veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm. Jüütimaa lääneosas on sandurtasandikud. Läbi poolsaare keskpaiga jooksva viimase jäätumise aegsest mandrijää piirist, on kesk ja idaosa künklikum. Seal asub ka maa kõrgeim looduslik punkt Møllehøj (kõrgus merepinnast 170,86 m). Taani kõige madalamad alad on poldrid, mis asuvad mõni meeter allpool merepinda. Taanis on valdav heitlik parasvöötme mereline kliima. Talved on lumevaesed ning soojad, suved vihmased ja jahedad. Kõige külmema kuu temperatuur ulatub harva alla nulli. 4 Väinad on alati jäävabad. Jõed on lühikesed, kuigi pikim jõgi Gudena on 158 kilomeetri pikkune. Suurim järv on Sjaellandil asuv Arreso järv 42 km2. Pinnakatteks on enamasti moreen, nagu mujalgi Läänemeremaades. Poolsaare läänerannik on liivane, levinud on luited (taani keeles klitter). Metsa on vaid 12%
arvestati järgmiste teguritega: 1. Hoone kompaktsus 2. Soojapidavad välispiirded, külmasildade puudumine 3. Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem 4. Minimaalsed soojakaod infiltratsiooni tõttu 5. Suure kasuteguriga küttesüsteem Hea ja meeldiva sisekliima saavutamiseks on olulised järgmised tingimused: 1. Piisav ja ühtlane õhuvahetus, minimaalselt 0.6 korda tunnis 2. Sobiv sisetemperatuur ja õhu relatiivne niiskus 3. Soojad ilma külmasildadeta seinpinnad 4. Toatemperatuuri ja väliseina sisepinna temperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 2°C Seinte, katuse ja põranda U-arvud jäävad antud maja puhul vahemikku 0,15...0,2 Wm²/K. Kasutatud akende U-arv on 0,82 Wm²/K. Seega AEROC madalenergia majal välispiiretes kasutatud U-arvud vastavad valitsuse määruses Nr. 258 esitatud soovituslikele U-arvudele. Tänu akende väiksemale kogupinnale võrreldes köetava
Varre eluiga kestab kaks lisada veel sõnnikut aastat Istutada võib kui ilmad Teisel aastal vars viljub on pikali soojad ja siis kuivab Multsitakse pärast, et Annab kergesti umbrohtu tõrjuda juurevõsu Sõstrad Mitme aastane põõsas Vajab päikest, kasvab Viljakad liivsavi ja Paljundatakse Kui kasvatada kuivadel
· SSRI-id ehk selektiivsed serotoniini tagasiside inhibiitorid. Nende ravimite eelis eelpoolnimetatud grupi ees on nende parem taluvus ja suurenenud turvalisus kasutamisel. · Antidepressantide kasutamisest ravimsõltuvust ei teki. Värviteraapia Valgusteraapia Meditatsioon Õnnelikumad on need inimesed: · kellele on looduse poolt antud kaasa võime kogeda pigem positiivseid kui negatiivseid emotsioone, · kel on lähedased ja soojad suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, · kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle alusel, mida teised teevad või mis teistel on, · kes oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. · Õnn ei ole rahas, kuid rikkus ei tee inimesi õnnetuks. Inimesed ei ole õnnelikud mitte seetõttu, et on terved ja neil on suurem sissetulek, vaid nad on terved ja edukamad seetõttu, et on õnnelikud.
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest...
Millises loodusvööndis riik asub? Sega- ja lehtmetsavööndis. Võrdle temperatuuri kõikumist ja sademete hulka Eestiga? Talvekuudel on keskmine temperatuur –4...–5°C. Suvekuudel on keskmine temperatuur 15...18°C. Aastas sajab keskmiselt 550–800 mm. Millised on valitsevad tuuled? Läänetuuled. Kuidas mõjutab kliimat asend merede suhtes ja mäestikud? Kuna seal merd ei ole on seal maismaa kliima. Talved külmad, suved soojad. Mäestike tõttu on ilmad muutlikud ning mõnes kohas sajab rohkem kui mujal. Millised keskkonnaprobleemid esinevad valitud riigis? Mõnel pool on õhusaaste liiklse tõttu. Väga suur probleem on tööstusreostus ja suusatamine ning matkamine kahjustab Alpide loomastikku ja taimestikku. 4. Millised suuremad jõed voolavad valitud riigis? Doonau (2850 km), Drava (725 km), Inn (510 km). Millised jõed on laevatatavad? Doonau.
Florence Nightingale suri 13. august 1910. aastal. Tema algatatud kooli asemel on praegu Florence Nightingale'i muuseum ning teda peetakse kuni tänaseni õendusteaduse algatajaks. (Florence Nightingale Biography, 2014) Õendusteooria Florence Nightingale'i teooria kohaselt on õenduses kolmteist kriteeriumit, mida tuleb järgida. 1. Ventilatsioon ja puhtus. Ventilatsioon ja soojus on patsiendi heoluks äärmiselt vajalikud. Patsient ning patsiendi tuba peavad olema soojad, aga samas ka õhutatud ning ilma igasuguste lõhnadeta. Siseruumis tuleb õhk hoida sama puhtana kui see on väljas, kuid ilma mürgiste lõhnadeta. 2. Maja puhtus. Maja peaks olema puhas. Selle all on Nightingale mõelnud värsket õhku, puhast vett, korralikku äravoolu, puhtust ja valgust. Õde peab kindlustama patsiendile värske õhu ja puhta vee, mis oleksid lõhnavabad ning hoolitsema piisava valguse eest. 3. Peen vaatlus
Juurviljadest valmistati suupisteid(sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Väga oluline tähtsus on 3 vene köögis ka viinakõrvale mõeldus sakuskadel ehk sakusmentidel ehk suupistetel, kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos oma vääramatu koht. Vedelad soojad toidud olid Venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhaa ja värske kapsa supp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. 19 saj said vedelikuga soojad toidud ühise nimetuse supp. Koos ristiusu levikuga jagunes vene söögilaud kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaeg viiski rohkearvuliste seene, jahu, juurvilja ja kalatoitude tekkimiseni, kuna paastuajal ei tohtinud süüa piima ega liha toite, muna ja suhkrut, range paast
· Austrid · Vähid · Homaarid · Assortiid-liha,kala, puuviljad, · Sekser-kuus külma või sooja suupistet · Kihilised ja suured võileivad · Kokteili salatid Kuumad suupisted: Serveeritakse tavaliselt samas nõus, kus valmistatakse. Serveeritakse nii, et saaks süüa ka noa ja kahvliga. Neid võib ka süüa lusikaga. · Vähk, homaar, teod · Erinevad krabid · Seened · Viinerid, lihapallid · Soojad võileivad,korvikesed, pliinid, pirukad · Fondüü · Raklett-sveistipärane variant kus sooja sulatatud juustuga valatakse kartulid üle. Supid Supid on kas soojad või külmad. On kas tükikestga supp või püreesupp. Serveeritakse kahte moodi. Vanaaegne-pannakse valmis ja kõik tulevad lauda. Moodne- inimesed istuvad lauas, taldrik tühjalt ees ja siis tõstetakse, tõstab perenaine/kelner. Serveeritakse ainult üks kord. Kui on kõrval pirukas/leib-vasakule poole leivataldrik
1. Keedetakse esmalt muna-piimakaste ning jahutatakse see 25 kraadini. 2. Vahukoorele lisatakse jahutatud kaste, maitseained ja ettevalmistatud tarrendaine. 3. Segu pannakse kiiresti serveerimisnõudesse või vormidesse tarduma. 51. nimeta 3 külmutatud magustoitu 1. Jäätised 2. Parfeed e. pooljäätised 3. Sorbetid 52. mis temperatuuril serveeritakse magustoite (soojad, külmad, külmutatud)? · Külmad serveeritakse 10 - 14°C · Soojad serveeritakse 65 - 75°C · Külmutatud serveeritakse külmutatult ( ~ -14 .. -12°C) 53. kui palju serveeritakse kisselli portsjonisse? Igale sööjale arvestatakse 1,5 - 2 dl (150 - 200 g) kisselli. 54. kuidas valmistatakse kohvijooke (late, capuccino, türgi kohv, kannukohv jne.) Caffe Latte 1. Kuumutage piim (63°C - 65°C). 2. Valmistage espresso espressokannu. 3. Segage piima (kannu keerutades) kuni kuumutatud ja vahustatud piim on omavahel segunenud.
See asub Lomi piirkonnas Opplandis, Jotunheimeni rahvuspargis. Kuid Norras asub ja riigi ja Euroopa sügavaim järv Hornindasvatnet. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kelleni pääseb lahtiste vete kaudu, kuid kelle kiliima on mõnus ja mahe.Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhjasuunas Norra merele kanduvad soojad hoovused. Norra kliima kõigub aastate lõikes päris palju. Madalaim temperatuur, -51C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas.Ülejäänud skandinaavia kliima erineb Norra omast. Maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu valitseb seal suhteliselt kontinentaalne kliima.
(klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku (laulavad muuseas nemad ise ja pole põhjust kohkuda, sest kõigil on väga meeldivad hääled). Kogumiku nimeks on ,,No tere, Juhan!" LUULENÄITED veereva elu ragin kõik ikka igavikku puutrepi tuttav nagin ma kohtan päkapikku männimetsas homme kell kolmveerand 12 ja meil on kena komme suudelda teineteist puude tüved on soojad soe on päkapikk kusagil on looja miski on igavik (,,Detsember") POJAGA RESTORANIS istun jälle restoranis toolil külm on sõbrad elu garderoob sel zeleel on liikumatud silmad mida kelner linnutiivul toob kanakotlet laseb välja rasva kuskil kaugel mõrtsuk laseb verd kallis poeg sa ruttu suureks kasva näed Pariisi Kairot Surnumerd palun arve meil on muidki käike pole tarvis tänan mis te nüüd kallis poeg sa pole enam väike nüüd pead teadma kuhu ennast müüd
Vitraaz on kindlasti üks kauneimaid klaasikunsti osi, mida tuntakse peamiselt maalitud või mosaiigist koosnevate akende järgi pühakodadel. Eestisse jõudsid vitraazid 13. sajandi paiku ning tänapäeval kasutatakse neid palju loomingulisemalt. Igasugused ruumid saab muuta läbi värvilise klaasi langeva valguse õdusamaks ning tujuküllasemaks ja lõpuks ei pea nad üldse akna ees olemagi vitraaz valgustatud seinaorva ees annab sama elamuse. Vitraazid on ühtmoodi soojad ja kodused nii uutes eramutes kui ka tüüpmajade korterites akna ette riputatuna. Samamoodi erinevad vitraazide hinnad ja Disainklaasi klientideks ongi väga erinevad inimesed alates Lasnamäe pensionärist ja lõpetades suurärimehega. Töö hind sõltub puhtalt kasutatud tehnoloogiast. Klassikaline vitraaz erinevad klaasitükid ühendatakse H-kujulise tinaprofiiliga ja joodetakse kokku. Nii valmibki taies viisil, nagu neid on tehtud sajandeid.
- soolsus mõjutab elustikku, nt liikide arvu (suurim 35-40 juures, väikseim 5-15 juures) - merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele (selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust) - kus on palju planktonit, on palju kalu! - maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt: - Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna - Amazonase ja Kongo suudmepiirkonnad on madala produktiivsusega, sest hoovused kannava ära sealt - kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Aafrika lääne- ja idarannikul. 3 Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi - võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega
Elektri-ja magnetvälja muutused laines- muutuvad ajas ja ruumis sinusoidselt ja samas faasis. 2 Valgus ja värvus: Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm Põhivärvid on punane, roheline, sinine (RGB) Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus: Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4. Valguse difraktsioon:
väga kergelt. Oma õpetajatesse suhtub ta austusega kuid talle eriti ei meeldi rääkida nendega, sest õpetajad kipuvad tihti talle moraali õpetama ning Holden ei kannata seda. Et pääseda pikemast vestlusest või piinlikust olukorrast, on Caulfield võimeline pisivalesid kokku rääkima. Vanematega pole tal head suhted, sest ta kukub pidevalt koolist välja ning isa ja ema ei ole rahul sellega, samas aga kellegi vanemad poleks. Holdenil on väga soojad suhted oma venna D.B.-ga ning õe Phoebega, neid ta austab ning armastab kõige rohkem. Ta arvab, et D.B. On väga andekas, kuid muus selle ande maha, minnes Hollywoodi. Oma vennaga ta ei suhtle palju, sest nad on väga kaudseks jäänud. Phoebe, kes on oma vanuse kohta väga tark ja taibukas, on Holdeni suur jutukaaslane. Pencey'st välja kukkudes, igatses Caulfield kõige rohkem jutuajamisi oma väikese õe Phoebega. Lõpuks ta jõudiski koju ning palus Phoebelt abi ning raha, mille ta ka sai
eldes hammas peale aga Eestis elavatele hallipassi omanikele. Eesti valitus on aega-ajalt arutanud ka teema, et kui moodustataks palgaarmee, siis ehk liituksid sellega ka kodakondsuseta inimesed. Minu arust on aga see teema vga vastuoluline. Eesti Vabariigis on enamati hallipassiomanikud vene keelt knelevad ja vene meelsed isikud, kelle sjavkke kaasamine ei oleks Eesti julgeolekule kasulik. Juba Eesti Vabariigi ajaloos on nha, et eestlastel pole kunagi eriti soojad suhted venelastega olnud. Venemaa on Eestit korduvalt okupeerinud ning isegi tnapeval, demokraatlikus maailmavaates, diskrimineerivad venelased eestlasi. he kige selgema nitena vib tuua keele kasutuse. Venelased on ldjuhul kindlal arvamusel, et kuigi nemad elavad Eestimaal, peab eestlane ra ppima vene keele, mitte aga venelane eesti keele. Kui aga eestlaste ja venelaste vahel on juba tsine keelebarjr, ei ole see aga ka kuidagi kasuks Eesti julgeoleku tagamiseks. Seega, olen kindlal
Eemaldasin tulelt, segasin ja lasin jahtuda. Kui baklaava oli valmis, valasin soojale koogile aeglaselt peale külma suhkrusiirupit. Lasin jahtuda ja lõikasin kooki tükkideks. 24.08 valmistasin kebabi 25.08 abistasin kokka 4. Kokkuvõttev analüüs Esimest korda praktikale minnes oli asi võõras, aga sellega harjus ruttu ja tekkis rutiin. Seadmete tundmaõppimisega oli nii, et mõned seadmed said kohe alguses selgeks, kuid osad on siiamaani natuke rasked, näiteks soojad ahjud. Seal peab kindlaks määrama erinevad programmid ja temperatuurid erinevatele roogadele. Kõige lihtsam seade oli elektri pliit. Kokkuvõttvalt võib öelda, et iga asi vajab harjumist. Õppisin ka valmistama uusi toite, mida ka kodus järgi proovisin. Kokkuvõttvalt võib öelda, et enamus, mida praktikal olles õppisin, oli uute roogade valmistamine. Meeldis koostöö personaliga ja see, et sai palju asju ise teha algusest lõppuni.
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3
Hoone õhutiheduse mõõtmisel ja piirdetarindites õhu lekkekohtade avastamiseks tekitatakse hoones (ruumides) alarõhk, mis vastab tuule kiirusele ligikaudu 10 m/s. Õhutiheduse seade ei näita täpselt, kus on piirdes lekke kohad, selleks saab kasutada märkesuitsu andureid või termovisiooni. Suuremad lekkekohad on võimalik avastada ka käe tundlikkuse abil. Hea soojustusega majas on kõik pinnad suhteliselt ühtlase temperatuuriga, põrandad on soojad, välisseinalt ei hõõgu külma jne. Investeerides rohkem välispiirete soojapidavusse, saame kaasa parema sisekliima. Optimaalne soojustuse määr: määratakse piirdetarindite majanduslikult põhjendatud soojajuhtivus piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse ja piirdetarindit läbiva küttesooja maksumuse summa minimeerimise kaudu tasuvusaja jooksul. Puitehitiste enimlevinud vead ja kahjustused:
Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtluseks üleujutuste korral, kus on hävinud enamus osa saagist. 1.3 Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temp. ,aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas) Ungari valitseb mandriline paraskliima, mille neli aastaaega on enam-vähem ühesuguse kestvusega. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad ja üsnagi sademete vaesed. Aasta keskmine temperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel keskmised temperatuurid 20 °C. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta kõige külmem kuu on jaanuar (kuu keskmine temperatuur -3º (madalaim temperatuur umbes -25º), kõige soojemad ilmad on augustis, kui kuu keskmine temperatuur on +22º (maksimaalne temperatuur võib tõusta kuni +35º-ni)
Kiud soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega. Märkimisväärselt pehme. Hüpoallergeeniline, pole vett tõrjuv. Pole nii elastne ja tugev kui lambavill. Kasut: peakatted, kindad, sallid kampsunid, tekid, vaibad jne. GUANACO (WU) Värvus: kollakas - või punakaspruun. Keskmise peenusega. Pehme ja soe. Kasut: jämedakoeline riie ja vaibamaterjal. VIKUNJA (WG) Kiud väga soojad ja pehmed. (Kiud lukustaab sissetuleva õhu) Vill kallis. Väga peen, läikiv, elastne, haruldane kastanpruun või valge värvus. Kasut: maailma pehmeim mantliriie. Sokid, kampsunid, ehted, sallid, ülikonnakangad. KARUSLOOMAVILL ANGOORAVILL (WA) Angooraküülik Inglise-, prantsuse-, saksa- ja satiinangoora Angooravill rineb kõigist teistest villadest: tooted on väga-väga pehmed, vill on täiesti sile. Üks kergemini vanuvaid villasid.
PHPP ja õhupidavust peab olema mõõdetud meetodil Blower-door test, kusjuures mõõdetav väärtus on n50 näitaja, standardi EVS-EN 13829 alusel. Passiivmaja kriteeriumid on natuke erinevad eluhoone ja muu otstarbega hoone jaoks. Kui kõik passiivmaja kriteeriumid on täidetud, võib hoones eeldada väga head sisekliimat. Tänu soojustagastusega ventilatsioonile, heale isolatsioonile ning õhupidavusele on hoones. võrdselt soojad pinnad: sarnane sisekliima kogu aeg kogu majas, sarnane temperatuur kogu aeg, puhas meeldivalt soe ja värske õhk, pole tõmbusi. 5 3. PASSIIVMAJA PÕHIMÕTTE JA EHITUS Paljud uuringud tõdevad, et kõrge energiatõhususe, hea sisekliima ja majanduslikus ei ole üksteist välistavad. Passiivmajas peaks see olema saavutatud. Varasemaga võrreldes
Stratosfäär ulatub 50-56km kõrguseni, suurem osa sellest sfäärist moodustab osooni kiht. 3. Mesosfäär ulatub 85km kõrguseni, seal on temperatuur järsus languses ja gaasimolekulid muutuvad 4. Termosfääris tekivad virmalised 5. Termosfäär läheb üle järk-järgult kosmose ruumiks. 3. Nimeta kliimatekketegurid: Geograafiline laius, päikesekiirguse hulk, päikesekiirguse jaotumine aasta jooksul, valitsevad õhumassid, mererannast kaugus, soojad ja külmad hoovused, kõrgus merepinnast, pinnamood, mäeaheliku suund, valitsevate tuulte suund. 4. JOONIS: Otsene kiirgus on joonisel kolm noolt päikesest alla Hajuskiirgus. Pilvedelt tagasipeegelduvad nooled. Soojuskiirgus- parem nool, maapinnalt üles Peegelduvkiirgus- vasak maapinnalt peegelduv nool. 5. Kiirgusbilanss on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. 6. Kasvuhoone efekt avaldub osooniaukudes ja kasvuhoone efekti
maailmamere soolasusest. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres. Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on Krimmi lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid Siberist Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad -30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 °C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes. Avameres on veetemperatuur talvel +6..
Wieder von Ihnen zu hören teist jälle kuulda Lass mich nicht zu lange auf eine Antwort warten ära lase mul liiga kaua kirja oodata Mach's gut! ole tubli Grüss` ... von mir tervita ...minu poolt Herzliche Grüsse an... - südamlik tervitus....(kellelegi) Das ist alles, was ich Dir zu sagen hatte see on kõik, mis mul oli Sulle öelda. Leider konnte ich früher nicht beantworten kahjuks ei saanud ma varem vastata Einen dicken Kuss schickt... soojad suudlused saadab (ich wünsche Dir...) Alles Gute kõike head
omadused. Tegelikult on tulemus see, et punane tundub äkitselt olevat odav või trotslik, sinine muutub usaldusväärsest ja efektiivsest külmaks ja kalgiks ning hall masendab kõiki. Neli värvigruppi ja nende põhilisi omadusi võiks lühidalt kirjeldada alljärgnevalt: 5 1.1 Selged õrnad ja soojad värvid, mis ei sisalda musta. Sellesse gruppi kuuluvad sarlaki- ka korallpunane, virsikuvärv, nartsissikollane, smaragdroheline, taevasinine, lilla. Selle grupiga seotud isiksuslikud omadused on kergus, soojus, sõbralikkus, uudsus, noorus, elavus, värskus, puhtus ja optimism. Selle värvigrupi negatiivsed omadused on kerglus ja ebaküpsus.
Külmad võileivad Näiteks väikseseid võileibu serveeritakse kohvi- ja teelaual või külmlaual. SALATID Salatitel on meie toidulaual tähtis koht, kuna nendes saab kasutada koos väga mitmesuguseid toiduaineid janende kasutamise võimalused nii igapäevase kui ka piduliku eine menus on väga laialdased. Salateid serveeritakase eelroana, kerge einena, lisandina pearoa kõrvale, järelroana. Salateid liigitatakse: Temperatuuri järgi: Külmad Soojad Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: Toorsalatid Segasalatid Kokteilsalatid Serveerimisviisi järgi: Segatud salatid Kastmega ülevalatud salatid Segamata salatid Toorsalateid valmistatakse vahetult enne serveerimist. Sooje salateid serveeritaksekerge eine pearoana, mitmekäiguliste lõuna- ja õhtusöökide eelroana või
tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal tavaliselt külmad ja suved soojad. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18C, talvel temperatuur võib langeda kuni -20C. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobris. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool on külm kliima
Neist suhetest lähtuvalt hindab silm vaagnatel ja taldrikul olevaid komponente ning ütleb, et võrdselt lillat ja kollast on ebasobiv kooslus. Ereda värvi osakaal on alati väiksem. Joonis 1 Näide kvantitatiivkontrasti harmooniast Salatis võib olla näiteks rohelist paprikat ja punast paprikat 1:1 või näiteks lehtsalatit ja tomatit 1:1. Tugevaid sooje värve soovitatakse kasutada 1/3 ulatuses tervikust. Kui kasutusel on aga ainult soojad värvitoonid, võib kasutada erinevaid heledus ja tumedusastmeid või värvitut valget. Pildil kujutatud roa puhul on kasutatud kvantitatiivkontrasti kastmete juures, pool ja pool, punane ja roheline kaste. Värviringilt jälgitakse tumedus ja heledusastmeid. Kui kastmete värvide heledusväärtused on samad, punane on aga heledusdiagonaalist allpool, roheline üleval pool, siis punane kaste raskema mulje jätjana allapoole, roheline kergema mulje jätjana ülespoole.
.....................................................................lk 10 8. Lisa 4.......................................................................................................................lk 11 2 Sissejuhatus Valisin uurimistöö kunstnik Pierre Auguste Renoir kohta sellepärast, et tahtsin tema kohta rohkem teada saada ning oletasin et tema kohta on ka palju infot. Kuna tema tööd on nii maalilised ja soojad, siis hakkas mind huvitama millises tehnikas on need tehtud ning kas iga pildi taga võib peituda ka mingi lugu. Tahan uurida lisaks tema töödele ka tema elu kohta. Tema noorusest ja arengust ning sellest, kuidas ja mis põhjusel hakkas maalima. Töö koostamisel kasutasin mitmeid raamatuid ning internetti. 3 1.Elulugu Pierre Auguste Renoir on sündinud 25.Veebruar, 1841.Ta sündis Prantsusmaal Limoges
Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. Iseloomustavaid suurusi: kõige suurem loodusvöönd; enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; suved on soojad vihmased ja niisked; taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras. Okasmetsade vööndis valitsev kliima Taiga vöönd jääb parasvöötme põhjaossa, suur osa vööndist ulatub kaugele sisemaale, kus pole enam mere mõju kliimale. Parasvöötme põhjaosas on talv pikk ja külm. Mandrite sisealadel esineb käredaid pakaseilmu, mil temperatuur langeb alla 40 oC. Üldise pildi annavad meile jällegi kliimadiagrammid:
Järve suubub umbes 30 jõge, neist suurimad on Vellikaja ja Suur-Emajõgi. Väljavool toimub Narva jõe kaudu, mis algab kirdenurgast Vasknarva küla juures. Peipsi järve vesi vahetub umbes iga kahe aasta tagant. Maavaradest võib nimetada liiva ja järvemuda. Kogu Peipsi nõo piires leidub mineraalvett. Selle tuntuim leiukoht on Värska. Oma suurusega mõjutab järv mõistagi kohalikku kliimat. Sügisel püsivad ilmad keskmisest kauem soojad, kevad seevastu saabub kuni kaks nädalat hiljem. Järve elukoosluse kujunemist mõjutab oluliselt taime toitainete sisaldus järves. Enamikus Eesti järvedes on toitaineid palju, see tähendab need on rohketoitelised. Peipsis, kui avaras ja tugeva lainetusega hiigeljärves ei ole eriti rohket taimestikku. Üksnes varajatud lahesoppides ja saarte varjus leidub suuremaid taimekogumikke, aga samas on taimestik mitmekesine. Järve mitmekesine taimestik on kohastunud kasvama järve eri osades.
Peamised impordi allikad - Uus-Meremaa, Fidzi, Austraalia, USA, Jaapan Geograafia Tonga koosneb 169 saarest, millest 96 on asustatud. Nad jagunevad kolmeks põhirühmaks: Vava`u saared põhjas, Ha`apai saared keskel ja Tongatapu saared lõunas. Saarte ulatus põhjast lõunasse on 800 km. Suurim saar, Tongatapu, millel asub pealinn Nuku'alofa , hõlmab 257 ruutkilomeetrit. Saared on kõik põhiliselt vulkaanide tipud, mis veest välja ulatuvad. Kliima on põhiliselt subtroopiline ja on soojad perioodid (detsember- aprill), mille jooksul temperatuur tõuseb üle 32 ° C ja jahedad perioodid (mai-november), mille temperatuur tõuseb harva üle 27 o C . Temperatuur tõuseb 23 ° C kuni 27 ° C, ja iga-aastane sademete hulk on 170 kuni 297 cm. Keskmine päevane niiskus on 80%. Inimesed Tongalased ja polüneesialastega segunenud väike grupp melaneesialasi on rohkem kui 98% elanikest. Ülejäänud on eurooplased, segatud Euroopa ja teiste Vaikse ookeani saarte elanikega
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Äike ja staatiline elekter Referaat Juhendaja: Helmo Hainsoo Tartu 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Milline on pikselöögi mõju inimese organismile?................................................................. 6 Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Keha elektriseerimiseks peab sellele rakendama mingit jõudu (põhiliselt on selleks hõõrdejõud). Nüüd on teada, et külgetõmme te...
m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormiks on ristitud 1967. aasta 6.-7. augusti torm, mil tugevaimaks puhanguks registreeriti küll 35 m/s, kuid erakordseks muutis selle kahepäevane kestus ja jõulised keerised-trombid. Mis on äike? Äike tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Mis on välk? Kui atmosfääri kõrgemates kihtides olevad raheterad hakkavad maale langedes sulama, lõhuvad tõusvad õhuvoolud veetilgad positiivselt ja negatiivselt laetud tilkadeks. Tekib tugev elektriväli
3) Õhtul kostab lendlast tugevat suminat 4) Tarukaal tõuseb üle 2 kg päevas 5) Kärgedes on palju vedelat nektarit, mis kallutades tilgub välja 6) Kärjekanne on pikendatud valge vahaga 7) Hommikul on taru esisein ja lennulaud niiske Nektarieritust mõjutavad tegurid. Taimede nektarieritusele avaldavad mõju järgmised tegurid: 1) Õhutemperatuur Taimed eritavad hästi nektarit kui õhutemperatuur on tõusnud üle +16ºC. Tähtis on, et ka ööd oleksid soojad. 2) Õhuniiskus. Nektarierituseks optimaalne õhuniiskus on 60 80%. 3) Mullaniiskus. 5 Nektarierituseks optimaalne mullaniiskus on 50 60% 4)Päikesevalgus soodustab nektarieritust. 5)Mullastik. Erinevatel taimedel on mullaomaduste suhtes erinevad nõuded. Näiteks lubjarikkamaid muldi eelistavad mesikas ja lutsern ning teised liblikõielised taimed,
Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Rasked on hüljestele olnud 1990. aastate soojad kevaded, kui poegade sündimise ajaks pole jääd kas üldse või on seda väga vähe alles jäänud. Erinevalt hallist ei lähe viiger saarde poegima ja nii jäävad pojad tihti laguneva kevadjää meelevalda. Et lühikesest, vaevalt paarinädalasest lapsepõlvest võitjana välja tulla ja iseseisvalt hakkama saada, vajatakse parasjagu õnne. OHUSTATUS JA KAITSE 6
kus haruldaste ja ka tavaliste kalaliikide kasutus on väga või isegi liiga intensiivne. Järv kannatab "ülekalastamise" all, see käib esmalt koha kohta (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Liigiti on saakide muutused olnud väga erinevad. Kui näiteks latikat, haugi ja ahvenat on enamvähem stabiilselt püütud, siis mitme muu kala arvukuses on toimunud järske muutusi (Kalad Peipsi vetes, 2003). Kalade arvukuse vähenemine on paljuski tingitud muutustest järve seisukorras. Soojad ja pikad tuulevaiksed perioodid põhjustavad suvel madalaveelises Peipsis üha enam vetikate õitsemist ja mille tagajärjel Peipsi järve veekvaliteet üha halveneb (Kalad Peipsi vetes, 2003). Kuid Peipsi järve kalastikku ohustab siiski kõige enam järve eutrofeerumine. Pikaajaliste andmeridade analüüs näitab, et Peipsi järv rikastub toitainetega jätkuvalt, mida on näha esmalt vee fosforisisalduse tõusus järve lõunapoolsetes osades (K. Kangur & Möls, 2008, cit. Hein, 2008)
kõrgsagedusvoolud. Võnkering erakdab neist ühe sagedusega voolu. Seda moduleeritud kõrgsagedusvoolu võimendatakse. Detektoris eraldatakse kõrgsagesudvoolust madalsagedusvool, mida võimendatakse. Valjuhääldi membraan hakkab võnkuma madalsagedusvoolu taktis ja tekitab ruumis helilained. Infra- ja ultravalgus. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid kutsutakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgust kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Infravalgusega on seotud ka kasvuhooneefekt. Infravalgust kasutatakse näiteks värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks hõõguvatel sütel, soojusraviks, lasersides, sõjanduses (öönägemisseadmed). Väiksema lainepikkusega laineid nim ultravioletseks kiirguseks ehk ultravalguseks. Mida kõrgem on keha temp, seda rohkem ultravalgust ta kiirgab. Päikeselt tuleva liigse
kuud niiskem. ja soe. Vahemereline- lähistroopiline ( suved kuivad soojad. Mullad Oleneb. Mägismaal õhukemullakiht- Mullad on viljakad, Viljakad mullad väheviljakad. Madalikul viljakad- kui neid niisutada- Leht- niiskemad alad (üleujutused, rohkem kuid üldiselt kuiv segametsamullad, setteid) Kõrbemullad. merelt võetud maa
Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina. Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ristna Jõgeva Asukoha kirjeldus Asub Loode-Eestis , Hiiu Asub Kesk- , Ida-Eestis , Kus? m...
narkootikumidest võõrutuskeskus ja hiljem rehabilitatsiooniasutus tavaellu naasmiseks. Kõige lõpuks oleks tarvis pereteraapiat korrastamaks suhteid emaga. Marioni aitaks sotsiaalnõustamine prostitutsioonist loobumiseks. Sellist teenust pakuvad naiste varjupaigad ja hilisem rehabilitatsioon jätkuks võõrutuskeskuses. Enne perekonda tagasipöördumist peaks kindlasti tegema talle ja tema perekonnale pereteraapiat. Kui emotsionaalselt soojad ja mõistvad suhted perekonnas ei taastu on Marioni rehabilitatsioon väga kahtlane. Tyroni põhiprobleem on rehabilitatsioon peale vanglakogemust. Tema puhul tuleks kaaluda toetatud elamiseteenust. Kindlasti tuleka aidata tal leida ea ja arengukohaseid rolle elus. Peategelase lapseea elu perekonnas ei näidatud. Kuid on arusaada, et isa oli tihti tööl ära ja ema oli kodune. Harri on lapseeast välja kasvades kaotanud pinna jalge alt. Tema sõber on samamoodi hädas
Uus- Meremaa kliimat oli 2,79in/km2, kohal loomakasvatus elektroonikatöös hõre, kuna dusse on üsna Mere kujundavad Ida- ikl Uus-Meremaal (lambad, veised, tus jne. suur osa väike. maa Austraalia hoovuse as 16,3in/km2 hirved). Austraaliast toodud soojad veed. ed on kõrb. , Mõned an suuremad gli lennujaama
1. BAROKK KUNSTIS: 17.-18. saj. I pool Sünnikohaks peetakse Itaaliat Iseloomulikud jooned maalikunstis: soojad toonid, sujuvad värviüleminekud, ilma teravate piirjoonteta, varjundid (palju heleda ja tuneda kontraste), ajaloolised teemad, väljendati taltsutamata kirgi ning tähtsaid inimese suuri tegusi tegemas. Inimesed maalidel olid rahutud, pingelised, rõhutatud, diaoganaalsuunas, ebatavaliste poosidega, jõulisus, vormikus. Ülepaisutatud kired ja tunded Iseloomulikud joonjed arhitektuuris: sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad
Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. 4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur Belgia lipp: Belgia vapp: Germaani ja romaani (ladina) maailm saavad kokku Brüsselis, mis osaleb võrdselt nende mõlema kultuuris. Eks sellepärast ongi see linn valitud Euroopa Liidu peakorteriks. Brüsselis võetakse vastu olulisi otsuseid, mis
Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Tüümian koduaias Aed-liivatee - Tüümian Tüümianikasvatus õnnestub ka koduaias. Seemned külvatakse varakevadel potti ja kui nad idanema hakkavad, ei või potti üle kasta. Taim nõuab soojust ja valgust, teda võib õue istutada alles pärast seda, kui ilmad on tõepoolest soojad. Tüümiani oksi võib kasutada kogu kasvuaja jooksul ja kuivatamiseks korjata enne õitsema hakkamist. Õievarred võib jätta korjamata, taime ei maksa liiga "paljaks" koorida. Tüümiani sugulast, nõmm-liivateed võib samuti aias kasvatada. Nõmm-liivatee on tiheda vaibana dekoratiivne taim, kuid samal ajal ka maitseaineks kõlbulik. Kääbuspõõsana, dekoratiivne liivatee on mitmeaastane taim, kaetuna või talveks keldrisse viiduna jätkab ta oma kasvu järgmisel suvel
mehhaniseeritud ja kus põhirõhk on pandud piima ja liha tootmisele. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Illustratsioon 12: Norra maakasutus 18 5.1 Looduslikud eeldused Norra asub parasvöötmes huvitavas kohas, lääne rannikust möödub soe Golfi hoovus, mis toob niiskust ja sademeid. Talved on soojad ja suved keskmiselt soojad. Temperatuurid talvel on keskmiselt 3-5 kraadi ja suvel 19-28 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa ulatub natuke üle 2000 ja vegetatsiooniperioodi pikkus varieerub 2 kuust 5 kuuni. Mullad on leetunud ja gleistunud, maaparandustöid suurel määral ei tehta kuna kliima on tasakaalukas. Laugematel aladel, kus on põllumajandusmaad rohkem võidakse teha mõningaid kuivendusi. Niisutust tehakse kallakute peal asuvatele põldudele. 5.2 Majanduslikud eeldused
asümmeetriat ja paatost, heleda-tumeda kontrastid, jõud, ilmekus, kangelaslikkus, inetus, vulgaarsus, tõusev diagonaal, materjalide loomutruu edasiandmine, ruumi avardumise efekt, soojad ja küpsed värvitoonid, sujuvad värviüleminekud, 17.saj barokk Hispaania Värviline, naturalistlik puuskulptuur, Maalikunst: sakraalehitised El Greco ( 1541- 1614) Maalikunst: ei ole äärmuslik ega reaktsiooniline, Diego Velázquez (1599-1660)
Vabariigiga. Põhjapoolne osa, umbes pool territooriumist (peamiselt Flandria) on tasandik, u. 50 m üle merepinna; Walloonia, eriti lõunaosas kõrgendik (Ardennide mäestik; kõrgeim tipp Belgias 694 m merepinnast). Kliima on mereline, sademeid 900...1400 mm, vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis). Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C.Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. 4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur Belgia lipp: Belgia vapp: Germaani ja romaani (ladina) maailm saavad kokku Brüsselis, mis osaleb võrdselt nende mõlema kultuuris. Eks sellepärast ongi see linn valitud Euroopa Liidu peakorteriks. Brüsselis võetakse vastu olulisi otsuseid, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
