Maa muutub mõne aastaga viljatuks ja vihm võib mullad ära uhuda. Kõige ulatuslikum on Lageraie see troopiistes ja lähis-troopilistes piirkondades. Looduslike ökosüsteemide hävimine Soode niisutamine Mullad soolduvad Ülekarjatamine Kuivadel maaladel tekitab kõrbestumist Mulla viljakuse langemine, kuna hävitatakse mulla elustikku. Kevadel võib sulavesi viia Üle väetamine väetise põjavette, mis omakorda reostab
Kõige tuntum laul, mida mardid uksetaga laulavad, et sisse saada on: Mardilaul Laske mardid tuppa tulla marti-marti Mardi küüned külmetavad marti marti Mardi varbad valutavad marti-marti Mardid tulnud kaugeelta marti-marti Läbi soo sipa-sopa marti-marti Läbi laane lipa-lapa marti-marti Mart tegi sillad soode peale marti-marti Madalate maade peale marti-marti Et ei kasta lapsed jalga marti-marti Lapsed jalga, kitsed sõrga marti-marti (http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/mardipaev/mardipev.htm) 3. MASKEERIMINE 3 Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19
Tituse triumfikaar Ehitati aastail 78-81. Kõrgus on 15,4m ja ava laius 5,3m. Triumfikaart ilmestavad neli poolsammast, mille kapiteelides liituvad korintose ja joonia stiili elemendid. Roomlaste insenerimõtte üheks tippsaavutuseks oli teedeehitus. Maanteed rajasid nad otsejoones üle soode, orgude ja mägede. Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Akveduktid Kujutas endast lahtist või kaetud veejuhet, mis oli ehitatud sillataolise kaaristuna ning
VILJANDI GÜMNAASIUM Hanna Valk NORRA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2015 Sisukord Norra üldinfo........................................................................................................... 2 Norra kliima......................................................................................................... 3 Norra mets.......................................................................................................... 4 Maakasutus........................................................................................................
Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta tootmisel, transpordist ning tööstusest.(3) · Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine - selle mõistega tähistatakse kogu maakeral leiduva elu - taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine, intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, happevihmad jne muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt. Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine .(3) Neid globaalprobleeme on veel mitmeid, kuid need on ühed, millest kõige enam räägitakse. Keskkonnakonverentsid Kõik keskkonna probleemid on väga tõsised ja ulatuslikud
peeti vaid lugemisoskust, sügavamaid teadmisi mitte; ka kooliõpetajatest oli puudus, kuid ette ei võetud midagi). Friedrich II (1740-1786): suhtus parlamenti eitavalt, kuid tahtis läbi viia reforme; pidas vajalikuks piirata teotöö mahtu (kuid ainult riigimõisates, sest kuningas ei soovinud minna vastuollu aadlikega); mõnes regioonis takistati talumaade mõisastamist; tegeles soode ülesharimise ja uute külade ning talude rajamisega (oli palju vaba maad pärast Kolmekümneaastast sõda); riiklik poliitika ei toetanud eraettevõtlust ega majandusliku tegevuse vabadust; kohtuprotsesse lihtsustati; kaotati surmanuhtlus mõnede tegude eest; jätkus koolihariduse areng (ehitati uusi koolimaju, kuid lahendamata jäi õpetajate ettevalmistamise küsimus);
piirkonnast: neis ei ole meresetteid. Väikekraatrite põhjasetetest leitud maismaatigude subfossiilid viitavad ümbruskonnale kui võsastunud merelähedasele piirkonnale. Kaali järve põhjasetetes leitud taimede õietolm pärined aegadest ligikaudu 3700 aastat tagasi. Radiosüsiniku meetod näitab kraatri põhjasetetest leitud puidutükkide vanuseks vähemalt 4000 aastat. Oletatava silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbritsevate soode turbakihis lubavad oletada, et kraatrid on kuni 7500 - 7600 aastat vanad. Iriidiumiga rikastunud kiht lähedases turbasoos on tekkinud 800-400 a. enne Kristust, mida samuti peetakse Kaali plahvatuste võimalikuks vanuseks. Diskussioonid vanuse kohta jätkuvad tänapäevalgi. Kaali peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on 105-110 m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-
Üldine koolikohustus, õpetati lugemist, sügavamaid teadmisi mitte, õpetajateks vahel ka allohvitserid, kes samuti kasutasid keppi. Friedrich II (Friedrich Suur) valgustatud valitseja, valitsejal täielik võim, kes peab reforme läbi viima, ei parlamentidele. Ei teinud midagi aadlivastast, seega läks talurahvapoliitika (teotöö mahu vähendamine) läbi vaid riigimõisates ja kuninglikes ametikülades. Agraarpoliitikas rajati uusi asulaid ja külasid soode peale (palju inimesi tuli selle tulemusel riiki, kuna neile anti tasuta materjali, vabastati mõneks ajaks maksudest ja sõjaväekohustusest jne). Riiklik maj.poliitika ei toetanud eraettevõtlust ja maj. tegevuse vabadust. Pikk kohtuprotsess asendati lühema suulise menetlusega, osad surmanuhtlused asendati eluaegse vanglakaristusega. Koolide rajamine, kuid õpetajaid ikka polnud. 6. Austria Maria Theresa ja Joseph II absolutismi läbiviijad. Maria Theresa oli absolutismi vastane, kuid
Vaimulikud ordud- varakeskajal domineerisid Püha Benedictuse reeglite järgi tegutsevad Benediktiini kloostrid.Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades.Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad).Dominiiklaste ordu-rajas hispaania
viljakatele muldadele), ei kohta sööti jäetud põldusid. Asume Lõuna- Eesti murdealal (Tartu murde alal). Keerame Võndu. Võnnu on väärikas Eesti kihelkonnakeskus oma kihelkonnakirikuga. Tegemist on keskaegse kirikuga, mis hiljem on ümber ehitatud. Võnnule annab kultuurimaastiku mulje Gustav Suitsu mälestuskivi (tegemist on G. Suitsu sünnikohaga). Sõidame üle Ahja jõe ja vahetame maastikuregiooni- jõuame Peipsi madalikule, mis on suur soode ja madalike ala, mis ulatub Peipsi järveni. Jõuame Põlvamaale, Rasina kulla. Siinse päris onnetus seisus kiriku juures asub Eesti jämedaim puu- Rasina remmelgas Puu kõrgus on 23 meetrit ning ümbermoot 9 m. Alates 1972.aastast on see olnud kaitsealune puu. Lahkudes sõdame mööda vasakut katt jäävast Rasina mõisapargist. Jõuame Võrumaale, Moostesse, mida võib pidada üheks edukaimaks eurorahade kasutajaks vallaks (nt on Mooste folgikoda- kontsertmaja varustatud väga moodsa
Religioon: Roomakatoliku usk 94% ja protestantism Loodus Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik. Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana jõgi voolab samuti Hispaania piiril. Assoorid saared kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200
Nõmmrabas kasvab väga haruldane nõmmluga, leidub ka koldjat seladinelli ja tumedat nokkheina (Eesti kaitsealad, 2007). Kokkuvõtteks. Läänemaa Suursoo moodustab ainulaadse jäänukjärvedega nõmme- ja rabamaastiku, kus kasvab arvukalt haruldasi taimeliike. Läänemaa Suursoo keskosa madal- ja siirdesood on omasuguste seas ühed Eestis parimini säilinud elupaigatüübid. Unikaalne on soostiku loodeosa, kus osaliselt turba alla mattunud kaarjad luitevööndid lõikuvad läbi soode. Kaitseala on kasvupaigaks mitmetele kaitsealustele taimeliikidele ning elu- ja rändepeatuspaigaks paljudele kaitsealustele loomaliikidele. 6 Kasutatud kirjandus: 1. H. Kink, "Loodusmälestised 17. Läänemaa( Noarootsi, Nõva, Osmussaar)"; 2008. 2. Eesti entsüklopeedia; Tallinn, 2003. 3. Elle Roosaluste, Jüri Kask, Mare Ektermann, "Läänemaa loodus"; Haapsalu, 1998..
3)Rabajärved-Loosalu järv, Meelva järv 4)Lammijärved-Suure-Emajõe ülemjooksul 5)Karstijärved-Võhmetu-Lemiküla järved 6)Meteoriiditekkelised-Kaali järv 33. Pandivrekõrgustikul on vähe järvi sest, lauged nõlvad ja vettkandvad kihid uhuvad vee minema 34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud
freesturvas, siis peale taimede juurdumist umbes kuu aja pärast võiks kasta peenart happelise väetise lahusega. Järgmistel aastatel väetatakse freesturbal kasvavat pohla kevadel enne kasvu algust happelise väetisega. Pohlapeenart on hea igal aastal multšida kas freesturba, lehtpuude või paar aastat seisnud okaspuude saepuruga. Kasutada võib ka metsakõdu. 6. Haruldasi metsamarju. Sinine kuslapuu Kasvab Baltikumist kuni Kaug-Idani. Eesti võib leida teda lubjarikaste soode ümbruses. Sinine kuslapuu on 1,5 m kõrgune põõsas. Lehed on kahvaturohelised. Õied on kollased. Eelistab neutraalsepoolset või siis väga kergelt aluselist mulda. Head raviomadused (kõrgvererõhk , südamehaigused). Marjadel bakteritsiidne toime. Südajalehine aktiniidia Kodumaaks on Kaug-Ida ja Hiina. Koor on tal punakaspruun. Õied on valged. Viljad kiivi maitsega. Kasvamiseks eelistab head väetatud mulda, mis ei oleks liiga kuiv, ei salli seisvat kõrget põhjavett
soodis, mida kalakasvatuseks kasutatakse, elab kuni 60 tuhat järvekonna (1). Järvekonn kuulub Euroopa Loodusdirektiivi alusel V kaitsekategooriasse (Natura-liik) ja on Eesti punase raamatu V kategooria liik. Aastal 2000 oli järvekonni Eestis teada vaid Tartus Emajõe luhtadelt (3) Rabakonn- Eestis on rabakonn levinud hajusalt, aga paiguti on ta arvukas (4). Rabakonna levilat näeme joonisel 1. Rabakonna põhilisteks elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode äärealad. Rabakonnad on liikvel nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemad on nad siiski õhtuti. Peatoiduse moodustavad mardikad, vähemal määral ka ämblikud, rohutirtsud, lutikad ning röövikud. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal. Sobivateks kohtadeks on lehtedega täidetud augud, näriliste rajatud urud, haohunnikute alused jne. Talvituspaikadesse siirduvad nad juba septembris
Väga suureks teguriks on nahkhiirte häirimine nende talvitumispaikades. 5 Liigi ohutegurid Põhja-nahkhiire ohuteguriteks on suvekolooniate varjepaikade üldised ohud: eeskätt ehitustööd hoonetes (katuse ja seinte remont ning hoonete puitosade töötlemine mürgiste ainetega), samuti metsaäärsete majade ja puuõõnsuste kadumine. Ohtudeks on ka muutused toitumispaikades, näiteks puistu struktuuri muutumine, soode kadumine või puistu ja/või puistuäärse veekogu hävimine. Samuti pestitsiidide kasutamine putukatõrjes ning röövloomad (kassid, kärplased, öökullid). Talvituspaikade ohuteguriteks on nende hävimine, avade kinniajamine, nahkhiirte häirimine, talvituspaiga mikrokliima ja/või siseehituse muutmine, looduslikud tegurid (külm, röövloomad, avade sulgumine varingu läbi ning veekogud koobaste põrandal, kus osa loomi upub). Samuti vanade mõisa- ja linnusekeldrite, bastionikäikude ja
võivad hävida; vähenevad tundrad ja taigametsade pindalad; läienevad kõrbed; looduskatastroofid; liustike sulamine Lahendused: Tuleks vähendada õhusaastatust: parandades tööstustes tehnoloogiat, taastuvate energiaallikate kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, prügi sorteerimine. Liikide hävinemine: Põhjused: keskkonna muutumine, hävimine ja saastamine; soode kuivendamine, ohtlike liikide hävimine; jahipidamine; röövpüük ja kaubitsemine; võõrliikide sissetoomine; Tagajärjed: muutused toiduvõrgustikud/ahelas; Lahendused:hävimisohus olevate liikide kaitse alla võtmine; haruldaste liikide elupaikade säilitamine; kaitsealade rajamine; võitlus röövkaubandusega Erosioon ja kõrbestumine: Erosioon on tuulte või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ja maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk
insenerid ja töölised Nipernaadile kirju saadavad tahtes ta projektis osaleda, hakkas ta kahtlema. Talle tundus, et Nipernaadil on õigus ja ta oli tema armastuse asjata ära põlanud. Ei enam olnud kirikhärra ta mõtetes. 8. Tunduvad väga ebareaalsed. Nipernaadist jätab see pinnapealse ja kerglase mulje. Kui lihtne on tal teha juttu ja mägida inimeste tunnetega ise samas ükskõikseks jäädes. 9. Ta arvas, et Nipernaadi ei saa soode kuivatamisega hakkama ning tema heinamaad saavad üleujutatud. 10. Valged ööd muutsid ta ärevaks ja rahutuks. Ta ei tahtnud eriti ühe kohapeal paiga olla, pigem edasi rännata. Talve eel aga muutus ta rahulikumaks ja tahtis paiksemaks jääda, nüüd ei rõõmustanud teda loodus enam niivõrd. Pigem tükkis esile vajadus peavarju järgi. Nt. Kui ta kõrtsist öömaja tahtis, oleks olnud suvi oleks ta lihtsalt minema kõndinud, kuid nüüd ilmade
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega. Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. Põhiline osa juurdetulevast veest on sademetevesi, pisut lisandub ka naaberalade juurdevoolu vett. JÕED Eesti ...
Keeled: iiri ja inglise Pealinn: Dublin President: Mary Patricia McAleese Peaminister: Brian Cowen Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 4 109 200 Rahaühik: euro Maakood: 353 2 Litosfäär Iirimaa asub Euraasia laamal. Iirimaa ei ole maavärina ohtlik piirkond ja vulkaanipurskeid seal ei esine. Põhja-Iirimaal on baikali ja kaledoonia kurrutuse piirkond, Lõuna-Iirimaal on hertsüünia kurrutuse piirkond. Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mis asub Kerry mäestikus Lõuna-Iirimaal. Peamine energeetiline maavara on turvas, suureneb ka kohaliku maagaasi osatähtsus. Kõige kiiremini arenevad uued tööstusharud: nafta töötlemine, elektrotehnika-, elektroonika-, ja
R. Jakobson, A. Mathiesen, A. Toom, G. Vilbaste, Th Lippmaa, E. Kumari, J. Eilart) looduskaitse ajaloos. Teadusliku loodushoiu algus Eestis. Eesti vanimad kaitsealad. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940). I looduskaitseseadus, Looduskaitse Nõukogu, Riigiparkide Valitsus, Riiklik looduskaitse inspektor. II Looduskaitse seadus. Nõukogude periood (seadus "Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, sündmused). TÜLKR, ELKS, Lahemaa rahvuspark, I punane raamat, soode sõda, fosforiidisõda, I Ramsari ala Eestis, looduskaitse kuu, I vabariiklik keskkonnaprogramm, Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis (ELF, osalemine ÜRO II Keskkonna- ja arengukonverents (Kliimamuutuste konventsioon, Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, Agenda 21, Säästev areng), I Eesti keskkonnastrateegia, ühinemine Euroopa Liiduga, liitumine Rahvusvahelise Looduskaitseliiduga 2007.a (IUCN-ga)
Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, veereziim, tuli, toitainete sisaldus, rõhk Biootilised organismide vahelised suhted: sümbioos, parasitism, kisklus, konkurents Antropogeensed inimetegevuse mõju: keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride kaugust antud teguri suhtes, st miinimumist kuni maksimumini (võib olla kitsas või lai) Optimum teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Mida mõistetakse keskkonnategurite all? Keskkonnategurid on organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskonna elemendid või protsessid: abiootilised, biootilised, antropogeensed.
pesapaigale tagasi aga aprilli lõpul või mai alguses. Suitsupääsuke kuulub looduskaitse alla. Täpsem info Levik ja rändamine. Suitsupääsuke on pääsulastest kõige laiema leviareaaliga. Ta on levinud haudelind peaaegu kogu põhjapoolkeral, väljaarvatud Lõuna-Aasia ja Arktika. Euroopa ja Aasia linnud talvituvad Kesk- ja Lõuna-Aafrikas ning Austraalias. Põhja-Ameerika linnud talvituvad Lõuna-Ameerikas. Sügisrände alguseks koondutakse suurteks parvedeks veekogude, soode ja roostike kohal. Rännatakse tavaliselt päevasel ajal ning öösiti kogunetakse roostikesse puhkama. Erandiks on Sahara kõrbe ületamine, kus pigem lennatakse öösel, et vältida ülekuumenemist. Eluviis. Jagab oma eluruumi inimestega, aga suhtub inimestesse paraja distantsiga. Tegemist on väga pesapaigatruu linnuga, tulles ikka oma vana pesapaiga juurde tagasi. Suitsupääsuke on väga kiire ja osav lendaja, kuna lõviosa toidust püüab ta õhust lennu pealt. Suudab lennata
Voored vooremaa, türi voorestikud Otsmoreen Künklik moreenalad Oosid setted Mõhnad Viirsavi Sood Soo on liigniiske ala, kus turbakihi Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% rabad. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Hästi lagunenud turvas, kütteturvad Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad. Halvasti lagunenud turvas, väetiseturvas. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Pmst ont egu madalsooga, mis toitub põhjaveest, kuid kevadeti kui lamm üle ujutatakse kantakse sinna palju setteid. HÜDROGEOLOOGIA
EESTI AJALOO Eesti muinasaja periodiseerimine: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg. Eesti muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi. Muinasaja lõpuks ja keskaja alguseks Eestis loetakse eestlaste kaotust muistses vabadusvõitluses 1227. Muinasajale järgnevat ajajärku jaotatakse väiksemateks alaperioodideks ühiskondlike suhete arengu või Eesti ala valitsenud võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, ...
keskmiselt 5.00--1000 kg lämmastikku hektari kohta. Sama mullaerimi (-tüübi) piires on keskmised saagid nõrgalt erodeeritud muldadel ligikaudu 3U, keskmiselt erodeeritud muldadel 3/4--V2, tugevasti erodeeritud muldadel V2--V-i saakidest, mida saadakse erodeerimata muldadelt. Sellega seletub ka põllukultuuride üldine madalam saagikus erosioonialadel ja erosioanivastase võitluse tähtsus. Märkimist väärib künkliku reljeefiga aladel soostunud maade ja soode osatähtsus (20--25% pindalast). Killustatud leviku ja survelistest põhjavetest toitumise tõttu on need raskesti kuivendatavad. Kõrgustiku kagu- ja idapoolsete servaalade põllumullad kuuluvad vabariigi keskmise viljakusega muldade hulka (V--VI hindeklass). Ligikaudu samasuguse viljakusega on ka künkliku ala erodeerimata mullad. Taimkate Otepää kõrgustikul leidub looduslikku taimkatet piiratult. Algne metsade, järvede ja soode
puhvrile ka olulist elatusallikat kohalikele elanikele. Mangroovimetsad toetavad märkimisväärselt kalandust, kuna paljud kalaliigid kasutavad mangroove toitumisalana ning koelmuna. Üleilmse elurikkuse hävimise otsesed põhjused. Mangroovimetsade kadumine on näide suurimast ohust, mis ähvardab üleilmset elurikkust: elupaikade hävitamine, ümberkujundamine ning killustamine. Looduslike rohumaade ja metsade muutmine põllumajandusmaaks; soode kuivendamine; märgalade muutmine akvakultuuri rajatisteks; teede, linnade ning tööstuskeskuste rajamine; jõgede tammitamine, niisutussüsteemide ning mastaapsete hüdroelektrijaamade rajamine; korallriffide ja mererohualade hävitamine destruktiivsete kalapüügitehnikatega, nagu põhjatraalid, dünamiidi ja tsüaniidiga kalapüük. Kui elupaikade hävitamine, häirimine ja killustamine on mastaapne ja hästi jälgitav
Peamisteks taastamistegevusteks loopealsetel on kadakate ja mändide raiumine. Täielikult kadakatega kattunud loopealsel hakkab kamar hävima, mändide tulekuga hapestub ka pinnas ja kooslus muutub oluliselt. Peamised probleemid: ● Kadakas, mänd ● Lehtvõsa kiire võrsumine valgust saades (paakspuu jt) ● Kännud, õhuke kamar, mikroreljeef Nõuded: ● Puude ja põõsaste katvus ● Kännu kõrgus ● Raidmete katvus VIII Soode ökoloogiline taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. 3 olulist tunnust: ● Eriline veerežiim – vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab – liigniiskus ● Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid ● Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata - turbana Soo on terviklik ökosüsteem, milles kõige olulisem komponent on vesi. Vee hulk, kvaliteet, päritolu
tekkinud järvemuda ja lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23 ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla. 3. Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: - idakirdes on Kolga-Jaani voorestik - lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest künnistest ja seljakutest, mida kokku on 200 ringis. Valdavalt moreenist koosnevad väikevoored on enamasti põllustatud. Nende vahele jäävad
Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid. Eesti läbimõõt läänest itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391 km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti pindala on 45 227 km2, millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared.
millega võib kaasneda haruldaste liikide esinemine; · Tunnusliikide esinemise põhjal: indikaatorliigid ning elupaigaspetsialistid. Maastikulised võtmetunnused: vooluveekogude ümbrus - allikad, ojad, jõed; seisuveekogude ümbrus - järved, tiigid; ajutise üleujutuse või vooluvee tunnused - taimestikuvabad või soostuvad märjad lohud ja nõvad, viirud tüvedel ja mätastel; allikalised alad; saared - veekogude ja soode põlise metsaga saared; arheoloogilise või kultuuriloolise tähtsusega paigad metsas - kalmed, jaanikukohad, kivikangrud, kiviaiad, taluvaremed, vanad veskid jmt.; geoloogilised objektid - liiva- või lubjakivipaljandid, paljanduvad astangud, kivikülvid, rändrahnud; järsud nõlvad - uhtorgude veerud ja veekogude kaldavööndist kaugemal asuvad nõlvad; ümbritsevast maastikust selgesti eristuvad ja unikaalsed pinnavormid - söllid, kühmud, väikesed uhtorud,
Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavere ja Õepa külade juures ning Koonga lähedal. Tuntuim karstivorm (kuisu) on Ura külas. Suuremad allikad on Hõbeda ja Kõima külade juures. Vanamõisa oja algab Veltsalt ja suubub Kasari jõkke. Valla idapiiril Lavassaare rabas paikneb Lavassaare järv (pindala 200 ha) väljavooluga Audru jõkke. Valla territooriumi keskosas paikneb veelahkmeala Oidremaa Mihkli pae ja kruusakühmude rida vaheldumisi suurte soode ja rabadega. Tehisveekogudest on suuremad Koonga tehisjärv (ca 3 ha), Võhma, Kureselja, Laisma ja KoongaVõlla peakraavid. 4. Looduskaitse Kaitstavad alad. Nätsi-Võlla looduskaitseala. Asub 3 valla territooriumil, sh. Koonga valla. Kaitseala peamine väärtus on ühtne raba-laam. Vähese inimmõjuga avaras kõrgrabas on läbipääsmatud laugastikud ja metsased rabasaared. Endistest puisniitudest ja karjamaadest
Saju intensiivsus- väheneb, kuna vesi imbub tasapisi. Kivimite poorsus- mida poorsemad kivimid seda rohkem imbub. Taimkatte esinemine- mida rohkem taimi seda vähem vett läni pääseb. Nõlva kalle- kui suur kalle siis voolab palju vett ära. Pinnase niiskus- kui on niiske siis vee imbumine suurem, kui külmunud siis väiksem. 16.Selgita põhjavee taseme muutumise põhjusi. On põhjavee vähenemine ja suurenemine. Suureneb põhjavee tase kui toimub sademetevee infiltratsioon, mõjutab ka soode esinemine ja karstilehtrid ja karstlus. Põhjavesi väheneb auramise, inimtegevuse käigus, taimed võtavad palju vett, allikate äravool. 17.Põhjenda põhjavee kaitse vajalikkust oma kodukohas. Kui vesi imbub maapinda võtab ta kaasa palju reoaineid. Maa sees puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda seda suurem on põhjavee reostus. Näiteks Pandivere kõrgustikul põhjavesi suure nitraatide
rajad ja saun. 3-4. Sangaste ja Taagepera loss kaunid lossid 19saj lõpust 20nda algusest. Mõlemad tegutsevad majutusasutuse, pidude ja ürituste korraldamisega. Ilusad pargid. Sangaste lossi juures ka matkarada ja orienteerumismängud. Taagepera loss arendab jahiturismi. 5. Barclay de Tolly mauoleum vürtsi ja tema abikaasa balsameeritud surnukehad, Napoleoni vastastes sõdades Vene väejuht. Viljandi maakond 1. Soomaa RP soode ja metsade kaitseks. Eelkõige populaarne kevadiste suurvete ajal. Kuna need on regulaarsed siis kutsutakse seal seda viiendaks aastaajaks. EDEN. 2. Olustvere mõisakompleks mõisamajas tegutseb TIK, võimalus tellida ekskursioone, teha üritusi ja toitlustus, käsitöökojad, ratsutamine. Park on liigirikas ingliste stiilis. Muuseumituba topistega. Olusteveres tegutseb Teenindus- ja Maamajanduskool. 3. Halliste - kihelkond on Sakala üks vanemaid
Suured olid roomlaste saavutused rakendusliku tähtsusega nn. inseneriehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Juba 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse Via Appia (on tänapäevalgi kasutusel). See sai eeskujuks hilisematele teedele. Roomlased rajasid maanteid võimalikult otse, üle soode, orgude ja mägede. Mitmekihilise täidisega teed kaeti suurte siledate kiviplaatidega. Vahed täideti tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid.Augustus algatas kindla teedevõrgu rajamise. Kujunes välja ligi 80 000 km pikkune heade teede võrk. Mööda laiu ja hästi sillutatud teid marssisid leegionid ühest impeeriumi äärest teise. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid
kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Siin asub ka Eesti ainus vabaõhu-geoloogiamuuseum, kus on eksponeeritud peamised meil rändrahnudena esinevad kivimitüübid. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga Põhja-Eesti kultuurmaistuid läbivad Muuksi ja Palmse õpperada. Põhja-Eesti soode ökosüsteemidega saab tutvuda Viru raba läbival laudteel. 6 2.2 Taimkate ja loomastik Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Üle 70% Lahemaa pindalast moodustavad metsad. Enamik neist on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid
paljud istandused eelkõige arengumaades. 5. Agraarajastu Peamiselt elatusid inimesed koriluset, küttimisest ning kalapüügist, toitu ei kogutud, elu sõltus sellest palju toitu leiti. Industriaalajastu Tekkisid segatalud. Hakati tegelema toidu müügiga infoajastu põhineb peamiselt kaubandusele. Tööd teevad enamasti masinad, suund on mahepõllundus. 7. Milliseid mõjusid avaldab põllumajandus keskkonnale? Too näiteid pmj'ga kaasnevatest kesk. Probleemidest. *Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. *Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast
*Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused: traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv, asustustihedusest tingitud maapuudus, kohati halvad loodusolud. *Arenenud riikides on riik ise sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat. *Oma riigi siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. *Riik maksab oma põllumajandustoodetele toetusi e. Subsiidiume. *Metsaraie, soode kuivendamine,kuivade alade niisutamine uute põllumaade saamise eesmärgil on väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. *Järjest kiirenev muldade erosioon (troopilistes ja lähistroopilistes prk) ja põllumaade halvenemine on ilmselt üks kõige olulisemaid põllumajanduse negatiivseid mõjusid paljudes piirkondades. *Kogu haritavast maast ligi 18% on niisutatav, selleks tarvitatakse kolmveerand kogu maailmas kasutatavast
Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. L õunaEestis levis XI X sajandi II poolel linakasvandus. Sa mal ajal alustati Eestis laie malt ka kartuli kasvatamist, mis aitas teha lõpu suurtele näljahädadele. Kevadel veeti laudad s õnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel m etsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga ho m mikul vara, kui kaste oli veel maas. Kuiv hein pandi suurtesse kuhjadesse v õi veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus, milleks kasutati sirpe. Muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi p õllule hakkidena kuivama. Hilje m veeti viljavihud koju ja pandi rehetuppa partele kuiva ma. M õne aja m ö ödudes alustati rehepeksuga. Se e oli
juba sama aasta sügisel tehti segakoori proovidega algust. Sellest pajatav Jüri kihelkonna lauluseltsi kroonika: ,,Se asi leidis pea sõbru ja sügisel 1865 akkasid igga pühhapäev ja ka argipäeva õhtutel innimessed köstrimajas koos käima ja köstri juhhatamisse al nelja healega laulusi õppima, kus juures ka lapsed kaasa laulsid". Laulusõbrad tulid Nabalast, Saustist, Kurnalt, Lehmjalt, Raelt, Lagedilt, Vaidast ja Arukülast. Jalgsi tihti kümne kilomeetri tagant üle soode ja rabade. Talvel käidi läbi tuisu ja pakase proovidel. Hoole ja armastusega õpiti ära hulk laule ning kevadel hakati juba varakult esinema. Algul kodu kirikus ja hiljem mujal. Juunikuus 1866. a. esines koor juba Tallinnas saksa laulupeol. Et seni tundmatu maakoor esines nõudliku linnapubliku ees küllalt hästi sellest kirjutab Jannsen ,,Eesti Postimehes" Ja vata nemmad on omma laulusi nivisipäraselt ärra laulnud, et teised innimesed, ka laulutundjad, sellega vägga
· On leitud ka kiviaedu, mille otstarvet ja ehituaega ei teata. · Kiviaed on palju väärtuslikum kui puuaed. · Peale kiviaedade on olemas kiviraulad ja kivikangrud kohad, kuhu korjati põldudelt ja niitudelt kivid, kui ei olnud parajasti vaja aeda teha. HEINAKÜÜNID JA KUHJALAVAD · Metsheinamaade niitmine praeguseks peaaegu unustatud heina tegemise viis taludes. Metsa- ja luhaheinamaad asusid tavaliselt rabade, soode ja metsajõgede ääres. Põllumaadeks olid need maad liiga märjad ja seetõttu ei tekkinud sinna ka asustust. Algselt külakogukond kasutas neid ühiselt. Päriseksostmise järel jaotati tükk talude vahel. · Sellised heinamaad võisid asuda taludest 5km kaugusel. Sinna mindi kogu perega nädalaks või isegi kaheks ja ka loomad võeti kaasa. KALAPÜÜDMISEGA SEOTUD EHITISED · Lautrid randumissillad, võrgukuurid, kalamajad.
tihumeetrit (tm.). Selle koguse primaarenergia on 3012 GWh, millele lisanduvad veel nt. Soomes kütusena kasutuses olevad okaspuude kännud aastase mahuga 0,48 milj. tm (primaarenergia 964GWh) ja 0,5 milj. tm (primaarenergia 1004GWh) puukoort. Turbaressursil on oma roll biomassi energiatootmisel Eesitis. Kui turvast kaevandada sama palju, kui on aastane juurdekasv, siis võib kasutatavat turbaressurssi lugeda taastuvaks energiaallikaks. Eestis on hetkel turba aastane juurdekasv kõigi soode peale kokku 1,4 mln. tonni aastas, millest kütteturvas moodustab 85% ehk 1,2 mln. tonni. Arvestades praegust kahekordset ülekaevandamist ja soode kuivendamist, võib lähiajal juurdekasv väheneda 1 mln. tonnile aastas. Paraku läheb suur osa kütteturbast eratarbimisse, samuti töötavad paljud katlamajad turba peal. Lisaks plaanitakse mingis osas turvast kasutada kõigis plaanitavates biomassil CHP-des, seega täiendava turbaressursiga arvestada ei saa.
jahiloomadeks kui kariloomade toidukonkurentideks. Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul. Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme. Vaesematel liivmuldadel kasvanud männikutest ja kuusikutest kujunesid üksluised pohlapalud ja nõmmemännikud, liigirikastest kuusikutest ja laialehistest metsadest liigivaesed kaasikud ja kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine. Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu peaaegu alati mõjutatud karjatamisest ja valikulisest raiest. Ka mere alt vabanevad maad võeti kasutusele karjamaadena ning võsastusid või kadakasse kasvasid nad alles pikema aja jooksul. Puiskooslused võeti tihti kasutusele puisniitudena, s.t.
Puhtaveeliste järvede üks suuremaid ohte on üha kasvav antropogeenne saastumine. Oligo- ja semidüstroofsete järvede taimi võib pidada loodusmälestusmärkideks ajast, kui inimese mõju loodusele oli väike ja sobilikke elupaiku leidus rohkesti. * Põlis- ja loodusmetsade kaitse. Metsavarguste eest on kaitsetud ka kaitsealad, uue loodusmetsa kujunemine võtab aega vähemalt sajandi. * Madalsoode kaitse. Kui varasematel aastakümnetel oli peamiseks ohuks soode kuivendamine, siis viimasel ajal on üha olulisem tegur sooalade kinnikasvamine suur hulk madalsoid on pikemat aega püsinud lagedana nõrga kuni mõõduka karjatamise tõttu. Võsastumine on toimunud aeglaselt ja seepärast pole madalsoode kinnikasvamisega kaasnevad ohud siiani vajalikku tähelepanu pälvinud. * Niidukoosluste kadumine. Niidutaimestiku kaitset raskendab paljude maavaldajate suhtumine niitudesse kui inimtekkelistesse lühiajalistesse kooslustesse, mida võib
- Mis iseloom karsti kui nähtust, nim karsti vorme? - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? - Mis on soliflukatsioon? Järved ja sood Millised on järvede peamised setted? Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid? - Kus on maailmamere kõige soolasemad piirkonnad? Ekvaatori kandis
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut Ökoloogia Lahemaa rahvuspark Referaat Üliõpilane: Angela Pärn Üliõpilaskood: 082615 Rühm: YAGB-31 Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus. Esimene looduskaitseala loodi 1910. a Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, ka palju geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem on suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. 1...
· Arenenud riikides on ületootmine. Riigid piiravad või toetavad põllumajandust, rakendades põllumajanduspoliitikat. · Siseturgu kaitstakse tollimaksude, kvootide või muude impordipiirangutega. Nii suudetakse hoida siseturu aupade hinnataset, kaitstakse kodumaist tootjat. Riik maksab põllumajandustoodetele toetusi ehk subsiidiume. Põllumajanduse mõju keskkonnale · Looduslike ökosüsteemide muutmine ja hävitamine , loodusliku veereziimi rikkumine. Metsaraie, soode kuivendamine, kuivade alade niisutamine. Põllumaade saamise eesmärgil. · Muldade erosioon ja põllumaade halvenemine. Ulatuslikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. Raiutakse metsi. Suure rahvaarvu ja toiduvajaduse tõttu. · Muldade sooldumine. · Reostamine. Väetised, taimekaitsevahendid. Vesi muutub joogikõlbmatuks. Hävib mullaelustik. Muld muutub viljatuks. KALANDUS Kalade ja teiste mereorganismide osatähtsus inimesele on kasvanud. Kasutamine: kalajahu ja
Eesti osalus rahvusvahelises keskkonnakaitses Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainult kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitse elupaikade hoid- misse ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseal...
vanalinnu pealaes on punane laik. Iseloomulik on ka kohev sulgedest Sookurg saba. Täpikhuik Kõrkja-roolind Rootsiitsitaja Sookiur Värvulised Kutsehüüd on vali stipp. Laul on Lind on pruunikas. Tema alapool on Eelistavad elada soode, üksluine kõrge, mis võib lühikeste ühevärviline valkjas, pugualune ja jõgede, järveäärsete vahedega kesta mitu tundi järjest. kurgualune on tumedam triibuline. luhtade Saba on ümardunud tipuga. madalmadalvõsades, ka
Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Kõige rohkem ajab Karinit närvi see, kui Indrek samamoodi ei ärritu kui tema. See teeb teda iga tüli ajal aina tigedamaks, kuni asi lõpeb Karini nutu ja lõppematute mehesüüdistustega. Ja nad tülitsevad tihti, väga tihti, alguse võib saada tavalisest jutuajamisestki. Nad olid kunagi õnnelikud, see oli muidugi alguses. Allamäge minek algas pärast poja surma, ellu jäid kaks tütart, kuid neist Karin ei hooli ku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
