kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. + Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute, puhkelaagrite muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastaajal enam kaasaja nõuetele Biotiikide kasutamist piiravad pinnasetingimused Põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks 10.Jäätmete definitsioon ja liigitamine Vastus: Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata;
vajaminev söödakogus. 7) Vabade ja tiinete emiste pidamine. Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Emised eelistavad enamiku (80%) magamisajast olla lamamisalal, harvem sõnnikualal. Normaalne lamamisala emise kohta ei tohi olla alla 1,1 m2. Lamamisala hoiavad emised puhta, kui see ei paikne küna ja sõnnikuala vahel. Kuival ja soojal lamamisalal eelistavad emised lamada üksteise lähedal ja nad on puhtamad. Külm ja libe põrand põhjustab vabadel ja tiinetel emistel traumasid, mis omakorda tekitab aborte ja suurendab embrüonaalset suremust. Tiined emised saavad üksikpidamisel ühtemoodi süüa ja nende pesakonnad on ühtlasemad võrreldes rühmasulus peetutega ning nendel on ka põrsaste sünnimass suurem. Vabu ja tiineid emiseid peetakse ka individuaalsulgudes. Individuaalne söötmine
mehhaaniline töö. Tavaliselt ei eraldu biofilm täielikult ühe korra pesuga, vaid mikroobilise mustuse täielikuks eemaldamiseks on vaja pesta korralikult mitu korda. Soovitusi mikroobilise mustuse eemaldamiseks: 1. Olulisem on pindade korralik puhastamine kui liiga sage mustade pindade desinfitseerimine. 2. Võimalusel kuivatage pesuruumides kasutamise järel pinnad (sein ja põrand). Nii väldime niiskel ja soojal pinnal mikroobide paljunemist ning setete tekkimist, kuna vee setted on mikroobidele sobiv elu ja paljunemiskeskkond (pseudomoonas). Selline pindade kuivatamine kergendab märgatavalt koristamist ja tagab hügieeni. 3. Desinfitseerivate puhastusainete doseerimisel hoolega jälgida õigeid doseeringuid ja vee temperatuuri ning ainete mõjuajast kinni pidamist. Mitte lasta lahusel pinnale kuivada! 4
kilomeetrid. Satelliitide ja sondide lennud näitavad, et atmosfäär ulatub kuni 3000km-ni (Väga levinud kõrguse väärtus on 1000km). Atmosfäär ei ole ideaalne sfäär, ta on Päikesele vastassuunas välja venitatud. Arvatakse, et see väljasopistus kujutab endast lämmastiku ja hapniku kogumit. Maa ,,gaasilise saba" pikkus on ligikaudu 120*106m. Maa atmosfäär on pöördellipsoid, mille pikem pooltelg 1,2korda suurem kui lühem. Maa atmosfääri mass on 5,27*1018kg. Soojal poolaastal 1010kg võrra suurem kui külmal poolaastal (bioloogilised protsessid aktiviseeruvad). Atmosfääri mass jaotub sesoonselt ümber: jaanuarist juulini läheb ligikaudu 4*1015kg õhku põhjapoolkeralt lõunapoolkerale, teisel poolaastal mussoonsete troopiliste tuultega ligikaudu 0,078% atmosfääri massist viiakse tagasi põhjapoolkerale. Atmosfääri mass on kõrguslikult ebaühtlaselt jaotunud: 50% on
Soja on esimene geneetiliselt muundatud taim, mida laialdaselt kultiveeritakse. 57 Aeduba Aeduba pärineb Lõuna-Ameerika lääneosast ja Mehhikost ning oli muistsetele asteekidele ja inkadele põhitoiduks juba 6500 aastat tagasi. Euroopasse tõid aedoa hispaanlastest meresõitjad 16. sajandil. Aeduba kutsutakse meil ka türgiuba. Aeduba on liblikõieline, maailmas tähtsal kohal, eriti valmis terade kasutamise poolest. Eestis kasvatatakse enamasti roheliste kaunte saamiseks, kuigi soojal suvel valmivad ka oad ise. Aeduba on valgurikas nagu kõik kaunviljad, väga liigirohke ja väga paljude erinevate kasutamisvõimalustega. On 3 m kõrguseid, madalaid puhmaid, erivärvilisi seemneid ja erinevate omadustega kaunu. Aeduba on odav ja kergesti kasvatatav köögivili, millele kokad peaksid rohkem tähelepanu pöörama. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et oa valgud on sarnased lihavalkudele, kuid kergemini omastatavad.
ebasoodsad talve tingimused. Et kindlustada ellujäämine, peavad puhkuse mehhanismid enne ebasoodsa seisundi saabumist olema paika pandud. See tähendab, et taim peab olema suutlik ootama klimaatilisi muutusi. Mehanismid kindlustavad ka seda, et pungad ei katkestaks puhkust ajal, mil tingimused keskkonnas on sobilikud kasvuks ja arenguks. Pungade puhkuse enneaegsel katkestusel, näiteks talvele mitteomasel soojal perioodil, võivad olla tõsised tagajärjed. Pungade puhkuse algus ühtib lehtede langemisega, kuna siis väheneb aktiivsus ja suureneb vastupidavus külmale.
Keskmine käive 1-9 töötajaga ehitusettevõtetes on 2 miljonit krooni aastas, 10 – 19 töötajaga ettevõtetes 12 miljonit krooni aastas. Müügikate on keskmiselt remonditöödel 30-35%, arendusprojektides – 50%. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%. Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt. Arendusprojektid püütakse planeerida siiski nii, et talveperioodi jääksid sisetööd. Sobivaim ettevõtlusvorm Ligikaudu 75% ehitusettevõtetest on osaühingud ja 20% aktsiaseltsid. Ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtluskeskkond Iga ettevõte on paratamatult seotud teda ümbritseva keskkonnaga ja seega mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast
Juur tundib suht sügavale Lehtpeet e mangold 2-aastane Vajab palju vett Mulla suhtes pole eriti Ettekasvatada Kindlasti peab kastma, ei Saaki koristatakse Maltsaline Ei ole nõudlik valguse suhtes nõudlik Soojal kevadel külvatakse tohi väga kuivaks maa jääda. perioodiliselt Ei moodusta lihakat juurikat Varjus või poolvarjus Kuid kasvab paremini otse kasvumaale samal ajal Aga on põuale vastupidav Lõigates tarvitatakse ainult
Kui udu langeb maha tuleb ilus ilm. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. Tropopaus ei ole pidev, vaid see
vahelduvalt kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. + Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute, puhkelaagrite muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. - Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastaajal enam kaasaja nõuetele - Biotiikide kasutamist piiravad pinnasetingimused - Põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks 11. Jäätmete definitsioon ja liigitamine Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata;
mõõdukalt soe, algul suhteliselt kuiv, aga teisel poolel vihmane suvi ning pikk soe sügis. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,7°C. Kõige külmem kuu aastas on veebruar. Meri mõjutab nii Tallinna kui ka Haabersti linnaosa kliimat. See avaldub esmalt õhutemperatuuris. Haabersti linnaosas on õhutemperatuur suvisel ajal 1,1 – 2 kraadi madalam ning talvel 1,1 – 1,5 kraadi kõrgem võrreldes Ülemiste ilmajaamas mõõdetuga. Valdavad sademed langevad soojal perioodil. Võib täheldada, et viimasel kümnendil on sademete hulk suurenenud. Seda näitavad ka teiste vaatlusjaamade andmed. Kliima kujuneb mitmete faktorite koosmõjul, kus sademed on vaid üks neist. Vast kõige keerulisem on mõõta auramist. Aasta keskmine aurumine maapinnalt moodustab ca 464 mm, aurumine veekogude pinnalt jäävabal ajal on 603 mm (Климат Tаллина, 1982). Linna kliima formeerumist mõjutavad märgatavalt selle territooriumi füüsikalis-geograafilised
Samas päikesepaistet on rohkem, õhk niiskem ja tuule kiirus suur. Kõrgustike mõju - on talvel külmem, lund on rohkem ja see püsib kauem maas. Pilvisus ja sademete hulk suurem. Kõrgustike ja madalike vaheldumine põhjustab ka erinevusi temperatuuri ja sademete jaotumises. Eestis on õhutemperatuur samal geograafilisel laiuskraadil olevatest aladest keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel kõrgem. Rannaaladel on õhuniiskus suurem kui sisemaal, eriti soojal poolaastal. Kõige rohkem saab sademeid Lääne-Eestis kõrgustike-eelne vöönd, mis jääb rannikust 30-60 km kaugusele. Rannikualadel (500 mm) sajab vähem kui sisemaal ning kõige rohkem kõrgustikel (700 mm). Pikaajaliste vaatluste alusel on selgunud, et Eestis on suvi viimase saja aasta jooksul pikenenud ligi kahe nädala võrra. Talv, kui püsiva lumikattega periood on lühenenud umbes kuu võrra. Suve
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja ...
suvekuudel, kui merevee pinnakihtide temperatuur tõuseb üle 14-15 kraadi. Viburvetikad. Läänemere piirkonnas on kõige rikkalikumalt vaguviburvetikaid, mis arenevad peamiselt külmal aastaajal, mõned liigid massiivselt sügisel, teised kevadel. Rohevetikad. Koloniaalselt mageveelise levikuga vetikad on Läänemere piirkonnas esindatud väheste liikidega. Väikese soolsusega rannikuvetes suureneb rohevetikate liikide arv järsult. Rohevetikad arenevad soojal aastaajal. Mändvetikad. Üherakulised või koloniaalsed vetikad. Riimvees on esindatud suurem arv liike kui meres või magevees. Rohevetikate kõige massilisem arenemine toimub külmal aastaajal, eriti kevadel. Põhjataimestik. -rohevetikad -mändvetikad – Eesti rannikumeres esineb mändvetikaid suhteliselt arvukalt. Kare mändvetikas moodustab laialdasi veealuseid aasu Paralepa ja Matsalu lahtedes. Kohati seltsivad temaga ka ruuge mändvetikas ja kähar mändvetikas.
Mullatüübi suhtes pole daalia nõudlik. CANNA – PEREKOND KANNA • kannaliste (Cannaceae) sugukonna ainus perekond, millesse kuulub umbes 50 erinevat liiki. Looduslikult kasvab peamiselt troopilises ja lähistroopilises Ameerikas. Kannad on roomava, enamasti muguljalt paksenenud risoomiga kuni 1,5 m kõrgused rohtsed püsikud. Ebasümmeetrilised õied asetsevad tipmiste kobarõisikutena. • Kanna kasvab kõige paremini soojal päikesepaistelisel ja tuulevarjulisel kasvukohal huumus- ja toitainerikkas niiskes mullas. Ta on väga külmaõrn, kasvuks peab olema püsivalt vähemalt 10°C sooja. aed-kanna-Canna x GLADIOLUS – PEREKOND GLADIOOL • Gladiool (Gladiolus) on taimeperekond võhumõõgaliste sugukonnas. • mugulsibulaga külmaõrnad püsililled. Neil on mitu, enamasti süstjat või mõõkjat lehte. Lehtede värvus on heledast kuni sinakasroheliseni. Nad on
Meliss on algselt pärit Väike-Aasiast ning oli juba antiikajal Vahemeremaades levinud ravimtaim. Mungad tõid ta Euroopasse ja Põhjamaadesse, algul joodi melissiteed kloostrites, seejärel sai temast kuninglikes lossides valitsejate jook. Kasvatamine Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele, külvi hoitakse vähemalt +20 kraadi juured. Seemned idanevad 3 4 nädalat. Tiheda külvi korral taimed pikeeritakse. Välja istutada soojal ajal, kuna taimed on külmaõrnad. Kasvuruumiks arvestada 30 40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikut juurduksid. Vajab kindlasti talvekatet. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Saagi kogumine õrnu varsi ja noori lehti võib pidevalt korjata kevadestsügiseni. Kõige õigem on melissi kasutada värskelt, siis on aroom ning toimeainete sisaldus kõige suurem. Kuivatamiseks tuleks
piki geomagnetilist paralleeli. neeldunud kiirgusenergiaga. Selle Veekogude soojenemine ja jahtumine tarasid vaadata läbi tumeda klaasi või 2. Kiirjad kujud suure vert. ulatusega kiirte saame kiirgusbilansi võrrandist. Seega: SOOJAL AASTAAJAL soojeneb veekogu peegeldust ta ümber vaikses vees, kimbud, mis on välja sirutunud piki B=T+P+EL pinnalt. Pindmistes kihtides on vesi soe, mistõttu vaadeldakse neid kuu või geomagnetilise välja jõujooni. Kiired B aluspinna kiirgusbilanss, mis on nii veekogu põhjas on vesi külm
Selle protsessi energia tuleb päikeselt. Mõõtmised on näidanud, et ühe keskmise äikesepilve välgulahenduste ekvivalentne kestev vool aastas on 1 A. Arvestades, et kogu atmosfääri lekkevool aastas on 2 kA, peab tasakaalu säilimiseks tekkima ligikaudu 2000 äikesepilve aastas. Äikesepilve tekkimise tingimused: · võimsad vertikaalsed õhumasside liikumised · piisavalt niiskust · temperatuuri suur vertikaalne gradient Äikeseid on kahte liiki: · konvektsioonäikesed (tekivad soojal suvepäeval) · frontaaläikesed (tekivad külma õhumassi sissetungimisel) 58. Välkude liigitus Liiderkanali arenemissuuna järgi esinevad: · allasuunatud välgud (tasased alad, mitte esilekerkivad ehitised) · ülessuunatud välgud (esilekerkivad ehitised, mäetipud) Välku algatanud laengu alusel määratakse välgu polaarsus: · negatiivsed välgud (90% kõikidest välkudest) · positiivsed välgud (10% kõikidest välkudest) Välk koosneb ühest või mitmest välgulöögist:
teised kevadel.Ülejäänud viburvetikate rühmad on Läänemere planktonis esindatud ainult üksikute liikidega. Kõige tavalisemad on merelise päritoluga nannoplankterid Ebia tripartite, mille levila ulatub Soome skäärideni ja Distephanus speculum, mis esineb Läänemere lõuna- ja keskosas. 3. Rohevetikad üherakulised või koloniaalsed mageveelise levikuga vetikad, on Läänemere planktonis esindatud väheste liikidega. Arenevad soojal aastaajal. 4. Ränivetikad ehk diatomeed on üherakulised või koloniaalsed vetikad, mille kahest poolmest koosnev koda sisaldab rikkalikult räni. Ränivetikad on riimvees esindatud suurema arvu liikidega kui meres või magevees. Sellega seletub ka ränivetikate liigiline rohkus Läänemere planktonis. Kõige massilisem arenemine langeb külmale aastaajale, eriti kevadele. Fütoplanktoni liigiline koostis ja levik sõltub soolsusest, temperatuurist ja ka vee
suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet. reegel Kui liigi areaalis
loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. –i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel – ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet.
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
suurenedes, suureneb keha soojust loovutatav välispindala suhteliselt vähem. Mõned muud põhjused piiravad B. r. i avardumist( nt. Artikas on soodsamas olukorras väiksemakasvulised liigid, kes jõuavad saavutada täiskasvanu kehasuuruse suve jooskul. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi kui nende külmas ja kivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohhini reegel- seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi, lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi Walteri reegel e. suht. kasvukohapüsivuse ja biotoobivahet
jäide, torm jt. Kliimaks nimetatakse antud regioonile iseloomulikke aastaringselt vahelduvaid ilmareziime, mis kokku moodustavad pikaajalise püsiva iseloomuga geograafilisi kliimavööndid. Mereteede valikul, nende ajaloolisel väljakujunemisel, samuti laeva- ja sadamaehituses on alati arvestatud antud vööndi klimaatiliste tingimustega. Olulist osa meie planeedi kliima kujundamisel omab Maailmameri. Hõlmates 71% kogu maakera pinnast, on ta tohutuks reservuaariks, mis soojal ajal talletab, külmaperioodil aga annab soojust ümbritsevale keskkonnale. Maismaa seevastu, omades ligi 4 korda väiksemat soojusmahtuvust ja väikest soojusjuhtivust, soojeneb suvel ainult mõne meetri sügavuseni. Seetõttu, omades suvel küll kõrgemat pinnatemperatuuri, kaotab ta selle aga talvel, kus temperatuur maapinnal võib teatud laiuskraadidel langeda kümneid kraade alla nulli. Selle seaduspärasuse tulemusks on erinevad õhutemperatuurid kontinendi ja ookeani kohal.
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
seemned külvata niiskele mullale korduvalt kuni suveni. Taimed peavad olema pidevalt u. 1 cm maitsetaimena, sügavusel vees. Toas kasvatamisel tuleb ravimtaimena, ilutaimena kasvunõusse lisada iga päev värsket vett oja- või tiigikaldal Taimed kasvatatakse ette. Seemned külvatakse varakevadel 0,5 cm sügavusele, külvi hoitakse vähemalt +20 kraadi juured. Seemned idanevad 3 4 nädalat. Tiheda külvi korral taimed pikeeritakse. Välja istutada soojal ajal, kuna taimed on külmaõrnad. Kasvuruumiks arvestada 30 40 cm. Sooja suve järel võib anda isekülvi. Suuri puhmaid on parem jagada kevadel, et need sügiseks korralikut juurduksid. Vajab kindlasti talvekatet. maitsetaimena, ravimtaimena, ilutaimena maitsetaimena, külvata aprillist kuni suve lõpuni
Surres hakkab C14 vähenema, 5730 aasta jooksul väheneb C14hulk poole võrra. Leiutati 1947, eesotsas Libby Chicago professor, sa selle eest Nobeli preemia keemiateaduste alal. Radiosüsiniku meetodu viga selles, et mida vanemast ajast leid on, seda rohkem võimalik eksida, põhjuseks see, et atmosfääris on CO2 hulk kõikunud. Radiosüsiniku proovi saab võtta väikesest luu tükist, mõnest grammist süsist. Dendroloogiline meetod põhineb puuaastaringidel. Soojal aastaajal heledam ja paksem kiht, külmal aastajal kitsam ja tumedam. Leiud peavad olema samast piirkonnast, et saaks dendroloogilisi graafikuid teha ja sealseid arve võrrelda. Nt Saarema ja Taru leiuskaalad ei klapi. Dendrokronoloogilisel meetodil peaks puu paksus olema 20-30 cm, et head proovi saada. Kui võimalik, siis dendrokronoloogilise meetodiga parandatakse radiosüsiniku dateeringut. Arheo-ehk paleomagneetiline meetod võimalik dateerida esemeid, mis sisaldavad savi ja on
Standard on koostatud nii, et see on kasutatav mistahes tüüpi ja mistahes suurusega ettevõttes ning oleks sobitatav väga erinevate geograafiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tingimustega. Standard kohustab pidevalt parandama keskkonnakaitsetööd ettevõtes. Isotermiline haagis/poolhaagis Termoisolatsiooniga kinnine haagis või poolhaagis, mis säilitab teatud aja jooksul veoperioodi kestel koormaruumis püsiva temperatuuri. Külmal ajal kaitseb kaupu külma eest ja soojal ajal liigse sooja eest. Kasutatakse enamasti toiduainete, aga ka muude temperatuuritundlike kaupade veoks. Järeltarne Tarnija poolt soovitud ajal mitmesugustel põhjustel täitmata tarne, mille kohta antakse lubadus täita see hiljem. Ajalise viivitusega sooritatud tarne loetakse ainult sel juhul järeltarneks, kui klient on aktsepteerinud selle tarnimise hiljem Järeltarnete osakaal
omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku). Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel). Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september. Ühe ha suuruses metsas (100 m * 100 m) võib võrasse ,,pumbatud" vee hulk ulatuda kuni 30 000 liitrini aastas ja seega võib keskmise suurusega puu trantsportida soojal suvepäeval võrasse ligi 800...1000 liitrit vedelikku. Juurtega mullast võetud toormahlad trantsportitakse mööda tüve maltspuidu osa võrra, seal asuvatesse lehdedess. Toormahlad liiguvad okaspuul juurtest lehdedesse maltspuidu kevadpuidus asuvate traheiidide kaud, lehtpuul aga mööda maltspuidu kevadpuidus asuvate soonte e traheede kaudu. Vedelike voolu pikki tüve üless nim trantspiratsiooniks, mis on veevoolu liikuma panev jõud
47 Programm joonistab välja nii temperatuuri graafiku kui veeauru käitumise graafiku piirdes ja leiab lõikumised kohad kus on kondensatsiooni oht, kus tegelik niiskusesisaldus osutub kõrgemaks, kui kastepunktis sellel temperatuuril. Arvutusega saab ka kontrollida, kas kondenseerumine on lühiajaline (vaid külmal perioodil, millele järgneb kuivamine soojal perioodil) või on niiskuse kogunemine kestev. Väga oluline on seejuures arvutusliku välistemperatuuri õige määramine (selle kohta vt.näiteks ka juhised standardist EVS 844:2004 "Hoone kütte projekteerimine". Otstarbekas ja nõutud on konstrueerida piirded nõnda, et ka lühiajaline niiskuse kogunemine oleks välditud. See on võimalik, kui väljapool ei asu aurutihedaid kihte. Kui seda aga nii teha ei saa, peab olema projekteeritud
inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Tallinnas on veebruarikuu keskmine ööpäevane temperatuur 5 oC, juulis aga +17 oC. Keskmised päevased temperatuurid on mõni kraad kõrgemad. 90% maailma inimestest elab soojemas kliimas. Enamikus Euroopa maades on temperatuur külmal aastaajal 5-10 oC kõrgem ja soojal aastaajal 2-5 oC kõrgem kui Eestis. Londonis oli kõigi aegade madalam temperatuur ainult 9 oC. Ameerika Ühendriikides on kliima võrreldes Euroopaga soojem. Eestis on sagedased "külmetushaigused". Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste motoorsete ühikute sagedad kokkutõmbed, külmavärinad, millega kaasneb soojusenergia tootmise järsk kasv. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need
varumine. Ettevõtte äriidee, ressurssidega arvestamise põhimõte - köögi ja teeninduse tehnoloogiliste võimalused, töötajate arvu, nende teadmiste ja oskustega ning tööjaotuse arvestamine. Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamise põhimõte hooajaliste toiduainete, ilmastikuga sobivate toitude ja jookide pakkumine. Näiteks maasikatoidud maasikahooajal, köögiviljatoidud suvel, ulukilihatoidud jahihooajal jne. Näiteks soojal aastaajal, kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga tugevamad, kuumad toidud ja joogid. Tervislikkuse põhimõtete järgimine - värske tooraine kättesaadavuse arvestamine, kiudaineterikaste toitude ( tooralatid, teraviljadest road ja-tooted) pakkumine, tervislike kuumtöötlusvõtete (auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistatavad road, grillimine) kasutamine, toitainete energiasisalduse arvestamine, portsjonite kujustamine ja portsjonis
Mööda frontaalpinda üles liikuv soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees. Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talivsel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. Sajuala on frondi taga. Kliimat kujundavad tegurid: Geograafiline laius- määrab päikese kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas
hulk liike saab osa lähteenergiast! soojemas vees, suureneb soolasemas ja Troopikas zoopalnktoni isendid 5-10 korda sügavamas. väiksemad kui jahedamates vetes. Vetikatel varuaineks rasv või õli raske · ENAMIK PRODUTSENTE VEES tärklise asemel, gaasivakuoolid rohe- ja ON MIKROSKOOPILISED. sinivetikatel, õhupõied adrul. Soojal ajal parasvöötmes keha eripind · Biomassi juurdekasv ajaühikus e. suureneb väljakasvude kaudu produktsioon on alumisel tasemel zoolpanktonil nt (kohastumus ujumiseks). alati suurem kui ülemisel, biomass Vertikaalne migratsioon sõltub ka vee alati mitte nii reeglipäraselt. läbipaistvusest, sogases vees liigutakse 2 vähem
Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastaajal enam kaasaja nõuetele. Teatud tootmisvete käitluseks (näiteks perioodilise reovee äravoolu puhul) sobivad nad praegugi. Sama kehtib ka kämpingute, puhkelaagrite ja muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. Mõnikord piiravad biotiikide kasutamist pinnasetingimused. Filtreeriva pinnase ja põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks. Biotiigid jagatakse kolme rühma: · fakultatiivsed; · aeroobsed; · anaeroobsed. Fakultatiivsetes tiikides on ülemistes veekihtides aeroobne ja põhja lähedal anaeroobne keskkond.
Tuleb kasutada alumiinium kaabitsaid, kõva harjasega harju, nürisi metallist pahtellabidaid, peent liivapaberit. Puupind peab enne värvimist olema puhas, kuiv, sile, rasvaja õlilaikudeta. Esmakordselt värvitava pinna niiskus ei tohi ületada 15%. Oksa- ja vaigused kohad tuleb välja lõigata 2 – 3 mm sügavuselt. Suuri vaiguseid pindu tuleb pesta kristallilise soola lahusega, mille järel tuleb puit katta naturaalse värnitsaga. Seda tuleks teha soojal päikesepaistelisel päeval peale lõunat – puu on soojenenud, värnits tungib sügavale puupinda ja kuivab kiiremini. Värnitsat tuleb enne kasutamist soojendada. Poorseid pindu tuleb katta 2 korda. See on töötlus enne värvimist. Klaasplastist pinnad tuleb puhastada, eemaldada vana värv harja või pahtellabidaga. Tuleb hoiduda plastpinna vigastamisest. Pind töödeldakse liivapaberiga ja puhastatakse tolmust. Vigastataud kohad pahteldatakse. 3
sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist. Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel. Tromb, vesipüks, pööristorm tuulepööris rünksajupilve all, ühendab pilve ja aluspinda sambana, millest haarab aluspinnalt vett, tolmu jm. Suure purustusjõuga, harilikult esineb koos äikese ja hoogsademetega. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 27 28) Miks on välgu ja müristamise vahel paus? Iga välguga käib kaasas müristamine
Töö iseloom Õhutemperatuur ºC Vaimne töö 18-24 Kerge füüsiline töö, istudes 16-22 Kerge füüsiline töö, seistes 15-21 Kesmise raskusega füüsiline töö 14-20 Raske füüsiline töö 13-19 ÕHU LIIKUMISKIIRUS on optimaalne kuni 0,3 m/s, piirnormiks on 0,6 m/s soojal ajal raske füüsilise töö korral. ÕHU HAPNIKUSISALDUS Tavaliselt on õhus 23,1 kaal% O2. Hingamine muutub raskeks, kui O2 sisaldus langeb alla 12%. Väldi väga niisket või kuiva õhku. Väldi liiga suurt kuumust ja külmust Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes Kasuta sobivat riietust OLMERUUMID
Ülesanded: Muld on suurim loodusvara, selle tundmisest ja kasutamisest sõltub elukeskkond ja majandus (põllumajanduse tootmisvahend). Mullateadus on üks loodusteaduse distsipliine, tähtsamaid agronoomilisi distsipliine,mis uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, mullas kulgevaid protsesse, viljakust ja selle parandamise võtteid ja kasutamist ja kaitset. Mulateadus uurib: 1) mul atahket faasi 2) mulla mulla vedelat faasi 3)mulla gaasilist faasi. Mullateadus jaguneb: 1)mulla geneetika- osa teadusest, mis uurib muldade kujunemist ja arenemist 2)mulla füüsika- uurib muldade füüsikalisi omadusi (vee, õhu ja soojusreziimi mullas) 3)mullamineraloogia- uurib looduslikke ühendeid ehk mineraale mullas. 4)mulla keemia-uurib mulla keemilist koostist elementide tasandil. Siia alla kuulub ka mullatoitereziim (kuidas taimed on varustatud toitainetega ühel või teisel mullal). 5)Mulla bioloogia- uurib elusorganisme ja nende laguprodukte mullas. ...
Puhta, kuiva õhu koostises on 78 % lämmastikku, 21 % hapnikku ja 1 % teisi gaase (argoon, süsihape, heelium, krüptoon, ksenoon, vesinik, osoon jt.). Peale selle on õhus veel veeauru ning tolmu. · Troposfäär Troposfäär on kõige alumine kiht, mis ulatub aluspinnast keskmiselt 11 km kõrguseni. Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal (15-16 km), polaaraladel (8-9 km). Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Seda põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõrjejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladele, kus see jõud on kõige tugevam. Õhu hõrenemise tõttu temperatuur kõrgusega järk-järgult langeb keskmiselt 6°C kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa (ligi 80%) õhkkonna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima
Ruhiorud e. troogid U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mida liustik on erodeerunud sälkorgudest. Tsirkusorud suured järsunõlvalised orulaiendid troogide lähetel. Firni ja liustikujää kogunemisala, kust väljuvad oruliustikud. Liustikud ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole. Igikelts - maakoore ülemiste kihtide jäätumine. Jää on liikumatu (vastupidi liustikujääle). Maavoole ehk soliflukatsioon - tegus kiht muutub veega küllastudes soojal ajal püdelaks massiks ja hakkab alla poole libisema. Toimub reljeefi tasandumine ja nõgude ning orgude täitumine setetega. Termokarst - maasisese jää sulamisega seotud pinnase sissevajumine ning selle tagajärjel nõgude tekkimine. Ei ole tegemsit kivimite lahustumisega. Polügonaalpinnas - tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri.
kütteperioodil (vasakul) ja suveperioodil (paremal). 147 7.4 Niiskuskoormused korterites Niiskuskoormusi korterites on analüüsitud niiskuslisa abil. Niiskuslisa suurus näitab sise- ja välisõhu veeaurusisalduste (või veeauru osarõhkude) erinevust, vt. , valem: 7.1. Niiskuslisa võrdlus külmal perioodil (te+5°C) ja soojal perioodil (te>+15°C) vt. Joonis 7.20. Niiskuslisa tulemuste võrdlus erinevate alajaotuste vahel vt. Tabel 7.7. Joonis 7.20 Niiskuslisa jaotus külmal perioodil (te+5°C) ja soojal perioodil (te+15°C) perioodil. Tabel 7.7 Niiskuslisa keskmise suuruse ja 90 % taseme võrdlus erinevate alajaotuste vahel. Nädala keskmine niiskuslisa in, g/m3
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
vastsestaadiumis; munast koorub eelvalmik. Näited: harilik ühepäevik (Ephemera vulgata), harilik mudapäevik (Caenis horaria), harilik samblapäevik (Ephemerella ignita). 55. Kiililised (Odonata): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Sihvakas, pikk keha ja suur, kehast hästi eristunud pea, millest suurema osa võtavad enda alla silmad. Tundlad on väikesed, vähemärgatavad. Kaks paari läbipaistvaid tiibu. Eluviis: Aktiivsed päeva soojal ajal, päikesepaistel. Öö veedavad kangestunult aimevarre küljes, loius olekus. Paaritumine toimub õhus, emane muneb munad otse vette. Moone: munadest kooruvad vees elavad ja arenevad vastsed, sarnanevad vähe valmikuga, üheks sarnasuseks suurd liitsilmad. Ala- ja ülahuulest on moodustunud püünsimask. Kui vastne omandab lõpliku suuruse lahkub ta veest, ronides mööda veest väljaulatuvat eset ülespoole ning võtab sellise asendi, mille puhul keha eesots on suunetud otse ülespoole
Turseid esineb lisaks päraku ümber ja välistel suguelunditel. Mõne päeva möödudes tursed suurenevad, tumenevad ja põhjustavad näo, suu, silmade ja nina muundumist. Levik: Viirus levib otsese ja kaudse kontaktiga. Viirust levitavad haiged ja haiguse läbipõdenud loomad, kellel viirus lokaliseerub nahas, nahaalustes tursetes, veres, siseelundites, silma- ja ninanõres. Viirust levitavad ka verdimevad putukad, vähesel määral ka metslinnud ja -loomad. Haiguspuhangud tekivad sagedamini soojal aastaajal. Patogenees: Viirus tungib organismi naha, hingamis- ja seedetrakti limaskesta ja silmasidekesta kaudu. Lümfiga kantakse viirus nakatamise kohast lähimatesse lümfisõlmedesse, kus toimub viiruse teisene paljunemine. 3.- 4. päeval tungib viirus vereringesse ja tekib vireemia, mida iseloomustab palavik. Verega kandub viirus imaskestadesse ja nahka, kus põhjustab sidekoerakkude vohamist ja diferentseerumise mitmetuumalisteks müksoomirakkudeks.
järgi). Kralli jt. (1980) detailsema klassifikatsiooni järgi kuuluvad uuritud niisked luhaniidud märgade aasarohumaade ja märjad luhaniidud suurkõrreliste lammirohumaade alla. Tegelikkuses erinevad nende kahe kasvukohatüübi niiskustingimused vähe. Märjas on kevadine üleujutus pikaajalisem, seega on ka mulla veega küllastatus kogu vegetatsiooniperioodil suurem. Meie mõõtmisel oli soojal suvepäeval (26. juunil 2002) mulla huumushorisondi keskmine veesisaldus niiskes kasvukohatüübis 41,9±5,3% ja märjas kasvukohatüübis 53,4±9,5% (lisa 4). Uurimisala luhad jaotati niitude kasutustraditsioone ja majandatavust arvestades järgmiselt (tabel 1): 1. regulaarselt niidetav ala (A); 2. lühemat aega majandamata ala (B); 3. pikemat aega majandamata (vähemalt 15 aastat niitmata) ala, kus on hiljuti taasalustatud niitmisega (C); 4
toiduainete varumine. Ettevõtte äriidee, ressurssidega arvestamise põhimõte - köögi ja teeninduse tehnoloogiliste võimalused, töötajate arvu, nende teadmiste ja oskustega ning tööjaotuse arvestamine. Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamise põhimõte hooajaliste toiduainete, ilmastikuga sobivate toitude ja jookide pakkumine. Näiteks maasikatoidud maasikahooajal, köögiviljatoidud suvel, ulukilihatoidud jahihooajal jne. Näiteks soojal aastaajal, kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga tugevamad, kuumad toidud ja joogid. Tervislikkuse põhimõtete järgimine - värske tooraine kättesaadavuse arvestamine, kiudaineterikaste toitude ( toorsalatid, teraviljadest road ja-tooted) pakkumine, tervislike kuumtöötlusvõtete (auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistatavad road, grillimine) kasutamine, toitainete energiasisalduse arvestamine, portsjonite
kahte näitajat: fraktsioonkoostis ja küllastunud aururõhku. Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada torustikus aurukorkide tekkimise ning mootori seiskumise. 50 % kütuse väljakeemise temperatuurist sõltub mootori soojendamiseks vajalik aeg, töötamise stabiilsus ning ülemineku sujuvus ühelt kiirusreziimilt teisele. 90 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab aurumise täielikkust. Kui keemise lõpptemperatuur on liiga kõrge, põhjustab see kütuse kondenseerumise sisselasketorustiku ning silindrite seintele
kahte näitajat: fraktsioonkoostis ja küllastunud aururõhku. Fraktsioonkoostise iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi temperatuure: keemise algus, 10 %, 50 % ja 90 % kütusekoguse väljakeemise temperatuur ning keemise lõpptemperatuur. Keemise algtemperatuur ei tohi olla liiga madal, sest siis on suured aurumiskaod. 10 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab mootori käivitus omadusi. Külm mootor käivitub paremini, kui aga kütuse keemise algtemperatuur on madalam. Soojal ajal võib selline kütus põhjustada torustikus aurukorkide tekkimise ning mootori seiskumise. 50 % kütuse väljakeemise temperatuurist sõltub mootori soojendamiseks vajalik aeg, töötamise stabiilsus ning ülemineku sujuvus ühelt kiirusreziimilt teisele. 90 % kütuse väljakeemise temperatuur iseloomustab aurumise täielikkust. Kui keemise lõpptemperatuur on liiga kõrge, põhjustab see kütuse kondenseerumise sisselasketorustiku ning silindrite seintele
Septembrist-oktoobrist aprillini on rästikud talveunes - nad talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, 0,4...2 m sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2...4 C. Sellisteks paikadeks on näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rästikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid järjest. Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
