Adsoniga. 1914 läks uue perega elama Rootsi, kus töötas teatrimuuseumis. Põhiliselt on tuntuks saanud oma julge armastusluulega,kuigi ta on kirjutanud erinevatel teemadel. 1917 ilmus luulekogu "Sonetid", mis tegi ta nime tuntuks ja sokeeris kirjanduskriitikuid,sest Under kujutab armukirge, loodus on otsekui elustunud ja elab armunutele kaasa ning väljendab iha. Samuti kujutas julgelt naise kehavorme, ka nende paljastamist läbi mehe silmade (luuletus"Sina ütled"). Tema sonett on hea sõnastusega ja vormilt täiuslik. Kirjutas itaalia sonetti (4+4+3+3). Hiljem hakkas kirjutama tõsisematel teemadel, 1920ndate algul sõjast ja vägivallast (oli vastane) ja sõja hävitavast mõjust ("Verivalla" kogu). 1917 ilmus luulekogu "Hääl varjust"-see räägib vastest,murest,ängistusest,tunneb kaasa kehvades oludes kasvavaile lastele (, kel pole eduks võimalusi) ja teisele, kes end hüljatuna tunnevad. Põhiliselt kujutab suurlinna ja aguleid
tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Suurt rolli mängib juhus. Temaatika piirdus enamasti intiimse armuintriigiga, kuid dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust. Luule-Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste zanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja nimese elujanu: armastus ja sõprus. Selles mõttes lähenes tema luule komöödiatele. Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare http://miksike.com/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaul us.htm http://en.wikipedia.org/wiki/File:William_Shakespeare_1609.j pg
RENESSANSS Rebessabsiks (prantsuse keeles renaissance ``taassünd``) nim. Keskajal järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustel...
tragikomöödiateks. Harmoonilised ja õilsad inimsuhted võidavad kurja. Suurt rolli mängib juhus. Temaatika piirdus enamasti intiimse armuintriigiga, kuid dramaturgi viimases näidendis ,,Torm", mis on kirjutatud aastal 1611, on tunda kirjaniku kõrgloome mõtteavarust. Luule-Dramaturgia kõrval viljeles Shakespeare ka luulet. Tegelikult esineb luule jooni ka tema näidendites, mis on üpriski poeetilised. Shakespeare tegeles põhiliselt järgmiste zanritega: poeem ja sonett. Viimastes on tähtsal kohal renessansiaja nimese elujanu: armastus ja sõprus. Selles mõttes lähenes tema luule komöödiatele. 9 Kasutatud materjalid : http://et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespeare http://miksike.com/docs/referaadid2005/shakespeare_siljapaul us.htm http://en.wikipedia.org/wiki/File:William_Shakespeare_1609.j pg 10
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme. See on tuletatud kreekakeelsest sõnast "melos", mis tähendab laulu. Üldisemalt võib meelika jaotada kaheks: monoodiline meelika ja koorimeelika. N...
) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhizanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, zanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks zanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli `minavorm' Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika zanrid: nt
) Kuidas määratleda kirjandust (4 põhitüüpi)? Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres), al. 18. saj lõpust Kirjandus kui keel(e funktsioon), poeetiline keel, intergreeritud keel Kirjandusteos kui esteetilist väärtus kandev objekt Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon Kirjanduse põhižanrid ja nende iseloomulikud jooned. Lüürika: luule, žanrid: nt. sonett, ballaad, ood, hümn, pastoraal, eleegia, haiku, tanka Kuni 19. saj peeti kõige vähem oluliseks žanriks, romantismiperioodil tähtsus suurenes Luuletaja vahendab enda kogemust, sageli ‘minavorm’ Sisemaailma elamused v. tunded Subjektiivne, isiklik (hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Lüürilise mina vaatepunkt, ei = autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane Dramaatika žanrid: nt
Poeemid ,,Lugu valgest varesest", ,,Ulla", 1937 ,,Pirinipuu", 1938 ,,Pähklikoor". 2 periood 1937-1959. Käsitluslaad realistlikum. Elu nähtuste analüüs. Meeleine maailm. Iroonia on asendunud kriitikaga. 1937 ,,Mõrane peegel", 1963 ,,Tähetund", 1971 ,,Eluhelbed", 1979 ,,Lendav linn", 1988 ,,Korallid Emajões". 10) Ilukirjanduse zanrid ja põhiliigid Ilukirjandus ehk belletristika. Proosa(eepika) - novell, romaan, jutustused, muinasjutud, muistendid, eeposed, anekdoodid. luule(lüürika) - sonett, haiku, luuletus, ood, pastoraal. draama - komöödia, tragöödia, draama. 11) Kõne-ja lausekujundid a) epiteet - nimisõna laiend N: Maa on maksakarvaline b ) võrdlus - N : Nii kui vahuse jõe. c) metafoor - ülekantud tähendus välise tähenduse alusel. N : puust palitu, taevasilm d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet)
Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssi...
Iha on aga alati kättesaamatu. Selle kannatuse ja igatsuse tagajärjel leiab subjekt lunastuse” (Rebekka Lotman, 2015,389) Mõlema kinnisvormi puhul on vaja teada seda, mis on kinnisvormi põhitunnused (on need värsimõõdulised, riimilised, stroofilised?). Kas ballaadil ja sonetil on iseloomulikke tunnuseid ka temaatiliselt, millised need on? Kas tegemist on luule lüürika või lüroeepika alažanritega? Eksamiks valmistudes otsige välja vähemalt üks ballaad ja sonett (võib kasutada ka neid, mida käsitlesin loengus) ja määrake neis kinnisvormi iseloomulikud jooned. Millest on aru saada, et tegu on just soneti või ballaadiga? Millele pööratakse tähelepanu proosateose analüüsis (eelkõige narratoloogia seisukohalt)? Narratiiv. Narratiiv on sündmuste rida, mis on ajalises järjestuses, omab algust keskpaika ja lõppu. Mille alusel saab väita, et kultuuri üks iseloomulikke jooni on selle loolisus? Milline toime on lugudel
pilkelaul - haiku – Jaapani klassikaline miniatuurne luulevorm koosneb kolmest reast ja 17 silbist ( 5-7-5) teemaks looduse ja inimtunnete seos vihjega aastaajale Sonett Meeldetuletuseks: - värss – üks luulerida - riimiskeem – näitab kuidas riimuvad sõnad paiknevad o AABB – paarisriim o ABAB – ristriim o ABBA – süliriim o On olemas ka segariim ja vabavärss Itaalia ehk Petrarca sonett - klassikaline - koosneb 14 värsist, mis jagunevad salmideks: - 2 nelikvärssi ( riimiskeem abba abba või abab abab ) - 2 kolmikvärssi (riimiskeem cdc dcd või cde cde ) - iga värsi pikkus on 11 silpi - kuulsamad sonetimeistrid: Dante, Petrarca, Marie Under. Itaalia soneti sisu - ühtne ja tervikliku mõttega - sisulise ülesehituse skeem: 8 esimest rida teema andmine ja arendamine
kooskõlas. Paarisriim, süliriim, ristriim. 29.Mis on stroofika? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. Heksameeter + pentameeter. · - | - | - | - | - | - · - | - | - || - | - | -Näiteks üks Ain Kaalepi eleegiline distihhon: Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. Valgeks vaotavad need sünge ja sombunud maa. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. 30.Selgitage vabalt valitud soneti varal, millistele reeglitele antud tekst vastab. Kas autor on endale lubanud vabadust ja mõnda traditsioonilist reeglit eiranud? Sonett 14 värsirida: 4+4+3+3, soneti värsi pikkus 11 silpi. ABBA ABBA CDC DCD 31.Mis on eleegiline distihhon, kus seda stroofivormi on kasutatud? Heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga. Eleegias. 32.Mis on haiku? Haiku on väike jaapani päritoluga luulevorm, mis koosneb kolmest värsist
Reformatsiooni algus. 1521. a Lutheri esinemine Wormsi riigipäeval keisri ja kõrgemate vürstide juuresolekul. Loetakse ka reformatsiooni alguseks. Lutheri idee võidukäik keskaegse Euroopa ühtsuse lammutamine. Reformatsiooni kokkupõrge katoliikliku maailmaga ja humanismiga. 16. saj kultuurielu nihkunud Itaaliast põhja poole, kus teguses Rotterdami Erasmus, humanistide pea. Kaitses tahtevabadust. Ajastu traagiline finaal. Renessansikirjanduse zanrid. -Novell ja sonett zanrite uue süsteemi esimesed lülid. -Esialgu vahetasid zanrid parodeerivalt kohti: karneval tõstis naeruks tõsimeelsuse ja humanistlik satiir ei põlanud ära naeru. -Klassikaline ladina keel erines keskaja vulgaarladina keelest soov saada taas elavaks sõnaks. Kakskeelne õhkkond, sellest tulenevalt sai alguse renessansi romaan. -Esimene romaan Francois Rabelais´ ,,Gargantua ja Pantagruel" tugines folkloorsetele ja karnevallikele elementidele. -Romaani kunstilises ruumis sündis eepos
· keerukas sündmustik ristriimideks (abab). · Eduard Vilde ,,Pisuhänd" · probleemirohkus täisriim täielik häälikute tragöödia kurbmäng, · arvukas tegelaskond kokkukõla (maid-said); kurva sisuga näidend · pika ajavahemiku irdriim häälikute osaline · õilsatel eesmärkidel kujutamine kokkukõla (lint-kink). tegutsev kangelane satub · Tammsaare ,,Tõde ja sonett 13. saj Itaalias väljapääsmatusse olukorda õigus", Albert Kivikas loodud luulezanr ja hukkub ebavõrdses ,,Nimed marmortahvlil" · 14 värsirida võitluses jutustus novelli ja · itaalia ja prantsue soneti · August Kitzberg romaani vahepealne zanr värsid jagunevad ,,Libahunt", William · sündmustiku haardelt stroofidesse skeemi Shakespeare ,,Hamlet"
on selles osaline. Tuntud jutukirjanikud: · Jack London · Oskar Luts · Ivan Turgenev · Anton Tsehhov · Mark Twain · Mati Unt · Eduard Vilde Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas. Tuntud novellimeistrid: · August Gailit · Nikolai Gogol · Franz Kafka · August Mälk · Edgar Allan Poe · Anton Tsehhov · Friedebert Tuglas · Peet Vallak · Arvo Valton Aforism (kr aphorismos 'piiritlemine, määratlus'), mõttetera, efektselt sõnastatud üldistav elutarkus, üllatav väärtusotsustus. Aforism ei tõesta ega argumenteeri, vaid mõjub vaimukuse ja originaalsusega: · Teravmeelsus on haritlase häbematus
Alles hilisemal Kadrina (St. Katharinen) perioodil ilmus R. Brockmannil 4 iseseisvat õnnitlustrükist. R. Brockmanni ilmalikus juhuluules on esindatud nii ladina (24 luuletust) ja kreeka keel (üllatavalt vähe gretsistikaprofessori kohta, vaid 4 luuletust) kui ka vastavalt kõige aktuaalsematele kirjanduspüüdlustele saksa keel (33 luuletust). Luulevormidest on ladina- ja kreekakeelsetes luuletustes kasutust leidnud eleegia, epigramm, paroodia ja anakreontiline luuletus; saksakeelses luules sonett, aleksandriin, mitmed trohheilised ja jambilised värsivormid. R. Brockmanni eestikeelne juhuluule R. Brockmanni eripäraks teiste gümnaasiumiprofessorite seas on eesti keele võimaluste järeleproovimine õpetatud luules. Senini oli eesti keelt kasutatud vaid religioossete tekstide vahendamiseks, sellest tulenevalt ei olnud R. Brockmannil mingeid eeskujusid ega traditsiooni, millega haakuda. 1637 Hans von Hövelni pulmadeks
õnnetu armastus - Viimastes kogudes on Marie murelik ja kirjutab meeleoludest, mida tekitab sõda ja vägivald, meenutatakse küüditamist. mõtisklused elust ja inimeste eesmärkidest 20. Underi luuletuskogude lähivaatlus (näited konkreetsetest luuletustest) - 1917 ,,Sonetid"- pöördeline mõju, armastusest häbenemata, armukirg, intiimsus, lähedus. Nt sonett ,,Ehtides" - 1918 ,,Sinine puri"- endiselt juubeldav, värvikad võrdlused looduse kirjeldamiseks, veidike ülepakutud - 1920ndate algus ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa"- ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud, suure emotsionaalsusega kujutatakse sõda. - 1927 ,,Hääl varjust" elu varjuküljed nt ,,Agulis" - ,,Rõõm ühest ilusast päevast"- helgemas meeleolus luuletused, meeldejäävad looduspildid.
- Louis XIV ajal oli tippaeg, esile tõusis kodanlus ja rahvuslus 1631. aastal I ajaleht 1635. asutati Prantsuse Akadeemia tegeles keele ja kirjanduse küsimustega Hakati normeeima kirjandust. - Descartes - ,,Mõistus on oluline" - klassitsismi tegelased on selgepiirilised, esindavad kindlat iseloomujoont - kired ja tunded on madalamad kui nõrkus - mõistuse ja tunnete vastandamine - kõige levinumad: luule(epigramm, idüll, ood, v.a. Sonett ülejäänud antiigist) ja näitekirjandus(komöödia, tragöödia). Eepikas valm, eepos. - Kirjanduses käsitleti tähtsaid inimlikke ja riiklikke probleeme - uue suuna rajajaks oli Corneille: kirjutas komöödiaid, sai kuulsaks tragöödia ,,Cid"´iga. - Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline - läks ülikooli sai juristiks, kuid meeldis teater
· Paarisriim: aabb · Süliriim: abba · Ristriim: abab · Lausriim: aaaa · Segariim Riimitüübid foneemikoostise järgi · Täisriim (suurt/ juurt) · Irdriim (päev/ käed; kõnts/ tönts; Hiina/ piinad; und/ tund) Stroofid · Ballaad: abab bc cdcd · Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) · Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi) · Sonett: abba abba cde cde (cdc cdc), abab cdcd efef gg 7.Kirjanduse sotsioloogia- kirjandust uuritakse ühiskondliku-sotsiaalse nähtusena Retseptsiooni uurimine- teksti muutliku osa uurimine //Teksti muutlik osa on lugejate hinnangud,arvamused, suhtumised Retseptiivne esteetika 1970ndad, Konstanzi ülikool (Hans Robert Jauss, Wolfgang Iser): autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulamine või dialoog tekstis
o moraalne tasand o ilmutuslik tasand · Kõik see avaldus ka kirjanduses ja mitte ainult religioossetes zanrides. Näiteks ,,Roosiromaan" palju armastuse sümboolikat. · allegooria mõistupilt, mõistukuju, abstraktne mõiste piltlikul kujul (näit surm vikatimehena) · sümbol võrdkuju, pilt, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur lootuse sümbol) · Uues zanrid: · lüürika kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss · eepika uut tüüpi kangelaslaulud, romaan, novell · dramaatika tekivad uued draamazanrid(müsteerium, miraakel, moralitee, farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale. · Periodiseering: · Varakeskaeg (5-10 saj) o Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood, legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused.
VI ringis on nõuandjad; VIII ringis on kupeldajad, prostituudid, petised, reeturid, palju paavste). Põrgus on palju ajaloolisi tegelasi ja Dante kaasaegseid inimesi. Siis jõutakse puhastusmäe astangule, kus tehakse D näole 7p'd (viha, laiskus, ahnus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlus, uhkus). Igal puhastusmäe ringil üks P kustub. Vergilius ei saa teda enam edasi saata, nüüd saadab Beatrice. 10. taevas on Jumal ja särav valgus. 11. Petrarca, sonett 1304-1374. Itaalia renessansi suurimaid poeete. Ka pärit Firenzest ja ka pagendati sealt (nagu Dantegi). Rändasid perega Avignoni, kus möödus ta noorus. 1327 6.aprillil näeb P kirikus üht daami, kellesse ta armub- Laura. L oli abielus ühe aadlikuga ja neil oli palju lapsi ja ta suri 1349. P õppis õigusteadust, hobiks vanaaegsed käsikirjad, rändas Euroopas ja avastas neid palju. Temast kujunes humanist. Esimesi teoseid poeem ,,Africa"- ladina keeles. Roomas
Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallis...
3. Ühise Euroopa unistus. See unistus ei ole seniajani tõeks saanud. 4. Kristliku maailma lõhenemine. Martin Luther 1517 lõi oma 95 teesi kiriku uksele. See lõi Euroopa udustesse sõdadesse. Mis kestab tänapäevani. 5. Trükkipressi leiutamine. Gutenberg 1450. Muutus raamaatute tegemise palju odavamaks. 1. Sel teol tiraseeritud teoseid oli Platoni dialoogid. Renessanssi aja zarnid Novell ja Sonett, Romaan, essee ja näitekirjandus. Renessanssi esimene novell on "Gargantua and Pantagruel" Toob maailmasse eeposliku tegelase, tekib võimas komeöödiline hetk, mida võimendav veel kirjanduslik hüperbool. Proosas tekkis romaani kõrvale essee. Rotterdami Erasmus (Erasmus Rotterdamist) 1466-1536 Reformatsiooni aegne kirjanik, mõtleja. Pärast kirikulõhet proovis mõlem pool värvata teda oma poole, ent ta säilitas erapooletuse.
=Gunther, Hagen jt. Kutsutakse külla =Kriemhild ässitab mehi, burgundlased ja hunnid lähevad tülli =Paljud tapetakse, Hagenit piinatakse, aga ta ei avalda nibelungide aarde asukohta =Viimaks tapetakse Kriemhild, sest tema oli kõige taga Wagner tegi neljaosalise teose ,,Nibelungide sõrmus" =Hitlerile meeldis =Tema sõjaplaanide nimed olid sealt 2. Hamlet ja Ophelia Pilet 6 Rüütlikirjandus, trubaduuride luule; Petrarca elu ja looming, sonett 1. Rüütlikirjandus, trubaduuride luule 11.-12. sajand muutub aadelkui seisus päritavaks =Rüütlitel kujune oma elulaad ja moraal =Euroopa barbaarsed rüütlid puutusid kokku Araabia ja Bütsantsi kõrgema kultuuriga -Võtsid selle üle Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus =Kurtuaasne tähendab peenekombeline =Pärineb Prantsusmaalt -Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid -Põhja-Prantsusmaal truväärid
LISAD Lisa 1. Luulenäited Kõik loomingunäited on võetud kogumikust „Päikesepillaja“, kus luuletused jagunevad tsükliteks: „Kahe ääretuse vahel“, „Ärev on ärkamine äikesesse“, „Hetkede surematus“, „Aduvik“ ja „Kõik on kõige peegeldus“. 1.1. „Kahe ääretuse vahel“ Sellesse tsüklisse kuuluvad Alliksaare varasemad luuletused, kus ta oli klassikaliselt rangejooneline ja vormipuhas. Lemmikvormiks on itaalia sonett, milles ta väljendab ennast mugavalt ning pingutusteta. Veel enam kasutab Alliksaar aga tavalist ristriimis nelikut, kus luulemotiiv arendatakse välja just ökonoomsusega. (Muru, 1987) „Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet.“
Muusika pärast II maailmasõda. Avangardism. Nii Euroopas kui ka Ameerikas kerkib esile hulk heliloojaid, kes vastanduvad varasemale (uus kompositsioon ja pillikoosseis). Lõpolikult hüljati senised klassikalised vormid, nt sonett. Selle ajastu heliloojaid hakati nimetama avangardistideks ehk modernistideks. Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see oli üldnimetus uutele kompositsioonitehnikatele: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Nt Aleatoorika (juhuslikkus) ja serialism (täpsed reeglid; 12-tehnika) olid vastandlikud, kuid katsetati nendega omavahel mängimist. Avangardismi nimetati Ameerikas eksperimentaalseks
ja Marie Underist. Lugu on suunatud Underi ja Adsoni ilutseva luule pihta ja oma varjamatu irooniaga tekitas see omal ajal kirjandusliku skandaali. Följetoni peetakse ka Siuru rühmituse lagunemise üheks põhjuseks. Under kõneles oma sonettides niivõrd intiimselt ja häbematult,et ta sonettide vastu hakkasid huvi tundma ka kauged luuleinimesed. Küllap oli sajandialguse eesti lugeja ehmatav selline avameelsus: Underi sonett ,,Sinine terrass" Oh neid sukki, mis lõppeda ei taha! Kuis otsib hingeldes mu põlev suu, Et läheneks ju kord see võrratu Batist- ja pitsivaht. Kui valge vaha Sul läigib ihu. Maitsen sooja naha Siidisiledust ja, nagu õlmepuu Kõik helbed kevad-tormi, sama ju ma sajan suudlusi su pääle maha. ,,Sinises tualetis daam" Marie Under oli Siuru printsess. Eks hakanud travapilgulisele Gailitile silma alatine Underi ja Adsoni kudrutamine, millele laviinina lisandus mõlema poeedi sules
kuuevärsiline stroof ja oktaav e. kaheksavärsiline stroof. Luule kinnisvormid (zanrid): Teemade või sisu järgi jaotatakse: · Poeem (lüüriline, jutustav, eepiline luuletus) · Ballaad (dramaatilisem lüüriline jutustus) · Valm (õpetlik luuletus) · Ood (ülistuslaul) · Pastoraal (idülliline karjaselaul) · Epigramm (pilkeluuletus) Luule zanrid vormi alusel: · Sonett: itaalia e. Petrarca sonetti, inglise e. Shakespeare'i sonetti, prantsuse e. Ronsard'i sonetti. Klassikaliselt sonetilt nõuti ranget kinnipidamist vormireeglitest, nõutav oli kõlav, puhas, selge, sünonüümiderikas keel. Poeetiline, sageli puänteeritud kokkuvõte antakse 14. värsis. · Tanka ja haiku (5+7+5+7+7, 5+7+5) · Gaseel araabia kaksikvärss Proosateksti olemus:
Kirjutage Tartu rahu aastapäev. Kirjutage valla aukodanik (väikeste tähtedega). Ühendis Rootsi köök on esimene sõna suure tähega. Kirjutage väiketähega: araabia riigid. Kas pöördumises Lugupeetud klient on teine sõna suure või väikese tähega? – Väikesega. Kirjutage Vanemuise väike maja ja Vanemuise suur maja. Teatrite nimesid ei pea jutumärgistama. Tuletis ameeriklane on väikese algustähega. Üritus on Tallinna merepäevad. Sonetid on Itaalia sonett ja Inglise sonett. Ühend eesti inimesed tähendab 'eestlased', Eesti inimesed on 'Eesti elanikud'. Kirjutage Haapsalu piiskopilinnus ja Kuressaare piiskopilinnus (liigisõna on väiketähega). Õige on kirjutada Euroopa kultuuripealinn. Balzaci tegelane on isa Goriot. Kuidas teha sellest lik-liitega tuletis? – See on isa-goriot'lik. 23. aprillil on raamatu ja roosi päev (väikese tähega). Kirjutage liivi külad Lätimaal (st 'liivlaste külad').
1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema ...
Oli Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane. Kõige mahukam värss teos on Ladina keelne ,,Africa". Käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust. Luuletused, mis on kogutud ,,Laulude raamat". Üle kolmesaja Itaalia soneti. Peateemaks on armastus Laura vastu. Esimene pool on ilusam, teises pooles Laura sureb. Petrarca armastusluulet iseloomustab täielik avatus. Võttis ära täieliku müstika, tõi sisse metafoore ja soneti kõnekujundeid. Itaalia klassikaline Petrarca sonett. Kulmineerub viimases kolmes värsireas kokkuvõttena. Commedia dell´arte On Itaalia teater On omaette teatri stiil Uut tüüpi nüüdisaegne teater, Inimese vabadus, ühiskonna suhted Sõltus näitlejatest. Improvisatsioon. kindlad tegelased. dialoogid igas olukorras. Elunähtuse pilkamine. Näitlejad olid väga võimekad. Tegelased: Pantalone, Arlekiin, Colombina. Esimest korda astus lavale naine. Thomas More (1478-1535) Inglise renessanssi ajastu üks tähtsamaid tegelasi
Kirjutage valla aukodanik (väikeste tähtedega). Üritus on Tallinna maraton. Ühendis Rootsi köök on esimene sõna suure tähega. Kirjutage väiketähega: araabia riigid. Kas pöördumises Lugupeetud klient on teine sõna suure või väikese tähega? Väikesega. Kirjutage Vanemuise väike maja ja Vanemuise suur maja. Teatrite nimesid ei pea jutumärgistama. Tuletis ameeriklane on väikese algustähega. Üritus on Tallinna merepäevad. Sonetid on Itaalia sonett ja Inglise sonett. Ühend eesti inimesed tähendab 'eestlased', Eesti inimesed on 'Eesti elanikud'. Kirjutage Haapsalu piiskopilinnus ja Kuressaare piiskopilinnus (liigisõna on väiketähega). Õige on kirjutada Euroopa kultuuripealinn. Balzaci tegelane on isa Goriot. Kuidas teha sellest lik-liitega tuletis? See on isa-goriot'lik. Kirjutage raamatu ja roosi päev (väikese tähega). Kirjutage liivi külad Lätimaal (st 'liivlaste külad').
Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende värvide ja rütmide elamuse kirjeldamine. Armastuse kujutamisel kasutas aastaaegu. Lüüriline tegelane oli valges kleidis nagu pulmaline, ääretult rõõmus. Sonett tuleb itaaliakeelsest sõnast sonare ehk helisema. Kirjandusse tõi soneti mõiste Petrarca. Skeem on abba abba cdc dcd (kaks katrääni ja kaks tertsetti). Igas reas 11 silpi, kokku 14 x 11 = 154 silpi. Heas sonetis on lõpus puänt. Shakespeare'i sonett on kolm katrääni ja üks kaherealine. 1919 1920 muudavad Siurulased oma tõekspidamisi. Nendeni jõuab tõdemus, et inimene ei saa asetada end väljaspoole aega. Underi luulesse ilmub sõjateema. Teine periood on murrangu ajajärk, 1919 - 1923. Üks sõda on just lõppenud, vabadussõda veel käib. Siuru hakkab lagunema. Ärgatakse, hakatakse tähele panema, siis minnakse laiali. Under tõlgib saksa luuletajaid. 1920 ilmub tõlkekogu ,,Valik saksa uuemast lüürikast". 1921 teeb esimese
mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, sest riidetult on siiski kaunim naine. Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Ah, mina olen juba seda sugu, et iga meel mul iga ilu joob. Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka kui surmamõistetu, kel vähe aega. a) Tõesta, et tegemist on sonetiga! Sonetil on alati 14 rida. Ühes reas on 11 silpi. b) Millise sonetivormiga on tegemist? Põhjenda Itaalia ehk Petrarca sonett koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist (4+4+3+3). c)abba,abba,cddc,ee d) Kuidas jagunevad riimid asukoha järgi? Riimid asuvad värsirea lõpus ja riimub lõpusilp. 2. Selgita kummagi soneti teemat 3-4 lausega Ekstaas Teema seisneb selles et keegi on koguaeg joovastuses elu ilust ja olust. Meeldib elu ilu. Elab nii suurkujuliselt nagu oleks elu kohe läbi. Tunneb rõõmu nagu oleks koguaeg viimne hetk. Sina ütled Räägib armastusest. Suhte puudustest ja tunnetest
Pihivad mõlemad armastuse lugu ja tunnet enne ja pärast armastatu surma. Petrarca teos aint mahukam. · Võrreldes Dante Beatrice-kujutamisega kirjeldab P. Laurat palju reaalsemana ja maisemana kirjeldab tema välimust just ja maist ilu erinevate sümbolite ja mütoloogiliste vihjete abil. · Uue maheda stiili viljelejad armastasid soneti vormi, eriti kuulsaks selles sai just Petrarca. (P. Sonetivorm: abba abba cdc dcd) Sonett tekkest peale armastusluule vorm. · Peamotiivid P loomingus Laura eluajal: kahtlustab oma armastuse liigset maisust, vastuarmastuse puudumine. 10 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Mõjutas kogu ülejäänud renessanssi vormipeenusega, platoonilise armastuse idee koos melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Kõik edasised tähtsamad Itaalia kirjanikud 15-
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid. Keskaegne luule on nt sonett - luulevorm,keskaegsest itaaliast,on 14 värsirida. Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed: · Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda'' · Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj · Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist'' · Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj · ''Lugu Igori sõjaretk'' Allegooria mõiste Allegooria on mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu
anekdoot). PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompositsioonid, mis kasutavad ranget ja korrapärastatud struktuuri: rütmistatud kõnet, teksti liigendamist ridadeks ja salmideks ning häälikulist instrumentatsiooni (riim) LÜÜRIKA üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürikas kujutatakse luuletaja siseilma elamusi. Lüürika tuntumad zanrid on lüüriline luuletus, ood, sonett, hümn, pastoraal, regivärss jt. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof. (RIIM vormivõte luules: häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kordamine värsirea lõpus. Tavaliselt paiknevad riimid värsi (rea) lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. VÄRSS luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värss ei pea moodustama terviklauset. Mitu värssi võivad moodustada ühe lause või mitu lauset ühe värsi
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik (tähtsad) tegelased ei pea omavahel tuttavaks saama, seega on tegemist nagu osaga ühiskonnast. Virginia Wolf ,,Mrs. Dalloway" näiteks. Kuulevad sama kellalööke ja tunnetavad teineteist. Kui varasemas ühiskonnas olid tähtsad hierarhiad, siis rahvusühiskonnas ei oma see niivõrd suurt tähtsust. Rahvuskollektiividel on kõigil kesksed lood enda kohta. Lugu: Me oleme siin Eestimaal olnud juba viimased 10 000 aastat. Vs Me oleme pidevalt uue...
innustas Underit kirjanduskatsetusi jätkama. Ilmusid tema esimesed eestikeelsed luuletused ajakirjanduses- seda luuletaja enda teadmata. Underi tunnetest räägivad armastusluuletused, mis ilmusid kogus ,,Sinine puri". Esimeseks luulekoguks oli ,,Sonetid". Under kirjutas armastusest häbenemata, sonettides kõneldi noorest naisest, kes valmistub kohtamiseks, kuid ka armukirest ja tunnetest, mida tekitav armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudused ja lähedus (,,Ehtides"). Underi sonett oli emotsionaalne ja sundimatu. Järgmiseks koguks oli ,,Eelõitseng", kus olid tema varasemad, tütarlapselikumad värsid. Seal domineeris veel igatsev meeleolu. Järgmises kogus ,,Sinine puri" kasutas Under värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Kogud ,,Verivalla", ,,Pärisosa" olid ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud. Suure emotsionaalsusega kujutatakse nüüd sõda, mis inimestesse hävitavalt mõjub. Järgmised kaks kogu olid vastandlikud
2. Renessanss (14.-16. Saj) 2.1. Ajastu ja helikeele üldiseloomustus, võrdlus keskaja muus.ga Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muus. hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuus. stiili, vaimulikul muus.l kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuus. vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja-Itaalia) ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muus.line renessanss on seotud peamiselt Mad.maadega, räägitakse sageli ka Mad.maade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj s...
Kujundlikud võtted ja mudelid püsivad Kujundlik kõne on mitmetähenduslik Sarnaselt kõnekujundile ei taandu ilukirjanduslik teos ainult ühele tasandile, see esitab mitmetähenduslikku suhtlust. Seega saame järeldada, et nagu kujundit saab ka teost mitmel tasemel mõista, ühest teosest on võimalik välja lugeda mitmeid ideid. Samas ei saa välisatada, et mõni idee on teistest eelistatavam. Lüürika ood, sonett, eleegia, hümn, haiku jne väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik sisemine enesevaatlus jne. ,,Mina" avamine. Eepika eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt jne keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Eepikat huvitab objektiivne ,,teise" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika tragöödia, draama, komöödia, stsenaarium jne tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog
· mitmeplaaniline ristriimideks (abab). · karakterikoomika tegevustik täisriim täielik häälikute koomikavõte, mis põhineb · keerukas sündmustik kokkukõla (maid-said); tegelaskuju naljakal, · probleemirohkus irdriim häälikute osaline veidral välimusel ja kõnel · arvukas tegelaskond kokkukõla (lint-kink). · Eduard Vilde ,,Pisuhänd" · pika ajavahemiku sonett 13. saj Itaalias tragöödia kurbmäng, kujutamine loodud luulezanr kurva sisuga näidend · Tammsaare ,,Tõde ja · 14 värsirida · õilsatel eesmärkidel õigus", Albert Kivikas · itaalia ja prantsue soneti tegutsev kangelane satub ,,Nimed marmortahvlil" värsid jagunevad stroofidesse väljapääsmatusse olukorda
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan ,,Trooja romaan"), Chretien de Troyes (nimekaim prantsuse truväär), Wolfram von Eschenbach (saksa laulik, ,,Parziwal"), Gottfried von Strassburg(saksa laulik,
ei pälvita mitte kergluse, vaid inimese kogu tuuma eest. Ärgem kandkem oma silmis seda 4 Vrdl Ben Jonson, The Sad Shepherd, III, v, 911: "But you must wait occasions, and obey them; / Sail in an Egg- shell, make a Straw your Mast, / A Cobweb all your Cloth, and pass unseen." "Aga te peate juhuseid otsima ja kasutama;/ seilama munakoores, võtma mastiks õlekõrre, / ja kanga asemele ämblikuvõrgu, ja nähtamatult läbi lipsama." Tlk. 5 W. Shakespeare, Sonett 25. Tlk. H. Rajamets. W. Shakespeare, Kogutud teosed, kd 7. Tallinn, 1975, lk 497. Originaali "valiant" on Emersonil asendatud sõnaga "valiant" sestap ka tõlkepretsedendis on "hall väejuht" asendatud "suure väejuhiga". Tlk. lapsikut uhkuseasja, vaid kõige rangemat tuumakust; lähenegem oma sõbrale söaka usuga tema südame ustavusse, ta alustugede kummutamatusse toekusse. Selle teema ahvatlusele on võimatu vastu panna, ja seetõttu jätan veidikeseks kõrvale
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline,
Kirjandusajaloo eksam. Del I Ni alla kommer att behöva ha särskilt god kännedom om utdraget ur "Frithiofs saga" av Tegnér som fanns med i kurslitteraturen. Skrivningen innehåller - 3 st. essäfrågor där längre svar förväntas, - ett antal frågor om begreppsdefinitioner, författarnamn och verktitlar (med olika många poäng beroende på hur mycket ni förväntas veta), - några utdrag ur texter som ni har läst och förväntas känna igen samt en lite svårare uppgift i anslutning till detta - ett antal uppgifter om tidigare okända texter. En sådan text förväntas ni kunna placera in i en litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, al...
Üheaegselt ,,Sõnadeta romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem. Sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond võttis selle oma lipukirjaks. Rimbaud kirjutas mõned enda varajased luuletused traditsioonilises vormis. Neiski oli kujundipeenust, mis lubas aimata luuletajaannet. 1871. aasta luuletustes ,,Jeanne-Marie käed" ja ,,Taas tuleb rahvas Pariisi" imetles ta kommunaaride üritust. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat. ,,Mu boheem" ja ,,Purjus paat" kätkevad ootamatut värskust, noort vabadusejanu ja elutäiuse ootust. Sonetis ,,Vokaalid" viitas ta sümbolivõimalustele keeles ja selle üksustes enestes. Mõjukaimaks teoseks kujunes ,,Illuminatsioonid" (,,Valgustused"), mis oli peaasjalikult kirjutatud rütmilises proosas. S-o muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis oma filosoofias
Üheaegselt ,,Sõnadeta romanssidega" kirjutas manifestliku luuletuse ,,Luulekunst", mis ilmus tunduvalt hiljem. Sümbolistidest luuletajate noorem põlvkond võttis selle oma lipukirjaks. Rimbaud kirjutas mõned enda varajased luuletused traditsioonilises vormis. Neiski oli kujundipeenust, mis lubas aimata luuletajaannet. 1871. aasta luuletustes ,,Jeanne-Marie käed" ja ,,Taas tuleb rahvas Pariisi" imetles ta kommunaaride üritust. Sonett ,,Magaja orus" peegeldab sõja ja vägivalla traagikat. ,,Mu boheem" ja ,,Purjus paat" kätkevad ootamatut värskust, noort vabadusejanu ja elutäiuse ootust. Sonetis ,,Vokaalid" viitas ta sümbolivõimalustele keeles ja selle üksustes enestes. Mõjukaimaks teoseks kujunes ,,Illuminatsioonid" (,,Valgustused"), mis oli peaasjalikult kirjutatud rütmilises proosas. S-o muljete, assotsiatsioonide, nägemuste ja sümbolite keeruline kogum, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
