Hind km-ga: 20,07 kr Valmistamine: 1. Sulata koorevõi. 2.Vala peene joana sisse mannat ja pruunista kuldkollase värvuseni. 3. Rosinad sorteerida ja pesta, leotada 30- 40 min. Külmas vees. 4. Pähklid puhastada, pruunistada koos rosinate, suhkru ja vanilliiniga,lisada mannale,segada. 5. Kõik soojendada nõrgal tulel 30 min. (serveeri külmalt) 5 Tööplaan 1. TUND Panen selga kokariided ja pesen käed. Poleerin nõud. Katan laua. Panen töölaua valmis. Alustan magustoidust kuna seda peab serveerima kylmalt ja sellega läheb kõige rohkem aega. Sulatan koorevõi, valan peene joana sisse manna ja pruunistan kuldkollaseks.Sorteerin rosinad, pesen ja leotan külmas vees. Puhastan pähklid. Siis pruunistan koos rosinate, suhkru
rasvaga kuumutada ja seejärel soolaga üle hõõruda o nuga on kergem teritada, kui hoida seda eelnevalt soolases vees o hõbelusikaid puhastatakse niiske, soola kastetud lapiga hõõrudes o klaasnõud muutuvad sädelevaks nagu kristall, kui neid loputada külma soolveega o õlgkübaraid ja -kotte nende kullase läike taastamiseks harjata soolvees niisutatud harjaga; punutud esemeid - korvmööblit, korve jm. puhastada soolveega o triikraua saab puhtaks, kui soojendada seda veidi, määrida vaha või küünlarasvaga ja triikida siis riidetükki, millele on puistatud soola o rasvaplekid köögipliidil kaovad, kui neile puistata soola ja hõõruda ajalehe või muu paberiga o kastrulist üle keenud piimale puistata peale soola, et ei tekiks ebameeldivat lõhna o jämeda soola ja äädika seguga saab tuhmunud kristallvaasid jms. puhtaks ning säravaks o väga määrdunud ruumitekstiili leotada enne pesemist soolases vees
(250ml), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga (liivasegu3). Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Kaalusin kuiva keeduklaasi 7,53g liiva ja soolasegu ( nr3). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destileerutud veega. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist praegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Seejärel filtreerisin lahuse. Selleks valmistasin filterpaberist kurdfiltri, asetasin selle klaaslehtrisse ning niisutasin selle vähese hulga destilleeritud veega. Lehtri koos filterpaberiga asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahuse valasin filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla
AAAAPM/807fd9pulno/s1600/Pallas_Athena_cover.jpg Poseidon Merejumal. Ta võis olla nii kuri ja hirmuäratav nagu suured lained ning niisama võis ta olla ka leebe ja õrn nagu vaikselt voolav vesi. http://media.comicvine.com/uploads/8/82774/1539964-poseidon_by_grafik.jpg Hestia Hestia oli kõige austatuim jumalanna. Ta oli kodu ja kustumatu kolde jumalanna. Ta oli väga tagasihoidlik, tema ainus soov oli soojendada inimeste südameid. http://cdn.paleothea.com/Pictures/HestiaStanton.jp Athena tähtsus Ateena, linn, mis kandis Pallas Athena nime. http://www.sikyon.com/athens/monuments/theseion_temple.jpg Ateenlased pidasid Athenat oma kõige tähtsamaks jumaluseks http://members.virtualtourist.com/m/9780e/1c407 7/ ning temale oli pühendatud akropol ja peaaegu kõik sealsed templid. Samas aitas ka
eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin kuiva keeduklaasi 6,42 g liiva ja soolasegu (C). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destilleerutud veega. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist praegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Pärast seda filtreerisin lahuse. Selleks valmistasin filterpaberist kurdfiltri, asetasin selle klaaslehtrisse ning niisutasin selle vähese hulga destilleeritud veega. Lehtri koos filterpaberiga asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahuse valasin filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla
Külmakahjustused jagunevad kohalikeks ja üldisteks. Kohalikud külmakahjustused on pindmine ja sügav külmumine. Üldine külmakahjustus on hüpotermia ehk vaegsoojumus. Külmakahjustuste teket kiirendavad tugev tuul ja märg nahk. (Kutsar:1998) Erinevalt alajahtumisest, mis puudutab keha kõiki organsüsteeme, on külmumiste korral tavaliselt tgemist miteohtlike lokaalsete külmakahjustustega, näiteks sõrmede või nina külmumine. Ka külmumise korral tuleb rakendada adekvaatseid prehospitaalseid meetmeid, et vältida hilisemaid kahjustusi. (Adlas:2014) Inimese kehatemperatuur säilib konstantsena ning see on ligikaudu 37, 5 C (tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmat...
Ohud ja vastunäidustused vees · Ujumisel on enamlevinud jala kramp, mis tavaliselt tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalaosa soojendada, tehes seda saunas, sooja dussi all või vannis. · Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, seda eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, kuid kui see ei aita, tuleks nõu pidada arstiga. · Basseinis ujumisest peavad loobuma inimesed, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Milleks on ujumine hea?
rohkemgi. Kui on tegemist kiirendusjooksuga; siis peaks ideaalne soojendus olema 20 - 40 minutiline. Enamus jooksjaid ei soojenda piisavalt ning selle tagajärjel pole keha valmis hapnikku transportima ja pole võimelised head tempot saavutama. Kõnni paar minutit, jookse omas aeglases tempos 15 - 20 minutit ja aktiveeri lihased venitamise ja jooksuharjutustega. Tavaliselt määrab jooksudistants soojenduse pikkuse. Lühemate maade jooksmisel on vaja põhjalikumalt soojendada, sest nende puhu tuleb kiirust rakendada kohe alguses. Maratonijooksjad saavad esimesi kilomeetreid kasutada rahulikult kõndides või joostes ning rahulikult üle minna oma temposse. Mõned head harjutused, mis panevad keha liikuma: Puusaringid Ülakeha keeramine vasakule ja paremale Sääretõstejooks ja põlvetõstejooks Käed: terve käega ette ja taha, õlaringid, soojenda randmeid Jalad: puusadest ringid mõlema jalaga, soojenda kindlasti põlvi ringidega ja jala labasi.
3. Milliseid põhjavee omadusi hinnatakse, et määrata vee vastavus joogivee nõuetele? Põhjavee hindamisel lähtutakse järgmistest omadustest: temperatuur, tihedus, läbipaistvus, värvus, lõhn, maitse, elektrijuhtivus ja radioaktiivsus. 4. Millisel temperatuuril soovitatakse maitsta vett ja millisel temperatuuril määrata lõhna? Lõhna määramiseks soojendatakse vett kuni 40-50° C Maitse määramiseks soovitatakse vett soojendada kuni 20° 5. Millest sõltub põhjavee elektrijuhtivus? sõltub vees lahustunud mineraalainete hulgast 6. Millised ained lahustuvad põhjavees? Kõige paremini Na ja K soolad, mineraalid 7. Kuidas muutub soolade lahustuvus vees temperatuuri tõusuga? Suureneb 8. Kuidas muutub gaaside lahustuvus vees seoses temperatuuri langusega? Suureneb 9. Milline on sademevee keemiline koostis, mida nad sisaldavad? O, N, CO2, NH3, HNO3, vesi võib sisaldada tuhka, mitm. Gaase, soola, orgaanilisi aineid 10
Korstna sees ei tohiks olla üle 4 mm ebatasasusi. Ümar korsten peaks tõmbama paremini. Kandilises korstnas keskel toimub suitsu voolamine ja ääre peal rullimine. Mida pikem on korsten seda parem on tõmme. Korstna pikkus annb juurde kiirust. Lahtisel kaminal võiks olla korsten vähemalt 6 m. Pliitidel ja ahjudel võiks korsten olla vähemalt 5 m. Korstna ristlõige annab läbilaske võime. See ei tohi olla liiga suur nii, et küttekeha ei suuda seda soojendada. Kogumisruum liiga madal. Lõõrid on liiga kitsad ja ebatasased. P3.2 Pliidi ja soemüüri ehitus. Alla panna hüdroisolatsioon. Praeahi peab olema ümbert vaba. Keel suunab suitsu, muidu suits läheks otse taha. Keel hoiab ka praeahju. Tagant ei tohi kive vastu laduda, kuna see lükkab praeahju välja. Tellis paisub 0,96 mm ühe meetri kohta 100 kraadi juures. Malm paisub 1 mm Raud 1,2 mm vask 1,7 mm. Soojamüüri pöörde kohad peavad olema suuremad. P.3
KORDAMISKÜSIMUSED 1. 1 meetri pikkune raudpleki riba pikeneb soojenemisel 100 K võrra 1,2 mm. Samasugune vaskpleki riba samal tingimusel 1,7 mm võrra. Mis juhtub kui vask ja raudplekk kokku neetida ja siis soojendada või jahutada? Paindub kõveraks, soojenedes kõveraks, jahtudes tõmbub algasendisse. Kasutus: radiaator, triikraud, osad saunatermomeetrid. 2. Hinnake lauset: "Kui vesi soojeneb, siis hakkab see auruma". Väär, vedelik aurub mis tahes temperatuuril. 3. Keedupliidil on pott veega. Vees asub anum, mis ei puutu potiga kokku. Potis vesi keeb. Anumas vesi ei hakka keema. Miks? Kui potis olevasse vette lisada soola, siis hakkab ka anumas vesi keema. Miks?
8 Lähispolaarne vööde Seda nimetatakse ka lähisarktiliseks vöötmeks. Lähispolaarses kliimavöötmes on suved suhteliselt jahedad ja talved väga külmad. Seda kliimat esineb nii põhja- kui lõunapoolkeral. Suvel on lähispolaarses kliimavöötmes parasvöötme kliimatingimused. Seda mõjutab päikesekiirguse väike langemisnurk, mistõttu päike ei suuda seda ala isegi suvel küllalt soojendada. Suvised temperatuurid jäävad tavaliselt 10 kraadi piiresse. Talved on väga külmad, kuna Päike käib väga madalalt ja poolustelt puhuvad tuuled toovad kaasa väga külma õhku. Taimede kasvuks on lähispolaarsed kliimatingimused ebasoodsad. Neis piirkondades peavad vastu ainult samblad, mõned rohttaimed, madalad puhmastaimed ning samblikud. 9 Polaaralad Seda nimetatakse ka arktiliseks vöötmeks
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Roosi Nõmm (8a klass) BOAD, PÜÜTONID JA NENDE SUGULASED referaat TALLINN 2008 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Sugukond lk 3 Boalaste anatoomia lk 3 Boade liigid lk 4 Elupaigad lk 4 Püütonite paljunemine lk 5 Püütonite liigid lk 5 Anakonda lk 7 Kokkuvõte lk 7 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Boad ja püütonid kuuluvad roomajate hulka. Nad on ajast aega inimestele suure tähtsusega. Neid on kardetud ja austatud. Teatud inimestega on nad ka usuliselt seotud. Tihtipeale äratavad nad inimestes aukartust. Neid on seostatud ka ebausuga. Näiteks on räägitud, et neid ei tohtivat tappa. Boalaste ja püütonite hulka kuuluvad ka anakonda ja võrkpüüton. Neid iseloomustab tugev ja sihvakas kehaehitus. Nad t...
Naatriumkloriid segus liivaga. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaaluda kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Lahus filtreerida. Selleks valmistatakse valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetatakse see klaaslehtrisse ning niisutatakse vähese hulga destilleeritud veega. Lehter koos filterpaberiga asetatakse statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Lahus valatakse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab
võivad teha seda ka kõrvaklappidega. Sel juhul ei häiriks nad kaastöötajaid. Samas oleks võimalik ka ülemustel Mairile pakkuda paindlikku töögraafikut, jättes tema palga samaks. Sel juhul ei peaks teised töötajad tema eeskuju järgima ning igapäevaselt hiljem tööle tulema. Mairile oleks erinevad nõuded ja ta teeks oma tööd palju suurema heameelega. Samuti võiks ülemus leida võimaluse, kuidas soojendada suhteid uute ja vanade töötajate vahel. Üheks võimaluseks oleks näiteks taastada sünnipäevade tähistamine kohvilauaga või viia läbi erinevaid üritusi, kus kõik saaksid üksteist tundma õppida ning seejärel läheks ka töö ladusamalt.
Nt õhus põledes: 4P + 3O2 = P4O6 (hapniku vaegusel) 5 4P + 5O2 = P4O10 (mürgine) (Taskutark) Õhuhapniku käes oksüdeerub valge fosfor aeglaselt, on näha kuidas selle pinnalt õrna valget suitsu eraldub. (Vt. Joonis 4) Valge fosfori isesüttimistemperatuur on 50˚C, seega reaktsiooni elavdamiseks võib fosforitükki kuumaõhupuhuriga soojendada. Nii saab näha, kuidas fosfor energiliselt põlema süttib ja eraldub mürgine tetrafosfordekaoksiid. (Chemicum) Joonis 4. Valge fosfori süttimine. (Chemicum) Punase fosfori saab põlema süüdata tuletikuga. Õhuhapnikus põleb see mõõduka leegiga, kuid puhta hapniku lisamisel intensiivistub põlemine kordades, ka sellisel juhul eraldub mürgine tetrafosfordekaoksiid. (Chemicum) Veega fosfor ei reageeri (tänu sellele saab vältida fosfoti hapnikuga oksüdeerimist seda
põletust ja valu? Eemaldan kõik saastunud riided, Pühin söövitava aine nahalt maha, aga ei hõõru laiali seda igale poole. Loputan voolava vee all 15-30 minutit. Lähen traumapunkti või kutsun kiirabi. 14. Kuidas tegutsete situatsioonis, kui tulete väljast tuppa ja teie sõrmed on tõmbunud välistemperatuurist (- 20 c) valgeks ja kaotanud tundlikkuse? Püüan vaikselt soojendada oma sõrmi. Tõstes temperatuuri vähe haaval. Alustan täiesti jahedast veest. 15. Kuidas tegutsed, kui põleb sinu pikkade varrukatega kampsuni varrukas ja oled saanud erineva sügavusega põletushaavu?Püüan koheselt varruka kustutada veega või patsutades. Helistan kiirabisse, valan käele palju jahedat vett kuni 30minutit, et jahutada põletushaavu. 16. Kuidas tunned ära kuumakurnatuse? Kuidas edasi tegutsed? Esineda võib ● Väsimus, nõrkus
ta kolleegid Amsterdami ülikoolist avastasid nüüd, et rinnapiima komponent nimega Lewis X on selle viirusega nakatumise ohu vähendamisel eriti tõhus. Lehmapiima põhivalk on kaseiin, mis seedimisel moodustab tiheda valgukämbu ning võib koormata üle lapse ebaküpseid neere. Sel põhjusel ei sobi esimesel eluaastal lapsele joogiks pakkuda lehmapiima. Kui pakkuda lapsele söömiseks tööstuslikult valmistatud toitu, tuleks võtta purgist vaid eeldatav söögikogus ning seda soojendada. Purgi avamisel peaks kostma klõpsatus, mis näitab, et purk oli suletud kindlalt ning toit on kõlbulik lapsele andmiseks. Mastiit ehk rinnapõletik on sünnitusjärgse perioodi haigus, mille puhul rindades tekkiv piimapais, pisitraumad ja bakteriaalne põletik viivad rindade valulikkusele ja tursele ning kaasub kõrge palavik ning halb enesetunne. Kasutatud materjal: www.postimees.ee artikkel: Rinnapiim blokeerib HIV-nakkust. http://imetamine.wordpress.com www.ponn.ee
kõrtside rajamine Eestis oluliselt. Tsitaat A.R.Kuuper 1774 a. ,,Peale maanteede ja teedel asuvate kõrtside,kohtab ka kiriku küla ja nurga kõrtse,kogemata kannustavad kõrtsid talurahva liigjoomisele,teisest küljest on see vajalik,et igapäeva raskest tööst lohutust leida,, . Enamasti arvestati miili pikkust 7,4 km- ga.See oli saksa miil,samal ajal oli ka kasutusel Rootsi miil ja veel ka verst.Arvati, et iga kiriku juurde võiks ehitada sooja ruumi, kus igaüks end soojendada saaks. (J. Chr. Brotze Viljandi lähedal asunud kõrtsi interjöör 1800-pilt) Teos Kalvi Aluve,, Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis,, räägib hoonete arhitektuurist.Kõrtside andmed arvukuse kohta,üks vähestest olemasolevatest teostest maakõrtsidest ja hobupostijaamadest. On öeldud,et Eesti kubermangus 18. saj-i lõpus asus 1224 kõrtsi. 1283 aastal oli juba 1423 kõrtsi ja nendest maakõrtse oli 1112 , linna kõrtse 311
sageli hoopis tagaplaanile ning esile pääsevad riikide omakasupüüdlikud huvid. Samuti on selgelt keerulisem teha kompromisse ning jagada õiglaselt infot ja ressursse. Nii paistab veelgi selgemalt võimuka Hiina domineeriv roll. Seega mõjutab võimu ebavõrdne jaotus tugevalt riikide käitumismustrit, nende ettevõtmisi ja seeläbi keskkonna seisukorda. Nii proovivad nõrgemad riigid ühelt poolt Hiinaga lipitsevalt suhteid soojendada, aga samas kritiseerivad tema tegevust meedias või Mekongi jõe komisjonis. Hiina vastab sellele kerge manipulatsiooniga, surudes vaevata läbi oma tahtmise. Suurimateks kannatajateks kipuvad paratamatult jääma inimesed, kelle elu ja toimetulek sõltub jõest. Kohalikud protestigrupid mõjuvad suure võimumängu taustal hambutuna ning elanikud on sunnitud pealt vaatama, kuidas nende elatusallikas aegamööda hävib.
EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3. KLAPPREGULEERIMISEGA KKP-D (KLAPP- KÕRGSURVEPUMBAD)6 3.1 KÜTUSE ALGUSEGA REGULEERITAVA KLAPP-PUMBA TÖÖPÕHIMÕTE.....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD...........................
Kajaks nimetatakse tõkkelt peegeldunbud heli, mis on kuuldav alghelist lahus. Müraks nimetatakse inimest häirivat tema tervist ja heaolu kahjustavat heli. Füüsikas nimetatakse müraks korrapäratu võnkumise tulemusena tekkivat heli. VALGUS Valgus kujutab endast lainet. Valgus kannab energiat. Energia tõttu saab valgus soojendada kehi, kutsuda esile keemilisi reaktsioone; valguse abil saab tekitada elektrivoolu. Valgusallikaks on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Soojuslikes valgusallikates saadakse valguse kiirgamisest vajalik energia soojusliikumise arvelt. Külmad valgusallikad on soojuslikest energiasäästlikumad. Valguse spekter on selle valguse koositsse kuuluvate värviliste valguste kogum.
A=pΔV Δu=Q-A adiabaatiline Q=0 Δu=-A Mis tahes keha siseenergiaks nim tema molekulide korrapäratu liikumise kineetilise energia, vastastikuse mõju potentsiaalse enrgia ja molekulisisese energia summat. Gaasi siseenergia muutub tööd tehes, soojendamisel või jahutamisel. 33. Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Ep=Ev+R Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Kui keha soojendada jääval ruumalal, sisi ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia juurdekasvuks. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes positiivset tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i tõstmiseks ühe kraadi võrra tarvis rohekm soojust kui soojendamisel jääva ruumala korral: osa soojust kulub gaasi paisumistööks. 34. Adiabaatiline protsess ja adiabaadi võrrand. TV(kapa-1)=consT... valemid. Joonis. Adiabaat on järsem kui isoterm
Δu=0 Q=A isokooriline V=consT. Δu=Q A=0 isobaariline p=consT. A=pΔV Δu=Q-A adiabaatiline Q=0 Δu=-A Siseenergiaks nim keha molekulide kin. ja pot. energia summat, keha võime teha tööd sisemiste protsesside arvelt. Gaasi siseenergia muutub tööd tehes, soojendamisel või jahutamisel. 32.Erisoojus jääval rõhul ja jääval ruumalal. Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Kui gaasi soojendada jääval ruumalal, siis ei tee ta tööd ning kogu soojus läheb keha siseenergia suurenemisele. Kui gaasi jääval rõhul soojendada, siis gaas paisub, tehes pos. tööd. Järelikult on sel juhul gaasi temp-i tõstmiseks tarvis rohekm soojust kui soojendamisel jääva ruumala korral (osa soojust kulub gaasi paisumistööks). Erisoojus jääval rõhul on suurem erisoojusest jääval ruumala universaalse gaasikonstandi võrra. Cp=Cv+R 33
skeemi põhjal · Taimeõli (või loomne rasv) filtreeritakse ja kogutakse anumasse (500 l); · Lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdrooksiid), mis segatud alkoholiga (enamasti metanooliga), et kiirendada protsessi. Töödeldakse, et siduda vabad rasvhapped rapsiõlis. 500 l rapsõli puhul lisada ligi 10% õli kogusest ehk ~55 l metanooli, mis eelnevalt segatud 1kg NaOH-ga; · Segada, soojendada kogu segu 60-70 C ja segada 2-3 h. Selle aja jooksul õli triglütseriidid reageerivad ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning glütserool; · Metanooli aurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse; · Kogu segu hoida vaadis 2-3 päeva. Selle aja jooksul glütserool settib mahuti põhja ja biodiislit on kerge eraldada; · Setitatud glütserool eraldadakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks.
112. Mälestused teevad meile kohad ja inimesed ilusateks 113. Õnne täiuseks peab inimesel olema keegi, kellele ta räägib oma õnnetustest 114. Vedamine on see, kui sa ise ei tea, et oled õigesti käitunud 115. Ilus on alati veidi maitsetu, sest ilu on silmatorkav, maitsekas aga harjumuspärane ja silmapaistmatu. 116. Kui sa ei suuda millessegi uskuda, siis usu sellesse, mida näed 117. Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada 118. Ei ole suuremat nukrust, kui meenutada õnneaega õnnetuse ajal 119. Pimedatemaal on ühesilmne juba kuningas 120. Mõned kaotused on võidukamad, kui võidud 121. Haritud loll on suurem loll, kui harimatu loll 122. Ükskõik, kui palju te ka ei teeks, kunagi pole küllalt 123. See, mida te ei tee, on alati tähtsam sellest, mida teete 124. Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab ja kui ei tohi 125
Paraku ei ole see täiesti kindel. Mida see tähendab, et magnetiidi Curie temperatuur on ~580 oC? Kui magnetiidikristall jahtub allapoole 580 oC, kristalli magnetism justkui ''külmub'' -kristalli magnetism ei orienteeru enam ümber vastavalt muutuvale ümbritsevale magnetväljale. Seda temperatuuri, kus mineraali magnetism kinnistub, nimetatakse selle mineraali Curie temperatuuriks. Magnetiidil on Curie temperatuur umbes 580 kraadi. Kui soojendada magnetiidikristalli üle 580 kraadi, ''sulab üles'' ka ''külmunud'' magneetumine ja kristall on jälle võimeline orienteerima ennast olemasoleva magnetvälja järgi. Millega seletada, et viimasel ajal on teadlased ennustanud peatset magnetvälja polaarsuse muutust? Geoloogilise ajaloo vältel on Maa magnetvälja polaarsus korduvalt muutunud, ehk teisisõnu on muutunud tema jõujoonte orienteeritus. Maksimaalne võimsus, mida georeaktor sai arendada, oli 30 teravatti (TW).
Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 Vt=V0(l+t) Ruumipaisumistegur Koherentseks nim ühesuguse sagedusega laineid, millede faaside vahe ei muutu aja jooksul. näitab ,kui suure osa algruumalast temp 0 0 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom 4.Bernoulli võrrand- Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega() on staatiline rõhk(p), vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu(gh) ja dünaamilise rõhu(v2/2)summa jääv suurus. p1+gh1+v12/2= p2+gh2+v22/2; v-kiirus 5
Joonatan ei helistanud terve kuu. Naised läksid Tartusse potte tooma, et pottsepal oleks kõik vajaminev sobival hetkel juba olemas. Pottide vedamiseks kulus neil kolm otsa. Kuna teekond oli pikk, pidid nad ühe öö ühes Tartu hotellis veetma. Kui nad lõpuks tagasi Tallinnasse jõudsid, tahtis Joonatan Veronikaga rääkida. Kuna Veronika oli võidust väsinud, lükkas ta selle jutuajamise homse peale. Aga Veronikal polnud mingit tahet suhet uuesti üles soojendada. Lähenes vana-aastaõhtu. Pidu toimus Klara juures. Kohale tulid Kalev ja Veronika. Õhtul tuli külla ka metsaülem Hardi, ainult esialgu oli ta näärivana rollis. Hiljem tuli ta metsaülem Hardi kujul peole. Peol kutsus ta kõiki enda juurde, peolised olid nõus. Raamat lõppes Tuudami talus nurgakivi panekuga. Kõik tähtsamad tegelased raamatust olid kohal, ka Joonatan. Kõik said nurgakivi paikapanekust osa. Tegelased
sipelgamürgiga. · Enamik on tiibadeta. · Kord aastas kasvatab sipelgapere põlvkonna tiivulisi isaseid ja emaseid, kes lendavad pesast välja paarumislennule. · Osa emastest tulevad vanasse pessa tagasi ja alustavad munemist koos teiste emastega, teised otsivad endale uue pesakoha, murravad tiivad ning asustavad uue pere. · Isased surevad pärast paarumist. · Külmade saabudes liiguvad sipelgad maa-alustesse käikudesse, ei suuda pesa soojendada, ärkavad alles kevadel. · Söövad putukaid ja nende vastseid, taimemahla, lehetäide magusat eritist ja seemneid. · Hävitavad põllu-ja metsakahjureid · Paljud liigid on looduskaitse all. Kimalased · Ehitavad pesa ainult üheks aastaks. · Talvituvad ainult emasputukad · Kimalased e. maamesilased teevad pesa maapinnale rohukõrte vahele, pinnasesse või samblasse ja hakkavad munema; esimesena kooruvad töölised, eks aitavad
liikumisele kaks põhisuurust: jõud ja mass .Jõud on iga põhjus ,mis kutsub esile ruumipaisumisteguriks.β=3α Vt=V0(l+βt) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m 0-seisumass osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 v / c) N 1. -iga keha seisab paigal (1+αt) joonpaisumis binoom (1+βt) ruumapsiumis binoom v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/m N 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F-resulteeriv
T=2 I /mgl kus I = ml 2 4.vedelike sisehõõre 5.Tahke keha joonpaisumine tahke keha joonmõõtmete muutumine temp muutumisel. l= l0t = l(l0t) mõõtühik (l/C) lt=l0(l+t) lt-keha pikkus erinevatel temperatuuridel algpikkusel l0 järgi. Suurust ,mis isel ruumipaisumise sõltuvust keha ainest ja välistingimustest ,nim ruumipaisumisteguriks.=3 V t=V0(l+t) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 10 võrra (1+t) joonpaisumis binoom (1+t) ruumapsiumis binoom
nimetatakse soojusmasinaks. Soojusmasinas olev vedelik või gaas saab soojust kõrgema temperatuuriga väliskeskkonnast, teeb kasulikku tööd ning annab tagasi algolekusse minnes soojust välja Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada Ideaalses soojusmasinas toimuvad kõik protsessid pööratavalt, igasugune kasutu energia leke puudub. Reaalne soojusmasin ei saa töötada suurema kasuteguriga kui samas temperatuurivahemikus töötav ideaalne soojusmasin
liikumisele kaks põhisuurust: jõud ja mass .Jõud on iga põhjus ,mis kutsub esile ruumipaisumisteguriks.β=3α Vt=V0(l+βt) Ruumipaisumistegur näitab ,kui suure keha kiireneva v aeglustuva liikumise.Mass on ainehulk antud kehas .m 0-seisumass osa algruumalast temp 00 suureneb ruumala ,kui keha soojendada 1 0 võrra ,c-valguskiirus ,v-kiirus m=m0/ (1 v / c) N 1. -iga keha seisab paigal (1+αt) joonpaisumis binoom (1+βt) ruumapsiumis binoom v liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni ,kuni välisjõud seda olekut ei muuda.N 2.seadus-keha kiirendus on võrdelises seoses sellele kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline selle keha massiga a=F/mN 3.seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete ja suunalt vastupidiste jõududega .F=-F(F-resulteeriv
lõiketera ja lõigata vuuk korrapäraseks tööpäeva lõpus rulli viimase käiguga või kasutada vuugi lõikamiseks freesi. Vuugi lõikamisest ülejääv asfaltsegu koristatakse ja serv puhastatakse enne katte paigaldamise algust. Kui katte vuuk kanditakse ja tihendatakse spetsiaalse rulli külge paigaldatud seadmega, siis vuuki lõigata ei ole vaja. Kui vuuk moodustatakse vastu jahtunud paani serva, tuleb see eelnevalt infrapunakiirguriga soojendada. Vuugiserva soojendamisel ei tohi leek katte pinnaga kokku puutuda. Kulumiskihi pikivuuk tuleb paigutada sõiduradade eraldusjoonele, vähendamaks vuugile tulevat liikluskoormust. Vuukide kruntimisel tuleb vältida sideaine sattumist katte pinnale. Kruntimiseks kasutatav sideaine tuleb valida selline, et see ei kahjustaks katte ja aluse omadusi. Krunt peab katma aluspinna ühtlaselt ja tungima aluse peentesse pragudesse, mis on eriti oluline vanade katete kruntimisel
keskkonna temperatuurist. · Suurte pindade liimimiseks soovitame kasutada punktliimimismeetodit. · Vahtplastide liimimiseks soovitame liim kõigepealt kanda aluspinnale ja seejärel vahtplastdetail suruda vastu aluspinda. · Tekstiili või sarnaste materjalide liimimiseks kandke liim aluspinnale lookleva joana. · Väiksemaid liimitilku on kerge eemaldada peale jahtumist, suuremaid liimikoguseid aga kuuma noaga. · Külmade pindade liimimiseks soovitame pindu enne soojendada. Kasutatud kirjandus 1. www.profikaabel.ee/media/TRU3.pdf 2. www.profikaabel.ee/media/RZ4-45.pdf 3. www.profikaabel.ee/media/IE-5709.pdf 4. www.profikaabel.ee/media/RWS142B.pdf
16. Nimeta perioodilisi kehatemperatuuri kõikumisi? Ööpäevased kõikumised- madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. Menstruaaltsükliga seotud kõikumised- kehatemepratuur tõuseb 0,3-0,6C peale ovulatsiooni. 17. Mis on hüpotermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpotermia on alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine. Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest), anda sooja magusat jooki. 18. Mis on hüpertermia? Kuidas avaldub ja kuidas inimest aidata? Hüpertermia ehk päikesepiste, kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilselt kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riided vähemaks, lamavasse
AKENDE RESTAUREERIMINE Praktika aruanne Õpperühm Juhendaja: Tallinn 2012 1. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD · Marker · Pesuvahend · Kaabitsad · Kuumaõhupuhur · Näpitsad, kruvikeerajad · Peitel, höövel, saag · Puiduklotsid, puiduliim, · pitskruvid (kui on vaja teha puiduparandusi) · Lihvpaber, lihvklots · Linaõlikitt, tihvtid, haamer,kitinuga · Kruntvärv, värv, pintsel · Tolmumask, prillid Pilt 1. Tööriistad Pilt 2. Tööriistad Pilt 3. Tööriistad Pilt 4. Tööriistad 2. TÖÖ ETAPID · Ettevalmistustööd: pesemine, märkimine, suluste, klaaside, värvi eemaldamine · Puidutööd: puiduparandused, lihvimine · Viimistlustööd: kruntimine, kittimine, värvimine · Järeltööd: puhastamine, tihendite paigaldamine, hooldus 3. ETTEVALMISTUSTÖÖD 2.1 Akna pesemine olmemustusest Pühk...
Piinav on ka lunalauas teenida, pesu pesta, mmelda. On hetki, mil kigele vaatamata tahaks prandale heita ja magada. Pev mdub. Vaadates, kuidas tumenevad aknad, pigistab Varka oma puiseks muutunud meelekohti ja naeratab, teadmata isegi miks. htune hmarus paitab ta kinnivajuvaid silmi ja lubab talle peatset sgavat und. htul tulevad pererahvale klalised. "Varka, pane samovar les!" hab perenaine. Pererahva samovar on vike ja enne kui klalised on kllalt teed joonud, tuleb seda korda viis soojendada. Prast teejoomist peab Varka terve tunni hel kohal seisma, klalisi vaatama ja kske ootama. "Varka, jookse osta kolm pudelit lut!" Ta sstab paigalt ja pab kiiremini joosta, et und eemale peletada. "Varka, jookse viina tooma! Varka, kus on korgitmbaja? Varka, puhasta heeringas ra!" Viimaks on klalised linud; tuled kustutatakse, pererahvas heidab magama. "Varka, kiiguta last!" klab viimane ksk. Ahjuprao vahel laulab kilk; roheline laik lael ja aluspkste ning mhkmete
Vaagnad võivad olla erineva kuju ja suurusega. Ovaalsed vaagnad on eelkõige külmade kalasuupuistete serveermiseks. Neile mahub 1-12 portsjonit. Ümmargused vaagnad on külmade liha- ja köögiviljaroogade serveerimiseks. Nende mahutavus on 6-12 portsjonit. Väiksema koguse serveerimiseks kasutatakse suuri taldrikuid. Ristkülikukujulised suured vaagnad sobivad ka tikusuupistete jaoks. Delikatesside serveerimiseks on spetsiaalsed vaagnad. Kuumade roogade serveerimisel tuleb vaagnaid eelnevalt soojendada. Slaatikausid võõivad olla ümmargused ja nelinurksed, jalaga või ilma selleta. Neis võib peale salatite serveerida naturaalseid köögivilju, röstitud saiakuubikuid, toidujääd jm. Salatikausside mahutavus on 1-6 portsjonit. Portselankausse võib kasutada ka köögiviljalisandite serveerimiseks. Väikesi kausikesi kasutatakse aga sõrmeloputuseks mingisuguste toitude serveerimisel, mida süüakse sõrmedega.
Kliendil ei tohiks kunagi tekkida situatsiooni, kus ta peaks paluma/küsima, kas talle on veel salatit/sööki/jooki. Hoolitseda tuleb söögiriistade, taldrikute ja klaaside piisavuse eest. Roogade paigutus marmiiti tuleb eelnevalt planeerida, et kõik komponendid ära mahuksid. 1Väljapaneku kavandamine Puhas ja hoolikas serveerimine tõstab roogade nauditavust ja viimistleb einetervikut. Serveerimis-vaagnaid ja –kausse võib soojendada ahjus, nõudepesumasinas kuivatusprogrammiga või hoides neis eelnevalt kuuma vett. Kuumad road asetatakse eelnevalt soojendatud serveerimisvaagnatele vahetult enne serveerimist. Kuumadele vaagnatele ei tohiks lisada liialt külmi lisandeid ja komponente, et kuumana pakutav roog säiliks õigel temperatuuril pikemalt. Köögiviljad, näiteks porgandid, herned, spargel ja lillkapsas annavad oluliselt värvi liha- ja kalavaagnatele. Eriti pidulike
tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. Kirjutada hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe Sb(OH) 2Cl teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H20 = 2Sb(OH)3 +6Cl- Sb(OH)3 + HCl = [Sb(OH)2]Cl + H20 Sb(OH)2Cl on lahustuv ühend, seega sade kaob. 4.1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? Kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Na2CO3 + 2H2O = 2NaOH + H20 + CO2 Al2(SO4)3 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Läbipaistvast lahusest eraldub süsihappegaasi ning sadeneb alumiiniumhüdroksiid. Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud. 5.Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH 4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast
See juhis näitab, kuidas valmistada vaakumkambrit spooni sügavpeitsimiseks. Mida see teeb... Kambri sees tekkiv vaakum surub vedeliku (peitsi) ühtlaselt puidu kiudude sisse. Hoiatus... Kambrit ei tohi soojendada! See võib põhjustada ohtlikke tagajärgi. Ära kasuta lahuseid enne, kui oled neid testinud PVCga koosmõjul. Lakivedeldajad ja muud lahustid võivad PVCd ohustada. Materjalide nimekiri: Kamber koosneb mitmest osast: välisest PVC torust, sisemisest PVC torust, mis vähendab kasutatava vedeliku kogust, ning vedeliku koguse vaatamise torust. 1. (1 tk) ~ 70 cm pikkust 40/80 4" PVC toru 10. (1 tk) ~90 cm of 1/4" OD läbipaistvat polüetüleentoru (vältida 2
Vesiniksideme lõhkumiseks kulub palju energiat. Vesi keeb, kui veeauru rõhk võrdub välisrõhuga. 9. Endo ja eksotermilised reaktsioonid. Reaktsiooni soojusefekt EKSOTERMILINE reaktsioon [H<0] Kaasneb soojuse eraldumine st. väheneb süsteemi energia ja seda tähistatakse miinusmärgiga (H): C + O2= CO2 H ENDOTERMILINE reaktsioon [H>0] Kaasneb soojuse neeldumine. Reaktsiooni kulgemiseks tuleb reaktsioonisaadusi soojendada, st. anda juurde energiat, mida tähistatakse plussmärgiga (+H): CaCO3 = CaO + CO2 +H 10. Aine omaduste seos aine ehitusega metall+mittemetall iooniline side mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side metall lihtainena metalliline side Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Mittemolekulaarsed ained koosnevad ioonidest või aatomitest. I Molekulvõre (molekulaarsed ained)
ibumax, ibuprofeen - 20-40 mg kg/kk kohta. Tallinna Lastehaigla kogemuste põhjal 2 võib kasutada ka diklofenakki 0.5-2 mg kg/kk kohta. Ravimeid võib anda iga 4 tunni järel, kui palavik püsib 39-41°C tuleb vahepeal teha ülehõõrumisi. Kuidas õigesti teostada ülehõõrumist? Viin või vesi tuleb soojendada kehatemperatuurini. Oma kätega tuleb patsient kiiresti üle hõõruda,et efekt saabuks rutem tuulutada veel rätikuga nii, et kehapind oleks katsudes jahe. Et õigesti hinnata tuleb katsuda käe seljaga. Palavikus patsienti ei tohi katta uuesti 10 vatitekiga vaid õhukese linaga. Sageli kohkuvad patsiendi vanemad labajalgade ja labakäte jahedusest, siis tuleb kuuma viina või veega jäsemad soojaks ja punaseks hõõruda.
Ammooniumioonide NH4+ tõestamine. Tõestatakse alati alglahusest,eelkatsena. 1. Gaasikambri meetodil.Pane klaasplaadile tilga dest.vee abil universaalindikaatorpaberi tükike või tilguta 1 tilk Nessleri reaktiivi K2[HgI4].Tiiglisse pane paar tilka uuritavat lahust ja lisa paar tilka 6M NaOH lahust,seejärel kata tiigel kohe klaasplaadiga nii,et indikaator jääb alumisele küljele.Võib ettevaatlikult veidi soojendada (nii et lahus ei pritsiks).Indikaator näitab NH4+-ioonide olemasolu korral pH>9,Nessleri reaktiivi tilgas aga tekib punakaspruun sade. NH4+ + OH- NH3 + H2O 2. Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] leeliselises keskkonnas (reaktiivile on lisatud KOH) tekib punakaspruun amorfne sade.Katse vii läbi klaasplaadil.Määramist takistavad raskmetallid ja redutseerijad. NH4+ + 2[HgI4]-2 + 2OH- [(HgI)2NH2]I + 5I- + 2H2O Naatriumioonide Na+ tõestamine.
Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Ja isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist ikkagi tüütu vaevusega Seljahaigused ja nendest põhjustatud valu on võrdselt levinud nii meeste kui naiste, nii vanade kui noorte seas. Seljavalu võib olla tingitud konkreetsetest haigustest või tekkinud halva rühi tagajärjel. Enamik seljavaludega inimesi ei kahjusta oma lülisammast ühekordselt, mille järgi tekivad seljavalud. Tavaliselt on tegemist korduvate väikeste traumadega, mis liituvad. Tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kui sada aastat tagasi oli kiki lihasgruppe haarav raske füüsiline töö vajalik inimkonna eksistentsiks, siis tänapäeval on lihaskoormus ümber jaotunud teistele lihasgruppidele.. Istuv töö arvuti taga nagu Trooja hobune: me ei suuda täiel määral tunnetada ohtu organismile. Muutused organismis a...
51. Miks väikesed tolmuterad sadestuvad õhus aeglasemalt kui suured tolmuterad? Mida väiksem on on tera, seda väiksem on pind. Kui pind on suur siis põrked ei mõjuta midagi. Kui on tegu väga väikeste pindadega siis molekulide põrked ei kompenseeru. 52. 1 meetri pikkune raudpleki riba pikeneb soojenemisel 100 K võrra 1,2 mm. Samasugune vaskpleki riba samal tingimusel 1,7 mm võrra. Mis juhtub kui vask ja raudplekk kokku neetida ja siis soojendada või jahutada? Paindub kõveraks, üks pikeneb rohkem kui teine. Soojuspaisumistegur on erinev. Kasutatakse bimetalltermomeetril. 53. Mitu protsenti suureneb sulamisel alumiiniumi ruumala? 6.6 % suureneb ruumala. 54. Mitu protsenti suureneb sulamisel alumiiniumi osakeste vahekaugus? 2.2 % suureneb osakeste vahekaugus. 55. Mitu korda suureneb metaani ruumala aurustumisel normaalrõhul? 56. Mitu korda suureneb osakeste vaheline kaugus metaani aurustumisel
Sahara kõrbes elav jooksiksipelgas säilitab bioloogilise aktiivsuse ligikaudu kuni 55 °C juures. Kui teised kõrbesipelgad poevad temperatuuril 3545 °C juba maa alla, siis jooksiksipelgas muutub just siis aktiivseks ning suundub toiduotsingule. 5 Infrapunane kiirgus Infrapunakiirgust nimetatakse ka soojuskiirguseks, mis võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada. Kui aga valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks, siis tekib ülekuumenemise oht. Selline olukord tekib pidevalt kõrbetes. Näiteks kõrbejänes ei saa pikalt päikese käes olla, kuna ta võib hukkuda. Kõrbeloomad peavad hoidma oma keha nii jaheda ja niiske kui vähegi võimalik. Väikesed loomad otsivad varju. Näiteks kõrbehiired säilitavad niiskuse oma maa-aluses urus. Mõnedel kõrbeloomadel on
kergema vastupanu teed, ostetakse valmistoitu ja kiirtoitu veel tihedamine kui hetkel. Tulevikus võiks eesti toit olla tervislik, meeldiv, naturaalne, värske, sünteetiliste lisaaineteta, GMO-vaba, mitmekesine, konkurentsivõimeline, maitseküllane, huvitav, lihtne, uuenev, regionaalne, kaasaegne ja aeglaselt nauditav. Kindlasti tulevad meie toidulaule paljud sellised road, mille valmistamiseks on neid vaja mikrolainahjus soojendada ja ongi toit valmis. Konkurentideks võivad saada rämpstoit ja snäkid, praegusel aja hetkel armastavad inimesed mõlemaid variante, kuid eks ajapikku ole näha mis muutub meie söögilaual. 8 Toidumess 2011 Sel aastal toimus 14. Tallinna Toidumess, mis oli jätkuks 1993.aastal saanud Eestis tuntuim ja suurim osavõtjatearvuga toiduerialasid ühendav mess.TTM 2011 toimus 2.-4. november Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
