Tragöödia tunnused. Dramaatika mõisted: reisikiri, monoloog, dialoog, vaatus, stseen, remark, remark, repliik. Intriigi olemus. repliik, Kirjandusteose dramatiseering. Lavastus ja romaan, selle valmimine. sonett, stroof, Filmikunsti väljendusvahendid: pilt ja sõna, stseen, kaader filmis. Kirjandusteose ekraniseering. tragöödia, ulmeromaan, vabavärss
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.........................................................................................................................
armastatu surma. Petrarca teos on Dante omast mahukam. Võrreldes Dante Beatrice'i kujutamisega kirjeldab Petrarca Laurat reaalsema ja maisemana kirjeldab ta välimust ja maist ilu eri sümbolite ja mütoloogiliste vihjete abil. Peamotiivid Petrarca loomingus on Laura eluajal: kahtlustab oma armastuse liigset maisust, vastuarmastuse puudumine. Uue maheda stiili viljelejad armastasid soneti vormi, eriti kuulsaks selles sai just Petrarca. Petrarcal oli oma soneti vorm: abba abba cdc dcd. Sonett oli tekkimisest alates armastusluule vorm. Petrarca mõjutas kogu ülejäänud renessanssiajastut vormipeenuse, platoonilise armastuse idee koos melanhoolia, igatsuse ja tundelisusega. Kõik edasised tähtsamad Itaalia kirjanikud 15.16.saj olid petrarkistid. ,,Saladus" (,,Secretum") vaidleb püha Augustinusega, kes väidab et iga maine kirg ja armastus on patune. Petrarca arvab
Ainult oma riimiskeemi poolest erineb oktaavist sitsiliaan ABABABAB. o Rondell: 13- või 14-realine vanaprantsuse luuletusvorm kahe riimiga, jaguneb 3 stroofiks (4+4+5 või 4+4+6) o Rondoo: vanaprantsuse luuletusvorm, mis koosneb tavaliselt 12-15 värsist, mida seob 2 riimi. Tüübid Levinuim on 15-realine ja kolmeks salmiks jagunev lihtrondoo Lühirondoo koosneb 12 värsist, jaguneb 3 salmiks o Sestiin: sekstett riimiskeemiga AbAbCC, viisikjamb o Sonett: soneti kõige ürgsemaks ning iseloomulikumaks tunnuseks on koosnemine kahesugustest stroofidest, algselt oktetist ja sekstetist. Juba päris varakult jagunes soneti oktett kaheks katrääniks või neljaks distihhoniks, kuid soneti tavalisimaks vormeliks jääb ikkagi 4+4+3+3. juba 13. sajandil tunti Itaalias nn sabaga sonetti, milles kahele tertsetile järgnes üks eraldi seisev rida või kolmas tertsett. Peata sonetis jäeti
Tema jaoks muutub Laura pärast surma pühakuks. Ta hülgas oma loomingust müstika ja ülepaisutatud allegooria ning abstraktsuse. Selle asemel toob ta sisse reaalse ja maise armastuse käsitluse. Talle on veel iseloomulik vormi täiuslikkus, mis teeb temast tänapäeva kirjanikele iidoli. Ta arendas välja eraldi žanrina soneti. Kui enne teda olid kõik luuletused muusika saatel, siis tema kaotas muusika taustal. Ta on Itaalia soneti looja. Itaalia sonett on 4+4+3+3 realine. Esimeses 8-s reas arendab ta teemat ja viimases 6-s püstitab sügavama mõtte ja loob kokkuvõtte. 13. Renessansi kirjandus. Giovanni Boccaccio Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti
alates 1630. aastast Rostocki ülikoolis. Rostockis pühendus R. Brockmann eelkõige teoloogiaõpinguile.1633 sai R. Brockmann kutse tulla Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Kuna Saksamaa olud olid Kolmekümneaastase sõja tõttu keerulised ning Tallinnas ootas ees Rostocki linnakoolist tuttav H. Vulpius, saabuski R. Brockmann 1634. aasta kevadel Tallinnasse. Juunis 1634 asus ta pidulikult uuele ametikohale. Saksakeelses luules enim kasutust leindud sonett, aleksandriin, mitmed trohheilised ja jambilised värsivormid. Tundis Opitzi reegleid. Flemingi eeskujul kirjutab ka sonette. Timotheus Polus(1599-1642) sündis Saksamaal. Ta õppis esmalt Halles Sigismund Eveniuse käe all, 1610. aastal immatrikuleeriti ta Leipzigi ülikooli. Märtsis 1628 valiti ta Tallinna (Reval) linnakooli õpetajaks; alates gümnaasiumi rajamisest 1631. aastal kuni oma surmani 1642 töötas T. Polus Tallinna gümnaasiumi poeetikaprofessorina
Celestina on kupeldaja, tema suhu paneb autor pikad monoloogid. Teose keskpaigas Celestina tapetakse. Loodus ongi jumal. Kokkuvõttes pole see lõbus lugu, võib isegi öelda, et tragöödia. Calisto maksab Celestinale Melifeaga kokkusaamiste eest. Kohtumised ei lähe enam nii hästi. On tõlgitud ka väiksematesse keeltesse. Renessansi lüüriline luule Kõige tugevam on Itaalia mõju. Petrarca 14.sajandil, mõju tuli juba Dantest, Boccacio. Uued vormid: sonett (renessansi tunnuseks) Ekloogid ja kantsoonid on suuremad zanrid. Väljendub kõrge, üleva luule püüdlus. Keskaegsed kantsoonid-ekloogid on palju lühemad, renessansis on pikemad. Pöörang Hispaanias algab enam-vähem ühe raamatuga. 1543. Sellesse raamatusse kuulub kahe luuletaja looming Garcilaso de la Vega ja Juan Boscan. Hispaanias kõige varem väljaspool Itaaliat toimub renessansilik pööre. Garcilaso de la Vega eluiga oli üsna lühike (1501-1536) Oli pärit Toledo aadliperekonnast
1913 kaks novellikogu ,,Liivakell" ja ,,Õhtu taevas" · 1914--1925: kõrgperiood. novellid, uus-romantism. 1915 romaan ,,Felix Ormuson" impressionistlik romaan, kirjutatud päeviku vormis. 1917 ilmub novellikogu ,,Saatus", selles kogus on ka novell ,,Popi ja Huhuu". 1917/19 ,,Inimese vari" 1920 ilmub novellikogu ,,Raskuse vaim" ja 1925 ,,Hingede rändamine" Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks, on ka öelnud, et novell on sonett proosas. · 1925--1971: psühholoogiline realism. 1937 ilmub tema teine romaan ,,Väike Illimar" lapsepõlve mälestused. Kirjutas ka palju reisikirjasid (reisiraamatud "Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja- Aafrika" III, 19281930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939). Tuglase novelle · Novell "Popi ja Huhuu"Novellis nähtub taotlus anda välisele realistlikule pildistikule teine, sügavam plaan. Täpselt on joonistatud hiliskeskaegse maja interjöör, kus jäävad
Viimased 7 aastat oli seal. Loomingu suhtes oli väga enesekriitiline, kõigepealt liikus tuttavate ringis käsikirjaline luulekogu, seal tema enda poolt valitud pseudonüüm, Maria Maarjamaa. 1917 26 Siuru rühmituses olles ilmuvadki sonetid, tuhandelises tiraazis ja kohe ka teine trükk. 1918 veel kaks kogu ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Misasi on sonett? Koosneb 14 luulereast, igas reas on 11 silpi, seega peab olema 154 silpi. Silbid ei ole ka ükskõik kuidas, vaid peavad olema kindlasti riimitud. Kõigepealt on 2 nelikut ehk katrääni, abba, abba. Siis on 2 kolmikut ehk tertsetti, cdc, dcd. Kõigepealt süliriim, siis ristriim. See on klassikaline sonett. On ka Shakespeare sonett, temal on kolm katrääni + üks tertsett. Nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab helisema. Hästi nõudlik värsivorm. Eesti keeles kirjutanud
inimene suurlinnas, samal ajal on selles suurlinnas vaev ja rõõm, anonüümsus. Eraldi teema on kahtlemata armastusluule, saab tuntuks ka oma erootiliste luuletustega. Mustale Veenusele pühendatud. Peamine sõnum on see, et inimesele jäävad ideaalid kättesaamatuks. Elu lilled on kurjad lilled, sest elus on nii palju kaduvust ja surma, tema tunnetab, et kõikjal on kurjuse kohalolek. ,,Raibe" paljude arvates maailma ilusaim armastusluuletus. ,,Kass" sonett. Pühendatud Mustale Veenusele. ,,Spliin" ängistus, tunne, et midagi on hingel, mis teeb haiget, ei oska täpselt sõnastada, mis see on. ,,Kell" inimese elu on väga vajalik, eriti aeg selles. ,,Ühele tänaval möödunud naisele" minategelane näeb ilusat naist, mustas, kannab leina. Sonett on. Imetleb seda naist."Litaaniad saatanale" Jumala ükskõiksus. ,,Kain ja Abel" kadedus. Tõlkis Poe novelle ja Poe sai kuulsaks Euroopas enne kui oma kodumaal Ameerikas. 6. G
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
"Kalevipoeg") 2. Muinasjutt- "Seitse 2. Värssromaan- 2. Ood- Kristjan Jaak 2. Tragöödia- pöialpoissi ja lumivalgeke" Puskin Peterson "Kuu" Sheakespeare "Vaskratsanik" "Romeo ja Julia" 3. Naljandid ia muistendid- 3. Ballaad- O. 3. Sonett (14 rida)- 3. Draama- A. Leida Tigane "Peremees ja Masing "Päts"; M. Marie Under "Sinine Kitzberg "Libahunt" sulane" Under "Rändav järv" terrass" 4. Följeton 4. Valm - M. Under 4. Haiku- Jaan 4. Jant- O. Luts "Lapse hukkaja" Kaplinski "Säärane mulk" 5. Anekdoot 5. Poeem 5
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E
Projektitöö planeerimise faasis teavitavad kõik rühmad õpetajat oma liikmete vastutusaladest: kes vormistab loovtöö kirjalikult õpetaja jaoks, kes sõnastab ja esitab zanritutvustuse, kes esitab/esitavad loovtöö, kes kujundab heli- või visuaalse tausta. Projekti ajaliselt planeerides tuleks nõuda, et loovtöö laekuks õpetajale kirjalikult vähemalt päev enne klassis ette kandmise tähtaega. Loovtöö zanriteks võiks pakkuda näiteks järgmisi: sonett, ballaad, muistend, muinasjutt, I vaatus komöödiast, viimane vaatus tragöödiast, novell, õudusjutt, katkend detektiiv- või kriminaalromaanist, ulmejutt, valm jne. Projektitöö puhul on õpilastel kohustus oma tööprotsessi reflekteerida, soovitavalt kirjalikus vormis. Kindlasti tuleb rühmasiseselt jälgida, et kõik saaksid anda oma panuse. Uurimistööst III kooliastmel Uurimistöö on aeganõudev, kuid arendav meetod, mis võimaldab eriti põhjalikku
,,Luule", lisaks on tema luulet ilmunud ,,Väikese luuleraamatu" sarjas (1984). Tähelepanuväärne on, et lisaks loomingule tegeles Alliksaar ka noorte kirjandushuviliste harimise ning arendamisega. Tartus Wemeri kohvikus hakkasid koos käima noored kultuurihuvilised, toonased üliõpilased, nagu P.-E. Rummo, J. Kaplinski ja M. Unt. Alliksaare loomingus eristatakse kolme perioodi: klassikaline vormipuhas, peamine zanr itaalia sonett, teemadeks ilu, luule, kunst eksperimenteerimine 60-ndate alguses, Alliksaare luule muutub aforistlikuks (mõtteterad), improviseerib palju, pole selgelt ülesehitust periood enne surma pöördub tagasi sümbolismi juurde, filosoofiline, nukker Alliksaare luulet on iseloomustatud kui mõttemängu: tema mõtted voogavad assotsiatiivselt (sidestuvalt) ning häälikukorduste ja kombinatsioonide eesmärk on tunnetada keeles peituvaid mõtete väljendamise võimalusi
· Müsteerium vaimulik näidend · Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. · Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. · Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. · Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne.
· Proosa levinuim keelekasutamise vorm. Proosavormi kasutatakse kirjanduses, ajakirjanduses, entsüklopeediates, filmides, filosoofias ja paljudes muudes kommunikatsioonivormides. Eesti keeles kasutatakse sõna "proosa" tihtipeale ka ilukirjanduse tähenduses. · Madrigal - (itaalia sõnast madrigale 'emakeelne laul') on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus. · Sonett - (itaalia sõnast sonetto 'lauluke') on luulevorm, mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest. Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks. Sonetil on 14 värsirida. Sonetivormil on ranged reeglid. Värsiread paigutuvad stroofidesse. · Rüütliromaan värsivormis teos, mis rääkis vapratest rüütlitest jne. · Kantsoon (itaalia k canzon 'laul') on vana prantsuse ja itaalia luulezanr, lembelaul, mis
Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirj...
rahvasterändamine - põhiliselt germaani (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid), aga ka türgi (hunnid) jt hõimude ulatuslik ümberasumine antiikaja lõpul ja keskaja alguses (375. a - VI saj). Pidev surve Rooma keisririigi (eelkõige Lääne-Rooma) piiridele tõi kaasa keisrivõimu nõrgenemise ning germaanlaste riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused
Portugali naasis ta umbes 1570. aastal. Ta kirjutas sonette, oode ja laule. Tema peateos "Lusiaadid", mis ilmus 1572. aastal, räägib värsseepose vormis portugallaste avastus- ja vallutusretkedest. Tema surmapäev 10. juuni on Portugali rahvuspüha. Tähtsaim Portugali kirjandusauhind, Prémio Camões, on tema järgi nime saanud. Teosed eesti keeles: Renessansi kirjanduse antoloogia, Eesti Raamat, Tallinn 1984: katkend eepose "Lusiaadid" kuuendast laulust (lk 239245) ja Sonett (lk 246), portugali keelest tõlkinud Ain Kaalep; Villem Alttoa kommentaarid lk 664665 "Lusiaadid": oktaave teisest laulust. Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna: Enn Vetemaa Looming 2002, nr 6, lk 879882 201 José Saramago José de Sousa Saramago (sündinud 16. novembril 1922) on portugali kirjanik ja ajakirjanik. 1998
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
