Sonja Marmeladova kõlbeline paradoks F. Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus", kujutab endast Sonja Semjonovna Marmeladova vaikset ja alandatud kõrvaltegelast, kuid mitte vähem tähtsamat kui teised osatäitjad. Ta on leidnud hingerahu, oma korduvalt asetleidvale kuritöödele, mida saab nimetada prostitutsiooniks. Samas on ta usklik, leidnud rahu kahe erineva poole vahel. Kuid kas eesmärk pühitseb ikka abinõu ja kas see kõik võib teenida head eesmärki. Sonjal on väga tugev usk, ilma selleta oleks ta kõige tavalisem prostituut, kuid ta
Marmeladovile sõitis aga otsa veoauto ning ta suri. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing on heitlik, samas Sonya on kinnitatud oma usku. Sonja oli vaikne. Ka hääl oli tal tasane. Ta näoke oli kahvatu, kõhn. Ta oli tagasihodilik ning muidu heade kommetega tütarlaps. Tavaliselt kandis tagasihoidlikke ning koduseid rõivaid. Kuid Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last
Kõlbelisus Sonja karakteri näol Sonja ametit prostituudina ei peetud kõlbeliseks, teda põlati, kuid ta tundis samal ajal kogu aeg häbi ja oli väga tagasihoidlik. Raskolnikov ütleb et temas on korraga suur patt ja pühad tunded ja tema käitumisviis ei ole teeni tegelikult kedagi. Raskolnikov küsib, miks Sonja ei teeenesetappu. Sonja vastab kohe: “Aga mis siis NEIST saab?” (lk 190 2. osa ptk. II lõpp) Ta oli prostituut, et oma peret toita. Teeb oma tööd kohustusest pere ees. Ta proovis ausat tööd, kuid ei teeninud sellega midagi. (lk 20, 21 1. osa I ptk) Teda päästab prostituudina töötades moraali alandamisest ja liiderlikkuks muutumisest või endalt elu võtmisest usk Jumalasse.(lk 330 4. osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV)
Marmeladovi aga oli puruks tatsatud kapjade all ning ta suri hiljem. Raskolnikov annetas kogu oma raha Marmeladovite perekonnale, et aidata neid matustekulutustega, sest Maremeladov oli rääkinud talle, kuidas ta ei suuda oma perekonda ise aidata ning ka Maremeladovi naine oli juhtunu pärast hüsteerias, sest neil ei olnud selle kõige jaoks raha. Raskolnikovil oli neist kahju. Sellest kohtumisest kõigest saigi alguse Sonja seotus Raskolnikoviga. Nad on selgelt huvitatud üksteist, võib-olla, sest nad on nii erinevad: Raskolnikovi hing on heitlik, samas Sonya on kinnitatud oma usku. Sonja oli vaikne. Ka hääl oli tal tasane. Ta näoke oli kahvatu, kõhn. Ta oli tagasihoidlik ning muidu heade kommetega tütarlaps. Tavaliselt kandis tagasihoidlikke ning koduseid rõivaid. Kuid Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last
Bert ja vennad Autorid:Sören Olsson ja Anders Jacobsson Illustratsioonid Sonja Härdin Rootsi keelest tõlkinud Anu Tarvis Tegelased:Bert Ljung(peategelane,kellele kuulub ka päevik),tema ema,isa ja vanaema,Ake Nordin(on Berdi parimsõber,kes on alati Berdi kõrval),Nadja Nilsson(Berdi pruut),Väike-Erik Linstett(samuti Berdi parimsõber),Nadja kolm räkkaritest venda:Roffe,Ragge ja Reinhold,Klimp(keda kõik kartsid,kuna lõi kõiki ja oli teistest tugevam),teised koolikaaslased(klassiõed ja klassivennad),Linda(Ake pruut,raamatu lõpus) Raamatust:
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis
Kuritööl oli kindlasti ka väiksemaid põhjuseid. Venemaal oli sellel ajal olukord väga raske ja pidev vaesus ning halvad eluolud võisid väga lihtsalt inimese masendusse ajada ning see omakorda viia kuriteoni. Raskolnikovi enda majanduslik olukord ei olnud kiita ning ka seepärast võis ta olla valmis inimest tapma. Ta arvas ka, et üks kuritegu on põhjendatud, kui sellega tehakse head väga paljudele teistele inimestele. 2. Sonja kõlbeline paradoks. Kas see on võimalik vaid teoses? Sonja on teoses väga hea inimene. Ta küll tegeleb prostitutsiooniga, kuid sedagi üllal eesmärgil, et oma peret toita. Raskest olukorrast ja hirmsast ametist hoolimata oli Sonja hing puhas. Ta uskus jumalasse, kes andis talle jõudu, et olla üle muserdavatest asjadest elus ning edasi liikuda. Ma arvan, et see ei ole võimalik ainult teoses. Iga inimene võib olla hea, kui ta vaid ise soovib
Jäätantsus arvestatakse tehnilist teostust, vabatantsus ka kunstilist väljenduslikkust. Samuti hinnatakse sooritatud elementide raskust ja soorituse puhtust. Ehk siis hindamisel arvestatakse esituse viit komponenti: uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Kava komponente hinnatakse 10 palli süsteemis. Tuntuim naisiluuisutaja läbi aegade Sonja Henie Sonja Henie (8. aprill 1912 Oslo 12. oktoober 1969) oli Norra iluuisutaja ja filminäitleja. Sonja Henie tuli kolmekordseks olümpiavõitjaks (1928., 1932. ja 1936. aasta taliolümpiamängudel.) Ta sündis 1912. aastal erakordse lumetormi ajal. Enne, kui ta 1969 suri leukeemia tagajärjel Punase Risti lennukis teel Pariisist Oslosse, oli ta kardinaalselt muutnud inimeste suhtumist iluuisutamisse. Sonja Henie on rohkem kui keegi teine kaasa aidanud iluuisutamisspordi
Intervjuu Sonja Marmeladoviga Tere Sonja. Olen kuulnud teie elu kohta palju huvitavat ja imeks panevat, mis tekitas minus huvi teie vastu ja usun ka, et lugeja jaoks olete huvitav karakter. Selles, et isiksusest paremini arusaada küsin teilt mõned küsimused. 1. Sonja, mis moel te endale elatist teenite? Kui aus olla, siis ma ei tahaks sellest eritit rääkida. Ma lihtsalt pole selle üli uhke. Sellise asjaga ei saagi eriti uhkustada ma usun, kuid eks see oleneb inimesest. Minu töö...see ei ole imetlust väärt, kuid vähemalt ma ei varasta. Nimelt ma töötan maailma vanima ameti peal olen prostituut. 2. Kas on õige järeldada, et te pole oma tööga rahu? Seda on väga õige järeldada
Ta tegi kõike, et oma venda igati aidata ka rahaliselt. Ta oli nõus oma venna nimel isegi oma mehe käskudest üle astuma. Pulheeria Aleksandrovna- ta oli Raskolnikovi ja Dunja ema, ta juuksed hakkasid juba halliks minema ja hõrenema, väikesed kiiretaolised kortsud ilmusid silmade ümber, põsed vajusid lohku ja kuivasid murest ja vaevast. “Kui alatu see on!” kõlas äkki vali hääl lävelt. “ Missugune alatus!”………. Tegu oli valesüüdistusega. Luzin süüdistas, et Sonja varastas talt 100 rubla, aga tegelikult ta seda ei teinud. Lebezjatnikov tunnistas, et tema nägin kui Luzin selle Sonjale tasku puistas, aga ta mõtles et see on kaastundeks. Kui Luzin Sonjat süüdistama hakkas, ütles ta välja et ta nägi kui ta seda tegi. Dunja on uhke ja meelekindel naine- Milles seisneb Sonja tõde? Sonja äratab Raskolnikovis inimese, s.t, et Sonja ja Raskolnikov oli armunud.(millal, kuidas?)
surmast hoolimata väljavalitu ideaali säilitada õigustades kahe naise mõrva sammuna, mis oli tema kui erilise inimese jaoks vältimatu. See ebaõnnestus täielikult. Ta naasis kuriteopaika, käitus kahtlustäratavalt. Uurija, kes aimas peagi teo intellektuaalseid tagamaid, mängis temaga kassi-hiire mängu. Raskolnikov ei pidanud enam vastu ja pihtis oma teost kõige vaesemale, "madalamale" ja kõlvatumale prostituut Sonjale. Sonja ning Raskolnikov armastasid teineteist. Sonja käskis Rodionil ,,kannatuse enda peale võtta ja end lunastada". Sonja õhutusel pöördus Rodion jumala poole, kes kinkis talle uue elu. Hiljem tunnistas mõrvar oma süüd ning ta saadeti kaheksaks aastaks Siberisse sunnitöölaagrisse. Rodion tunnistas oma kuritegu vaid selles mõttes, et ta ei suutnud seda välja kannatada ja iseenda üles andis. Siiski, oma ideede ekslikkuses veendus Rodion lõplikult teisel sunnitööaastal,
1.millal ja kus kohtas Raskolnikov esimest korda Sonjat? - Esimest korda nad rkisid, peale marmeladovi surma, kui Sonja ise Raskolnikovi juurde lks. 2.kuidas sai Svidrigailov teada raskolnikovi kuriteost?- Ta kuulis seda siis kui Raskolnikov oma kuritd sonjale les tunnistas. Svidrigailov oli endale elamiseks leidnud toa sonja toa krvale. Ta kuulis vi ngi et raskolnikov on sonja juures, siis ta vttiski tooli ja istus seina juurde, tpselt sinna kus teise seina taga raskolnikov ja sonja olid ja kuulas tervet nende vestlust pealt. 3.kes oli razumihhini ja kuidas sai ta seotuks raskolnikovide perega?- Razumihhin oli raskolnikoviga ennem samal alal likoolis ppinud. Razumihhin oli ainuke, kellega raskolnikov natuke rohkem lbi kis, likooli ajal. Prast kui raskolnikov vaesuse prast likoolist ra tuli, siis nad enam eriti ei suhelnud. Raskolnikov ksis tihti razumihhinilt totsi, sest tema leidis alati, midagi teha. Esimene kohtumine teoses on, siis kui raskolnikovil
lähenemisviis, aga kuna ta oli lihtsalt nii meeleheitel oma viletsa eluga, siis ta ei osanud midagi muud ette võtta. Ta leidis, et see on ainus viis inimesi aidata, kasutades oma ohvri varandust. Nii ta tegigi oma käigu, kuid tulemus ei olnud oodatud. Ta sisemaailm varises täiesti kokku, ta kannatas süümepiinade all ning ta ei kasutanud isegi seda saaki, mida ta nii väga tahtis. Ta olekski jäänud oma piinade võrku, kui appi ei oleks tulnud Sonja, kes oli samuti isiksuse lahknevuse ohver. Sonja abiga sai Raskolnikov oma kannatustest võitu ja nad said lõpuks ometi teada, mis on see tegelik õnn, mis neid tervikuks teeb. Teos õpetab, et isegi täiesti arukas ja tore inimene võib sooritada mõrva, mis tõestab ka seda, et inimene ei sünni kurjategijaks. Samuti on sellisel inimesel ka võimalus taas õigele rajale pöörduda ning leida armastus, mis suudab inimese seestpoolt avada ja päästa mitme inimese elu
Halastus ja ohverdus Fjodor Dostojevski raamatu „Kuritöö ja karistus“ põhisüžee järgib Raskolnikovi elusaatust, kuid ühe läbiva teemana on seal inimeste vahelistes suhetes halastus ja ohverdus. Kõigis tegelastes halastust ei leidunud, näiteks Sonja kasuemas, kes sundis Sonjat pere heaks raha teenima. Tütarlaps ei hoolinud tema sundimisest vaid tal oli kahju oma õdedest ja vennast. Ainus tegevus, millega ta suutis raha teenida, oli olla tänavaprostituut. See oli tüdruku jaoks väga suur ohverdus. Sonjal aitas vastu pidada sügav usk Jumalasse, mis andis veel lootust, et kõik hea pole maailmast kadunud. Tema lihtne usk Jumalasse oli osa tema tugevusest. Sonja karakter tuli väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse
tütrelt viimsegi raha, et alkoholi saada ja ta lasi oma haigel naisel teha kogu majapidamistööd, kõik mis tema tegi oli baarileti taga istumine. Tal oli võimalus muuta oma perekonna elu, kuid ta uputas selle võimaluse pudelisse. Semjoni joomakirg tappis tema ning osa tema perest. Marmeladovi põhjal saab väita, et alkoholism on julm haigus, mis tapab enda ja ta lähedased. Marmeladov on ehe näide ihast mürgi vastu - võimetus talitseda elu ilma alkoholi mõjuta. Sonja Sejonovna Marmeladova oli malbe 18aastane Semjoni tütar, kel olid peas ainult helged mõtted. Habras ja allasurutud preili ei suutnud ausa tööga oma peret aidata, kasuema sunnil läks ta tänavale tööle, prostituudiks, ohverdades oma au ja väärikuse. Lõbutüdrukuna ei teeninud palju raha ning enamus rahast läks isa kõrist alla. Sonja Marmeladova oli tagasihoidlik, heade kommetega ning kõige ilusama hingega neiu. Sonja oli sügavalt usklik, ta armastas lugeda piiblit
KUS? Peterburis, ühes vaesemas linnaosas Heinaturu ümbruses KES? Raskolnikov - vaene MIS JUHTUB? tudeng,raskemeelsusele kalduv ja Raskolnikov tapab Aljona Ivanovna. radikaalne,kes ise ka ei tea mida tahab, Tapab ka naise õe, kes talle peale sattus. õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab Raskolnikov andis Sonja perele oma selle suunas viimased rahad. Raskolnikov mõistab, et Aljona Ivanovna - ametniku lesk, Sonja armasatab teda. Tunnistab üles. liiakasuvõtjast ilge vanamutt Kohus määrab karistuseks sunnitöö. Sonja - sügavalt usklik, selline hea, teenib raha prostituudina MIKS? Kas pärast religioossete piirangute kadumist ja jumala surma on "kõik lubatud"? Kas siis,
Passiivsed inimesed, kes alistuvad kurjusele ja aktiivsed maailma ümberkujundajad, kes julgevad astuda üle piiride, elada elu oma reeglite järgi nt Napoleon. Suur inimene ei kahetse oma kuritegu, vaid mõistab seda kui elumuutmist paremaks. Inimene, kes julgeb üle piiride astuda, võib elada oma reeglite järgi. 6. Milles seisneb Raskolnikovi sisekonflikt? Rodioni sisekonflikt seisnes headuse ja kurjuse võitluses. 7. Raskolnikovi tõde ja Sonja tõde. Milliste meie aja probleemide üle nende võrdlemine mõtlema paneb? Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustab teda noormehe õilsus. Raskolnikov, ise peaaegu kerjus, annab Marmeladovitele oma viimased veeringud. Neiu armub Raskolnikovisse. Seda jubedam on kuulda armastatult endalt, et too on tegelikult mõrtsukas. Nüüd ilmnebki neiu hingejõud. Ta ei suuda Raskolnikovist lahkuda, kuid nüüd ei saa leppida ka mõrvariga
jalutab. Professoril on ka imekaunis naine, keda Vanja endale tahab. Räägib teda taga, et ta on terve elu midagi kirjutanud, ent tegelikult on kõik juba enne teda välja mõeldud, kuid austatakse teda sellegipoolest. Et ta kõnnib ringi nagu pooljumal, kuigi pole sele üldsegi välja teeninud. Astrov arvab, et ta on lihtsalt kade. Ta räägib, et naine on professorile kahjuks võltsilt truu, et ta peaks mehe maha jätma enne kui see tema tundeid lämmatab, mis oleks ebamoraalne. Sonja saadab Marina külameestega rääkima. Astrov on pahane, et ta ilmaasjata pika tee maha sõitis professorit vaatama, et nüüd tuleb välja, et vanatoiga on kõik korras. Tahab öömajale jääda. Ilja on seal majas inimestele nagu ,,parem käsi". Vanja on vihane, et ta on raisanud oma aega nii mõttetult ning enam ta ei saa tegeleda asjadega, millega ta kunagi oleks tahtnud tegeleda. Tal palutakse vait olla. Jelena räägib kui ilus ilms täna on, mille peale väidab onu, et sellise ilmaga
korras elavad. Juba see, et Raskolnikov jagas inimesed harilikeks ja haruldasteks, annab aimu, et ka ta pidas end haruldaseks, kellel on lubatud tappa. Tuhat heategu pidi lunastama ju ühe kuriteo. Selline mõtlemine on silmnähtavalt egoistlik ja ebainimlik. Kindlasti Raskolnikovi muutumist Peterburi produktiks soodustasid nii ühiskond, kui ta mõtteviis, aga ka inimesed, kellega ta kokku puutus. Üks hea tegelaskuju, kes sundis Raskolnikovi hiljem üles tunnistama, oli Sonja. Sonja oli sügavalt usklik, kuid olude sunnil hakkas siiski oma keha müüma, et vaest isa koos perega ülal pidada. Ta oli heatahtlik ja mõistev. Neiu oli esimene, kellele Rodja rääkis mõrvast. Ning isegi siis ei lükkanud Sonja Raskolnikovi endast eemale. Hoopis vastupidi, ta läks Siberisse kaasa, kus Raskolnikov sunnitööd tegi. " "Siis sa ei jäta mind maha, Sonja?" küsis Raskolnikov. "Ei, ei; kunagi ega kuskil!" karjatas Sonja. "Tulen sinuga, igale poole tulen! Oh issand! Oh mind ünnetut
Kodust leiab Raskolnikov eest oma ema Pulheeria Ivanovna ja õe Dunja, keda ta mitu aastat näinud pole. Mees minestab, toibudes ajab kõik inimesed oma toast välja. Razumihhin armub Dunjasse, kuid ei julge seda tunnistada. Hiljem nõustub Raskolnikov ema ja õega kohtuma. Dunja saab kirja Luzinilt, et ta ei tohi oma venda nende järgmisele kohtumisele kaasa võtta, kuid too otsustab peigmehe käsku ignoreerida. Raskolnikovi külastab Marmeladovi tütar Sonja, kes meest oma isa matustele kutsub, tundes tohutut piinlikkust oma madala seisuse ja sündsusetu töö pärast (teenib raha prostituudina). Razumihhin viib Raskolnikovi politseiuurija Porfiri Petrovitshi juurde, kes on kindel, et Raskolnikov ongi mõrvar, sest too pole ainsana liigkasuvõtjale panditud asju tagasi nõudmas käinud. Too vabandab, end sellega, et oli haige. Raskolnikovi külastab Svidrigailov, kelle naine Marfa oli Dunja ja Luzini suhte
,,Kuritöö ja karistus" 1. Romaani põhisüzee järgib Raskolnikovi elusaatust, rööbiti sellega on romaanis veel mitu tegevusliini ja karakteritüüpi. Millised need on ja kes on tegelased? 2. Kas sinu meelest võiks öelda, et Peterburi pole ainult romaani tegevuskoht, vaid ka mõrva kaasosaline? Põhjenda. 3. Milles seisnes Raskolnikovi teooria? Kuidas hindad seda teooriat sina? Arutle. 4. Millise hinnangu annad Sonja Marmeladova isiksusele ja käitumisele sina? Põhjenda. 1. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Kuritöö ja karistus" on mitmeid erinevaid isenäolisi karaktereid ja erinevaid tegevusliine. Esiteks tooksin välja teosest Porfiri Petrovisi, kes oli vastutav uurija Aljona Ivanovna mõrvas. Tema roll teoses on väga suur. Ta käitub Raskolnikoviga manipuleerivalt ja tema töövõtted on huvitavad
Raskolnikov võtab ehteid, väärtesemeid ja peidab need ühte hoovi kivi alla. Peale kuritööd hakkavad Raskolnikovi piinama süümepiinad. Majaperenaine, kellele Raskolnikov oli üüri võlgu, kutsus Raskolnikovile politseinikud. Seda kuuldes ja ametnike saabudes Raskolnikov minestas ja arvas, et nad "juba teavad". Olgugi, et ta oli mõrvar, oli ta heasüdamlik, aidates Sonjat, kelle ema põdes tiisikust ja kelle isa, Marmeladov, sai surma jäädes vankri alla. Sonja pere oli vaesunud ja Sonja pidi raha teenima prostitutsiooniga Raskolnikov andis neile oma viimased rahad. Raskolnikovi piinab tema tegu, lõpuks suudab ta sellest rääkida Sonjale. Sonja soovitab tal end üles anda. Raskolnikov mõistab, et Sonja armasatab teda. Raskolnikov jätab oma ema ja õega hüvasti ning annab end üles. Kohus määrab talle 7 aastat sunnitööd Siberis . See oli üsna leebe otsus, kohus arvestas otsuse tegemisel seda, et ta tunnistas kuritöö ise üles, ta
Kaotab isegi kogu teosele omase võltsviisakuse ja sõimab kuidas jaksab. Dunja viskab ta välja ja on rahul, et nägi, kellega oleks peaaegu abiellunud. Luzin usub aga tõemeeli et D ja Pulheeria ainult Raskolnikovi poolt tema vastu üles keeratud ja et südames hoiavad nad ikkagi tema poole. Samal õhtul jätab Raskolnikov ametlikult mõlemad sugulased maha, tundes et suhtlemist jätkates teeks neile ainult veel rohkem haiget ja palub Razumihhinil nende eest hoolitseda. Ise läheb Sonja juurde ja käitub väga imelikult, kinnitades juba üldlevinud arvamust et tal pole ikkagi kõik korras. Paneb Sonja Piiblit lugema, suudleb ta jalgu. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt. Järgmisel hommikul läheb Raskolnikov Porfiriga kohtuma jaoskonda. Too
kes püüdleb millegi kõrgema poole ja mõtles, et kui ta tapab kõigi poolt vihatud vanaeide, siis pole see kuritegu, vaid tõend sellest, et ta kuulub erandlike inimeste hulka. Kindlasti võib lugeda oluliseks ka seda, et Raskolnikov elas vaesuses, ta oli üks niinematatud alandatutest ja solvatutest. Tal oli hädasti raha vaja. Teda valdas ka süütunne ema ja õe ees. Dunja kavatses raha pärast, selleks, et venda toetada, abielluda talle ebameeldiva mehe Luziniga. 2. Sonja Marmeladova ja Raskolnikovi vastandlikkus: Raskolnikov on väga haritud ja abivalmis. Tal oli vajadus tõestada endale, et ta on eriline ja teistest parem. Sonja Marmeladova vastupidiselt on väga lihtne inimene. Ta ei püüelnud millegi võimatu ega keerulise poole. Sonja on väga tundeline inimene, sest ta on ülesse kasvanud suures paljulapselises perekonnas, kus üksteise eest hoolitsemine on igapäeva tegevus ja harjumus. Sonjast õhkab heatahtlikkust ja siirust, kuigi ta müüb oma
Marfa Petrovna oli testamendis jätnus Dunjale 3000 rubla. Razumihhin ja Raskolnikov läksid õhtusöögile. Mindi tülli Dunja peigmehega. Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta. Nende jutuajamist kuulas pealt Svidrigailov(mees, kelle juures Sonja ennem töötas) Raskolnikov läks jaoskonda. Petrovits oleks pidAnud teda üle kuulama, aga ta rääkis muudel teemadel, et Raskolnikovi närvi ajada. Raskolnikov ärritus ning läks Petrovitsile kallale. Nikolai tuli jaoskonda ja teatas, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Raskolonikovi juurde tuli
Marfa Petrovna oli testamendis jätnus Dunjale 3000 rubla. Razumihhin ja Raskolnikov läksid õhtusöögile. Mindi tülli Dunja peigmehega. Keegi ei soovinud teda endam kunagi näha. Kõik olid õnnelikud, et nad enam Luziniga tegemist ei pea tegema. Razumihhin tegi ettepaneku hakata raamatuid tõlkima ja kirjastama. Ideega oldi nõus. Raskolnikov lahkus ning teatas, et nad teda ei otsiks. Tuleb ise tagasi kui soovib. Razumihhin jättis pere eest hoolitsema Raskolnikov läks Sonja poole. Enne lahkumist ütles Raskolnikov, et kui ta homme naaseb ütleb ta Sonjale, kes tappis Lizaveta. Nende jutuajamist kuulas pealt Svidrigailov(mees, kelle juures Sonja ennem töötas) Raskolnikov läks jaoskonda. Petrovits oleks pidAnud teda üle kuulama, aga ta rääkis muudel teemadel, et Raskolnikovi närvi ajada. Raskolnikov ärritus ning läks Petrovitsile kallale. Nikolai tuli jaoskonda ja teatas, et tema tappis Lizaveta ja ta õe. Raskolonikovi juurde tuli
tahab. Õrnus häirib teda, kuid ennast tõmbab selle suunas. * Razumihhin - samuti tudeng, kuid optimistlik sangviinik. Heasüdamlik. Aitab Raskolnikovi ainult kohusetundest, kuigi see teda mitu korda metsa saadab. Saab kõigiga hästi läbi. * Aljona Ivanovna - ametniku lesk, liiakasuvõtjast ilge vanamutt. * Lizaveta - viimase alandlik õde, allaheitlik ja vaikne. * Marmeladov - endine riigiametnik, end ja oma pere põhja joonud mees. * Sonja - Marmeladovi tütar, sügavalt usklik, selline hea. Teenib raha prostituudina. * Pjotr Petrovitsh Luzin - Raskolnikovi õe peigmees, mitteusaldatav keigar. Valelik ja omakasupüüdlik inimene. * Dotja/Dunja - Raskolnikovi õde. selline armas ja hea tegelane. * Pulheeria Ivanovna - Raskolnikovi ema, muretsemisele kalduv ja lihtsameelne naine. * Svidrigailov - mõisnik, kelle juures Dotja töötas, häbistas D-d oma armuavaldustega. Ei armasta oma naist, arvatakse et põhjustas ta surma
Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvari tegevuspaik, vaid kaasosaline." ANALÜÜS (lehekülgede numbrid antud teose Eesti Päevalehe väljaande järgi) 1. Nimeta tolle aja valusaimad probleemid, mis kajastuvad ka teoses: Prostitutsioon (Sonja Marmeladova) Vaesus (Katerina Ivanova, Sonja perekond, Raskolnikovi perekond) Liigkasuvõtmine (Lizaveta, Aljona Ivanovna) Alkoholism (Sonja isa) Kuritööd (Raskolnikov) Haigused (Katerina Ivanovna) Raske lapsepõlv (Marmeladovi lapsed) Usuga seotud probleemid (Sonja) Haridusega seotud probleemid (Raskolnikov) 2. Jälgi romaani tegevuse ajalist kulgu. I osa kestab kolm päeva mis nendesse mahub? Raskolnikov läheb A. Ivanovna juurde pantima. Pantimine polnud tema otsene eesmärk. Ta jättis
põhiküsimused: Kas piisab vaid rahast, et ,,alandatud ja solvatud" saaksid õnnelikuks? Kas on olemas halastus? Kas on olemas sisemine karistus? Kuid Marmeladov ei unista vägivalla abil saadud rahast, vaid hoopis headuse maailmast. Dostojevski seab maiste hüvede vastu kristliku hingeväärtuse ning kõikeandestavuse. Sellele, mida Dostojevski peab õigeks teeks selles viletsuse maalimas, annab vastuse Sonja Marmeladova kuju. See allasurutud ja tasane neiu ei suuda ausa tööga peret aidata ja haige kasuema kihutusel läheb ta tänavale prostituudiks, ohverdades nõnda oma au. Kui Sonja oma isa surmapäeval Raskolnikovi näeb, vapustab teda noormehe õilsus. Raskolnikov, ise peaaegu kerjus, annab Marmeladovitele oma viimased veeringud. Neiu armub Raskolnikovisse. Seda jubedam on kuulda armastatult endalt, et too on tegelikult mõrtsukas. Nüüd ilmnebki neiu hingejõud. Ta ei
mees Dunjale põhjustanud. Luzin käitub väga halvasti, leides et ta nõudmist ei ole täidetud. Kaotab isegi kogu võltsviisakuse ja sõimab kuidas jaksab. Dunja viskab ta välja ja on rahul, et nägi, kellega oleks peaaegu abiellunud. Raskolnikov jätab ametlikult mõlemad sugulased maha, tundes et suhtlemist jätkates teeks neile ainult veel rohkem haiget ja palub Razumihhinil nende eest hoolitseda. Saades teada, et Sonja tundis Lizavetat, lubab talle järgmine kord öelda kes ta tappis. Räägib kuidas nad kaks on loodud kokku jne. Svidrgailov, kes juhuslikult seal kõrval elab, kuulab huviga pealt.Rodja kohtub Porfiriga,on end peaaegu reetmas, Tuleb üks kahest mõrva ajal samas majas töötanud maalritest, Nikolai (teine neist on end juba võimalike süüdistuste hirmus üritanud üles puua), ja tunnistab end süüdi. Rodja loodab matuste õhtusöögil Sonjat
Võib olla mitte, aga põnevam arvata, et on. Raskolnikovi õde Dunja/Dotja naiselikult naiivne pehme nunnu tegelane , aga äkki hoopis külmavereline libu? Raskolnikovi ema Pulheeria Ivanovna ennastohverdav nagu emad ikka, ei midagi uut. Marmeladov jota, kellega Raskolnikov kohtub juhuslikult. Oli kunagi väärikas ametnik, et elu oli liiga künkaline, mees hakkas jooma ja keeras pekki terve oma perekonna elu. Marmeladovi tütar Sonja kui treffneristid ümber peaks olema helesinine aura, siis tema aura on lihtsalt hele. Nii hea ja soe ja armas tüdruk. Ja üldse mitte külmavereline. Aga kahjuks pesuehtne lits. (Seekord ilma irooniata, ta tõesti töötas prostituudina, et oma perekonda ülal pidada) Pjotr. P Luzin (Dunja peiks) - valelik ja värdjas. Svidrigailov Mõisnik, kelle juures Dunja töötas, ajas talle ligi kogu aeg ja külarahvas hakas
kohuseks on sõna kuulata ja seadustest kinni pidada. Ennast arvab Raskolnikov tugevate hulka. Ta kavatseb tappa liigkasuvõtja. Tema arvates on see heategu, sest palju vaeseid inimesi kannatab selle naise ahnuse läbi. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandi Peterburis. Antud aeg oli vaene ja autor kujutab kõike realistlikult ning ilustamata. Tegelased ei olnud rahalise omakasu peal väljas. Raskolnikov tahtis parandada ühiskonda, Sonja hakkas prostituudiks, et oma perekonda rahaliselt aidata. IV TEGELASKOND Põhiline peategelane oli teoses Raskolnikov, kes oli vaene, 23-aastane juuratudeng. Ta oli raskemeelsusele kalduv ja radikaalne, kes isegi ei teadnud, mida ta tahab. Ta pidas end haruldaseks ja andekaks, uskus, et tal on õigus tappa, kui see teeb ühiskonnale head. Raskolnikovil olid peened näojooned, ta oli väga ilus, kenade tumedate silmadega, tumeruuged juuksed, kasvu poolest üle keskmine, sale ja sirge.
Samuti hinnatakse sooritatud elementide raskust ja soorituse puhtust. Ehk siis hindamisel arvestatakse esituse viit komponenti: uisutamisoskus, siduvate sammude keerukus, esitus, koreograafia ja musikaalsus. Kava komponente hinnatakse 10 palli süsteemis. 5 Tuntuim naisiluuisutaja Sonja Henie Sonja Henie (8. aprill 1912 Oslo – 12.oktoober 1969.) oli Norra iluuisutaja ja filminäitleja. Sonja Henie tuli kolmekordseks olümpiavõitjaks (1928., 1932. ja 1936. aasta taliolümpiamängudel). Ta sündis 1912. aastal erakordse lumetormi ajal. Enne, kui ta 1969 suri leukeemia tagajärjel Punase Risti lennukis teel Pariisist Oslosse, oli ta kandinaalselt muutnud inimeste suhtumist iluuisutamisse.
Teada vaevas enda arvates reuma või rinnaangiin. Samuti esinesid hingamisprobleemid ja muud väljakannatamatud valud, kuid ei lasknud doktoril end väga aidata, oli põikpäine. 2. Kuidas suhtusid teised tegelased (professori abikaasa, Voinitski, Sonja) professorisse? Teiste suhtumine professorisse ei olnud just parim. Esines n-ö tagarääkimist. Kui professor rääkis, siis tundsid kõik end natuke õnnetuna ja kurnatuna. Tema naine oli armunud hoopis Astrovisse. Sonja oli abivalmis, kuid ei aidanud professorit just meeleldi. Ivan ja Sonja töötasid professori heaks ja austasid teda ning olid tema teaduse üle uhked, kuid seda esines enim nooremas eas. Vana lapsehoidja arvas, et professoril on õigus ja teab, mis on hea ning mis halb. Varasemalt suhtuti temasse lugupidavamalt kui hetkel. 3. Kuidas suhtusid doktor Astrov ja professor Serebrjakov metsa kasutamisse? Astrovi meelest raiuti metsa liiga palju ja selleks ei olnud tegelikult põhjust, seda
Kuritöö ja karistus Fjodor Dostojevski Miks on selles raamatus kuritegu ja eneseväärikuse kaotamist? Sest Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. a oli sügavalt usklik, kuid teenis elatist lõbunaisena, et aidata pere ülal hoida. Ta luges piiblit, sest see lohutas teda ning andis lootust, et kõik hea pole maailmast veel kadunud. Kui Raskolnikov talle tunnistas, et hoopis tema on mõrtsukas, ei suutnud alandlik neiu seda alguses uskudagi. Ta ütles vaid, et
rahvahulka, kes piirab vankri alla jäänud joodikut. Tuleb välja, et see on Marmelaadov. Raskolnikov ütleb, et tunneb teda ja aitab koju viia. Kutsutakse arst, kuid Marmelaadov on liiga raskelt vigastatud ja sureb. Raskolnikov annab peaaegu kogu oma raha Katarina Ivanovale, et oleks võimalik viisakad matused korraldada. Järgmine päev saabuvad ema ja õde. Nad on Raskolnikovi seisust šokeeritud. Raskolnikov ei taha nendega eriti suhelda, tahab omaette olla. Vahepeal tuleb ka Sonja, kes Raskolnikovi matustele kutsub. Kõik lahkuvad ja jätavad Raskolnikovi rahule. Razumihhin lubab tema emale ja õele, et valvab Raskolnikovi järele. Järgmine päev läheb Raskolnikov koos Razumihhiniga Porfiri Petrovitši juurde, sest Raskolnikov tahab teada, kuidas saada politseist kätte kella, mille ta oli liigkasuvõtjale pantinud. Porfiri soovitab jaoskonda tulla ja avaldus kirjutada. Vestluse käigus tuleb jutuks Raskolnikovi artikkel ja ta seletab lahti selle mõtte:
käimise pooleli jätma ning sooritab enda olukorra parandamiseks liigkasuvõtja mõrva. Ta on endasse tõmbunud ja erineva mõttemaailmaga noormees, kes tegevustiku käigus hullub ning haigestub, kuid keda toetavad pere ja sõbrad. Raamatu üks peamisi liine toimubki Raskolnikovi hulluse, paranoiade ja südametunnistuspiinade ümber, kusjuures lõpuks otsustab ta ennast üles anda ning ta saadetakse Siberisse sunnitööle. Sinna läheb temaga kaasa ka endine lõbutüdruk Sonja, kes teda armastab, kuid linna jäävad noormeest taga igatsema õde koos sõbraga. Minu jaoks jäid raamatus peamiselt kõlama mõtted peategelase hullumisest ja paranoiadest. Kindlasti on raamatus olulisel kohal armastus nii pere ja sõprade ringis, kuid ka naise ning mehe vahelised tunded. Esile tuli vaese inimese võime olla heatahtlik ja samas sooritada vägivaldne mõrv majandusliku heaolu nimel. Vähemtähtis pole ka isiku enda halbade tegude kahetsemine ja võime nendega elada.
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis
aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita. Noored kihlusid märtsis ja 29. augustil 1968 peeti pulmapidu. Pärast laulatust kirikust väljudes lausus kuningas Harald V oma miniale: "Sa läksid Oslo katedraali preili Sonja Haraldsenina ja väljusid sealt Norra kroonprintsessina." Vastu kõiki ootusi tervitasid norralased tulevast kuningannat suure
veelgi enam survet ning lõpuks tunnistab Raskolnikov oma kuriteo üles. · Pinge langus Pärast kuritöö ülestunnistamist peab Raskolnikov ootama pool aastat, enne kui talle määratakse kohtulik karistus. Tema enda ülesandmist ja saagi mittekasutamist võetakse arvesse kui kergendavaid asjaolusid ning Raskolnikovile määratakse kaheksa aastat sunnitööd Siberis. · Konflikti lahendus Raskolnikov saadetakse kaheksaks aastat Siberisse sunnitööle, kuhu järgneb ka Sonja, kes hakkab Raskolnikovi eest hoolitsema ning viimaks ka teda armastama hakkab. Nii Raskolnikov kui ka Sonja on nõus ära ootama karistuse lõpu, et koos õnnelikuks saada. Autori juhtmõte Autor tahtis teosega lugejale näidata, et igale kuritööle järgneb ka karistus, kuid seda mitte selle nurga alt, milline karistus talle võimude poolt määratakse, vaid mis juhtub kurjategija enda mõttemaailmas ja milliseks kujuneb tema edasine elukäik.
korjama hakata, vaid tahtis otsekohe asuda uue peatüki juurde oma elus. Rodion soovis teda ümbrisevat ebaõiglast maailma arukalt ümber teha, kohkumata tagasi vägivalla ees. Kuna olukord oli väljapääsmatu, tõukas see noort meest veel kiiremini oma plaani ellu viima. Iseloomult tahtejõuline, õilis ning andekas Rodion tappis kaks pealtnäha süütut inimest suuresti mõjutatuna sotsiaalsest keskkonnast. Halbade olude küüsi langes ka nooruke Sonja, kes saadeti tänavale tööd tegema, sest ausa tööga ei oleks neiu kasuema sõnul suutnud perekonda raskest majanduslikust seisust välja aidata. Sonja oli sunnitud perekonna nimel oma au ohverdama ja prostituudiks hakkama. Noores naises oli lapselikku naiivsust, ausust. Hoolimata eriliste vaimuannete puuumisest meeldis ta kõigile. Tänu Piibli tundmisele uskus ta, et elu peamine idee ei seisne ainult eneseohverduses ja lootis,
Uurija, kes aimab peagi teo intellektuaalseid tagamaid, mängib temaga kassi-hiire mängu. Kindlaid tõendeid ei ole, ema, õde ja sõber ei aima veel midagi. Siis ei pea Raskolnikov enam vastu ja pihib oma teost kõige vaesemale, "madalamale" ja kõlvatumale prostituut Sonjale, puhtale hingele, kes kingib talle oma südame. Raskolnikovi kuuldakse pealt, tema süü tehakse kindlaks. Aga kohtu-uurija annab talle aega. Ta tahab, et Raskolnikov ise süü üles tunnistaks. Mida ta lõpuks teeb. Sonja järgneb mehele Siberisse. "Kuritöö ja karistus" oli väga menukas ja on seda tänaseni. Kunagi varem ei olnud näidatud, et idee inimkonna jagamisest "kõrgeteks" ja "madalateks", "väärtuslikeks" ja "väärtusetuteks", väljavalituteks ja üleliigseteks on kõige kurja juur. Raamat sisaldab elava kirjelduse Peterburi vaestelinnaosadest, sealsetest lootuseta elanikest, ja nende ülbusest ja julmusest, kes olid sündinud "õigetes" linnajagudes. Nii ei ole "Kuritöö ja
isegi kõige suurema tahtmise juures pole võimalik täielikult mõista. Me võime ju üritada inimestest aru saada neile sügavalt silma vaadates või jälgides nende hoiakuid ja juttu, aga see ei ole võimalik. Inimene on isegi iseenda jaoks saladus, sest on raske mõista, miks me mõnikord käitume oma tavadele ja uskumustele sootuks vastupidi. Dostojevski suurepäraselt psühholoogiline ja minu jaoks üdini realistlik romaan ,,Kuritöö ja karistus" oli täis saladuslikke inimesi. Sonja on ehe näide sellest, et inimene võib oma usule risti vastupidi käituda. See noor neiu oli usklik, aga ometi ohverdas ta ennast ja hakkas tänaval oma keha mõne näruse kopika eest müüma. Eesmärk oli tal üllas- kuidagi pidi ju oma nooremaid õdesid-vendi toitma. Kahju, kui inimene peab ennast sellise alandava teoga ohvriks tooma. Sonja oli küll prostituut, aga ikkagi Dostojevski eeskujutegelane. Kui me suudaks silma kinni pigistada selle koha pealt, mis tööd ta tegi, ja
„LIBLIKASONAAT“ Ketlin Priilinn http://pr.pohjarannik.ee/?p=1041 http://liblikasonaat.weebly.com/index .html SISUKORD 1. Autorist 2. „Liblikasonaat“ 2.1 Tegelased 2.2 Kavapunktid 3. Kasutatud allikad AUTORIST Kodanikunimi: Ketlin Rauk Kirjanikunimi: Ketlin Priilinn Sündinud: 31.märts 1982, Viljandi Eesti kirjanik Tõlkija, vabakutseline ajakirjanik Kirjutab: lastele, noortele, täiskasvanutele 20 teost +1 „LIBLIKASONAAT“ Tegevuskoht: Tallinn Ilmus: 2010 Kirjastus: Tänapäev 2010 – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel TEGELASED Peategelased: Enola, Olavi, Renee Kõrvaltegelased: Enola ja Olavi lapsed (Krislin, Roland, Samuel), Olavi vanaema Ada, Renee õde Mairi ning Enola sõbranna Sonja, Sonja ja Kermo laps (Maya) KAVAPUNKTID Enolal diagnoositakse rinnavähk ja Olavi kaotab töö. Olavi vanaema Ada tervis halveneb,...
suudlust, mis oli natasale esimene. Natasa lapselikus väljendus raamatu alguses, tema julgest kohati ka häbematust käitumisest, kui ta nn langes oma väikse venna lõksu, et neiu ei julge ema käest terava ja valju häälega küsida, mis magustoiduks on. Lisaks oli rostovite perekond tuntud musikaalsuse poolest, neiu oli ülimalt rõõmus, kui tema poolde pöörduti kui täiskasvanu, ainult selleks et viimane laulaks. Samuti oli kutsutud ka Nikolai ja Sonja, kuid sonjat ei olnud toas ning natasa läks teda otsima , ning leidis ta koridorist kirstu pealt, mis oli rostovite perekonna noorsoo naiste kuravastuse kohaks. Natasa leidis sonja nutmas, kuna nikolaile oli saadetud sõjaväe kutse, õnneks suutis natasa neiu maha rahustada ning nad läksid koos laulma. Peale nn ühislaulu laulis Nikolai üksinda, ning Natasa läks Pierret tantsule kutsuma, kuna ta ema oli seda palunud. Pierre nõustus, ning natasa olin täiest õnnelik,
Professor vanamees, professor Serebrjakov, sõidab ees sama jõuetud Serebrjakov mõisa puhkama. Emal ja Sonjal on olnud kui ohver. Voinitski (Onu halb elu. Onu Vanja armastab õnnetult Vanja) Serebrjakovi naist Jelenat. Voinitski tulitsab Ema ühel tasakaalukaotuse hetkel professorit, Sonja aga mööda. Elu läheb edasi, Serebrjakov ja Jelena Sonja teenivad raha et see professorile Andrejevna saata.Vanja ja Astrov armuvad Jelenasse, Doktor Astrov ise ta oma meest ei armasta. Astrovit pelgab, ta joob ka. ,,3 ÕDE" Andrei on valmistunud professorikarjääriks, Tegelased Prozorov, kuid on naise tuhvlialune. Õed on haritud ja loodavad maisele Andrei, peene hingega. Olga on pühendunud õigusele,
madalamast klassist, ning otsustas tolle tappa, lootes seeläbi maailma parandada ning ka enda elu paremaks muuta, varastades raha. Tapmine aga muutis tema elu hoopis halvemaks. Tundes iga päev kohutavaid süümepiinu, mis kasvasid järjest suuremaks, hakkas ta endasse ja ka teistesse ükskõiksemalt suhtuma, kuigi siiski usaldas Sonjat. Ta ei mõelnud, et võiks veel oma elus rõõmu tunda. Kõige suuremasse masendusse sattumise eest kaitses teda Sonja, kes hoolimata Raskolnikovi solvangutest ei jätnud teda üksi. Süümepiinad olid nii suured, et ta tunnistas oma teo üles ja oli valmis karistust kandma. Siberis sunnitööl Raskolnikov justkui sünnib ümber ning Sonja väsimatu armastus päästab mehe masendusest. Kuigi karistust kanda on võimalik paljudel erinevail viisidel, on oma süü tunnistamine ja karistuse kandmine kõige õilsam ning parem tegu, mille läbi saad õppetunni edaspidiseks eluks.
,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde"
Ta ise ei olnud rahul enda teo üle ja kuageltki mitte ei olnud ta õnnelik, kuid just tema süütunne viis ta kokku Sonjaga. Eneselegi teadmata oli õnn tema ellu tagasi tulnud nii lihtsal kujul, et ta ei osanud seda ära tunda. Alateadvuses üritas ta igal võimalikul moel oma süüd vähendada, aidates teisi. See vähendas, suurt koormat, mis ta õlgadel lasus. Aitamise käigus oli ta valmis isegi oma ihaldatud rahast, mida pidas õnne aluseks, loobuma, et aidata Sonja isa matuste korraldust. Isegi tuhat heategu ei heasta ühte nii julma ja võigast kuritegu, ainuke võimalus olnuks tal ennast päästa ülestunnistades, kuid ilmselt oli see hirm, mis teda tagasi hoidis. Pole lihtne rääkida millegist nii suurest ja julmast, kellegile võõrale, seda enam, kui see on riigiametnik, kes oma hukkamõistva pilguga sind saadab. Seepärast rääkis ta oma loo ära Sonjale, teades, et Sonja teda armastab ja toeatab. Tundes, et
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Raskolnikovi kuritöö motiiv oli peamiselt materiaalne. Ta oli eluteel alla käinud juuratudeng, keda ümbritsesid võlad. Ta oli omadega nii kitsikuses, et ei suutnud korteri üürigi tasuda. Viimases hädas leidis Raskolnikov lahenduse mõrva näol. Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ehk pandimajapidaja Aljona Ivanovna, et oma rahaprobleemidele lõpp teha. Lisaks uskus ta, et teeb sellega inimkonnale head, kui üks kurjategija jääb vähemaks. Raskolnikov soovis end ka mõneti proovile panna seesuguse kuriteo sooritamisega, sest tema üks mentoritest Napoleon, ei kohkunud ealeski ühegi takistuse ees ning ta tahtis temaga sarnaneda. Sonja Marmeladova oli sügavalt usklik ning pooldas religioosset elukäsitust. Olude sunnil pidi ta aga minema prostituudi teed, et aidata oma perekonda rahaliselt. Põhjuseks oli eelkõige tema isa, kes pere...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
