhastamine Piirkonnad, millelt on võimalik palpeerida pulssi? *kodarluuarteril *unearteril(a. carotis) *oimuarteril *kõhuaordil *käel õlavarrearteril *jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril. Väikese vereringe funktsioon: Tuua kopsudest hapnikurikas veri südamesse ja ära viia süsihappegaasirikas veri. Suure vereringe funktsioon: Varustada keha kõiki piirkondi verega. Rasvad rasvhapete ja glütseroolina Vesi veega
kutsikatel/kassipoegadel/väikenärilistel Kui on vajadus loputada kõhuõõnt Na Cl 0,9% lahusega – lahuse T peab olema 370 C Hüpotermia ravi Hapniku manustamine IV vedelikteraapia sooja (370 C) isotoonilise lahusega Looma katmine tekkidega, oluline on jäsemete/kõrvade katmine – katmisest piisab kui on tegemist kerge hüpotermiaga 32-37 0 C Alla 320 C vajalik aktiivne soojendamine: soojapuhurid, infrapunased lambid, soojamatid, soojavee pudelid, sooja 42,8 0 C infusioonivedeliku manustamine kõhuõõnde 10-20ml/kg 30 min jooksul NB! Kasutades soojendavaid vahendeid jälgi et loom ei kuumeneks üle ega saaks nahapõletusi liiga lähedal asuvast soojapuhurist või liiga kuumast pudelist/veekotist Anesteesia ajal loomasilmad on avatud ja loom ei pilguta mille tõttu on häiritud konjunktivi ja sarvkesta niisutamine pisaratega: tekib sarvkesta kuivamine ja
tehnilised kaalud. Töö käik 1. Kaaluda kuiva keeduklaasi 5 ... 9 g liiva ja soolasegu (täpsusega 0,01 g). Lahustada eelnevalt keeduklaasi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule ∼50 𝑐𝑚3 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Paljude ainete puhul on soojendamine aga vajalik nii lahustuvuse suurendamiseks kui lahustumisprotsessi kiirendamiseks. Filtreerimiseks murda filterpaber keskelt kokku ja siis veel üks kord keskelt kokku. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, selleks rebida tal üks nurk ära . Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Filtrimisel jätta võimalikult palju lahustumatut jääki keeduklaasi
Kõik ained koosnevad molekulidest, mis on pidevas liikumises. Aineid saab võrrelda neis sisalduvate molekulide keskmise energia järgi. Agregaatolekuteks nimetatakse tahket, vedelat ja gaasilist. Uurides aine ehitust, peame uurima, kuidas molekulid üksteise suhtes paiknevad. Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele (kirjeldamiseks kontsentratsioon). Soojusjuhtivus on kindla suunaline soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda omavaheliste põrgete tulemusena (kirjeldamiseks soojushulk ja temperatuur). Sis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
