puurindesse. Meenutab meie pilliroogu, kuid puitunud varre tõttu pole murtav ja tihnikuna tõsine taksistus inimese ning loomade teel. (5) Ida- ja Lääne-Sahhalini ahelikku ning lõunaosa mäeahelikke katavad okasmetsad, kivikasehõrendikud ja kääbusseedermännitihnikud. Soojema kliimaga (aug-i keskmine temperatuur 18°C) edelaosas on liigirikkad segametsad, nõlvul bambusepadrikud, orgudes lopsakas kõrgrohustu. Mäestikevahelisel Tõmi-Poronai madalikul laiuvad niidud, sood ja lehisemetsad, Susunai madalikul on põllu- ja heinamaa. (7) Alusmetsad kubisevad marjakandvatest taimedest (näiteks: murakas, jõhvikas, kukemari, pohl), punasest leedrist, metsikust vaarikast ja enelast. (9) 6.2 Gmelini lehis Larix gmelinii 8 Areaal: Ida- ja Kirde-Siber, Taga-Baikalimaa, Kaug-Ida ja Mandzuuria. Areaali piires
Noorlinde saab harva näha talvekuudel. Täpne arvukus on teadmata. (svenska-djurparksforeningen.nu) Sooräts: Hornugglan on üsna levinud Lõuna-ja Kesk-Rootsi, kuni umbes 61 ° põhjalaiusel. Enamik rändavad lõunasse sügisel, kuid mõned talved Lõuna-Rootsist, suurim tihedus ongi Lõuna- Rootsis.(wikipedia.org) Vöötkakk: Ei ole looduskaitse all. Hinnanguliselt on number vahemikus 2000-6000 paari. Esineb Rootsi männimetsades.Kohad, kus on lähedal sood, niidud ja lagendikud. Rändab kaugemale lõunasse sügisel ja talvel.(naturskyddsforeningen.se) Kodukakk: Ei kuulu Rootsis looduskaitse alla. Levinud enim lõuna-Rootsis Lõuna-Västerbottens. Eelistab lehtpuusid, nagu tamme metsi, parke. Rootsis on hinnanguliselt 10.000 kuni 20.000 paari.(naturskyddsforeningen.se) Loorkakk: Loorkakk on Rootsis looduskaitse all. Loorkakk (Tyto alba) on umbes varese suurune südamekujulise näosulestikuga ja mustade silmadega väga hele kakuline
Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli). Eosest arenevad haploidsed zoospoorid või müksamööbid ühinevad, siis hakkab arenema diploidne plasmoodium. Neil võib olla sood eristunud või eristumata, maksimaalselt on neil teada aga kuni 13 erinevat "sugu". Plasmoodium on hulgatuumne, rakuvaheseinteta, võib kasvada isegi rohkem kui meetrisele alale, liigub. Liikumiskiirus kuni 1,35 mm/s, aga see on lühiajaliselt ühes suunas. Noor plasmoodium liigub valgusest eemale (pimedas on eeldatavalt niiskem rohkem toitu ja ka ise ei kuiva ära), "täiskasvanuks" saades hakkab valguse poole liikuma (seal ilmselt õhk liigub, kannab edasi eoseid), sageli ronib taimede
liikidel on isaste ja emaste suhe 1:1. Fischeri reegel kui ühte sugupoolt hakatakse tootma vähem siis oleks isaste kohastumus suurem, kuna ühe isase kohta rohkem lapsi kui ühe emase kohta. Kui isaseid vähem siis hakatakse rohkem isaseid tootma. Evolutsiooniline paratamatus. Haplodiploidia isaseid väga vähe, isaste arv hoitakse kontrolli all. Pea kõik emased on paljunemisvõimetud. Emane on diploidne ja isane on haploidne. Mesilastel, sipelgatel, termiitidel. Hermafrodism sood ühes kehas. Omane paljudele taimedele ja enamikele tigudele. Joonis. Isase funktsiooni kohasuse komponent seotud emase funktsiooni kohasuse komponendiga. Lõivsuhtes. Monogaamia püsiv paarissuhe. Looduses suhteliselt levinud eriti lindudel. Vanemhool. Polügaamia jaguneb polüandria(mitmemehepidamine) ja polügüünia(mitmenaisepidamine). Seriaalne, mitteseriaalne(haaremid, nt lõvidel). Suguline valik Suguline valik on oluline evolutsiooni suunav jõud. Kasutades mingeid spetsiaalseid
Polaaralade naabruses, kõrgmäestikes, Euraasia mandri siseosas ning Põhja-Ameerikas Alaska poolsaarel ja Kanada arktilises saarestikus on talved eriti karmid ning maa aasta läbi külmunud. Pinnas võib olla igikülmunud mõnest meetrist kuni mitmesaja meetri sügavuseni. Sellist igikülmunud pinnast nimetatakse igikeltsaks. Sellest haaratud territoorium-kirsmaa- võtab enda alla ligi 25% maismaast. TAIMESTIK Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Lisandub ka lehtpuid (kask, haab). Taiga okaspuudel on kooniline võra, et lume raskuse all mitte murduda ning peenikesed okkad. Lehised kasvavad peamiselt lausalise igikeltsaga aladel. Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, lehis, seedermänd). TUMETAIGA on "tume" okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane
sessiilsed (kinnitunud); rändkarbid- sessiilsed molluskid vagiilsed (liikuvad) Amfibiondid- elavad vees kas ajuti (konnad, vesilikud, mudahüpikud, kobras, veelinnud) või pidevalt, kuid osa kehast on veest väljas (nt kaldaveetaimed pilliroog ja tarnad). Heterotoopsed- osa elutsüklist vees, osa kuival (putukad). Nt. ühepäevik. Veekogude üldjaotus: a)Ookean (keskm sügavus 3760 m, suurim 11035 m Mariaani süvik), mered, lahed b)Siseveed (järved, soolajärved, jõed, väikeveekogud, sood jne) c)Põhjaveed Läänemeri- 420 000 km2, Landsorti süvik 490 m. Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.See asub merepõhja sügavusel 500...1000 (3000) m? Geomorfoloogilisest aspektist vaadatuna asub see bentaali osa maailmamere mandrinõlval.Batüaali ei ulatu valgus ning seetõttu puudub seal ka floora. Batüaali kohal lasuvat veemassiivi nimetatakse batüpelagiaaliks.
Mäestiku ja merepiiri vahele jääb lai ala. Sealsed orud moodustavad riigi tuumiku koos õitsele puhkeva pealinna Carcasega. Sellel võrdlemisi väikesel alal on kõige tihedamini asustatud piirkond, intensiivseim põllumajandus, parim transpordi võrgustik. Suur madaliku avaus, mis on tuntud kui Orinoco madalik, ulatub Kariibi mere rannikust Kolumbia piirini põhjamägede ja Orinoco jõe vahel. On tuntud veel kui Ilanois, kuigi see 3 sisaldab veel laia sood Orinoco delta ja Kolumbia piiri juures. Ala on nõlvaks ümbritsevatele kõrgetele aladele, mitte kuskil ei ületa kõrgus 2 000 meetrit. Orinoco lisajõest Apurest põhjas, mille lisajõed omakorda voolavad põhjamägedest ja lõikavad läbi madala oru, jätab maha murendatud valli, mis annab maale õrnalt rullunud väljanägemise. Apurest lõunas on maastik tasasem ja kõrguse muutused väiksemad. Üks vanimaid pinnavorme Lõuna-Maeerikas on Guiana mägismaa. See hakkab tõusma kohe
Tuulispask esineb väike keeris maismaal, mõni meeter läbimõõtu, liikumissuund suvaline Äike võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: · Õhumassisisesed -tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel, peamiselt mägedes · Frontaalsed esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe: · Auramine · Sademed · Jõgede äravool · Põhjavee äravool Väike ja suur veeringe Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel
pärast. Andres küll käib ja riidleb, kuid Pearu ei tee teda kuulmagi. Ja kui Andres kirvega tammile jõuab, et see ise eest lüüa, leiab ta selle juba lõhutuna. Mitmed korrad katkeb nõnda tamm, kuni Oru peremees Mardi seda lõhkumas leiab. Poiss on väle ja ülbe ega kahetse oma tempu karvavõrragi, lõhub aina tammi edasi kui heaks arvab ja Pearut ligiduses näha pole. Mitmed korrad ajab Pearu teda mööda sood taga, kuid poissi kätte et saa, see loobib ees kividega, tagant ründab koer hammastega, nii jääbki enamasti kaotajaks vanamees. Lugu lõpeb siis, kui kord tümamaal maal poissi taga ajades ta vihaga koera maha laseb. Loom oli Mardile kallis ja hea abimees naabri peremehe vastu. Kui Andres ja Juss kohale jõuavad, on Pearu korjuse oma maale tassinud ja väidab, et see tema maal tedrepoegi olla taga ajanud ja sellepärast kuuli saanud. Oma jultunud valedega
Järvevee värvus on muutunud kollakamaks. Selle on põhjustanud tööd Meenikunno rabas ja Valgjärve ümbruse ülemäära asustamine matkajate ja puhkajate poolt. Valgjärv on väga kergesti looduslikust tasakaalsut väljaviidav. 1.4. Mustjärv Nohipalu Mustjärv on 21,9 hektarti ja suurim sügavus on 8,9 meetrit. See järv jääb Veriora poolt tulles nii- öelda Valgjärve selja taha. Mustjärve kaldad on soised ja küllap annavadki ümberkaudsed sood järveveele punakaspruuni värvi. Nohipalu Mustjärv asub Nohipalu Valgjärvest 0,5 kilomeetrit lõunapool. Ta on palju suurem ja täielik vastand Valgjärvele. Ta on põhja-lõuna suunalise kujuga metsajärv. Järve kaldad on madalad, soised ja eriti lõunaosas raskesti ligipääsetavad. Mustjärv on väga happelise, punakaspruuni ja erakordselt vähe läbipaistva veega (vee läbipaistvus on 0,4 m). Veekogu on orgaaniliste ainete poolest väga rikas. Järv ise on nõrga läbivooluga
Veeringe (suur ja väike atmosfäärisademed aurustumine ...) lülid: sademed auramine jõgede äravool infiltratsioon Vee jaotus: 1) soolane ja mage vesi 2) hüdrosfäär: a. maailmameri (jaguneb omakorda avatuse järgi (sisemered, ääremered, saartevahelised mered)) b. siseveekogud i. järved, veehoidlad, ehisjärved, tiigid... ii. jõed, ojad, kraavid iii. sood, rabad iv. põhjavesi, allikad v. liustikud ( jõed) Maailmamere keskmine sügavus on 3711 m Suurim sügavus (Mariani süvik) <11 000 m Keskmine soolsus 35 Peamised soolad NaCl, MgCl Kõige soolasem on Punane meri 42 Keskmine temperatuur on 17,5°C Suurim temperatuur on 2729°C Madalaim temperatuur on 1,9°C (poolus) Vesi liigub lainetena, hoovustena ja tõusumõõnana. Merevee omaduse (üldiselt): * pinnale langenud päiksekiirte hulk temp auramine
on kindlasti mitu, aga mina arvan, et mandrijää on need tekitanud. Järved paiknevad väga kaootiliselt, sellest saab järeldada, et mandri jää paksus oli väga ebaühtlane. Kindlasti sõltus palju ka mandrijää liikumiskiirusest. Uurisin ka veidi internetist antud teema kohta ning tuleb välja ega ma oma arvamusega väga mööda ei pannudki. Finiglatsiaalis (Soomes) kujunesid pikad radiaalsed kulutusnõud, kus praegu on sageli järved ja sood ning arvukad pikioosid. Esineb ka suuri otsamoreene ja glatsiofluviaalsed deltasid, nt Salpausselkä moodustised.(2) Teiseks ülesandeks oli teha Lasnamäel mõõdetud paljandi lõhede rõhtsihti suundadele roosidiagramm (joonis 14) ja vastavad järeldused. Minu jaoks oli see ülesanne veidi keeruline, sest kahjuks mul polnud neid rõhtsihte ise võimalik mõõta. Enda roosidiagrammil kasutasin Annikalt saadud Andmeid.
mägesid ning nende vahel olevaid järvi, kuid kõik jätab siiski üpris kultuurimaastiku mulje. Tõeliselt iirilikud mäed on Donegalis ja Gonnemaras. Nendesse vaestesse piirkondadesse põgenesid iirlased, kes inglaste poolt nende kodumaadelt ära aeti. Jõestik on tihe. Suuremad ja veerohked on Shannon, Barrow, Blackwater ja Liffey. Suuremad järved on Lough Derg, Lough Corrib, Lough Mask ja Lough Ree. Loodusmaastikule annavad põhiilme niidud ( kogu aasta rohelised ), nõmmed ja sood. Kliima: Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuus on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel. Kõige soojemad kuudon juuli ja august, kus keskmine päevane temperatuur kõigub 14°C ja 16°C vahel. Temperatuurid alla -10°C või üle 30°C on üsna haruldased. Sageli on udu.
NAL>0, rent DVL = DV / (S/AP) kogu "a/b kogu c" DVL - debit. võla laekum. a - hinnaaland. % DV - debit. võlg b - päevade arv (tähtaeg hinnaalandusel) S - müük c - kogu tähtaeg (kui sood. makseting. ei rakend.) AP - a. päevade arv IMDV = (S/PA)*VLP - (S/PA)*ULP, kus VÜKT - võla ülalpid.kulude tase IMDV - invest. muutus debit. võlasse DM = S*DVO*a , kus VLP - vana laekumisper. DM - diskonto maksumus ULP - uus laekumisper. DVO - diskontovõtj. osakaal
(küngastikul, orustikus, ulatuslikumal tasandikul) maastikurajoon e loodusgeograafiline rajoon kujunenud reljeefi suurvormil või selle suurel osal (kõrgustikul, lavamaal, madalikul) 5. Millised on olulisemad maastikku moodustavad ja mõjutavad tegurid? 6. Milline oli ja milline on praegu maakasutuse struktuur Eestis? Kauges minevikus kattis suurt osa praegusest Eesti alast metsad ja sood, siis nüüdisajal on üle 1/3 terrotooriumist põllumajanduslike kõlvikute ja ligemale 20% poollooduslike heina- ja karjamaade all. 7. Kirjelda inimtegevuse mõjutuste arengusuundi. Tööstuse areng; rahvaarvu kasv; metsade maharaiumine; karjääriviisiline kaevandamine; jõgede paisutamine; süvendamine jne; pinnase ja kivimasside teisaldamine maavarade kaevandamisel; pinnavete äravoolu kiirendamine; põhjavete intensiivne kasutamine jne see kõik
● Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid ● Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata - turbana Soo on terviklik ökosüsteem, milles kõige olulisem komponent on vesi. Vee hulk, kvaliteet, päritolu. Soo degradeerumist põhjustavad kraavid (kuivendus, veetase alaneb, turvas vajub kokku, O2!). Soo degradeerumist põhjustab toiterežiimi muutus: väetamine, lendtuhk, veega kanduvad lisatoitained. SOOD ON vähesed suuremahuliselt C akumuleerivad ökosüsteemid tänapäeval (500 kg C ha/aastas), lagunev turvas emiteerib (CO2 ja CH4, lisaks leostuv materjal, mis toidab veekogusid jne Põhjused soode kaitseks ja/või taastamiseks ● Eestis on soodes palju (taime)kooslusi, mis on pindalalt väikesed ja piiratud (nt allikasood, õõtsikud, nõrglubja allikasood) ja mille pindala ja levik sõltub kitsalt geoökoloogilistest teguritest.
siis: atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär. Põhilisi sfääre üldiselt uurivad teadused kuuluvad geograafiapuu juurtesse. Atmosfääri ja temas toimuvaid füüsikalisi protsesse uurib meteoroloogia-klimatoloogia. Tänapäeval on tihti kasutusel ka termin atmosfäärifüüsika. Hüdroloogia on kõige laiemas mõttes teadus hüdrosfäärist, ehk maakeral olevast veest. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all teadust maismaa vetest (jõed, järved, sood jne.). Ookeane ja meresid uurib aga okeanoloogia või okeanograafia. Litosfääri ehk maakoort uurivad mitmed teadusharud, mis kuuluvad enamasti geoloogia valdkonda. Geograafia seisukohast olulisim kvaternaarigeoloogia. Biosfääri kujunemise, funktsioneerimise ja kõige üldisemate seaduspärasuste uurimisega tegeleb bioloogia. Geograafia jaoks on olulisim taimede, loomade ja teiste organismide liigiline mitmekesisus, nende levik, kasvutingimused jne. 5
vahelisi vahekordi, uurib ranna ja merepõhja ehitust, arengut, kaaeaegseid merelisi setteid. 4. Rakenduegeoloogilised distsipliinid. Maavarade õpetus käsitleb nii metalsete kui ka mittemetalsete maarete leviku ja esinemise seaduspärasusi. Hüdrogeoloogia uurib põhjavete teket, omadusi, esinemise tingimusi. Maakoor koosneb vett sisaldavatest ja vett pidavatest kihtidest. Eristatakse 1.Pinnavett ookeanid, mered, jõed, järved, sood 2. Põhjavett, mis peitub maapõues Põhjavee kihte nimetatakse horisontideks või lademeteks. Kõige ülemist põhjavee horisonti kutsutakse pinnaseveeks. Sügaval lasuv põhjavesi on enamasti surveline tänu peal lasuvate kivimite kaalule ja tektoonilistele pingetele maakoores. Surveline ehk. artesiaalne vesi võib mööda lõhelisi kivimeid tõusta mitusadad meetrit kõrgemale oma algupärasest lasumissügavusest. Vee liikumist maakoores nimetatakse filtratsiooniks
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.............................................................
Eidekesed käisid toas ära, seal nad tegid Ekkele süüa. Ta veetis öö hütis ja järgmisel hommikul terve õu rahvast täis. Ta pidi neile jutustama ja patte lunastama. Kuid üks türduk jäi Eke juurde seisma ja rääkis, et tal ei ole pattu lunastada kuid teised tulevad siis kurbadene ja lahkuvad rõõmsatena, aga tema tuli ja läheb kurvana. Ta tahtis Ekke käest ühte pattu. XVII Peederga talu vana ruttab jälle kingule vaatama, kust ulatub vaatama kogu Toomlõuka sood. Ta vaatab jõulist meest Aleksandrit. Ta tahab teda oma tütrele meheks, sest ta ise ei viitsi tööd teha. Vana saadab oma tütre Elda Aleksandrit vaatama. Ühel päeval joovad mehed kõrtsis, kuid järgmistel päevadel ei ole Eldat töötegemist jälgimas. Üks naine jutustab, et Elda pidavat mehele minema Aleksandrile. Aleksander küll ei mäleta, et ta oleks Eldaga pastori juures käind nimesid kirja panemas. Ta ei armasta Eldat.
Seda kas turvas sobib kütusena või mitte näitab tema botaaniline koostis ja lagunemisaste. Maailmas on enamlevinud Rootsi turbateadlase Lennert von Posti poolt 1920 a. väljatöötatud skaala H1...H10. Turvast lagunemisastmega H1 kuni H3 peetakse kütteturbana sobimatuks, H4 küsitavaks, H5 ja H6 sobivaks ning H7 kuni H10 heaks. 45. Mis roll on looduses soodel ja rabadel? soodes on turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri; Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. 46
KAKUD Kakkusid on kokku 133 liiki, enam kui 20 neist on ohustatuna võetud Maailma Punasesse Raamatusse. Pärast päikeseloojangut lõpetab enamik linnuliike toiduotsingud ja vaatab endale turvalise ööbimispaiga. Kakkude kohta see ei kehti, sest väga paljud neist lendavad jahile just hämariku saabudes. Jahti peavad nad pimedas, sest nad näevad öösel paremini kui päeval. Need varjuna liikuvad kütid avastavad saagi tänu oma suurepärasele nägemisele ja kuulmis...
Suurt mõju avaldab lapse isiksuse kujunemisele sünnijärjekord. Täiskasvanud nõuavad tavaliselt vanimalt lapselt rohkem kui nooremalt. Vanim laps on harjunud pingutama ja kõvasti tööd tegema, mis on võibolla olnud perekonnas võimalus tähelepanu saada.Lapse arengus on oluline ka sugude jaotus perekonnas, sest see, kui peres on ainult poisid või ainult tüdrukud, on hoopis erinev sellest, kui on esindatud mõlemad sood. Vahe on ka selles, kas ollakse vanem õde/vend ühele või enam nooremale lapsele. Enamasti on vanim laps see, kes vahendab perekonnas norme ja reegleid edasi noortematele. Kui peres on nooremaid lapsi mitu, siis kinnistub vanema lapse roll suures perekonnas veelgi vastutusrikkamaks. Lapsele avaldab aga kõige suuremat mõju see õde või vend, kes talle eelneb või järgneb. Mõju avaldab ka see, kuidas on õed-vennad suhtunud lapsesse ehk kuidas teda on ´´peegeldatud´´.
POLAARALAD ARKTIKA JA ANTARKTIKA Pärja Õun 2009 AASTA 8b klass Tapa Gümnaasium SISSEJUHATUS Nabamaa, külmakõrb ehk polaarala. Maa telje otsapunktid- poolused saavad kõige vähem päikeseenergiat. Möllavad lumetormid kestavad 9 kuud aastas. Polaaröö talvel ja polaarpäev suvel. Poolustel paistval päikesel pole suurt jõudu. Arktiline tundra oma linnulaatade ja maailma suurima kiskja- jääkaruga ning Antarktika paks jääkilp, mis suvel vaid pisut sulab – need ongi polaaralad. Alad, mille loomad ja linnud on unikaalsel viisil kohastunud eluks jäistes tingimustes. Polaaralasid ümbritsev meri aga kubiseb elust: vaalad, merivähid, plankton. Peaaegu kõik loomad leiavad toidu merest süües planktonit või planktonist toituvaid loomi. Vaaladel , jääkarudel ja hüljestel on naha all traan, mis ulatub vilja siseorganiteni ega lase kehasoojusel välja lekkida ( Grööni vaalal kaalub see mitu tonni ). Lindudel on tihe udusulepols...
saamiseks. Koonusjalt kuuselt langeb lumi oksi murdmata maha. Lehtpuudest ja põõsastest kavavad taigas eelkõige kased, ka pihlakad, haavad, lepad jt vähe nõudlikud puud. Põõsaid ja rohttaimi on taigametsas suhteliselt vähe, ses valgustingimused on nende kasvuks kehvad. Metsa all kasvab rohkem sammalt ja igihaljaid taimi nagu mustikas, pohl, sinikas jt. Lopsakam rohurinne kasvab jõeäärsetel aladel, kus kevadel vesi üle ujutab, sest puudel on seal raske kasvada. ;adalikke katavad sood. Loomastik pole eriti liigiliselt rikas, sest pimedas metsas leidub vähe toitu ja soodel saavad hakkama vähesed. Okasmetsa loomad toituvad peamiselt puude okastest, seemnetest ja koorest (nt põder, orav). Kiskjateston esindatud hunt,ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Olulist rolli mängivad rändlinnud, kes toituvad rohketest putukatest, kes talveunest ja veekogudest väljuvad (sääsed jt). Ka leidub kohapealseid linde: metsis, laanepüü, kassikakk, vint jt.
Tuntuimad on kaunis kuldking ja kahelehine käokeel e ööviiul. Suurematest ulukitest võib metsas kohata põtru, metskitsi, hirvi ja metssigu. Tavalised on rebane, kährikkoer, ilves. Hiiumaal viiakse ellu euroopa naaritsa asurkonna taastamist. Saare vetesse on koondunud viiger- ja hallhülgekarjad, mis on tähelepanuväärsed kogu Läänemere seisukohalt. Üle Hiiumaa kulgevad olulised lindude rändeteed. Mitmest pesitsemis- ja peatuspaigast on kuulsaim Käina laht. 6. Metsad ja sood Hiiumaa paikneb piirkonnas, kus on üleminek okasmetsadelt laialehistele metsadele. Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis - umbes 70% saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Kuigi viimase aastakümne metsaraie on kasvava metsa pindala oluliselt vähendanud. Saare keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%
Aurumine Sademed Aurumine Sademed 1240mm 1140mm 485mm 735mm 250mm Mered maismaa · Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne · Inimene kasutab vaid 5% jõgede äravoolust · Suurtel aladel vee defitsiit-puudujääk
laiem või kitsam üleminekuala ehk siirdeala (ökoton); Taksonoomiline kontiinum - kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse (klassidesse, kasvukohatüüpidesse), osadel kooslustel on mitme tüübi (vahepealsed) tunnused; Ajaline kontiinum topograafiline ja taksonoomiline kontiinum muutuvad ajas ja võivad moodustada ajalise kontiinumi. Looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood. Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks.
Aurumine Sademed Aurumine Sademed 1240mm 1140mm 485mm 735mm 250mm Mered maismaa · Maakera pindalast: · 71% Maailmameri (mere pinnalt aurumine moodustab kogu maakera aurumisest 85%) · 3% jõed, järved · 11% liustikud · 4% sood · 11% mineraalmaa · Äravool maismaalt P-E=250 mm/a ehk 1 200 000m3/s aastas · Suurima jõe Amazonase osa selles 18% · 40 maailma suuremat jõge annab 41% · Mandrite erinevus on suur - Lõuna-Ameerika 685mm/a - Aafrika 150mm/a · Veeringes on suured territoriaalsed ja ajalised erinevused - 1/3 maismaast on ariidne või semiariidne · Inimene kasutab vaid 5% jõgede äravoolust · Suurtel aladel vee defitsiit-puudujääk
m pikkusteks). Kuuba vetest on leitud üle 700 kala ja kooriklooma liigi. Tähelepanuväärsemad nende seast on krabid, haid, mõõkkalad, angerjad ja tuunikalad. Arvukalt on ka putukaliike. Nendest kõige ohtlikumad on liivakirbud ja moskiitod (malaaria kandjad). Kuuba piilurkoon 7 Kliima Kuubal valitseb troopiline passaatkliima. Sealne geograafiline avarus, mäeahelike mitmekesisus, savannid, sood, ja troopilised vihmametsad loovad kohaliku mikrokliima. Suvel on keskmine temperatuur 27-28°C ja talvel 21-22°C; ka mägedes ei lange temperatuur alla 0°C. Aastas sajab keskmiselt 1000-1200 mm, kõrgustikel 1300-1500 mm, mägede tuulepealsetel nõlvadel 1800-2200 mm. Sajab valdavalt suvel (maist oktoobrini). Suve lõpus esineb purustavaid orkaane (tornaadosid). Muudatused keskkonnas Mõningad Kuuba kohalikud taimed ja loomad on hetkel väljasuremisohus. Kuuba
Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata
suurtükipaadi "Panter" ("Saksamaa pantrihüpe") avaldamaks prantslastele survet. · 1911.a. toimusid Maroko küsimuses Prantsuse-Saksa läbirääkimised; kus Saksamaa nõudis endale kompensatiooniks Maroko Prantsusmaa alluvusse mineku eest Prantsuse Kongot. · Inglismaa lubas võimalikus sõjas Prantsusmaad toetada; seepeale on sakslased sunnitud tagasi tõmbuma ja said tükikese Kongost (valdavalt kõlbmatud sood ja padrikud). · Maroko sattus seega Prantsusmaa protektoraadi alla. (Protektoraat- riikliku sõltuvuse vorm, millega tugevam riik surub nõrgemale peale kaitselepingu). Peep Reimer 5 · Itaalia kasutas teist Maroko kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa Põhja- Aafrikas. Teised suurriigid olid seotud võimaliku sõjalise konflikti puhkemisega Marokos ning ei saanud seetõttu ka sekkuda.
Metsamajandus ja metsatööstus. Metsamajandusega tegeleb Rootsis 4% tööhõivelisest rahvastikust. Rootsis on metsasust üle 50%. Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Seda on palju. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets, Skane poolsaare ja Rootsi edelarannikul metsapruunmuldadel laialeheline mets (pöök, tamm). Metsa piir on lõunas 900-950, põhjas 350-400m kõrgusel. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis). Gotlandil ja Ölandil on valdavad loopealsed.Töönduslikku puitu on 52.8mln tm, tarbepuitu aga 5.9mln tm. Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni. Tööstuse areng. METALLURGIA. Metallitööstus (raud, teras, värvilised metallid) oli kaua aega nii tööhõive kui ka ekspordi osas. Rootsi tähtsaimaks tööstusharuks. 1970
kultuurmaadele lutserni, ristiku ja mitmeaastase raiheina segud. Eesmärgiks on hea väetamise korral saada vähemalt 3 kõrge proteiini ja ja energiasisaldusega siloniidet. 2.3 Maakasutus 9 Talul on kasutada üle 1500 ha maad, sellest rendimaad 952 ha, väljaostetud maad 548 ha. Haritavat maad on kokku 1292 ha, millest kõlvikute all on 900 ha ja rohumaade all 392 ha. Muu maa all on 21 ha s.o kraavid, sood ning metsamaa all on 187 ha. Allpool joonisel on välja toodud maa kasutamine talus. 187 392 21 Metsamaa ha Muu maa ha Kõlvikud ha Rohumaa ha
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf ...
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
jääpaisjärvede setete veed (Mullutu-Suurlahe ümbrus, Pähkla soo) savid. Siluri veekompleks asub siluri aegkonna lubjakivides, mis kohati paljanduvad maapinnale. Lõhelisuse tõttu ei pakulubjakivi temas peituvale veele mingit kaitset ülevaltpoolt lähtuva reostuse eest. Seetõttu on antud veekompleks Kaarma vallas kas täielikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Suhteliselt kaitstuks võib pidada Mullutu-Suurlahe ümbrust ja Pähkla sood, kus savikihi paksus on kohati kuni 4 meetrit. Põhjavee ressurss praeguse tarbimise juures on piisav. Kümne aastaga on veetarbimine vähenenud ligi kaks korda. Vähenenud on ka põllumajandusest lähtuv reostus. Põhjavee kvaliteet piirkonniti on väga erinev. Põhjavee reostused on üldjuhul lokaalsed ja tingitud veeallika läheduses asuvatest reostuskolletest. Kliima Kaarma valla piirkonnale omane paljuaastane (30. aasta Kuressaare ja Karja vaatlusandmed:
Nt märgalahuastid reovee puhastamiseks, öko ehitusmaterjalid, ökoarhitektuur et vähendad energiakulu jne. Looduslähedased puhastusmeetodid: Biotiigid – looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadakse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosünteesi tulemusena. Tiigis esineb mikroorganismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Märgalad, tehismärgalad- Märgalad ja nende kaitse- Valdavalt niisked mullad, niiskust nõudev taimestik, nt sood ja rabad. Aitavad magevee resurssi säilitada, veekvaliteedi hoidmine (pm filter), mitmekesisuse kaitse, üleujutuste kontroll, pikem veeviibeaeg (soodustab looduse poolset isepuhastust). Rannikumeri ja tema seisund ja kaitse: • Isolatsioon maailmamerest • Väga madal soolsus • Geoloogiliselt väga noor veekogu • Madal liigiline mitmekesisus • Kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest • Vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes
lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute leetunud ja leetmuldadel kasvavad peamiselt palumännikud, mis moodustavad Otepää kõrgustiku suurima metsalaama (EE, 2011). Otepää madalsoo taimestik on üsna liigivaene. Soodes torkab silma käpaliste rohkus, üksikud sookased ja pajupõõsad. Enam-vähem looduslikena püsinud tarnasoodes on tavalised harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo-neiuvaip. Mõned sood meenutavad taimede ohtruselt Saaremaa käpaliste niite, kuid liigirikkuselt jäävad neist maha (Miksike. Stepanova, 2015). 8 Puissool, mis läheb üle sookaasikuks, on tavaline sookastikukooslus. Ojade kaldail ja soostunud nõgudes kasvab paljudes kohtades rinnakõrgune angervaksa-seaohaka rohustu (Arold 2005: 193). Õhukese moreenkihiga mõhnade kuivadel nõlvadel ja fluviomõhnadel kasvavad üsna
Punajalg-tilder punakas. Jalad on oranžikad-punased. Kurvitsalised Tikutaja tunneb hästi ära tema hüüde Pika sirge nokaga ja ilmeka Tikutaja elupaigaks on järgi „tik-ut, tik-ut, tik-ut“. Sageli peamustriga kurvitsaline. Pealt poolt sood, niisked niidud, kuuleb teda ka öösel. puunika-musta kirju ja alt heledam. luhamaad, hõredad Suhteliselt pikkade jalgadega, metsad, rabade rästasuurune lind, kuid pontsakam. servaalad.
KMH PROTSESSI SAMMUD: 1. Sõelumine - Kas projektile on kohustus teha KMH, kas me vajame KMH? Millist tüüpi KMH on vajalik? Kõik arenguprojektid ei vaja KMH-d? Paljudel projektidel puuduvad olulised keskkonnamõjud; Sõelumisprotsess määratleb projekte, millel on olulised ebasoodsad keskkonnamõjud. 2. Piiritlemine - Läbivaatuse tähtaeg: Mida on vaja uurida; Mõjutatud ala piirid; Võtmemõjud; Alternatiivid; Ekspertide grupp; KMH plaan k.a. konsultatsioonid ja avalikkuse kaasamine, Tööplaan ja ajakava. 3. Eelhindamine - Taustinformatsioon, tausta olukord; Keskkonna käesolev seisund; Loodusressursside praegune kasutamine, koormused keskkonnale; Võrdlus “0” alternatiiviga; Keskkonna indikaatorite suundumused –trendid; Keskkonna standardid. 4. Alternatiivid - Peavad olema realistlikud ja andma valikuvõimaluse; “0” alternatiiv- null-tegevus, ei tegevusele, projektile, ehitusele; Alternatiiv v...
hakkas rääkima, et Jairus võttis Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata
PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu p...
Anne-Mari süü oma peale, et Anne-Mari varastab hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata
hoopis hobuseid. Küüp jõi end nii täis, et lõpuks hakkas laamendama ning pärast tahtis, et Nipernaadi selle kinni maksaks. Siis tuli Taavet Joona linnast. Anne-Mari oli endiselt olnud kiuslik. Joona tahtis temaga linnas aega veeta, kuid Anne-Mari lidus kohe vangla poole, ta jäi linna ka kauemaks. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha, kuna Joona ei julgenud. Paduvihma tuli ning sood täitusid veega. Jairus sai enneaegselt vangist välja ning Anne-Mari oli õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata
aga ka kõik Vahemere turismilinnad ning Euroopa suurlinnad) 6. Vaba aja veetmise võimalused (restoranid, teatrid, kasiinod, kaubamajad, tervisekeskused, ilusalongid) 9. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused? - suur vaheldusrikkus pinnavormides, taimestikus, ilmastikus. - hõre asustustihedus - geograafiline asend - pikk rannarajoon - palju erinevaid looduslikke kooslusi (metsad, sood, roostikud) - üle 1000 järve - palju erinevaid looma- ja linnuliike - loodus huvilistele kergesti ligipääsetav - neli eriilmelist aastaaega - maailma rikkaima kooslusega puisniidud Eesti looduses leidub palju haruldusi- seda nii looduslike liikide kaupa (orhideelised – 36 liiki, mida mujal ei kasva) või siis kindlate sihtgruppide jaoks (näiteks hundid-karud Saksa turistile). Eesti on üks parimaid paiku rändlindude vaatlemiseks, loodus on huvilisele
· Haruldasematest liikidest elavad seal must-toonekurg, sookurg, kalakotkas, väike- konnakotkas, mudakonn. · loodus on mitmepalgeline. · Põhja-Karulas domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad metsatukkade ja järvedega.(Põhiline osa asustusest koondub just sinna) · Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad vahelduvad küngastel olevate kuivemate metsadega ning nende vahele mahuvad veel rabad ja sood. Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast. Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega. Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses.
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
jaotatud ribadeks / siiludeks; et kellelgi poleks liialt hea või halb maa, jagati siile perioodiliselt ümber; põldude kuju tõttu tuli neid ühiselt künda, külvata, lõigata ja loomi karjatada. Külakogukord korraldas ka metsa ja kalavete kasutamise. Jahipidamise õigust talupoegadel polnud ning see privileeg kuulus tavaliselt ainult feodaalidele. Varakeskajal katsid ¾ Euroopast metsad ja sood, mistõttu kasutati põldude tegemiseks enamasti aletegemist (samas nende saagikus madalam põlispõldudest). Aletamine kasvas eriti 12-13.saj. seoses rahvaarvu kasvuga: Lääne-Euroopas algas ulatuslik metsade kahanemine; toimusid muutused kliimas (külmem ja kuivem); 16.sajandiks, kui aktiviseerus meresõit, tuli Lääne-Euroopasse puitu juba sisse vedada Põhja-Euroopast. Põlispõllunduses kasutati algselt kahe- ja hiljem kolmeväljasüsteemi.
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
