putukaid. Tuhkur üks parimaid mullakaevajaid kärplaste seas. Uru kaevamisel on tal abiks tugevad ja laiad käpad, mis on varustatud spetsiaalsete kaevamiseks kohanenud küünistega. Tuhkrule meeldib kaevata. Metstuhkur on levinud peaaegu terves Euroopas, põhja suunas kuni Karjalani, ida suunas kuni Uurali mägedeni. See on poolurulise ja öise eluviisiga kiskja. Tuhkur eelistab elada metsaservade ja külavaheteede läheduses, jõeluhtadel, järvede ja soode kallastel, jäärakutes, põõsapuhmastikes ja inimasunduste läheduses. Mustjalgtuhkur pooluruline kiskja. Kasutab pesa ehitamiseks ja uluasemena hamstrite, suslikute, mäkrade ja rebaste vanu urgusid, puujuurte vahelisi tühimikke, madalal asuvaid puuõõnsusi, hoonete all olevaid vaikseid nurgakesi. Furod ja hübriidtuhkrud Mõned kodumaised tuhkrusõbrad ja isegi tuhkruid käsitlevate raamatute autorid on arvamusel, et kõiki kodutuhkruid võib nimetada sõnaga ,,furo"
Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitseal uste taimede hulka.Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis.Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuvil ine arst Bernhard Saarsoo.Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus on maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused: jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Eestis võib metsade ja
Energia ja keskkond Kordamisküsimused arvestuseks 1. Milliste energiaallikate ressursid on suurimad maailmas ja Eestis? Eestis baseerub umbes 60% ulatuses eesti põlevkivil. Kui lisada põlevkivile teised kohalikud energiaallikad, sh turvas ja biokütused, saame kodumaiste energiaallikate osatähtsuseks primaarenergia bilansis üle 70%, mis näitab Eesti suhtelist energeetilist sõltumatust. Maailma energiavarude võrdlemisel aastase tarbimisega selgub, et fossiilkütustest ammendub kõige kiiremini praegustes tingimustes kasutatavaks hinnatud naftavaru (umbes 40 aastaga). Kivisöevarud on naftavarudest märgatavalt suuremad ja seetõttu püsib kivisöe hind suhteliselt stabiilsena juba pika aja jooksul. Tuumkütustest on seni kasutatavad uraan ja toorium, mille varud on suhteliselt suured, kuid edusammud termotuumareaktsiooni (nn tuumafusiooni) rakendamise valdkonnas võimaldaksid kasutusele võtta praktiliselt piiramatud raske vee (deuteeriumi) v...
kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest. chryssy 6 6. Looduslik mitmekesisus ja liikide hävimine Looduslik mitmekesisus ehk biodiversiteet tähendab, et looduses on palju erinevaid liike loomi ja taimi, samuti erinevaid niite, karjamaid, metsi jne. Põhjused: Keskkonna muutmine, hävimine ja saastamine; Metsaraie; Soode kuivendamine; Elupaikade häviminemine seoses imimpopulatsiooni kasvuga; Ohtlike liikide hävitamine; Reostus - pestitsiidid, raskmetallid; Jahipidamine; Röövpüük ja kaubitsemine; Haruldaste liikide kollektsioneerimine; Võõrliikide sissetoomine; GMO-de järjest ulatuslikum kasvatamine Liigi spetsialiseerunud toiduvalik või leviala, aeglane sigimine vms. Tagajärg:
Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: Liigiline mitmekesisus - o Elupaikade hävitamine: Mangroovimetsade hävimine on näide ühest suurimast ohust, mis mõjutab üleilmset elurikkust: elupaikade hävitamine, ümberkujundamine, killustamine. Looduslike rohumaade ja metsade muutmine põllumajandusmaaks, soode kuivendamine, teede, linnade ja tööstuspiirkondade rajamine, jõgede tammistamine, niisutussüsteemide ja suurte hüdroelektrijaamade rajamine, korallrahude ja mererohualade hävitamine destruktiivsete kalapüügimeetoditega. Koosluste elurikkus on väga varieeruv. Maismaal on kõige liigirikkamad kooslused troopilised vihmametsad, kus asub ligi pool
6. Metsad ja sood Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis - umbes 70% saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Kuigi viimase aastakümne metsaraie on kasvava metsa pindala oluliselt vähendanud. Saare keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskkonnaatlase andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaartel kokku 67 000 ha, s.t 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. (Arold, 2005) 1990
Antsla Gümnaasium TIIU TAPLAS 10.a klass KANADA Uurimustöö juhendaja õpetaja: TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Riigi iseloomustus............................................................................................................................5 1.1 Üldandmed (Lisa 1)...................................................................................................................5 1.1.1 Hümni sõnad......................................................................................................................5 1.2 Riigi geograafiline asend (Lisa 1)..............................................................................................6 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1).............
Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane- või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika-kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kkt. Sood võivad arenguastmest ja kohalikest looduslikest tingimustest sõltuvalt olla kas puudeta (lagesood), hõredate puudega (puissood) või kaetud metsaga (soometsad). Soo ökosüsteemi iseäraks on pidev turba moodustumine ja kuhjumine. Soode üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm paksuse turbakihi olemasolu. Soometsad jagatakse neljaks tüübiks: lodu-, madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitaineterikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulik on mitmekesine mikroreljeef kännumättad ning nende vahelised lohud
tulemusel. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad männid ja kased, kes kasvasid kiduralt juba enne samal kohal. Järgmistes metsapõlvkondades võib domineerima hakata kuusk. Kõdusoometsade alustaimestik oleneb niiskusreziimist ning sarnaneb seetõttu kas palu-, laane-või salumetsade alustaimestikuga. Eristatakse mustika- kõdusoo ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi. Rohumaade, soode ja veekogude tüüpide iseloomustus. Lodumetsad sarnanevad kõige vähem soometsadele: turvast on vähe ja see on tugevasti lagunenud. Soostumine toimub toitainete rikastes tingimustes. Veereziim on läbivooluline, kevadel on veeseis kõrge ja täidab madalamad alad. Iseloomulikon mitmekesine mikroreljeef kännu mättad ning nende vahelised lohud. Puistus domineerib enamasti sanglepp. Mättavahedes kasvab madalsoo-ja lodutaimi, lohkudes ka vee-ja kaldataimi (hundinui, kollane võhumõõk)
Terrigeensed (liiv, aleuriit, savi) Millised on järvenõgude võimalikud tekked? o Tektoonilised o Kontinentaalsed riftid o Ookeanilised reliktid o Erosioonilised o Akumulatiivsed o Karstijärved Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? o Liigniiskus o Hapnikudefitsiit o Vee raskendatud äravool o Turvas Millised setted on soole iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. o Eutroofne e madalsoo nõo sügavamas osas algab turba tekkimine o Mesotroofne e siirdesoo turbasamblad hakkavad kujunema mätastena ja toovad kaasa turba juurdekasvu kiirenemise o Kõrgsoo e raba turbasambla mättad laienevad ja liituvad Millised on soostumise põhilised viisid? o Mineraalne soostumine o Veekogu kinnikasvamine Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks
Leht- ja okaspuumetsade tihnikud eraldavad raba soostunud ümbruse asustatud aladest. Sügaval metsade rüpes leidub üksikuid väikesi kõrgemaid ja kuivemaid "saarekesi". Juba nende hüüdnimedes- Soosaare, Teivassaare, Kivisaare, Rabasaare, Põldsaare, Rukkimasaare, Kaunissaare jt. on rahvas andnud ilmeka iseloomustuse ümbruse looduspildile. Ühel neist, nimelt Hüpassaarel, peaaegu ligipääsematul saarekesel, on Mart Saare sünnikodu. Hüpassaarde, metsade, soode ja rabade taha, kuhu ei kostnud naaberelamute juurest isegi koera haukumine oli umbes 1760-nda aasta paiku läinud metsavahiks helilooja vanavanaisa. Mõisnik lubanud tal seal metsa maha võtta ja hooned ehitada. Tung omaette vabamalt elada meelitanud metsavahi mõisast võimalikult kaugele metsa elama. Iseseisev elu looduse rüpes lepitas üksikasuka soiste metsaalade ja raba ning vähest saaki tõotava põllupinnaga, mida alles tuli alepõletamise teel metsast looma hakata.
viima valitseja, kellel selleks on täielik võim. Kuninga lähimad abilised olid 3ülemsalanõunikku. Talurahvapoliitikas pidas F vajalikuks piirata teotöö mahtu. Tavaliselt nõuti talupojalt 5-6 tööpäeva nädalas, kuninga arvates piisanuks aga 3-st. Teise reformiga taheti takistada talumaade misastamist,kuid seegi õnnestus vaid mõnes regioonis. Riiklik agraarpoliitika hulka kuulus ka soode ülesharimine ning uute külade ja talude rajamine. Rajati kokku ligi 1000 küla, kus oli 360 000 inimest. Absolutismi reformimises etendas olulist osa ümberkorraldused õiguse ja kohtumõistmise alal. Alustati protsessikorralduse lihtsustamisega: kirjalik kohtuprotsess asendus suulise menetlusega pädeva kohtuniku ees. Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega. F valitsusajal jätkus koolihariduse areng
· Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! · Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
Okaspuid tarvitab põder toiduks sügisest kevadeni, lehtpuid aastaringi. Peale selle sööb ta suvel ka rohttaimi. 3.5.2 Sood Lageraba pakub vähe toitu ja varjet. Servaaladel ja seljandikel kasvab siiski noort mändi, kaske ja pajusid. Siin talvituvad põdrad jätavad endist lumme sügavaid puhkeasemeid ja palju pabulahunnikuid. Viimaste järgi on võimalik kevadel leida, kus põdrad talvel paigal olid. Metssigagi otsib kevadepoole poegima asudes soode vahelistel seljandikel varju, jättes siia okste ja kuluga vooderdatud pesi. Saagijahil liiguvad piki seljandikke hunt ja karu, vahel ka ilves. Liivasesse künkanõlva kraabivad urge rebane ja kährik. Kõrgemail kraavipervedel kulgevad metssea- ja põdrarajad on siin paremini näha kui metsas. Samas, porisel kraavipervel, võib kohata hundi- ja karujälgi. Kährik otsib soodes marju, hiiri ja linnupesi. 4. Kooslused
a tuleriidal. 6.Ordud, inkvisitsioon Rüütliordud-Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, ordu lähtus Benetictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.Tsistertslased rajasid kloostreid, et ilmnaelust eemale tõmbuda, nad harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid. (eestisse rajasid Padisele, Harjumaa metsade ja soode piirile). Nii said neist olulised uute maade kasutuselevõtjad ja ehituskunsti arendajad. Nad kandsid valget mungarüüd kui puhtuse ja rikkumatuse märki. Hiljem said kloostritest majanduskeskused, mis sageli rikastusid oma toodangu müügist. Kuna tööd oli sageli liiga plaju, võeti kloostrisse nn ilmikvendi, kes võtsid tööülesandede enda peale. Täieõiguslikel munkadel jäi rohkem aega jumalateenistuste ja palvete jaoks. Kuulsaim tsistertslane oli
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi e...
heinamaadega. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast. Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses. Loodusmaastikega ala hõlmab umbes 70% rahvuspargi territooriumist. Soomaa rahvuspark Asub Viljandimaa ja Pärnumaa piiril. Rahvuspark loodi 1993. aastal suurte soode, lamminiidud ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Pinnamood on tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Kaitseala pindala on 36 886 ha. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse Vilsandi rahvuspark Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas.
HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse vee...
· Leonardo ei olnud Firenze kunstnike tsunfti liige · 1501.a suvel kadus Leonardo pea aastaks ning ei teata, mida ta ette võttis. Kui ta 1502.a välja ilmus, ei olnud ta enam kunstist huvitatud ning astus Cesare Borgia teenistusse. · Cesare oli halva mainega väepealik, kes oli tapnud oma venna ning seisvat armuühenduses nii venna naise kui oma õega. · Vatikanis korraldas Cesare suuri orgiaid. · Pombinos töötas Leonaro välja projekti soode kuivendamiseks ning joonistas Cesare konditjoneeridele kaarte. · 18. aug 1502.a Cesare andis välja turbekirja, mis tähendas Leonardo sõjaväelise karjääri korgpunkti. · Leonardo plaanis 600 sülla pikkust silda Pera ja Konstantinoopoli vahele. · Kunstnik lahkus teadmata ajalja põhjustel Cesare teenistusest. · 1503.a Leonardo taas Milanos. "Mona Lisa" · "Mona Lisa" Leonardo esimene maal pärast pikka pausi.
-Hiies oleks esmalt hea käia allikal ja loputada silmi. Allikale jäetakse (valge) münt või kaabitakse hõbevalget.[13.] 4 1.1 Kohad, kus asus hiis Hiie asukoha leidmiseks ei ole reeglit. Ta võib olla mäel, orus, tasandikul, jõe- või soosaarel. ,,Roogendiku talust Roostoja külas 2 km raba sees on Iissaar. Ennemalle, kui ristiusk meie maale toodi, tulid eestlased salaja oma jumalaid kummardama. Nad tulid maailma kaugelt läbi rabade ja soode soosaartele. Seal olid nende pühad hiied. Seal nemad siis ohverdasivad oma andisid, mis neil oli, ja palusivad oma jumalaid. [14.] Enamasti asuvad hiied kõrgendikul. Kohe tulevad meelde Kuremäe, Purtse, Võrkla, Ebavere ja Kunda hiiemägi. Võimalik, et hiiekoha valikul arvestati meile tundmatuid tingimusi, näiteks maavägesid. Tõenäoliselt on mõnedki ohvri- või hiiekünkad inimeste rajatud, kivid sinna veetud. Sellised võivad olla Lavi ja Kongula pühakohad. 1
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
· Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada! · Erinevad liigid taluvad abiootilise keskkonna muutusi erinevalt
• Päikesevalgus • Temperatuur • Sademed • Tuul • Happesus (pH) • Toitainete sisaldus • Veereziim • Rõhk • Tuli • Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted • Sümbioos • Kommensalism • Parasitism • Kisklus • Fütofaagia • Konkurents • Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju • Keskkonna saastatus • Metsade hävitamine • Soode kuivendamine • Võõrliikide sissetoomine • Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID • Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga(Kohanemine) • Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju – seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada!
· Lehtedeks okkad transpiratsiooni vähendamine · Igihaljad okaspuud fotosünteesivõimelised ka hilissügisel ja varakevadel · Kitsaskoonilised võrad lumest vabanemiseks · Kohastumused metsatulekahjudeks musta kuuse käbid avanevad kuumuses, seemnete dormantsus · Paljudel puudel vegetatiivne paljunemine · Ekstratselluraalne külmumine vesi surutakse rakkudest välja · Mükoriisa · Boreaalivööndis võib kohati kuni 50 % olla soode all Humiidsed parasvöötme metsad nemoraalsed heitlehised metsad · Mandrite läänerannikuil 40. Ja 60. Laiuskraadi vahel, idarannikul 35. Ja 50. Laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood : 6-12 kuud · Sademed : 500- 1000 mm/a , vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld : tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine mõne aastaga
Idas piirneb maakond Peipsi järvega. Järv on oma kaldaala, kuid ka vaatelisusega mõjutanud siinse ajaloolise asustuse kujunemist ning kujundab maastikku tänaseni (Arold 2008). Voortevahelised piklikud nõod moodustavad kohati lausa vööndeid. Holotseeni alguses on neid arvukalt järvi, mis aga nüüdseks on enamasti muutunud madalsoodeks. Järved on säilinud peamiselt kõrgete komeetvoortega voorestiku keskosas. Nii järvede kui ka soode põhjas leidub hulganisti järvemuda ja lupja. Ümbritsevate voorte kauaaegse põllustatuse ja moreeni läbivate põhjavete toitaineterikkuse tõttu on säilinud 11 järve tugevasti eutrofeerunud (Mäemets 1977). Kõige põhjapoolseim neist on Kivijärv, õõtsikuliste kallaste ja rohke taimestikuga hobuserauakujuline jäänuk varasemast u 500 ha-lisest järvest. Kõige sügavam ja suurem on Saadjärv ning kõige lõunapoolsem Vasula järv. Vooluvetest läbib Vooremaa
S oomaa rahvuspark on Vahe-Eesti esindusala, Rahvsupargi pärisosa on märjad soometsad mida ilmestavad soode vahel looklevad ja mitmekesised lammimetsad. Siinsetes kaunid jõed. Nende veetulv põhjustab igal lammihaavikutes kasvanud tüvedest on ajast aega
Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba. 48. *Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. 49. *Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. 50. *Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks. 51. Murenemine. Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda
Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba. madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel.Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks *(5) Murenemine. Murenemiseks nimetatakse kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel.Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite keemiline ja mineraalne koostis.
87. Taimestikku ohustavad peamised tegurid Taimeliikide ohutegurid: Suurt mõju avaldab inimtegevus! Võsastumine (ka metsastumine, roostumine, kadastumine) Niitmisel tekkinud heina ülejäägid, Hoolduse ebapiisav kvaliteet ja ebasobivad võtted, mis hävitavad taimestiku Poollooduslike koosluste kultuuristamine, ümberistutamine Killustamine Võõrliigid, mis tõrjuvad kohalikud asukad välja metsade hävitamine, metsastamine, lageraied märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmõju lakkamine saastatus kemikaalidega, põllumajanduskeemia ärakorje ja tallamine (liigne külastatavus) introduktsioon õhusaaste, hapestumine, muud keskkonnamürgid haigused, parasiidid 88. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused
· Suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse · Arvas, et reforme saab läbi viia valitseja, kellel on selleks täielik võim · Teotus ametnikkonnale. · Linnades oli kaotatud keskaegne omavalitsus · Talurahvapoliitikas pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu 5-6 päevasest kolmele päevale. · Mõnes regioonis õnnestus takistada talumaade mõisastamist · Riikliku agraarpoliitika hulka kuulus soode ülesharimine ja uute külade/talude rajamine · Kolonistidele anti tasuta ehitusmaterjali ja loomi, vabastati maksudest ja sõjaväkke värbamisest et meelitada neid tühjadele aladele · Riiklik majanduspoliitika ei toetanud eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust · Õigusemõistmises asendati kirjalik kohtuprotsess suulise menetlusega · Kaotati surmanuhtlus mõnede kuritegude eest ja asendati see eluaegse vanglakaristusega
võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D
Tekivad siirdesoode edasisisel rabastumisel. Rabad 5,7% Eesti maafondist, 0,1% haritava maana, 36% Eesti soodest. Peamiselt marjakasvatuseks jõhvika, kultuurmustika, mesimuraka kasvatamiseks. Tavaliste põllukultuuride kasvatamiseks ei sobi. Kaevanduste sulgemisel tehakse marjakasvatus või pannakse kasvama männid. Väga vähe uuesti taastamist märgalana. Üldiiselt siiani praktiseeritud ei ole. Rabade ja soode üldine keskkonnaväärtus oluline mageveevarude hoidjad, elupaigaks paljudele lindudele-loomadele. Suur osa rabadest kaitse alla võetud. Rabad sageli reljeefi poolest kumera pinnaga, sageli ümbruskonnast kõrgemad (Lääne-Eesti). Turismi poolest suurema väärtusega. Anormaalsed mullad: lammimullad A Lammimullad jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad). Järvemadalikel perioodiliselt üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul
võtta. Kihisemine sügavamal kui 30 cm. Jagunevad: a. Leostunud gleimullad (G0). Mullaprofiiliga A-T-Bm-G-C-G b. Leetjad gleimullad 3) Gleimullad. Lubarikka põhjavee mõjutusel välja kujunenud a. Küllastunud gleimullad b. Küllastumata gleimullad 4) Turvastunud gleimullad. a. Küllastunud turvastunud gleimullad b. Küllastumata turvastunud gleimullad VIII Soomullad. Soode puhul peame teadma turba liiki ja lagunemisastet. Turbaliigi määrab ära taimkate, milles turvas moodustub. Jagunevad kolmeks: 1) Madalsoo 2) Siirdesoo 3) Raba IX Lammimullad X Sooldunud rannikumullad 1) Rannikugleimullad 2) Turvastunud rannikumullad 3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
seened, taimed, Mõni cm kuni Dünaamilisem kui muundavad org. 10 m litosfäär ainet Hüdrosfäär Maailmamere, Kiired muutused, järvede, jõgede, osaleb veeringes, loob soode, mulla-, eeldused loomade, põhja-, atm. ja taimde, muldade liustikuvesi tekkeks Atmosfäär Maad ümbritsev 1000-1200 km Kõige liikuvam, (õhkkond) õhukiht lahustub vees, tungib
SOO Soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jab lagunemata ja ladestub turbana. SOODE TEKE 1) Järv võib soostuda, kui vees on rohkesti taimede kasvuks vajalikke toitaineid, taimed hakkavad vohama ja aega mööda kasvab järv kinni. 2) Maismaa võib soostuda kestva liigniiskuse tõttu, nt orgudes ja nõgudes, kus maapind on vettpidava aluspõhjaga. Eesti soode jaotus MADALSOO 57% 1) Sammalde osakaal SIIRDESOO 12% Algaste suureneb Üleminekuaste madalsoost Orgudesse, nõgudesse 2) Samblad hoiavad rabaks. Toitaineid ja taimi palju vett kinni Turbakiht õhuke ja hästi lagunenud 3) Tekib turvas. Kasvavad sookased ja rohttaimed.
Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki.
Seostub kuningas Freidrich II (1740-1786 valitses). Kasutatud on ka nime Suur. Austria dünastia nimeks oli Habsburg. Kaks valgustatud valitsejat: Maria Theresia (1740- 1780) tema poeg Joseph II (1780-90). Kaotati tollipiirid Põllumajandus ja talupoegade olukord: Preisimaa - kuninga juhtimisel soodustati kasutuselevõtmata maade kasutusele võttu. Asustati ümber Oderi jõe luht. Seda ikka selleks, et uut põllupinda saada. Rahvaarv oli ju kasvanud. Toimus ka soode kuivendamine. Ka need võeti esialgu karjamaadena, hiljem põllumaadena kasutusele. Rajati viljamagasid talupoeg andis igal sügisel sinna vilja (puutumatu reserv), nälja ajal jagati kätte. Hakati kasvatama kartuleid (käsukorras). [Eestis algas kartulikasvatus 1840.] Piirati teotöö mahti, et jääks aega ka oma põllu harimiseks. Austria - Jõuti sammuti teotöö mahu piiramiseni, aga Joseph II kaotas ka pärisorjuse talupojad said vabaks.
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
Samas toovad õisi tolmeldavate liblikate röövikud taimedele kahju, süües nende lehti. Niidul elab ka palju röövtoidulisi putukaid, kes söövad omakorda tsaimtoidulisi putukaid ja nende vastseid. Röövtoidulised on näiteks herilased, kiilid, lepatriinud, jooksikud, ritsikad jt. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 8. Soode teke ja tüübid (madal-, siirde- ja kõrgsoo e raba). Soodele iseloomulikud taimed ja loomad. tekivad: Järve kinnikasvamisel u. 1/3 Eesti soodest · Põhjast · Pealt · Põhjast ja pealt üheaegselt Maismaa soostumine · u. 2/3 Eesti soodest · Kestev veerohkus Madalsoo · 57% · Madalamatel aladel · Toitub mineraaliderikkast veest Isel. Taimestik: Taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht.
sõnalt, nagu tegi minu isa, ja nõnda hakkab mõistuse peale." o Kus on tõde? Kas selles, mis oli laua ääres, või selles, mi soli nüüd asemel emaga juteldes? On tõde hirmsas ukses ja linnas või juuste lõhnas ja selgeis silmis? o Vargamäel oli ikka nõnda olnud, et kui rõõm tuli kellegi südamesse, siis lahkus ta mõne teise südamest, sest Vargamäel ei jätkunud rõõmu korraga kõigi südamete tarvis, nii vähe oli teda jumalast jagatud siia soode ja rabade keskele. Kui rõõmutsesid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad, nagu leinaksid nad oma laste nuttu. Kui kilkasid naised, siis kannatasid mehed, aga kui maitsesid mehed õnnejoovastust, siis ägasid naised, nagu oleksid nad kadedad oma laste isade õnne peale. o "Indrek läks linna, et Vargamäele kord tõde ja õigust õpetada," ütles Andres tõsiselt. o "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," ütles isa
30 vaimulikku seminari, ligi 40 vaimulikku kooli ning mitmed kursused. Avatud on koole, kus oma oskusi saavad arendada tulevased ikoonimaalijad ja kirikukooride juhid. Samuti tegutsevad enamiku koguduste juures pühapäevakoolid. Uskumused ja kombed Vene kultuuri juured peituvad väga ammustes aegades. Vene inimeste esivanemad idaslaavlased elasid siis metsades, jõgede ja järvede kallastel, läbipääsmatute soode ligiduses. Seetõttu on loomulik, et neil olid oma jumalad ja vaimud, nad kummardasid loodusjõude, uskusid maagiasse ja nõidusse. Surma vältimiseks toodi ohvreid Perunile teda peeti peajumalaks, kuid tunti ka pikse- ja taevajumalana. Perun võis raevuhoos lasta vibust tulenooli, saates ühtaegu maale müristamist ja välku. Perun oli ka sõjajumal. Tema pühaks puuks peeti tamme, seepärast aseti puust tahutud Peruni kuju tavaliselt mõnele kõrgemale kohale tammesalus.
Kui viimase 600 miljoni aasta jooksul on välja surnud keskmiselt 10 liiki aastas, siis 1970ndatel hävis inimtegevuse tulemusena keskmiselt üks liik päevas. On pakutud, et 1990ndatel hävib 12 minuti jooksul liik. Teadlased on hoiatanud, et kui metsade raiumine praegusel tasemel jätkub, on aastaks 2050 hävinud 1/3 kõigist planeedi liikidest ja aastal 2100 juba tervelt pooled liigid. Liikide hävimist põhjustab peamiselt nende elupaikade kahjustamine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne. Ökosüsteeme võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (nn. kasvuhooneefekt). Liigilise mitmekesisuse säilitamine on loomulikult oluline juba liikide endi seisukohalt, aga ka majanduslikult. Taimed on vajalikuks tooraineks mitmel alal; ainuüksi Hiina traditsiooniline meditsiin kasutab 5000 eri taimeliiki. Rio Konverentsil (UNCED 1992) kirjutas 157 riiki alla bioloogilise
Üldrõhk= 1000 mb, N2 - 780 mb, O2 210 jahtub, tavaliselt sügiseti, kõrgus tavaliselt 0,6 °/100m mb, veeaur 1% 10 mb mõnikümmend meetrit, Küllastav veeaururõhk on rõhk, millega horisontaalnähtavus halb, taevas ja pilved Stabiilne atmosfäär veeauru molekulid mõjuvad, kui õhk on hästi nähtavad. Soode, rabade, järvede Atmosfäär on stabiilne, kui erinevused Torricelli katse. veeaurust küllastunud antud temperatuuri kohal, lohkudes. Suurlinnades, kus palju tõusva õhuhulga ja ümbritseva õhu vahel Galileo assistant, hiljem Ferdinand II juures tolmu ja suitsu, ka nn oru-udud on väikesed, õukonna filosoof ja matemaatik Torricelli
3-8 cm, laius 1,5-4 cm. Pealt on nad tumerohelised, läikivad. Lehed on sulgroodsed, rood tungivad väga selgelt esile. 5. Õied ja viljad: Rohekasvalkjad mõlemasugulised õied, 3-6-kaupa lehtede kaenlas, tupp- ja kroonlehti viis. Õitseb aastas kaks korda: mais või juunis ja augustis või septembris.Keraja kujuga lihakvili, marjataoline luuvili kahe (harva kolme) luuseemnega, algul rohekaspunane, valminult must. Mürgine. 6. Kasvunõuded: Sageli lehtpuumetsade alusmetsas ja soode servades, vahel ka okaspuumetsas, eelkõige laanemetsas, aga ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskeid muldi. Põuakindel. 7. Kasutus: Puidust valmistatakse joonistussütt, tehakse nikerdustöid. Valmimata viljadest ja koorest saadakse värvainet. Ravimiseks kasutatakse koort, kogutakse kevadel, kuivas säilib kuni 5 a. Eelkõige lahtisti kroonilise kõhukinnisuse korral, aga ka maksavalude,
kasvavad kuusikud ja kuuse-segametsad, mis kuuluvad laanemetsade hulka. Samuti võib leida salu- ja lodumetsi. Laane- ja salumetsad on enam levinud poolsaartel (nt Viimsi, Juminda, Pärispea). (Linkrus 1998) Leetunud ja leetjatel gleimuldadel kasvavad aga soostuvad (angervaksa- ja karusambla-mustika-) kaasikud ja segametsad (Lõhmus 1984 ref Arold 2005). Lammimetsi leidub peamiselt lepikutena kitsa ribana või saludena jõgede ja ojade ääres. Rannikumoodustiste läheduses ning suuremate soode ääres leidub ka soostunud ja soometsi (Linkrus 1998) Klindi jalamile moodustunud paetükkidest rusunõlvadele, mida niisutavad lubjarikkad allikaveed, on omapärane laialeheline pangamets (Arold 2005). Paekaldal asuvate hõreda taimestikuga loopealsetega võrreldes on pangametsad väga lopsaka taimestikuga (Aaloe, Miidel 1967). Tegemist on haruldase lopsaka salumetsa kooslusega, kus leidub pärna, vahtrat, saart, jalakat, sangleppa, haaba, remmelgat, toomingat, pihlakat ning vahel ka kuuske
lehtede ilmumisest kuni vegetatsiooni- perioodi lõpuni või koltumiseni ja sellest ajast päevades. 5. Biootilised tegurid: organismidevahelised suhted Liigisisesed suhted (konkurents, tööjaotus, kannibalism, sugupoolte suhted jt) Liikidevahelised suhted (kisklus, sümbioos, parasitism, kommensalism, amensalism, mutualism, konkurents) Antropogeensed tegurid: Maavarade kaevandamine Metsaraie Soode kuivandamine Jahindus, kalandus Tööstus Põllumajandus 6. Sümbioos Liikidevaheliste suhete vorm. Euroopa autorite käsitluses ka mutualism. Kahe eri liiki organismi sümbiondi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Samblik on tegelikult kahe organismi kooselu vorm. Vetikas fotosünteesib – sisaldab klorofülli, seenerakud tarbivad energiat, aga seen loob ka kaitsva veekihi, niiskuse, mis lubab
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Maateaduse alused programm 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
