Sageli paljundatakse teda ka pistokstest, mis juurduvad võrdlemisi hõlpsasti igal aastaajal, eriti kiiresti aga 35 sügistalvel oktoobrist aprillini, kõige aeglasemalt juulis ja augustis. Harvem paljundatakse jugapuud võrsikutest. (Jugapuud meil ja mujal) Thuja Elupuu Hooldusest: Liigi tagasilõikamise nõuded Elupuu talub vägagi hästi tagasilõikamist, kuid see ei soodusta uute okste kasvamist. Üksikult seisvaid puid võib ka pügada, kuid ei pruugi olla vajalik. Kuid elupuuhekki ei ole võimalik tagasilõikamisega noorendada. Kui elupuuhekk on ülekasvanud, peab seda siiski suurena säilitama. Ülekasvanud heki saab pügades muuta ainult tihedamaks mitte madalamaks. Elupuuekki pöetakse tavaliselt üks kord aastas augustikuus. Üle kolmandiku ei ole soovitatav aasta kasvudest tagasi lõigata (Calmia OÜ) Hooldus isekülvil või levimisel
nov. 2005). Kliima tingimustelt on Soomaa üleminekupiirkonnaks otseselt mere poolt mõjutatavalt alalt (Läänemereline kliimavaldkond) Lõuna-Eesti tasandikulisele alale (Sise-Eesti kliimavaldkond). Aasta keskmine õhutemperatuur on +4,5º kuni +5ºC, juulis +16,6º ja veebruaris 6,6ºC. Sademeid langeb keskmiselt 670 mm aastas (Allilender, 2000). Pinnamood selles piirkonnas on tasane, absoluutkõrgus on valdavalt 20-35 m ü.m.p. Tasane reljeef ei soodusta pinnavee äravoolu, põhjustades soostumist ja jõgede üleujutusi. Rahvuspargi kõrgeim punkt (39 m ü.m.p) asub selle idaosas luiteahelikul. Soomassiivide vahele jääva mineraalmaa-ala absoluutkõrgus on enamasti 20-25 m vahemikus. Rabade pealispinna absoluutkõrgus on mõnevõrra suurem: Kuresoo 26-29 m, Ördi raba 26-28 m, Kikepera 25-28 m ja Valgeraba 25-28 m (Kink, 1996). Mullastiku poolest kuulub Soomaa kamar-, glei- ja lammimuldade (settealade) Lääne-Eesti
· tunnetusteooria vallas · füüsika vallas · eetika vallas Epikurose arvamus oli, et inimene püüdleb loomu poolest · pikemas perspektiivis suurima võimaliku naudingu poole. · ainult kehaliste naudingute poole ning katsub hoiduda kehalistest kannatustest. · naudingute poole ning katsub hoiduda kannatustest. Millised alljärgnevad väited on Epikurosega kooskõlas? · Filosoofia peab aitama inimestel õnnelikuks saada · Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi õnne · Inimese õnn sõltub jumala tahtest · Jumalad ei ole õiglased, sest maailmas on palju ebaõiglust · Jumalad koosnevad aatomitest · Jumalad likvideeriksid maailmast kurjuse, kui oleksid kurjuse levikust teadlikud EI · Mitte iga naudingut ei ole arukas valida, sest mõnele naudingule võib järgneda suurem kannatus · Jumalad sekkuvad inimeste tegevusse (nt soodustades või takistades nende ettevõtmisi)
viljakandvus, mida karmim on kliima, seda harvem korduvad seemneaastad ja seda väiksem on seemnesaak. (näit. mänd kannab vilja kord Eestis 3-4 a. jooksul, Põhja- Soomes 10a. jooksul). b) kasvukohatingimustest - paremaboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline, et seemnesaak kõiguks erinevatel aastatel vähe, st. et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua
(vaimsel) suunamisel ja tema ande esiletoomisel ning kujunemisel haritud inimeseks. Oma lemmikõpetajat pidasin ma oma elus niivõrd tähtsaks inimeseks, et 12. klassi lõpetamise puhul ostsin talle kingituseks raamatu! Kuid paljud õpetajad ei saa sellest aru, sest süsteem on neile öelnud: on olemas riigieksamid ja (ajast maha jäänud) riiklik õppekava ning iseseisev ja loominguline mõtlemine tuleks üldse kaotada. Järelikult ei soodusta süsteem ka heade õpetajate teket, vaid pärsib seda. Headest õpetajatest ja headest õpilastest on saanud erandid. Piirangud andekatele Samas aga ei kuule 12. klassi õpilased veel eriti midagi nüüdisaegsest füüsikast. Kuid tänapäeva füüsika on niivõrd palju edasi arenenud, et sellega tutvumist tuleks alustada juba 10. klassis. 10. klassis õpetatakse aga ligi 500 aastat vanu füüsikaseadusi. Mõni ime, et meie koolidest ei tule maailmakuulsaid füüsikateadlasi.
energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Kõige lihtsam viis päikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine). Päikesekollektoriga saab rahuldada umbes poole tarbevee soojendamiseks mõeldud
abi kaugemale, millest on kahju. Kogutaksegi infot lapse erinevate arenguvaldkondade kohta ja ka võimete taseme ja iseärasuste kohta. Natuke peab oskama ka valmisoskuste taga näha jägmisena küpsevaid oskusi. Arengukeskkonna kohta info kogumine osutub tarvilikuks eelkõige erivajadustega laste hindamisel.(see puudutab just erivajadustega lapsi) (Ürutatakse leida infot, kas keskkonnas on midagi, mis võimendab lapse problat (või tekivad alles, või miks ära ei kao) ja ei soodusta seda, nt emotsionaalsus - kui laps on väga ärev, vb keskkonnas on midagi, vb vanemate kasvatusstiil on selline, midagi on juhtunud jne) Kui lapsel oskusi pole, ei tähenda see, et lapsel pole võimeid tal vb pole eeskuju, võimalusi jne. Olulne kas lapse keskkonnas on ressursse lapse toetamiseks. VB vanem pole mingist asjast üldse teadlik ja ei oska seda tähtsustada. Peaks püüdma leida ressurrse, toetamaks lapse arengut ja saaks lapse heaks tööle panna.
1. TOIT JA SELLE TÄHTSUS Iga toiduaine, mis turule jõuab, peab olema tarbijale ohutu ning vastama kvaliteedi- nõuetele. Selle tagamiseks on välja antud vastavad õigusaktid. Nõuded, millele turustamisotstarbeline toidutoore ja toit peavad vastama, on järgmised. 1. Toit peab olema ohutu inimese tervisele. 2. Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid ega võõrkehi. 3. Keelatud on käidelda riknenud, saastunud või mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavat toidutooret ja toitu. 4. Toit peab vastama seda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. 5. Loomsele toidule esitatavad erinõuded: 1) värskena müüdav või muul viisil üle antav liha peab olema veterinaarkontrolli tulemusel tunnistatud toidukõlblikuks, mida tõendatakse veterinaartõendiga; 2) loomset toidutooret ja toitu on keelatud kasutada, kui loomale on manustatud ravimit, ravimitaolist võ...
Selle tõttu kasavavad kasum ja hoiused, mis omakorda stimuleerivad investeerimist ja kapitali kuhjumist. Infl. sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama. Ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu. Inflatsiuoon sunnib ka ökonoomsemalt tarbima. b) Negatiivne mõju avaldub: Reaaltulu soovimatu ümberjaotumine Sageli elatustase langeb Ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt Seotud tööpuudusega Ressursside vale jaotus c) Maksebilanss 4 Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi
Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb põhiseadusest endast
põhiõiguse või mõni muu põhiseaduslikku järku kuuluv õigus.
3) Proportsionaalsuse põhimõte § 11 lause 2 (RKKo 3-4-1-6-09 p.21)
Sobivus kui soodustab eesmärgi saavutamist, kaitseala mõttetud riived
<<
Kõrgemalseisva prokuröri määruses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamiseks ja kohaldamiseks on prokurörile kõnealuses kriminaalmenetluses kohustuslikud. Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kohtueelse menetluse andmete avaldamine on lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära: 1) ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; 2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve; 3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust; 4) ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul. Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida
ettenähtud mahus, makstakse teisel tööl palka töö järgi. [RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001] § 231. Maanteeveo mootorsõiduki juhi palga arvutamise ja maksmise eritingimused Maanteeveo mootorsõiduki juhile on keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu läbitud kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on kollektiivlepingus ette nähtud. Palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus. (11) Palka makstakse vähemalt üks kord kuus. (2) Palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal, välja arvatud, kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud pangakontole või kui
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
järku kuuluva õigusväärtuse kaitseks. Legitiimne on ainult piirata see, mis tuleneb põhiseadusest endast põhiõiguse või mõni muu põhiseaduslikku järku kuuluv õigus. Proportsionaalsuse põhimõte § 11 lause 2 (siin vajalikkus laiemas tähedus ehk vajalikkus demokraatlikus ühiskonnas) vt. Riigikohtulahend 3-4-1-6-09 p 21 !! 1) Sobivus – kui soodustab eesmärgi saavutamist, kaitseala mõttetud riived; ebasobiv on abinõu, kui ta ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist Eesmärk vältida seadusandjal mõttetu seaduseelnõu koostamist vms 2) Vajalikkus kitsamas tähenduses – abinõu on vajalik kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga. Arvestada tuleb ka seda kuivõrd koormavad abinõud kolmandaid isikuid samuti erinevusi riigi kulutustes. Pareto-optimaalsus - õnnesumma suureneb, aga kellegi olukord ei halvene selle arvel Mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.
korrosiooni, mis ei ole vastupidavad H2SO4 toimele. 9. Süsinikdioksiidi (CO2) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. "Tootmine" ja kasutamine. Süsinikdioksiidist põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Iseloomulikud omadused Tekib hingamisel, põlemisel, kõdunemisel, tööstuslikes protsessides, on peamine põlemissaadus. Värvusetu ja lõhnatu, hapuka maitsega gaas, õhust umbes 1,5 korda raskem. Lahustub vees. CO2 ei põle ega soodusta põlemist. Kasutatakse tulekustutites, karastusjookides, kuiv jää (tahke CO2), taimed kasutavad seda klorofilli vee ja päikesevalguse toimel orgaaniliste ainete tootmiseks. Õhus leidub 0.035%. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Suur enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2
Peab olema järelevalve selle üle, kas proportsionaalsuse põhimõtet on järgitud. Proportsionaalsuse põhimõttel on kolm astet: · Sobivus · Vajalikkus · Mõõdukus 1. Sobivus sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist (täpsem definitsioon RKPJKo 17.07.2009 3-4-1-6-09 p21). Nt Saksa praktikas: kohustus jahikulliga jahti pidavatele jahimeestele nõuti kõigilt jahimeestelt relvaluba - ei soodusta üldse abinõu soodustamist (muidu väga raske leida). Eesti praktikas: korruptsioonivastasest seadusest KOV-i haldusdirektor läks KOV osalusega bussifirma juhatuse liikmeks, politsei tegi menetluse. Riigikohus leidis, et see piirang nii teha on PS-pärane. 2. näide: välismaalasele (sõjaväepensionärile) relvaloa andmine, kui on olemas tööluba. Algne point, et inimene oleks usaldusväärne, ei rööviks panka või hakkaks palgaröövliks. 2
sundimatu ja mugava õhkkonna. Selleks on vajalik muuta intervjueerimise ruum ja sisustus võimalikult väheametlikuks ja näiteks serveerida enne küsitlust värskendavaid jooke, jättes need saadavale ka küsitluse ajal. 55 Fookusgrupi vestlus salvestatakse edaspidiseks läbivaatluseks ja analüüsiks näiteks videokassetile. Kuna salvestamisseadmete avalik kasutamine, eriti moderaatori poolt, ei soodusta sundimatu õhkkonna tekkimist, siis o soovitav seda teha võimalikult varjatult ja teise isiku poolt Fookusgrupi kasutusalad Fookusgruppe kasutatakse laialdaselt tutvumisuuringutes. Kolm enam levinud kasutusala on järgmised: 1) tarbijauuringud. Fookusgrupid aitavad suhteliselt kergesti välja selgitada tarbijate eelistusi, arvamusi ja käitumist toodete ja teenuste suhtes. Taolised eelnevad pilguheitmised on vajalikud erinevates turundussituatsioonides: kui firma tahab
okaspuidust plankudega. Plangud kaetakse omakorda ca 15 cm paksuse allapanukihiga, mis muudab aseme looma jaoks pehmeks ning imab enesesse niiskust. Oluline on jälgida, et puitplangud oleksid terved, muidu võivad loomad ennast vigastada · * Liivase - eelnevalt korralikult tihendatud pinnasekihile pannakse ca 15...20 cm paksune liivakiht. Liivase tagab loomale piisava mugavuse, sõnnikukäiku sattunud liiv muudab need vähem libedaks. Ka ei soodusta liiv udarahaiguste levikut. Liiva ainsaks puuduseks on selle abrasiivne toime metallosadele ning kiire settimine sõnnikuhoidla põhja. Eestis võib takistuseks saada ka liiva liiga kõrge hind · * Autokummidega stabiliseeritud pinnnasase - korralikult tihendatud pinnasele laotatud autokummid täidetakse 2/3 ulatuses hoolikalt vedela savipinnasega, mis kuivades tardub. Ülejäänud osa täidetakse rohke allapanuga. Eelnevalt toodud
ohverdamise puhul kui selgus et olitehtud mingi tehniline viga tuli uus ohver tuua. Rooma suhet oma jumalustega on iseloomustatud pragmaatilisena ja varase perioodi puhul võib sellega ka üldjoontes nõustuda. Emotsionaalne vagadus pole Rooma usundile eriti iseloomulik aga nad ise pidasid end kõige jumalakartlikumaks rahvaks. Alates 2saj eKr hakkavad Rooma usundis levima ka Kreeka päritolu kultused (müsteeriumid) ning ka idamaise päritoluga kultused. Erinevate usundite levikut soodusta see, et alates 3-2saj eKr hakkab Rooma ajaloos vallutuspoliitika ning nende vallutuste tulemusel hakkavad võõraste rahvaste uskumused jõudma ka rooma. Roomlased jaotasid päevi kahte rühma, olid päevad mil teatud toimingud olid keelatud ja olid päevad mis midagi soodustasid, nt olid kindlad päevad mil rahvakoosolekut võis pidada. Nende päevade ülesmärkimisega tekkis tasapisi Rooma religioosne kalender, millest hiljem kujunes kalender
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6...
• Sea spetsiifilisi eesmärke. • Sea keskmise raskusega, kuid realistlikke eesmärke. • Sea pikaajalised ja lühiajalised eesmärgid. • Sea soorituseesmärke, protsessieesmärke ja tulemuseesmärke. • Sea treeningueesmärke ja võistluse-eesmärke. • Märgi eesmärgid üles. • Tööta välja ja arenda eesmärkide saavutamise strateegiaid. • Arvesta sportlase isiksust ja motivatsiooni. • Soodusta sportlase eesmärkide omaksvõtmist. • Paku toetust eesmärkidele. 8 • Paku eesmärkidega seoses hinnangut ja tagasisidet. Tulemuse eesmärgi orientatsioon keskendub võrdlustele teistega – EGO-le orienteeritud motivatsioon: enese ja teiste võrdlem, normide täitm, teistest parem olemine
Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) On ka niisugune probleem, mida nimetatakse perekondlikuks vaimseks alaarenguks. See on enamasti kergemat sorti VAA, pisut alla normi, pisut alla 70 või pisut üle. ÜÕR on kuskil 70-80-85. mida see perekondlik VAA tähendab? Tähendab sisuliselt seda, et madalama vaimse potentsiaaliga vanemad annavad oma lapsele edasi geenid, mis omakorda ei soodusta vaimset võimekust. Ehk geenide kaudu antakse vaimset võimekust edasi. Need vanemad, kelle vaimne võimekus on madal, annavad oma lastele madalamat vaimset võimekust edasi. Samas lisanud see keskkond - vähese vaimse võimekusega vanemad ei oska oma last arendada ja toetada, et nende potentsiaali välja arendada ja enamasti see tekitab olukorra et vaimne võimekus jääb sinna kusagile piiripeale lõpuks. Infotöötlusraskused tekivad igal juhul. Perekondlik VAA on reeglina kergemat sorti VAA
kontaktid teevad hõlpsaks igasuguse informatsiooni ja lubamatute asjade liikumise ja raskendavad kontrolli. Ühtlasi soodustab vangide pidev koosviibimine ka vangide vaheliste kuritegude toimepanemist ja raskendab selliste kuritegude avastamist. Üldreziimil kinnipidamise mõjud on tuntavad ka pärast vangi vabanemist. Alalise koosviibimise pinnalt tekkinud konfliktid jäävad reeglina püsima ka pärast vabanemist, mis viib tavaliselt uute grupiviisiliste kuritegude toimepanemisele. Seega ei soodusta üldreziim resotsialiseerimist ja suurendab märkimisväärselt retsidiiviohtu.99 Eelnimetatud puuduste tõttu on ka Eesti vanglasüsteemi arengul vangistusseadusega võetud suund nn segareziimi100 rakendamisele, mis tähendab, et päeval on vangidel lubatud vabalt liikuda vangla territooriumil, kuid ööseks eraldatakse vangid neile ettenähtud kambritesse või tubadesse. Paraku ei võimalda Eesti vanglaehituse tänane seis
Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kohus järjestikku kolmel astmel - kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Ilmselgelt ebasobiva abinõu korral ei ole vaja kontrollida abinõu vajalikkust ja mõõdukust. [...] Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust."168
juhuslikul valikul üle kahe subpopulatsiooni saame, et homosügoote oleks nagu enam, kui HWT lubab - teeksime järelduse, et populatsioon ei ole HWT’us ja hakkaksime otsima põhjusi (paardumisviis, LT, tugev triiv). Samas võib aga olla, et mõlemad subpopulatsioonid oma sisesi on tegelikult HWT’s - vale on summeerimine. Geenivoog (gene flow) populatsioonide vahel toimub migrantide kaudu ja see võib olla üllatavalt effektiivne isegi siis, kui seda ei soodusta lisaks veel LV. Olgu meil kolm populatsiooni: migrant tulgu populatsioonist, kus huvipakkuva geeni sagedus on 0.4 ja migreerugu sobpopulatsioonidesse, kus sagedus on kas 0.9 või 0.1. Ca 30 põlvkonna pärast on oodata, et on püsiv tasakaal neis kahes saabunud (ja 15 põlvkonna pärast on suurem osa muutusest juba toimunud ning 30 pk pärast on praktiliselt tasakaal saabunud, kui migratsiooni tempo on ca 10%. (vt. joonis).
parasvöötmele. Külma talve ja jaheda suve tõttu esineb maa sees igikelts. Poolustelt toovad tuuled endaga külma õhku, kuigi ka siinset kliimat mõjutab soe Põhja-Atlandi hoovus. Talvised temperatuurid on keskmiselt -5...-10 kraadi C, suvised 5-10 kraadi C. Aastane sademetehulk jääb vahemikku 300-500 mm, sajab peamiselt talvel. Esineb polaaröö ja polaarpäev. Igikeltsa tõttu ei suuda siin kasvavate taimede juured väga sügavale maapinda tungida, liigniisked tundramullad ei soodusta samuti taimede kasvu. Selle kliimavöötme põhjaosas kasvavad peamiselt samblikud ja madalad rohttaimed, lõuna pool puhmad (pohl, kanarbik), madalad puud. ((Foto: Loode-lslandil Bolungarviki külje all asub Ösvöri kalandusmuuseum. Mitmetele karmi kliimaga aladele asutasid oma külad kõigepealt kalamehed.)) ((Foto: Lapimaal valitseb lähisarktiline kliima. Lapimaa järv Inari, suuruselt Soome kolmas järv, on seetõttu jäävaba vaid viis kuud aastas.)) --- 48
Mm Nn = dl + dl (viimane liidetav väga saleda terasraami puhul i =1 EI i =1 EA Sõrestiku puhul: n Nn = dl i =1 EA 2. Ehitusmaterjalid Künnapase poolt kontrollitud ja heaks kiidetud 2.1 Puidu kaitse mädanemise, mädanikseente eest. On konstruktiivsed ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua puitkonstruktsioonile sellised füüsilised tingimused, mis seente arengut ei soodusta. Nende võtete eesmärk taandub sellele, et säilitada puitu kuivana. Puitkonstruktsioon peaks olema kaitstud sademete eest ja konstruktsioonid peaksid olema tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul puitu töödeldakse mürkainetega e. antiseptikutega. Kõik antiseptikud jagunevad 4 rühma: · Vees lahustuvad enamasti pulbrid, lahustatakse vees, tehakse 3-5% vesilahus. Mürgised, imbuvad hästi puitu ja ei määri puitu. Peamiseks puuduseks on see, et vesi uhub kergelt puidust välja
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1023 ...1024 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Vedelate juhtide korral on vabadeks laengukandjateks ioonid Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid võrreldes metallidega väga vähe, nende 1 cm3 sisaldab 106 ... 1015 vaba laengukandjat . Dielektrikud on ained, mille keemiline side ei soodusta vabade laengukandjate teket, näiteks kovalentne side või ioonne side. Viimasel juhul on aines küll olemas ioonid, aga need on kristallvõre sõlmedes ja ei saa aines liikuda. Pooljuhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrike oma vahepealne. Pooljuhtides saab vabu laengukandjaid tekitada kas valguse või soojuse toimel. Vabade laengukandjate tekitamist soodustavad lisandained pooljuhtides. Need kas
Joon. 17.11. Pinnase kuhjumine madalikul oleva laeva kere alla pikemaajalise tagasikäigu tõttu. Pikemaajaline sõukruvi töö tagasikäigul liivase ja pehme pinnase korral võib ummistada peamasina jahutussüsteemi veehaarded. Seepärast peab jahutus olema lülitatud pardahaaretele (kingstonitele). Samuti kuhjub sellise sõukruvi töö käigus täiendavat liiva ja muda kere alla, mis ei soodusta laeva liikvele tulekut. Tuleb aktsepteerida ka kapteni loomulikku soovi vabaneda otsekohe, mis sunnib teda andma täiskäigu tagasi ilma pikema kaalutluseta, Teatud juhtudel võib see anda ka soovitud tagajärje kui sel hetkel on lainetus paraja kõrgusega, mis laeva vaid veidi tõstab laskmata areneda pinnase imemisnähtusel. Samuti teame, et madalvees liikudes veab laev enda järel tervet süsteemi niinimetatud "laeva laineid", mis laevani jõudes ka vööri tõstavad
valmis" alles täiskasvanuks sirgudes. Ülaltoodu ei tähenda sugugi seda, et laste puhul ei tuleks nende eripära näiteks potentsiaalse sprinteri või "pikamaame- hena" esile. Probleemiks on nende võimete efektiivne treenimine. Keha enda Keha enda aren- arenguprioriteedid on olulisemad kui ajutise iseloomu ja tihti tunduvalt nõrgemat guprioriteedid on arengusignaali esile kutsuvad treeningukoormused. Kehaline treening ei pidurda olulisemad kui aju- ega soodusta kasvu. Küll aga soodustab treening mõnede struktuuride arengut, tise iseloomu ja tihti nagu näiteks luutiheduse suurenemist. tunduvalt nõrgemat arengusignaali Lapse ealisest arengust tulenevad muudatused ja treeningu mõju aetakse tihti esile kutsuvad tree- omavahel segamini
Kaotavad need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt ja võidavad need, kelle sissetulek kasvab inflatsioonitempost kiiremini. 43 2)Sageli elatustase langeb. Püsiva sissetulekutega inimeste reaaltulu väheneb. Kui nad soovivad endist reaaltulu säilitada on nad sunnitud tööd tõhustama, ent palga kasv võib suurendada nende makse sedavõrd, et reaaltulu ikkagi kahaneb. 3)Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt. Kuigi intressimäär reageerib inflatsioonimäärale ja kaitseb hoiustajaid, jääb probleemiks ikka prognoosimata inflatsioon. 4)Inflatsioon on nii või teisiti seotud tööpuudusega. Ta mõjutab negatiivselt investeeringuid ja selle kaudu majanduslikku kasvu 5)Ressursside vale jaotus. 1.49.5 Inflatsiooni ohjeldamine Inflatsiooni ohjeldamist on lihtne sõnastada aga raske ellu viia. Kuigi inflatsiooni peamiseks põhjuseks on
Majanduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel võiks lähtuda põhimõttest a la dieet on toitumisviis, mis võimaldab kaalus aeglasemalt juurde võtta. Riigipoolsel sekkumisel võib kahtlemata eristada nii negatiivseid kui ka positiivseid külgi- tagajärgi (Raudjärv, 1995, lk 32). Riigipoolne sekkumine võib ettevõtetele tekitada kindlusetust ja segadust. Majandusliku reeglistiku pidev muutmine ei soodusta stabiilsust. Riigiasutused võivad reforme teha ka lihtsalt reformide endi pärast. Lihtsalt seletades: mingi ministeerium peab oma töökust ja progressiivsust demonstreerima, oma olemasolu (veel parem laiendamist) õigustama. Minister vajab mänguruumi eneseteostuseks ja oma poliitilise karjääri edendamiseks jne. Riiklik sekkumine on tihti võrdlemisi kulukas (konkreetse abinõuga seotud
säilita huvi. Omaette mängimine soodustab süvenemisvõime arengut. .6. Loo lapsele kindlustunnet, tasustades teda hästi tehtud asja eest. .Samas ei tohiks vanem kõhelda last distsiplineerimast kui see on vajalik. .Väga oluline on pereliikmete ühesugune arusaamine. .7. Väldi võistlusmänge teiste lastega. See on frustratsiooniallikas ja .tekitab agressiivsust. Soodusta lapse tegevusi, kus ta võistleb iseendaga. .Muuda lapse elukorraldust, et frustratsioonid oleksid minimaalsed. Soovitusi pedagoogidele: .1. Oluline on teada hüperkineetilise häire olemasolust ja väljendustest, .mitte segada seda ära kasvatamatusega. .2. Võimalda lühemad õppimisajad. .3. Vähenda lapse tähelepanu kõrvalejuhtimise, hajumise riske. .4. Anna võimalusi liikumiseks. .5
esmaseks reegliks mitte teha midagi sellist, mis majandusliku reaalsusega kokku ei sobi. Eelnevaga on tihedalt seotud veel üks hoiatus: ärge laienege ega kasvage globaalselt valdkondadesse eriti uute ettevõtete omandamise teel , mis ei sobi firma äriteooria ja üldise strateegiaga. Strateegia lubab institutsioonil olla tahtlikult oportunistlik. Kui miski näib võimalusena, kuid ei soodusta institutsiooni strateegilist eesmärki, siis pole see võimatus, vaid umbtee. Isegi kui see sobib -- või näib sobivat -- teatud rahvusliku, see tähendab poliitilise reaalsusega, on tegu ikkagi vaid segava teguriga, mis tuleb kõrvale heita. Vastasel juhul on see tegevus paratamatult läbikukkumisele määratud. 133 Äritegevuse kasv ja laienemine erinevates maailma osades põhineb üha vähem liitmisel ja omandamisel või isegi täiesti uute ettevõtete loomisel
see näitab, kui tihedalt on elustrateegiad omavahel seotud. 122. Liikidevahelised suhted koosluses: konkurents, kisklus (herbivoorlus), neutralism, amensalism, parasitism, kommensalism, protokooperatsioon, mutualism (sümbioos) Liikidevahelised suhted Ökoloogiline konkurents tekib seal, kus osapooled kasutavad üht toitu või eluruumi ja mõjutavad seetõttu üksteise elutingimusi. Konkurents ei soodusta tavaliselt kumbagi osapoolt, tarbimine ja parasitism soodustavad seevastu ühte osalist teise arvel. Tarbimine - üks organism elatub teisest. Parasitism - üks organism elatub teisest ja tema piir tarbimisega on ebaselge (paeluss, kirp, voodilutikas). Parasiit on tavaliselt väiksem, kui emastaim või - loom, keda ta enamasti ei tapa. Vastastikku kasulikku tööd kutsutakse mutualismiks ehk sümbioosiks Kasepuravik ja kask moodustavad mükoriisa.
Alalhoidmine ja ülekinnitamine eelistada „formaalsemat“ istumisplaani (ridades või paarides istumine, näoga tahvli suunas). Esimese nädala esimesel päeval on äärmiselt oluline kehtestatud reeglite ja käitumistavade Õpilaste paigutamine laudkondadesse ei soodusta iseenesest koostööle suunatud õppekäitu- alalhoidmine ja ülekinnitamine (joonis 2.1). Kehtestamisfaasis hõlmab tõhus õpetamine ja mist. Enam koostööd nõudvate tegevuste puhul võib kasulikuks osutuda väikestes rühmades juhtimine igapäevase õppetöö tüüpiliste segajate ennetamist ning töökorralduse kehtestamist istumine ning põhiliste õpetamis- ja õppimistegevuste puhul ridades istumise säilitamine.
«Väga hämmastav!» lausus Gringoire. «Aga kust, kurat võtaks, saaksin ma õhtust süüa?» 66 IV. PAHANDUSED, MIS VÕIVAD TULLA, KUI ILUSALE NAISELE ÕHTUL MÖÖDA TÄNAVAID JÄRELE KÕNNITAKSE 3 7 Igaks juhuks oli Gringoire hakanud mustlastüdruku kannul käima. Ta nägi teda ühes kitsega Noategijate tänavasse pöörduvat. Samasse tänavasse pöördus temagi. ,, «Miks mitte?» mõtles ta endamisi. Gringoire, Pariisi tänavate kogenud filosoof, oli tähele pannud, et miski ei soodusta unistusi nõnda kui järele-kõndimine ilusale naisele, pealegi teadmata, kuhu Ta läheb. Selles vabatahtlikus loobumises tahtevabadusest, selles oma fantaasia alistumises teise fantaasiale, kellel sellest aimugi pole, peitub mingi segu kummalisest rippumatusest ja pimedast kuulekusest, midagi vabaduse ja orjuse vahepealset, mis Gringoire'ile meeldis, oli ta ju õieti ebakindel, komplitseeritud vaim, mis otsib äärmusi ja kõigub alati kõigi inimlike kalduvuste
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
