Talupojad keskajal Sisukord Sisukord . . . . . . . . . . . . .. . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Talupoja elamu, talupoja rõivastus. . . . . . . . . . . . . . .. . . .. . . . . . . Talupoja söök ja jook . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . Feodaalmõis, talupoegade koormised, edusammud põlluharimises. . Kokkuvõte talupoegade elust. . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . Kirjandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . 1. Talupoja elamu Metsarikastel aladel ehitas talupoeg elamu palkidest. See oli ilma korstnata suitsutare, mida kattis õlgedest või roost katus. Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ka ahi, mille ees ja sees sai valmistada toitu. Kütmise ajal täitis tare tihe suits, mistõttu inimesed liikusid poolkummargil, suitsupilvest madalam. Suitsu lasti välja madala ukse kaudu. Suitsu juhtimise...
13. Haudemuande tootmine, haudereziim. Peamine haudemunade korjamise aeg on hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Hautamiseks ettenähtud munad ei või nakkusohu tõttu jääda kanalasse seisma. Juba munade korjamise ajal tuleb haudeks sobivad munad panna eraldi ning viia pooleteise tunni jooksul desinfitseerimisele. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Külmal aastaajal (mitteköetavates lindlates) tuleb kana- ja kalkunimune korjata iga poole tunni tagant, kuid hane- ja pardimune soovitavalt kohe pärast munemist. Haudemunade tootmisel- käsitsemisel tuleb hoolitseda selle eest, et haudemunad ei kaotaks enne haudesse asetamist liigselt vett. Munade pakkematerjali (munareste,
ning lasen tasasel tulel 40 minutit haududa. 3. Lisan tükeldatud kartuli ja sibula ning hautan, kuni kõik köögiviljad on pehmed. 4. Püreestan blenderiga peeneks ning lasen vajadusel läbi peene sõela, lisan maitseained ja koore ning kuumutan veel kord keemiseni. 6 5. Lisan igasse taldrikusse paar supilusikatäit vahustatud piima ja soovitatavalt supi keskele ning ning paar lehte tüümiani. Serveerimine 1. Serveerin soojal supitaldrikul. 2. Asetan alustaldrikule salvräti. 3. Tõstan supi supikaussi. 4. Supi keskele asetan supilusikaga piimavahu. 5. Lõpetuseks asten paar tüümiani lehekest. 7 Mee ja anisiga küpsetatud kanafilee, küüslaugu ürdikartuli, mee-porgandi ja besamell kastmega Maitseained on kantud ettevõtte kuludesse ja toidu hinna katab toitudele lisatud juurdehindlus
Maailma linnuriikidest kuulub värvuliste hulka üle poole, näiteks pääsukesed, rästad, põõsalinnud tihased, varblased ja varesed. Ainus värvuliste rühm, mida leidub Euroopas on laululinnud, kellest enamik toob kuuldavale keerukaid helisid. (Elphick, J. Et al 2006) Sugukond: Pääsulased Sellesse sugukonda kuulub 20 kogu maailmas levinud perekonda 79 liigiga, neid ei ole ainult kõige külmematel aladel ega mõnedel ookeanisaartel. Põhjapoolsetes maades elutsevad liigid on rändlinnud, soojal maal elutsevad pääsukesed aga paiksed. Pääsulased on ülihead lendajad suurema osa elust veedavad nad õhus, isegi joovad lennul. Maapinnale laskuvad nad vastumeelselt eelistades istuda oksal või traadil. Pääsukeste laul on meeldiv sädistamine. Pääsulaste toit koosneb eranditult putukatest, keda hangitakse lennult. Kõike need putukad tõusevad sooje õhuvoole kasutades selge päikesepaistelise ilmaga üsna kõrgele. Sel ajal lendavad ka pääsukesed kõrgel, et toitu saada
(J. Jaagus, R. Ahas, A. Aasa, 2002) Kliimamuutused planeedil Maa Planeedi Maa kliima on olnud alati muutumises ja ta on seda ka praegu. Pole olemas ühtegi vettpidavat alust tõestamaks vastupidist. Suur osa inimkonnale teadaolevaid kliimamuutusi on olnud tsüklilised, mis põhjalikumal analüüsimisel on osutunud mõne pikemaajalise kliimatsükli osaks. (V. Kalm, 2009) Vaadeldes üpris pikka perioodi võime väita, et hetkel elame me üsnagi stabiilsel ja soojal jäävaheajal, mida kutsutakse Holotseeniks. Antud jäävaheaeg algas hinnanguliselt 11 500 aastat tagasi. (S. Veski, 2005) Minevikust on teada, et meie planeet on läbi teinud mitmeid jääaegasid, mille vahepeal on olnud jäävaheajad. Üldtunnustatud põhjust sellele nähtusele pole veel suudetud leida, kuid oletatakse, et oma osa selles protsessis on päikese kiirguse intensiivsusel, tektoonilistel liikumistel, Maa pooluste asukoha muutumisel, hiidmeteoriitidel, mis on Maad tabanud,
Oktoober 4 5,8 7,8 November -6,2 -4,4 -2,4 Detsember 4,8 6,6 8,6 Leidsin küsimustele vastused: a) Kõige enam mõjutab aastast õhutemperatuuri dünaamikat kuusiku puistu, sest kuusikus on tihe võrastik, mis takistab soojuse kiirgumist maapinnalt ehk jahtumist ning puuvõra takistab päikesekiirguse jõudmist maapinnale. b) Suvel, soojal aastaajal on metsas kuu keskmine õhutemperatuur madalam, sest puistu oma võrastikuga takistab päikesekiirguse jõudmist maapinnale. c) Mida valgusnõudlikum on puistu, seda tihedam on tema võrastik. Mida tihedam on puistu, seda rohkem ta metsa temperatuuri tasandab. Ülesanne 4. Tabelis on esitatud andmed õhutemperatuuri ööpäevasest dünaamikast juunikuu esimesel dekaadil kahes erinevas kasvukohas: raiesmikul ja selle kõrval kasvavas 70 aastases kuusikus
Keskmine käive 1-9 töötajaga ehitusettevõtetes on 2 miljonit krooni aastas, 10 – 19 töötajaga ettevõtetes 12 miljonit krooni aastas. Müügikate on keskmiselt remonditöödel 30-35%, arendusprojektides – 50%. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%. Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus. Hooajalisus Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt. Arendusprojektid püütakse planeerida siiski nii, et talveperioodi jääksid sisetööd. Sobivaim ettevõtlusvorm Ligikaudu 75% ehitusettevõtetest on osaühingud ja 20% aktsiaseltsid. Ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad. Ettevõtluskeskkond Iga ettevõte on paratamatult seotud teda ümbritseva keskkonnaga ja seega mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast.
7. Toimub õhu intensiivne tõusev liikumine, õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam õhutemperatuur, osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana, keerise keskel on väikese läbimõõduga tuulevaikne silm - silma ümber on silmasein, kus on kõige tugevamad tuuled Väikese läbimõõduga õhukeerised 1. Tornaadod - esinevad Ameerika preeriavööndis 2. Trombid - esinevad Euroopas - Tekivad soojal aastaajal mandril - Päike soojendab tugevalt maapinda ning moodustuvad tõusvad õhuvoolud - Kujutavad endast londikujulist õhukeerist, mis ulatub äikesepilvest alla maa pinnani - Õhu keerise sees on väga madal õhurõhk - Õhu keeris imab endasse pinnast prahti jne ja tõstab selle spiraalikujuliselt kõrgele üles
suurem osa Põhja-Aasiast ja Euroopast ning osa Ameerika Ühendriikidest. Teavet liustike ja jääkilpide kohta · Liustikujää katab 1011 protsenti kogu maismaast. · Kui kõik liustikud sulaksid, tõuseks merede veetase umbes 70 meetrit. Allikas: National Snow and Ice Data Center (Riiklik Lume- ja Jääandmekeskus) · Viimasel jääajal oli meretase tänapäevasest umbes 122 meetrit madalam ning liustikud katsid ligi kolmandiku maismaast. · Viimasel soojal ajastul (125 000 aastat tagasi) oli meretase umbes 5,5 meetrit praegusest kõrgem ning umbes kolm miljonit aastat tagasi võis ta olla kuni 50,3 meetrit kõrgem. Sulaveeäravool jõgedesse: lumest ja jääst sulanud vee pindmine äravool pinnaveekogudesse Kui sa elaksid Floridas või Prantsuse Rivieras, ei pruugiks sa hommikul ärgates mõelda sellele, millist rolli mängib lume sulamine veeringes
Niiskuse hoidmiseks kaeti linnased pealt kinni. Idanemisel tuli jälgida, et ruumis liiga soojaks ei läheks ning vajadusel ruumi tuulutada või linnasekihti kasta. Sõltuvalt tingimustest kulus odra idanemisele 6 - 8 ööpäeva. Tekkinud juurte tõttu oli vili nüüd jäänud panka ja tuli lahti hõõruda, mis oli enamasti laste tööks. Linnased kuivatati kas rehetoas parsile asetatud põhul või laudadel, reheahju peal kastides või nõrgalt köetud reheahjus. Soojal ajal võidi seda teha ka lihtsalt õues päikse käes. Väljas kuivanud linnased tuli küll hiljem pisut üle kuivatada, sest jahvatamisele minev tera pidi olema nii kuiv, et "paukus" hamba all. Jälgiti ka seda, et temperatuur ei oleks liiga kõrge. Kuivatatud linnastelt tuli eemaldada juured, milleks kas lihtsalt hõõruti teri käte vahel või kasutati erilisi abiseadmeid. Hästi kuivanud ja puhastatud linnastel säilisid pikka aega korraliku õlle saamiseks vajalikud omadused.
jahe. Tähtis aerjalgne on Peipsi järves Eudiaptomus gracilis. Rändkarp on täiskasvanult üsna suur bentoseloom, kes elab veekogu põhjale kinnitunult. Rändkarp ilmus 1930. Aastal Velikaja jõe kaudu Venemaalt Peipsi järve. Sellest peale on siinse zooplanktoni hulgas ka tema vastseid. Teiste zooplanktonite rühmadega võrreldes on rändkarbi vastsete osakaal zooplanktonis tühine. Arvukusest moodustasid nad 2-3%, biomassist 1%. Neid leidus ainult soojal ajal, peamiselt juunist septembrini. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.5 Põhjaloomastik Põhjasette sees ja pinnal, aga ka järvepõhjas olevatel esemetel ja veetaimedel elavad selgrootud loomad moodustavad järve zoobentose ehk põhjaloomastiku. Peipsis nagu enamikus teisteski Eesti järvedes on seni hästi uuritud vaid makrozoobentost ehk suuremaid põhjaloomi, pikkusega üle 1-2 mm, keda võib ka palja silmaga näha. Peipsi põhjaloomastikus on seni teada ligi 500 liiki
saadakse soe segu kas vett või liiva soojendades. Võib soojendada ka mõlemaid. Üldiselt kuivsegud sisaldavad juba sideainet, liiva ja töödeldavust ning ilmastiku taluvust parandavaid lisandeid. Segusid soojendatakse sooja vee abil. Kuivsegu temperatuuri võib tõsta ka hoides segu soojas ruumis või presendi all, kuhu puhutakse sooja õhku soojapuhuriga. Talvisel müürimisel kasutatakse üldiselt veidi tahkemat segu, kui soojal ajal müüritöid tehes. Vee temperatuur ei tohi ületada +600C ja valmis segu temperatuur ei tohi olla kõrgem kui +400C. Soojendatud segu kasutades on segu töödeldavusaeg lühem. Sooja õhu ja soojendite kasutamine On hea kui ehitusplatsil kasutatakse sooja õhu puhureid, kiirgussoojendeid või muid küttekehi ehitusmaterjalide laosoojuse andmiseks. Lisaks müürimaterjalidele tuleks soojendada ka vesi ja segisti. ERIMÖRDID
· Veendun, et kõik arved on makstud; reisikorraldaja tellitud söögiaja korral jätan söögikohta maksekviitungi. · Kontrollin, et midagi ei ole maha unustatud. · Kontrollin, et lahkudes ükski turist maha ei jäänud (näiteks tualetti). 14. Mida peab sisaldama reisiapteek? · Erineva suurusega plaastrid · Sidemed · Valuvaigistid · Käärid · · desinfitseerija Erineva sihtkoha puhul tuleb kokku panna erinev reisapteek. Nt soojal maal rohud seedimiseks jne. Ma mõtlesin selle ise välja muide... sellepärast ongi nii väärakas vastus. 9
Liiga liibuv või napp riietus võib külastajal tekitada vääritimõistmist. Väga lühikeses seelikus või sügava dekolteega kleidis-pluusis sekretäril on kliendis usaldust raske äratada, pigem tekitab see kergemeelseid mõtteid ja usaldamatust. Suvisel ja kuumemal perioodil on võimalik kasutada pluusi ja seeliku kombinatsiooni. Valge pluusi ja musta seeliku koos kasutamine on rahvusvaheliselt levinud teenindaja riietusstiilina. Range pluusi juurde võib soojal ajal soliidse asutuse esindaja kanda ka kergelt lendlevat seelikut. Sõltumata aastaajast peaksid kostüümi juurde kuuluma sukad. Kingad peavad olema puhtad ja kui kandjal on võimalik, siis kontsaga. Sekretäri ametiriietuses eeldab inglise stiilis kostüüm poolkõrge kontsaga kingi ja prantsuse stiilis kostüüm kõrgekontsalisi kingi. Teksapükste kandmine igapäevase tööriietusena on tänapäeval täiesti aktsepteeritav, kuid alati
lisatud ka mõni ajalooline sündmus mida saaks kliimaga seostada. Joonis Kliima viimasel 2400 aasta jooksul [4] Meie aja ees joonisel on kerge lohk. Seda aega kutsutakse väikseks jääajaks, vahel ka kaheks väikseks jääajaks, üks neist 1400 aastate paiku ja teine 1700 paiku. Enne seda oli soe periood Euroopas, soojem kui praegu. Väiksele jääajale eelnenud perioodil ehitati suuri kirikuid ja katedraale. Ka Rooma impeeriumi tippajal oli kliima veel soojem. Sellel erakordselt soojal kliimal on kindlasti seos Rooma riigi heal käekäigul. Rooma kuningriigi langus aga satub kokku ka ühe külmema perioodiga. Ning viimaseks on tõenäoliselt ka vikingite sissetung Euroopasse on seotud külmaperioodiga, mis sundis neid põhja poolt lõunasse liikuma. 5. Kliima viimased 12 000 aastat Sellelt jooniselt on väikese jääaja kohal paremini näha lohukest.See graafik tekitab teadlaste seisukohtades pisut vastuolulisust. Arvatakse, et praegune kliima soojenmine ei ole ainult
12) Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi roll pinnases ja taimekasvul. Lämmastik, fosfor ning kaalium on taimede kasvu jaoks kõige tähtsamad toitained. Tavaliselt enam kui 90% pinnase lämmastikust on orgaaniline lämmastik. See tekib surnud taime- ning loomajäänuste biolagunemisel. Orgaaniline lämmastik hüdrolüüsub NH 4+-ks ning selle järel oksüdeerub bakterite toimel NO3--ks. NO-na uhutakse pinnasest kergesti välja, huumusest võetakse kasutusele vastavalt taimede kasvukiirusele soojal ajal kiiremini. Üleväetatud pinnasest põua perioodil võivad taimed pinnasest absorbeerida üleliigseid N koguseid. Liblikõielised võivad lisada kuni 11kg/ha N põllule kasvuaasta jooksul. N on oluline aminohapete ja valkude koostises, oluline elusorganismi ülesehituses. Fosfor on elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosfori anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtustel domineerivad H 2PO4- ja HPO42-
polaarvete ja suhteliselt soojade veemasside vahel. Talved on Euroopas seda pehmemad, mida enam sooja vett liigub hoovusega Arktikasse, et seal jätkata oma ringlust juba süvaveena. Pinnakihist süvakihtidesse sukelduv vesi peab olema ümbritsevast veest suurema tihedusega, kas külmem või soolasem ehk siis mõlemad korraga. Käesoleval ajal sõltub see protsess rohkem temperatuurist kui soolsusest. Atlandi ookeani polaarfront määrab, kui kaugele põhja õnnestub soojal veel tungida. Polaarfronti on võrreldud uksega, mille hinged asuvad Newfoundlandi lähistel ja mis avanedes keerab Euroopast Gröönimaa poole (vt joonis 1). Praegu on avali uks lükatud üsna vastu Gröönimaa kaldaid ja sooja hoovuse läbipääs kaugele põhja avatud. Viimasel jääajal, ja küllap eelmistelgi, oli uks kinni. Soe hoovus ei pääsenud läbi NewfoundlandiLissaboni rindejoone ning Skandinaavias ja Kanadas kasvasid jääkilbid
täiskohaga kokka ning osalise tööajaga raamatupidaja. Meid eristab teistest selles piirkonnas olevatest teenuspakkujatest see, et pakume sellist teenust Võrus esmakordselt ning nagu turu-uuringust selgus, siis Võru inimesed on huvitatud antud teenusest. Meie üheks eeliseks on kindlasti mugavus meie asukoha suhtes nendele, kes tahavad osta ise kaasa toitu, saavad parkida poe kõrvale ning tellimus antakse kiirelt autosse läbi väliakna. Ettevõte tegutseb vastavalt soojal perioodil ja külmal. Külamal perioodil kasutame toidu kohaletoomiseks autosid, suvel rollereid. Kuna suvel ei sööda eriti palju sooja toitu, siis suvel ei vajata meie teenust nii väga. OÜ Mrs. Pizza klientuur on lai, nii nagu sihtgruppki. Klientideks on turu-uuringu järgi noored ja keskealised(19-25aastased), kes on mugavustega harjunud ja ei viitsi kodust välja minna, ning soovivad, et toit neile koju tuuakse. Tellimusi võib teha ka suurtes kogustes:
töökohtade asetus ja ohtlikud alad; märkida küttekehade asukohad; märkida ventilatsiooniavade asukohad; märkida mõõtepunktide asetus; märkida üles välistingimused: õhutemperatuur (T/oC), suhteline õhuniiskus (RH/%) ning õhurõhk (p/hPa). Võimalusel uuritakse töötajatelt, kuidas on olukord töökeskkonnas erinevatel aastaaegadel. Teadmiseks: Reaalsete mõõtmiste puhul tuleb sisekliima näitajate mõõtmisi teostada nii külmal kui ka soojal aastaajal ühe päeva kestel (töövahetuse alguses, keskel ja lõpus). Sisekliima mõõtmisi tuleb teostada määratud aegadel, määratud mõõtekohtades ja mõõtepunktides. Antud laboritöö käigus tuleb mikrokliima näitajate mõõtmiseks lasta seadmel stabiliseeruda 5 minutit ja siis näit võtta. Juhul kui näit kõigub isegi ±0,1 ulatuses, tuleb mõõta vähemalt 5 näitu ning arvutada nende keskmine.
levinum (95E jt). Heitgaasi katalüüsmuunduriga autodele sobib ainult pliivaba bensiin. Diislikütuse kasutamisel tuleb lähtuda auto valmistaja juhendist.Eestis peab diiselmootoriga auto juht arvestama kütuse valikul aastaaega. Suvine diislikütus- on paremate määrimisomadustega, kuid madalal temperatuuril hangub (muutub püdelaks massiks) ning ei ole enam kasutatav. Talvine diislikütus on sellest puudusest vaba, kuid halvemate määrimisomaduste tõttu põhjustaks tema kasutamise soojal aastaajal toitesüsteemi detailide kiiret kulumist. Eestis ei tohi vedelkütuse erimärgistamise seaduse alusel kasutada sõitjate või kauba veoks ette nähtud sõiduki (sh sõiduauto) diiselmootoris kerget kütteõli. (Põhjus on kõigepealt maksupettuse vältimine, sest kütteõli ei maksustata aktsiisiga ja kvaliteet ei vasta mootorikütuse omale). Mootorist ei tohi kütust (ka määrdeainet ega ka jahutusvedelikku) silmaga nähtavalt lekkida. Lekkiv kütus võib põhjustada põlengu!
mis tekib siis, kui alajahtunud veepiisad langevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad. Kui soe õhk jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front on üle läinud, pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool.
1.1. Siseruumi mikrokliima Õhu temperatuur Kõik töötajad/liiiud Optimaalie temperatuur rahuldab eiamikku iiimesi II Reguleerida temperatuur vastavalt iõuetele. teatud riietuse ja kehalise aktiivsuse juures iiig seejuures Vajadusel tuleb korraldada mikrokliima oi ka termoregulatsiooi miiimaalie. Kehalise parameetrite mõõtmised iii soojal kui ka külmal tegevuse korral oi optimaalie õhutemperatuur aastaajal. Vastavalt tulemustele valida sobivad madalam.Õhutemperatuuri mõju orgaiismile oleieb meetmed. ka õhuiiiskusest iiig õhu liikumise kiirusest. Mitte seista kliimaseadme väljapuhkeava
pallidest. Mõnikord on nende pilvede vahelt näha sinist taevast. Tihti need pilved liituvad ja katavad laineliselt kogu taeva. ) 7. Kihtpilved Stratus St ( Kogu taevast ühtlaselt kattev hallikas või kollakashall pilvekiht. Muudab taeva süngeks. Mõnikord esineb rebestunud pilvemassidena. ) 8. Kihtsajupilved Nimbostratus Ns ( Madal vormitu pilvekoht, mis tavaliselt annab sademeid. Talvel tumehall, soojal aastaajal sinakas. Sajud nendest pilvedest on püsiva loomuga. Pilvede all ujuvad sageli rebestunud sajupilve tükid. ) Vertikaalarengu pilved 9. Rünkpilved Cumulus Cu ( Tasase halli või sinaka alusega, valgete kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad pilved. Esinevad soojal aastaajal üksikult või pilvede kogumina. ) 10. Rünksajupilved Cumulonimbus Cb ( äikesepilved. Massiivsed, mägesid meenutavad mustja või sinaka alusega pilved
ATMOSFÄÄR 5.1. Atmosfääri koostis ja ehitus Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikus, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääri toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfääris on õhu...
pingetaluvusega kui meestöötaja, on eeldatavasti märkimisväärne ka otsuste tegemisel töövaldkonnas. 41. Mis on mikrokliima Mikrokliima on tööruumi füüsikalised ohutegurid: temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, õhu liikumine, soojavahetus inimese ja keskkonna vahel. 42. Mikrokliima optimaalsed väärtused Temperatuur: 22+- 2 ; Suhteline niiskus: 30-70% Õhu liikumine: 0,1-0,4 m/s, istuval tööl 0,1-0,15 m/s külmal aastaajal ning 0,25 m/s soojal aastaajal 43. Müra põhilised mõisted helisagedus-helilainete sagedus helirõhk-akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk pinnale helitugevus-energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna helitugevuse nivoo-helitugevuse suurus kuuldeläve suhtes 44. Müra vähendamise teed 1.mürataseme vähendamine vahetult müraallika juures 2.mürataseme vähendamine müraallika ja kaitstava töökoha vahel 3
Päris palju. Kes olid Teie trennikaaslased? Eest nr.1 numismaatik Ivar Leimus, Tõnu Kõrda, Einar Lees, Vjatseslav Atskasov, Jüri Post, Peeter Pebekov Talme, Väino Ploom jne. Millised olid toonased treeningtingimused? Võrus oli selle aja kohta ainuke normaalne võimla praeguse Kesklinna Gümnaasiumi oma. Ära pidi mahtuma kergejõustik, korv- ja võrkpall. Meeles on õhtul kell 10.00 algavad trennid. Meil, kui alaealistel, oli kirjalik õhtul liikumise luba. Soojal ajal harjutasime pargi mängude Väljakul ja käisime Tamulas pesemas. Kui tihti toimusid trennid? Ma arvan, et vähemalt neli korda nädalas, suvel rohkem. Millised on Teie tähtsamad võistlused ja eredamad võidud? Mängijana Eesti ja spordühingute meistrivõistlused. Treenerina Euroopa meistrivõistlused täiskasvanutele ja noortele. Millised on Teie võidetud tiitlid ja muud saavutused? 1969
4.5 Supid Supid liigitatakse paksudeks, selge leemega ja erisuppideks; Suppe serveeritakse 65-75 C juures; Tükeldatud toiduainetest supid serveeritakse kausis; Selged puljongid ja püreesupid serveeritakse puljongitassides; Lauda antakse supp parema käega sööjast vasakult; Pakse suppe – püreesuppe serveeritakse puljongitassides või supitaldrikul. Röstitud kuubikud antakse lauda eraldi kausikeses; Soojal aastaajal sobib serveerida püreessuppe jahutatult; Köögiviljasuppe serveeritakse supitaldrikult või alustaldrikule asetatud puljongitassist; Piimasuppe serveeritakse dessert- või supitaldrikust; 4.6 Teraviljaroad Putrusid serveeritakse kaussides; Serveerimisel liha- või kalaroogade juurde võivad tervaviljaroad olla kaussides või vaagnatel, juures suured lusikad tõstmiseks;
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau PUIDU TULEKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2012 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS 4 2.1. Puidu ettevalmistamine immutamiseks 4 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega 5 2.3. Kapillaarimmutus 5 2.4. Difusioonimmutus 6 2.5. Surveimmutus vannis 6 3. TULEKAITSEVAHENDID JA NÄITED 7 3.1. Holz Prof 7 3.2. MP FR 8 4. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. SISSEJUHATUS Üheks puidu, kui konstruktsioonmater...
aastal lehtede hõlmas või Perekond padjandilised. Oksad rohkeharulised, võrsed 300- kevadel ja avanevad Juniperus külgvõrsete tippudes. kadakas peened, sageli tipust longus. Nõeljad lehed on 1000a soojal päikeselisel Emaskäbid moodustuvad torkivad või pehmed, lineaalsed, päeval. sügisel lühivõrsetel, on eemalehoiduvad, asetsevad paariti või kolme
Lähis- Pool aastat ekvatoriaalne, Aasta ringi palav Suvi vihmane, talv kuiv (2 ekvatoriaalne pool aastat troopiline õhk. aastaaega) Troopiline Troopiline Aasta ringi palav, Sademeid väga vähe temp ööpäeva amplituud suur Lähistroopiline Soojal aastaajal troopiline, Aasta ringi suhteliselt Sademete hulk piirkonniti külmal parasvöötme õhk. kõrge õhutemp, talvel erinev; sajab siis kui niiske külmaks ei lähe õhumass Parasvööde Parasvöötme õhumass Suvi soe, talv jahe Sademeid piisaval, talvel külm, aastane ampl. sajab kohati lund
palava ja talvel pakaselise ilma ja parasvöötme mereline õhk, see õhumass kandub meie alale läänevooluga. 16. Kuidas muutub ilm a. Sooja frondi üleminekul on pealetungiv soe õhk. Ilm on pilvine ja tekib madalrõhuala, tuul tugevneb, sajab lausvihma, talvisel aja tuiskab ja sajab lund, temperatuur tõuseb märgatavalt. Sajuala frondi ees. b. Külma frondi üleminekul tungib peale külm õhk. Õhurõhk ja temperatuur langevad kiiresti, soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma ja kohati esineb äikest, sajuala külma frondi taga. Liigub kiiremini kui soe front. 17. Iseloomusta tsüklonit / antitsüklonit ning nendega kaasnevat ilma Võimsad õhukeerised. Tsükloni keskosas on õhurõhk maapinna lähedal madalam seega liigub õhk keeriseliselt keskosa poole. Tegemist on tõusva õhuvooluga, tõustes õhk jahtub, tekivad pilved ja sademed. Kaasnevad pilvised, tuulised ja sajused ilmad. Talvel on
· Mehaaniline / sunniviisiline · Naturaalselt. Mehaaniliseid või sunniviisiliseid ventilatsioone kasutatakse siseõhu kvaliteedi kontrollimiseks. Liigsed lõhnad, niiskus ja saasteained kontrollitakse siseõhu välisõhuga asendamisega kuid see võtab palju energiat. Naturaalne ehk loomulik ventilatsioon on siseõhu vetileerimine kasutamatta selleks mehaanilisi seadmeid nagu proppeller. Seda saab teha avatavate akendega või ventilatsiooni aukudega. Keerulistemates süsteemides lastakse soojal õhul ruumis tõusta ja väljuda kõrgematel asuvatest shaftidest. 5.3 Konditsioneer Õhukonditsioneer ehk konditsioneer on seade, mis jahutab, kütab ja puhastab siseruumide õhku. Jahutamine suve. Tavalisi, on/off-tüüpi kompressoriga konditsioneere kasutatakse kõikvõimalike ruumide jahutamiseks suvisel perioodil kuni +5 °C välisõhutemperatuuril. Jahutamine talvel. Kui lisada konditsioneerile talvevarustus, siis saab temaga ruume jahutada ka talvel
vähemalt 2 cm, alla 2 cm läbimõõduga raheterad nii suures koguses, et moodustavad maapinnale vähemalt 2 cm paksuse kihi. Tsüklonaalsed tormid. Tekitajaks aktiivne madalrõhkkond, hõlmab tavaliselt terve Eesti, kestab tunde, kõige sagedamini hilissügisel ja talve alguses, kui tsükloneid on kõige rohkem, sisemaal tuuleiilid harva üle 20 m/s, saartel ja rannikul 25-30 m/s puhangud tavalised, võimalik meretaseme ohtlik tõus. Sisemaal annavad suurimad tuulekiirused pagid soojal ajal. Eesti tugevam puhang 48 m/s, Ruhnu 2.11.1969; suurim keskmine 34 m/s (2x Kihnus, 1 x Vilsandil perioodil 1967-1970); 23.1.1995 Vilsandil tuulepuhangud 38 m/s; 9,1.2005 Kihnus tuulepuhangud 38 m/s, Viljandis 29 m/s. NB! Mitte orkaaniga segamini ajada orkaanitugevusega tuuli! Mis on ilm? Meie inimesed, kes siin maa peal elame, pole ju ilm üksikud näitajad, mida mõõdetakse, vaid ikka nähtuste keerukas kompleks, ühtne terviklik nähtus. Kompleksne
Need sademed võivad kultuuridele mehaaniliselt kahjustusi põhjustada. Oluline on ka sademete territoriaalne jaotus. Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. Sademevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, rikkam LõunaEesti. Niiskusreziim Eesti kuulub niiskete alade hulka, kus keskmine sademete hulk ületab aurumise. Aasta keskmine sademete hulk on 500800mm, sellest Külmal perioodil 150250mm Soojal perioodil 350550mm Aasta vältel on Eestis keskmiselt 160190 sademetega päeva. Enim sügisel, vähem kevadtalvel ja kevadel. Sademete territoriaalne jaotus Eestis on erinevus mereäärsete paikade ja sisemaa vahel. sademetevaesem on läänerannikul ja Saaremaa, sademeterikkam LõunaEesti. Pilves päevi 150165 ja täiesti selgeid päevi 2532. Aastas on keskmiselt: · 4060 udu, · 1540 tuisu, · 1223 äikese, · 13 rahepäeva. Valdavad tuuled puhuvad edela, lääne ja loodekaarest.
Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 16.Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga.
(tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale. · Ideaalse gaasi puhul siseenergia koosneb ainult molekulide kulgliikumise kineetilisest energiast. Ideaalse gaasi temperatuur... · Sellist protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde nimetatakse soojusvahetuseks. Soojusvahetusel külmal kehal liikuvate molekulide ja soojal kehal liikuvate molekulide vaheline vastastikmõju. Selle tulemusena molekulide kineetilised energiad ühtlustuvad. Selle kohta öeldakse, et kehad saavutavad soojusliku tasakaalu. · Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur. Termodünaamika kolmanda seaduse kohaselt on absoluutne nullpunkt põhimõtteliselt saavutamatu, kuigi sellele võib jõuda
toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa
sellest valmistatakse eelkõige sulfattselluoosi. Männikoorepulbrit kasutatakse merevees oleva naftareostuste likvideerimisel, sest see pulber imab küll naftat, kuid mitte vett. Männipuidus on keskmiselt 4,8% vaiku ja sellel on head säilivusomadused. Välistingimustes maapinnaga kontaktis olev puit säilib keskmiselt 78 aastat, lageda taeva all olev puit 60 (4085) aastat ja varjualuses olev puit 100 ja rohkemgi aastat.Maltspuidus sisalduv vaik on vedel, lülipuidus aga tardunud. Soojal aastaajal niiske maltspuit sinetub mikroseente mõjul, mille tagajärjel on puit välisviimistluseks kõlbmatu. Männipuidu keskmine tihedus on vahemikus 330890 kg/m³, niiskusesisalduse 15% korral 520 kg/m³. Harilikul männil on suur dekoratiivne tähtsus. Ta on oluline ilupuu liivmuldadega parkides ning USA-s ja Kanadas kasvatatakse teda küllaltki palju jõulupuude istandikes. Samuti on ta oluline õhu puhastaja. Männid koguvad õhust tolmu ja eraldavad
(näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa
Septembrist-oktoobrist aprillini on rästikud talveunes - nad talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, 0,4…2 m sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2…4 °C. Sellisteks paikadeks on näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rästikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid järjest. Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2…3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16… 18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse instituut Liisa-Reet Piirimäe, Maris Pihlapuu Loomakasvatus II kursus Söömust mõjutavad faktorid Söötmisõpetus Juhendaja Emeriitprofessor Olav Kärt Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Mis on söömus 4 1.1 Söötmistase 5 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis 5 2.Söömust mõjutavad tegurid 2.1Looma individuaalsed ja eesmao histoloogilised omadused 6 2.2 Vatsa seede ja sööda viibimine vatsas 7 2.3 Söödaratsiooni koostis 8 2.4 Fermentatsiooniproduktide mõju 9 2.5 Vesi ...
Iseärasused. Suhteliselt head haljas ja mahlakate söötade omastajad. Karjades moodustuvad pered ja rühmad. Osa ema hanesid võib karjast välja jääda ja seepärast on munad viljastamatta. Võtavad toitu ka hämaras valguses vähendab kulusi. Pikkem põhikarjas viibimis aeg. Haned võivad munema hakkata 7-8 kuu vanuselt. Muna toodang 30-50 muna aastas. Munevad periooditi. Kui ergutada söötmis tingimuste abil võib munemis periood pikkeneda. Hauduma kippuvad soojal aastaajal. Nad on kohmakad ja tallavad mune katki peetakse sügav allapanul viljastatud munade saamiseks peetakse karjas 3-4 emas hane kohta üks isas hani mis tähendab seda et sööda kulu võrreldes teiste lindudega on suurem. Ühel ruutmeetril 1-2 hane. Temp täiskasvanud hanedel 10-15 kraadi, suvel võib kasvatadaq õues või solaariumis milles peab olema suplus koht. Et hanesid nuumata tuleb piirata nende liikumis vabadust. Sööda segu on madalama energia sisaldusega kui teistel lindudel
käsitöömeistrite poolt lilltikandiga kaunistatud linuk ehk sabaga tanu, mis oli laiemalt levinud Põhja-Eestis. 19. sajandi keskpaiku ilmus Tormas nii meeste kui naiste rõivastusse hiliseid venepäraseid jooni. 19. sajandi kolmandal veerandil esines naistel nii Tormas, Kodaveres kui ka Maarja-Magdaleenas idaslaavi naisterõivastusele omaseid vaheleõmmeldud õlalappidega särke, peakattena punaseid kolmnurkseid rätte. Naiste peamine kehakate, eriti soojal suveajal, oli valge linane pikkade varrukatega särk. Särgiväel, ainult vöö peal, abielunaistel ka põll ees, tehti nii tööd kui käidi mõisas. Särk õmmeldi peenemast linasest piha ja jämedamast takusest riidest alaosaga. Varrukad, mis eriti pidulikel särkidel olid laiad, seati õlajoonel volti ning suus värvli külge kurdu. Põhja-Eesti rahvarõivaste iseärasuseks on lillkiri, mida tikiti madalpistes nii käistele kui tanudele. Omapäraseks jooneks on 19. sajandi alguses naiste
Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................................................................6 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID...........................................................9 3.1 Seinad...................................................................................................................9 3.3 Ahjud........................................
kus pinnavee temp on kõrge ja vee sügavus ~60m. Temp peab olema vähemalt 21 kraadi (tavaliselt 26/27). Võrreldes parasvöötme tsüklonitega on nende läbimõõt 2-3 x väiksem ning õhurõhk keskmes tunduvalt madalam. Tekkinud õhukeerised liiguvad üldised idavoolus käändudes pooluste suunas. Mandrite kohal tsüklonid hääbuvad kiiresti. Väikesemõõtmelised õhukeerised Kõik sellised keerised tekivad soojal aastaajal, kui päike on maapinda tugevalt soojendanud, siis moodustuvad tõusvad huvoolud. Need kujutavad endast londikujulist õhukeerist, mis ulatub äikesepilvest alla maapinnani. Selle sees on väga madal õhurõhk. Suure hõreduse tõttu imevad nad endasse pinnast, prahti ja tõstavad selle spiraalikujuliselt kõrgele üles. Tornaadod- P-Am preeriavööndis. Läbimõõt mõnisada m Trombid- euroopa. Läbimõõt mõnikümend m Tuulispask- läbim. Mõni m Vesipüks- läbim mõni m
settematerjali lõimis ja hulk sõltuvad vee -Pirgu lade: Moe, Adila, Tootsi Mb, Halliku, ● Fosfaatsed käsijalgsed. voolamise kiirusest, mis määratleb antud Kabala Jonstorpe, Jelgava Kuili ja Paroveja Esinevad glaukoniitliivakivil 1. Settekihtide järgi, kas oli soojal alal (palju füüsikaliste ja topoloogiliste parameetritega kihistud ● Käsijalgsed ja trilobiidid. Leidub karbonaatset setet) või külmal alal (terrigeensed (mass, tihedus, ruumala, kuju jne) -Porkuni lade: Ärina, Kuldiga, Varbola Õhne ja Volkhovi lademe
· ei tohi sisaldada mehhaanilisi lisandeid, mis suurendavad kulumiste · ei tohi lahustuda vees. Määrete kvaliteedinäitajad Tilktemperatuur näitab, millisel temperatuuril langeb katseseadmes määrdeproovist esimene määrdetilk. Penetratsiooniarv näitab, kui sügavale määrdekihti tungib standardne katsekoonus 5 s jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes
a) Millise puuliigi puistu mõjutab aastast õhutemperatuuri dünaamikat enam ja miks? Kõige enam mõjutab aastast õhutemperatuuri dünaamikat kuusik, kuna tegu on varjutaluva puuliigiga, ei ole kuuse võra laasunud nagu männil ning seetõttu pääseb maapinnale männikuga võrreldes vähem valgust maapinda soojendama, lisaks takistab tihe võrastik soojuse kiirgumist mullast, mis muudabki aastase õhtutemperatuuri muutuse stabiilsemaks. b) Miks on suvel, soojal aastaajal metsas kuu keskmine temperatuur madalam, kui samal ajal lagedal? Metsas on jahedam, kuna seal on tekkinud puistu tõttu mikrokliima, mille põhjused on sarnased eespool vastatud küsimusele. Üheks põhjuseks võib olla ka metsapuude transpiratsioon kuumadel suvepäevadel. c) Kas puuliikide valgusnõudlikkus määrab puistu mõju temperatuuridünaamikale? Puuliikide valgusnõudlikkus määrab puistu mõju temperatuuridünaammikale kindlasti,
tänapäeval on väikeste tiikide tihedus maastikul langenud, hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Mudakonn on looduskaitse all. Kokkuvõte Konnad hingavad kopsudega ja nahaga. Konnad arenevad moondega. Konnade kehas voolab segaveri. Konna süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel. Kahepaiksetel on neli jäset. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad. Kahepaiksed elavad nii vees kui maismaal. Kahepaiksed on kõigusoojased, nad tegutsevad ja toituvad vaid soojal ajal. Osadel konnadel on enesekaitseks naha mürginäärmed. Kasutatud kirjandus www.sunsite.ee/loomad VII klassi bioloogiaõpik
kuupmeetri kohta 0.004g veeauru). Tahked osad satuvad õhku tolmuna ja suitsuna. Tolm etendab õhus tähtist rolli ta seob veeauru ja neelab kiirgust. Atmosfääri kihtide jaotamise aluseks on võetud temperatuuri muutumine kõrguse kasvades. ATMOSFÄÄRI KIHID: - Troposfäär atmosfääri alumine osa, mis ulatub aluspinnast 8-18 km kõrguseni. Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. Tropopaus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
