LEV TOLSTOI 1828 1910 Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võ...
umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. · Kirikukantaat 17 saj, Saksamaa · Oratoorium 1907, Eestis · Ooper Vanakreeka ajal · Ballett 16 saj, Itaalias ja Prantsusmaal · Kontsert 18 saj · Concerto grosso barokkajastu, Itaalia · Süit 14 saj · Passioon Kristuse ajastu · Kammermuusika · Keelpillikvartett 18 saj · Sonaat Itaalia, 16 saj · Sümfoonia 18 saj, Viini klassikalise koolkonna loomingus 7. Nimeta järgnevate heliteoste autor ja zanr. 1) ,,Võluflööt" W.A Mozart laulumäng. 2) ,,Veemuusika" G.F.Handel , Zanr: Inglise oratoorium 3) ,,O Euchari" H.Bingenist 4) ,,Orfeus ja Euridike" CIW.von Gluck ooper 5) ,,Dido ja Aeneas" H.Puncell ooper 6) ,,Boolero" M.raveli -ballet 7) ,,Peer Gynt" Edvard Grieg 8) ,,Aida" -G.Verdi- ooper 9) ,,Slaavi tantsud" A
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...
Barokk Tekkis17-18saj.portugali keelest(lopergune pärl),ülepaisutatus,kirg,liikuvus,dünaamilisus,rahutus.arhitektuur-ümar,ovaalsed vormid, suured lossid,luksus,balleed.maalikunst-eelistati ajaloolist,mütoloogilist teemat,oluline oli protreezanr,dekoratiivplastika.suklptuur- dekoratiivplastika,hoonete,interjööri,parkide kaunistamiseks.saab alguse ooper.varasema polüfooni asemele monoodia-stiil mis väje ndub1ehäälses meloodias.generaalbass-muusikat pidelavt saatev bassihääl.intermeedium-vahemäng ooperis,opera seria-it stiilis tõsi ne ooper.kantaat:pikem,arendatud,aaria/duett,1ele solistile;mitmeosaline pidulik/eepilise loominguga teos solistidele,koorile või ork estrile.oratoorium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud.passion-heliteos koorile,vokaalsolistidele,orkestrile,mis jutustab kristuse ka nnatustest(bach,Schuite).sonaat-instrumentaalteos,koosneb mitmest eri karakteriga lõigust(A.Corelli)...
Barokiajastu muusika kas vaimulik või ilmalik? Barokk tuleb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab lopergust pärli. Barokiajastu muusikas tekkisid uued zanrid nagu ooper, oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso ning fuuga. Barokkmuusika eesmärk oli mõjutada publikut emotsionaalselt, nt. kurva teose korral oli eesmärk publik nutma ajada. Muusikateostes puudus sisemine areng, mis tähendas seda, et emotsionaalsus pidi püsima heliteose algusest kuni lõpuni välja. Lühidalt saab barokiajastut iseloomustada: kummaline, teatraalne, liialdav, dünaamiline ning rahutu. Barokiajastu kõige tähelepanuväärsemad meistrid olid Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Oma muusikalise hariduse pärisid nad kirikust, mis oli ilmselt ka nende edaspidise loomingu aluseks. Bach ja Händel ei olnud üksteist kunagi kohanud, kuid muusikaajaloos võrreldakse neid tihti, kuna mõlemad on...
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSEKS 10. klass Barokk 1. Millal oli barokk muusikas (sajandid)? 2. Milline maa on baroki sünnimaa? 3. Nimeta mõned märksõnad, mis iseloomustavad barokk-kunsti üldiselt! 4. Mis seatakse barokk-muusikas muusika/helide eesmärgiks? 5. Kui renessansi-ajastul valitses polüfooniline kirjaviis, siis milline stiil saab barokk-muusikas peamiseks ning milles see seisneb? (Monoodia, täpsemalt saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika zanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika zanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioo...
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19
käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline,
Ludvig van Beethoven 1770-1827 Tema motoks oli: "Läbi võitluse võidule." Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus ja eetilised tõekspidamised. Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vang...
Ta saavutas aastal 1990 kolmanda preemia Eesti puhkpillimängijate konkursil Tallinnas, aastal 1996 võitis ta esimese preemia ja publikupreemia Eesti noorte interpreetide konkursil ,,Con Brio". Ta on töötanud saksofoniõpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Sibeliuse Gümnaasiumis Helsingis. Alates aastast 1999 on ta saksofonikvarteti Saxest liige ja muusikaline juhendaja, Saxest oli varem tuntud kui Sax Quatuor. Esitlusele tulid H. Kareva sonaat nr. 2 ,,Värvilised vahtralehed" Allegro assai- Larghetto molto tranquillo-Giocoso vivacissimo, A. Vivaldi kontsert Allegro-Largo- Presto, F. Chopini ballaad f-moll nr. 4, J. Massenete La Folia ja Meditatsioon. Kontserdil esitatud muusika ei kuulunud kindlalt minu igapäevase muusika valiku hulka, kuid hea oli vahelduseks kuulata midagi selle sarnast. Kahjuks pole ma ise suurem saksofoni muusika austaja ja ei oska seda eriti kommenteerida, kuid see,
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse ala...
käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline,
Nii kujuneski hilisbarokile tüüpiline itaalia orkester, milles juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel mitme pillliga tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. Sonaat ei kujutanud endast sialgu mingi kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteos, mis koosnes algul mitmest erineva karakteriga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla kiriku- ja kammerkmuusikateos. 1700.aasta paiku kujunes välja 2 põhilist sonaaditüüpi: 1) kirikusonaat koosnes tvl 4-st osast: aegl-kiire-aegl-kiire; 2) kammersonaat koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Selget vahet mõlema sonaaditüübi vahel siiski pole. Kõrvuti sonaatidega kirjutati variatsioonitsükleid, mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (basso ostinato)
Ta ei pidanud kinni Wiecki plaanipärasest süsteemist ja tagajärjeks oli käevigastus, mis purustas alatiseks lootused pianistikarjäärile. Tänu sellele puhkes aga õitsele Schumanni komponistianne ja sajandi 30-ndad aastad said ta loomingu esimeseks õitseajaks. Puhanguliselt töötava helilooja armastatuimaks instrumendiks oli klaver ja see loominguperiood andiski klaveriteoseid. "Liblikad" (1831) , "Sümfoonilised etüüdid" (1834), "Karneval" (1835) , sonaat fis-moll (1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (1837) , "Fantaasiapalad" (1837) , "Lastestseenid" (1838), "Kreysleriana" (1838) , "Viini karneval" (1839) jt. on tema tähtsaimad klaveriteosed sellest ajast. Samal ajal sai alguse ka Schumanni muusikakriitiline tegevus. Noore, senitundmatu kriitiku esimene artikkel aastast 1831 oli pühendatud noorele, samuti tundmatule heliloojale Chopinile, kelles ta nägi muusikageeniust. Et veelgi resoluutsemalt võidelda
) · 16 poloneesi o polonees As-duur · 21 nokturni o nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur · 26 prelüüdi o Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" · 27 etüüdi o Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") · 4 eksprompti · 4 ballaadi Suurvormid 3 klaverisonaati o sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") · 4 skertsot · Fantaasia f-moll · 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile o klaverikontsert nr. 1 e-moll 7 o sonaat tsellole ja klaverile Klaver kui kutsumus Helilooja kutsumuseks oli klaver. Peale klaveriteoste on ta loonud umbes 20 soololaulu, ühe klaveritrio ja mõned teosed tsellole.
et täiustada muusikalist helipilti ning tema kõla. See muusika on fantaasiarikas ja täis üllatusi. Kõikjalt kõlab vastu optimism, elujaotus, elujanu. Vivaldi valdas täiesti orkestrikunsti. Tundis täpselt kõikide pillide omadusi ja tämbreid. Et ta ise oli viiuli virtuoos, on loomulikult just väga palju teoseid viiulile (tema poolt kirjutatud). Loomingu nimekirjas seisab: 344 soolokontserti, erinevatele soolopillidele, 61 sümfooniat, 23 kammerkontserti, 93 sonaati ja trio-sonaati. Sonaat oli algselt mistahes soolopala mõnele pillile. Trio-sonaat - 3 soolopilli, teos. Vivaldi vokaalimuusika jääb siiski tagaplaaniline, aga see on arvukas. 38 vaimulikku kantaati, 3 oratooriumi, 12 motetti. Tal on isegi 46 ilmalikku ooperit. Vivaldi oli esimene helilooja, kes tõi muusikasse programmilisuse. See tähendab, andis teostele iseloomustava pealkirja. Maailma kuulus, 4 osast koosnev tsükkel "Aastaajad". Populaarsed
1.Kontsertstiil- 2.Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis 3.Primadonna- sopran ooperis 4.Kantaat- koosnes kahest/kolmest retsitatiivi aariapaarist, sarnanes väikese ooperistseeniga 5.Passioon- heliteos koorile,vokaalsolistidele ja orkestrile, mis jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Tekkis 17.saj Roomas 6.Sonaat- ansamblile loodud teos (instrumendid) 7.Tempereeritud klaviir(häälestus)- Uus häälestussüsteem,mis kuj 18saj I poolel. 12-tooniline helisüsteem(12 võrdset pooltooni ühes oktavis)jaotatud võrdseteks pooltoonideks.( Klaviir ehk klaverikoondis on muusikas üks partituuri erivorme, orkestriteose transkriptsioon klaverile.) 8.Courante-3-osaline süidi tants 9.Klaviirimuusika- barokiajal klahvpillidele kirjutatud muusika 10.Afetiõpetus- õpetus inimese tundeseisundist 11.Monoodia- stiil,mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, kaasas harmooniaseade 12.Generaalbass- muusikat pidevalt saatev bassihääl,mille...
sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W.Shakespeare "Kaheteistkümnes öö"(1909) ; "Torm" (1925) kammermuusika: keelpillikvartett, B-duur(1889) ; sonaat viilile ja klaverile, E-duur(1915) klaveriteosed: kuus impromti(1893) ; klaverisonaat, f-duur(1893) kooriteosed ja kantaadid: "Jäägrimarss"(1917) ; "Oma maa"(1918) ; "Hümn"(1925) lauluhäälele ja orkestrile: 7 Runebergi laulu klaveri saatel(1891) ; "Koselaskujua mõrsjad"(1897) ; "Luonnotar"(1913) soololale klaveri saatel: 5 jõululaulu klaveri saatel(1895-1913)
rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne. Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam. "Öö Madriidis"
94 'Üllatussümfoonia', II osa Andante Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa Allegro Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto Wolfgang Amadeus Mozart - ooper 'Võluflööt', Papageno aaria 'Der Vogelfänger bin ich ja' (Olen linnukaupleja) Wolfgang Amadeus Mozart - ,Reekviem', osa ,Dies irae' (Viha päev) Ludwig van Beethoven - Sonaat nr. 14 ,Kuupaiste', I osa Adagio Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr. 5 'Saatuse', I osa - Allegro con brio Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr. 9, IV osa - lõpukoor 'Ood rõõmule'
moll Agitato”. Algus on ausalt öeldes nii kiire, et mina, kui klaverimuusikast eriti mitte teadev inimene ei saa aru, kuidas inimene suudav nii kiiresti oma sõrmi klaveril liigutada. Loomulikult on see suure töö tulemus. See on hämmastav! Sama kiirelt ning lendlevalt ja võiks öelda, et justkui sillerdavalt mängis Naily ka Franz Schuberti „klaveripala op 2 posth Es-duur”. Üks kiiremaid ja lendlevamaid teoseid oli minu arvates Ludwig van Beethoveni Sonaat klaverile nr 3 op 2 nr 3 C-duur „Allegro assai”. Selle teose vältel kõlab läbi see üks ja sama viis, mis alguses. Teose keskel on väga vaikselt, madalalt ning mulle tundus, et isegi kuidagi kurjakuulutav osa, kuid siis kõlab jälle läbi see alguses mängitud viis. „Allegro assai” jäi mulle ilmselt kogu kontserdi vältel kõlanud paladest kõige paremini meelde. Mina arvan Naily poolt esitatud heliloojate Beethoveni, Schuberti ning Brahmsi loomingutest ainult hästi
Barokk (lopergune pärl portugali keeles) 17-18. sajandi I pool Üldiseloomustus: väliselt toretsev ja elu nautiv ajajärk, kus on ülepaisutatud ja priiskav õukonnaelu. Muusika hakkas tungima haritud kodanike ellu. Kristliku kiriku lõhenemine, tekkis ususõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Elati tänases päevas. Kunst: inimeste tunnete ja kirgede väljendamine Muusika: valitsevateks helilaadideks said duur ja moll. Polüfoonia asemele tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on seotud tihedalt tekstiga. Basso contino- harmooniasaade, kuhu kuuluvad vähemalt kaks pilli: basspill (tsello, fagott, violoon, viola da gamba) ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Kontsert- muusika esitamine peakirikutes, mis näitas linna jõukust ja hiilgust. Selle tõttu muutusid õukonna- ja linnamuusiku staatus tähtsa...
· Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe halistiku vastandamine(toonika ja dominant) Ekspositsioon töötlus repriis Coda Peateema/kõrvalteema teemade korratakse tutvustus, arendamine ekspositsiooni teema erinevad karakteri poolest (helistik) K. Joseph Haydn. Klaverisonaat D-duur, I osa · klaver · rõõmus meeleolu Sonaaditsükklid: 1
Tegutses pianistina juba 9 a publiku ees. 10. Too välja 2 uut nähtust muusikas, millele pani aluse Liszt. Vastus:Liszot oli uuendaja harmoonias,ta kasutas väga julgelt dissonantse.Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte. 11. Nimeta Liszti tuntud muusikateos, mis on seotud Ungariga. Vastus: "Ungari tantsud" 12. Mis olid 2 tähtsamat žanrit Liszti loomingus? Vastus:Ta tõi sünfoonilisse muusikasse uue zanri - üheosaline sümfooniline poeem.Üheosaline sonaat. 13. Mis maa helilooja oli Fryderyk Chopin ja miks ta seal ei elanud? Vastus:Poola helilooja.sest tema maal oli sõda? 14. Mis on tema loomingu peamine žanr? Vastus:Valsid ja prelüüdid.Klaveripalad. 15. Mis on iseloomulik Chopini muusikale? Vastus:Choplini muusikale on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. 16. Nimeta 2 tuntud Chopini teost. Vastus: Soololaul "Soov" ja tema suurim kogumik "24 prelüüdi" 17
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
ei saa selles ansamblis mängida. Meloodiapillideks võisid olla nt viiulid, oboe või plokkflööt. 2)barokkorkester neljahäälne, iseloomulik hilisbarokile, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d) ja vundamendiks basso continuo, mida võidi mängida mitme pilliga. Selline tüüp levis kiiresti üle euroopa ja sellest sai alguse klassikaline sümfooniaorkester. 12) Instrumentaalvormid sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Sonaat mitmeosaline, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaaltoes, algselt erinevatest karakteritest, hiljem aga mitmest iseseivast osast. Kontsert sonaati paralleelvorm, see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. concerto grosso kontserdi erivorm, kus tavalisele barokkork.lisatakse suurem ansambel, suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades
määravaks klassika sai orkestreid ja tellis soolopilliks sai klaver. Sonaadivormil haritud kõrgkodanlus; heliloojatelt teoseid. põhinevad zanrid: elavnes avalik Üha enam tähtsustus sonaat, trio, kontserdielu, vabahelilooja staatus- keelpillikvartett, nooditrükindus, helilooja ei olnud enam instrumentaalkontsert, muusikaajakirjandus. õukonna ega kiriku sümfoonia
Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism jagatakse: 1.Varaklassitsism ca 1770-1800; 2.Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ...
Ferenc Liszt (1811-1886) Anu-Mai Lillo Ferenc Liszt oli ... · ajastu suurimaid pianiste · viljakas helilooja · pedagoog · muusikakirjanik · dirigent · organisaator · kunstilise tõe eest võitleja Liszt oli ... · pikk ja kõhetu · kahvatu näoga · suurte merevee värvi rohekate silmadega · kõnnak oli tal ebakindel · rääkis ta kiiresti ja katkendlikult · arvamust väljendas kindlalt · kirglikult arendas oma mõtteid Lapsepõlv · 1819. aastal viis isa Ferenc'i tuntud Viini klaveripedagoogi Czerni juurde · Czerni ei saanud varjata oma hämmastust, sest noor Liszt mängis lehest võõraid kompositsioone nagu oleks ta neid juba kaua harjutanud · Lisaks sellele oli ta veel suurepärane improvisaator Viinis · Isa oli kogunud väikese rahasuma, et pojale haridust anda · Raha jätkus aga vaevalt elamiseks · Czerni ja Salieri õpetasid noort Liszti te...
Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tsellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." TEOSED klaverile "Klaverikontsert a-moll" klaveritsüklid "Lüürilised palad" ; "Albumilehed" ; "Humoreskid" orkestrile "Sümfoonilised tantsud" ; süit "Holbergi aegadest" keelpilliorkestrile soolopalad ja muud teosed "Pildid rahva elust" ; "Norra tantsud" ; "Pöialpoiste rongkäik" süit " Peer Gynt"
a 1800.Klassitsism on tekkis palju uusi klassikud: J. 40 liikmest koosneva Klassitsism kunstisuund, mis lähtus zanreid. Tähtsaimaks Haydn, W.A. Prantsuse Akadeemia renessansist ja antiikajast. neist oli sümfoonia. Mozart, L.van (PA) Iluideaaliks peeti Vana- Lisaks olid veel Beethoven *Suur Prantsuse Kreeka ja Vana-Rooma klassikaline sonaat, revolutsioon(1789-1794) kunstiteoseid. See ajastu klassikaline oli mõeldud keelpillikvartett, tavainimesele. Kõik oli instrumentaalkontsert lihtne ja selgesti ja ooper. mõistetav. Tähtsaks peeti teadmisi ja haridust. See Nt.W.A.Mozart- on vastand barokile. ,,Reekviem"
ja sütitavamaid lugusid. See 3-osaline süidi komplekt ulatub Sveitsi Orage (tormi) virtuoosusest Michelangelo ja Raphaeli peene ning kujutlusvõimelise kujutletud teosteni. Klaverimuusika Liszti klaveriteoseid jaotatakse tavaliselt kahte kategooriasse. Ühel poolt "originaalteosed", ja teiselt poolt "transkriptsioonid", "parafraasid" või "fantaasiad". Esimese kategooria teosed on ,,Harmonies poétiques et religieuses" (1833) ja klaveri Sonaat b-moll (1853). Liszti transkriptsioonid Schuberti laulest, tema fantaasiad ooperi meloodiatega ja tema klaveriga ettevalmistatud Berliozi ja Beethoveni sümfooniad kuuluvad 2. gruppi. Helilooming Suurem osa Liszti loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost. Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate. Kokkuvõte
* Teosed muutusid keerukamateks, esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi * Musitseerimine muutus kontertlikuks * Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k *Arenes välja barokkajastul, peamiselt J.S Bachi loomingus (,,HTK I") *Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus
KODUTÖÖ VIINI KLASSIKUTEST Koosta 5 küsimust ajastu ja heliloojate kohta 1.Mis aastal sündis Joseph Haydn? 2.Kes oli Beethoveni õpetaja viini klassikutest? 3.Kuidas seostub Eszterhasy õukond Haydniga? 4.Mitme osaline teos on sümfoonia ühele pillile? 5.Mis on kõige põhilisemaks vormiks muusikas klassitsismi ajastul? Haydn 5 fakti elust *Ta oli esimene Viini klassik. *Alustas 30.aastaselt oma karjääri. *Teenis elatist pillitundide andmisega. *Sündis 31.märtsil 1732.aastal. *Haydn õppis toomkoolis ja musitseeris õukonnas. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Tema sümfooniad muutusid 1665.-1775. aastate vahemikus õukondliku meelelahutuse asemel tõsisteks teosteks. *Haydni ,,tormi ja tungi" ajajärku iseloomustab pingestatud väljenduslaad, elakorrapärased vormid ja segased efektid. *Haydn püüdis oma teostega kuulajaid sokeerida. *Romantilise tundelaengu saamiseks kasutab Haydn minoorseid helistikke. *Kasutab oma...
Klassitsism Klassitsismiajastu on saanud oma nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist, parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuri põhimõtteid. Sõna ,,klassikaline" kasutatakse muusika kohta, mis kestab üle oma aja. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Klassitsismiajastut periodiseeritakse järgmiselt: · 1720-1760 eelklassitsism, "sünniaeg" · 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" · 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" · 1810-1830 üleminekuperiood romantismile Klassitsismiajastu muusikas avaldus antiikarhitektuurile omane vormi selgus ja sümmeetria. Barokkmuusika keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmoonia asemel eelistati nüüd lihtsat ja korrapäraselt liigenda...
Kurzreferat Kaisa Parm Ludwig van Beethoven Tartu 2009 Ludwig van Beethoven war ein deutscher Komponist. Er wurde in Bonn geboren am 16. Dezember 1770. Er war in die Familie geboren, wo es wenig Geld. Beethovens Vater war eine Violine-und Klavierlehrer. Ludwig gab sein erstes Konzert wann er war 7 Jahres alt. Nach dem Tod seiner Mutter er studierte Philosophie, Literatur, Französisch, Italienisch und Latein an der Universität Bonn. Blieb er ein guter Freund und spätere Frau Leonore von Breuningi auf. Das Alter von 19 Jahren wurde er zum Leiter für den Hausgebrauch. Er hatte eine Menge Romantik, aber die Musik bleibt der bedeutendste. Unglücklich familiären Beziehungen wurden als die Schaffung ausgedrückt. Er trefft mit Mozart in Wien vor 1787 dann Schrieb er über 50 Bücher i...
Barokk 1637 Veneetsia, Esimene ooperiteater maailmas Mis on ooper? Lavateos, kus tegevustik antakse edasi lauldes. Sünteeskunst, sest seal esine lavakujundus, butafooria. Igal ooperil (lavateosel) on libretto ja libretist Libretto- kirjanduslik, tekstiline materjal Libretist see, kes kirjutab librettot · Primadonna - naispeategelane · Primo nono meespeategelane Ooperis on samuti duetid, tertsetid, kvintetid ... Vaatuste vahel kasutati intermeediumit (näitlejad) ja internetsot (orkester) Numbriooper koosnes muusikaliselt terviklikest numbritest. Oooperi eelkäijad on kindlasti : antiiktragöödia, liturgiline draama ja müsteerium Napoli koolkond, esindaja Alessandro Scarlatti (1600 1625), jagunes 1. Operia seeria, tõsine 2. Opera buffa, koomiline Opera buffas kasutati bel canto stiili, tõlkes ilus stiil. Esimest korda tulevad ka kastraatlauljad(kõige rikkama...
Tihti armus ta oma ooperi tegelastesse ja nii sündiski väga emotsionaalne muusika. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites vokaalne külg. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem zanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Tema 3. esimeses sümfoonias valitsesid lüürilised meeleolud ja 3 viimast on suurte inimlike üldistustega draamad. 4. sümfoonia on pühendatud Nadezda von Meckile. I osa sonaat on allegro vormis. Algab sissejuhatusega, milles on saatuse teema. Peateema on liikumisega, kõrvalteema valslikus rütmis. Töötluses korduvad kirglikud õnnepüüdlused, mille nurjab alati saatus. Järgnevad repriis ja coda. 6. sümfoonia esiettekannet juhatas helilooja nädal aega enne oma surma. Pidas seda oma parimaks teoseks. Kõik osad on traagilised peale II osa. 6. sümfoonia II osa on 3 osalises liitvormis
koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Hilisbarokile kujunes välja neljahäälne itaalia orkester, milles on juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d) ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusel päris mitme pilliga ( tsello, violoon ehk kontrabass, fagott ja mitu harmoonpilli ). Ansamblile loodud teost nimetati tavaliselt sonaadiks. Barokiaegne sonaat nagu ka hilisrenessansi sonata ei kujutanud enesest esialgu mingit kindlat vormi: ta oli lihtsalt instrumentaalteios, mis koosnes algul mitmest erineva karakteiga lõigust, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: 1) kirikusonaat, tavaliselt neljaosaline: aeglane kiire aeglane kiire;
ksülofoni kõvaduses. Ta jätkas oma otsingut uute sonaatide ja juht rütmile järgmise kahe aasta jooksul (1927-8). Sarnased ametlikud skeemid, koos intensiivselt töötanud Kontrapunktiga , kasutas ta Klaveri kontsert Nr.2 (1931) ja Keelpilli kvarteti Nr.5-s (1934), kuigi Bartóki harmoonia oli muutumas diatoonsemaks. Muusika süvenedes kromantismi, hakkas ta kirjutama suuremalt jaolt tonaalset muusikat, mis on fundamentaalaladest mõeldud keelpillidele, löökriistadele, Celestale (1936) ja Sonaat Kahele Klaverile ja löökpillile (1937), mõlemad kirjutati esitamiseks Sveitsis, ajal kui poliitiline olukord Ungaris kasvas ebasümpaatseks. Sajandi algupoole esteetikas olid küllalt olulisel kohal Béla Bartóki vaated muusika rahvuslikkusele. Tänu soome-ugri hõimuliikumisele olid tollases Eestis kultuurikontaktid Ungariga tugevamad kui teiste Kesk-Euroopa maadega ning Bartóki 50. juubeli puhul 1931. aastal ilmus muusikalehes, tõenäoliselt tollase toimetaja Riho Pätsi sulest, teda
klaverimängustiil- uue aastad"; * ,,Dante- orkstraalne kõla muusika sümfoonia"; klaverimuusikas. eest * Klaveri- *Uue zanri looja- võitlejate sonaat * Sümfooni- sümfooniline poeem. ühingu. h-moll line * Programmilise * kapell- muusika: 1 muusika pooldaja. meister sümf. poeem
Klassitsism- kunst, mis kestab üle oma aja. 1. Valgusajastu 2. Klassitsism väärtustab antiik maailma. 3. Uued žanrid: sonaat, sümfoonia, instrumentaal kontsert. SOOLOLAUL kui žarn. 4. I korda ülekaalus ilmalik, instrumentaal ja homofooniline muusika. 5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette
IGOR STRAVINSKI (1882-1971) Väheseid, kes omam 3 riigi kodakondsust: Vene, US, Pr. Siiski loetakse USA heliloojaks, sest suurem osa loomingust valmib seal, sünd peterburi lähistel, muusikalise andekuse pärib isalt, kes oli niemkas solist peterburi Maria teatris. Hariduse omandas eraviisiliselt. Ema soovitusel lõpetab peterburi ük-s õigusteaduskonna. Muusikaalaseid õpnguid juhendab N. Rimski-Korsakov. Kuni Am perioodini tunti teda kui Vene heliloojat. 1917 rev ajal viibis Pr-l, samal ajal oli teine elemine sveitsis. 1939 Usasse, põhj: soov vabaneda vana maailma taagast: 2 viimase a jooksul mattis naise, tütre, ema ja lähenev Iims. Usasse elulõpuni. LOOMING: jaguneb 3 perioodi. 1. Vene periood: -1923. valmib tuntud teos "Pulm", see ühendas kantaadi, pantomiimi, ürgsed Vene kombed. 2. Neoklassitsistlik 1953. 3. Dodekafooniline- kogu perioodi iseloomustab tavapäraste zanrite puudumine. Helitööte nimikiri sulgub 150 tööga. Vokaalsümf. on tu...
Monu ment Budapestis Ferenc Liszt (1811- 1886) Ferenc Liszt oli kõigi aegade suurimaid klaverikunstnikke. " ... kelle endale kui kodumaale kuuluvuse üle vaidlevad kolm suurt maad- Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa" (Heine). Ungari oli Liszti sünnimaa. Tema isa oli vürst Esterhazy teenistuses. Isa oli rentmeister- maavalitseja, maade ülevaataja, kelle ülesandeks oli korras hoida vürst Esterhazy maavaldusi. Samuti oli väga muusikalembene, kellelt sai Ferenc ka esimesed klaverimänguoskuse õpetused. 8.- 9. aastaselt valmisid esimesed kompositsioonid. Ungaris toimus ka üheksa- aastaselt juba tema esimene kontserditurnee. Ungari rahvamuusika, eriti aga Ungari mustlaste muusika omapärased rütmid ja viisikäänud tõid Liszti loomingusse rahvuslikku omapära. Liszt õppis algul Viinis ja 1823. aastast alates Pariisis. Kõige kauem tegutses Lizst Saksamaal-...
kodumaasse ja rahvakunstisse, Norra looduse karske ja kirgas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm lõbusate mäevaimude ja trollidega. Griegi loomingus kohtame harva kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlavad Griegi muusikas lihtsad rahvalaulu -või tantsuviisid. Suurteoseid lõi Grieg harva, kuid nende seas on sellised üldtuntud poeetilised teosed, nagu klaverikontsert (a -moll), klaverisonaat, sonaat tšellole ja klaverile ning 3 sonaati viiulile ja klaverile. Erilise kuulsuse saavutas Grieg muusikaga Ibseni draamale "Peer Gynt." Peer Gynt Hommikumeeleolu Ase surm Mäekuninga koopas Solveigi laul Peer Gynt Peer Gynt on kunagise rikka ja austatud mehe Jon Gynti poeg. Jon Gyntist sai aga joodik ning ta kaotas kogu oma raha, jättes Peeri ja ta ema Åse vaesusse. Peer tahab taastada selle, mis isa hävitas, kuid raiskab aja hoopis
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema
Liszt on viibinud 1842
tartuülikoolis 2 menukat kontserti.
1875 Budapest, Liszti konservatoorium. (rajas muusikaakadeemia)
LOOMING: Kirjutanud kokku umb. 700 teost. Enamik teostest on programmilised
(mingi sisuga)Esiplaanil on klaverimuusika. Temast algab uusajajärk pianismis -
ta lõi uue klaverimängu stiili - alates temast üritati klaveril jäljendada
orkestril. (Tema klaver kõlab nagu orkester , sest ta üritab seda mängida nii
võimsalt)
Klaveri kirjutanud:
< Klaveri sonaat h-moll
< Etüüdid (sõrmetehnika harjutus, hästi kiire)
< 2 klaverikontserti
< Klaveripaladetsüklid (väiksemad palad koondatud ühte)
< Nokturn (KT's sees ) (Öömuusika - lüüriline ja rahulik)
< Rapsoodia (rahvaviisidel põhinev fantaasia)
KUULAMINE :!!! Liszti Ungari rapsoodia nr.2 d-moll !!!
Tsaardas on Ungari rahvatants !! (kõrtsitants)
KUULAMINE: nokturn ''Armuunelm''
Esimesed kaks on vastandid ja peegeldavad väga täpselt Beethoveni vastandlikku sisemaailma. Tähtsus: Beethoven juhatab muusikaajaloos sisse romantismiajastu ta võtab kokku klassitsismi ja loob romantismi põhiideed. Lõi uusi zanreid, mille vormikäsitluses järgiti ka hilisemas romantismis Beethovenit. Lõhkus klassitsismi põhivormid ja uuendas klassitsismis põhilist tähtsust omavaid zanre põhjalikult s.h. sonaat ja sümfoonia. IX sajandit võib nimetada Beethoveni sajandiks.
Klassitsismiaegne kunst Eestis Klassitsism On 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsis...
Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus (sissejuhatus ei pea olema) ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
