diskrimineerimise tuvastamine o Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus (96/71 direktiiv + seadus, meie kursusel ei puuduta, millist õigust kohaldada kui on lähetus) Eestis on ehitusettevõtte, saab tellimuse Soomest, kuhu lähetatakse eesti töötaja (nii rendi kui ka TL) – kui Eesti õigus on soodsam, siis eesti seadus, aga üldjuhul lähetusriigi seadus. Kui Eestise tuleb lähetatud töötaja, siis TVL lahendab seda, kohaldab Eesti õigust nendes tingimustes, mis on paremad kui asukohariigi suhtes. Ukrania ei ole EL liige, aga võib ikkagi TVL minna ja lahendab Eesti õiguse järgi vaidlust
ole asja kasutamiseks vastu võtnud. Kui üürnik võtab asja vastu, siis tekib kestvuslepingule iseloomulik olukord, seega peale asja vastuvõtmist saab rääkida üksnes üürilepingu ülesütlemisest. Kui üürileandja annab üürnikule üle asja, mis ei vasta kokkulepitud lepingutingimustele, võib üürileandja puudustega asja asendada, tulenevalt VÕS § 279 lg 2. Asja asendamine tuleb kõne alla ennekõike juhul, kui puudustega asja asendamine on majanduslikult soodsam, kui puuduste kõrvaldamine. Samuti üürileandja asja asendamise õigus kehtib üksnes juhul, kui asja on võimalik asendada, st kui kasutusse on antud liigitunnustega asi. Samas elu- või äriruumi puhul ei pruugi asja asendamise õigus kõne alla tulla, kuna asja asendamine on võimatu. Üürnik kaotab õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist, kui üürileandja kõrvaldab puudused mõistliku aja jooksul peale puuduste avastamist.
paiknemisel on omad iseärasused (kuusel ülemistes mullahorisontides, lehtpuudel alumistes), nii kasutatakse mulla potensiaalne viljakus paremini ära. Valgusnõudlikku puuliiki pealpool ja varjutaluvat allpool kasvatades kasutavad puud efektiivsemalt valgust; * Okaspuude varis, eriti okaste lagunemine annab happelise kõdu ja soodustab leetumist, lehtpuude varise lagunemisel tekivad aga huumusained ja seega kuuse-lehtpuu segametsa mõju mullatekkeprotsessidele on soodsam kui puhtkuusikute puhul; * Segamets võimaldab, eriti noores eas, kasvatada külmahella puuliiki teiste liikide turbe all; * Üldjuhul segamets kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule- ja lumekahjustused, temperatuurikõikumised, putukkahjurid, seenhaigused, tulekahjud ). * Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam, sest toitumis- ja varjetingimused on paremad; * Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga, seda nii metsakasvatuslikus
poolt Eesti tunnustamise osas. Esimene tõsine probleem seotud idapiiriga. Esimesed piiriprojektid olid mõlemalt poolt utoopilised. Mõlemad olid veendunud, et kõigepealt tuleb vastane ,,üle pakkuda". Mõne päeva pärast uued projektid. II projekti alusel algasid läbirääkimised. 16.11 õhtul tegu Poska ettepaneku katkestada rahuläbirääkimised. Sellega ei olnud Joffe arvestanud. Läbirääkimisi oli tahetud ainult venitada. 17.11 esitas Joffe kolmanda piiriprojekti. Eestile veel soodsam. Taas saabus vaheaeg. Alles pärast PA viimaste pealetungide luhtumist Narva peale. Joffe nõue? Nõuk delegatsioon taas järeleandlik 31.12 õhtul kirjutati alla vaherahule. Tunnustamine, piirid ja sõjalised tagatised. Vaherahu algas 3. jaanuaril. Tartu läbirääkimised aga jätkusid terve jaanuari vältel, taas tuli piike murda sõjaliste nõuete üle. Joffe väide: piirialad, sh Balti kubermangud ja Eesti on kogu aeg olnud Vene keskvalitsuse erilise tähelepanu all ja seetõttu rikastunud
5. Näidata jagamistehte seost korrutamistehtega. 6. Koostada jagamistabel. 7. Kinnistada jagamisoskused ja jagamise seos korrutamisega. Jagamistehete õpetamisel järgitakse sama järjepidevust, mis korrutamiselgi. Arvestama peab ka sellega, et enamikul vaimupuudega õpilastel pole selge väljendi ,,Jaota võrdseteks osadeks!" tähendus. Paremini mõistetakse seda siis, kui lasta lastel praktiliselt jaotada võrdselt midagi kellegi vahel. Kõige soodsam on alustada mingi esemete hulga jaotamisest õpilaste vahel. Matemaatika metoodikas soovitatakse kahte viisi hulga jaotamiseks võrdseteks osadeks. Esimesel juhul võetakse jaotatavast hulgast ühe- (kahe-, kolme-) esemekaupa ning antakse neile, kelle vahel jaotatakse, st toimub jaotamise põhimõte mulle, sulle, talle; mulle, sulle, talle. Teisel juhul võetakse jaotatavast hulgast kohe niipalju, kui mitme vahel jaotatakse. Näiteks jaotades kolme vahel,
mainitud, võib nälgivas rakupopulatsioonis võib mutatsioonisagedus ajutiselt tõusta, mille põhjuseks võib olla näiteks vigutekitavate DNA polümeraaside (Pol IV, Pol V) aktiivsuse suurenemine. Kui DNA süntees muutub vigaderohkemaks, ei pruugi ka DNA reparatsioonisüsteemid vigade kõrvaldamisega toime tulla ja mutatsioonisagedus suureneb. Mis iganes on ajutise mutaatorfenotüübi põhjuseks, on see võrreldes päranduva mutaatorfenotüübiga antud rakule ja tema järglastele märksa soodsam lahendus - kaob oht, et hetkeline väljapääs olukorrast viib hiljem rakkudele kahjulike mutatsioonide akumuleerumisele. 84 18. Sporulatsioon ja rakkude diferentseerumine Sporogeensete bakterite (Bacillus, Clostridium, Streptomyces, müksobakterid) spoorid on võimelised pikaajaliselt taluma ekstreemseid keskkonnatingimusi. Sõltuvalt organismist toimub sporulatsioonil kas
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline ...
Netokaalu väljendatakse kilodes, liitrites või tükkides. Ostukaal = kaalukadu + kasutuskaal Kasutuskaal = ostukaal - kaalukadu Erinevatel toorainetel on erinevad kaalukaod. 97 Toitlustusettevõtted tellivad tihti tooraineid eeltöödeldult. Eeltöödeldud tooraine ei tekita kaalukadusid ja vähendab tööde mahtu köögis. On vaja arvutada, kumb on soodsam, kas osta tooraine eeltöödeldult või teha eeltöötlus ettevõttes ise. Kaalukaod tekivad nii tooraine eeltöötlemisel kui kuumtöötlusel. Tuleb vahet teha: eeltöötluskadu, so sisseostetud toorainest eeltöötlemisel (koorimisel, puhastamisel) tekkiv kadu; kuumtöötluskadu, so kadu, mis tekib puhastatud (so eeltöödeldud) toorainest selle keetmisel, küpsetamisel jne (so kuumtöötlemisel). KORDAMISEKS 1
ühisturu arenemisega muutub tavapäraseks ja lihtsaks EL-is elukoha vahetamine ning seega võib määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava seoses pärimisega aktuaalseks muutuda olukord, kus rikkad inimesed valivad endale elukoha näiteks tingimuse saabumisel, kuid ei ole määranud eelpärijat, on eelpärijaks pärandaja selle järgi, kus pärandimaks on soodsam. seadusjärgsed pärijad (1996. a. PärS § 43 lg 3 ja 2008. a. PärS § 45 lg 4); · testamendijärgne pärija ja/või pärimislepingu järgne pärija suri enne pärandajat ja asepärijat EL-is kerkib probleeme ka pärandvara asukohast mitme riigi territooriumil
tööandjate keskliit või töötajate keskliit; töötajate ühingu keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. 87 Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing (töötajate volitatud esindaja, riigiasutuses asutuse juht). Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult. 340. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada? Kollektiivne töötüli on lahkarvamus, mis on tekkinud kollektiivlepingu sõlmimisel, täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Kollektiivsete töötülide lahendamise kord on reguleeritud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega (KTTLS, RT I 1993, 26, 442; 2010, 29, 151).
õpetaja-teenäitaja, kes peab lugejat harima ja oma teadmisi temaga jagama. Mida tellijaile pakuti? Tõestati oma kvaliteeti (nt Postimees nimetas end vanaks ja auväärseks ajaleheks, st väärtustas järjepidevust), pakuti proovinumbreid, tavaliselt (kuna tellimishinnad olid enamvähem samas suurusjärgus) meelitati lisalehtede, raamatute või kalendritega, mida tellija sai kas päris tasuta või odavama hinnaga. Pikema aja peale tellimine oli soodsam jms. See ei olnud iseloomulik üksnes Eestile, vaid ajakirjandusele üldse. Kirjastusühisused Miks nad tekkisid? Konkurentsi tekkimisel väljaandjate vahel ei suuda osa väljaandeid saada enam nii palju tellijaid ja kuulutusi, et oma kulutusi katta. Sellepärast on nad sunnitud kas ilmumise lõpetama või leidma võimaluse oma põhikapitali suurendamiseks. Seda tehti kirjastusühisuste asutamise kaudu. Sajandivahetusel oli kirjastamine muutunud juba iseseisvaks tegevusalaks ja
· mida suurema tootlikkusega on masin seda väiksem on selle erihind, kui masinal on ettenähtud aastakoormus: mida rohkem teeb masin aastas tööd, seda väiksem on masinakulu 1 ha kohta; · põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, väetamisel ja külvil, sh. kündmata põllule tüükülvi kasutamine; · paiksed masinad muudetakse rändmasinateks (näiteks rändkuivatid ei vaja ehituslubasid, pangalaenu saamine soodsam, soodustused ühistegevuses); · üleminek täppisviljelusele. Selle tehnoloogia uurimise ja juurutamisega tegeletakse praegu paljudes riikides, instituutides ja masinaehitusfirmades. DGPS satelliitorienteerimisel põhinev täppisviljelus on agrotehnoloogia, mis aitab põllult saada suuremat ja kvaliteetsemat saaki väetiste, taimekaitse-vahendite ja põllutöömasinate optimaalse kasutamise teel; · elekter koos soojusega toodetakse keskustest kauge asuvates taludes jms. kohapeal;
tegevusharu või välisriigist. Oluline on ka nn kogemuskurvi efekt (experience curve). Uutel ettevõtetel on suuremad kulutused kui neil, kes omavad akumuleeritud kogemusi. Vanade ettevõtete väiksemad kulud tulenevad omandatud kogemustest ja teadmistest. Olemasolevatel ettevõtetel võib olla tagatud juurdepääs odavamale toorainele, varasematel aastatel väiksemate kuludega ehitatud ja varustatud tehased, soodsam asukoht. Sellega kaas- nevad väiksemad tööjõu- ja reklaamikulud, saavutatud mainest tulenevalt väiksemad krediidikulud või muud eelised. Tähtis on ka juurdepääs turustuskanalitele. Eriti oluline on see barjäär tarbekaupade puhul. Hulgimüüjad ei pruugi olla tundmatust tootest huvitatud, jaekauplejad ei eralda sellele riiuli- pinda jne. Seetõttu tuleb juurdepääs turukanalitele “osta”, lubades vahendajatele paremat hinda,
aitavad vähendada kütusekulu, energiatarvet ja seega ka õhusaastet. Kuid hübriidbusside puhul puhul on vaja akut vahetada iga 4-8 aasta tagant sõltuvalt aku tüübist. Etanooli ja biodiiselbusside hoolduskulud on ligi 65-100% suuremad tavapärasest. Hübriidbussi soetamine on kõige kulukam, kuid üldjoontes kõige kasulikum, sest tema kütusekulu tuleks kõige soodsam, samuti hoolduskulud (ligi 30% kõrgemad kui diiselbussil) arvestades alternatiivse tehnoloogiaga. Kokkuvõttes on hübriidbussi opereerimine u 10% kallim kui diislibussil. Näiteks kompaktluminofoorlambi asemel võivad tarbijad alternatiivtehnoloogiate vahel valida, näiteks halogeentehnoloogiaga täiustatud hõõglambid või LED-lambid, mis ei sisalda elavhõbedat. Näiteks osa autode väliskeres kasutatakse süsinikplasti küllase kasutamist metalli
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Samuti lepitakse kokku, mida teenus (pakutav hind) sisaldab ja mida mitte. • Veo maht. Kas on tegemist ühekordse pakkumisega või on pakkumise koostamisel arvesse võetud prognoositud veomahtusid ning seetõttu pakutud ka soodsam hind. • Veoraha arvestamise ja veohinna kujunemise alused. Kas on tegemist kokkuleppehinnaga kindlale saadetisele või pakutakse välja kogu tariiitabel ning leitakse vastavalt saadetise kaa- lule ja/või mõõtmetele veo hind. Millised on mahukaalu arvestamise tingimused?
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
