Põrand 143,8 0,33 47,5 32,5 Välispiirete geomeetriliste külmasildade l 0,0 lisakonduktantsid välissein-välissein 25,6 0,08 2,0 1,4 põrand-välissein 61,1 0,15 9,2 6,3 katuslagi-välissein 61,1 0,13 7,9 5,4 AU 146,0 100,0 4. Kasutades piirkonna kraadpäevi leida aastane soojakadu läbi piirete kWh ning köetava pinna ruutmeetri kohta kWh/m2. Q = AU*kraadpäevad*24h Kraadpäevad =4295 Q = 146*4295*24 = 15049680 Wh = 15050 kWh Soojakadu läbi piirete ruutmeetrikohta: 15050/143,8= 105 kWh/m2 Järeldus: Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded lubavad meil kulutada väikekelamutes 180 kWh/m² aastas, minu eramu puhul on see arv 105kWh/m2. Seega vastab energiatõhususe nõuetele.
docstxt/14316401282361.txt
Soojusülekande efektiivsust nimetatakse soojusjuhtivuseks. Eri materjalidel on see erinev. Halva soojusjuhtivisega ained on head soojuseisolaatorid. In. Täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude, mis juhib soojust keskkonda aeglasemalt kui teised koed. 2) Konvektsioon konvektsiooni korral toimub soojuse juhtimine õhu-või veevooluga. Liikumatu vesi või õhk ja liikumatu in- soojakadu väheneb.(vahetult in lähedal olev veekiht soojeneb). Riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi. 3) Aurustumine Aurustumine on aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vee aurustumisel eraldub suur hulk soojust.. Aurustumisel on jahutav toime, samamoodi higistamisel(=aurustumine). 4) Soojusakiirgus soojakadu soojuskiirgusena tähendab soojakadu infrapunase kiirguse näol. Eriti suur on kiirgus katmata kehaosadelt- peast, kaelast, kätelt. !!
• Päikesepaneelid – energia kasutaminevihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeksreovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteemtuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine • Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini, seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Maja kuju • Mida suurem on pind, seda suurem on soojakadu Hoone paigutamine • Suunates suured aknapinnad lõunasse, saate talvel suurimat võimalikku kasu päikeseenergiast. Suvisel ajal võib aga lõunasse suunatud akende kaudu sisse tulev soojus tõsta siseruumide temperatuuri liiga kõrgele. • Tähelepanu akende suurusele • Ka hoone krundile paigutamise abil saab mõjutada ruumide
salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks sobib kõige paremini vesi. KESKKÜTTE TÖÖPÕHIMÕTE Ühetorulise süsteemi korral kuumeneb soojuskandja (tavaliselt vesi) katlas või soojasõlmes ning tõuseb ülepoole, tõrjudes külma vee välja. Seejärel voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus seda jälle soojendatakse. Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub soojakadu ning seepärast on ahela viimane radiaator kõige külmem. MILLEST KOOSNEB? Tänapäevase keskküttesüsteemi põhiline osa on akumulatsiooni paak, kuhu kogutakse kõigi süsteemi ühendatud energiaallikate toodetud energia ning kasutatakse seda vastavalt vajadusele ruumide kütmiseks. Paisupaak - süsteemirõhu tasakaalustamiseks Katel Radikad ja torud KUIDAS TOIMIB? https://youtu.be/yL8cI51nuOM TÄNAN KUULAMAST!
............................................. 41 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................... 42 2 LISAD LISA 1 Tabel 1. Tamsalu katlamajas kasutatava nelja katla tehnilised näitajad LISA 2 Tabel 2. AS-i Tamsalu Kalor soojatarbijad seisuga 2014. aasta aprill LISA 3 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu aastatel 1993-2013 LISA 4 AS-i Tamsalu Kalor poolt toodetud ja müüdud soojus ning soojakadu aastal 2012 LISA 5 AS-i Tamsalu Kalor töötajate arv aastatel 1992-2014 LISA 6 Erinevate katelde kasutus Tamsalu katlamajas 2012. Aastal LISA 7 Põlevkiviõli kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 1993-2014 LISA 8 Hakkepuidu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2001-2013 LISA 9 Põhu kasutus ja ostuhind Tamsalu katlamajas aastatel 2007-2013
Vees aga toimub soojuskadu 30 korda kiiremini(hüpotermia). Loomadel on kerge temperatuuri säilitada, kuna nende karvade vahel olev õhk on hea soojusisolaator, säilitab looma õhu. Inimeste soojusisolaator on nahaalune rasvkude. Konvektsioon: soojuse juhtimine toimub õhu- ja veevoolude korral. Kui inimene on liikumatu, ja vesi, õhk oleks liikumatu, siis säiliks inimese ümber soojuskiht, kuid vesi ja inimesed ja õhk liiguvad ning seda liigub see soojuskiht inimese ümbert ära, tekib soojakadu. Riided vähendavad soojakadu. Aurustumine:aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust, seega ka higistamisel on inimesele jahutav toime. Soojuskiirgus:soojuskadu kiirgusena toimub infrapuna kiirguse toimel, eriti katmata kehaosadelt. Tavatemperatuuris, puhkeolekus toimub soojakadu soojuskiirguse tõttu. Soojuskiirgus ei sõltu molekulide liikumisest. Soojuskiirgus võib läbida vaakumit ja jõuda Maale päikeselt. Kriitilised temperatuurid:
isikut. 3. Mida tähendab halb sisekliima töökeskkonnas? Kas EMT töökeskkonnas võib seda ette tulla põhjenda! Halvaks sisekliimaks töökeskkonnas võib lugeda seda kui ei ole tagatud sobiv sisekliima ja varustatus värske õhuga. EMT töökeskkonnas esineb küllaltki tihti olukordasid, kus on halb sisekliima, seda just sügis-talvisel perioodil. Patsiendi juures viibides on korteris ebapiisav valgustus ja varustatus värske õhuga. Vanemad inimesed kardavad tuuletõmbust ja soojakadu akende kaudu ja seoses sellega on aknaraamid hermeetiliselt suletud. 4. Millised nõuded kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse seadus töövahenditele? Kirjelda kokkuvõtlikult. Töövahendid peavad olema töökorras, hooldatud ja kontrollitud. 5. Mis on isikukaitsevahendid ja ühiskaitsevahendid? Millal neid kasutatakse? Too näited EMT kutsealalt. Isikukaitsevahendid väljastatakse tööandja poolt töötajale juhul kui ei ole võimalik ühiskaitsevahenditega tagada ohutus töökohas
temperatuuri, tõusu või languse korral aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Hüpotaalamus saab infot nahas paiknevatelt retseptoritelt väliskeskkonna temperatuuri kohta. Tundes sooja või külma võtame vastu otsuse reageerimiseks. Soojust võib saada või kaotada- soojusjuhtivus- ehk soojusülekanne ühelt kehalt teisele, erinevatelt materjalidelt. Konvektsioon- soojuse juhtimine õhu- või veevooludega(riided vähendavad soojakadu, tekitades naha lähedale liikumatu õhukihi). Aurustumine- Aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust(seega jahutav toime). Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol, suur on kadu katmata kehaosadelt(pea,kael, käed) 11) Mis on maksa ülesanded? Vere glükoosisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete
(soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale) Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. (õhk on halb soojusjuht, vesi hea soojusjuht, soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus) Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid. Inimesel täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude. - konvektsioon soojuse juhtimine õhu- või vee vooludega (riided vähendavad soojakadu tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi) - aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust (seega jahutav toime) - soojuskiirgus soojakadu infrapunase kiirguse näol suur on soojuskadu katmata kehaosadelt (pea, kael, käed) Kriitilised temperatuurid 25º 30º C ei kulu püsiva temperatuuri säilitamiseks energiat termoneutraalne tsoon Ülemine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures vereringe
Külmakahjustuse mõju inimese organismis Kohalikuks ehk paikseks külmumiseks nimetatakse kehaosade piirdunud kahjustust madala temperatuuri toimel. Külmumise tekkepõhjusena pole niivõrd oluline madal kehatemperatuur kui sooja äraandmist soodustavad tegurid- suur õhuniiskus, tuul ja ilmastikuoludele mittevastav riietus. Külmumisele aitavad kaasa ka üleväsimus, kurnatus, alatoitumus, verekaotus vigastuste tulemusena ning jäsemete püsiv liikumatu asend. Soojakadu soodustab ka joobeseisund, sest alkoholi mõjul on laienenud perifeersed veresooned. Paikne külmumine jaotatakse sõltuvalt külmakahjustuse raskusastmest nelja järku. (Jänes 1975: 273) I järku ehk punetuslikku külmumist iseloomustab kahjustunud naha kahvatus ja tundlikkuse kadu- niinimetatud külmumise analgeetiline staadium (reaktsioonieelne staadium). See on tingitud veresoonte spasmist. Madala temperatuuri toime lakkamisega algab külmunud
milligrammi ja viljastamata mesilasema 190 milligrammi, viljastunult aga 210 milligrammi. 2. Päritolu Itaalia mesilane arvatakse pärinevat mandriosa Itaalia, Lõuna-Alpide (Sveitsi) ja Põhja- Sitsiilia piirkonnast . Alamliik võib olla säilinud viimase jääaja Itaaliast. Itaalia mesilase levikuala on väga lai ning ta on kohanenud väga erineva kliimaga aladel, kuid kõige sobilikum on siiski vahemereline kliima. Külmema kliimaga aladel on Itaalia mesilasel suurem soojakadu, mille kompenseerimiseks tarbivad nad rohkem toitu. 3. Itaalia mesilaste omadused ja omapärad 3.1. Mesilasema ja munevus Itaalia mesilased on rahulikud ja vagurad. Mesilasema muneb tihedalt ja korrapäraselt ning jätkab munemist ka tarust välja tõstetud kärjel. Mesilasema munevus on munemise kõrgperioodil 1600....2500 muna ööpäevas, see on ühtlasi kõige suurem munevus võrrelduna teiste mesilasrassidega. Iseloomult
konvektsioon- soojuse liikumine õhu- või veevooluga osmoregulatsioon- kehavedelikes ja rakkudes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. osmoretseptorid- rakud, mis on tundlikud kehavedelike osmootse kontsentratsiooni suhtes. soojusbilanss- soojusliikide summa, mida organism saab,kulutab või akumuleerib. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol. Termoneutraalne tsoon- temperatuurivahemik, mille juures kehatemperatuuri hoidmiseks ei kulu lisaenergiat veebilanss- veekoguste summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib.
pinnaga on arvestuslikud soojakaod läbi akende ja seinte enam-vähem võrdsed. Arvestuslikud soojakaod läbi katuse ja põranda on veelgi väiksemad. AEROC poorbetoontoodetest terviklahenduses puuduvad külmasillad korruste vahelagede juures. Soojapidavad välisseinad ja aknad tagavad sisepindade ühtlase temperatuuri ja seeläbi soojusliku mugavuse kogu majas. Energiasäästliku hoone saavutamiseks on oluline, et hoone välispiirded oleksid õhutihedad ja ei toimuks märkimisväärset soojakadu läbi õhulekete. Praktilised õhutiheduse mõõtmised on näidanud, et AEROC poorbetoonmajad on ühed parimad õhutiheduse seisukohalt (n50 = 1 1/h), õhutiheduse tagavad materjali kinniste pooridega struktuur ja plokkide ladumisel kasutatav peenmört (AEROC plokiliim), aga samuti projekteerimise käigus hästi läbi mõeldud konstruktiivsed välispiirete sõlmede lahendused. Arvestuslikud soojakaod läbi õhulekete on vaid 5% kogu hoone soojakadudest.
Seal kontrollitakse pidevalt vere temperatuuri. Samuti antakse hüpotalamusele naha termoretseptorite vahendusel infot väliskeskkonna temperatuuri muutustest. Nahaalune rasvkude hoiab sooja, nahk annab soojust ära: kuumas veresoonedlaienevad, eritub higi, külmas veresooned ahenevad, karvapüstitaja lihas teeb tööd (“kananahk”). Soojakadu on ka infrapuna soojuskiirgusena katmata kehaosadelt. Alumine kriitiline t Termoneutraalne Ülemine kriitiline t tsoon Organism ei suuda keskk-s 25-30C Higistamine ei jahuta, kuna higi piisavalt sooja toota eritub rohkem, kui kehast aurustub. Ainevahetus peatub Kehas väga intensiivne ensüümide
11.klass Majandusõpetuse tund 24.04.2012.a. Euroopa Liidu struktuuritoetused Vasta põhjalikult küsimustele. 1. Millised Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid? 2. Mis on struktuuritoetus? 3. Mille jaoks saab toetusi taotleda? 4. Kuidas on toetusi kasutatud? 5. Kuidas toetusprojekti kavandada? 6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10. Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Vastused 1. Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid: aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali. luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada...
Heitõhu soojust saab koguda kas vahesoojuskandjaga või otse külmaagendile. Kuna hoolduse ja keskkonna riski/kasu tõttu on külmaagendi kasutamine suurtes kogustes perspektiivitu, kasutatakse vahesoojuskandjat. Vahesoojuskandjaks on antifriisi vesilahus, mis võimaldab parema töökindluse võimalike elektrikatkestuste korral. (pilt soojustusest) Varpo Grupp OÜ on vahesoojuskandja torustike ehitamisel kasutanud erinevaid lahendusi ning jälginud nende soojakadu ja müra levikut. Oleme välja töötanud parima tehnoloogia kasutades PUR vahtu. Niiskuskindla vahu kasutamine annab parima soojuspidavuse ning väldib võimalikke liitekohtade paigaldusvigadest ja isolatsiooni niiskuskahjustusest tekkivaid probleeme. MIDA TULEB ARVESTADA Olemasolevad loomuliku ventilatsiooni kanalid võivad ollad kohati ebatihedad või ummistunud. Harva on ilmnenud ka ehituspraaki. Ventilatsiooni renoveerimisel tuleb alustada ventilatsiooni kanalite uuringuga
42-44 C tähenda see inimese jaoks ülemist letaalset ehk surmavat temperatuuri - valgud denatureeruvad ja kuna ensüümid töötavad erineva kiirusega, läheb organismi ainevahetus tasakaalust välja. Tekib mõnede ainevahetusjääkide kuhjumine. 8. Nahaalune rasvkude hoiab soojust, kuid nahk annab soojust ära. Kuumuses veresooned laienevadja eritub rohkem higi. Külmas aga veresooned ahenevad ( karvapüstitaja lihas on töös-"kananahk"). Soojakadu soojuskiirgusena tähenda infrapunase kiirguse näol. Normaalsetes tingimuste toimubki enamik soojakaost soojuskiirgusena.Suur on soojuskiirgus just katmata kehaosadelt-pea,kael,käed. SEEDEELUNDKOND toidu liikumise teekond: suuõõs neel söögitoru magu kaksteistsõrmiksool peensool jämesool pärasool pärak. Seedeelundkonnas toimub toidu mehaaniline peenestamine( hammaste abil) ja keemiline ( seedenõrede abil) lõhustamine s.o. seedeelundkonna põhiülesanne
1. soojusjuhtivus- soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale.2. konvektsioon- soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus- on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. Suhkruhaigus on ainevahetushaigus, mille puhul on häiritud süsivesikute omastamine. Suhkruhaigus ehk diabeet on krooniline haigus, mida tuleb ravida kogu elu. Suhkruhaiguse põhjuseks on insuliinierituse häired. See hormoon jõuab kehas igale poole, avaldab eelkõige mõju lihasrakkudele,maksarakkudele,rasvkoerakkudele. Insuliin aktiveerib transportvalgud, võimaldades
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- al...
Kui organismis on vett liiga palju: 1)Hüpotaalamuse retseptorid reageerivad sellele muutusele ning vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Inimese kehatemperatuur ja termoregulatsioon Inimene kuulub püsisoojaste hulka. Oleme kohastunud elama soojas kliimas: · Väike rasvakiht · Karvkatte puudumine · Higinäärmed kogu keha nahas Inimese soojusbilanss: Keha soojus tekib peamiselt ainevahetuslike protsesside käigus. · Soojuskiirgus- soojakadu infrapunase kiirguse näol · Soojusjuhtivus- Soojusülekanne kahe füüsikalise kontaktis oleva keha vahel · Konvektsioon- Soojuse juhtimine õhu- või veevooludega. · Aurustumine- Vee auramine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Vee aurustumisel neeldub suur hulk soojustjahutav toime. Termoregulatsioon Termoregulatsiooni keskuseks on hüpotaalamus. Hüpotaalamus saab infot: Kontrollides veretemperatuuri Nahas paiknevatelt termoretseptoritelt.
Kuna katuse ja seinte soojapidavus on kehv ülemised nurgad väga jahedad ning suurema õhuniiskuse korral tekkib sinna kondensaat. Elamus olemasolev loomulik ventilatsioon ei rahulda ülemistel korrustel. Maja välimised nurgaseksioonid on ehitatud silikaattellistes ja nad on soojustatud ehitusvillaga ja kaetud fassaadiplekiga. Maja samasugused silikaattellistest hoovisisemised nurgad ei ole veel soojustatud ja termopildil on näha kui suur soojakadu on siin. Üldkoosolek otsustas et kui tuleb soojustada maja, siis ülejanud osad ainult tervikuna, kuna see on väga kulukas ettevõtmine, siis peame lükkama selle edaspidiseks. Kõigepealt peame korda tegema kütte süsteemi, mis on tasakaalust väljas. Suvel 2006.a. plaanis on rekonstrueerida soojasõlmed ja tasakaalustada küttesüsteem. Majas on 3 soojasõlme. Nad asuvad sektsioonides A; E; H. Maja plaani peal on näha et sooja sõlmed asuvad maja otstes. Arvame, et nad
29. Milline on inimese soojusbilanss – kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = soojusjuhtivus, konvektsioon, aurustumine, soojuskiirgus. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 30. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Soojematel temperatuuridel toimub higistamine, mille käigus inimene aurustumise läbi püüab säilitada oma keha temperatuuri. 31. Mida tähendab termoneutraalne tsoon, mille poolest see erineb vee ja õhu keskkonnas ning miks on selline erinevus. Termoneutraalseks tsooniks nimetatakse selliseid keskkonna tingimusi, kus
Vee kaotus: uriin, higi, hingeõhk, väljaheide 31. Milline on inimese soojusbilanss kuidas me saame ja kaotame soojusenergiat. Soojusbilanss = soojusjuhtivus, konvektsioon, aurustumine, soojuskiirgus. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale Konvektsioon - soojuse juhtimine õhu- või veevooludega Aurustumine - aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, vee aurustumisel neeldub soojus Soojuskiirgus - soojakadu infrapuna kiirguse näol 32. Kuidas toimub inimese termoregulatsioon erinevatel välistemperatuuridel. Soojematel temperatuuridel toimub higistamine, mille käigus inimene aurustumise läbi püüab säilitada oma keha temperatuuri. 33. Mida tähendab termoneutraalne tsoon, mille poolest see erineb vee ja õhu keskkonnas ning miks on selline erinevus. Termoneutraalseks tsooniks nimetatakse selliseid keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat
Samas jahtumine toimub konvektsiooni tõttu. Kuna vesi keha ümber liigub pidevalt, põjustab see kiire soojakao. Kui inimene on aga õhu käes, siis juhul kui tal on riided seljas hoiavad viimased keha lähedal oleva õhu soojana (konvektsioon ei toimu nii hästi). + õpetaja küsimused: 6) Kuidas aidata a) alajahtunud; b) ülekuumenenud inimest? Alajahtunud inimese abistamisel tuleb eelkõige vähendada tema soojakadu (nt anda tekk ümber, mitte visata lõkkesse). See võimaldab kehatemperatuuril järk-järgult normaalsele tasemele tagasi tõusta. 7) Higistamise kasulikkus või kahjulikkus. Kasulik: * aitab vajadusel keha jahutada, kuna higi aurustumisel neeldub suur hulk soojust; * on osa eritamisprotsessist osa jääkainetest eemaldatakse kehast higi kaudu. Kahjulik: * liigne higistamine võib põhjustada dehüdreerumist, mille tagajärjel muutub veri viskoosseks ega voola enam vabalt
(soojus liigub alati kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale) Erinevatel materjalidel on erinev soojusjuhtivus. (õhk on halb soojusjuht, vesi hea soojusjuht, soojuskadu toimub vees 25-30 korda kiiremini kui õhus) Halva soojusjuhtivusega ained on head soojusisolaatorid. Inimesel täidab soojusisolaatori rolli nahaalune rasvkude. - konvektsioon soojuse juhtimine õhu- või vee vooludega (riided vähendavad soojakadu tekitades naha lähedale liikumatu õhu kihi) - aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks vee aurustumisel neeldub suur hulk soojust (seega jahutav toime) - soojuskiirgus soojakadu infrapunase kiirguse näol suur on soojuskadu katmata kehaosadelt (pea, kael, käed) Kriitilised temperatuurid 25º 30º C ei kulu püsiva temperatuuri säilitamiseks energiat termoneutraalne tsoon Ülemine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures vereringe
Alatemperatuur Hüpotermia on seisund, kus pärasoolest mõõdetud temperatuur on alla 35°, nahk on kahvatu, kuiv ja tsüanootiline. Organismis ei teki nii palju soojust, kui seda kaotatakse, mistõttu temperatuur langeb. Perifeersed veresooned ahenevad, vereringe takistus suureneb ja vererõhk tõuseb. Temperatuuri edasisel alanemisel pulss aeglustub, vererõhk hakkab langema. Ilmnevad rütmihäired, tekib teadvusetus. Õendustegevus alatemperatuuri korral · valid transportimise ajal soojakadu, · eemalda märjad/niisked riided, · kata patsient sooja tekiga, · väldi aktiivset välist soojendamist, · manusta 37 kraadini soojendatud vedelikke, · tõsta kehatemperatuuri soovitavalt kiirusega 0,6 kraadi tunnis, · kontrolli elulisi funktsioone, mõõda temperatuuri ja jälgi uriini eritumist. Temperatuuri muutust põhjustavad tegurid · vanus mõjutab põhisoojust; eakatel hakkab temperatuur langema, · naistel menstruatsioonitsükkel, · liikumine,
Ei pea alati elamumaju ehitama, vaid saab ka muud (aeda). • Kombineerida saab erinevaid maakasutusfunktsioone- segahoone: 35% äri ja 65% elamukorterid (Saaremaa Apteegi maja), 1. ärikorrus 4-4.5 m kõrge. * Kirjelda madal-tiheda (L- kujulised majad) hoonestuslahenduse majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi eeliseid. Majanduslikud eelised- kokkuhoid seinte/lagede ehituse osas, sest topeltkasutus mitme korteri poolt. Ka majandamine on odavam, soojakadu on väiksem (2 külge 4 asemel, kust võiks soojus lekkida), madal hoone ei tõmba külmi õhumasse ja pole tuuletõmbust (talvel soojem nende ümbruses). Kui küttekulud madalamad, siis põletatakse ka vähem energiat. Sotsiaalsed eelised- suurem omanikutunne, naabrisuhted head ja lähedased, naabrivalve, aktiivsemad ja motiveeritumad elanikud. Ökoloogilisi eeliseid- kuna see ruum on arhitektuurilise lahenduse tõttu jaotatud
kore materjal- nn tugiaine: hakkpuit, jäme saepuru, põhk vms. Mida koredam on kompostitav materjal, seda paremini õhk liigub, massi poorsus peaks olema 20-35%. õige poorsusega aunades on õhustus loomulik: soojad lagugaasid tõusevad üles ja altpoolt tuleb asemele välisõhk. Värske kompost vajab hapnikku rohkem kui vana kompost. Suur aun tiheneb enense raskusest kiiresti ning vajab kobestamist. Komposti aitab õhustada korralik läbisegamine, kuigi sellega kaasneb soojakadu. Bioloogilise aktiivsuse olulisemaid tegureid on temperatuur. Külmas, alla 5 kraadi kompostiaunas elutegevus peaaegu puudub ning loid kuni 20 kraadini. Soojemas keskkonnas bioloogilised protsessid hoogustuvad: iga 10 kraadi kohta suureneb mikroorganismide aktiivsus ligikaudu kaks korda. Komposteerumist kiirendab toormassi jahutamine. Olmejäätmed soovitatakse peenestada nii, et tükisuurus oleks 2,5-5 cm. Komposteerimisel on oluline ka massi pH. Enamikule bakteritest sobib vahemik 6- 7.5
Sellele kulub rohkem kui neli viiendikku kasutatavast gaasist ja elektrist. Oma planeedi säästmiseks saame me palju ära teha – eelkõige kasutada enda soojas hoidmiseks vähem energiat. Kui Rootsis soojustatakse maju kõrgtasemel, siis näiteks Britid omavad viletsamaid ehitusnorme terves maailmas. Britid lasevad pea poole soojusest seinte ja katuse kaudu välja; ainuüksi laepealse soojustamine hoiaks kokku kolmandiku küttekulust. Tühimikseinte täitmine vähendaks soojakadu lausa 60%. (Berry, 2007) Toiduvalmistamisele ning külmikute ja pesumasinate kasutamisele kokku kulub pool kodus tarbitavas elektrist. Seega säästlikumate variantide leidmist tuleks esialgu alustada just köögist. Mõistlik oleks kaaluda gaasipliidi soetamist – selle energakulu on küll veerandi võrra suurem, kui elektripliidil, aga tarbitud energia hind on neli korda odavam. Võimaluse korral oleks kõige targem variant kaaluda hoopis puudega köetava pliidi soetamist.
aurumise teel. Termoneutraalsuse ehk komforditsoon on keskkonna temp vahemik, mille puhul soojustootlust ja soojusest vabanemist pole kehatemperatuuri säilitamiseks vaja reguleerida. Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad liigset soojakadu komforditsooni alaosas (loomad tõmbuvad kerra, lamavad üksteise vastas jne). Ülemine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad looget soojakadu komforditsooni ülaosas (soojuse väljumine kiirguse, konduktsiooni ja aurumise teel, loomad paljastavad vähese karvaga alad jne). Õhuniiskus on õhus esinev veeauru hulk. Loomaruumide õhus on veeauru alati rohkem kui atmosfääri õhus
aurumise teel. Termoneutraalsuse ehk komforditsoon on keskkonna temp vahemik, mille puhul soojustootlust ja soojusest vabanemist pole kehatemperatuuri säilitamiseks vaja reguleerida. Looma termoregulatsiooni mehhanismid töötavad minimaalse koormusega ja kehatemp reguleeritakse eelkõige käitumuslikult ja perifeerse verevoolu abil. Alumine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad liigset soojakadu komforditsooni alaosas (loomad tõmbuvad kerra, lamavad üksteise vastas jne). Ülemine kriitiline temperatuur: käitumuslikud muutused, mis pidurdavad looget soojakadu komforditsooni ülaosas (soojuse väljumine kiirguse, konduktsiooni ja aurumise teel, loomad paljastavad vähese karvaga alad jne). Õhuniiskus – on õhus esinev veeauru hulk. Loomaruumide õhus on veeauru alati rohkem kui atmosfääri õhus
23 ... Ruumiõhk hakkab kaotama soojust välisseinte ja akende kaudu soojusülekande teel sõltumata ventilatsioonist niipea, kui välistemperatuur on sisetemperatuurist madalam.Põhjamaades on välisõhk reeglina külmem kui siseõhk ja soojus liigub läbi piirdetarindite hoonest välja. Soojuskadu on alati (üldjoontes) proportsionaalne sise- ja välistemperatuuride vahega. Soojakadu läbi piirdetarindi sõltub Piirde pindalast Tarindi soojapidavusest Eraldatavate keskkondade temp.vahest Ajast Kahte viimast iseloomustatakse kraadpäevade ja kraadtundide arvuga kütteperioodil. Pinnasele toetuva põranda soojajuhtivus sõltub põranda perimeetrist, sokli soojustusest ja pinnase omadustest (arvutatakse teistmoodi kui seintel vt.standardid) Temperatuur ja niiskus piirde sisemuses on välja arvutatav. Kihtide
• Naise organism kasutab valke energeetilisel otstarbel oluliselt säästvamalt – vähe testosterooni, mis valgusünteesi soodustab. Aeroobne töö: • Laktaadiarvud sarnased • Hapnikuvõlg sarnane Ainevahetus: • Ainevahetuse põhikäive – Naistel 10% madalam kui meestel – naine kulutab vähem energiat organismi elus hoidmiseks o Suurem nahaalune rasvkude Parem soojusisolatsioon Väiksem soojakadu o erinev keha koostis Vähem lihaseid - väiksem energiakulu o Androgeensed steroidid • Ainevahetuse lisakäive Termoregulatsioon: • Kuumuse taluvuse piir – Ühesuguse suhtelise intensiivsuse korral sarnane – Naine saavutab maksimaalse taluvuse piiri kiiremini • Koormusel naise organism ei kuumene liiga üles – Meestel maratonijooksus 41 – 41,5oC Soojuse äraandmine:
1. soojusjuhtivus soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need kehad on omavahel kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale. 2. konvektsioon soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. Kriitilised temperatuurid: Alumine kriitiline temperatuur See saabub siis kui inimene ei suuda sooja toota, mistõttu ainevahetus aeglustub ja lõpuks peatub. Hüpotermia e. vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi. Kui temperatuur langeb alla 2538 kraadi, on see surmaga lõppev. Termoneutraalne tsoon
tootmine). Loomaarsti ja botaanika seos looma terviserikke korral kasutame rohtu Paljudel juhtudel on taimed kahjulikud, põhjustavad tervisehäireid võ rikuvad loomakasvatuslikku toodangut(piimale värvi anda, liha maitse, lambavill). Taimerakk · Koosneb rakkudest, erineb loomarakkudest ehituselt o Rakukest o Vakuoolid rakumahlaga o Kuju ja suurus väga mitmesugune(oleneb asukohast). Optimaalne on ümmargune kuju, sest soojakadu väikseim o Ainuraksed on kerakujulised Kuju järgu on kaks rühma: 1. Parenhüümsed rakud pikkus ja laius enamvähem samad 2. Prosenhüümsed rakud pikkus ületab kordades laiust Elus rakus rakumahl liigub. Eristatakse kolme liikumist: 1) Rotatsioon plasma liigub ühes suunas 2) Tsirkulatsioon erisuunalised liikumised 3) Voogamine raku sisu rütmiline liikumine Plastiidid esinevad taimedel 1) Kloroplastiidid
Lindude ja imetajate kehatemperatuur ei sõltu välistemperatuurist. Neid loomi nimetatakse püsisoojasteks. Temperatur nende kehas on püsivalt kõrge ja nad suudavad seda hoida kindlates piirides. Normaalse kehatemperatuuri hoidmisel on oluline osa ka nende täiuslikumal seede, hingamis ja vereringe elundkonnal. Lindude ja imetajate kehatemperatuur on enamasti välistemperatuurist kõrgem. Külmemates tingimustes vähendavad püsisoojased soojakadu ja suurendavad soojuse tootmist, kuumemates tingimustes toimitakse vastupidi. Temp. langedes toiduvajadus suureneb, sest kehatemp. hoidmiseks kulub rohkem energiat. 11. Selgroogsete loomade looteline areng. Kehaväline ja kehasisene viljastumine. Moondega areng ja otsene areng. Võrdle erinevaid selgroogsete klasse. Areng on protsess, mille käigus ehitus ja elutegevus keerustuvad. Looteaegne areng imetajatel sünnitusega. Lootejärgset aregnut on võimalik jaotada kolme gruppi:
mahe ja tagasihoidlik. Sellist põrandat on kerge hooldada ja tema eluiga on kestev. Kivipõranda ainuke puudus on see, et ta pole iseenesest soe. Selle vastu aitab põranda alla paigutatud elektriline põrandaküte. Soe põrand on eriti mõnus saunas ja vannitoas. Küte põrandas kütab soojaks ka toa enda. Keraamilise plaadi alune pind peab olema kindel. Kõige sobivam on selleks valatud betoonpõrand. Küttekaabli all peab põrandas olema korralik soojustus, et vältida soojakadu allapoole. RULLMATERJALINA on vinüülkatet kõige lihtsam paigaldada. Valik on väga rikkalik paljudes mustrites ja värvi- toonides. Head vinüülkatet iseloomustab paks ja kulumiskindel pealiskiht, mis annab vastupidavuse kuni 15 aastaks. Väga odavad vinüülkatted võivad oma väljanägemisega ära petta. Iga raskem ese jätab põrandale jälje, raske on eemaldada sinna tekkinud plekke ja nad kipuvad kiiresti näotuks muutuma.
Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk e. koerakk. Somaatiliste rakkude hübriidimine - rakutehnoloogiline protseduur, milles liidetakse üheks hübriidrakuks geneetiliselt olemuselt erinevad somaatilised rakud (nt. normaalne lümfotsüüt ja vähirakk või hiire ja inimese koerakk). Soojusbilanss - soojusliikide summa, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Soojusjuhtivus - soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, temaga kontaktis olevale kehale. Soojuskiirgus - soojakadu infrapunase kiirguse näol. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus - sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. Sööde - vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote,
esimestel minutitel või kutsuda esile hingamishäireid. Teatud jahtumisstaadiumil negatiivse soojabilansi korral lülitab organism sisse oma vahendi kehatemperatuuri püsivana hoidmiseks külmavärina. Värin on terve organismi normaalne reaktsioon jahtumisele ja annab tunnistust sellest, et on saabunud viimane jahtumise staadium, millest organism on võimeline veel ise jagu saama. Sellega kaasneb nahalähedaste veresoonte ahenemine, et vähendada soojakadu kiirguse teel, mis teeb naha katsudes külmaks. Hakkavad tõmblema ka näolihased ja hiljem skeletilihased. Seejuures kiirenevad hapendusprotsessid organismis, mis annab täiendavalt sooja. Pikaajalised külmavärinad võivad viia ülekurnatusele. Tuleb meeles pidada, et värin on kaitsereaktsioon organismi jahtumisele ja ülekurnatus saabub ülejahtumisest tunduvalt hiljem. Vastupidiselt laialt levinud arvamisele, et
Palaviku korral suureneb koormus südamele-veresoon- konnale ning langeb organismi töövõime. Temperatuuri tõusu perioodil toimib organism nagu külma ilma korral nahk muutub vereringe vähenemisest kahvatuks, inimene hakkab külmetama ja väri- sema ning vajab lisaks soojemaid rõivaid ja tekke. Palaviku alanemise faasis on seevastu vajalik soojakadu suurendada nahk muutub punakaks, tekib palavus ja suureneb higistamine, inimene vähendab riietust. Kehatemperatuur langeb, kui vähendatakse riietust ja tekke, õhk ruumis muudetakse jahedamaks. Mida halvemas seisundis on haige, seda olulisem on pidurdada palaviku tõusmist väga kõrgeks. Kindlasti tuleks pöörduda arsti poole, kui Reeglid arsti juurde
kontaktis. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalkama temperatuuriga kehale. 2. konvektsioon- soojuse juhtimine õhu või vee kaudu. 3. aurustumine- aine muutumine vedelast olekust gaasiliseks, millega kaasneb suur soojushulga neeldumine. Kui ümbritseva keskkonna temperatuur on keha temperatuurist kõrgem, siis on keha jahutamine võimalik ainult aurustumise e. higistamise teel. 4. soojuskiirgus- on soojakadu infrapunase kiirguse näol. eriti suur on see katmata kehaosadel. Kehas on kõige halvema soojusjuhtivusega rasvkude. 109. Produktiivsus: primaarproduktsioon, neto- ja brutoproduktsioon, sekundaarproduktsioon. Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmatoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu. Primaarproduktsioonil baseerub kogu elusloodus.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
