FRANZ SCHUBER (Austria 1797-1828) Sündis Viinis muusikaõpetaja perekonnas. Kodus toimusid tal tihti muusikaõhtud ning siis kuulis ta esmakordselt Haydi, Mozartit ja Beethovenit. Ning see otsustas tema edasise saatuse, temas pidid saama helilooja. Ilus hääl ning hea nooditundmine viib teba Viini õukonna poistekoori, kust tal tuli lahkuda häälemurde tõttu. Isa hakkas poega ette valmistama õpetaja ametiks ning isa sooviks on anda tulevikus kogu kool poja kätte. Õpingute kõrvalt valmivad Schubertil esimesed teosed. Franzi andekust tunnistavad paljud professionaalsed muusikud. Isa arvas, et poja valitud elukutse toob talle kaasa vaid meelehärmi. Franz tööab koolis ning selle kõrvalt kirjutab ka muusikat. Vatumeelselt annab ta isa koolis noorematele klassidele muusikatunde. Vabal ajal ta vaid kuulab muusikat ja komponeerib. Valmivad laulud, kooriteosed, kvartetid (4), sonaadid ja isegi sümfooniad. Ainuüksi õpetaja töö kõrvalt kirjutas ta 150 ...
käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello). Reekviemi olemus: Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi koosseisu kuulub "Dies irae". Heliloojad: Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud
Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos instrumentaalkontsert- muusikateos soolopillile orkestri saatel keelpillikvartett- see zanrinimetus määrab ära män...
KLASSITSISM 18 saj II pool Sai alguse Prantsusmaal Eeskujuks antiikkultuur (tarkusearmastus) humanism Kunst pidi olema õpetlik, inimesed pidid olema võrdsed ja kõigil pidi olema võimalus õppida Ratsionaalsus, lihtsus Valgustusaeg Mäss senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Müstiline religioon muutus ratsionaalseks moraaliõpetuseks Demokraatia, inimõigused, teadus Voltaire, Rousseau, Goethe, Schiller Hakati korraldama avalikke kontserte. Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusika kriitika, muusikaõpikud. Muusik hakkas suhtlema laia anonüümse publikuga, st ta ei tundnud publiku maitset Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad, esiplaanile tõusis muusika vorm Basso continuo- nt tsello ja klavessiin Sonaadivorm ehk sonaat-allegro vorm *EKSPOSITSIOON * Tutvustab teose ,,tegelasi"- teemasid * Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii ...
· Tartu levimuusikapäevad (1979.a) Urmas Sisask (1960 ...) · Helilooja · Harrastusastronoom · Asutas Jänedale muusikatähetorn-planetaariumi. /K/: ,,Tähistaevas" Kassiopeia · ,,Tähistaeva tsükkel" (1980-1995). Siin koondas ta lood kahte sarja, pealkirjadega ,,Põhjataevas" ja ,,Lõunataevas", mõlemas 22 miniatuuri. Aastail 2003-2004 lisandus tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks"
Oratoorium vokaal-instrumentaalteos koorile, solistile ja orkestrile Passion oratooriumi lähedane vokaal-instrumentaal teos solistile, koorile ja orkestrile, sisuks Kristuse kannatused Sonaat tavaliselt 3-osaline instrumentaalteos soolopillile või soolopillile koos saatega Süit instrumentaalteos, mis koosneb mitmest erinevast osast või palast Sümfoonia 18 saj teisel poolel välja kujunenud instrumentaalteos sümfooniaorkestrile, tavaliselt 7- osaline. 1. osa sonaat allegro vormis Variatsioonid instrumentaalmuusikateos, mis põhineb ühele teemale ja selle muudetud kordustest
• ‘’Tuisk’’ • uue zanri looja — sümfooniline poeem • sümf. poeem — üheosaline sonaadivormis orkestriteos, mis kajastab poeetilist või filosoofilist ideed. Inspiratsiooniks on tihti kirjandusteos • transkriptsioon - teose ümberkirjutus ühelt esitajate koosseisult teisele (nt klaver -> orkester) • programmiline muusika - instrumentaal muusika, millel on pealkiri või vihje sisule • sümfooniline tsükkel 1. sonaat - allegro 2. aeglane 3. tantsuline 4. sonaat -..- • rapsoodia - rahvuslikus stiilis instrumentaalteos ‘’Armuunelmad’’ 4) Johannes Brahms (1833-1897) Saksamaa. • eeskujuks Bach ja Beethoven • 4 instrumentaalkonsterti • eripära - lähedus sümfooniažanrile (solist pole esiplaanile tõstetud) • ‘’Hällilaul’’ ja ‘’Saksa reekviem’’ • mitteprogrammilise nn. absoluutse puhta muusika pooldaja 5) Richard Strauss (1864-1949) Saksamaa. • 15 muusikalist lavateost
Kordamine IX klassile Nimi: .Mari Liis Leppoja Klass: .9 A..................................... Vasta küsimustele: 1.mõiste tempo Heliteose esitamise kiirus 2.mõiste dünaamika Heliteose tugevus 3.mõiste zanr muusikateose liik 4.mõiste vorm muusikateose ülesehitus 5.mõiste liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord 6.mõiste hümn - pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid. mis on intervall - on muusikas suurus mille väärtused iseloomustavad kahe muusikalise heli helikõrguste vahemikke. 7.mõiste vaimulik muusika - jumala teenistustel kõlav muusika 8.mõiste ilmalik muusika - muusika väljaspool kirikut 9.mõiste harmoonia -on kokkusobivus, kokkukõla 10.mõiste helistik - on muusikas kindla ulatusega piiritletud diatooniline heliastmik 11.Mis on organum? Vokaalmuusika zanr , organumid olid esimesed kehehäälsed laulud keskajal ,Gregooriuse kor...
Kevin Liimask Yosif Feigelsoni (tsello, USA) Peep Lassmanni (klaver) kontsert Mina käisin kolmpäeval 28 novembril Feigelsoni ja Lassmanni kontserdil TÜ aulas. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli muud teha, aga oli vaja ära käia, ja paremad kontsertrid tulid alles tüki aja pärast. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole sellise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti ja tsellisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Järk-järgult hakkas mulle kontsert rohkem meeldima, sest algul oli rohkem kohustustunne. Enim jäi mul meelde viimane laul, sest see meeldis kõige rohkem.Rohkem meeldis mulle tselist, sest klaverit elus niigi palju kuulnud, tõsi-küll, mitte sel tasemel, oleksin seda ka teistele soovitanu...
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
Periood: 5 saj 14 saj 5-7 saj Rahvaste rändamine- Vana-Rooma kultuuri lagunemine Varakeskaeg kujunes Lääne-kristlik kloostrikultuur 8-9 saj hariduse ja vaimuelu tõus 10-11 saj romaanistiilis kirikuarhitektuuri ja vaimuliku luule-ning laulu kõrgaeg 12-13 saj linnade kasvamine, gooti arhitektuuri esimene hiilgeaeg Muusikakultuur põhiosas suuline! 8-9 saj tekkis vajadus noodikirja järele, mil püüti ühtlustada jumalateenistuse korda ning kirikulaulu Kirjandus, arhitektuur, maalikunst jt kunstiliigid olid kiriku teenistuses, ning seotud jumala teenimisega Gregooriuse laul- ühehäälne kirikulaul (Euroopa muusika alusmüüriks) Esitasid posid või mehed (mungad) ilma saateta, ning ladina keeles Palju liike!!! Ühetaolisest tekstilugemisest paaril noodil kuni liikuva meloodiani Alguses lauldi kirikus oma tavade kohaselt, hiljem kinnitati ühtne jumalateenistuse kord ja kindlad laulud (Paavst Gregorius I )- tema auks nimetati katoliku ki...
Veel näiteid: Valge Maja Washingtonis, Kuressaare vanalinn 11. KLASSITSISM MUUSIKAS: Classicus lad.k. eeskujulik, korrapärane Püüti luua selge ülesehitusega teoseid . Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud. Lihtne selge harmoonia ja rütm. Kõik osad tasakaalustatud Vastandus barokile Eelistatud oli instrumentaalmuusika, valdavalt ilmalik muusika Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat — allegro Uued vormid ja žanrid: sonaat(üks pill mängib), kontsert(instrumentaal), sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett, trio, kvartett, kvintett jne Tuntumad heliloojad: HAYDN, MOZART, BEETHOVEN (Viini klassikud) 12. SONAAT-ALLEGRO – ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT – 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile
Põlu alla sattus luksus ja kombelõtvus. Uuendused muusikas: Homofooniline instrumentaalmuusika. Koosnes kolmest põhiosast: 1. ekspositsioon - tutvustatakse kahte konstrastset teemat 2. töötlus arendatakse, varieeritakse mõlemat teemat 3. repriis enamasti antakse peateema algkujul, millele võib lisanduda kinnitav lõpposa Uued zanrid: 1. Trio(viiul, tsello, klaver) 2. kvartett( 2 viiulitt, altviiul ja tsello) 3. sümfoonia( sonaat sümfoonia orkestrile) 4. instrumentaalkontsert Vokaalmuusikas esiplaanil ooper ja laul. · Franz Joseph Haydn(1732 1809) Sündis Austrias. Kuni häälemurdeni laulis kirikukooris, pärast häälemurret töötas tänavamuusikuna ja andis tunde. Heloloojaks õppis iseseisvalt. 1761 aastal sai vürst Estenhazy õuekomponistiks, kellena töötas ligi 30 aastat. 1809 aastal vallutas Napoleon Viini ja pani tunnimehed Haydni maja juurde ta rahu valvama.
KLAVERIKONTSERT 11. oktoobril toimus Tallinnas kümnes klvaerifestival ja kuulamas käisin ma Angela Hewitti. Kontsert toimus Estonia Kontserdimajas ja kestis 2 ja pool tundi. Angela esitas Scarlatti , Mozarti ja Beethoveni loominguid. Kavas oli Scarlatti -Kuus sonaati, Mozarti-Sonaat B-duur KV 333, Beethoveni Sonaat d-moll op. 31 no 2 ja ka Sonaat Es-duur op. 27 no 1. Angela esitas neid palasi lummavalt ilusalt ja ka õhkkond oli väga rahulik ja vaikne. Rahulikuks tegi õhkkonna Angela klaverimängimise oskused ja ka kava ülesehitus. Kava ülesehituse juures meeldis mulle enim see, et viimane pala lõppes suurejoonelise lõpuga, mis pani kontserdile võimsa lõpppunkti. Kuulates klaveri heli , sulgesin ma oma silmad ja tundsin kuidas muusika mu sees nagu
on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel. Kirikukontsert – barokiajastu kirikukontserte esitasid solist, koor ja orkester. Neid oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi, kuid säilinud olid ka vana polüfooniilise stiili võtted. Sonaat – barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos,mis koosnes mitmest eri karateriga lõigust. Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos, kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Instrumentaalkontsert – barokk-kontsert oli tavaliselt 3 osaline teos solistile ja orkestrile. Kiiretes osades vaheldusid orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul või oboe.
Sarasate teosed.Teosed pärinevad 18-19 sajandist.Ettekantakse need teosed väike vormis. Esinejad olid väga sügavmõttelised ja nad panid oma hinge muusikasse.Kõla oli enamasti väga pehme,võimasjõuline vahelduvalt kuri ja hirmutav ning samas lõbus ja rahulik. Alfred Scnittke ,,Süit vanas stiilis"puhul oli dünaamiaka oli vaheldusrikas.Algas pigem vaikselt ja seejärel valjenes ja hakkas siis jälle tasanema.Muidu oli tepo kiirenv ja rütm oli sujuv. Johannes Brahmsi Sonaat viiulile ja klaverile nr-2A-duur,op.100oli väga lüüriline ja päikseline.Dünaamika oli vaheldusrikas ja vali,vahepeal oli nagu unelaul. Cesar Francki Sonaat viiulile ja klaverile A-duur on nõtke rütmi ja järskude modulatsioonidega teos. See teos räägib oma lugu ja seda on kuulda eriti hästi kõlast ja samuti ka dünaamikast.alguses on kõla ja dünaamika mõlemad tasased ja vahepeal muutuvad jõuliseks ja lõpped jällegi rahulikult ja tasaselt.
"Rõõmule"-Beethoven Keelpillikvartetid- Haydn Muusika muutus?? Barokk Klassitsism · tugev kirikulaadide järelmõju · funktsionaal harmoonia · *koraalilik meloodia · perioodiliselt liigendatud meloodia · eelistati polüfooniat · eelistati homofooniat · fuuga, süit, motett, concerto crosso · sonaat, sümfoonia, kontsert · kiriklik eelistatud · ilmalik · muusika kandjaks kirik ja aadel · aadel ja kodanlus
Frédéric Chopin (1.märts 1810-17.oktoober 1849) Frédéric Chopin oli Poola helilooja ja pianist.Ta pani aluse Poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Frédéric Chopini isa oli prantslane ja ema poolatar.Isa oli tal mõisas koduõpetaja. 1810. astal kolis pere Varssavisse ja Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja -kirjanduse õppejõud. Chopini muusikaline anne avaldus varakult.Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi. Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli Wojciech Zywny, kes juhendas Chopini aastail 1816-1822. Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt. Aastatel 1823-1826 tudeeris Chopin Varssavi Lütseumis . Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Aastatel 18261829 õppis Chopin komposits...
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis ...
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
Kontserdiarvustus Käisin, 6. märtsil 2010 kell 17.00 Vene Kultuurikeskuse väikeses saalis kontserdisarja Meistrite Akadeemia raames, kuulamas kontserti, mille solistideks olid Andreas Lend tsellol ning Maarit Saarmäe klaveril. Esimesena tuli esitusse Ludwig van Beethoveni ,,Sonaat tsellole ja klaverile nr Maarit Saarmäe 3 A-duur op 69". Kontsert algas üsna tuhmide ja madalate nootidega tsello poolt. Natukese aja pärast lisandus klaver, mis mängis vähe heledamaid noote. Kui algne tempo oli üsna aeglane, siis üsna kohe lisas klaver loole tempot ning tsello järgnes sellele. Oli kena vaadata, kuidas tsello mängija aegajalt jälgis klaverimängijat, sest tegu oli ikka duo ettekandega, kus mõlemad solistid peavad arvestama teineteisega. Samuti jäi silma mulle asjaolu, et klaverimängijal oli taas kord noodikeeraja abiks, kuid tsellomängija ehk Andreas, pidi ise koos poognaga lehti lappama. Meloodia pool...
veebruaril 2003. aastal eesmärgiga toetada eesti andekaid muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel. Lisaks kontserdisarjadele ja festivalidele korraldab toetusfond ka meistrikursusi, konkursse, oratooriumite ja ooperite ettekandeid. Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisena kõlasid Sergei Rahmaninovi sonaat tsellole ja klaverile g-moll op.19, lento, allgro scherzando, andante ja allegro mosso. Väike saal oli tõesti väike ja mahutas umbes 50 inimest. Enamjaolt oli publikuks pensionieas daamid ja härrad, kes kontserdi lõppedes Lendi
pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. 11)Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. 12) Claudio Monteverdit on esimene suur ooperihelilooja, ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris
Klassitsism 16.-19.sajand Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis . Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Keskusts olid Pariis, Viin , London. Selle perioodi muusikat iseloomustab lihtsus, selged vormiskeemid, tasakaalustatus, vaba lühikestest dissonantsidest ning isikupära pidi olema särav. Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus. Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika. Kujunes välj...
b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika. d) valdavalt ilmalik muusika. e) muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond. e) tarbijateks aadel ja kodanlus. f)vormid ja žanrid: fuuga, süit, f) vormid ja žanrid: sonaat, missa, soolokontsert, concerto grosso, ooper, sümfoonia, instrumentaalkontsert, oratoorium, passioon, kontsert. keelpillikvartett, ooper, rekvija g) orkestri koosseis: basso continuo, 2 g) orkestri koosseis: 4-häälne keelpillirühm, soolopilli 4-häälne puupillirühm 9. ŽANRI NIMETUS OSADE TSÜKLI ÜLESEHITUS KOOSSEIS
Sealse orkestri ja koori viis ta nii kõrgele tasemele, et lapsi tuldi spetsiaalselt kuulama ka välismaalt. Vivaldi instrumentaalmuusika jaguneb kolme žanri vahel: sonaat, kontsert ja sinfonia . → Praeguseks on säilinud 92 sonaati, 474 kontserti ja 14 sinfoniat; → “Aastaajad”, “Torm merel”, “Öö”, “Tito Manlio” (kirjutas viie päevaga).
KIRIKUKONTSERT Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Neis oli tugevaid ooperimuusika mõjutusi (virtuoosad, värvikad orkestrivahemängud), kuid säilinud olid ka vana polüfoonilise stiili võtted. Need kaks eksisteerisid Itaalia kirikukontsertides kõrvuti 17. sajandi lõpuni, kuid ooperi mõju kasvas pidevalt. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos, mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgnes 2-4 tantsulist osa). Barokksonaadi ja concerto grosso looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. · Arcangelo Corelli- Trio Sonatas - http://www.youtube.com/watch?v=1lJii9SmYQk · Arcangelo Corelli Complete Opus - http://www
Muusika Muusika Muusika Kõlas õukondades, kirikutes. Ars nova Valdavaks said ilmalik Vokaalzanrite kõrvale Ars subtilior teema ja homofooniline ilmusid instrumentaalzanrid. Trecento mitmehäälsus. Uued zanrid: tantsusüit, Zanrid: sansoon, frottola, Uued zanrid: klassikaline kontsert, concerto grosso, villanella, salletto, sonaat, klassikaline prelüüd ja fuuga, ooper, madrigal. sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio, Orlandus Lassus kvintett Johann Sebastian Bach John Taverner Georg Friedrich Händel Franz Joseph Haydn
Klassitsism ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand) Klassikaline muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus
1. Barokk kunstis kasvas välja renessansist, sai alguse 17-18 saj. Iseloomulikud jooned arhitektuuris: kuld, kõrged tornid, Versaille loss, (prantsusmaa), Talvepalee (venemaa), ovaalsed aknad, keeridsambad. Ehitati palju losse ja kirkuid. Iseloomulikud jooned maalikunstis: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid kuulsamad kunstnikud: Michelangelo, Ruben Van Dyek 2. Barokk muusikas homofoonia, Jackob Peri, Monteverdi, Händel, Bach, ilmalik muusika vokaal, tanstusüit. Vokaalmuusika suur tähtsus, kuid üha enam tõusis selle varjust instrumentaalmuusika.Pärit itaaliast. Ilmaliku muusika esiletõus. 3. Tantsusüit- On mitmeosaline teos väikestele pillikoosseisudele. allemande-Rahulik saksa sammtants. courante- 3-osal , kiire prantsuse hüppetants. sarabande-aeglane 3-osal. Pidulik hispaania tants. gigue-soti hüppetants, kiireim osa. 4. CONCERTO GROS...
Muusika KT kordamine 1. Mõisted: Klassitsism Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil. Klassikaline Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta.
saj keskel kujunes Euroopa kõige toretsevamast ja rikkamast linnas Veneetsiast ooperikeskus, kus 1637.a avati esimene avalik ooperiteater Teatro San Casiano. 17. saj lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.saj esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Nimetusega "sonaat" tähistati barokiajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17saj nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. See on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatkse suurem ansambel. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli kolmas olulisem vorm süit. See on eri karakteriter tantsude, aga ka lihtsalt
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Ludwig van Beethoven sündis Saksamaal Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli hea viiuldaja, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai Beethoveni esimene klaveri-ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mozart ning esmakordselt esines Beethoven klaveril seitsmeaastaselt. Tema esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe. Ta lasi poisil end teenistustel asendada ja tänu talle sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. Hakkasid välja lööma Beethoveni tohutud improvisatsiooni võimed. Hakkas huvi tundma Mozarti loomingu vastu, läks tema ukse taha ja Mozart leidiski aja, et hakata Beethovenit õpetama, kui ema suri ja Beethoven pidi koju tagasi pöörduma. Ema surma ja isa süveneva joomakire tõttu sai Beethovenist 19-aastaselt perekonnapea. Järgnesid neli aastat vabakunstnikuna Viinis, kus ta umbes aasta õppis Haydni ...
· Kasutati kiiret rütmide vaheldumist. · Muusika pidi olema tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. 3. Seleta mõiste sümfoonia. Sümfoonia- sümfooniaorkestrile loodud mitmeosaline sonaaditsükli vormis muusikateos. 4. Seleta mõiste instrumentaalkontsert. Instrumentaalkontsert- teatavale muusikariistale (näiteks klaverile, viiulile) komponeeritud või sellel ettekantav kontsert sümfooniaorkestri saatel. 5. Seleta mõiste sonaat. Sonaat- ühele või mitmele muusikariistale kirjutatud iseseisvaist, kuid kokkukuuluvaist osadest koosnev instrumentaalteos 6. Seleta mõiste keelpillikvartett. Keelpillikvartett- koosseis neljast keelpillimängijast (2 viiulit, vioola ja tsello), kes esitavad instrumentaalmuusikat. 7. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Klassikalisesse sümfooniaorkestrisse kuuluvad: keelpillid, puhkpillid ( nii vask- ja
Beethoven Saatuse koputus Klassitsism – üldine ja žanrid Sümfoonia Sonaaditsükkel orkestrile Sümfoonia Lavale tuleb orkester Instrumentaalkontsert Sonaaditsükkel soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert 3-osaline suurteos soolopillile orkestri saatel Instrumentaalkontsert Lavale tuleb orkester ja kõige ette soolopill Sonaat Sonaaditsükkel soolopillile Viiulisonaat Lavale tuleb viiuldaja ja pianist Keelpillikvartett Lavale tuleb neli keelpillimängijat Keelpillikvartett Sonaaditsükkel neljale keelpillile Keelpillikvartett Viiul + viiul + vioola + tšello Ooper Armastatuim lavažanr Ekspositsioon Sonaadivormi esimene osa
Kontrolltöö küsimused. Romantism- 19.saj. 1.Beethoveni loomingu üldiseloomustus. Aeglane loomisprotsess Lihvis igat detaili Palju visandeid, muutis palju algseid ideid Väljajoonistunud karakterid Jõulised/filosoofilised konfliktid Heroilisus Lüürilise alatooniga looming jäi tahaplaanile Suurem osa kirjutatud klaverile Joonistunud välja omased jooned: marss, variatsioonivorm, c-moll helistik, 1.Beethoveni looming (arvud, näited) 9 sümfooniat- kuulsamad 3.(Napoleonile), 5., 9., 7 instrumentaalkontserti- 1 viiulikontsert, 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati- kuulsamad ,,Apposionata", ,,Kuupaiste sonaat", ,,Pateetiline" jne 1 ooper- ,,Fidelio" Kammermuusika- 10 viiuli- ja 5 tsellonaati Laulud (tsükkel ,,Kaugemale armastatule", ,,Koopaorav", ,,Kõik taevad laulavad" jt) 1.Romantism muusikas (mill...
meloodias ja harmoonias ning mida nimetab konstruktiivseks intervalliks. Selleks on tal enamasti kvart: kvardikäigud meloodias, kvartharmoonia. Veel märksõnu: modernne helikeel, esineb nii polütonaalsust kui ka polümodaalsust (tänu rahvamuusikale). Loomingus on tähtsal kohal kammermuusika: Kuus keelpillikvartetti; Muusika keelpillidele, löökpillidele ja tselestale; Sonaat kahele klaverile ja löökpillidele; Sonaat sooloviiulile. Teosed orkestrile: Klaverikontserdid (3), viiulikontserdid (2), vioolakontsert. Tuntuim teos Orkestrikontsert (1943), pidas seda oma parimaks tööks. Paul Hindemith (1895-1963 Frankfurt am Main) Väga hea viiuldaja, vioola ja viola d'amore mängija, valdas ka klaverit, löökpille, mitmeid puhkpille. Seetõttu loonud sonaate ja kontserte paljudele erinevatele pillidele ja oli hea orkestritundja. Laia silmaringi ja
aaria-vokaalsoolo, intstrumentaalsaatega retsitatiiv-kõnelaul kantaat-mitmeosaline pidulik vokaalteos oratoorium-koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos passioon-vaimulik oratoorium ooperiga seotud mõisted concerto grosso-kontsert orkestrile ja soolopillide rühmale kontsert-muusika avalik esitamine sonaat-mitmeosaline heliteos ühele või kahele muusikariistale tähtsamad pillid pillimeistrid
Polüfoonia taandub. Luuakse valdavalt juhtiva meloodiahäälega mitmehäälsust. Muusikalised teemad on lihtsad, saatefiguurid põhinevad valdavalt kolmkõladel. Eriti armastatakse instrumentaalmuusikat. Luuakse uusi vormiskeeme ja muusikazanre, mis kujunevad klassikalisteks ja püsivad tänaseni. Klassitsismiajastu mitmeosalised instrumentaalteosed: Klassikaline sümfoonia on sonaaditsükli alusel loodud teos sümfooniaorkestrile. 4 osa Klassikaline sonaat on sonaaditsükli alusel loodud teos 1 või 2 soolopillile. 3-4 osa Klassikaline kontsert on sonaaditsükli alusel loodud teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. 3 osa Klassikaline keelpillikvartett (üks sagedamini kasutatud kammeransambli kosseise) on sonaaditsükli alusel loodud teos I viiulile, II viiulile, vioolale (e.altviiul), tsellole. 4 osa Ka teistele kammeransambli koosseisudele luuakse teoseid sonaaditsükli alusel.
Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Süit- Instrumentaalmuusika vorm, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Kontsert- Mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja orkestrile. Passioon- ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast. Põhineb ühel piibli neljast evangeeliumist, vastavalt sellele kannab pealkirja Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Sonaat- on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile kirjutatud sonaaditsükkel. Fuuga- barokiajastu tähtsaim polüfoonilise muusika vorm. Aluseks on selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema, mis kõlab algul ühehäälselt. Kõik ülejäänud hääled (3-5) alustavad samuti teemaga ning astuvad sisse järjestikku, nii et teema kõlab fuuga algul vähemalt nii palju kordi, kui on hääli. Allemande paarisosalises taktimõõdus rahulik saksa tants Courante kolmeosalises taktimõõdus elav prantsuse tants
FERENC LISZTI (Ungari) MUUSIKA OMAPÄRA: Kirjutanud umbes 800 teost *tõi klaveri kontsertlavale. Oli suur klaverivirtuoos! * programmilise muusika suurkuju. * lõi uue žanri -sümfooniline poeem. Sümfooniline poeem on üheosaline tavaliselt sonaat-allegro vormis orkestriteos. *mustlasmuusikale omased viisid *mitmed teosed pühendanud sünnimaale Ungarile (Ungari rapsoodiad, sümf.poeem Ungari jt) TEOSED: Sümfooniline (ja vokaalsümfooniline) looming: * 13 sümfoonilist poeemi. Näiteks: ”Prelüüdid” (helilooja lemmik!) , “Ungari”, “Prometheus”, “Orpheos”,“Tasso” *2 sümfooniat “Faust” ja “Dante”. *oratoorium “Kristus” Klaverilooming: *klaveripalade kogumik “Rännuaastad”. * “Ungari rapsoodiad” (19)- esialgu klaverile, hiljem ka sümf.ork-le *2 klaverikontserti ja üks klaverisonaat *u 90 laulu ja romanssi
baltisaksa Engelhardtide aadlisuguvõsast pärit Alexandra von Engelhardti tütar.) 3) 16 poloneesi- polonees As-duur 4) 21 nokturni- nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur 5) 26 prelüüdi- Prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd" 6) 27 etüüdi- Etüüd nr 10 c-moll "Revolutsiooniline etüüd" (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") , 7) 4 eksprompti, 8) 4 ballaadi Suurvormid: 1) 3 klaverisonaati- sonaat nr.2 h-moll (III osa "Leinamarss") 2) 4 skertsot 3) Fantaasia f-moll 4) 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile- klaverikontsert nr. 1 e-moll 5) sonaat tsellole ja klaverile Vokaalteosed: 17 laulu Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique, milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende
Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on Barokk emotsioonide vallandumine oratoorium, G. F. Händel 17. saj.- 18. saj. passioon, C. Monteverdi (lopsakus, kaunistused) concerto grosso J. B. Lully Sonaat, Pooldati selget, lihtsat ning F. J. Haydn Klassitsism sümfoonia, arusaadavat (kolmkõlad) W. A. Mozart 18. saj.- 19. saj. kontsert, Ilmalik teema ja homofoonia L. v. Beethoven keelpillikvartett
ja aariad. KIRIKUKONTSERT 1602. aastal ilmus Lodovica Viadana kogumik `Sada kirikukontserti`, mis sisaldas kontsertmotette basso continuo saatel. Algul mängisid neid õukonnakapellid, kirikusse jõudsid teosed 16.-17. sajandi vahetusel Veneetsias. Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester. Tekstid olid võetud piiblist, luterlikus kirikus luteri koraalidest. Väljapaistvaim meister oli Claudio Monteverdi. SONAAT Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
· Koreograaf balletimeister · Tämber kõlavärv · Rütm moodustub erineva pikkusega helidest · Meloodia moodustub erineva pikkuse ja kõrgusega helidest · Harmoonia kooskõla, mille moodustavad saatehelid · Helilaad kujuneb kindlas järjekorras reastatud helidest · Meetrum pulss; kujuneb rõhulise ja rõhuta taktiosade korrapärasest vaheldumisest · Sümfoonia 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile · Sonaat 3- või 4-osaline teos soolipillile (ainult üks pill) · Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale pillile, ei laulda; 1. ja 2. viiul, altviiul, tsello · Kontsert 3-osaline muusikateos ühele soolopillile orkestri saatel · Missa muusika zanr; katoliku kiriku jumalateenistus · Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa · Oratoorium ulatuslik vokaalsümfooniline teos
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
LUDWIG VAN BEETHOVEN Nagu iseenesest langeb silm ühe pildile, mis meile tugevat kindlat meest näitab. Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õ...
"Metsateel" käele") · vaimulik muusika · 4 eksprompti · 4 ballaadi 6 etüüdi Niccolo Paganini teemadele Suurvormid o Nr. 3 " La Campanella" · 11 transendentset etüüdi · 3 klaverisonaati o "Mazeppa" o sonaat nr.2 h-moll (III osa o "Virvatuled" "Leinamarss") o " Metsik jaht" · 4 skertsot · Fantaasia f-moll · 2 kontserti klaveril ja sümfooniaorkestrile o klaverikontsert nr. 1 e-moll
· Stravinsky Looming · Taotles teadlikult rahvuslikkust · Materjal legendidest, muinasjuttudest, rahva ajaloost ja mujalt · Sidemed rahva elu ja folklooriga Looming · Ooperid: "Elu tsaari eest", "Ruslan ja Lyudmila" · Sümfoonilised teosed: "Kamaarinskaja", "Aragoonia hota", "Öö Madridis", "Valss-fantaasia" · Romansid: "Lõoke", "Ma mäletan üht kaunist hetke" jt. · Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Huvitavaid fakte · Glinka "Patriootlik laul" oli 19912000 Venemaa hümniks Ruslan and Lyudmilla · http://www.youtube.com/watch? v=lkBhbH0LezM · Ooperi 2.osa avamäng · Seotud Venemaa folkmuusikaga Elu tsaarile · http://www.youtube.com/watch? v=w0w0eHtfoww · Glinka esimese ooperi avamäng Kasutatud kirjandus · http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_compositions_by_ · http://en.wikipedia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
