ümberõppevõimaluse pakkumine Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega; abirahad jms. 32. Tööpuuduse põhjused: Struktuurne tööpuudus töötajate haridus ja kvalifikatsiooni tase ei vasta majanduse nõudmistele. Regionaalne teatud regioonis näiteks suletakse mingi suurtööandja; Hooajaline teatud ajal on rohkem tööd, nt. põllumajanduses soojal ajal Tsükliline põhjustatud majanduse muutusest (majandustõus tööpuudus väike, langus tööpuudus suur) Siirdeline vabatahtlik enamasti, seotud ümberõppega, asud kohe tagasi tööle; töökohe vahetamine 33. Sotsiaalpoliitika jaguneb Eestis kolmeks: Sotsiaalkindlustus igaüks panustab ise sotsiaalsete riskide vastu. Siia läheb raha
Mussoonid püsiv tuulte süsteem, kus tuul puhub pool aastat merelt maismaa suunas ja pool aastat maismaalt mere suunas. (mandrite idarannikud) VT joonist vihikus Front kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel. Soe front piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale. Külm front piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla. Külm front tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe õhk tungib külmale peale. Tsüklon ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon ulatuslik kõrgrõhuala · Tekivad ookeani kohal, liiguvad läänevoolus läänest itta. · Tsükloni eesosas valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe.
Tartu Ülikool SOOME MAJANDUS 19. 20. SAJAND (referaat majandusajaloos) Martha Jung Kaisa Hansen Tanel Kullison Triin Jusson Tartu 2010 19.sajand Soomes Kilde ajaloost 19. sajandi algus tõi soomlaste ellu suuri muudatusi: Napoleon püüdis blokeerida Inglismaad, et katkestada kaubavahetuse mandriga. Kuna Rootsi kuningas Gustav IV Adolf keeldus täitmast Prantsusmaa ettekirjutusi, siis tegi Napoleon Bonaparte tsaar Aleksander I-ga lepingu, et Venemaa sunniks Rootsi kuninga kuulekusele. Selle eest lubas ta Vene tsaarile tasuks Soome. Puhkes viimane sõda Venemaa ja Rootsi vahel. Nüüd ei olnud Rootsist enam arvestatavat vastast ja kuu aja pärast marssisid Vene väed Soome, Turusse. 1808.aasta märtsi ja juunikuu manifestiga kuulutas Aleksander I Soome igav...
sõrm katab suud ja pöial asub lõua all. Järgmine märk kriitilisest suhtumisest on tugevalt ristatud jalad ja üks käsi kaitseasendis. (1:13) 4 1.3 Sõnade ja liigutuste kokkulangemine Sageli võib näha kuidas mõni poliitik seisab kõnepuldis, käed rinnal risti (kaitseasend) ja langetatud päi (vaenulik/kriitiline asend) ja räägib rahvale kui soojal ning sõbralikult ta noorte ideedesse suhtub. Ning näiteks, kui inimene istub läbirääkimiste laua taga Teie vastas samasuguses asendis, siis tuleb seda tõlgendada kui eitavat suhtumust või kaitseasendit. Sõnadeta ja sõnaliste signaalide kokkulangemine arvestamine ning liigutuste kogumi mõistmine see on kehakeele tõlgendamise võti.(1: 14) 1.4 Muud liigutuste tõlgendamist mõjutavad tegurid
rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa
Vajadusel kategooria IIa korral suveajal on 21°C…23°C ja tuleb korraldada mikrokliima külmal aastaajal 17°C…20°C suhtelisel niiskusel parameetrite mõõtmised nii 40%...60%. soojal, kui ka külmal aastaajal. Vastavalt tulemustele valida sobivad meetmed. - õhu niiskus Nõuetekohane I
Eristatakse lausalist, katkendlikku, saarelist ja merealust igikeltsa. Lausaline igikelts katab ligikaudu 20 miljonit km² Maa pinnast. Saareline igikelts paikneb kas mägedes või lausalise igikeltsa läheduses.Igikelts on reliktne nähtus ehk püsinud vähemalt viimasest jääajast. Selle tõestuseks on mitmed mammutite säilinud jäänused, mis vastasel korral oleksid hävinud.Igikeltsa alade jääkatteta piirkondades võib pealmine ehk aktiivseks horisondiks nimetatav kiht soojal aastaajal sulada, selle all asuvat pidevalt külmunud kihti nimetatakse passiivseks ehk inertseks horisondiks. Aktiivse horisondi paksus sõltub paljudest asjaoludest, mille hulka kuuluvad muu hulgas geograafiline laius, nõlva ekspositsioon, õhutemperatuur ja pinnase soojusjuhtivus. Igikelts on ka oluline reljeefi kujundav tegur. Ta põhjustab muu hulgas selliseid nähtusi nagu solifluktsioon, defluktsioon, termoabrasioon, pinnase kohrutus, pingo,
kuna panni pind kuumenedes paisub ja rasv tungib kergesti pinna pooridesse. Kui nõudele on tehases tehtud rasvapõletus, võib selle kohe kasutusele võtta, peale esimesi kasutuskordi tuleks nõu määrida taimeõliga. Malmnõusid ei tohi pesta masinaga ega kasutada pesuvahendit peale kasutamist piisab paberiga pühkimisest või sooja veega loputamisest. Nõu tuleb peale pesemist hoolikalt kuivatada, soovitavalt soojal pliidipinnal. Pesuvahendi kasutamise korral määrida nõu peale kuivatamist sisse toiduõliga, et ei tekiks roostet. 12 Rooste eemaldamiseks pesta nõu puhastusvahendiga ja eemaldada rooste pesemiskäsna või soolaga hõõrudes. Nõu loputada ja kuivatada, siis määrida searasva või toiduõliga, kuumutada ahjus 250 kraadi juures pool tundi (searasv), või 150 kraadi juures 12 tundi (toiduõli), üleliigne rasv pühkida ära. Samasugune
võimalikest üleujutuse piirkondadest. 22. Kuidas mõjutavad metsakaitseribad õhu liikumist? Neil on tuulekaitseline toime, mis põhjustab tuule keskmise kiiruse vähenemist ribadevahelistel põldudel ja turbulentse vahetuse intensiivuse vähenemist lõige alumises õhukihis, maa pinnalähedal. 23. Milline on metsakaitseribade mõju niiskusreziimile? Oluline tähtsus on niiskusvarude säilitamise jaoks mullas soojal aastaajal. Vähendab võimalikku auramist; soodustavad lumevarude suurenemist põldudes ja sademete mõningast suurenemist. Põldudel väheneb lumevete äravool. 24. Kuidas mõjutavad metsakaitseribad põllukultuuride saagikust? Mulla vaba vee hulga tunduv suurenemine ja üldise auramise mõningane suurenemine võivad oluliselt tõsta põllukultuuride saaki keskmistes kliimatingimustes. Saakide kõrgenemine kujuneb taimede transpiratsiooni produktiivsuse suurenemisega
(aerosoolidest). 78% lämmastikku, 21% happnikku, 0,9% argooni ja 0,003% CO2. õhus leiduva veeauru hulga määrab temp. Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtsat rolli- ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosf kihtide aluseks on võetud temp muutumine kõrguse kasvades. Atmosfäärikihid: *Troposfäär- maapinnast ulatub 8-18 km kõrguseni. Kõrgus oleneb geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal, soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris tem langeb 6C km kohta. *Tropopaus- vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. *Isosfäär- asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadide kohal. Valitseb isotermiline olek st temp püsib -55- -60C ja ulatub 30 km. *Stratosfäär- temp tõuseb 3C km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Ulatub 50 km kõrguseni
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.............................................................
vältida lehtede ülekuumenemist. Liigse päikesekiirguse ja ülekuumenemise vältimiseks on taimedel ja teisi mehhanisme. Näiteks eukalüptiliikide lehed asetuvad langevate päikesekiirte suhtes serviti. Vesi imendub juurestikku peamiselt osmoosi teel, ksüleemis aga liigub kohesioonijõu toimel. Okaspuudes liigub vesi maltspuiud aastarõngaste kevadosas paiknevates suuremõõtmelistes trahheiidides, lehtpuudes aga totukujulistes soontes. Üks puu võib soojal suvisel ajal ööpäevas transpireerida sadu liitreid vett. Varakevadel, kui taimelehed (assimilatsiooniaparaat) ei ole veel jõudnud välja areneda, kuid taim saab sulanud maapinnast juba vett kätte, kujuneb juurtes vee imamise tõttu positiivne rõhk, mille mõjul tüve- ja võrsevigastustest väljub ksüleemimahl. Seda nähtust nimetatakse mahlavooluks. Kevadine mahlajooks esineb näiteks kaskedel ja vahtratel.
probleemi.Soolatatud kala on valmistatud sellisel viisil, et vaevalt keegi suudaks märgata, et see ei ole värske.Hangikjöt või kuivatatud liha on tavaliselt suitsutatud lammas, mida võib serveerida põhiroana või eelroana. Lumepüüdi, lunni ja krüüselit on Islandi taldikutel serveeritud sadu aastaid.Rugbraud on magus, pruun või pruun- must leib.Traditsiooni kohaselt valmistatakse seda soojal kevadel, kuid tänapäeval küpsetab pagar taigna tavaliselt topeltkastrulis. Te kohtate kahte tüüpi piimatooteid.Skyr on madala rasvasisaldusega, pehme juustuga, tavaliselt segatud puuviljaga või millegi muu eraldi söödavaga, võib-olla ka natukese piimaga, mis maitseb kõige paremini pruuni suhkru või lisatud puuviljaga. Paljudes restoranides, isegi väljaspool pealinna, ekperimenteerivad kokad nüüd palju enam ning valmistavad peent toitu kooskõlas hetke moega
samasse voodisse päevauinakule. Mõned vähem rahastatud lasteaiad/lastehoiud ei pruugi seda aga regulaarselt teha, et hoida pesupulbri, pesumasina, vee ja elektri pealt raha kokku. Küll aga võivad selle tagajärjel tekkida vooditesse kahjurputukad, kui erinevad lapsed jätavad sinna endast maha naharakke, mustust jms. Vaibad võivad samuti olla tegelikkuses kiude vahel väga tolmused ja mustad, kui neid ainult tolmuimejaga tõmmata ning mitte pesta kasvõi kora-kaks aastas. Seda eriti soojal ajal, kui käiakse palju õues ning lapsed mustade kätega liiva ja muud mustust tuppa toovad. Köögis puhtuse jälgimine on täiesti iseenesestmõistetav, kuid alati on võimalus, et laiskuse või mõne muu põhjuse tõttu valitseb seal hunnik pesemata nõusid seebivees, mis lihtsalt loputatakse ilma korralikult pesemata. Lastevanematel peab olema sajaprotsendiline kindlus, et nende laps on puhtas ja turvalises kohas, kus talle ei tehta liiga
17) või läbi lae pööningule, kui seal ei hoita põhku ja õlgi. Avade summaarne pind on võrdne korstna ristlõikepinnaga. Avad tuleb jagada ühtlaselt üle kogu ruumi, need tuleb väljast katta seinast ja avast veidi eemal asuva kattega, et vältida tuule otsest sisse- puhumist. Loomulik õhuvahetus on sobiv väiksemale laudale pindalaga kuni 1200…1500 m2. Loomulik õhuvahetus on lihtne ja odav, aga sõltub välistem- peratuurist ja tuule kiirusest. Soojal ajal ei ole õhuvahetus küllaldane või see lakkab hoopis [32]. Joonis 5.19. Loomapidamishoone soojustagastiga hajutatud sundõhuvahetuse süsteem Joonis 5.20. Loomapidamishoone sisse- Joonis 5.21. Loomapidamishoone puhke- ja väljatõmbeventilaatoriga soojustagastiga sissepuhke- ja välja- jaotustorustikuga õhuvahetussüsteem tõmbeventilaatoriga õhuvahetussüsteem
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
(Ratcliffe, 2006) Lapimaa on õhuvooludest kõige rohkem mõjutatud Islandi miinimumist. Talvel ka Arktika maksimumist. Islandi miinimum on madalrõhkond, toob pehme jaheda ilma. Aktika maksimum on sessoone kõrgrõhkkond, mis toob talvel kuiva ja külma ilma. (Suur Maailma Atlas) Lapimaa aasta keskmiseks õhutemperatuuriks võib lugeda0- -10o C. Lääne-Lapimaal (Põhja- Norra) aga 0o +10o C, sest on mõjutatud soojast Põhja-Atlandi hoovusest. Kõrged Sandinaaviamäed aga takistavad soojal õhul sisemaale liikumast ja nii valitseb idapoolsel mäestiku küljel kontinentaalne kliima. (Suur Maailma Atlas) 7. LOODUSVÖÖNDID Loodusvöönd ühtsete tunnustega elukeskkond. Loodusvööndile antakse nimi tavaliselt antud elukeskkonnas kõige iseloomulikuma taimkatte järgi. Loodusvööndid erinevad omavahel mitmesuguste välismõjutajate poolest, taimestiku, loomastiku, mullastiku ja kliima poolest.
Külmast kahjustatud taimedel on algselt normaalne välimus, kuid peale sulamist nad hukkuvad kiiresti. Külmakahjustusi esineb kõige sagedamini küngastel , kust tuul pühib sageli taimi kaitsva lumekihi ära; 2. Haudumine tekib siis, kui taimed tarvitavad hingamiseks ära varuained ja jäävad seetõttu nõrgaks.niisugune olukord tekib lume all, kus on suhteliselt kõrge temperatuur ja taimede hingamine on intensiivne, kuid puudub võimalus fotosünteesiks. Lumerikkal soojal talvel püsib temperatuur võrsumissõlme juures 0...2°C juures. Ka lopsakas talivilja lehestik takistab mulla külmumist. Sulas mullas jätkub toitaineid taimele maksimaalselt 2...3 kuuks, seejärel nad hukkuvad. Koos lumiseenega on haudumine üheks suurimaks probleemiks taliviljade hukkumisel; 3. Vettimine sellisel juhul hukkuvad taime õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas. Hukkumine on kiirem seisvas soojas (üle 5°C) vees. Talirukis kannatab selle all rohkem kui
tedremäng (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida). --Kohastumused ei ole täiuslikud. 1) Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. 2) Keskkonnas mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kompromisslahendus. NT kaelkirjakul halb kohastumus joomiseks, isashirvedel sarved kakluseks 3) Keskkonnatingimused pole püsivad, muutuvad tihti ebaregulaarselt NT soojal talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära --Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. ,,kohastumisvõidujooks" Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus
Briis on kohalik tuultesüsteem mere või suure järve kaldal, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva jooksul.Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Iseloomulik on päeval merelt ja öösel maismaalt puhuv tuul. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: • soojal poolaastal – ilma jahenemine ja sademed • talvisel poolaastal – ilma soojenemine ja lumesadu Antitsüklon toob selgemat ja kuivemat ilma: • soojal poolaastal - mõnikord kuumalaine ja põud • talvisel poolaastal - käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? Põhja-Atlandi ostsillatsioon (NAO) on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist Islandi miinimumi ja Assoori maksimumi vahel
ventileeritava õhuga . Kuna kütteperioodil on uksed ja aknad hästi suletud, siis ruumide ventileerimisel (ka ahju kütmisel) tõmmatakse ruumidesse suhteliselt rohkem majaalust õhku, mis on kontaktis pinnasega. [ 1] Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sinna satub ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbruses. Seepärast on radoonisisaldused hoonetes tavaliselt kõige suuremad talvisel ajal. Soojal aastaajal hoitakse uksi ja aknaid rohkem lahti ja õhutamisel tuleb tubadesse peamiselt välisõhk, mis alandab ruumide radoonitaset. Pinnaseõhku satub radoon raadiumit sisaldavast kivimist. Radooni sisaldused pinnaseõhus kõiguvad väga suurtes piirides. Teatud kogus radooni eraldub tubadesse ka ehitusmaterjalidest (betoonist, tellistest, tuhaplokkidest). Kõik mineraalsed ehitusmaterjalid sisaldavad suuremal või vähemal määral raadiumi. [ 7 lk 14 ] Radooni võib eralduda ka kraaniveest
f f 2011 -karvane päevakübar (R. hirta) Eelistab avatud päikesepaistelist kasvukohta, hästi kultiveeritud, viljakat ja savist mulda. Kuumal ja soojal päeval kasta, sest lill ei kannata liigset kuumust. Kui vanu õitsenud õisi pidevalt ära noppida, siis õitsemisperiood pikeneb. Pikemad taimed tuleks kinni siduda. Aktsenttaim, sobib ka konteinerites kasvatamiseks. Joonis 36. Karvane päevakübar ' Rudbeckia hirta (mix)' (http://2.bp.blogspot.com/- BGw7J3tEGW4/Tl6Yfz1KaVI/AAAAAAAABV8/Glz8oQFJfDk/s1600/IMG_8071.JPG) Päsmaslill (Ageratum) -mehhiko päsmaslill (A. houstonianum sün. A. mexicanum)
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
Eesti kliima Referaat aines „Üldine klimatoloogia” NSO7022 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: Triin Saue Tallinn, 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kliimavööde.................................................................................................................................4 2. Eesti geograafiline asukoht..........................................................................................................6 3. Eesti kliimat kujundavad tegurid.................................................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid..............
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
ilmuvad noortele roosinuppudele kevadsuvel ja paljunevad väga kiiresti • Täidega võivad kaetud olla veel roosinupu kael ja võrsete tipud • Imedes mahla põhjustavad lehetäid võrsete moondumist • Tõrjeks võib kasutada rohelist seepi, Fastac 50, Detsis 2,5EC, Karate Zeon ja Actara 25WG Rooside kahjurid • Kasvuhoone karilane – väikesed heledad kärbsetaolised putukad kolooniatena roosipõõsastel • Eriti aktiivsed kuumal soojal suvel • Võib sattuda aeda üheaastaste suvelilledega • Tõrjeks samad vahendid mis lehetäi puhul • Eriti effektiivne on Danadim Rooside kahjurid • Kedriklest – lehtede alaküljel imevad mahla imeväiksed ämblikulaadsed lestad, samas on näha heledaid mune • Lehed varisevad kahjustuse tõttu • Levib peamiselt põuastel kuumadel suvedel • Tõrjeks sobivad Vertimec 018EC või Mavrik “F • Pritsimist korrata 10 päeva pärast Rooside kahjurid
Tsüklon- ehk madalrõhkkond (talv pehme, suvi jahe). Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond (talv pakane, suvi soe). Soe front- selle lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Algul kiudpilved, mis järk-järgult tihenevad. Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Külm front- õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda üles. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma ja on äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest vähe. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem peamiselt rannikupiirkondades, milles tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas ja suvel ookeanilt maismaa suunas). Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole.
ööpäevane ja aastane käik ja seda mõjutavad tegurid:Päikesepaistelisel päeval tekib maapinnalähedases kihis t0 profiil,mida nim.insolatsiooniliseks.Selgetel öödel toimub maapinna tugev radiotsiooniline e kiirguslik jahtumine.Pilvisuse olemasolu vähendab temp.kõikumisi maapinnal.Pinnase soojenemine ja jahtumine sõltub oluliselt reljeefist,nõlvade asimuudist ja kaldest.Taimkate varjab maapinda,neelates olulise osa langevast päikesekiirgusest.Veekogude soojenemine ja jahtumine: SOOJAL AASTAAJAL soojeneb veekogu pinnalt. Pindmistes kihtides on vesi soe, veekogu põhjas on vesi külm. Vee ringlemist ei toimu. Ainult lained segavad vett. Soojus kandub ülalt alla pikkamööda ja sügaval soojeneb vesi väga aeglaselt. KÜLMAL AASTAAJAL jahtub vesi pinnalt. Külm vesi on raskem kui soe ja hakkab allapoole vajuma. Altpoolt üles kerkiv soe vesi puutub kokku külma õhuga ja jahtub samuti. Vesi hakkab ringlema ja kogu veekogu jahtub
(näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem
varumine. · Ettevõtte äriidee, ressurssidega arvestamise põhimõte - köögi ja teeninduse tehnoloogiliste võimalused, töötajate arvu, nende teadmiste ja oskustega ning tööjaotuse arvestamine. · Aastaaegade, ilmastiku, sesoonide arvestamise põhimõte hooajaliste toiduainete, ilmastikuga sobivate toitude ja jookide pakkumine. Näiteks maasikatoidud maasikahooajal, köögiviljatoidud suvel, ulukilihatoidud jahihooajal jne. Näiteks soojal aastaajal, kuuma ilmaga kerged, jahutatud ja külmutatud toidud ja joogid ning külma ilmaga tugevamad, kuumad toidud ja joogid. · Tervislikkuse põhimõtete järgimine - värske tooraine kättesaadavuse arvestamine, kiudaineterikaste toitude ( tooralatid, teraviljadest road ja-tooted) pakkumine, tervislike kuumtöötlusvõtete (auruga keetmine, hautamine, ahjus valmistatavad road, grillimine)
Efektiivne kopsuhaiguste ja allergiliste nahapõletike korral. Aitab neid, keda vaevavad krooniliste hingamisteede haigused, sealhulgas astma, krooniline bronhiit, krooniline põskkoopapõletik, krooniline nohu või krooniline kurgumandlite põletik. Rahvameditsiinis tuntud ravim on sool. Selles saunas tuleb end meresoolaga kokku hõõruda, mis toimib koorivalt ja eemalduvad surnud naharakud. Soola toimel nahk puhastub, taastub, nooreneb ning niiskub piisavalt. Soojal kivi toolil istudes algab higistamine. Sellega avanevad nahapoorid ning veresooned laienevad. Paraneb verevarustus ja tursed vähenevad. Saunale on iseloomulik toatemperatuurile lähedane temperatuur. Tõeline pärl neile, kes ei armasta kuumust. Ühe seansi pikkus võib olla kuni üks tund. · Aroomisaun Mõju: tõstab tuju ning aitab leevendada haiguseid ja lõõgastab, lõhnu haistes ainevahetus ja immuunsüsteem ergastuvad, saun toidab nahka ja vabastab pingetest,
tublisti üle poole maailma tööstustoodangust * 75% maailma kaubavahetusest toimub rahvusvaheliste ettevõtete (RVE) vahel. * RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. * Aitavad tublisti kaasa rahvusvahelisele tööjaotusele. Rahvusvahelised firmad kasutavad ära seda, et eri piirkondades on omad tootmiseelised loodusvarade, tööjõu hinna jms. osas. tekkimise põhjused: 1) juurdepääs loodusvaradele (juurdepääs maakidele, ainult soojal maal kasvavale toorainele) Nt. Lukoil (kütus) 2) laieneda uutele turgudele (leida uusi tarbijaid) nt. Microsoft (infotehnika), Bank of America 3) et alandada tootmiskulusid (mingit detaili toodavad seal, kus on odavam) Nt.General Motors (autotööstus) 4) suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla valmis tulevikus kasutama selle riigi ressursse või
Rõdu servalt või aknast alla kukkunud ja seeläbi raskelt vigastatud kassid on just suveperioodil loomaarstide sagedased patsiendid. Kassi turvalisus lahtisel aknal või rõdul tagatakse võrgu kinnitamisega akna või rõdu serva.(Hoolitse oma kassi eest 20.08.2004) 8 Joonis 3. Kass Snowy. (Pille-Riin Lember 20.05.2010.) 2.3.Vabadus on kassile ohtlik Kass peab saama elada sisetingimustes. Oma ööd peab ta saama veeta soojal asemel. Vabalt liikuvatesse kassidesse suhtutakse tänapäeval üha negatiivsemalt. Lastes oma kassil kõndida vabalt, võib kassike jääda auto alla või sattuda kiusamise ohvriks. Kui soovid siiski kassi õue viia, hangi talle kassirakmed ja harjuta oma kassi nendega pikkamööda. Alusta nii, et paned siseoludes mõneks ajaks kassile rakmed sel ajal, kui kass teeb midagi temale meeldivat, näiteks mängib või sööb.
VHSi virionid on 180240 nm pikad, sõrmja või kuulja kujuga ja sisaldavad RNAd. 2 Viirus arvati rabdoviiruste hulka. Haigus tabandab peamiselt vikerforelle. Looduslikes veekogudes on haigestunud ka jõeforellid, haugid ja harjused. Vikerforellid haigestuvad esimesel eluaastal, sügisel ja talvel, kui vee temperatuur on alla 10 °C. Soojal ajal on haiguse kulg üldjuhul latentne, kuid halbades tingimustes võib kaladel esineda kliiniliste tunnustega haiguspuhanguid ka 15 20 °C temperatuuri juures. VHSi haigestumisega kaasneb massiline suremine, mis võib ulatuda kuni 80%ni. Haiguse läbipõdenud kalad omandavad immuunsuse ja teist korda ei haigestu. Haigus levib eelkõige otsese kontakti teel, aga ka vee, põhjamuda, tiigiinventari, eluskalaveokite ja selgrootute siirutajate vahendusel
müüritsemendist, liivast ja veest segades, saadakse soe segu kas vett või liiva soojendades. Võib soojendada ka mõlemaid. Üldiselt kuivsegud sisaldavad juba sideainet, liiva ja töödeldavust ning ilmastiku taluvust parandavaid lisandeid. Segusid soojendatakse sooja vee abil. Kuivsegu temperatuuri võib tõsta ka hoides segu soojas ruumis või presendi all, kuhu puhutakse sooja õhku soojapuhuriga. Talvisel müürimisel kasutatakse üldiselt veidi tahkemat segu, kui soojal ajal müüritöid tehes. Vee temperatuur ei tohi ületada +600C ja valmis segu temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +400C. Soojendatud segu kasutades on segu töödeldavusaeg lühem. Sooja õhu ja soojendite kasutamine On hea kui ehitusplatsil kasutatakse sooja õhu puhureid, kiirgussoojendeid või muid küttekehi ehitusmaterjalide laosoojuse andmiseks. Lisaks müürimaterjalidele tuleks soojendada ka vesi ja segisti. 9.9. ERIMÖRDID
Parasvöötmes, kus veekogude temperatuur aasta jooksul tunduvalt muutub, olles talvel jää all nulli lähedal ja suvel (olenevalt veekogust) 15-25 soojakraadi, on temperatuuri mõju kalade elutegevusele eriti ilmne. Temperatuuri suhtes on parasvöötme kalade hulgas sooja- ja külmalembelisi liike. Enamik eesti vete kalu (särg, latikas, koha, merekaladest kilu, tuulehaug) on soojalembelised. Nad toituvad kõige intensiivsemalt soojal aastaajal ja koevad peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim
Küljejoon on orienteerumiseks Tajub vee liikumst Keha katavad soomused Kaitsevad kala keha Ujupõis Sellega saab kala sukelduda ja üles tõusta Lõpuse kaas on lõpuste kaitseks Kalade osa looduses:toiduks loomadele, KAHEPAIKSED Eluviis: · Kahepaiksed elavad nii vees kui ka maismaal · Kahepaiksed on kõigusoojalised · Nad tegutsevad ja toituvad ainlt soojal ajal · Osadel täiskasvanu konnaliikdile elavad vees või maal · Konnad toituvad putukatest,tigudest jt väikestest selgrootutest · Troopikas elab osa konnaliike puudel · Rohukonna kaitse kohastumuseks on tema rohelike värv . välismaal mõnedel mürk · Talituvad veekogude põhjamudas,osad ka maismaa pinnases · Sabakonnaliselt on ka täiskasvanuna pikka saba · Suureks ohuks kahepaiksetele on veekogu kadumine või reostunime ROOMAJAD
kivistumisprotsess. Seetõttu on äärmiselt oluline enne esimese krohvikihi pealekandmist teha vastavalt aluspinna iseloomule põhjalik eeltöötlus. Enamus tehasekrohvid sisaldavad lisandeid, mis takistavad vee kiiret imendumist mördist aluspinda. Tänu nendele lisanditele väheneb isegi kiirest veeimavusest tingitud pragude teke. Sellele vaatamata ei tohiks aluspinna eeltöötlusest tehasekrohvide puhul täielikult loobuda, eelkõige soojal, kuival või tuulisel töötlemisajal. Ideaalne aluspind krohvi alla on korralikult täisvuugitud tellissein. Selliseid ideaalseid aluspindu leiab viimasel ajal harva. Müüri on mugavam laduda suuremõõtmelistest plokkidest. Samas muutuvad sellistest müürimaterjalidest aluspinnad halvemateks krohvikandjateks. Suuremate müürimaterjalidega on raskem teha õhukesi vuuke. Üle paksude ja osaliselt tühjade vuukide peab tegema korrektse krohvisilla. Tühjaks jäänud vuugi kohal on
Külma frondi üleminekul a. Sooja frondi üleminekul-pealtungiv on soe õhk, õhk liigub ülespoole ja jahtub, veeaur kondenseerub telkivad pilved, õhurõhk langeb kiiresti, tuul tugevneb, taevas tõmbub pilve, hakkab sadama lausvihma, talvisel ajal lund ja tuiskama. Temperatuur tõuseb alati märgatavalt. b. Külma frondi üleminekul tungib peale külm õhk, mis on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu üles, õhurõhk ja temperatuur langeb väga kiiresti, soojal ajal sajab paduvihma ja esineb äikest 17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma. Tsüklon on suure läbimõõduga liikuv madalrõhuala, mille keskmes on rõhk kõige madalam. Õhk keerleb kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Õhk jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved ning sademed. Pilvise, tuulised ja sajused ilmad. Antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Õhk langeb, tekib kõrgem õhurõhk, õhk
Laugastikest on suurimad Pardilaukad, Ilusa ning Iissaare laukad. Muraka soostik toitub ka sademetest ja moreeniveest. Eesvooluks on Tagajõgi, Roostoja, Mäetaguse ja Ojamaa jõgi. Rohked märealad on suurema või väiksema läbivooluga veevoolusooned, kus kohati valgub vesi laiali mööda soopinda, teisal koondub jälle ojadeks, mille sügavus ja laius on 0,5 1,5m. [] Aastane sademete hulk on soostikus keskmiselt 650mm (sellest külmal perioodil langeb ¼ ning soojal ¾). Võrreldes Lääne Eestiga on suveperioodil rohkem sademeid, kuid sügisel oluliselt vähem. Tänu sellele on niiskustingimused ühtlasemad ning see mõjutab oluliselt vegetatsiooniperioodi ja soodustab kumerate rabamassiivide arengut soostiku alal. [] Antud soostiku turvas asub peamiselt liival ja saviliival, Ratva järvest kagus on aga turba all 65ha ulatuses järvemuda. Muraka soostiku turbakihi keskmine paksus on 1,34m ja varu 0,86miljonit m3
Teadlased arvavad, et äkilised kliimamuutused võivad vallanduda siis, kui see süsteem muudab oma asendit ja kulgemisteid. Põhja-Atlandi hoovuse põhjaosas toimuv aktiivne tsüklonaalne tegevus põhjustab tugevaid tuuli, sademeid ja temperatuuri järske kõikumisi, mis on maksimaalsed sügisel ja talvel. Valitsevate läänetuultega kaugele mandri siseosadesse kanduv niiske mereline õhumass toob külmal poolaastal endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Siinne aasta keskmine õhutemperatuur on märksa kõrgem kui ida poole jäävatel kontinentaalsema kliimaga aladel, mis asuvad samadel laiuskraadidel. Põhja-Atlandi hoovus toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem kuu on juuli (Raukas 1995: 189). Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse
Munade hea viljastatuse tagab: üks kukk 10…15 munakana kohta üks kukk 9…10 lihakana kohta. Haudemune korjatakse hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Munad desinfitseeritakse: formaliiniga gaasitamine Virocid Virkon S. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus (korrelatsioonikoefitsient 0,84) ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas.
Kalade vedudega on haigus levinud paljudesse riikidesse nii Euroopas kui ka Ameerikas. VHSi virionid on 180240 nm pikad, sõrmja või kuulja kujuga ja sisaldavad RNAd. Viirus arvati rabdoviiruste hulka. Haigus tabandab peamiselt vikerforelle. Looduslikes veekogudes on haigestunud ka jõeforellid, haugid ja harjused. Vikerforellid haigestuvad esimesel eluaastal, sügisel ja talvel, kui vee temperatuur on alla 10 °C. Soojal ajal on haiguse kulg üldjuhul latentne, kuid halbades tingimustes võib kaladel esineda kliiniliste tunnustega haiguspuhanguid ka 1520 °C temperatuuri juures. VHSi haigestumisega kaasneb massiline suremine, mis võib ulatuda kuni 80%ni. Haiguse läbipõdenud kalad omandavad immuunsuse ja teist korda ei haigestu. Haigus levib eelkõige otsese kontakti teel, aga ka vee, põhjamuda, tiigiinventari, eluskalaveokite ja selgrootute siirutajate vahendusel
sugukondades on külmade alade liikidel (karu, tiiger, metssiga) kehamõõtmed suuremad kui soojade alade liikidel, sest kehamahu suurenedes suureneb keha soojust loovutav välispindala suhteliselt vähem. Glogeri reegel ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi (pigmendiohtramad) kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal kollane ja punane, külmi piirkondi isel. pigmendi vähesus (valge värvus). Aljohini reegel e. ennetamisreegel seaduspärasus, mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvate taimkattevööndite omaseid kooslusi,lõunanõlval lõuna pool asuvate taimkattevööndile omaseid kooslusi. Walteri reegel e
ulatuvat kõrguseni 3000 km Atmosfäär ei ole ühtlane keskkond, tema koostis ja omadused muutuvad vertikaalsuunas, voimaldades jaotamist kihtidesse. Kihtideks jaotamisel on tähtsaim parameeter temperatuur.. Troposfäär Atmosfääri kõige alumine osa, ulatub aluspinnast umbes 10 km kõrguseni Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Õhu hõrenemise tõttu temperatuur langeb kõrgusega, keskmiselt 6 °C/km. Sellest keskmisest esineb kõrvalekaldeid, troposfääris võib olla õhukihte, kus kõrguse kasvamisel temperatuur pusib (isotermiline kiht) või isegi tõuseb (inversioonikiht). Troposfääris asub 75% atmosfääri massist, siin tekivad ja kaovad pilved, leiab aset intensiivne õhu horisontaalne ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm. Tropopaus ehk substratosfaar
Soe front Külm front ilmastik muutub seaduspäraselt edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles liigub külmale peale ja sunnib seda taganema soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk ja esineb äikest jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult (kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis
kontaktis õhuhapniku ja vees oleva orgaanilise reoainega. Kasutatakse väikeste vooluhulkade puhul. Biotiigid moodustavad erirühma reovee biopuhastite hulgas. Reovee puhastus biotiigis sarnaneb looduslikes veekogudes toimuvate isepuhastusprotsessidega. + Biotiigid on lihtsa konstruktsiooniga, neid on hõlbus hooldada ning nad olid väga levinud minevikus. Kasutatakse: perioodilise reovee äravoolu puhul ning ka kämpingute, puhkelaagrite muude peamiselt soojal aastaajal töötavate asutuste reovee puhastamise kohta. Siiski ei vasta biotiikide puhastusefekt külmal aastaajal enam kaasaja nõuetele Biotiikide kasutamist piiravad pinnasetingimused Põhjavee reostamise ohu korral on vaja tiigi põhi katta plastkilega, mis suhteliselt suure tiigipinna puhul osutub kalliks 10.Jäätmete definitsioon ja liigitamine Vastus: Põhimõtteliselt on jäätmed kõik esemed või ained: a) mis nende valdaja on ära visanud või kavatseb ära visata;
Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele: - kuusk- soodustab mulla leetumist – tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev 2. juured Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu 3. mikrokliima muutmisega Keskkonnatingimused ja seega ka org aine lagunemistingimused on metsas teistsugused kui lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, toitainete mineralisatsiooni. Ammendatud karjääride, jäätmaade taastamiseks kasutatakse nende alade metsastamist. Siin metsade peam ülesandeks mulla taastamine. Eestis kõige aktuaalsem Kirde-Eesti ammendatud põlevkivikarjäärid. Peamised kultiveeritud puuliigid: mänd (86%), kask (9%), kuusk (3%), lehis (1,6%), sanglepp (0,2%). Lisaks on
madalrõhkkonnaga seotud sooja frondi järel ehk tsükloni soojas sektoris. Sedalaadi udu teket ja liikumist saab hõlpsasti jälgida ilmakaartidelt, üksiti on seda kiirguslikust udust palju kergem prognoosida. Kui näiteks talvel soe ning niiske õhk tungib külmale mandrile, jahtub ta tugevasti ning tekib tihe udu. Analoogiliselt kujunevad võrdlemisi tihedad udud kevadel merel, kui sinna valguvad soojad mandrilised õhumassid. Merel ongi udusid rohkem soojal aastaajal, mandril aga külmal aastaajal. Mere puhul ongi suurem osa ududest advektiivsed. Advektiivne udu oma pika paigalpüsimisega eriti lennu- ja laevaliiklust. 1.4.1.3. Segatüüpi ehk radiatsioonilis-advektiivne udu Võrdlemisi sageli esineb ka segatüüpi ehk nn radiatsioonilis-advektiivseid udusid. Veekogude kohal (jõgedel, järvedel) võivad esineda ka nn auramisudud. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku
eelkõige sulfaattselluloosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused. Väli tingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 78 aastat, lageda taeva all olev puit 60 (40 85) aastat ja varjualuses olev puit 100 ja rohkemgi aastat. Maltspuidus sisalduv vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud. Soojal aastaajal niiske maltspuit sinetub mikroseente mõjul, mille tagajärjel on puit väli viimistluseks kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilu puu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad fütontsiide, mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
