Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sood" - 501 õppematerjali

sood on puhta vee reservuaarid  filtreerivad õhus saastunud sademetevett  reguleerivad looduslikku äravoolu  marjavarud, meevarud  ravimtaimed  soo taimkate seob süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku  väävlirikkad raviveed  turbamuda raviainena 31. Soode levik Eestis Eesti on soode rikkuselt 2. riik maailmas.
thumbnail
16
doc

Geoloogia alused (täiendatud)

Süva Avatud Suletud - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu Kui kergestideformeeruvad setted lamavad monoliitsete kivimite all Kui vett mitteläbilaskvad setted (nt savi) lamavad vett läbilaskvate setete (nt liiv) all - Mis on soliflukatsioon? Maavool Järved ja sood Järv ­ mageda-, riim-, või soolaseveeline siseveekogu, millel puudub väinaline ühendus maailmamerega Evaporiidid ­ keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad Soo ­ Iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas ­ veelembelise taimestiku poollagunenud jäänus...

Geoloogia
116 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia

1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur...

Ajalugu
119 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. S...

Geograafia
204 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eestlaste muinasaeg

Venelased kutsusid meid ja mõningaid teisi läänemeresoome hõime tsuudideks. Soomlaste nimetus ,,virolaised" pärineb aga Virumaa nimest. Põllundus ja karjandus Eestlased harisid suure usinuse ja hoolega põldu. Põlluharimine arenes esialgu aeglaselt. Igal pool võis näha suuri ja tihedaid põliseid metsi. Ka sood ja rabad võtsid eneste alla suuri maa-alasid. Metsade rohkus ei lasknud päikesekiiri maapinda küllaldaselt soojendada. Seepärast oli maapind niiskem ja külmem, kui praegu, ning kandis vähe vilja. Põlluharimiseks kõlblikku maad oli aga tarvis juurde muretseda. Ei jäänud muud üle, kui hakati metsi laastama. Tehti alet. Kohtadel, kus suuremat metsa ei kasvanud või kus asus sööt või põõsastik, tehti kütist. Maakamar lõigati lahti ja laotati haokubude peale...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Keskaeg

Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...

Ajalugu
319 allalaadimist
thumbnail
45
xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4- vananedes muutub see tumehalliks, Tolmlemine toimub Seeder Cedrus...

Dendroloogia
162 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Mulldateaduse loengu konspekt

15 VII Tüüp Leedegleimullad LG 1) Leedegleimullad O ­ E ­ Bhf ­ G 2) Turvastunud leedegleimullad O ­ T ­ E ­ Bhf ­ G VIII Tüüp Soomullad S ­ mullad, mille turba lasumi tüsedus on üle 30cm. (võib olla mitu meetrit) võivad tekkida: 1) mineraalmuldade edasise soostumise tulemusena 2)veekogude kinnikasvamise tulemusena a)veekogu kasvab kinni põhjast b)veekogu kasvab kinni pinnalt (äärmiselt ohtlikud sood ) õõtsik sood. Sood jagunevad. 1) Madalsood M ­ tekivad turvastunud gleimuldade edasise soostumise tulemusel või kui järved kasvavad kinni põhjast. Toitainete rikkad sood. a) Halvasti lagunenud turvas M1 ­ turvas käsi ei määri ja tuleb vett pigistades b) Keskmiselt lagunenud turvas M2 ­ vesi peaaegu must c) Hästilagunenud turvas M3 ­ nagu pori · Õhukesed sood · Keskmised sood · Sügavad sood...

Üldbioloogia
127 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Maateaduse alused

10. Kirjelda ala pinnavorme. Kirjeldage neist olulisemaid. Missugused ja mis tekkega pinnavormid on valdavad, missugune on nende pinnase materjal. Pinnavormid on enamjaolt vulkaanilise tekkega, nagu seda on Uus-Guinea keskosas olev mäestik. Kuulub keskaegkonna ja uusaegkonna kurrutuste piirkonda. Pinnavormidest on veel valgalad, mis on tekkinud tänu jõgede üleujutustele ja sood kalda äärsetel aladel. 5 4.Kasutatud kirjandus: 1.Matti Palosaari, Pirkko Kenno, Jukka Vahtola, ``Atlas``,``Ottava``, 1995, lk 75, lk 77-78. 2.Alan H. Strahler, Arthur N. Strahler, ``Modern physical geography`` 1992, lk 48, lk 153 lk, lk 157, lk 172. 3.Eva Jeleisky, ``Loodusvööndid ja kliimavöötmed``, Tallinna Botaanikaaia looduskool 2008, lk 2. 4...

Maateadus
45 allalaadimist
thumbnail
1
txt

Rästik

Mnikord vib esineda ka punakaspruune ja mustjaid, harva ka leni musti isendeid. Rstikute lemmikelupaikadeks on rohused segametsad, metsaservad, raiesmikud, sood, jrvede ja jgede kaldapiirkonnad, vhem ka niidud ja kuivad mnnikud. Rstikuid leidub igal pool Eestis, kuid erineva sagedusega - sobivates kohtades moodustavad nad suuri kogumeid ning vivad puududa suurtelt aladelt mberringi. Nad on vga paiksed loomad, elades kogu elu hel ja samal kohal, liikudes vaid 60100 m raadiuses. Rstikute varjepaikadeks on mitmesuguste loomade urud, pehkinud knnud, praod. Kuigi neid vib tihti nha end pikese kes soojendamas, on rstikud peval loiud. Nad suunduvad jahile videvikus ja on eriti aktiivsed esimesel poolel. Peale edukalt kulgenud pgiretke ei vlju nad 23 peva jooksul varjepaigast. Rstikute toidust...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Eesti maavarad

54 Ga Kvaternaari setted: liiv- liiv-kruus PRANGLI TALLINN-SAKU HIIUMADALA Eesti soostumus 22,3 %. Maardlatena arvel 1626 sood . Kvaternaari setted: savi Turbavarusid on kokku 2.37 mrd t (Orru, 1995) Kolgaküla Kunda Aseri Kallavere...

Maateadus
69 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Heino Lipp - Uurimistöö

aastal alanud sõda muutis paljuski ka olukorda spordis. Võistlusi oli vähe. Peale Eesti meistrivõistluste praktiliselt polnudki. Nii läksid mööda mitu head hooaega kõige paremast sportlaseeast. Et hoiduda mobilisatsioonist Saksa sõjaväkke, läks ta tööle õlivabrikusse, kus sai ametinimetuse riistakambri pealik.(Heuer_1997) Silmitsi tuli seista ka eluohtlike situatsioonidega. Kord põgeneti vennaga küla rünnanud saksa sõjaväelaste eest. Samas oli aga sood läbiv rada märgitud venelaste sõjaväekaardile ja plehku tuli panna ka nende haarangu eest, tol korral päästis maale langenud udu. Teine kord seisti silmitsi lausa vene ohvitseriga, kellel oli aga õnne kombel Narva poole kiire ja küsiti kõigest teed. Jälle läks õnneks.(Heuer_1997) Lipu kauged sugulased Hermann ja Voldemar Lipp olid kanged metsavennad. Seetõttu oli nende nimel halb kõla. Nii peeti ka Heino Lippu pidevalt silmas. Isegi isa matustel taheti kinni võtta...

Kehaline kasvatus
55 allalaadimist
thumbnail
14
rtf

Võrtsjärv

Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka ­ männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad ­ sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamsti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood, kus turvas on ladestunud järvemudale ja ­lubjale. Idaranniku paikkond (96 km²) on lõunaosas kuni Nooni neemeni üsna sarnane samal laiusel oleva lääneranniku soise maastikuga, sest mõlemale avaldab mõju lõunasse kalduv järv. Mõlemapoolset randa ääristab roostike ja kõrkjastike vöönd. Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd....

Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Põhja- Kõrvemaa

Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a...

Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Loengu materjale

· rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie; · tööstus ja happevihmad; · kaevandused; · sabamajandus. Hüdrogeoloogia ­ teadus põhjaveest (teadmine maaalusest veest): tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest omadustest, seostest maapealse veega. Veeringkäik looduses: · määratlege huvi. 1 Vee jaotus: · maakera vesi: magevesi 3% soolane (ookeanid) 97%. · magevesi:...

Geoloogia
50 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Eesti rahvuspargid

Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp ­ Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas domineerivad...

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
10
doc

SOOTEADUS

Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood . Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba org. Ühendites on ülekaalus süsinik ja hapnik, tunduvalt vähem vesinikku ja lämmastikku....

Mullateadus
149 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula rahvuspark

Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit. Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse. Rebäse järv. Sood ja rabad Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%. Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo. Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt....

Loodusõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust ­ kohastumust. Aerotank ­ aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...

Bioloogia
95 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kõrgustikud

Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km². Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht. Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood .Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks. Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m)...

Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti madalikud

Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood . Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike ja SuurPakri...

Geograafia
24 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun