1.Sugu Mees ....... Naine ....... 2.Klass 10 ...... 11 ...... 12 ...... 3.Kui palju on sind kiusatud gümaansiumis õpitud aastate jooksul? Mitte kunagi ..... Harva ..... Sageli ..... Tihedamini ..... 4.Kuidas sind on kiusatud ? Narritud ..... Löödud ..... Asju on ära võetud ja peidetud ..... Sõimatud ...... Solvatud ..... Muul viisil ..... 5.Kes sind kiusas? Klassikaaslased .... Vanemad koolikaaslased .... Nooremad koolikaaslased .... Õpetaja .... 6.Kuidas kiusamine sulle mõjus ? ........................................................................... 7.Kellele sa sellest rääkisid, et sind kiusati ? Vanematele .... Õele/Vennale ... Sõbrannale/Sõbrale .... Õpetajale .... Ei rääkinudki ... 8.Kui sind on kiusatud, siis millise tundega sa kooli läksid ? .................................................................................................................. ........... 9.Kui palju oled kasutanud vä...
Narkarid võivad sooritada kuritegevusid. Mina ei taha kuangi narkootikume tarvitada. Ma ei ole mõelnud varem, millal olen tundnud, et kuulmispuue on mulle takistuseks huvitavate asjadega tegelemisel. Aga seda tean,et mina ei räägi häälega võõraste inimestega. Mina räägin küll vabalt nendega,keda ma tunnen. Minul on olnud päris hea lapsepõlv, sesr olen lõbutsenud väga palju. Ausalt öeldes lõbutsen ikka siiamaani. Tegeikult on mul päris hea elu. Sõbrad ei ole mind solvanud, me suhtleme ja lõbutseme üksteteist kiusamata.
huumoripreemia. Ta on ka tuntud filmist, nimega ,,Jan Uuspõld läheb Tartusse". Seda näidendit vaadates mõistsin, et stand-up etendust on väga raske ära mängida, kuid Jan Uuspõld on selleks justkui loodud. Plussiks saab märkida kindlasti selle, et kui hästi kõik need pisidetailid ja liigutused välja olid toodud. Hea oli veel ka see, et huumoriga oskas ta piiri pidada. Kõik said tema naljadest aru ning naljades ei öeldud midagi, mis oleks kedagi mingil moel solvanud. Siiski peab välja tooma ka mõned miinused näidendi kohta. Üks koht, mis oleks võinud parem olla, oli näidendi lõpp. Lõpp oli tehtud kuidagi nii järsku ning enamus publikust ei saanudki aru, et näidend ära lõppes. Teine asi oli heli kvaliteet. Oli paar juhtumit, kus kõlarist tuli igasugu imelikke hääli ning võib seega öelda, et heli kvaliteet oleks võinud parem olla. Võrreldes eelmise tema stand-up etendusega, mida ka vaatamas käisin, oli
Anoreksia Anoreksia jättis väga halva mulje, sest sellest on väga raske lahti saada ning sellesse võib sattuda juba üsna noores eas. Sellega kaasneb hammaste kaotus, väga kuiv nahk, juuste rikutus. Anoreksia võib tekkida väga kergelt, kui keegi on näiteks sind solvanud või õelnud, et sa oled paks vms. Selles videos mida mina vaatasin oli naine väga haiglase näoga ja kõik anoreksikud pidid olema haige näoga. Nad surevadki lõpuks sellesse, et nende magu ei võta enam üldse toitu vastu aga sellest on raske lahti ka saada. Minuarust ei ole anoreksikud normaalsed inimesed, sest dieeti on hea pidada aga liigselt ka ei tasu. Ortodeksia Ortodeksiaga kaasnevad erinevad tervisehaigused, sest nad ei söö üldse midagi
Sel ajal käis tihti hamburgis naiskoori juhatamas. Klaverisooloõhtud. Töökohtades mängiti tema loomingut. Teadvustatakse uut heliloojat ja piaisti. 1872 valiti viini muusikaühingu direktoriks- töötas parimate muusikutega. Viin aukodanik. Olemuselt beethoveni sarnane: jäme, tahumatu, tihti ettearvamatu, kuid teda aksepteeriti. Vanas eas viini positsioon võrreldav peephoveniga, jumalus. Wagneri vastane, ühtki ooperit. Ei sallinud kasse ja lasineid vibuga. ,,kui ma kedagi ei solvanud, vabandust." Looming Moto- ,,tagasi viini klassikute juurde". Muusika oli lüüriline kahetsus mis väljendas elamusi, soove ja hingeelu. Välised effektid ei huvita. Sisu oluline- peategelane peab alalist võitlust oma saatusega. Programmita instrumentaalmuusika ja klaveripalad. Heine ja Goethe tekstid. · Klaverivaliatsioonid 1. 16 Schumann 2. 25 Händel 3. 28 Paganini · Väikevormid 1. Sonaadid 2. Ballaadid
olemas töökoht kuid üsna vähe sõpru, sest ta on ikka arglik ja tema välimus pole astma tõttu muutunud, seega tehakse tema üle endiselt nalja. Paar sõpra on tal samas ikkagi , näiteks ta saab endiselt Ralphiga hästi läbi, sest saarel oli Põssa Ralphi abimees, kes mõtles ja teadis üht teist ning Ralph austas Põssat ja ka nüüd tulevikus aitavad nad üksteist, kas siis mingi nõuannetega või kuidagi muud moodi. Teine parim sõber Põssal oli koer, kes ei solvanud teda, talle sai kõik mured alati ära rääkida ja oli alati Põssale seltsiks. Põssa elab üksi korteris või vahepeal ka tädi majas, kus ta üles kasva. Peret Põssal ei ole, kuna ta endiselt ei julge väga väljas käija ning naistega suhelda. Haiguse pärast on Põssa kõvasti ülekaaluline, mis teeb ta kohmakaks, arglikuks ja ebakindlaks ning seetõttu pole tal ka kaaslast. Kõigele vaatamata püüab ta end iga päev parandada ning otsib suhtlust
Kuningas on vaheruumis, taga on audientisaal, Hamlet tuleb tema selja taga asuvast uksest sisse ning mõtleb oma onu tappa, kuid ta otsustab lõpuks seda mitte teha, sest tema arust on vale mõrvale mõrvaga tasuda. Kuninganna tuba- Kuninganna ja Polonius on kahekesi ruumis ning arutavad hamleti tegude üle. Polonius kuuleb hääli ning peidab ennast vaiba taha. Hamlet astub tuppa ning ütleb oma emale, et ta on Hamleti isa mälestust solvanud ning mõrvariga abielus. Ta sõimab enda ema ning ei luba tal ruumist lahkuda. Kuninganna ehmub ning karjub abi. Polonius häälitseb korraks ning Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba-Polonius saab surma. Kuningapere matab Poloniuse ilma suurema kärata maha, kuid Ophelia kaotas oma mõistuse tänu oma isa surmale ning Poloniuse poeg (Laertes) ähvardab oma isa mõrvari tappa ning on ääretult vihane, et ta isa ilma austuseta maha maeti.
Selles raamatus olid tegelasteks: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, erastu Enn, kure Aadu ja männiku Märt See raamat rääkis noorest neiust kelle juures käis kaks kosilast. Ühte kosilast, kellel nimeks Enn, ta ei talunud kuid teist kosilast, Märti, ta armastas. Mõlemad noormehed olid jõukad, kuid Enn oli isekas ning tal puudus üks pöial, Märt aga viisakas ja lugupidav. Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud, kuna Märt oli mulk ja mulgid Peetrile ei meeldinud. Maie aga oli väga kurb kuna tahtis hirmsasti abielluda Märdiga, mitte Ennuga. Enn hakkas välja mõtlema plaani kuidas Maie endale saada. Ta hakkas Peetrile külje alla pugema ja talle kasu tooma. Ühel päeval oli ajalehes kuulutus et ostetakse kokku tangu, üks pütt 8 rubla ja 20 kopikat.
Neist said sõbrad. Kahjuks mindi aga tülli ja nad ei kohtunud pikka aega. 5. Aasta pärast sattus Emiilia Jaanuse koju sooviga Jaanusega endiselt sõber olla. Emiilia uus silmarõõm leidis ta Jaanuse õuelt ja viis koju. Nii on Jaanus endiselt üksik, kelle ainsateks sõpradeks on noor Maanus ja tema vanapapi. Ühel päeval Maanusele külla minnes avastab ta, et poiss on läbi pekstud. Tuleb välja, et seda tegi Lodijärve loss kubjas tänu sellele, et poiss oli koera solvanud. Taaskord Maanuse poole minnes otsustab Jaanus lossi juurest läbi käia. Seal selgub, et vana rüütel on surnud ja uus on Oodo. See ei meeldinud Jaanusele, olid nad ju kunagi temaga tülli läinud. Ühel õhtul tuleb Jaanuse akna taha hirmunud Maanus, kes kurdab, et kubjas oli teda otsima tulnud ja lubas ta vaeseomaks peksta. Jaanus peitis poisi oma tuppa. Juba järgmine hommik oligi kubjas koos sulastega kohal ja nõudis Maanust. Jaanus aga
Esimene armumine. Noorelt armume kergesti. Noorlelt on raske aru saada mis on armastuse , armumise ja lihtsalt meeldimise vahe. Noortel on need sõnad sama tähendusega. Mina pole veel kellegisse armunud olnud. Mulle on meeldinud poisid küll, aga armunud ma nendesse ei olnud. Selles jutus tahaksin rääkida sellest inimesest kes on mulle kõige kauem meeldinud. Poiss meeldis mulle mitu aastat. Tol ajal mõtlesin et armastan teda. Mõtlesin et minu tunded on vastastikused kuigi see ei olnud nii. Ma sain tema nimelt kirju ja samas vastasin ka neile. Tagant järele mõeldes saan aru et poiss lihtsalt meeldis mulle. Täpsemalt öeldes isegi mitte tema vaid see keda ma endale ette kujutasin. Ma nägin teda läbi roosade prillide. Poiss oli minu silmis: lahke, viisakas, sportlik, ilus, heasüdamlik jne. Kuigi ma temaga iegi ei suhelnud. Kõik teadsid et ta meeldib mulle isegi tema. Mulle räägiti et ta ei ole selline nagu mulle tundub...
sepakojas solvati. Miks Mari nii otsustas nagu ta otsustas, ei saa täpselt kunagi teada, sest raamat seda täpselt ei ütle. Jääb üle vaid oletada. Mina oletan, et Mari mõtles lastele, et neil oleks toit laual ja katus pea kohal ja natuke ka endale, sest sai lubada endale luksust, mida muidu ilmselt poleks, näiteks ilusate kingade ostmine. Peale Tõnu surma ei tahtnud ta ühtegi meest, kes tema juurde tuli, sest need olid needsamad mehed, kes olid Mari selja taga sõnadega solvanud sel ajal kui Tõnu veel elas ja nüüd tahtsid ise tema meheks saada. Mari tahtis vaba olla, nagu ta ise ütles: ,,Ma tahan linnas varblane olla, mitte kanaarilind"
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi
Vägivald meis ja meie ümber. Vägivald on tänapäeval osutunud väga suureks probleemiks. Paljud noorukid, kelle isiksus ei ole veel täielikult välja kujunenud kannatavad nii vaimse-, kui fka üüsilise vägivalla all, mida avaldavad neile nende eakaaslased. Usun, et raskem on taluda vaimset vägivalda, sest füüsilise peksmise tekitatud haavad paranevad, kuid mõnitamise, solvamise ning alandamise haavad jäävad igaveseks. See kujundab inimese enesehinnangut, enesekindlust ning käitumist. Solvavad laused jäävad eluks ajaks pähe kumisema : " Sa oled juba niigi paks !" ; " Sa oled nii mõttetu inimene! " ; " Sinusugust küll keegi enda ellu ei taha ! " Sellised laused saadavad inimest läbi elu, õõnestades enesekindlust ning mõjutades otsuseid. Inimesed, keda on kooli ajal mõnitatud ei ole üldiselt oma elus edukad, kuid on ka erandeid. Nimelt mõni mõtleb ka nii kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Targad ammutavad mõnitustest ning alandamisest en...
kes oli end kuninganna tuppa seinavaiba taha peitnud. Ta ütles kuningale, et Hamlet tappis meeletuse hoos Poloniuse, pidades teda kujutluse meelevallas rotiks. See ei olnud päris tõde, sest sisimas ta teadis, et Hamlet ei pidanud Poloniust mitte rotiks, vaid kuningaks. Samas stseenis, kus Hamlet Poloniuse tapab, heidab ta ka oma emale ette, kuidas too on uue kuniga suhtes pime ja ei tunnista verepilastust ning abikaasa trooniiha. Ja sedagi, kuidas ta on solvanud Hamleti isa, endist kuningat. Gertrudi vastuses on esimest korda aru saada, et ta on üsna teadlik toimuvast. Ta ei tunnista seda otse, kuid palub Hamletil vait jääda ja mitte sundida teda oma hinge põhja vaatama. Selgub süütunne, mis peitub sügaval ta südames. Just Hamlet ongi see, kes ütleb talle otse, et ta on eelkõige kuninganna ja oma mehe venna naine ning lõpuks, viimasena, Hamleti ema. Kuninganna Gertrud on ,,Hamletis" asetatud väga keerulisse olukorda ning paralleele
Loksa Gümnaasium ...
Aleksandr Pushkin Elulugu. Aleksandr Pushkin sündis 26. mail 1799. aastal Moskvas, põlisaadliku Sergei Pushkini ja tema naise Nadezda Ossipovna pojana. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast, ta oli Peeter I kasupoeg. Peale tema oli peres veel neli last: vanem õde ja kolm venda. Puskini lapsepõlv oli üsna rõõmutu. Ta ei olnud perekonnas lemmiklaps, teda peeti käpardiks ning vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Sellepärast ta ei maininudki oma luuletustes oma ema ega isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjatesse. Üsna noorelt 1811. aastal saadeti Pushkin lütseumi. Lütseum asus keisri suveresidentsis Tsarskoje Selos, Katariina lossi tiibhoones. Lütseum oli Pushkini elus oluline, kuna seal hakkas ta tundma end luuletajana ja sai palju uusi sõpru. 1817. aastal lõpetas Pushkin lütseumi ning sai tööd välisministeeriums. Kuid töösse suhtus ta külmalt ja tegel...
·linnriigi keskne ühiskond - kreeka religioon oli polise keskne - poliitliline organisatsioon aga oli ka religioosne üksus - kodanikud koos austasid jumalaid. tähtsamate jumalate austamine oli riigi kontrolli all. riik on teatud mõttes kirik. iga linnriik määras ülempreestri. koos ohvertati jumalatele. kollektiiv pidi vastutama ka iga isiku eest. kui 1 solvas jumalat, siis karistus võis langeda kõigi peale. karitada tuli jumalat solvanud kodanikku. ÜHIS VASTUTUS ·ilma preester konnata religioon - ei olnud seda kui omaette seisust. preestrid olid inimesed kes täitsid konkreetseid piiritletud rolle kogukonna eest - olid riigiametnikena ametisse määratud. need kes on konkreetse templi juures olid preestrid aga nad olid seotud ainult ühe jumalaga ja ühe ül-iga. nad ei olnud preestrid üldises mõttes. preestri suguvõsad olid kõrged. kui jätta preestri seisus
,, SÄÄRANE MULK ehk sada vakka tangusoola" Oleks siiski hea , kui oled raamatu enne läbi lugenud , sest see on lühi kokkuvõtte ja tehtud lugemiskontrolli alusel. Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk. Peetrile ta tükkaega ei meeldinud , sest tema arvates olid mulgi lollid ja nõmedad. See oli sel...
"Rõõm" Tähelepanuvajadus Koomiline on novellis ,,Rõõm" purjuspäi voorimehe sõiduki alla jäänud Mitja juhm rõõm selle üle, et ta nimi sattus ajalehekroonikasse. (lk.9) Kui peategelane Mitja tuppa jooksis valdas teda rõõm. Ta oli lausa sokeeritud. Ja pärast juhtunust perekonnale rääkimist, olid ka nemad sokeeritud. Siin novellis oli näidatud vene inimeste halli elu.. Ta ei rääkinud kõrgklassist. Ta rääkis lihtsast venelasest, kes sündis ilma ja kasvas siin teadmisega, et ta ongi tavaline inimene. Loo peategelane oli ilmselt oma saatusega leppinud. Mitja ei oska oodatagi ja arvab, et on lausa võimatu loota silmapaistmisele. Ning kõrtsi ees juhtunu just kui äratab ta unest. Talle polnud tähtis milline see kuulsus on. Mitjal avanes võimalus silma paista. Muidugi inimene tunneb rõõmu kui teda tähele pannakse. Kindlasti igas ühes on veidikene edevust, kuid sellise asja eest ei tohiks rõõmu tunda, isegi mitte lihtsad ja tavalised inimesed,...
Teatrietendus - alguses pantomiimis kujutatakse kuninga tapmist, kuid kuninganna ja kuningas ei vaata seda, vaid ajavad juttu. Siis algab etendus sõnadega, kuningas on väga häiritud ja lahkub saalist, mõistes, et Hamlet teab tõde. Ta plaanib Hamleti koos Rosencrantzi ja Guildernsterniga Inglismaale saata, kuna ta läheb järjest hullumaks. Hamlet läheb emaga rääkima, Polonius peidab end tuppa kardina taha, et pealt kuulata. Ema noomib Hamletit, et ta on solvanud oma isa. Polonius teeb häält, Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba, arvates, et seal on rott. Polonius sureb. Hamlet räägib emale kõik mis teab isa surmast. Ka vaim näitab end korraks, kuninganna teda ei näe ja arvab, et Hamlet räägib üksinda. Kuninganna ütleb, et kaks koolivenda viivad Hamleti Inglismaale. Hamlet lubab nad lõksu juhatada, sest ta ei usalda neid. Hamlet lohistab Poloniuse välja. Ta ei ütle kellelegi, kuhu ta tema laiba viis.
môrtsukat don Joze'd. Môrtsukas pôgeneb. Sellele järgneb maadeuurija juhuslik kohtumine vôluva mustlasnaisega(Carmen), kes on osav varas ja maadeuurija(minategelane) jääb ilma oma kuldkellast. Järgneb pikk lugu don Joze ja Carmeni armastusloost: Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Carmen töötab vabrikus ja heidab kavalaid pilke noore mehe suunas. Ûhel päeval lähevad naised tülli, sest keegi on solvanud Carmenit tema elukommete pärast ja Carmen tasub ohjeldamatus vihas, lôikab tubakalôikamise noaga haava solvaja näkku. Carmen vôetakse vahi alla. Joze peab teda saatma, Carmeni naiselik sarm ja kaval edevus panevad Joze katsumuse ette, ta unustab end korraks ja Carmen ongi pôgenenud. Nüüd saab Joze karistada, ta pannakse vangi. Aga Carmen ei ole unustanud seda heategu ning toob Jozele pakikese, kus on leiva sisse peidetud viil ja kuldraha
mingisugune turtsatav toon, sest Tom on pärit linnast ning ei naudi vist eriti metsas oksade vahel, lompide sees kõndimist. Samal aja kõnnib Jane metsas ning muusikat kuulates tundub, et tema naudib metsas jalutamist väga, sest muusika läheb üle õrnaks ja sujuvaks. Kui Jane Tomi märkab muutub muusika trotsivaks ja sisse tulevad stakaatod. Sellest järeldan, et Jane on noormehe peale pahane, kuna too oli tema kirjutist solvanud. Muusika läheb üle humoorikamaks, kui Lefroy kukub oksade vahel tuuseldades ja hüüab Jane'i, kuid Jane eirab teda. Pärast esimest balli filmis, kui Jane kirjutab ärritunult, samas ka huvitunult Lefroyst on muusika kiire ja lõppeb järsult. Jane'i arvamus temast on veel halvem, sest noormees oli eelmine õhtu, ballil tantsides, öelnud Jane'i kohta midagi, mis neidu hämmastas. Kui Tom ja Austeni vend mängivad pesapalli on muusika võidukas, sest Tomil läheb mängus hästi
"Figaro pulm" on vaimukas lugu Sevilla habemeajajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. Tegevus toimub ühe päeva jooksul. Pidevalt toimub kummalisi sündmusi, kokkulangevusi ja ootamatusi, millest Fiagro ja Suzanni võitjatena välja tulevad. 1787.a. lavastus ooper "Don Giovanni" samuti da Ponte süzeega, mille aluseks on 2 Hispaania legendi üks küünilisest võrgutajast don Giovannist ja teine kivist hauakujust, kes tuleb kätte maksma teda solvanud rüütlile. Selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks e. Dramma giacosa. Ebatavaline on, et süzeesse on kaasatud üleloomulikud jõud ja lõpp on dramaatiline. Viimane da Ponte libretole oli "Cosi van tutte", mis on oma olemuselt anektootilk OB kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada.
hobustest ning ta tahtis omada sellist looma. Järeldus on see, et ta pidas mingit looma oma õest paremaks, järelikult polnud tal niii oluline see, et tal on olemas õde või perekond. Peaasi, et ta ise saaks seda, mida kõige rohkem ihkab. b) Kas enda au hoidmine on väärt surma? Teoses pidasid Petsorin ja Grusnitsik duelli, sellepärast, et üks olevat teise au solvanud. Duellil olles oli Petsorin võitmas ning ta palus Grusnitsnikult, et ta vabandaks tema ees, kuid Grusnitsik jäi endale kindlaks ning ei teinud seda ja tänu sellele sai ta surma. Oleks ta vabandanud oleks ta edasi elanud, kuid millise auga, sellega, et ta pidi vabandust paluma. Pigem oleks võinudki elada selle tundega, vähemalt oleks elanud. c) Miks Petsornik käitus külmalt Maksimiga, kui nad uuesti kohtusid? Õppima tundes Petsornikit, siis
ohvrid Moskvas. Pilatus püüdis päästa Jesuad, kuid see ei õnnestunud, sest ta oli liiga arg, Woland päästis küll Meistri, kuid alles teispoolsuses, Stravinski püüdis säästa Meistrit Moskva tegelikkuses, kuid ei suutnud talle tagasi anda jõudu ja hingerahu. Kolmiku moodustavad ka Afranius (Pilatuse esimene abiline), Korovjev-Fagott (Wolandi abiline) ja Fjodor Vassiljevits (Stravinski abi). Nad karistavad kõiki, kes on nende peremehi solvanud. Marcus Rotitapja, Azazello ja Artsibald Artsibaldovits (Gribojedovi Maja restorani direktor) täidavad timuka rolli, viimane küll vaid jutustuses, kui muutub piraatide laeva kapteniks. Reeturite kolmikusse kuuluvad Juudas Kiriafist (Jozef Kaifa spioon), parun Maygell (vaatemängude komisjoni liige) ja Aloizi Mogarõts (ajakirjanik). Juudas reedab Jesua, Mogarõts Meistri ja Maygell kavatseb, kuid ei jõua reeta Wolandit ballil.
ebakindel ja silmakirjalik, kui ta jäljendas pärast Vana-Hamleti surma; Klaudius on raputatud, sest ta on tõepoolest süüdi oma venna mõrvatuses. Claudius otsustab, et ta peab Hamletist lahti saatma, saates teda Inglismaale. Esitamise järel kutsub Gertrude Hamletti oma ruumi, kavatses teda tema jubedaid insinuatsioone karistada. Hamlet pöördub tema tabeleid, süüdistades teda kõige hirmuäratavamast himust ja väites, et ta on solvanud oma isa ja ise, nõustudes Claudiusiga abielluma. Intervjuu jooksul peidab Polonius sepistust taga; ühel hetkel arvab Hamlet, et Hamlet hakkab rünnaku eest Gertrude't rünnakut üles aitama. Hamletist laseb Polonius läbi seinavaibla, arvates, et ta on tapnud Claudiuse. Kui ta leiab, et ta on lihtsalt tappanud "lööbe, sissetungivate lollide", naaseb Hamleti oma emakele kõneldavate pistodade jaoks. Nagu Gertrude tundub veendunud ka Hamletti väljakuulutuses, ilmub taas Vana-
mrvakoorem lul. Neljandal peval tulid politseinikud maja veel viimast korda lbi otsima ja nad asusud juba neljandat korda keldrisse otsima, kuid ei leidnud sealt midagi. Nad olid ra minemas kui hakkas selle mri tagant, kus naine oli kisa ja krunumist. Ma vajusin kokku. Ma olin kassi koos naisega sisse mrinud. Reetlik sda Seda on vimatu elda, kuidas ma tulin sellele mttele, et tappa vanamees. Ma ei ihaldanud tema kulda, ta polnud iial mulle lekohut teinud, ta polnud mind eales solvanud, kuid ometigi painas see kinnisidee mind pevad ja d. Ma arvan, et phjuseks oli tema silm. Tema ks silm oli tpselt raisakotka silma moodi. Iga kord kui see pilk minul langes tarretus mu veri. Aegamda valims mul idee vanamehest lahti saada ja sel moel ka silmast lahti saada. Niisiis ma hakkasingi tegutsema superettevaatlikult. Igal keskl vajutasin vanamehe toa ukselingi alla ja avasin ukse vga aeglaselt ja tasakesi. Stasin ja katsin
klassist 13 poissi ja 10 tüdrukut, kõik 14 Salva/Rock korvpallurit olid poisid (vt joonis 1). Joonis 1. Uurimisaluste gruppide jaotus Küsimustiku jaoks valiti sõnu, mida kasutaksid 17-18aastased noored kõige sagedamini. Töösse valiti sõnu kooli, kodu ja vaba aja veetmisega seotud sõnavarast. Küsimustikku valiti järgmised sõnad: pidu, alkohol, maha kirjutama, poiss-sõber, tüdruk- sõber, söögivahetund, ilus inimene, rumal õpilane, inimene, kes on sind solvanud, vanemad, 11 ema, isa, ja õpetaja. Küsimustiku esimeses osas paluti vastajatel kirjutada slängisõnu, mida nad nimetatud sõnade asemel kasutavad. Küsimustiku teises osas esitati slängisõnu, mis olid töö autori poolt valitud kahest sõnaraamatust: Mai Loogi ,,Esimesest Eesti Slängi Sõnaraamatust" ning Lemmit Kaplinki ja Kätlin Vainola ,,Eesti slängi sõnaraamatust". Õpilased pidid leidma ise vasted slängisõnadele
küünarnukke kasvatav taktik ja kes teisi halvustab. Bateman on väljendanud 5 seisukohta, et nartsissistlik inimene kõigub nende kahe positsiooni vahel ehk siis temas on olemas samaaegselt mõlemad küljed. Võib-olla on üks või teine strateegia parajasti valitsev ja teine varjus. Õhukesenahalise, teistest sõltuva inimese hapruse taga on tohutu viha nende vastu, kes on teda solvanud ja milleski ilma jätnud. Paksunahalise nartsissisti puhul ei ole kahtlustki selles, et tema lainetav raev, mis on valmis väikseimalgi põhjusel välja purskuma. Piiramine, kahtluse alla seadmine, arvustamine kõik see tõstab pinnale primitiivse raevu. Sama juhtub siis, kui teine on edukas või saab kas või mõne väikese tähelepanuavalduse osaliseks. Narkissose müüt Nartsissistliku probleemika tagapõhjal on sügav inimlik kannatus, kuigi seda on mõnikord raske märgata
Kui komisjon tööle asus, põrkas ta suurtele raskustele. Äravõtmisele ja ümbrjaotamisele kuulusid riiklikud maad. Kuid riiklike maade valdajad olid talitanud nendega nagu oma isiklike maadega: olid kinkinud, pantinud neid jne. Seetõttu oli raske kindlaks määrata, missugune maa oli riiklik, missugune isiklik. Kõiki neid raskusi kasutasid ära Tiberuse vaenlased. Nad lasksid liikvele kuulujutu, Tiberius Gracchus taotleb kuningavõimu. Teda süüdistati samuti selles, et ta on solvanud rahvatribuun Octaviuse puutumatut isikut. Kuid Tiberius ei alistunud, vaid läks kavatsetud küsimuse lahendamisel mehiselt lõpuni. Reformi teostamiseks oli Tiberiusel vajalik võim ka järgnevaks aastaks. Seepärast esitas ta oma kanditatuuri rahvatribuuni kohale ka järgnevaks, 132 a. Rooma seadused keelasid ühte ja sama isikut kaheks aastaks järgemööda valimast. Nobiilid otsustasid seda kasutada. Varahommikul kogunes rahvas platsile, kus pidid toimuma valimised
Ka Dorn pidi tunnistama, et hiilgavaid talent on vähevõitu. Treplev palus tähelepanu, näidend algas. Treplevi vihastasid ta ema kommentaarid ja küsimused. Lõpuks Treplev vihastas ja peatas näidendi ning lahkus. Arkadina ei saanud vihastamise põhjusest aru, tema võttis näidendit kui nalja. Arkadina arvates oli Treplev ennast täis poisike. Tema arvates saatis Treplev oma aega igavalt mööda. Lõpuks muutus Arkadina rahutuks, et ta Treplevit solvanud oli. Maša läks Treplevit otsima. Arkadina kiitis Niinat ja käskis tal ilmtingimata näitlejaks hakata. Teised anusid Niinat, et ta jääks veel sinna, kuid Niina pidi siiski lahkuma. Dorn tunnistas Treplevile, et talle see näidend meeldis ning ta nimetas Treplevit andekaks. Treplev tundis huvi, kus Zaretšnaja vastu, kes oli juba minema sõitnud. Treplev tahtis teda näha ning läks talle järgi. Kui Maša ja Dorn kahekesti olid jäänud, ütles Maša, et ta ei
Igasugune kommunikatsioon on mitmemõtteline, kuid kõige mitmemõttelisem neist on vaikus. Vaikusest ei saa vestluspartner mitte midagi välja lugeda, vaikus võib tähendada head, võib tähendada halba. Seda, mida vaikuse all mõeldakse, teab ainult vaikija ise. Meeste ja naiste vahelises suhtluses on vaikimine naiste jaoks üheks relvaks, mida tihti kasutada. Näiteks kui ma tunnen, et vastassoo esindaja on mind kuidagi solvanud, siis mu esimene reaktsioon on vaikida. Tihti ei saa mehed arugi kui nad naist solvavad, sest mehed omavahel viskavad tihiti üksteise kulul nalja. Naised aga selle asemel, et seda öelda, et nad end solvatuna tunnevad, pigem vaikivad, et mees ise aru saaks, et ta on midagi valesti teinud. Selline käitumine külvab aga palju segadust. Mees (naljatades): „Kuule põrsas, jäta mulle ka jäätist.“ Naine solvub selle märkuse peale ja vaikib terve edasise õhtu
· Armastatu igatsemine · Tõrjutuse tunne · Häbi- ja hirmutundega kaasnev üksindus · Sotsiaalne isolatsioon Eneseusalduse edendamise 17 sammu · Tunne oma tugevaid ja nõrku külgi · Sea endale enesearendamiseks kindlad eesmärgid · Avasta suhtlemisvilumustee arendamise võimalused ja katseta neid igapäev · Jõua selgusele, milles seisneb sinu isiksuse jõud · Vabane negatiivsest mõtteviisist o Püüa mõista neid, kes sind on solvanud või jätnud sulle vajaliku abi andmata, anna neile mõttes andeks o Anna endale andeks oma vead ja nõrkused · Luba endale olla ,,mina" ise · Püüa mõista probleemide põhjuseid süüdistamata ennast ja teisi · Ole salliv teiste inimeste vaadete suhtes · Kritiseeri inimese käitumist, mitte teada ennast · Ära haletse ennast · Püüa vältida inimesi ja olukordi, mis tekitavad alaväärsustunde
Põgenevad Lizziega trammi peale jõugu eest. Martini vana sõber Jimmy päästab nad. Martin ja Lizzie suudlevad. 43. Esimese raamatu ilmumine. "Martini ainus soov oli talle rõõmu valmistada, lasta Marial tema, Martini üle uhkust tunda...". Raamatud järjest edukamad. Järjest suuremad summad. Ostis Mariale maja ja karjafarmi, mida ta talle kunagi lubanud oli. "Raha ja kuulsus veeres ta jalge ette". Blount kutsub ta lõunale, kuigi Martin oli teda solvanud. Müüs järjest oma kirjutisi, uusi asju kirjutada ei tahtnud. Tegi mõnedele ajakirjadele tünga, kui need tahtsid ka nüüd tema teoseid avaldada, saates neile oma esimesi, algelisi kirjutisi, muutes need ajakirjad nüüd naerualusteks. 44. Kohtas mr. Morse'i. Palju küllakutseid. Bernhard Higginbotham kutsub lõunale. "Mr. ja mrs. Morse olid ta hukka mõistnud kui logeleja ja tööpõlguri..." . Enne,
Harimatu on see, keda valdab mõttelaiskus ja kes läheb alati abstraktse mõtlemise teed. Hegeli näide mõrtsukast iseloomustas sellist tendentsi väga ilmekalt. Nimelt kui keegi on nimetatud mõrtsukaks, siis harimatu inimese jaoks on sellega kõik öeldud, ta ei vaevugi selles isikus mitte midagi muud nägema. Selle lihtsa sõnaga on harimatu jaoks hävitatud igasugune inimloomus. Samuti juhtub ka harimatuga, keda on solvatud. Seda näitlikustas lugu turul, kus turunaine leidis tema munasid solvanud naises vaid negatiivset. Abstraktne mõtlemine välistas võimaluse näha ostjas midagi head. Ühtlasi on Hegeli jaoks abstraktne mõtlemine midagi negatiivset ja midagi, mis on omane vaid harimatutele. Lihtsamalt öeldes on tema jaoks abstraktne mõtlemine üldistamine, eelarvamustel põhinev otsuste tegemine. Lihtsalt öeldes on harimatu siis lihtsalt keegi, kel pole mahti asjasse süveneda, mõttelaisk isik, massiinimene. Kui keegi on ära sildistatud, siis
emotsioone kontrollima. Läbi võitlustreeningu saad jälle kontakti oma instinktide ja emotsioonidega. Võitluses on järjekord vastupidine Kui treeningul alustad füüsilisest ettevalmistusest ning lõpetad emotsionaalsega siis lahingus on järjekord vastupidine. Esimene kogemus on emotsionaalne Kuna kõik olukorrad on emotsionaalsete laengutega siis esimesena koged alati oma tundeid. Sa koged hirmu/põnevust, vihkamist/põlastust, ja/või raevu/viha. Võib-olla on keegi sind solvanud või sinu lähedase elu on ohus. Mistahes põhjus, kõigi konfliktide alguses koged sa emotsioone. Küsimus on, kui hästi saad sa aru, mis toimub? Mis tunde sus tekitab kui keegi sind solvab? Mõned ei suuda seda taluda ning peavad vastama löömisega. Võib-olla solvas aga inimene sind oma ebakindlusest. Keegi, kes tunneb hästi oma emotsioone on võimeline sellist olukorda ära tundma ning otsustab targalt mitte vastata.
neiu oma sõbrala, Salamiselt pärit Telamonile. Herakles oli see mees, kes oli päästnud ka Prometheuse sealt kalju küljest (müüdist Prometheus ja Io). Veel tegi ta selliseid asju, et tappis hoolimatult käsivarretõukega noormehe, kes enne peolauda asumist talle teenistusvalmilt vett kätele kallas. Kuna tegu oli õnnetusega, siis poisi isa andis selle teo andeks. Veelgi inetum oli hea sõbra tapmine, sest tolle isa, kuningas Eurytos, oli teda solvanud. Selle eest karistas Heraklest Zeus. Saatis ta Lüüdiasse kuninganna Omphale orjaks, kuhu kangelane pidi jääma ühtede allikate kohaselt 1ks aastaks, teiste kohaselt 3ks aastaks. Karistuseks pidi ta seal naiste rõivaid kandma. Kõige rohkem iseloomustab vägilast üks müüt, milles kirjeldatakse vägilase visiiti Admetosele. Herakles oli parajasti teel Diomedese inimsööjate märade juurde, et sooritada üht oma kaheteistkümnest vägiteost
Sest võru keel on "sihuke asi, millel on jõud sees, ja sellega saab edastada asju, mis kirjakeeles tunduksid kuidagi kohatud". [4] Patsifistina arvab Olavi Ruitlane, et relvi ei peaks üldse olema. Jahipidamist samuti. Kalamees on ta küll. Kultuurkapitalilt saadud 25 000 eest ostis uue paadi ja mootori. [4] Olavi Ruitlane pidi sulgema Tartu maakohtu määruse alusel oma blogi, sest seal valmiv raamat tööpealkirjaga "Olavi ja Marika pesumaja" oli solvanud tema endist abikaasat. Enda sõnul sulges Ruitlane internetipäeviku lugemise võimaluse kõigile peale iseenda kohe, kui oli kohtumääruse tähitud kirjaga kätte saanud. Sulgemise põhjuseks oli endise abikaasa hagiavaldus, mille järgi on blogisse võetud kontekstist välja rebitud lauseid. [5] Ruitlane on Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige. [2] 4. Tunnustused · 1. koht ajakirja "Kalastaja" kalastusteemalisel kirjandusvõistlusel
Samal ajal poeb Polonius kardinatetaha peitu kuulamaks pealt kuidas kuninganna Hamleti kallal võtma hakkab,nagu Polonius oli kuningannat keelitanud,et too ikka võtku kõvasti Hamleti kallal.Kui kuninganna hakkas Hamletilt küsima , mis tal arus oli, et sellist etendust lasi korraldada, muutus Hamlet tigedaks. Hamlet käskis emal oma hingeopõhja vaadata , et kuninganna on 2 endist kuningat solvanud ja abiellunud tolle vennega.Kuninganna ei taha seda juttu kuulata ja tahab lahkuda. Hamlet sunnib teda vihaseltistuma ja peeglisse vaatama. Kuninganna ehmub ja karjub appi.Polonius karjub kardina tagant selle peale MIS APPI?.Hamlet tömbab mööga ja hüüab"Rott?"torkab läbi kardina, tappes sellega Poloniuse. Hamleti ja kuninganna vestlus kestab, Hamlet räägib , et ta isa tappis ema praegune mees ja kuningas ja süüdistab ema , etta kuningaga voodit jagab ja peab ema häbituks
Peajumal Zeus kihutab oma vankriga Idamäele, et vaadata lahingut ülevalt pealt. Troojalasi saadab edu ja ahhailased lüüakse taganema oma laagrisse, mis on tehtud kuivale tõmmatud laevadest ja piiratud kõrge valliga. Troojalased ei lähe ööseks oma linna vaid jäävad laagrisse otse kreeklaste lähedusse ja süütavad lõkked. Kreeklased on löödud ja peavad nõu vana targa Nestoriga. Agamemnon saab aru, et ilma Achilleuseta ei saa nad võitu. Ta saab ka aru, et on Achilleust solvanud. Nestor, Aias ja Odysseus siirduvad Achilleuse, mürmidoonlaste juhi telki, et paluda teda uuesti võitlusväljale. Achilleus lükkab nende palved tagasi. Algavad uued lahingud. Agamemnon viib mehed lahingusse. Kunagi pole Agamemnon nii vapralt võidelnud. Ta tapab palju troojalasi. Näib et keegi ei saa Agamemnoni vastu. Troojalased taganevad, kuid ootamatult ilmub Atenori poeg Koon, kes haavab Agamemnoni. Agamemnon taganeb kaotades palju verd. Troojalased kasutavad hetke ja asuvad ründama
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna - Ameerika rannikut. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole. Alles teisel aastal leidsid nad otsitava väina. Rohkem kui kuu aega ekslesid nad Ameerika ja Tulemaa vahel...
käest sugeda (pisut paralleele Pearuga). Ka Taavet pole alati Kaval-Ants, temalgi on ebaõnnestumisi. Aga nad on, nagu nad on, ja Tuhakopli küla peaks neile tänulik olema, et nad oma tempudega igavat külaelu natukenegi elustavad. ( nagu Vargamäel) Paulil on kodus kohtlane tütar. Kuigi Taavet võiks tema üle valusalt nalja heita, ei hakka ta seda tegema, sest see oleks liiga julm kättemaks, isegi kui Paul teda rängalt solvanud on. Karlil läks ülikoolis käimine lörri. Viis Taaveti puumajja, kus olid ok daamid. Härta istus Taavet põlvel. Jõid kõik koos viinapudeli tühjaks. Taavet lubas kõik kinni maksta. Läksid edasi restorani, kus ilmusid mehkad, kes olid väidetavalt Karli koolivennad. Seal oligi Aiaste peremees ühele vekslile käsinikuna käe alla pannud. Usaldas pimesi ,,Karli koolivendi". Naasid tagasi katusekorterisse. Hommikul ärkas Taavet segipaisatud korteris, Härta tema
Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele. Seepeale hakkab peenike lömitama, pugema, lipitsema, kuigi paks seda ju üldsegi ei nõua. Teos näitab, kuidas inimene laseb end ise alandada. ,,Ametniku surm" väikeametnik aevastab teatris, kogemata pritsib sülge ees istuva kindrali kiilaspeale. Hakkab lakkamatult vabandama, läheb talle isegi koju järgi. Kindrali meelest on see pisiasi, kuid väikeametnik sureb ahastusest, sest on kõrget inimest solvanud. Samas leidub ka siirast kaastunnet ja nukrust: ,,Vanka" sisse tuleb südamlik huumor. See on lugu väikesest poisist, kellel on raske mure ,,Kurbus"- Voorimehest, kellel suri poeg ja kellel pole sellest kellelegi rääkida- 80-ndate keskpaigas muutub looming tõsisemaks: näitab kuidas põrkuvad erinevad maailmavaated, püüab elu sügavamalt lahti mõtestada ning sisse tuleb üksinduse teema. Kirjanikuna jääb vaatlejaks, ei jaga hinnanguid. Seadis endale ülesandeks
Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kolumbuse julmusest lugedes tunned imestust. Kõrge intellekt ja põlgus inimelu vastu elasid temas koos. Mõistus eraldas ta teistest, põlgus aga ühendas nendega. Kadestajad ja kõik, keda ta oli solvanud, saatsid Kolumbuse peale Uuest Maailmast ühe kaebuse teise järel. Admiral pöördus tagasi Hispaaniasse. Eneseõigustamise alandav protseduur kestis kaua. Kolmandaks reisiks sai Kolumbus ainult kuus laeva. Kuuldused ülestõusudest, veristest kokkupõrgetest pärismaalastega ja lakkamatutest haigustest olid jõudnud juba Hispaaniasse. Ekspeditsiooniks ei õnnestunud vabatahtlikke värvata. Kolumbus tegi ettepaneku asustada uued maad kriminaalkurjategijatega. Võtnud
ülekaalu. Juba üheksa aastat järjest surrakse tapluses. Parajasti on vaherahu, aga kreeklasi sureb ikkagi. Neid tapab saladuslik haigus, mille vastu ei ole mingit rohtu. See on selge märk Zeusi poja Apolloni vihast. Millest niisugune raev? ,,Miks?" küsib kõige tugevam võitlejaist, mürmidoonide kuningas Achilleus. ,,Kalchas, sa oled preester ja ennustaja, seleta, millest see on. Miks kannab Apollon meie peale viha! Millega oleme teda solvanud?" Kreeka vanemate koosoleku üle laskub vaikus, siis aga ütleb Kalchas tõsisel ilmel, kulm kipras: ,,Apollon tahab karistada ühte meie seast, kes peab orjatarina enda käes raevunud jumala soosiku, preester Chrysese tütart Chryseist. Mäletate, Chryes käis siin ja palus tütre vabastamist, aga sellest keelduti järsult. Sellepärast Apollon meid nuhtlebki." Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile Agamemnolile
Ka tema järglaste, tantaliidide (Atreus, Agamemnon, Iphigeneia, Orestes) kohta maksis jumalate needus. Ainukesena Pelopsit, kelle jumalad ellu tagasi tõid, ei seiranud määratud õnnetused. "Tantalose piinad" tähendab kõnekeeles midagi väljakannatamatut. OMPHALE - Meeste üle võimutsev naine. Omphale oli müütiline Lüüdia kuninganna, kellele saatis Zeus ise orjaks Heraklese, karistuseks oma hea sõbra Iphitose tapmise eest, põhjusel, et ta isa oli teda solvanud. Omphale lõbustas end sellega, et käskis Heraklesel teha naiste tööd, nagu kududa ja kedrata, nõudis armuelus temalt kuulekust ning käskis tal aeg-ajalt kanda naisterõivaid. See, et Omphale riietas oma prominentse orja naiseriietesse ning viibutas ise tema nuia, on ilmselt komöödiamotiiv, mille võtsid tarvitusele Rooma kirjanikud. PENELOPE TÖÖ - Penelope oli Odysseuse ilus ja truu abikaasa, Telemachose ema.
Päästis kuningas Laomendoni tütre, kes ootas rannas koletisele ohverdamist, nagu Andromedagi. 11. vägiteo ajal jõudis ta ka Kaukasusse, kus vabastas Prometheuse ja tappis kotka, kes titaani piinanud oli. Kuid ta sai ka igasuguste jamadega hakkama, kuid kahetses neid iga kord. Kord tappis ta noormehe, kes talle õhtusöögil kogemata vett peale kallas ja läks pärast seda maapakku. Kord tappis ta oma sõbra, sest tolle isa oli teda solvanud. Zeus saatis ta kuninganna Ompha juurde orjaks, kes tal aeg-ajalt naisterõivaid kanda ja naiselikke töid teha lasi. Kõige hullem oli aga külaskäik kuningas Admetose juurde, kelle naine oli äsja surnud ja kelle terve õukond oli sügavas leinas. Admetos ei tahtnud aga Heraklest vaevata ja ei öelnud talle, mis juhtunud oli. Herakles jõi end siis purju ja käitus väga tahumatult. Kuid teada saades, mida ta teinud oli, tõi ta Admetose naise allmaailmast tagasi. Et seda
raudrüüs, muskettide ja bombardidega relvastatud valgetele. Asunikele appi saabunud Kolumbus surus vastuhaku julmalt maha. Seejuures saavutasid kristlased kergesti oma eesmärgi, sest nad tungisid hobustega indiaanlastele peale, pistsid neid odadega läbi, raiusid inimesi mõõkadega pooleks, ässitasid neile kallale koeri, neid põletati elusalt ja piinati mitmesugusel muul viisil halastamatult ja jumalakartmatult." Kadestajad ja kõik, keda ta oli solvanud, saatsid Kolumbuse peale Uuest Maailmast ühe kaebuse teise järel. Admiral pöördus tagasi Hispaaniasse. Eneseõigustamise alandav protseduur kestis kaua. Kolmandaks reisiks sai Kolumbus ainult kuus laeva. Kuuldused ülestõusudest, veristest kokkupõrgetest pärismaalastega ja lakkamatutest haigustest olid jõudnud juba Hispaaniasse. Ekspeditsiooniks ei õnnestunud vabatahtlikke värvata. Kolumbus tegi ettepaneku asustada uued maad kriminaalkurjategijatega. Võtnud neile lisaks
,,Kõigi nende alaliselt moonduvate sümbolite tagaplaanil näisid aga lumi ja liiv säilitavat mingi põhilise pidevuse. Kogu selles moondumises ja muutumises ja rahutuses tundusid paiguti lahendusena maailma pihustumine kargeks algaineks lumes ja liivas. See jahvatamise sümbol kordub ka autori hilisemas loomingus luuletegevuse vastena. Maailm ei lagunenud mitte ainult kildudeks, vaid jahvatus selles luules liivaks ja lumeks, mille külmus ja neutraalsus enam hinge ei solvanud. Mässulise fantastika all peitus puhtust nõudev vaim. (Aspel,1989) Kord ammu haarasin ma tühja peekri ja trotsisin ta kalki väljakutset sestsaadik uhab lõppematu sõõm mu raudset suud mis sirab tähistaeval ja kui mõnd liiga sooja udukogu näeb reostavat maailmaruumi ööd
Jansen ning matemaatikaõpetaja A. Pajo ja Linda Golubev, muusikat andis Jaan Pakk. Seoses õpetaja Golubeviga meenutab Vaike Kalda, et kord kui nad koju kõndisid teiste klassikaaslatega oli seal ka Arvo, kes ümises üht laulu ning nende ees kõndis ka õpetaja Golubev ning kui parajasti kui Arvo laulis"Pakun rändamise hoos väsinu sõbrale kätt," õpetaja libastus ning kukkus. Kõik hakkasid naerma, kuid õnneks ei tulnud kellelgi pahandust, kuigi nad oli naeruga õpetajat solvanud, sest klassijuhataj Grossthal lahendas asja huumoriga. Ka teised õpetajad oli tasemel. Keemia tunde andis Elmar Roger, kes suutis oma raske ainega õpilastele läheneda ja oli väga heatahtlik. Õpetaja Alvine Grossthal armastas öelda: ,,Kui te sõnu ei tea, ei tea te midagi," ning tegi igal tunnil sõnade töid. Kuid kõige silmapaistvam oli ta klassijuhatajana. Ta suutis liita erinevate huvide ja iseloomudega klassi väga ühtseks. Ajalooõpetaja V.Kelu, kes oskas oma aine väga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
