· eraldusvööndit nim. · frondiks Frondi liigid · · Soe front · soojem õhumass liigub külma · peale · liigub harilikult 20-30 km/h · · Sooja frondile iseloomulik · lai pilvesüsteem · pilveala põhiliselt enne fronti · laussajud · · Külm front · külmem õhumass liigub sooja alla · · Külmale frondile iseloomulik · liigub kiiremini kui soe front · 2-3 korda kitsam pilvesüsteem kui · soojal frondil · peamine pilvemass frondi taga · valdavalt hoogsajud Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · · Frondi ees järsk õhurõhu langus · · Soe õhk on sunnitud mööda · frontaaltasapinda tõusma- · Arenevad võimsad rünksajupilved · Cb · Läätsekujulised kõrgrünkpilved · Altocumulus lenticularis · · Intensiivne äike · · Tugevad sajud, rahe · · Tormituul-pagid,tromb, vesipüks
reostatud piirkond, polaarjaamad. · Tundrad ja metsatundrad. Asuvad lähispolaarses vöötmes. Asuvad vaid põhjapoolkeral. Esined polaaröö ja polaarpäev. Igikelts. Omapäraks on polügonaalpinna, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisel. Võrreldes jää- ja külmakõrbetega on suvi pehmem. Talv on pikk ja karm. Vähestest sademetest langed suurem osa uduvihmana. Lumikate on õhuke ja kaitseb pakase eest madalaid taimi. Sageli puhub tugev tuul ja lumesajuga kaasneb tuisk. Soojal aastaajal parasvöötmeõhk, külmal aastaajal polaarneõhk. Igikelts soodutab soostumist. Taimedest on ainult madalad samblad ja samblikud ning rohttaimed. Loomadest on põhjapõdrad, muskusveised, lemming, lumekakkud. Rikkalikult on ka maavarasid(nafta, kivisüsi, kuld, niklimaak, fosfor). Mullakiht on õhuke ja väheviljakas. · Parasvöötme metsad. Asuvad parasvöötmes. Kaks korda vähem päikesekiirgust kui troopikas. Õhutemperatuuri aastased erinevused on suured
Taluõuel asus kindlasti kooguga kaev. Talu ümbritsev maa jagunes karja-, heina- ja põllumaaks, lisaks sellele kuulus talule ka mets. Rehielamu hakkas kujunema I aastatuhendel üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, mille II aastatuhende algul seos maaharime arenguga lisandus rehealune. 17.sajandil on esimest korda mainitud kambreid, mis 19.sajandik olid olemas peaaegu kõigil rehemajadel. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. Rehetoal oli 3 ust- rehealusesse, kambrisse ja esiküljel õue viiv uks. Vahel viimane puudus ja rehetuppa käidi läbi rehealuse. Uksed tehti madalad, et soe kaotsi ei läheks. Lõuna-Eestis oli rehetoas suur raudkivist suitsuahi. Ahju ja seina vahele jäeti vahe, mis täideti liivaga, et ei oleks tuleohtu. Võis vahet ka mitte jätta. Ahju peal sai ka magada. Hiljem ehitati kambri soojendamiseks truup. Suits tuli pärast truubi lõõrides ringlemist reheahju tagasi
4. tasasel alal Chicago Rooma Parasvöötme õhumassid lähistroopiline (pool aastat troopilised, teine pool talvel 0 - (-8)kraadi, suvel 16 24kraadi parasvööde) kaugel ookeanist, sisemaal, suur järvistu ääres talvel 0 - 8kraadi, suvel 24 32kraadi hoovused ei mõjuta Vahemere ääres hoovused ei mõjuta Miks on soojal Golfi hoovusel Euroopa kliimale suurem mõju kui Põhja-Ameerika kliimale? Euroopat mõjutab ainult soe Golfi hoovus, suunaga rannikualadele. P-A takistab Labradori külm hoovus. Miks on Lõuna-Ameerika lõunarannikul tekkinud Atacama kõrb? Lähedal külm Peruu hoovus, mis liigub L-A lääneranniku alade läheduses. Külma hoovuse kohal küla õhk, mis ei soodusta sademete teket. Arktiline õhk- külm ja kuiv, Eestisse toob talvel tugevat pakast, kevadel jahedat ja selget ilma.
9. JOONIS: ... tuuled Lääne ja edelatuuled Kirdepassaadid Kagupassaadid Põhja ja loode tuuled (?) ... tuuled 10.Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinus võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam. Tekib mere kohal ja tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu . 11.Antitsüklon ehk kõrgrõhuala ehk kõrgrõhkkond on hiiglaslik, ümbritsevast õhumassist kõrgema õhurõhuga pöörise ala. Tekivad subtroopilises vööndis ja tsüklonite vahel. Võimsate õhukihtide „vajumine“ tekitab alumiste kihtide dünaamilise soojenemise, mille tulemusel omakorda tekivad alumiste kihtide temperatuuri inversioonid. Pilvi on rohkem äärealadel
pikk ja saleda tagakehaga. Kiililiste keha on tavaliselt erksalt värvunud , enamasti sinise või rohelise kirju . Keha ja tiibade mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis. Kiililiste liike on üle 4500, Eestis aga 57 liiki .Kiililised on röövtoidulised , nad püüavad saaki õhust ning söövad kõike kellest jõud üle käib .Saaki nad aga püüavad võimsa labidja või kopalaadse alahuulega ehk püünismaskiga . Kiilid on aktiivsed , päeval soojal ajal aga õhtul või jahedal kliimal muutuvad nad uimaseks ja tarduvad mõnele taimele. Kiilid elavad kõige rohkem veekogude kallastel. Kiilid paarituvad õhus ning nende vastsed elavad veekogude põhjas ja on ka röövtoidulised. Vastsed hingavad trahheelõpustega. Vastne kasvab aina suuremaks , kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele , kus tuleb viimasest vastsekestast välja täiskasvanud kiil . Kiililised
Astelpaju- Hippophae rhamnoides Omadused Vanas Kreekas olevat võidusõiduhobustele söödetud astelpaju lehti, et nende karv säravalt läikivaks muutuks ning tõlkes tähendabki astelpaju nimetus- Hippopha rhamnoides- läikivat hobust. Astelpaju on väärtuslik ravimtaim ning toidulisand. Astelpaju viljades on suurel hulgal erinevaid vitamiine. Eestis on astelpaju hakatud kasvatama üsna suurtel pindadel ja katsetöö on näidanud, et viljade kvaliteet sõltub oluliselt sordi omadustest. Eriti oluline on iseäranis oranzide viljade suur karotinoidide sisaldus. Karotinoidid on inimesele vajalikud antioksüdandid, mida muust toidust oluliselt ei saa. Astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetestsaadud õli on ravivahendina tarvitatud iidsetest aegadest. Astelpaju (Hippopha÷ rhamnoides) on kuni 6 m kõrgune 2-7 cm pikkuste tugevate asteldega põõsas või puu, mille lihakad luuviljad on värvuselt kollased kuni oranzpunased. Põõsad on dekoratiivsed, kanna...
Tähed Referaat Merli-Riin Silts 10.klass 2009 Sisukord Sisukord......................................................................lk. 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 3 1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4 2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4 3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5 4. Tähtede värv ja helendus..............
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...
Saunravi/saunateraapia Ajalugu (millal, kust, kes, kuidas) Üldine info(mõju, soovitatav, vastunäidustatud, kui palju ravieesmärgil, kus) Jaotus (leilisaun, aurusaun, suitsusaun, infrapunasaun, Soome saun, soolasaun, suitsusaun) · Konkreetne mõju · Temperatuur · Niiskus · Materjalid(ehitus-) · Lisad Saunravi peetakse füüsikalise ravi algvormiks. Ajalugu Andmed saunravi rakendamise kohta pärinevad Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajast kui rajati termid(ühiskondlikud saunad). Esimesed teaduslikud käsitlemised leidsid aset 17. ja 18. sajandi vahetusel kui uuriti soome ja vene sauna toimet erinevate haiguste korral. Üldine info M.M.Levy sõnul sageneb saunas pulsi ja hingamise sagedus, higi eritumine suureneb, kehamass, uriini hulk, organismi erutatavus ja lihasjõud väheneb ning ravimite imendumine nahaalusest koest paraneb. Sauna kasutamist ravivahendina soovitati reumaatiliste haiguste, mao-soolekatarride, koolera(peit...
Liustike embuses "Horisont" 4/2008 juuli Elevandi jalajälje liustik Viimase 4 miljardi aasta jooksul on jääajad palju kordi vaheldunud jäävaheaegadega, siis pole kahtlust, et sama toimub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul. Kumb periood on parem: kas soe või külm ? Enamik putukaid eelistab sooja keskkonda, mille kinnituseks on vihmametsade mitmekesisus. Meres elunevatest organismidest on soojal perioodil rohkesti korallrahusid moodustavaid loomi. Venemaa jõgedes elab ~300 kalaliiki, Kongo jõe basseinis aga 3200. Troopilistes metsades on 300 miili2 suurusel alal loetletud 600 linnuliiki, PõhjaAmeerika metsades aga neli korda vähem. Jäävahaeg 1518 sajandil 15.18. saj. jääaja põhjustas ainult väikene viperus suures ookeanikonveieris ja selle ootamatuid jõnkse on olnud korduvalt.
4. Lavastatuim näidend tänapäeval. Miks ? Näidendi ,,Nukumaja" kesksed tegelased on advokaat Helmer, tema naine Nora, nende naaber juriskonsult Krogstad ja Nora vana sõbranna proua Linde. Torvald ja Nora Helmer olid pealtnäha õnnelikus abielus ning neid ootasid ees õnnelikud päevad, kuna advokaat pidi saama Aktsiapanga direktoriks. Kuid naine oli varjanud pikka aega üht saladust nimelt oli tema mees kaua aega tagasi raskelt haigeks jäänud ja ainuke nö ravim oli puhkus soojal maal. Kuid kuna advokaadi ametiga ei teeninud väga palju, siis ei olnud nende rahaline seis hea ning Noral tuli see raha salaja hankida. Abikaasale ütles ta, et sai raha oma surevalt isalt, kuid tegelikult laenas selle Krogstadilt ja selle tagamiseks võltsis isa allkirja. Selleks, et raha tagasi maksta, tegi ta väikseid tööotsi ning pani kõrvale Torvaldilt saadud raha. Kuid kui linna saabus tema vana sõbranna Linde, kes tuli eesmärgiga saada abi advokaat Helmerilt, et too
Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. 4 Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu.
06 ja lõunapoolkeral 22.12.Polaaröö/päev- kui päike ei tõuse/looju vähemalt 24 tunni jooksul.võib esineda 24 tunnist kuni poole aastani polaaarjoonest pooluste poole koguaeg pikeneb. aluspinna omadustest. Talvel on põhjapoolus päikesest eemale pööratud. a) Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. b) Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda suurem on neeldunud osa ja väiksem peegeldunud osa. Meri soojeneb ja jahtub kiiremini kui maismaa. 6-Kiirgusbilanss, selle erinevus erinevatel laiuskraadidel (positiivne ja negatiivne kiirgusbilanss). Järgmistest mõistetest arusaamine : otsekiirgus, hajuskiirgus, kogukiirgus, albeedo, efektiivne kiirgus; millal on nende väärtused suuremad, millal väiksemad.
Kui oled neid küllalt vaadelnud, patsutanud ja pildistanud, tulevad nad saatma kuni väravani, seejärel lähevad kuulekalt tagasi, hoidudes karjana kokku noorhobused, vabad ja varsaga märad... Metshobune Eestis Rääkides hobuse ajaloost Eestis ei saa kuidagi mööda minna metshobusest. Kõige varasemad teadaolevad metshobuse luuleiud on pärit Kunda Lammasmäelt (VIIIVII aastatuhat e. Kr.), kus nad moodustasid 0,5% kogu luuainesest. Metshobuse esinemise maksimum oli suhteliselt soojal ja niiskel atlantilisel kliimaperioodil. Kääpa asulast (III aastatuhat e. Kr.) saadi kokku 282 metshobuse luud, kultuurkihi alumistes horisontides moodustasid nad 4,0%, ülemistes 1,5% kogu luuainesest. Üksikuid sellele liigile kuuluvaid luuleide on saadud ka teistest hilisematest kiviaegsetest asulakohtadest. Seega on hobuse kodustamine Eestis välistatud nii väikese arvukuse põhjal ei ole see võimalik, liiatigi peaks sel
mitte ainult üliõpilastega vaid ka Tartusse täiendkoolitusele tulnud sõjaväearstidega. Toomemäele haavakliiniku taha (Lossi21/23) on püstitatud Bergmanni mälestussammas 1913. aastal ülikooli arstiteaduskonna poolt. Monumendi autor on saksa skulptor Adolf von Hildebrandt. Mälestusammas koosneb templiviilu kujutavast graniitseinast, mille ees asetseb postament Bergmanni pronksbüstiga. On teada, et soojal ajal meeldib noortel Bergmanni kuju juures istuda, juttu puhuda ja õlut juua. Seda eelkõike tänu ümbritsevale rahulikule ja kaunile loodusele. Friedrich Robert Faehlmanni monument Friedrich Robert Faehlmann oli üks eesti rahvusliku kirjanduse rajajaid, arst ja demokraat. Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Arstiõpingute kõrvalt kuulas ka filoloogia- ja filosoofialoenguid, tänu millele hakkas ta tundma huvi eesti keele vastu
· Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub sooja alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 14. Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga.
inimpõlvede jooksul õigustunud suitsutarega. Aknad või õigemini aknaavad olid vähestel taredel ja needki olid, vaid veidi peopesast suuremad. Külmal ajal tõugati akendele ette lükandluuk või pisteti avasse tuust heinu. Uksed koosnesid sageli kahest - alumisest ja ülemisest - poolest. Kui ülemine pool oli avatud, pääses valgus tarre ning suits läks välja, alumine uks aga ei lasknud õues tuhnivatel sigadel tarre tulla. Koduloomade tõkestamiseks tehti lävepakud kõrged. Soojal ajal tehti tuld ja valmistati toitu mitte tares sees, vaid õues asuvas suveköögis. Tavaliselt asus õue keskel suur sõnnikuhunnik, mille peal rahuldati ka oma loomulikke vajadusi. Talupoegade mööbel elamutes sees Mööblit esines taredes vähesel määral. Peamisteks mööbliesemeteks oli söögilaud ja kirst rõivaste hoiustamiseks. Leidus ka pinke. Paremal järjel talupoegade elamutes leidus ka voodeid. Mõnel pool olid talupojad küllalt jõukad
Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond 15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front- sadu enne. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur jahtub ja kondenseerub.tekivad pilved-> laussadu (talvisel ajal sajab lund ja tuiskab).Külm front- Külm õhk liigub sooja alla, sunnib sooja tõusma. Soojal ajal tekivad külma frondi korral rünksajupilved.sajab paduvhima ja esineb äikest(talvel väga harva).Sooja frondi puhul on sajuaja frondi ees, külma puhul frondi taga. 16.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal.Frondid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse.Hakkavad kujunema
Eestis ei esine. 7)Antarktiline õhk-külm ja kuiv.Maakeral kõige külmem piirkond 15.Iseloomusta sooja ja külma fronti.nime annab pealetungiv õhumass.Soe front- sadu enne. Sooja frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur jahtub ja kondenseerub.tekivad pilved-> laussadu (talvisel ajal sajab lund ja tuiskab).Külm front- Külm õhk liigub sooja alla, sunnib sooja tõusma. Soojal ajal tekivad külma frondi korral rünksajupilved.sajab paduvhima ja esineb äikest(talvel väga harva).Sooja frondi puhul on sajuaja frondi ees, külma puhul frondi taga. 16.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal.Frondid lainetavad.Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse.Hakkavad kujunema
rajamisele. Eestlased küljed Põhjasõja järgsest Positiivseks oli talurahva hakkasid oma madalseisust. lähendamine usule ning selle taluümbruse eest hoolt Levis pastorite, vaimulike selgitamine lihtrahvale, kanda, loomad viidi seas. kuritöö vähenes, algas teatav soojal ajal lauta. Emasid Positiivseks usu lähendamine vaeste hoolekanne. õpetati lapsi paremini rahvale, püüti asendada Negatiivseks küljeks oli see, et kasvatama ning lapsi usudogmade päheõppimine hernhuutlased läksid lugema õpetama. nende arusaadavaks muutmise kõlblustaotluses sageli väga Tõid uusi taimekultuure ning seletamisega
Söötme paksus katse alguses 5 mm 5 mm 5 mm 5 mm Söötme paksus katse lõpus 15 mm 5 mm 17 mm + 5 mm vaht 10 mm katseklaasis, mis oli samuti anaeroobses keskkonnas, kuid oli pandud külmikusse. Söötme kõrgus katse lõpus jäi samaks, mis katse alguseski ehk 5 mm (Tabel 1). III katseklaasis, mis oli aeroobses keskkonnas ja soojal radiaatoril. Söötme kõrgus katse alguses 5mm, katse lõpus aga oli 15 mm koos vahuga, mida oli rohkem kui toiduõliga klaasis oleks olnud (Tabel 1). IV katseklaasis, mis oli aeroobses keskkonnas, kuid külmikus. Söötme kõrgus katse alguses 5 mm ja jäi pidama sellele tasemele (Tabel 1). Katse lõpus tehtud pildid on Lisas. Tabel 1 Pärm erinevas keskkonnas ning söötme paksus alguses ja lõpus 4 ARUTELU
Referaat , Kus ma tahaksin elada ? Selles referaadis , kirjutan ma sellest , miks tahan elada Parasvöötmes , täpsemalt Eestis . Mulle muidugi meeldiks elada ka mujal näitkes mõnel soojal maal , aga ikkagi kõige rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp
Valmis taigen tuleb vormida ja küpsetada kohe. * Kui valmistatakse taigent väikeses koguses, (4- 8 muna) siis valatakse vahustamismasina katlasse kogu muna, lisatakse suhkur ja vahustatakse 20- 30 min. Vahustamise lõpuks peab mass muutuma 9 heledamaks ja suurenema koguselt 2,5- 3 korda. Lõpuks lisatakse juurde käsitsi segades sõelutud jahu. Jahu lisatakse kogu kogus korraga ja siis segatakse, see hoiab ära taigna üle segamise. 2. Soojal menetlusel taigna valmistamisel - valatakse kogu muna ja suhkur vahustamismasina katlasse ja soojendatakse kas marmiidil või vesivannil 45- 50º-ni. Seejärel vahustatakse kuni mass on suurenenud 2,5- 3 kordaja temperatuur on langenud ~20°-ni.Nüüd lisatakse käsitsi segades jahu. Soojal menetlusel valmistatud taigen tuleb kasutada kohe, kuna ta on vedelam kui külmal menetlusel taigen ja vedeldub seismisel veelgi. Kasutatakse teda põhiliselt üleküpsetatud kookide ( õuna-, rabarberi jne
SOORITAGE HARJUTUSI THJA KHUGA Tidetud maoga vimlemisel vib teil tekkida iiveld. Kui magu on tidetud toiduga, asub suurem osa verest ja organismis tsirkuleerivast energiast seedeelundeis. Teie eesmrgiks on aga see, et keha energiassteem oleks valmis jooga-harjutustega tegelemiseks ning veri voolaks tiesti vabalt kikides keha organeis. Kindlasti sooritage harjutusi teile sobival toatemperatuuril ning hea ventilatsiooniga ruumis. Avamaastikul harjutuste sooritamiseks on kige sobivamad kohad paraja voolukiirusega je, jrve vi mere kaldad. Riietuge praktiliselt. Vajaduse korral pange selga vaba, liikumist mittepiirav riietus, soovitavalt puuvillasest kangast. Mida vhem riideid, seda parem. Harjutused minimaalse riietusega annavad maksimaalse efekti ning suurima liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus...
või maakividest suitsuahi, mille ees lahtisel koldel valmistati perele toitu ja loomadele sööta. Kütmise ajal lasti suits välja rehetoa välisukse kaudu. Suvel tehti süüa püstkojas, mida kutsuti Hiiumaal paarguks ja mujal Eestis suveköögiks. Suvekööki kasutati selleks, et rehielamu ruumid suvel liiga palavaks ei läheks. 19. sajandiks olid peaaegu kõigil rehemajadel olemas kambrid. Need olid aga veel küttekoldeta ruumid, mida kasutati peamiselt panipaigana ja ainult soojal ajal eluruumina. 19. sajandi teisel poolel hakati rehielamut täiustama: ehitati uued korstnaga küttekolded, mitu kambrit, ning nendele laudpõrandad ja -laed, suured aknad, mõnel pool tehti välisukse ette klaasakendega koda. Nüüd said kambritest eluruumid, kus esialgu elasid peremees ja perenaine väikeste lastega. Teised pereliikmed jäid rehetuppa. Elamu ehitati tahumata männi- või kuusepalkidest. Seinu kaitses sarikaile toetuv õlg- või
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Kalade säilitamine ja töötlemine Kätlin Orav K-08A Pärnu 2009 Kalade esmane töötlemine: Omapüütud või elusana ostetud kala tappa kohe veest väljavõtmisel. Enne surmamist tuleb kala tuimestada. Selleks on mitu moodust. 1. Kala otsmikule lüüa noaseljaga või püügil kaasasoleva vahendiga, näiteks näpitsaga. Tuimestamiseks võib kasutada ka töökorras elektrilist kalatuimestusaparaati. 2.Väiksema kala saab surmata ka silmade tagant kukalt tugevalt pigistades. Otsekohe pärast tuimestamist tuleb kalad surmata. Kalastustarvete kaupluses on müügil spetsiaalsed kalasurmamisvahendid. Lestalised tule surmata kiire lõikega, mis läbistab kõri ja selgroo. 3.Angerjad tuleb surmata pea tagant selgroogu läbistava torkega ja seejärel sisikond koos südamega kohe välja võtta. Palaval püügipäeval hoitakse ka...
kõrgrõhkkonnast. Õhumass ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Õhurõhk õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Soe ja külm front - Soe=kitsas üleminekupiirkond atomsfääris, kui pealetungil on soojem ja enamasti niiskem õhk kui frondi ees. Peamine pilvemass liigub sooja frondi ees ning pilved on tavaliselt kihilised ja toovad kaasa laussademeid. Mõnikord tekib soojal frondil äike, kuid see on kas nõrk või tugev. Külm= Eraldab suhteliselt jahedamat õhku soojemast. Tavaliselt liigub külm front kõikidest teistest frontidest suurima kiirusega ja ilmastikunähtused on frondi üleminekul enamasti teravamad. Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaas atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust
Selline sademete hulk on tüüpiline kõrbetele. Püsiva külma tõttu lumi ei sula ega aura, vaid ladestub maapinnal. Seetõttu ongi aja jookul tekkinud võimas mandrijää. Kuigi jää katab kogu mandrit ja ulatub isegi ookeni, ei puudu Antarktises jäävabad alad antarktilised oaasid, ehkki soojade kõrbeoaasidega ei ole neil midagi ühist. Antarktilised oaasid on kujunenud kohtades, kus sademete hulk on väike ning soojal aastaajal jõuab vähene lumi ära sulada. Kõige soojem on Antarktikas Venda järv, mille põhjakihtide temperatuur küündib kuni 25 °C. Kuigi järv on kaanetatud jääga, ei suuda soojus sealt välja tungida, sest vesi seisab paigal ega segune. Elustik ja inimtegevus Suuremas osas Anarktikas taimkate ja loomastik puuduvad. Ainult rannikul ja saartel kasvavad samblad, samblikud ja vetikad. Õistaimi on vaid üksikuid liike, näiteks nelgiliste perekonda kuuluv Antarktika padikann
on tihe ja pruun või tumehall.Rändroti mass on isastel keskmiselt 550 g ja emastel 350 g, aga väga suured isendid võivad olla kuni 900 g rasked. Rändrott on kodurotiga küll sarnane, kuid vaatluse abil siiski sellest selgelt eristatav. Koduroti saba on kehast pikem, rändrotil lühem. Kehakuju on kodurotil sale, rändrotil jässakas. Kõrvad ja silmad on kodurotil suured, rändrotil väikesed. Koon on kodurotil terav, rändrotil tömp. Vabas looduses sigib rändrott ainult soojal aastaajal, aga ehitistes aasta ringi. Pesakonnas on keskmiselt 8–10 poega, aga võib olla kuni 17. Aastas poegib emane vabas looduses korra, harvem 2–3 korda. Rändrotti peetakse inimesele kõige kahjulikumaks näriliseks kogu maailmas. Ta hävitab ja saastab toiduaineid ning närib hooneid ja mööblit. Ta on peamine katku,rotiriketsioosi ja leptospiroosi levitaja, aga lisaks levitab ta veel ligi kolmekümmet muud inimesele ohtlikku haigust. Rändrott on kasutusellaboriloomana
tootmishall tulemusel ei kaitse organism end piisavalt füüsilise töö aktiivsuse järgi. Vajadusel bakterite ja viiruste eest ning haigestumise ja korraldada mikrokliima parameetrite allergiliste reaktsioonide risk tõuseb märgatavalt. mõõtmised nii soojal, kui ka külmal Kuivas õhus lendleb ka tolm kergemini. Liiga aastaajal. Vastavalt tulemustele valida niiskes õhus paljunevad aga mikroobid ja sobivad meetmed. hallitus, mis on inimese tervisele ohtlikud. Töötamine normaalsest madalama temperatuuri Optimaalne vahemik õhu temperatuuril
laugranniku; 7) tea liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut; a) liustike tekkimiseks sobivad olud asuvad polaaraladel ja mäestikes ehk seal, kus algab lumepiir (sellest kõrgemal või pooluse pool). Aastatega kuhjuv lumi hakkab iseenda raskuse all tihenema, tekib tihe sõmerlumi ehk firn ning lõpuks jää. Seda muundumisprotsessi soodustab ka osaline sulamine, mil soojal poolaastal valgub sulavesi alumistesse lumekihtidesse, täidab sealsed poorid ja külmub. Üha kasvava rõhu tõttu muutuvad alumised jääkihid plastseks ja raskusjõu tõttu hakkab liustik liikuma. b) Mägedes tekivad mäeliustikud, mille jää- ja lumemass valgub mööda mäenõlvu alla. Mäeliustike kuju ja liikumistee määrab ära mäestiku reljeef – jää voolab seal mööda orge
saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Kui on tsüklon, siis liigub õhk keskmest väljapoole ja õhurõhk suureneb, kui antitsüklon, siis keskmest väljapoole õhurõhk väheneb. Tsükloni liikumine meie aladele toob eelnevaga võrreldes pilvisemat ilma ja sademeid. Soojal poolaastal kaasneb sellega ilma jahenemine, talvisel poolaastal aga soojenemine ja lumesadu. Antitsükloni saabumine meie aladele toob senisega võrreldes selgemat ja kuivemat ilma. Soojal poolaastal kaasneb sellega mõnikord kuumalaine ja põud, talvel aga käredam pakane ja püsivalt vaiksem ilm. Mis on külm front? Külm õhk liigub sooja õhuga alale Mis on soe front? Soe õhk liigub külma õhuga alale Mis on inversioon
Paljud tervishoiu professionaalid tunnevad vastumeelsust surijaga surmast rääkimisel või usuvad, et see halvendab patsiendi enesetunnet. Tegelikult teab enamus surijaid, et nad on suremas ja sellest rääkimine (kui patsient seda soovib) on pigem kasulik kui kahjulik. Sama raske on surmauudise edastamine lähedastele. Õnnetuseks pole olemas lihtsat viisi surmauudise edastamiseks. Kõige kasulikum näib olevat sõnumi edastamine leebelt ja otsekoheselt, misjärel tuleks anda soojal kaastundlikul hääletoonil informatsiooni surmale otseselt kaasaaidanud põhjuste kohta. Kui rääkida arukalt ja muretsevalt, ei jää info saajal muljet külmusest ja distantseeritusest ning tal on kergem juhtunut tõena võtta. Kasutatud kirjandus: 1. Iivainen, A jt. (1997). Õenduse käsiraamat. Medicina 2. Iivainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (2003) Õendusoskused. Medicina 3. Roper, N., Logan, W.W., Tierney, A. (1999). Õenduse alused. Tartu. Elmatar
Töö eesmärgiks on saada teada rohkem infot kanepi- ja linakiu kohta. 1.LINA Lehed asetsevad vastakult või topeltvastkult. Ühel linataimel on ühtekokku 50 kuni 100 lehte. Lehed on nooljad, 2540 mm pikad ja 3 mm laiad. Lehe on hallikasrohelised ning kaetud vahaja kaitsekihiga. Ettevaatust: värsked lehed on süües mürgised. Ühel linataimel on 35 hermafrodiitset õit. Viis 1525 mm pikkust kroonlehte avanevad päiksepaistelisel soojal päeval mõni tund peale päiksetõusu ning varisevad juba enne keskpäeva. Tolmukate (neid on õies 5) kleepuv välispind mesilasi ei meelita. Õite värvus on valdaval hulgal sortidel helesinine, kuid esineb ka valgete, roosade ja violetsete õitega sorte. Ilusad ja haprad õied on meeldiva aroomiga. Ettevaatust: värsked õied on süües mürgised. Vars on peenike, ühesuguselt ümar ning sile. Kiulina puhul oleneb varre pikkusest tema ökonoomika ja hind materjalitööstuse tarvis.
Septembrist-oktoobrist aprillini on rästikud talveunes - nad talvituvad allpool läbikülmuvaid pinnasekihte, 0,4...2 m sügavusel, kus temperatuur ei lange alla 2...4 °C. Sellisteks paikadeks on näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rästikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid järjest. Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale Eesti ilmaoludes umbes augustis
MIKROKLIIMA Mis on mikrokliima? Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Tallinnas on veebruarikuu keskmine ööpäevane temperatuur -5 0C, juulis aga +170C. 90% maailma inimestest elab soojemas kliimas. Enamikus Euroopa maades on temperatuur külmal aastaajal 5- 100C kõrgem ja soojal aastaajal 2-50C kõrgem kui Eestis. Sellest tulenevalt on meil kulukam tagada inimesele optimaalset temperatuuri tööruumides, kuna selleks kulub rohkem energiat kui piirkondades, kus aastane temperatuurivahemik on kitsam. Ohtlikud on ootamatud organismi või selle osade ülejahtumised. Need toimuvad kergesti, kui ruumis on pidevalt üks ja sama temperatuur, kuna see jätab organismi adaptsioonimehhanismid
Vältima peab heleduste suuri erinevusi töötaja liikumisel ühest ruumist või ruumiosast teisse ning valgusallikast lähtuva valgusvoo värelust. 7. Temperatuur tööruumide temperatuur peab tagama mugava mikrokliima ja olema sobiv tööülesannete täitmiseks. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga. Külmal aastaajal peab rakendama meetmeid töökohtade kaitseks klaasitud aknapindadest kiirgava külma eest, soojal aastaajal aga otsese päikesekiirguse eest. 8. Elektriohutuse nõuded mitte kasutada rikkis elektriseadet vaid teata sellest oma vahetule juhile. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga töötajaid. Elektipersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja tunnevad hästi kasutatavate
vahel. Isoprotsessid - 1) isotermiline: protsessi käigus EI muutu temperatuur, muutub rõhk ja ruumala 2) isobaariline: EI muutu rõhk, muutuvad ruumala ja temp. 3) isohooriline: EI muutu ruumala, muutuvad rõhk ja temp. • Kehadevaheline soojusliikumine: (püüdlus tasakaalu poole) - Kahe lähestikuse erineva temperatuuriga keha vahel tekib soojusliikumine, mida kannab edasi infrapunakiirgus ning suund on soojemalt kehalt külmemale, sest soojal kehal on kõrgem siseenergia (osakeste keskmine kineetiline energia). Kui keha temp on keskkonna temperatuurist kõrgem, toimub soojusülekanne seni, kuni keha ja keskkonna temperatuurid on ühtlustunud. • Soojusmasin: Soojusmasin muundab soojushulga mehaaniliseks tööks (vanasti oli selleks aurumasin, nüüd on auruturbiinid ja sisepõlemismootorid nt). Soojusmasinateks loetakse ka vastassuunalise tsükliga töötavaid masinaid (nt külmuti), mis tööd
Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla toitainete sisaldusest, kasvatatava teravilja vajadustest ja planeeritavast saagist. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures antavad kogused sõltuvad mulla varustatusest toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust. Sügisene lämmastikväetise andmine soodustab taimede vegetatiivset kasvu, millega soojal sügisel võib kaasneda nende ülekasvamine ja talveks ettevalmistumise hilinemine. 7.Taliteraviljade kevadised hooldustööd (относиться и к suviteraviljad) Kevadel tuleb lämmastikuga pealtväetada kõiki taliteraviljapõlde. Väetakse kohe pärast lumesulamist. Taliteravilja oraste äestamine on vajalik mullapinna kobestamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks. Äestatakse siis kui muld kannab masinad. 8. Talirukki omadused
On külma, kuuma ja veekindel. 3.2 Plastsete määrete kvaliteet · Penetratsioon pehmus, katse 25°C juures, saadakse NLG-i arv. · Tilktemperatuur - näitab, millisel temperatuuril langeb katseseadmes määrdeproovist esimene määrdetilk. · Penetratsiooniarv näitab, kui sügavale määrdekihti tungib standardne katsekoonus 5 s jooksul +25°C juures. Mida suurem arv, seda pehmem on määre. Penetratsiooniarvu järgi saab otsustada, kas määret kasutada soojal või külmal aastaajal, aga samuti seda, kui kergesti on ta määrdesõlme pressitav. · Tugevuspiir iseloomustab minimaalset nihkepinget, mille juures määre hakkab deformeeruma. See näitab määrde püsivust ebatihedates sõlmedes, kaldpinnal ja pöörlevatel detailidel. Tavaliselt antakse tugevuspiir 50°C juures grammides cm kohta. Korrosiivsus määratakse metallplaadi abil (vask, teras vm.), mida hoitakse 3 tundi 100°C kuumutatud määrdes.
Vaimne töö 18-24 Kerge füüsiline töö, istudes 16-22 4 Kerge füüsiline töö, seistes 15-21 Kesmise raskusega füüsiline töö 14-20 Raske füüsiline töö 13-19 ÕHU LIIKUMISKIIRUS on optimaalne kuni 0,3 m/s, piirnormiks on 0,6 m/s soojal ajal raske füüsilise töö korral. ÕHU HAPNIKUSISALDUS Tavaliselt on õhus 23,1 kaal% O2. Hingamine muutub raskeks, kui O2 sisaldus langeb alla 12%. Väldi väga niisket või kuiva õhku. Väldi liiga suurt kuumust ja külmust Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega, mille jooksul inimene viibib liiga kuuma või liiga külma käes Kasuta sobivat riietust Ehitises paiknevate ruumide temperatuur, kus asuvad töötamiskohad,
Valmib novembris - detsembris, säilib kevadeni. "Krameri tuviõun" - Otto Krameri poolt Tallinnas aretatud sort. Õun väheldane või keskmine, kooniline, rohekaskollane, pruunika punaga, hapumagus laua ja töötlemisõun. Valmib oktoobris, säilib jaanuarini. "Karksi renett" - päritolu teadmata. Õun keskmise suurusega, ümar või lapikümar, rohekaskollane, päikese poolt pruunika punaga, magushapu, peenemaitseline ja tihedalihaline lauaõun. Hea maitse saavutavad viljad soojal ja päikeserikkal suvel. Põhja - Eestis jäävad jahedal suvel poolvalminuks ja hapuks, valmib detsembris - jaanuaris, säilib maini. "Põltsamaa taliõun" - rahvaselektsiooni sort. Õun keskmine, ümarkooniline või muutliku kujuga, rohekaskollane, nõrga punaga, hapukasmagus peenemaitseline lauaõun. Valmib oktoobris, säilib märtsini. "Paide taliõun" - rahvaselektsiooni sort. Õun väheldane, lapikümar, rohekaskollane, triibulise punaga, veinhapu meeldiv lauaõun. Valmib oktoobris,
tuleb partnerilt küsida, et kas ta talub seda. Punast ei tasuks selga panna, kui taotled töökohta. Ajakirjaniku seljas pidavat punane riietus mõjuma ähvardavana. Pilt 1- Punane riietuses, minu lõpukleit. 8 VÄRV RUUMIS Üleni punane ruum on suhteliselt harva esinev, küll aga kasutatakse punast rohkelt aktsentvärvina. Julgemad värvivad punaseks ühe või paar seina ja lasevad selle soojal kumal ülejäänud seintel ja lael peegelduda. Punane sobib hästi lõbustusasutustesse, kuna ta paneb inimesed lõbutsema. Köögis loob väike annus punast meeleolu ja tekitab söögiisu. Elutoas võib suur punast värvi pind või diivan pärast esimest vaimustust inimesi hoopis ärritama hakata. Kirgas punane värv magamistoas hoiab ärkvel, kuna see on tegutsemise värv. Punane värv kontoris või mingis muus ruumis, kus viibitakse terve päeva, võib tunduda ahistavana ja tõsta pulssi
Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund ja tuiskab. Tavine soe front põhjustab sagrli jäidet, mis tekib, siis kui alajahtunud veepiisad lagevad külmunud maapinnale ja kohe jäätuvad. Kui soe jõuab pärale ka maapinnal, siis temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi sulhakkab sulama. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teist sugune. Edasi liikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal , lükates sooja õhuenda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved , ajab paduvihma ja esineb äikest. Õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frongi üleminekut külmas õhumassis. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front on üle läinud , pöördub tuul loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. ((P.s Sooja frondi pihul on saju ala frondi ees, külma frondi korral aga taga)) 7
Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb:Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad desinfitseerida otse lindlas, hiljemalt poolteist tundi pärast korjamist. Munadele kindlustada õige säilitustemperatuur ja õhuniiskus. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant. Haudemunade säilitamine Haudemunade vananedes pikeneb hautamise kestus ja alaneb tibude kooruvus. Muna kaotab läbi pooride aurumise tõttu vett ning muna mass väheneb selle tagajärjel keskmiselt 0,2% ööpäevas. Muna pikaaegsel säilitamisel tema erikaal väheneb, munavalge tiheneb vee aurustumise ja osalise difundeerumise tõttu rebusse. Munavalge proteiinid, sealhulgas lüsosüüm hakkavad aeglaselt
MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Juba laulusõnad ütlevad, et "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ning rõhutavad, et eestlane olla on uhke ja hää, kuid ometi läheb iga aasta aina rohkem ja rohkem eestlasi välismaale elama. Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistik...
4. Tardumus Klaver alustab pala prestissimo tempoga, mis jääb kestma kogu pala vältel. Pala edastas justkui kaootilist emotsiooni minu jaoks. Räägitakse endiselt valust ja pettumusest. Muusika võimendab peategelase hektilist otsingut mineviku järgi. Selles palas laulab bass vokalist kõrgeima noodi tervest laulutsükli teosest. 5. Pärnapuu Klaver kirjeldab väga virtuoosselt meenutust pärnapuu lehtede virvendamisest soojal päeval, mida noormees meenutab süngel talvisel õhtul. Ettekujutus on väga selgelt saadud tänu pianisti Kadri-Ann Sumera oskuslikkusele. Esimene salm on rahulik ja lüüriline. Kolmas aga sünge ja kurvameelne. Tempo muutub pala jooksul. Sünge ja rõõmsameelne meloodia vaheldumisi. Ka dünaamika on vahelduv. Pärnapuu on tihti olnud romantilises kirjanduses kodu ja turvalisuse sümboliks. Palas tunneb noormees meeletult suurt külgetõmmet pärnapuule
tugevaid sademeid. 5. Mis on ja kuidas tekib briis? Briis on kohalik tuultesüsteem, mis tekkib aluspinna ebaühtlasest soojenemisest ja jahtumisest ööpäeva ulatuses. Ebaühtlane soojenemine toob kaasa erinevused õhurõhus ja -tiheduses ning paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga alat madalama rõhuga ala suunas. 6. Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Tsüklon toob pilvisemat ilma ja sademeid: soojal poolaastal ilma jahenemine ja sademed; külmal poolaastal ilma soojenemine ja lumesadu. Antitsüklon toob selgemat ja kuivemat ilma: soojal poolaastal mõnikord kuumalaine ja põud, külmal poolaastal käredam pakane ja püsivam vaiksem ilm Külm front "lükkab" soe frondi ülesse; 7. Mis on NAO indeks? Millist mõju avaldab see Euroopa ilmale? NAO ehk Põhja-Atlandi ostsillatsioon on kõrvalekalle tavapärasest õhurõhu seisundist
Soe front Külm front ilmastik muutub seaduspäraselt edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles liigub külmale peale ja sunnib seda taganema soojal ajal tekivad rünksajupilved, sajab paduvihma mööda frontaalpinda ülespoole liikudes soe õhk ja esineb äikest jahtub, veeaur kondenseerub ja tekivad pilved õhutemperatuur langeb järsult (kiudpilved>lauspilvkate) sadada võib ka peale prondi üleminekut külmas hakkab tibutama lausvihma, talvel tuiskab õhumassis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
