on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme[1]. Biosüsteemideks võivad olla näiteks rakud, organismid, kooslused.Tähtsamad ökoloogilised tegurid liigiti:abiootilised (füüsikalised) on päikesevalgus, temperatuur, niiskus, tuul, vee ja mulla pH, rõhk.biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne.Inimese puhul võivad keskkonnategurid olla:bioloogilised,füüsikalised,sotsiaalsed,geograafilised. 3.ülesanne suguliitelisest pärandumisest.hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS,et järgmisena sundiv laps põeb sama haigust?-sama haiguse TS on 50% (25% tütardel ja 25% poegadel).
Nimekorraldus hõlmab kolme nime funktsiooniga seotud aspekti: 1) nimeobjekt e nime denotaat, s.o olend, ese või nähtus, mida nimega tähistatakse; 2) nimi (tähis) ise; 3) nimetamise akt e see, mille abil luuakse seos nime ja nimeobjekti vahel. Neist nimeobjekt huvitab nimekorraldust eeskätt sedavõrd, kuivõrd täpselt on see piiritletud. Kohanimede puhul on nt tähtis fikseerida nime nn toimeulatus, s.o kui suurt ala mingi nimega tähistatakse; raskusi võib nt olla soode, metsade ja muude pindalaobjektide, samuti jõgede, tänavate jm joonobjektide täpse ulatuse määratlemisel. Külanimede taastamisel on probleem see, kuhu ja kuidas tõmmata külade omavahelised piirid. Nimele e tähisele endale keskendub nimekorralduse põhitähelepanu. See tähendab nimede keelelise aspekti korrastamist: nimede normimine, s.o ühe kindla kirjakuju fikseerimine (õigekirjutus, nime
Eesti näide on seetõttu huvitav, kuna seaduseelnõu tekitab küsimusi väärtushinnangute süsteemist, mitte reguleerimisalast. Teiseks ühiskond ei ole endale teinud selgeks võrdõiguslikkuse ja feminismi mõistete vahet ning põhiideede eesmärke. Inimesed ei mõista kõiki inimõigusi, rääkimata spetsiifilistest diskrimineerimise liikidest. Seaduseelnõu on tehtud lünkliku regulatsiooniga või isegi tekitab ebavõrdsust soode vahel ühiskonnas. Näiteks soolise diskrimineerimise osas kehtestatakse otseseid piiranguid mõlemale soole. Paragrahv neljas on öeldud "kehtestada kaitseväe teenistust ainult meestele", mis määratleb ebavõrdse kohtlemise juhtumit naiste suhtes. Teiseks seadusega on väga keeruline luua ja rakendada olukord, kus töökoha saamine on sõltuv inimese soost. Seaduseelnõus mõeldakse selle all positiivset diskrimineerimist, kuid naise või mehe eelistamine peaks pigem sõltuma erialastest
Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade veereziimi. Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. SOOD Taigavööndi teiseks suuremaks taimkatte tüübiks on puis- ja lagesood, mis tekivad jõgede lammidel, nõgude soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Puissoos kasvab hõredalt puid: rabades mände, madalsoodes kaski ja leppi. Erilise soode tüübi moodustavad igikeltsaaladele kujunenud kühmsood ehk palsad. Need on künkliku pinnaga sood, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse, mistõttu palsade pind muutub taimedele talumatuks kasvukohaks. INIMENE OKASMETSAVÖÖNDIS Metsavööndi põhjapoolses ja mandrite sisemusse jäävas osas on karmid talved ja jahedad suved. Siberis, okasmetsade levikualal, on maapind haaratud igikeltsast, seetõttu on tingimused
agraar Piirati teotöö mahtu (563 tööpäeva), seda ainult 1770. aastatel anti välja patent teotöö piiramise kohta riigimõisates ja kuninglikes ametikülades, sest kolmele päevale nädalas. Tähtis oli ka 1781. aastal poliitika kuningas ei tahtnud aadlitega tülli minna. Mõnedes välja antud patent alamatest, millega suuremas osas regioonides takistati talumaade mõisastamist. Soode riigist kaotati pärisorjus. ülesharimine, uute külade ja talude rajamine. Kolonistide meelitamiseks tühjale maale anti neile tasuta stuffi. Sunniviisiline kartulikasvatus. usk Kehtestati usuvabadus peamine usk oli luterlus, selle Oluline oli Joseph II ajal välja antud kõrvalt olid lubatud ka teised usud. tolerantsuspatent (seadus ususallivuse kohta), mille
*Temperatuurijuhtivuse koefitsent (k) soojusjuhtivuse koefitsendi jagatis ruumersoojusega. Omapärane soojusreziim valitseb kuiva turvasmulla ülemises kihis. Väikese vee- kuid suure õhusisalduse tõttu on see mõne sentimeetri paksune kiht väga halb soojusjuht. Päeval see kiht soojeneb päikesekiirgusest, kuid öösel jahtub maa efetiivse kiirguse tõttu tugevasti, mille tulemusena siin temperatuuri ööpäevane amplituut on väga suur. Sellega seletubki, miks mõni aeg pärast soode kuivendamist öökülmad tugevnevad ja sagenevad pinnase pealmine kiht muutus kuivendamise tõttu õhurikkamaks. Pinnase vajumisel muld tiheneb ja seega muutub ka paremaks soojusjuhiks;kaob esialgne öökülmade tugevnemise oht. 12) Tegevkihi energiabilanss (?) tegevkiht on kiht, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa. 13) Pinnase temperatuuri muutumise seaduspärasused -
veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid
veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid
On ka ehitusmaterjalide tootmist. Paljud firmad ehitavad uusi tootmishooneid, andes tööd ehitajatele. Taastumas on Pärnu kuurordi kuulsus. Pärnumaal on ka hulga aleveid - lähema ümbruskonna ärikeskusi, kus vahel leidub ka natuke olulisem tööstusettevõte, nagu Wendre Vändras (2700 elanikku), puidutööstus Kilingi-Nõmmel (2200 elanikku), kalatööstus ja ehitusmaterjalide tootmine Häädemeestel. Soode keskel asuv mõnesaja elanikuga Tootsi ei saa muidugi olla kohalik ärikeskus, kuid seal asub oluline turbabriketikombinaat.
Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõni cm kuni 10m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär kus elavad organismid. Biosfääri olulisem omadus on produktiivsus
Kuigi praeguse Viljandimaa ja kunagise Mulgimaa territooriumid ei kattu päriselt, on jõukate mulgi peremeeste jonnakus ja jõukus kuulsad tänapäevani. Just Viljandimaalt sai alguse Eesti rahvuslik liikumine. Siit on võrsunud ja siin tegutsenud mitmed ärkamisaja kesksed kujud, neist kuulsaimad kunstnik Johann Köler ja ajalehe "Sakala" asutaja Carl Robert Jakobson. Jakobsoni Sakala toimetamas käimine toimus läbi metsade ja üle soode talvisel ajal mööda kuulsat Sakala teed, mis praegu Viljandi-Vändra teelt läheb läbi metsade Kurgjale, kus Jakobson elas. Praegu on see jalgsi läbitav ja oli aastaid tagasi Jakobsni sünnipäeval 26. juulil jalgsimatkajate ja surma-aastapäeval suusamatkajate lemmikrada. Tänu siinsetele viljakatele põldudele ja maarahva töökusele oli möödunud sajandi alguseks Viljandimaal hulgaliselt õitsval järjel suurtalusid, mis sai nende omanikele aga paraku saatuslikuks
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Kõigepealt kannatasid lõunapoolsed riigid. Mõningad kohad jäid katkust puutumata. Võib öelda, et 1/4-1/3 Euroopa rahvastikust suri katku tõttu. Katk tabas lapsi ja vanu inimesi. Elujõulised olid sünnitusealised ja keskealised. Kui rahvaarv kasvas, nõudis see külvipinna haritava maa suurenemist, sest rahvas oli vaja ära toita. Moodused külvipinna suurendamisest: · võsa võeti maha (peened tüved, kirves hakkas peale, ei kulunud palju jõudu) · maaparandus ehk soode ja ka mere arvelt ehk polderite teke · sisekolonisatsioon (püüti asuda sinna elama, kus asustus oli hõre). Liiguti Saksamaa idaossa, Elbe jõest itta. Tehnika areng on aeglane, kuigi võetakse vastu kaks uuendust tööviljakuse puhul: · leiutati rangid Tööloomana võeti kasutusele hobune, enne oli tööloomaks härg. Rangide abil oli võimalik adra või vankri ette rakendada hobune. · raske ratasader (pööras künnikihi 180 kraadi, huumuserikas kiht vaheldus)
inimesele) Mussolini isikukultus Dokfilmid, ajalehed, raadio Massimeeleavaldused, paraadid, kõned Sümboolika, vormiriietus. Fasistlikud noorteorganisatsioonid Mehelikkuse, jõu rõhutamine. Osa rahvast vaikis, osa vaimustuses Majanduspoliitika Streikide, ametiühingute keelustamine Riik rahastas ehitustöid: sillad, teed (autostrada), haiglad, koolid, raudteejaamad tööpuuduse vähendamine Rooma linna ehitusprogramm. Soode kuivatamine, metsatööd. Tööandjate ja töövõtjate korporatsioonide loomine. Kampaaniad: võitlus vilja eest, Itaalia liiri väärtuse eest. Riigi rahaline tugi suurettevõtetele, pankadele majanduskriisi ajal. Välispoliitika Etioopia vallutamine 1935 - 36 U 300 tuh meest Somaaliast+ Eritreast Etioopiasse Lennuvägi, mürkgaas 7 kuud sõjategevust Rahvasteliidu majandussanktsioonid vähetõhusad Itaalia astus Rahvasteliidust välja
Energiasäästlikumad ehitised ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa Happevihmade vähenemine omandireformist; Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Saavutused: Võit soode sõjas Võit fosforiidi sõjas I rahvuspark NL’s, Balti riikides Mahepõllumajanduse areng Looduskaitse süsteemi areng Alternatiivenergia areng Heatasemelised keskkonna ajakirjad Keskkonnaerialade suur populaarsus
Kui vihma sadas, siis järgnes sellele veel tugevam vihmasadu. Kui aga lund sadas, siis tuli mihklipäeval talv maha. Kui madisepäeval on hanged aia ääres, siis kadripäevaks on nad kadunud. · Mihklipäev (29.09.) on esimene talve jõulu. (Haljala ) Algas talvepoolaasta. Mihklipäevane lõunatuul kuulutab sooja ilma terveks sügiseks ja talveks. Kui mihklipäevaks puulehed maas, siis jüripäevaks rohi maas. OKTOOBER - VIINAKUU, PORIKUU · Simunapäev (28.10.) ,,Siim teeb sillad soode peale", see tähendab jääkatte tekkimist. Kui simunapäeval sajab vihma, siis tuleb vihmane sügis. Räägitakse ka, et vihmane oktoober toob tuulise detsembri. Kui oktoober on soe, siis tuleb pikk talv ja külm küünlakuu. NOVEMBER - TALVEKUU, HINGEKUU, MARDIKUU · Hingedepäev (02.11.) Vaikusenõue ja tööde keeld. Kes lärmi tegi, võis suvel oodata piksekahju. · Mardipäev (10.11.) Mart oli viljaõnne tooja. Ennustati ka ilma. On levinud ütlus: ,,Kui
1100 a - 44 miljonit 1200 a 58 miljonit 1300 a 73 miljonit 1346 a 80 miljonit Euroopat tabas katk ehk must surm 1400 a 60 miljonit 1500 a 81 miljonit Kõrgkeskajale iseloomulik: · Külvipinna suurendamine, sest rahvaarv pidevalt kasvas ja neid oli vaja ära toita. 1) Võeti kasutusele sööti jäänud maad. 2) Raiuti metsi maha ja rajati nende asemele põllud. 3) Hakati tegelema maade kuivendamisega. Haritavat maad hangiti juurde soode ja merede arvelt. · Toimub aktiivne sisekolonisatsioon. Lääne-Euroopast, kus juurdeharitavat maad polnud võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid. · Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetkase kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks.
Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid
urg Kõrgsoo – raba, ombtrotroofiline soo; siirdesoo: älves – märg lohk rabas. Älved võivad olla kõrge veeseisu korral läbimatud. Suuremates rabades on älved tavaliselt piklikud, asuvad rabapeenarde vahel ja paikenvad rabavee filtratsioonisuunaga risti. Älvest võib raba kasvades moodustuda vaba veega laugas märe – märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi (enamasti vähemalt mitu kuud) maapinna tasemel. Märesid esineb näiteks soode servaaladel (servamäre), aga ka merede rannas LITOSFÄÄR JA LAAMTEKTOONIKA Maakera koor on pidevas liikumises, mandrid liiguvad e. laamtektoonika (Alfred Wegener 1915, mandrite liikumise teooria). Laamtektoonika põhjuseks on soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale, mis paneb vahevöö konvektiivselt liikuma. See omakorda purustab hapra litosfääri tükkideks e. laamadeks, mis üksteise suhtes liikuma hakkavad.
kus teisi mesilasi pole või kuhu soo- rumata ema; kui saarel on vimatud lesed ligi ei pääse. Sellised 12 leseperet, siis võib ühe- piirkonnad asuvad saartel ja laidudel, aegselt paaruda juba 300 mägedevahelistes orgudes, suurte paarumata ema. metsade rüpes või soode ja raba- Leseperedele peab Buckfasti mesilase paarla Kesselaiul. de keskel. Eestit on geograafiliselt pidevalt tagama lisa- Aimar Lauge foto Apidea paarumistaru. söödavaru, eriti siis, kui saarel puudub korje või seda on vähe.
Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Atmosfäär on Maad ümbritsev õhukiht, mille ülapiir ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid
ma. Tee lät suurt sood mööda edesi, kun muud ei olle nätä, kui ärasam- melduid näljatsid pedajakeisi, mes waiwalt ennege siin kaswawa. Ede- Eesti looduskirjanduse lugu 249 otsast, N i n a s i jaamast, Lohusu wanast puukerikust nink R a n n a - p u n g e r j a s t möödaminnen, näet veel Peipsit hääl käel. Ent ka Peipse järv om talwel ea nink lume al igaw nätä… (Maa-rahwa… 1858: 29) Soode kohta tõdeb jutustaja, et need ei kasvata midagi muud tarvilik- ku kui tetri ning muid metsalinde, kuid samas on teema sujuvalt seosta- tud kraavitamise-jutuga: kui need alad ükskord inimeste töö ja vaevaga tahendatakse, tuleb neist tunduvalt väärtuslikumaid põllu- ja metsa- maid. Huvitav ja emotsionaalne on samas jutus Narva joa kirjeldus. Ent nüüd wea mina sinnu pool wägisi weel wersta wiis kõrwale Peipse
Eufootiline tsoon on kuni 200m, rannikul 1-50m. Osa valgusest peegeldub tagasi. Puhast vett ei ole olemas, vett hägustab plankton ja tahke hõljum jõgedest ja hoovustest. Lahustunud orgaanilise aine osakesed. (DOM- dissolved organic matter - LAO eesti k.). Osa valgust absorbeerub(läheb kaduma), püütakse kinni fotosünteesivate organismide poolt. Lahustunud orgaaniline aine võib muuta vee värvust (Eestis pruunikaks, tulevad läbi soode ja rabade, palju humiinaineid). Valgus levib teisiti värvilises vees. Valgusekiir sumbub. Hajumine ja neeldumine ei mõjuta ainult levikut vaid ka spektraalset kvaliteeti. Miks ookean sinine? Tänu valguse neeldumisele spektri sinises ja punases osas. Palju humiinaineid kajastub punases kollases spektri osas. Sellest ka värvus. Fotosüntees Päikeseenergia mõjul muudavad taimed veeslahustunud CO2 hapnikuks ja karbohüdraatideks
Preisimaa Austria Valitseja Friedrich II - 1740-86 Joseph II - 17(61/)80-90 Maria Thereisa - 1740-80 Agraarpoliitika Talurahvapoliitika teotöö Teotöö piiramise patent (3 mahu piiramine. Uute külade ja päeva nädalas). Kaotati ka talude rajamine. Soode pärisorjus osadest kohtadest. kuivendamine. Kartulikasvatus. Sõjavägi Nekruti võtmine liisu teel. Nekruti võtmine + ohvitseride Nekrutiteks võeti talupoegi ja väljaõpetamiseks loodi sõjaväe nad pidid teenima eluaeg. akadeemia. Ohvitserid olid enne kõik aadlikud, nüüd olid
Kuna harvendusraiete mahtusid samal ajal piirati, jäi raiutud puidu üldkogus tavalisele tasemele. 3. Riigi- ja erametsanduse areng ja metsade kasutamine taasiseseisvunud Eestis (viimaste aastate raiemahud). Tänaseks katab mets poole Eesti maismaa pindalast. Möödunud sajandi 40-ndatest aastatest alates on metsamaa pindala suurenenud 1,4-1,5 miljonilt hektarilt 2,28 miljoni hektarini 2003.a. Metsade pindala suurenemine on tulnud eelkõige põllumajandusmaa, aga osalt ka soode metsastumise ja metsastamise arvelt. Metsamaa pindala on tõusnud 50,1 %-ni Eesti territooriumi pindalast ehk ligikaudu 2,4- kordseks võrreldes eelmise Eesti Vabariigi metsamaa pindalaga. Alates Eesti Vabariigi taastamisest on raiete maht Eesti metsades jõudsalt kasvanud. 1994. aastal raiuti 3,6232 milj. m3 puitu, sellest riigimetsades 2,82 milj., erametsades 450,8 tuhat tihumeetrit ja muudest metsadest 351,9 tuh. m 3. Üldraiest oli küttepuud 1,4143 milj m3. 1999.a
varud on palju väiksemad. 37. Sood ja nende liigitus Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Siirdesoo on madalsoo ja raba vaheastmeks 38. Murenemine. Rabenemine ja porsumine. Murenemine-kivimite muutumine maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismide mehhaanilisel ja keemilisel toimel
dolomiiti (Mg ühend)], siis hakkavad settima kloriidid. Alles jäänud vesi sisaldab üldiselt vaid Mg ja Cl ioone, mis kristalliseeruvad vaid keeruliste struktuuridena. Eestis (1975a) 1119 järve, 964 looduslikud. 4,7% eesti kogupindalast. Ainult 8,7% järvede kogupindalast ja 4,7% mahust moodustavad väikejärved. Väikejärvede jaotus ebaühtlane ning genees erinev. Sood. Liigniisked alad. Eestis soode tekkimiseks väga head tingimused. Sademete hulk aastas ~2x suurem kui aurumine. Soo on iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa org ainet lagunemata ning ladestub turbana. Põhilised soostumisviisid: Mineraalmaa soostumine (telmaatiline soostumine). Veekogu kinnikasvamine (limnogeensed sood). Eestis 1/3 järvelise päritoluga. Järvede kinnikasvamine : 1)põhjast 2)pinnalt(õõtsik)
1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja ...
Teisisõnu kasvu tasakaalustav aeg. Pärast seda perioodi kärbitakse nõrgalt ainult kasvus teistest palju ettejõudnud üheaastasi oksi ning lõigatakse välja kuivanud ja haigetsunud oksad. (Jaama 1971) Elujõulisuse suurendamine Lääne-Eestit peetakse ploomikasvatuseks ebasoodsaks kohaks, sest seda iseloomustab kõrge temperatuuride summa, pikk vegetatsiooniperiood ning kõige pehmem talv. Suuremahuliseks ploomikasvatuseks on vähem sobiv Kesk-Eesti rohkete soode ja rabadega, kus vegetatsiooni- ja külmavaba periood on lühem ning öökülmad sagedasemad. Ka Kagu-Eesti ei ole kõige soodsam koht, sest talved on karmid. (Mägi, Niiberg 1999) Lupjamine Ploomipuud loetakse nõrgalt happelist või neutraalset mulda vajavateks taimedeks. Kaltsiumi on vaja juurtele. Mulla happeline reaktsioon takistab kaltsiumi sisenemist taimedesse. Seega muudakse mulla happesust nõrgalt happeliseks või neutraalseks, mida tehakse lupjamisega, viies
Eestis on olnud üle 700 vesiveski. Põllumajandusmaa juurdesaamiseks alandati 19. sajandi jooksul ja 20. sajandi alguses järvede taset. Järvedele ja nende rannaalade elustiku mitmekesisusele mõjus see halvasti. Madalaks jäänud järveosad hakkasid ka kinni kasvama. Mitmetes Euroopa maades rajati piki jõgesid üleujutusi tõkestavaid tamme. Metsaparvetuse hõlbustamiseks õgvendati ja puhastati Rootsis ja Soomes põhjalikult jõgede sänge. Metsade ja soode kuivendamine on põhjustanud suure taimetoitainete ja organilise aine äravoolu. Ülaltoodust tulenevalt on erinevad reguleerimise meetodid ja viisid. Praktikas on väikejõgede reguleerimisel Eestis olnud peamiseks kriteeriumiks kuivenduse nõuded. Viimasel ajal on muutunud oluliseks ka keskkonnaga seotud probleemid. Veejuhtmete reguleerimine on kapitaalne ja kallis ettevõtmine, olles sageli vastuolus muude majandusharudega (kala-, vähivarud, maastiku-kujundus, veekaitse)
üldilme muutmine ning jahipidamine kogu aasta vältel (välja arvatud röövloomade ja lindude hävitamine organiseeritud korras kooskõlas jahipidamise eeskirjadega) (Kumari, 1960). 1993. a. 8. detsembril moodustati Eesti Vabariigi valitsuse määrusega nr. 387 Kikepera, Kuresoo, Valgeraba ja Öördi sookaitsealade ning Halliste puisniidu botaanilise keeluala baasil Soomaa rahvuspark. Selle ülesandeks on Vahe-Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitse (Allilender, 2000). Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskirja (2005) järgi kuulub Halliste luht rahvuspargi 29 sihtkaitsevööndi hulka, mis on loodud väljakujunenud või kujunevate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 12 Rahvuspargi algusaastatel tehtud niitude inventuuride käigus selgus, et ligikaudu 75% Halliste luhaaladest on võsastunud. Ennustati jõe vasakkalda niidukoosluste täielikku
friisi. 19 saj lõpus (1896) pandi alus ka taluhobuste (suguhobuste) ülesmärkimisele. Siiski peab ütlema, et sel perioodil oleks kasutatud veel tori-roadstereid, kuid neid ei saadud kätte. Vabadussõja ajal hobuste arv langes. Neljas periood algas peale 1920-daid, kui tuli Mihkel Ilmjärv, (kes oli loomaarst) Torisse ja võttis kasutusele tagasiristamise eesti hobusele. Hetmani järglased paaritati eesti täkkudega. Ning kasutati ka inbriidingut. 30-te põhiteema oli soode üles harimine ja kuivendamine. Ja kuna traktoreid ei jätkunud, siis hakati tori hobust kasutama. 1920 loodi ju Viljandisse tori hobuste Kasvatuselts. Mandri-Eestis muutus tori hobune põhihobuseks. Selleks toodi sisse 5 postjee-bretooni täkku 1937 aastal. Nemad jäid postjee- bretooni liini alustajateks. Uhke(hea iseloom,korrapärane eksterjöör, hea töövõime) Loots, Virk(tugev ja sammur) , Tugev, Sammuv, Lembo(kõrge kasvulised ja suured hobused- nende veri pääses võimule peale
hiline regionaalne variant. See levis peamiselt Saksamaa keskosas; esines ka Poolas, Tsehhis, Austrias ja Bavaria ümbruses. Selle kultuuri elanikud tegelesid samuti maaviljeluse ja karjakasvatusega. Elati samasugustes pikkmajades. Paelkeraamika viimase perioodi üks tuntuim lokaalne piirkond on Rösseni kultuur (u 4800/47004600/4500 eKr). Paelkeraamika. Kultuur levis peamiselt Saksamaal, pisut ka Tsehhis. Muistised paiknevad peamiselt Oderi alamjooksul aga ka soode ja niitude ääres ning teiste jõgede orgudes. Nimimuistis asub Saksamaa keskosas. Elati kuni 50 m pikkustes majades. Kultuuri lõpul hooned muutuvad väiksemateks, tekkis rida kraaviga piiratud asulaid. Sarvkõplad, kolmnurksed tulekivist teravikud. Matuste inventar väga rikkalik. Vaiehitiste ehk Cortaillot kultuur 45003500 eKr Hõlmas Sveitsi, Saksamaad ja Põhja-Itaaliat. Uurimine algas 19. saj keskel. 1909. uuris Neuenburgi järve vaiehitisi prantslane Albert Vouga
Klass: Kahepaiksed (Amphibia) Selts: Päriskonnalised (Anura) Sugukond: Konlased (Ranidae) Perekond: Konn (Rana) Liik: Rabakonn Rabakonn on pisike, 5...7 cm pikkune konn, kes kuuludes nn. pruunide konnade hulka, on värvuselt pruun või hallikas, tumedate laikude või täppidega, mis muudab ta rohu, kõdunevate lehtede ja okaste vahel raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede- äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Suurema osa oma elust, ka talved, veedab rabakonn maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult - lehtedega täidetud aukudes, näriliste urgudes, haohunnikute all jne
koloniaalvõimuga. Vallutajad rajasid Liivimaal linnuste ja linnade võrgu, mis puhkesid eriti õitsele 14-15.sajandil, mil oli Hansa Liidu kõrgaeg. Leedu esilekerkimine - Ajaloo lahknemine: Leedu suutis Ordu pealetungile vastupanna ja luua ühtne valitseja riik. Leedulased ja zemaidid olid piirkonna kõige tunnustatumad sõjamehed. Kaasa aitas ka soodne geograafiline asukoht võrreldest teiste Baltimaade hõimudega (laante ja soode vöönd, ühtegi tähtsamat jõekaubateed). - Pärast Mindaugase mõrvamist suutis riik hoolimata vennatapusõjast püsima jääda. Traidense järglane PUKUVERAS (ka Butvydas, vaitses 1295.aastani) rajas Gediminase dünastia, mis muutis järgneva saja aasta vältel Leedu üheks Ida-Euroopa tugevamaks riigiks. Probleemid: sõda orduga põhjas ja läänes, Vene vürstiriigiga idas ja Poolaga lõunas.
Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Tsivilisatsioonid said Kesk-Ameerikas alguse kolmes piirkonnas: 1) vihmametsades, 2) põhja pool Mehhiko kiltmaal (Zapoteci kultuur) ning 3) Yucatani poolsaarel (maajad). Täiesti vihmata piirkondi seal ei ole. Kliima oleneb eelkõige kõrgusest. Talvel on kuivaperiood, suvel vihmaperiood. Mehhiko kiltmaal on kuivaperiood suhteliselt pikk, seega oli vajalik kunstlik niisutus..'Maajade aladel oli mõnes osas vaja aga rajada süsteeme soode kuivendamiseks. Kogu piirkonnas hakatakse põlluharimisega tegelema juba 3 aastatuhendel eKr (kasvatati peamiselt maisi), tsivilisatsioonid hakkasid tõusma 2 aastatuhandel eKr. Olmeegid Esimene rahvas on olmeegid, elasid rannikul ja vihmametsades. Nimi pärine asteekidelt, enesenimetus ega keel pole säilinud. Asteegid hankisid sealt piirkonnast kautsukit ning nimetasid seda kummimaaks (olmeca) ja sealt ka nimi. Piirkonnas kujunesid 2 aastatuhndel paljud poliitilised
ossa Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette 5. Maa Kui Süsteem Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 30. SEOSTEST Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Hüdrosfäär- hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus- maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri
kui neil sinu vastu armu ega halastust ei ole! {Rahulikumalt.) Margus! Suures raamatus seisab - mees jätab isa ja ema maha ja hoiab oma naise poole. - {Pöörab minema.) Tule! MARGUS {õnnetult). Ja kuhu? Mõtle ise järele - kuhu! PERENAINE {nagu pilgates). Kuhu ta peab tulema, kust teid tagasi ei oodata? MARGUS. Ja kes meid paneb paari, kes meid kirikukirja paneb, kui mõisakirja ei ole! TIINA. Mina tean koha, kust meid keegi tagasi ei too. Laanes, soode ja rabade taga, kust kurg ka ainult lennates üle pääseb, on mägi, mäe sees allikas ja koobas. Ja paari? Paari paneb meid jumal. Tule, kui sa minu oma oled! PEREMEES. Haa! Asjata petad sa poissi! Sellel on aru peas! TIINA. Tule, Margus! MARGUS (on sõnadeta õnnetu). TIINA (kurvalt). Kui sa ei tule, Margus, siis... ütle, et sa ei tule! MARGUS. See ei ole ju võimalik! See oleks ju meeletus! Me peame teise tee leidma, me peame..
ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Hüdroloogia on tihedalt seotud mitme muu veeteadusega: Hüdrometeoroloogia – teadusharu, mis uurib atmosfääris paiknevat vett.
U 5000 eKr kestis kuni u 1800 eKr. Keraamika esimese leiukoha järgi seostatakse neoliitikumi varaseimat järku Narva kultuuriga. Kasutusele võeti uus savinõude tüüp, mida nimetatakse kammijäljendeid meenutava U 4000 eKr ornamendi järgi tüüpiliseks kammkeraamikaks. Asulad, näiteks Valma, Akali, Kullamäe ja Narva, rajati endiselt veekogu lähedusse. U 3900–3500 Eesti soode selleaegsetes kihtides leidub kultuurtaimede õietolmu (oder, nisu, kaer), eKr mis viitab võimalusele, et teatud määral tegeldi siin juba maaviljelusega. Eestis hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mis tõi kaasa uut tüüpi muistised, U 3000 eKr esemed ja kombestiku. Kõige iseloomulikumad on nöörijäljenditega ilustatud savinõud ja vene ehk paati meenutavad silmaaukudega kivikirved (nn venekirved).
ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi. Taganeti ka vahetust rahvavõimust. Loobuti rahvaalgatusest ja rahvahääletus pandi sõltuvusse riigipea suvast. 13. 1938. a. 24. aprillil valisid Riiginõukogu, Riigivolikogu ja omavalitsuste esindajad Konstantin Pätsi Eesti Vabariigi esimeseks presidentiks. Vastne president nimetas ametisse Kaarel eenpalu poolt juhitud valitsuse. 14. 1930. aastate teisel poolel laienesid maaparandustööd ning soode kuivendamine. Enamus harimiskõlblikest maadest võeti kasutusele. Edasist põlluajanduse arengut hakkas 1930. aastate lõpul takistama mineraalväetiste puudus. Mitmetes enamarenenud Maakondades esines juba tööjõupuudust nign tuli palgata põllutöölisi välismaalt. Omariikluse viimastel aastatel olidki Eestis tööl mitu tuhat põllutöölist Poolast. Nad võimaldasid taluperemeestel tõsta konkurentsi tööjõuturul ning hoida endisel
Friedrich III (1688-1713) kroonis end Preisimaa kuningaks Friedrich I nime all Friedrich III oli ihne, merkantelist, tubakakolleegium, palgaarmee asendati nekrutitega (80000), kujunes preisi bürokraaatia, langetas otsuseid ainuisikuliselt, sinised ümbrikud Friedrich II Suur (1740- 1786), valgustatud valitseja, keelas piinamised, rajas Sanssouci lossi, kohtuprotsesside lühendamine, kohtunikul pidi olema juuraharidus, seaduste kodifitseerimine Armee suureneb 200000-ni, õlle propageerimine, soode kuivendamine, kartulikasvatuse edendamine, pärisorjuse kaotamine Habsburgid: VUA-l kuulus Saksa keisrikroon H. Dünastiale Karl V (1519- 1556) jagas valdused vennaga, H-dünastia hargnes Austria ja Hispaania haruks, pärast Karl V-t jäi kroon Austria Habsburgidele Habsburgidele kuulub Austria ala, Böömi- ja Määrimaaa, Ungari Hispaania pärilussõja tulemusel (1701-1714) läks Hisp troon Bourbonidele, Austriale läksid Belgia, Millano, Toscana
selle poolest maailmas 5. kohal. Argentina looduse mitmekesisus tuleneb suurest põhja-lõuna suunalisest ulatusest ja pinnamoe eripärast. Argentina jaguneb mägiseks lääne- ja lõunaosaks ning tasandikuliseks põhja- ja idaosaks. Kõige madalam on La Plata madalik, seal Salado ja Colorado jõgede vahel paikneb Pampa, mille kirdeosa on laudtasane, madal ja niiske ning kaguosa kuiv ja kõrge pampa. Riigi põhjaosas asub hõrendike, soode ja võsadega kaetud Gran Chacos. Andides asub Argentina kõrgem tipp Aconcagua (6960 m). Argentina põhjaosas valitseb troopiline kliima (keskmine temp. 23oC), peamiselt põllustatud pampa asub lähistroopikas ja Patagoonia kliima on kuiv ja jahe. Kogu Argentina ala on avatud nii külmadele lõunatuultele kui ka põhja poolt puhuvatele soojadele tuultele. Andide niiskeid idanõlvu katab mets ja Argentina alast hõlmab mets 13% ning haritav maa 9%
Soojusreostus keskkonna reostumine soojuseks muutunud energiaga, nüüdisajal eelkõige elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heitmete vahendusel. Selle tagajärjel halveneb looduslike ökosüsteemide elukeskkond (nt. väheneb vee hapnikusisaldus) ja kohalik kliima muutub. Maakera soojusbilansi tasakaal seab põhimõttelise piiri tuumeenergeetika arengule, sest geosfääri s. põhjustaks katastroofilisi kliimamuutusi. Sookaitsealad kaitsealad soode looduse ja veereziimi säilitamiseks. Spetsialistid autökol. kindlaile keskkonnatingimustele ja kindlale toidule kitsalt kohastunud (spetsialiseerunud) organismid. Vastand on generalistid. Spontaanne iseeneslik; looduslik, inimolenematu (fauna, floora). Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism). Vastand: eurütoopne.
H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates. Täit tunnustust pälvib ka Tõe ja õiguse kujundlik ja rikas keel. Romaani unustamatute lehekülgede hulka kuuluvad väikese Karja-Eedi nelipühahommik, Krõõda surm ja Andrese talupoeglik lein külvipeenral, kuulsad kõrtsi ja varrustseenid, liigutavad episoodid laste ja noorte elust, vana Andrese surm jpt. Tõe ja õigusega kirjutas A. H. Tammsaare oma lapsepõlve- ja noorusmälestused ning
MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 30. ISELOOMUSTAB MAA SFÄÄRE (ATMOSFÄÄR, HÜDROSFÄÄR, LITOSFÄÄR, PEDOSFÄÄR, BIOSFÄÄR) KUI SÜSTEEME; Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks. Hüdrosfäär- hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus- maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad
Rahvusparkide territooriumid jagunevad loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Meie rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark - loodud 1971. a. esimese rahvuspargina Baltikumis. Asub territoriaalselt Harju- ja Lääne-Viru maakonnas, moodustub 64915 ha-st maismaast ja 47096 ha-st maismaaga piirnevast rannamerest. Rahvuspargi eesmärk on tagada Põhja-Eesti iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastiku kaitse. 70 % rahvuspargi maadest on metsade ja 9 % soode all. Lahemaa sisaldab endas veel 145 km rannajoont, kuus saart ja palju laide, 15 järve, 10 paisjärve, 8 jõge ja üle 30 oja. Siin on esindatud tüüpiline Põhja-Eesti rannikumaastik mitmete lahtedega (Kolga, Eru, Hara, Käsmu), poolsaarte (Juminda, Pärispea, Käsmu, Vergi), kivikülvide (Käsmu) ja rändrahnudega (Jaani-Tooma suurkivi, h = 7,8 m). Mandri-Eesti põhjapoolseim koht on Pärispeal Purekkaril. Rannikumadalikku eraldab lavamaast
Euroopa mastaabis väga haruldased. Sood Sood kujunevad aladele, kuhu voolab kokku pinnavesi ümbritsevatelt aladelt või kus põhjavesi on maapinnale väga lahedal. Maapind on liigniiske või lausa vee all enamasti aastaringselt. Soid on väga mitmesuguseid alates soometsadest kuni roostikeni. Suured soometsad esinevad näiteks Floridas, kus kasvavad ka omapäraste hingamisjuurtega sooküpressid. Selliste soode jätkusuutlikkuse seisukohalt on tähtsad mõned harvad kuivamised, sest puude seemned ei suuda vees idaneda. Kui soomets ära ei kuivaks, saaks sellest järv. Õnneks on liigid väga pikaealised ja kuivamine võib esineda kasvõi korra saja aasta jooksul. Sood on tavalisemad pärasvootes. Sealse taimestiku moodustavad peamiselt pilliroog ja teised kõrrelised, hundinuiad, loikheinalised, loalised. Puud on soodes haruldased. Paljude
natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem liigniisketel maadel paranes, osa soid aga metsastus. 1991. aastal Eesti taasiseseisvus ja jõusse astus põllumajandusreform, mille tulemusena langes aktiivsest kasutusest välja kuni 30% põllu- ja rohumaadest ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. METSADE INVENTEERIMINE Kuni 2000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
