kauneid savinõusid. California: Soe ja niiske kliima. Viljakad orud. Kala sai aastaringselt, jahiti hülgeid, vaalu ja teisi mereelukaid. Tõrusaagist tehti jahu. Kujunes välja ühiskondlik kontroll. Rahaühikutena kasutati tigude kodasid. Punuti korve ja matte, vormiti nõusid. Platoo: Kuiv ala. Tegeleti jahipidamise ja korilusega. Peeti tihedat kaubavahetust looderannikuga. Subarktika: Metsad, sood, järved. Pind õhuke ja kivine. Igikelts. Palju sääski ja moskiitosid. Inimesed olid liikuvad ja kohandunud.
Ajaloo kontrolltöö 7 klassile. 1 pool. 1. kirjelda Araabia poolsaare looduslike tingimusi. Kuidas mõjutasid need inimeste igapäeva elu ? Araabia poolsaar oli kuiv ning liivane. Keset kõrbe olid oasid. Need olid looduslikud kohad. Meie mõistes sood. Seal kasvasid puud ning taimed olid allikad ja muud vee kogud. Araablased kasvatasid karja. See töö erines Eurooplastest vägagi. Eurooplased tegelesid põlluharimisega, seda ei saanud aga Araablased teha kuna nende maa ei võimaldanud seda. 2. Lõpeta lause. Islamiusu rajajaks peetakse Meka kaupmeest ........... Muhamedi................, kes kinnitas et on olemas vaid üks jumal nimega ........Allah...... Meka kaupmehed suhtusid Muhamedi õpetusse vaenulikult sest ....nemad olid teise usuga
Third level Virumaal. Fourth level Pindala 518,1 km2 , elanikke Fifth level 01.01.2008 seisuga 6197. Valda läbib Tallinn-Tapa raudtee ning kaks põhimaanteed: Kose-Jägala ja Peningi- Jäneda. Vallas on 31 küla Suurem osa valla maadest on metsad, sood ja rabad Hõre asustus suured marja- ja seenemetsad Ajalugu Asutati 16.jaanuar 1992 Valla praegusest kolmekümne ühest külast mainiti esmakordselt 1241. a. välja antud Taani hindamisraamatus neljateistkümmet küla. Endistest mõisahoonetest on praeguseni säilinud Pikva mõis, Anija mõis ja Kehra mõisa puust häärber. Vapp Kuldsel kilbil on sinineClick to edit Master text styles vesiveski ratas ja sinine Second level laineline päis, milles
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina Kämping & Karavan - Konse Karavan-Kämping ja Motell
ümberehituste käigus hoopis teiseks linnuseks Kõike eeltoodut arvestades on linnused liigitatud : Suurlinnused- nt Lihulas,Viljandis,Pärnus jt. (9) Suured linnu- nt Laiuse,Põltsamaal,rakveres jt. (16) Väikelinnused- nt Väänas,Keilas,Virtsu jt. (30) Palju nõrku ja väikesi linnuseid hävis Liivi sõja ajal. Linnuste asukoht valiti nii,et vanlase ligipääsu takistasid veekogud või sood. Võimalusel ehitati järsunõlvaliste küngaste otsa. Linnust ümbritses ringmuldvallid ja vallkraavid. Toolse ordulinnus Toolse ordulinnus on Eesti põhjapoolseim ja noorim keskaegne ordulinnus Toolse ehitusajaks loetakse 1471. aastat ja selle rajajaks ordumeister Johann Wolthus von Herset Linnuse ülesandeks on kaitsta sadamat,mis tol ajal oli Rakvere mereväravaks Linnuse ehitustööd kestsid paarsada aastat
Minu arvates põhitraditisoonid on ikkagi veel samaks jäänud, toimunud on vaid väiksed muutused. Kuid need tähtsamad n-ö ülesanded peaksidki muutumatuks jääma. Emaks olemine peab kindlasti jääma bioloogilisele lapse emale. Emal ja lapsel on omavahel nagu looduslik side. Kuna ema on hõivatud lapse kasvatamisega, siis peabki mees olema see, kes pere toidab. Väljaspool pere, mõlemad, mehed ja naised, on võrdsed ja mõlemad sood saavad täita kõiki rolle sama hästi. Meestele omistatakse ühiskonnas traditsiooniliselt liidri ja jõulise tegutseja rollid, naistele hoolitseja roll. Muidugi ei pea see kehtima alati ja iga üksiku naise või mehe puhul, aga stereotüüpsed harjumuspärased ettekujutused on rahva mälus juurdunud.
tammed jne.Populatsioonisiseselt võib uurida mitmeid eluavaldusi, näiteks paljunemist. 5.ÖKOSÜSTEEMI TASE Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mille moodustavad ühisel territooriumil omavahel toitumis-suhetes olevad organismid koos eluta loodusega. Ökosüsteem koosneb elusast osast, mille moodustavad taimed, loomad, seened, mikroorganismid ja eluta osast, mille moodustab organismide elukeskkond (õhk, vesi, muld). Ökosüsteemidest esinevad Eestis järved, sood, metsad, jõed, põllud, mered jne. Kõige suuremaks ökosüsteemiks on BIOSFÄÄR. Biosfääriks nimetame kogu maad ümbritseva elus-looduse kihti. Biosfäär on kõige kõrgem eluslooduse organiseerituse tase.
Soome Vabariik Koostaja : Angeliis Pallon Kambja Põhikool Üldine info President: Sauli Niinistö Pindala: 337 010 km2 Rahvaarv: 5 142 000 elaniku Pealinn: Helsingi Rahaühik: euro Ajavöönd: IdaEuroopa aeg Soome maastikud · Tasandikud · Mäed · Jää poolt siledaks nühitud kaljud · Mandrijäätekkelised kuhjealad · Suured metsad · Kärestikulised jõed · Saared · Järved · sood Suuremad linnad Helsingi 576600 elanikku Espoo 241600 elanikku Tampere 209600 elanikku Vantaa 195400 elanikku Turu 175600 elanikku Oulu 137100 elanikku Jyväskylä 128000 elanikku Lahti 100100 elanikku Kuopio 92000 elaniku Kouvola 88400 elaniku Soome lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moodustab suure mägismaa. Norra idaosas on aga suured orud. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m). Üle 2300 kõrgusi mäetippe on 26. Norras on registreeritud saari 239 057. 2. Maakasutus Asulate all 0,7% Siseveekogude all 6,0% Liustike all 1,0% Soode ja märgalade all 5,8% Põllumajanduslikus kasutuses 3,2% Metsade all 38,2% Muud maad 45,1% Asustamata mäed, sood jne võtavad enda alla 235 000 km². 3. Kliima Norra läänerannikul on väga mahe ja niiske kliima. Talvel püsib enamasti kogu see ala jäävabana ning õhutemperatuur on umbes -5 °C kuni +2 °C. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima, kus on sademeid vähem, suvel on soojem, talved aga märgatavalt külmem. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani põhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. 4
jt) *Söövad ka umbrohuseemneid *Kasulikud putukad, kes säästavad kemikaalide peale kulutatava raha *Eriline koht mahepõllumajanduses ÄMBLIKULISED *Agroökosüsteemide üks arvukam loomarühm *Maapinnal või rohurindes *Kiskjad *Mullaharimine kahjustab, kuid liiguvad aktiivselt põllul ja põlluservades 6.4. Biotoobid agroökosüsteemis. - *Põllud; *püsirohumaad: heina- ja karjamaad; *põlluservad; *Hekid; * teeservad; *põllupuud ja puudetukad; *puuviljaaiad. 7. Sood. 7.1. Mõisted, ülevaade Eesti soode tekkimisviisidest ja arengukäigust, levik Eestis. Madalsoo- siirdesoo- raba. Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Suurimad sood on Puhatu (468 km²), Epu- Kakerdi (417 km²), Lihula-Lavassaare (383 km²) ja Sangla (342 km²).[5]
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. ...
See koosneb poollagunenud taimeosadest. Nii muudkui turbakihid pakseneb aastast aastasse. Eesti rabades kasvab turbakiht enamasti kuni 1 mm aastas, kuid aastatuhandete jooksul on ta päris tüsedaks saanud. Meie kõige paksema turbakihi paksuseks hinnatakse 16,6 meetrit, keskmiselt on see siiski kolm kuni neli meetrit. Võrdluseks olgu öeldud, et maailma kõige paksem turbakiht on teada Kreekast, kus selle paksuseks on mõõdetud umbes kakssada meetrit. Eesti märgalad sood ja rabad Kuna Eesti maastik on tasane, tungivad märgalad kõikjale. Eestis on enam kui 165 000 sood, mille suurus ületab ühe hektari. 132 neist on enam kui 1000 hektarised turbamaad. Ligikaudu 7000 raba katavad 22,3% Eesti maismaast. Vaid Soomes on suurem osa turbamaid. Mõned rabad on enam kui 10 000 aastat vanad. Enamik Eesti rabadest sai alguse järvedest mis umbes 6500 aastat tagasi rannataimestiku vohamise tagajärjel järk-järgult mülgasteks muutusid
põhjaosas. Lääne-Eesti saarestikku ja Lääne-Eesti madalikku eraldab nende vahel asuv vagumus, mis kulgeb Hari kurgust Suurde väina ja on Kesselaiu lähedal 23 m sügavune (Läänemaa maastikud). Vaadeldav ala oli jääst vabanedes tunduvalt madalam kui nüüdisajal ning seetõttu jäi ta pärast mandrijää alt vabanemist kauaks jääpaisjärvede ja merevee alla. Praegune maakerge on loodeosas ligi 3 mm/a, lõunaosas aga 1,5 mm/a. Sood hõlmavad madalikust 26,8% (Arold 2005). 2. Pinnavormid Läänemaa maastik on valdavalt tasase pinnamoega. Madalalt rannikult sisemaa poole liikudes maapind pikkamisi kerkib. Paekivist aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate (Kaur et al. 2008). Lääne-Eestile omased pinnavormid on enamasti kujunenud viimase miljoni aasta jooksul. Suurem osa praegusest Läänemaast oli 10 000 aasta eest merega kaetud ning enamik
Samuti pidid nad kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Minule meeldis naistegelastest kõige rohkem Andrese naine Krõõt. Ta oli selles teoses teistest naistest kõige huvitavam ja nutikam tegelane. Tal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu. Talle ei meeldinud need sood ja rabad, mis seda ümbritsesid ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamägi nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Tema rolliks oli Vargamäel olla teistele naistele eeskujuks ja minu arvates seda ta ka oli. Teda hindas isegi Pearu, kes tihti end teistest paremaks pidas. Seda, et Krõõdal oli Vargamäel väga tähtis roll näitas ka see, et peale tema surma jäi ta siiski teosesse edasi kajastuma
Juhan Liivi jutustus ,,Vari" 1. Autor kirjeldab sood nii,,,et see on üks saar, mis on ainult mõnisada sammu pikk, looga-sarnane liivaseljandik soo sees. Sool ei kasva midagi, liivikul puhta valge liiva sees õieti mitte midagi. Keegi ei ole nõudnud, et soos midagi kasvaks. Soos kasvab iseenesest: mõni pihutäis kanarbikku, mõni üksik rohukõrrekene, mis oma seltsimehe järele hüüab ja saare ühes otsas jändrik mänd. Samal soo sees kasvavad tillukesed imelised kased ja männid
Kaitsta LõunaEestile iseloomulikke metsa ja järverikkaid maastike. Säilitada pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit ning tasakaalustada keskkonnakasutust. Taastada, uurida ja tutvustada kaitsealuseid liike Karula rahvuspargis. Põhiväärtus on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood. Rohkearvu lised kuplid, seljakud, mõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad omakorda sood ja järved. Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebasemõisa Tornimägi (137,8 m). Karula pärandkultuurmaastik on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Karulas on KaguEesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride. Mandrijää taandumisel tekkis kuplistiku alale hulgaliselt järvi.
TURVAS Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. TURVAS Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on turbarabad tähtsaks elupaigaks paljudele loomadele, lindudele ja taimedele. Turbarabad, sood ja muud märgalad taastuvad äärmiselt aeglaselt, mistõttu on tähtis neid hoida ja kaitsta. LUBJAKIVI Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja (kivide liitmiseks ja kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal) tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. SAVI Savi on keraamiliste materjalide, näiteks telliste, katuse- ja voodrikivide,
Eestis on must-toonekure pesa ümber pesitsusajal 250 meetrise raadiusega keelutsoon. Puude langetamine sellel alal on keelatud. Arvukus: Maailmas arvatakse kokku elavat 11 000– 15 000 paari must-toonekurgi ja neist suurem osa on elukoha leidnud Euroopas. Praegu pesitseb Eestis umbes 100 must-toonekure haudepaari, kuid pesitsus pole sedavõrd tulemuslik, et taastaks endise arvukuse. Elupaik Elupaigaks on must-toonekurel vanad metsamassiivid ja raskesti ligipääsetavad sood või järvekaldad. Ta on üksindust armastav lind: moodustub püsiv paar, kelle pesale lähim pesa asub tavaliselt kaugemal kui kuus kilomeetrit. Toitumine Toiduks on talle kalad, konnad, veeputukad ja harvem roomajad. Toitu otsides teeb ta pikki rändeid oma pesapaigast eemal. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et isaslinnud võivad headele toitumisaladele lennata kuni 25 km kaugusele pesast. Paljunemine Paari moodustumisel muneb emaslind 2–5 (6)
Kontrolltöö teemal hüdrosfäär 1. Vaadake üle kaardi mõõtkava, selle eriliigid, liigitamine, koostamine Kaardi mõõtkava näitab mitu korda on kaardile kantud objektide mõõtmeid vähendatud võrreldes tegelikusega. Olenevalt mõõtkava suurusest jaotatakse kaardid kolme rühma. Mida suurem on kaardil kujutatud ala, seda väiksem on kaardi mõõtkava. Mõõtkava vähenemisega kahaneb detailsus ja kaardil tehtavate mõõtmiste täpsus. Väikese - (mõõtkava üle 1: 1 000 000), keskmise (mõõtkava 1: 200 000 kuni 1: 1 000 000) ja suuremõõtkavalised (mõõtkava 1: 200 000 või suurem) kaardid. 2. Veeringe. Veeringe tähtsus. Tähtsus: *Tagab elu maal: vesi mida elustik vajab eluks *elupaik kaladele ja paljudele taimedel SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE...
ja seal on palju soid. Taimestik Taimestik koosneb sammaldest, madalatest puhmastest ja püsikutest, mis talvel mattuvad lume alla, leides nii kaitset tugeva pakase ja tuule eest. Põõsastest on esindatud paju ja lepp ning puhmastest vaevakask. Vaevakask ei meenuta sugugi meie kaske, vaid on näpuotsasuuruste lehtedega vastu maad surutud taim. Palju on marju: mustikas, mesimurakas, sinikas ja pohl. Laiadel aladel levivad sood, kus kasvavad turbasammal, villpea ja sookail. Loomad Loomaliike, kes aasta läbi tundras elavad, on suhteliselt vähe: väike näriline lemming, valgejänes, polaarrebane ja põhjapõder. Lindudest esineb lumekakk ja lumepüü. Suvel koguneb tundrasse pesitsema aga hulgaliselt veelinde: hanesid, parte, hahkasid, luiki.. jne. Mereäärsetel kaljudel peavad linnulaatu (Linnulaat on rannakaljudel pesitsevate lindude hiigelkoloonia) lagled, ännid, algid, kaljukajakad… jne. Neist on
pindalaga riik maailmas. Idast Läände 10 000 km. Üks osa sellest asub Euroopas ja teine Aasias. Vot näed- see on Uural, Uurali mäestik. Põhjast lõunasse 25 000 km. Uurali mäed jagavad Venemaa idaks ja lääneks. See on piir Euroopa ja Aasia vahel. Muide Uuralit nimetatakse . Venemaal on väga palju loodusvarasid: kulda,naftat, sütt, gaasi. Siber asub Uuralist idas, see tähendab uurali taga. Siber- see on metsad, sood, pikad männid, nulud. Ja loomad on väga suured. Karu- kommenteeris Natasa. Veel asusid eestlased elama Volga äärde-lisas Andres. Volga- see on Venemaa keskel, See on kõige pikem jõgi Euroopas. Jensei oli kõige jõgi Aasias. Vaata kui palju sinist värvi on Venemaa kaardil. See on vee värv. Venemaal....Aga Paikali järv on kõige sügavam järv maailmas. Volga tuleneb soome keelest ja tähendab -ütles Natasa.
Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti kuulub maastikuliselt ja taimkattelt parasvöötme metsavööndisse. *Eestis u 1200 taimeliiki. *Eesti läänepoolne ala on veidi liigirikkam, kui idapoolne, sest kliima on merelisem ja lubjarikas muld. *Eesti taimestiku mitmekesisus tuleb mullastiku mitmekesisusest, kliima tingimuste suurest muutlikkusest, pikas rannajoonest. *Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsas, niidud ja sood. Metsad *Peamine taimkatte tüüp. *40% riigi pindalast. *Rohkelt esinevad kask, mänd ja kuusk. *Puurinne määrab metsas nende liigilise koosseisu. *Metsataimestik sõltub mullatüübist ja niiskustingimustest. *Ühesuguste keskkonnatingimustega (kliima, mulla, pinnamoe,veereziimi jm) kohti nimetatakse kasvukohatüüpideks ning seal kujunevad iseloomulikud taimekooslused. *Eesti metsad jagunevad: kuivad arumetsad, niised soometsad.
ESIMEST KORDA MATKALE MINNES Inimesi on alati huvitanud ümbritsev loodus - metsad ja mäed, sood ja rabad, vee kukkumine kõrgetelt kaljudelt, taimed ja loomad, rahvad ja inimeste elu-olu, mitmesugused huviväärtused, kultuuriloolised paigad jm. Kui Vaivaras käidud ja muudki lähemad paigad nähtud ning vajalikud kogemused olemas, võetakse ette rännuteed Põhjamaadesse, Karpaatidesse, Pariisi, Alpidesse jm. Kui tahtmist ja võimalusi jätkub, ootavad järge juba teised mandrid. Iga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks
3% venelased. Rahvuslik koosseid iseloomustab kui suur on ühe või teise rahvuse osatähtsus vastavuse alusel territooriumil kogu rahvastikust. Slaavi rahvad: valgevenelased, venelased, juudid, sakslased, rootslased, soomlased Rahvastiku paiknemine ja asustus. Eestis 30 in/km2 kohta -annab ülevaate kuidas rahvas riigiliselt jaotub. Eestis paikneb rahvastik ühtlaselt. Tihedamalt paikneb rahvastik linnades: Tallinnas (Harjumaa); Tartus (Tartumaa) hõreda rahvastiku põhjused: kliima, sood, maavarad Eesti on linnastunud riik. Linnarahvastiku moodustavad meie rahvastikust 70% linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust. Asulad jaotatakse maalisteks ja linnalisteks. Maalised asulad- põllumajandus, metsandus, kalandus... Linnalised asulad- hõivatud tööstuse ja teenindusega. Haldusjaotus. Eesti territoorium on jaotatud 15 maakonnaks. Maakonnad jagunevad valdadeks (200) ja omavalitsusteks (39). Otepää; Abja-Paluoja; Antsla;..
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Õpilase nimi UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE MS WORDI VAHENDITEGA Kodune töö Metsandus Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord 1TÄHED................................................................................................................... 3 1.1Katustähed..................................................................................................... 3 1.2Vene tähed..................................................................................................... 3 2INDEKSID.............................................................................................................. 3 2.1Indeksid ja astendajad.................................................................................... 3 3VAL...
pinnasesse. • Mulla paksus kuni 1m. Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Mustikas. Erinevaid samblaid. Pohl Taimed Jugapu Tsuuga u Kadakas Seedermän d Taimestik • Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. • Okasmetsades domineerivad; mänd, kuusk, nulg ja lehis. Siin-seal lisandub lehtpuid (kask, haab). • Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad, et vähendada aurumist. • Igihaljad puud alustavad kevadel esimese soojaga kiirelt fotosünteesi ega raiska aega lehtede loomiseks. • Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. • Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see
Kalandus ja vesiviljelus on majandusharu, mis on seotud Kasvab : Amazonase madalik, Kongo jõgikond, Indoneesia, kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha A...
.................................................................................................. 11 6.Vesi............................................................................................................12 6.1. Saaremaa ja Hiiumaa siseveed ja põhjavesi.......................................................................... 12 6.2. Saaremaa ja Hiiumaa veekogude kasutamine ja nende kaitse................................................12 6.3. Saaremaa ja Hiiumaa sood ja nende areng............................................................................. 12 7. Mullad ja taimestik...................................................................................13 7.1. Saaremaa mullad ja taimestik................................................................................................. 13 7.2. Hiiumaa mullad ja taimestik. .................................................................................................13
ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu. Raba on kui omapärane veekogu, mille pind on pealt kumer ja sageli kõrgem ümbritsevatest aladest. Üle 80 protsendi Soomaa rahvuspargi pindalast on rabade, siirdesoode, madalsoode, soostunud niitude ja soometsade all. Raba on keerulise
Pärast jääaega oli Võrtsjärv tohutu suur ja temast voolasid veed Pärnu lahte. Hiljem murdsid Võrtsjärve veed endale tee Peipsi järve, tekkis Emajõgi ja Peipsist sai suur järv. Pärast jää sulamist jäi vett vähemaks ja veetase järvedes ja ja jõgedes alanes. Paljud järved soostusid ja kasvasid osaliselt kinni. Pikkade orujärvede asemele moodustusid järvede ahelikud. Järved hakkasid kinni kasvama. Selline kinnikasvamine jätkub ka praegu. Järvede asemele tekivad sood. Ka jõed voolavad nüüd ürgorgude põhjas, järgides orulookeid. (http://test.sc.ee/lefo/eSheets/? lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1027&teema=1001294) Maapinna kerkimine Liustik , mis jääajal Eestimaad kattis oli mitmeid kilomeetreid paks. Võib vaid ette kujutada, milline raskus lasus maapinnal. Kui jää sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkib maa loodeosa.
("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Pikalt on kasutatud kütteks turvast. See on ajalooliselt kõige vanem ja levinuim turba kasutamise moodus. Kuna Eestis on sademeid rohkem kui auramist, siis leidub meil küllaldaselt soid ja märgalasid, kus on head tingimused turba tekkeks. Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutamiseks on vaja luba. Turba kaevandamisega kaasneb alati soode kuivendamine, mis toob endaga kaasa veereziimi muutuse ja elustiku hävinemise. Sood on tähtsad puhta magevee reservuaaridena ja süsiniku talletajatena (orgaaniline aine ei lagune, kuna on hapniku defitsiit). Peaaegu kogu Euroopas on sood ja rabad kadunud või kuivendatud ja sellepärast tuleks turba kasutamist küttena tugevalt piirata, sest soode taastumine on väga pikk protsess. 1 Üheks võimaluseks on ära kasutada ka teraviljapõhk ja hein kütusena. Tahes tahtmata
Hetkel tuntakse Eestis juba kui hea linnuturismimaana, kus linnuturistid näevad rändeajal 180-200 linnuliiki (Eesti Maaturism 2010). Eelpool toodud andmetele põhinedes (3.Loodusturismi potentsiaal Eestis) on Eesti loodusel olema kõik eeldused, et loodusturismiga tegelevad ettevõtted saaksid pakkuda taime-, looma- putuka- ning ka maastikuvaatlust. Eestis maismaa pindlast katab mets ca. 50%, millest 26% on erineva looduskaitse reziimi all (metsamant). Sood moodustav Eesti pindalast ca. 20%, millest on kaitse alla võetud ca. 18% (Eesti Maaturism 2010). Seega moodustavad Eestis kaitse all olevad piirkonnad ligi 11% terve riigi pindalast ning tähtsaimad kaitsealad Eestis on rahvuspargid, looduskaitsealad ning maastikukaitsealad. 31. detsembri 2010 aasta seisuga on on Eestis 5 rahvusparki, 131 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala, 116 kaitstud piirkonda, mille kaitsereeglid on
järved(saadjärv,soitsjärv) ooside-ja mõhnadevahelised järved(aegviidu,kurtna) orujõed(viljandi ja rõuge järv) maatõusu tagajärjel tekkinud rannajärved(sutlepa meri, harku järv) rabades(loosalu, tudu) pisikesed lammijärved(soodid e vanajõed) karstijärved(võhmetu-lenküla järved pandivene kõrg.)meteoriidijärv(kaali) tehisjärved(narva veehoidla, soodla, karksi) mineraal- ja toitainevaesed järved on selgeveelised (äntu sinijärv) väike läbipaistvus (harku järv)KAART: SOOD: eestis on madalsoo, siirdesoo, rabad. TAIMKATE: eestis asub taimkattelt parasvöötme metsavööndis segametsade all vööndis, eestis on 1200 taimeliiki. E on 3 liiki: sood, metsad ja niidud. Metsatüübid: nõmmemetsad, laanemetsad, loometsad,salumetsad,soometsad,palumets,lodumets. Niidud: aruniidud, soostunud niidud, looniidud, puisniidud, päris-aruniidud, lammi- e luhaniidud, rannaniidud, rannaroostikud,nõmmed. 2
15 VII Tüüp Leedegleimullad LG 1) Leedegleimullad O E Bhf G 2) Turvastunud leedegleimullad O T E Bhf G VIII Tüüp Soomullad S mullad, mille turba lasumi tüsedus on üle 30cm. (võib olla mitu meetrit) võivad tekkida: 1) mineraalmuldade edasise soostumise tulemusena 2)veekogude kinnikasvamise tulemusena a)veekogu kasvab kinni põhjast b)veekogu kasvab kinni pinnalt (äärmiselt ohtlikud sood) õõtsik sood. Sood jagunevad. 1) Madalsood M tekivad turvastunud gleimuldade edasise soostumise tulemusel või kui järved kasvavad kinni põhjast. Toitainete rikkad sood. a) Halvasti lagunenud turvas M1 turvas käsi ei määri ja tuleb vett pigistades b) Keskmiselt lagunenud turvas M2 vesi peaaegu must c) Hästilagunenud turvas M3 nagu pori · Õhukesed sood · Keskmised sood · Sügavad sood
Kui kerkimine kestab, siis 4 tuhande aasta pärast võib ennustada Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa liitumist ning ühinemist mandriga. Praegustest saartest loode ja lääne pool aga kerkivad uute saartena merepõhja osad. Kui maapinna kerkimine jätkub, muutub Eestimaa rannajoon tundmatuseni. Kuna maapind kerkib, siis muudavad ka suured järved oma kuju. vesi valgub enam järvede lõunapoolsetesse otstesse ja ujutab üle järveäärsed madalad alad. Sinna tekivad ulatuslikud sood. Tulles maastiku muudete juurest loomade ja maapinnale kinnitunud taimede levikule on Eestis algselt paiknenud põhjapõdrad ja teised polaarloomad, just seetõttu, et jääaja lõppedes tekkis Eestis kõigepealt kõle tundramaastik. Taolise maastiku asemele tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid põder, tarvas, piison, hirv, metssiga, ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest hakkas kliima kiiresti soojenema ja järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said
· Kagu-Aasias erilimelised mäestikud vaheldumisi lavamaade ja madalikega Amazonase madalik · suurim ekvatoriaalse vihmametsa ala · ulatus ligi 6 miljonit km2 · nimetatakse ka selvaks Loodustingimuste mõju pinnamoele: · kivimite keemiline murenemine · vee-erosioon Siseveed · tasandikujõed veerikkad, laiad ja aeglase vooluga Amazonas · maailma suurim jõgi · laius 3-5 km, suudmealal 15-20 km Kongo · tasandikel sageli sood Mullad: · enamasti vanad, · lähtekivim sügavalt murenenud · raudoksiidist punased · horisontideks liigestumata (lateriitpinnas) · happelised (ph=4.5-5,5) · mineraalainevaesed Tingimused muldade tekkeks: · rohkelt niiskust · rohkelt soojust · igati soodus keskkond lagundajate eluks · kiire ainevahetus · mineraalainete välja uhtumist ei toimu Taimed 17% maismaast, 90% taimeliikidest! Vihmamets on:
ümbritseva keskkonna temperatuurist.(linnud ja enamik imetajad) kõigusoojasus- on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist.(kalad, roomajad, kahepaiksed) kehaväline viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt eoste kaudu.(taimed) kehasisene viljastumine- viljastumine toimub kehasiseselt, kahe elusolendi vahel. (imetajad) elupaik- tähendab kohta või kohatüüpi, kus mingi organism või populatsioon looduslikult esineb.(rohumaad, sood, metsad) keskkond- on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.(looduslik keskkond, ökoloogiline keskkond, sotsiaalne keskkond) areaal- levila, on mingi liigi isendite esinemisala.(pesitsusala, talvitusala) algtüüpide lahknemine- geen- on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivus tegur, mis määrab otse või kaudselt ühe või mitme tunnuse arengu, DNA lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni.(alleel) kohastumine- organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega.
saared. Kui kerkimine kestab, siis 4000 aasta pärast on Eestimaa rannajoon tundmatuseni muutunud. Praegustest saartest loode ja lääne pool aga kerkivad uute saartena merepõhja osad. Mandrijää raskus põhjustas maapinna vajumist ning nüüd, olles sellest vabanenud, muutub maapind iga aastaga kõrgemaks. See mõjutab ka tänapäeva inimeste elusid, eriti järvede ääres elavate inimeste omasid järvedes väheneb vesi ning nendest tekivad sood, mis raskendab inimeste elutingimusi järvede rohketes piirkondades. Jääaeg on toonud Eesti aladele palju muutusi ja sellega koos ka eestlasete ellu. ON tekkinud veekogusid, millest oleme me juba aastatuhandeid endale kala püüdnud nagu näiteks Võrtsjärv. Lisaks on jää sulamisega tekkinud künkad olnud esimeste kindlustatud asulate asupaigaks nagu Alatskivi Kalevipoja säng. Jääaeg lõppes küll umbes 13 000
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristiina Loodus "KALEVIPOEG" Referaat Juhendaja: Aavo Jakobsoo Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Minu referaat on "Kalevipoja" 7ndast peatükist.Lugu räägib sellest,et Kalevipoeg magas kaua ja kõik juhtumid,mis olid nendel päevadel olnud,tundus talle justkui,et see kõik oli uni.Ta ise on sellest muidugi sokeeritud.Selle loo valisin ma juhuslikult.Uurima hakkan,mis juhtus Kalevipojal,kui ta ärkas raskest unest. 3 1.Tagasisõit. Varjude ...
Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas. c) Maismaasetted ja -pinnavormid -- jõesetted, joaastangud, järvesetted ja -tasandikud, tuulesetted (luited), sood, karstivormid, meteoriidikraatrid. Loopealsed.Pinnakattes esinevad maavarad: savi, liivad, kruusad, ränikivid, soo- ja järvesetted (turvas, järvemuda, tervismuda, järvelubi), allikalubi, sooraud, ooker, diatomiit, maagaas. Maavarade kaevandamisega ja nende töötlemisega seotud keskkonnaprobleemid. EESTI PEAMISED GEOLOOGILISED VAATAMISVÄÄRSUSED Pankrannik, joad, karstialad, paljandid, meteoriidikraatrid, rändkivid, silmapaistvamad kaitsealused pinnavormid (ürgorud, oosid, voored,
Eesti rõõmud ja mured Igaüks näeb Eestit väga erinevalt. Ühe jaoks on Eesti revolutsioonist laastatud maa teise jaoks õitsev oaas, kus võimutsevad rikkad ja tugevad. Minu arvates on tänapäeva Eesti nii üht kui teist. Erinevalt teistest euroopa riikides on meil väga kena loodus. Sood, metsad, järved koos imekenade ja omapäraste loomadega. Eurooplastel pole midagi sarnast ja seda ei saa mis tahes hinna eest osta. Loodus kas on või ei ole. Paljud linnainimesed kolivad ka linnast maale, et nautide Eesti imekaunist loodust. Ilus Eestimaa loodus on see mis mulle rõõmu pakub. Samuti olen väga rahul kultuurieluga: teatrid, filmitööstus, muusikud ja loomulikult folkloor. Kultuur on see mis hoiab meid koos ja see on meie õnn. Laulu- ja tantsupeod on
moel armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu küsimusi Arabella, mereröövli tütar hea ja kurja probleemi lahkav põnev seiklusjutt Kuninga soov Kajastub mure ühiskonnas toimunud väärtushinnangute muutumise pärast Draakonid võõrsil kujundab lastes mõistvat suhtumist sõjapõgenikesse ja teistesse võõrastest kultuuridest tulnutesse Milliseid Aino Perviku kirjutatud raamatuid tead? Kes see on? Mööda õõtsuvat sood ja lagedat raba uitas üks muretu olend. Rebasest veidike vähem, siilist ivake suurem. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. Kes see on? Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar. See oli asustamata saar. Seal elasid ainult linnud. Ja ainult üks ..... .
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
_kliimadiagramm.jpg/220px- Dublini_kliimadiagramm.jpg Veestik Suhteliselt veerohke saar Siseveekogud hõlmavad 1390 km2 kogu saar pindalast Palju järvesid Jõestik on tihe ja jõed veerohked Briti saarte pikim jõgi Shannon Shannoni veejõudu kasutatakse hüdroelektri tootmiseks Taimestik Asub sega- ja lehtmetsa vööndis Taimestik on lopsakas Niidud, nõmmed ja sood on läbi aasta rohelised Iirimaad nimetatakse ka Smaragdsaareks Looduslik mets Iirimaal peaaegu puudub Pehme kliima tõttu kasvatatakse Iirimaal palme Loomastik Iirimaal elab 25 liiki maismaaimetajaid 26 liiki mereimetajaid 479 liiki linde (143 liiki
MÄRGALAD EUROOPAS ELISABETH PUMALAINEN 9.A MIS ON MÄRGALA? Märgala on ala, mille pinnas on kas pidevalt või ajutiselt liigniiske. Märgalade hulka kuuluvad sood, rannaroostikud ja kinnikasvavad järved, samuti aeg-ajalt üleujutatavad jõeluhad ning madalad ja lauged mererannikud. MÄRGALADE LEVIKU ISELOOMUSTUS EUROOPAS Märgalasid on kõige rohkem Põhja-Euroopas (Norras, Rootsis, Soomes), ja Ida-Euroopas (Venemaal). Kõige vähem märgalasid on Lõuna-Euroopas ja Kesk-Euroopas kuna inimesed kuivendavad neid. MÄRGALADE ÖKOSÜSTEEMID Märgala ökosüsteemides on erilise tähtsusega järgmised organismide rühmad:
Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Astangu jalamit piirab allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Suurem osa ehk 85 % Viidumäest on kaetud soosalu- ilmelise metsaga, valitsevaks puuliigiks on mänd - soo-ja palumännid, männimetsades kohati alusmetsana jändrikud tammed. Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse 4 omapärastesse kasvu ja kohanemistinimustesse püsima jäänud taimeharulduste poolest. Kuulsaim on Saaremaa ronirohi. Hooldavate puisniitude pindala on praegu umbes 5 ha. Elva-Vitipalu maastikukaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=105
· 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3
valdkonnas. (Jõgevamaa, 2009, lk 63) Jõgeva valda läbib Tallinna ja Tartut ühendav Piibe maantee ning Tallinna- Tartu raudtee. Vald ümbritseb rõngasvallana Jõgeva linna, millega tal on tihedad majandus- ja kultuurisidemed ning kus paikneb ka valla keskus. Jõgeva valla asustus paikneb peamiselt valla lõunaosas voorte nõlvadel ja lagedel. Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191,192) Jõgeva vallas arendatakse infrastruktuuri: Siimusti, Kuremaa, Jõgeva ja Laiuse alevikku on rajatud gaasitrassid ja ehitatud kergliiklusteed, laieneb elamuehitus. Vallas on kolm lasteaeda, kaks lasteaed- algkooli, üks lasteaaed- põhikool koos õpilaskoduga, üks põhikool ja 5 raamatukogu, mittetulundusühingutena tegutseb 13 kultuuri- ja 10 spordiühingut
Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe teguri muutumine mõjutab kohe teist.selline pidev muutumine põhjustab soode liikumist ühest staadiumist teise. Madalsoosiirdesooraba. Aremgustaadiumite kestel mulla viljakus langeb. VEEREzIIM SOODES. Sademeid keskm 650mm, aurumine 470mm, ära voolab 250mm. MS paiknevad servaaladel ja nõgudes, kõrgematelt aladelt langeb vesi madalamatele. MS põhjavesi, see toitainete rikkam kui rabast peale valguv vesi. Liikuvvesi on soodne rohttaimedele
Varakambris pakutavate esemete hulgas on ka vanu tarbeesemeid, tööriistu ja mälestusesemeid. · Kalevipoja muuseum on asutatud 2001. a lõpul ja avatud alates 11. maist 2002. Muuseum asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas endises Saare koolimajas. Põhjuseid, miks muuseumi nimeks sai just Kalevipoja muuseum on mitmeid. Näiteks Jõgevamaa ja Saare vald on ju tihedalt seotud Kalevipoja lugudega. Seal on Kalevipoja mõõk Kääpa jões, puhkepaigad, kivid, sood, hobuse jäljed jpm.. Samuti leidis Kalevipoeg oma lõpu Kääpa jões, seega oleks ju igati sobiv, et Kalevipoeg ärkab just seal ellu ja miks mitte seda muuseumi näol? Kalevipoja muuseumis on 12 teematuba. Kuna muuseum kannab Kalevipoja nime, siis 3 toas tutvustatakse Kalevipojaga seotud materjale: Faehlmanni ja Kreutzwaldi elulood, nende looming, pildimaterjal; muistendid Kalevipojast, Kalevipoeg kunstis, suveniirid, seinaplaadid, vimplid, jne..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
