Hariduse vaimsele küljele pöörati suhteliselt vähe tähelepanu. Tulevased sõdurid pidid küll oskama lugeda ja kirjutada, et sõjaväes aru saada kirjalikest käskudest. 7. Homeros – Vana-kreeka pime rändlaulik, keda peetakse kahe eepose - „Ilias“ ja „Odüsseia“ autoriks. Herodotos - ajaloolane ja „ajaloo isa“, kes oma teoses „Historia“ (kr k uurimus) kirjeldas Kreeka-Pärsia sõda, aga ka ümbritsevate maade ajalugu ja olustikku. Sokrates - filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja voorusest. Platon - filosoof; Sokratese õpilane kes asutas Ateenas oma kooli- Akadeemia; pidas maailma aluseks ideid ning kujundas välja tervikliku õpetuse riigist. Aristotoles - filosoof; Platoni õpilane; antiikaja mitmekülgsemaid õpetlasi, kes süstematiseeris eelkäijate teadmiseid ning tegeles loodusteaduste, loogika, füüsika, riigikorra, ajaloo, eetika, muusika ja kirjandusega. 8
Mirell kats 10. klass ARISTOTELES Sissejuhatus Aristoteles, tema õpetaja Platon, ning Sokrates. Sokratese mõtted on meieni jöudnud Platoni ja mõne teise antiikautori vahendusel. Kuigi Platoni ja Aristotelese tööd on omavahel sügavalt seotud, on nad nii stiililt kui ka ainelt erinevad. Platoni õpetused olid rohkem ratsionalistlikkud ja idealistlikkud Aristoteles oli aga lähedam empirismile ja materialismile(tähtsustas meelte rolli tunnetuses). Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele
Skenee- tausta dekoratsioon 6. Filosoofia ja teadus: filosoofia mõiste-mõtisklemine maailma üle Thales- maailm tekkis veest ja ujub vee peal Demokritos- maailm koosneb tühjusest ja seal olevatest aatomitest Pythagoras,- maailma korraldus on arvulisel suhtel Hippokrates- 4-5 saj kuulus arst Herodotos. Ajaloo sündmuste uurija ja kirja panija Sofistika- inimese käitumist puudutavad probleemid, hea ja halb Sokrates (voorus, teadmine, Ateena riigivastasus)- Platon (Akadeemia, ideede õpetus, ideaalne riik (Sparta), Aristoteles ( loogika, õpetuse terviklikkus, riiklik elusolend, riik kui elu alus) 7. Hellenismiperiood: Hellenism- ajajärk a.suurest kuni 1 saj ekr, kus kreeka ja makedoonia kultuurid segunesid idamaiste kultuuridega ühiskonnale iseloomulikud jooned (lk. 128-129, tähtsamad kultuurisaavutused (lk. 132-133), Aleksander Suure vallutusretk, 334 ekr granaikose lahing
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
kogu loodus tekkinud; inimeste ja jumalate vaheline suhe; inimese koht ühiskonnas; milline on öiglane riigikord; kasvatusprobleemid jne. TV. LK 60 TABEL sofistika esimene filosoofiline suund, mis hakkas elufilosoofiat teoreetiliselt arutlema ja traditsioonilisi töekspidamisi vaidlustama Sofistlike vaadete rakendamine poliitikas töi kaasa probleeme, mistöttu tekitasd sofistlikud seisukohad tösise opositsiooni. Sofistide vastu astus välja üks kuulsamaid Ateena filosoofe Sokrates. Ta ei kirjutanud oma ülestähendusi ega vötnud ka oma öpilastelt tasu. Sokrates leidis, et sofistid petavad oma öpilasi: nad väidavad, et öpetavad voorust, kuid Sokratese arvetes ei tea ned, mida see üldse tähendab. Vooruse olemuse möistmine ongi Sokratese arvates filosoofia peamine möte. Sokratese veendumuse kohaselt oli öpetaja kohus üksnes öpialse juhatmine, asja möistmiseni pidi öpilane jöudma ise. Sokrates suhtus üsna halvustavlt Ateena demokraatlikku riigikorda
matis Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal? a. Kui ühes grupis on 12 tudengit ja teises 11 tudengit, siis kokku on neis 23 tudengit. b. Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. >> c. Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:49 matis Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on a. arukas visadus >> b. teadlik riskeerimine. c. kuldne kesktee arguse ja hulljulguse vahel -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:50 matis Sokratese viimased sõnad olid: "Kriton, me võlgneme Asklepiosele kuke, ärge unustage." Mida see tähendas? a. Sokrates pidas vajalikuks, et pärast tema surma jagataks ta varandus sõprade vahel. >> b
· Kui ühel planeedil elab miljon olendit ning teisel 2 miljonit olendit, siis kokku elab neil planeetidel 3 miljonit olendit. · Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et · Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. · Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. · Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga endale kõik ära seletada. · Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all olevas
sajand eKr) 4. Vana-Kreeka ajalooga seotud olulised isikud. Otsi Internetist, millega on ajalukku läinud alljärgnevad isikud. Märgi kindlasti üles ka sajand, mil see isik elas ning võimalusel lisa selle isiku pilt. Homeros 12. - 7.saj.eKr - eeposte ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" looja vahel - pime laulik Sokrates 5.saj. eKr - vanakreeka filosoof - filosoofia ülesandeks pidas ta õpetada inimest iseennast tundma - ,,filosoofia on elamise viis" - tegeles eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga
., loovus, vaimsus) on kalkulatsioonis kallimad (kõrgemad e. peened naudingud ületavad madalamad). Tuleb teha vahet õnnel ja puhtmeelelisel naudingul. Madalamad naudingud: söömine, joomine, seksuaalsus...Kui madalamate naudingutega liialdatakse, võib see kaasa tuua hoopis valu. Kust me aga teame, et kõrgemate naudingute kogemine on tõesti parem? Mill oli empirist- kogemus on seda näidanud Mill: “Parem olla rahulolematu inimene kui rahulolev siga; parem olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev lollpea”. Mill kritiseerib Benthanit: Elu nautiv siga oleks pisu kõrgemas moraalses seisundis, kui rahulolematu Sokrates (Benthami järgi). Selline lähenemine on aga toores. Kaks utilitarismi tüüpi: 1. Teoutilitarism – tegu on õige siis, kui tal on head tagajärjed („üldiselt ära valeta„) 2. Reegliutilitarism – tegu on õige siis, kui ta järgib reeglit, mille järgimine toob kaasa palju kasu, õnne, heaolu suurele hulgale
b antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) India o Panini (umbes 400 eKr): sanskriti keele värssgrammatika (eelkõige fonoloogia ja morfoloogia) Kõige parem grammatika kuni 19. saj. Kreeka nn "filosoofiline periood" o Platon (428-348 eKr): dialoog "Kratylos" Kas keel on olemas nomo (kokkuleppitud) või physei (loomulik)? o Aristoteles (384-322 eKr) Loogika, poeetika, retoorika Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõnniv) tähed sõnad mõisted referendid Kuidas seotud? nomo physei Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne. Keskaja skolastikute universalism b) keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena.
käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu.Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Klassikaks on saanud ka Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena.
Mis hiljuti tõlgiti eesti keelde ja mis ilmus eelmise aasta lõpus. Kuid enne lõpetamist teemal vabadus hinges, oleks vaja mainida veel ühte tänapäeval aktuaalset probleemi nagu seda on inimese erinevad sõltuvused , mis ise enesest kujutavad seda sama negatiivset kontrolli , kuid nüüd halbade harjumuste poole pealt. Siia kuuluvad narkootikumid, alkohol , hasartmängud jne. Inimene ,kes on nendega seotud pole samamoodi võimeline teostama oma elu eesmärke. Kreeka filosoof Sokrates ütles: ,, Kas on olemas inimest ,kes oleks oma ihade ori ja ei rikuks nendega nii oma hinge kui ka keha? ,, Sellest ütlusest tuleb välja ,et ihu ja hinge vabadus on vastandid. Kui inimene ei valda oma keha ja järgib oma ihasid ,kaotab ta varsti vabaduse hinges ja jääb toppama teda painavale soovile. Ning samuti ei suuda ta ka varsti enam adekvaatselt mõista ümbritsevat maailma. India filosoof Thamapada ütles: ,, Nii nagu imbub vihm läbi halva
poliitikas, õiguses ning ka igapäevaelus. Ent igaühes neist otsitakse vastust pisut erinevast vaatenurgast. · Nii uurib eetika, millistest printsiipidest peab oma käitumises ja otsustes lähtuma üksikisik; · poliitika - millistest printsiipidest tuleb lähtuda riigielu korraldamisel; · argitasand aga - kuidas leida õiglane lahendus mõnes konkreetses situatsioonis. 2500 aastat tagasi esitas Sokrates Platoni teoses "Riik" küsimuse "mis on õiglus?" ning täna kõlab see just niisama aktuaalselt. Antiigist pärit klassikaline lähenemine seostab õiglust inimese õiguste ja kohustustega. Sealt ka väide, et õiglaselt toimima tähendab anda igale inimesele "oma" ehk millele tal õigus. Sel ajal ei seostatud õiglust inimese (või ühiskonna) heaoluga. Õiglus kujutas endast eelkõige negatiivset väärtust, mis ei lubanud ligimesele kurja teha ehk ehk tema sotsiaalsest staatusest
Matemaatik Eukleidese geomeetria põhialused kehtivad tänapäevani. Vana-Kreeka arst Hippokrates pani aluse inimese tervisliku seisundi defineerimisele ning temast alates on kasutusel mõiste ,,arsti eetika", mis lähtub Hippokratese vandest. Hellenismiperioodi kuulsaim füüsik Archimedes avastas füüsikas kehade veeväljasurve seaduse. Kreeka filosoofide Sokratese, Platoni ning Aristotelese mõtted ning arutlused panid aluse filosoofia sünnile. Sokrates juurdles inimese vooruse ja hüve leidmise üle. Sokratese küsimusi- esitades-vastuseni-jõudmise meetod pani aluse ratsionaalsele arutlusele. Platon uskus, et on olemas ideede maailm, mis on meie tavapärasest maailmas tegelikult palju reaalsem. Aristotelese mitmekülgsed käsitlused teadusest ja filosoofiast võimaldasid tal luua Lykeioni, mis tänapäeval tähistab ,,lütseumi" mõistet. Kogu tänapäeva loogika põhineb Aristotelese õpetusel. Aristoteles
40aastasel (387 eKr.) asutas Ateenasse Akadeemia, mille nimi tulenes Ateena kangelase Akademose nimest. Kooli kõige kuulsam õpilane oli Aristoteles. Kool tegutses kuni 529 pKr Bütsantsi keiser Justinianus I sulges kooli paganluse tõttu. Platon sekkus ka Syrakoysa linna poliitikasse Sitsiilias. Ta lootis seal ellu viia ideaalse riigikorralduse projekti. Surma kohta mitu versiooni: 1) Rahulik surm kodus 2) Surm pulmalauas Õpetaja Sokrates Platoni dialoogid ei anna selget pilti Platonist ja Sokratesest Pole teada, kui palju on Sokratese sõnavõtud Platoni tekstides Sokratese omad ja paljud esindavad hoopis Platoni vaateid Platoni tekstid olid dramaatilised, Sokratese omad iroonilised Õpilane Aristoteles Aristoteles eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese Kirjutas Platoniga sarnaselt oma vaated ilukirjanduslikesse dialoogidesse, et need arusaadavamad oleksid Filosoofia
Kas noorus on hukas? See kliseelikult kõlav väide on peaaegu sama vana kui inimkond ise. Sellel teemal on kirjutatud lugematult artikleid, kirjandeid ja muid arvamusavaldusi. Juba Sokrates avaldas arvamust, et noored on hukas, rääkimata hilisematest arvajatest. Midagi uut sellel teemal on raske kirjutada ja kui veel arvestada autori noort vanust, ei ole siit midagi oodata. Eesmärk ei ole mitte niivõrd pealkirjas esitatud küsimusele vastuse leidmine kui sellist arvamust mõjutavatele teguritele viitamine. Vastata küsimusele, kas noored on hukas või mitte, oleks äärmiselt subjektiivne ega aitaks mingilgi moel süüvida põhjustesse, miks sellist loosungit hüütakse.
Sellega pandi alus rahvakoosolekutele – demokraatiale. Tänu sellele tõusis kõnekunsti suur tähtsus ja praktiline väärtus, sest paljud majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel. Üheks kõige hiilgavamaks kõnemeheks peeti Demosthenest. Kreeka kultuuri arengule aitas kaasa ka filosoofia. See, mida lääne kultuuris on aastatuhandeid nimetatud filosoofiaks, sai alguse 7. sajandil eKr. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest, kuid kuulsaimad on Sokrates, Platon ja Aristoteles, kusjuures iga järgmine oli eelmise õpilane, edasiarendaja kui ka eitaja. Viimasest sai ühtlasi Aleksander Suure õpetaja. Sokratese tarkusi teame ainult tänu tema õpilastele, kes kõik kirja panid. Kõik ülejäänud filosoofid olid aga töökad ja proovisid leida vastuseid erinevatele küsimustele. Asjade ja olemise üle on pead varemgi murtud, kuid kreeklased viisid selle hoopis uuele tasemele leiutades abstrakse probleemi. Tänu sellele teab igaüks meist
Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Suur lugupidamist osutas Platon kui mõtlemise kasvataja vastu. Platonile nagu hiljem Russellile on matemaatika filosoofia vältimatu eelmäng. Matemaatilised objektid on ka muutumatud nagu ideed, vastandina tajutavale asjade maailmale. Platoni dialoogi "Politeia" algul küsib Sokrates, kes esindab Platoni seisukohti, rikkalt aristokraadilt Kephaloselt: ,,Mida pead suurimaks õnnistuseks, mis sa oled saanud oma rikkusest?" Kephalos vastab, et rikkus on õnnistuseks talle peamiselt selletõttu, et võimaldab olla helde, aus ja õiglane. Sokrates küsib oma kavalal viisil, mida ta mõtleb õiglusega, ja algatab sellega filosoofilise arutluse. Sokratesele osutub lihtsaks kummutada üksteise järel talle esitatud definitsioonid. Ta provotseerib
..) teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Epistemoloogia 7.Milles seisneb sokraatiline meetod? põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmiste allikana rõhutavad empiristid "Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas eitab teadmiste võimalikkust. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, probleemidega. kustutamatult tõde janunema
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas.
VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 500 e.Kr. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomuliku...
küll lähtub sellest, millisel juhul terve mõistus põhjendeid heaks peab, kuid võib ka ette kirjutada norme, mis on terve mõistusega vastuolus. Loogika kui mõtlemise mudel Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Induktiivne loogika Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on. Vaatleme kahte arutlust: 1) Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Järelikult Sokrates on surelik. 2) Päike on seni iga päev tõusnud. Järelikult homme päike tõuseb. Esimene arutlus on kehtiv, teine mitte. Induktiivne loogika peab siiski teise arutluse eeldust järelduse heaks põhjendiks, paremaks kui järgmises arutluses: 3) Päike on seni iga päev tõusnud. Järelikult homme päike ei tõuse. Selline arutlus võib küll tunduda jaburana, kuid hasartmängijad kipuvad sarnast
paljusus ning liikumine. Üldse oli apooriaid umbes 45, meieni on jõudnud ainult 9, nende seas "Dihhotoomia", "Achilleus ja kilpkonn" ja "Nool". 9. Sokratese meetod Platoni esituses. Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. See on oma nime saanud Sokratese järgi, kes õpetas küsimuste-vastuste vormis. Sokratese õpilase Platoni tekstid on põhiliselt dialoogid, mille peategelane on sokraatilist meetodit kasutav Sokrates (näiteks "Kriton"). Sokraatilises dialoogis toimuvat vestlust võib nimetada ka dialektiliseks. Struktuur: 1. Iroonia- ma tean, et sa midagi ei tea 2. Induktsioon- suunavad küs ja vastused õpilastelt 3. Maieutika- ämmaemandakunst, Kuulab-analüüsib-suunavad kus õpilane peab ise edasi jõudma. Sokrates aitas vaimselt päris inimeseks saada. 4. Definitsioon- eesmärk, mida tavaliselt lõpuni rahuldavat ei saavutata. - verbaalne
Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja.
vaim ning hakkab Dantele teejuhiks. Koos jõutakse põrguväravate juurde. Põrgu on lehtrikujuline ning seal on 9 erinevat ringi. Igas ringis on erinevate pattudega surnud. Põrgu eeskojas on hinged, kes ei teinud maa peal ei head ega halba. Põrgu ees on aeglase vooluga sogase veega jõgi, kust paadimees Charon Dante üle viib. 1. ring paganad, kes ei uskunud/tundnud Kristuse armuõpetust. nt. Homeros, Vergilius, Platon, Sokrates, Aristoteles, Julius Caesar paistis päike ning suurmehed istusid aukohtadel. 2. ring - armupatustajad nt. Minos (Zeusi poeg, Egeuse saarte valitseja, oli põrgus kohtumõistja), Kleopatra, Antonius karistuseks ringlesid igavesti tules 3. ring prassijad, liigsööjad, liigjoojad nt. trubaduurid Kerberos kisub neilt karistuseks nahka maha 4. ring ihnuskoid ja rahalaristajad
keppidega.(Einstein). Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena.(mark twain). Miks on nii, et me ei saa alati aru, millal armastus algab kuid selle lõppu märkame iga kord?( Steve Martin) Kui naine ütleb, et ta on 20 ja näeb välja nagu 16, on ta tegelikult 12. Kui ta ütleb sulle, et ta on 26 ja näeb välja nagu 26, on ta kurat peaaegu 40.(chris rock). "Mis on õiglus?" Sokrates. "Kõik on saav, miski pole olev" Platon. "Soov teada on inimesele loomuomane" Aristoteles. "Inimene on olemuselt poliitiline loom" Aristoteles. "Hinge tunned tegudest" Aquino Thomas . "Sõnad on vaid asjade kujutised, armuda neisse on kui armuda pildisse" Bacon. "Ma mõtlen, järelikult ma olen" Descartes. "Terve mõistus on kõige paremini jaotatud kaup maailmas, sest igaüks on veendunud, et tal on seda piisavalt" Descartes.
Kuna inimene erineb teistest olenditest mõtlemise poolest,... Selleks, et olla õnnelik, tuleb välja arvutada intellektuaalsed ja eetilised voorused ja nende kohaselt elada. A erines selle poolest: selleks, et olla õnnelik, tuleb olla aktiivne tegutsemine. Et hästi elada, on vaja midagi teha. Vajalik on voorused täiuslikuks saada. Et olla õnnelik, ei piisa vaid eneseteostusest, õnneks on teatud määral vaja rikkust, sõpru ja võimu e. vedamine. A on Sokratesest teisel seisukohal. Sokrates: ,,See, kes teab, mis on hea, ei hakka heale vastu seisma." A ei olnud sellega nõus. ,,Teada, mis on hea ja seda kasutada, on erinevad asjad." Inimesed, kes on valinud teha halba, teevad seda meelega. Taltsutamatud inimene on afektiseisundis (mõjutus, ärritus), läheb endast välja ja käitub vastupidiselt õigele. Ütleb, et inimene, kes teab ja teeb ikkagi kurja, on hullem. ,,Teadmine voorusest ei tee inimest veel vooruslikuks."
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
ühiskonna klasside huvide kaitsmist. Millised on filosoofia ajaloo 2 põhilist uurimismeetodit? · 1. Dialektiline - vaadelda objekte kui üksteisega seotuid süsteeme, mille liikumine ja areng toimub sisevastuolude tõttu. · 2. Metafüüsiline - vaadelda objekte kui üksteisega mitteseotuid, mittearenevaid. Eksisteerivad valmiskujul. Puuduvad vastuolud. Miks on Demokritos oluline? · Aatomiõpetus · Atomistid Nimeta 3 antiikfilosoofia tähtsaimat filosoofi. · Sokrates (469-399 e.m.a.) · Platon (428/27-348/47 e.m.a.) · Aristoteles (384-322 e.m.a.) Mis toimus antiikfilosoofia klassikajärgsel periood? · klassikalise mõtte edasiarendamine mitmesugustes koolides, aga ka olemasoleva problemaatika kordamine. Millised on antiikaja filosoofia klassikajärgse perioodi 5 alavormi? · a.) Sokraatilised koolid: · Küünikud · Kürenaikud (Eukleides) · b.) stoitsism · c.) epikureism · d.) skeptitsism · e.) uusplatonism
Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos, Sofokles, Aischylos, Aristooteles, Platon, Sokrates, Euripides. Nii sai Ateenast, kus kasvasid välja kuulasd filosoofid, teadlased ja kunstnikud „õhtumaade kultuuri ema.“ Neid kuulsaid ja tuntuid filosoofe tunnme ja õpime me tänapäevalgi. .
• Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg • Sokrates (460-399 eKr), Platon (427-347), Aristoteles (384-322) • Kujuneb välja demokraatia Ateena linnas (450-430) • Kreeka-Pärsia sõjad (490-479 eKr.)- Maratoni lahing 490 eKr,mille Pärsia haledalt kaotas. • Kreeklaste kodusõda- Peloponnesose sõda (431-404 eKr)- Ateena vs Sparta. Ateena kaotas. • Demokraatliku Ateena ja aristokraatliku Sparta vastasseis viis linnriikide võimuvõitluseni. • Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus.
KONTROLLTÖÖ nr1 Vana - Kreeka 1. Loetle varaste tsivilisatsioonide peamised tunnused.(5) 1) kirja kasutuselevõtt 2) riikluse kujunemine 3) ühiskonna selge ja varanduslik kihistumine 4) oli kujunenud tööjaotus (põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad, preestrid jne) 5) mitmekesine vaimne tegevus ehk teaduse ja kirjanduse kujunemine 6) toimunud üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele ning enamasti hakatud metalli kasutama 2. Kellele ei laienenud Kreeka polistes kodanikuõigused? Nimetage 3 elanikkonna rühma. 1) naistele 2) orjadele 3) võõramaalastele (barbaritele) 3. Iseloomusta mõne lausega Kreeka polise elanikkonnakihtide seisundit ühiskonnas. a) Aristokraadid- neil oli teistest enam võimalusi pühenduda nii enese igakülgsele arendamisele ja täiendamisele kui ka oma mõtete ja...
esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt – vangistati Kant – oli tsensuuri ohver Fichte, Husserl ja Russell – sunniti loobuma oma ametikohtadest ülikoolis 4
Sokrates Kebesele vastab? Sokratese vastus Kebesele väljendab seda, et mõnele inimesele võib surm olla parem kui elu, kuid enesetapp on sel juhul heategu, mida me ise endale teha ei tohiks. Inimestena kuulume jumalate vara hulka ja see ainult pahandaks neid, kui neil poleks oma varanduse lõpliku saatuse üle sõna. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju. Headel on oodata palju paremat kui halbadel ning filosoofias elanul on seega lootust pärast surma saavutada suurimad hüved – jõuda teiste tarkade ja heade jumalate ning paremate inimeste juurde
endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida. Igal juhul seisneb õnn soovide, ihade ja kirgede rahuldamises, olgu nende objektiks kas teised inimesed või ostetavad kaubad. Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist. Ka neid asju tuleb osata õigesti kasutada, et õnnelik olla. Täiesti idiootse käitumise puhul hävitaks inimene nii oma ilu, tervise kui ka lugupidamise. Ka vedamisest tuleb osata kinni hakata. Järelikult, ütleb Sokrates,
said aluse kolm samba tüüpi- Korithos, Joonia ja Dooria 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater- alus kogu Maailma teatrile, kujunes välja Dynosesele pühendatud koorilauludest, kaks zanri- tragöödia ja komöödia 2) sport- hakati pidama olümpiamänge, mille ajaks kehtestati ülekreekaline vaherahu, peeti Zeusi auks 3) filosoofia- Sokrates, tema õpilane Platon ja Platoni õpilane Aristotelese. 4) matemaatika- pythagorose teoreem 5) ajalookirjutus- Herodotos ,,ajaloo isa" kirjutas raamatu ,,Histooria", mis rääkis Kreeka-Pärsia sõdadest 6) arhitektuur- arenes välja kolm sambatüüpi: Joonia, Dooria ja Korinthos, sambad olid olulised osad templitele, mida ehitati erinevate jumalate auks palju II. Vana-Rooma. 1. Mõisted:
kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Sokratese meetod. Kriton. Sokratese meetodi struktuur: - Iroonia (ma tean, et ma midagi ei tea) - Induktsioon 4 - Maientika (ämmaemandakunst) Sokrates aitab inimestel oma vaimu korda seada; vastastikkune õppimine. Väljapakutud hüpoteesid õpilase poolt ning suunavad küsimused/arutlused õpetajalt. - Definitsioon üldise määratluse väljapakkumine. Definitsioon võib olla: 1) Tavapärane ehk verbaalne 2) Ostensiivne (defineerimine ettenäitamise abil) Kriton Sokrates on vangis ning ootab oma hukkamist. Samas on ta äärmiselt rahulik
üldiste abielukohustuste nende suhtes midagi enamat ei ole. · Proua Justust kutsub meest koos perega puhkama, kuid mees leiab, et Narva-Jõesuus ei tuleks tal raamatu kirjutamisest midagi välja ning naist pahandaks Mihhkli antisotsiaalne käitumine teiste suvitajate suhtes. · Justus räägib perele peatsest ametikõrgendusest ning see rahustab naist Mihkel jääb suveks linna. · Justus on juba kaks nädalalt oma raamatu kallal tööd teinud. Sokrates mõistetakse surma, kuid talle on jäänud elada kolmkümmend päeva, mil Ohvrilaev Theseuse auks Delose saarele pidi jõudma, sest ohvrilaeva viibimisel saarelt eemal oli rangelt keelatud täide viia mõnd surmaotsust. Mihkel juurdleb selle üle, kuidas surma mõistetud suur loogik hakkab luuletama Apollosele ning käitub üleüldiselt väärikalt ning rahulikult. Mihkel jätab kirjatöö katki, sest teda heidutab mõte, et ta on
õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mille järgi teha kindlaks naudingute kvaliteedi erinevusi? Milli arvates saab kvaliteedi üle otsustada ainult asjatundja
Deontoloogilised Immanuel deon- ,,peaks" eetikateooriad Kant (1724- Mis on inimkonna kõrgeim siht üldse? Ainult (eetiline absolutism) 1804), õnnelikkus või midagi veel? Joseph Inimeseks olemine on meile kingitud. Inimese Butler, kõrgeim siht on: Platon, 1. armastada Jumalat kogu olemusega. Sokrates, 2. armastada teist inimest kui iseennast Aristoteles need on kristliku eetika alused. (384-322 Mitte inimene pole eesmärk vaid midagi kõrgemat. eKr), Moore Vahendid mille abil me teame, mis on kõlbeline ja moraalne, leiame, mis on hea ja halb: Tõde: 1
Ajastu Kreeka: Homeros ,,Ilias"; Pr. rahvuseepos ,,Rolandi Dante Alighier ,,Jumalik kirjanduse ,,Odüsseia", Sappho- laul", Hisp. ,,Laul minu komöödia", Francesco Petrarca, olulised esimene naisluuletaja, Cidist", Saks. ,,Nibelungide Giovanni Boccaccio ,,Dekameron", autorid nende Sophokles ,,Kuningas laul", Vene. ,,Lugu Igori Martin Luther, Thomas More (tipp)teosed. Oidipus", Sokrates, Platon sõjaretkest". (,,Tristan ja ,,Utoopia", Francois Rabelais ,,Pidusöök", Aristoteles Isolde" keldi eepos.) ,,Gargantua ja Pantagruel", Miguel ,,Poeetika" Lood lustakast Robin de Cervantes ,,Teravmeelne Rooma: Vergilius ,,Aeneis", Hoodist. hidalgo don Quijote La Manchast",
3. Deus ex machina- lad. Jumal masinast. Kõige keerukam lavamasin oli tõsteseadeldis, selle abil võis jumal taevast maale laskuda. 4. Theatron- vaatamispaik. Paiknes poolringis ümber orkestra. Kreeka Ehitati mäenõlvale, eredavärvilised rüüd, kõrged jalatsid(koturn), maskid, mehed, templi lähedal, etendused tasulised, megasuured teatrid, kohustuslik, peakatted, kutselised näitlejad Aischylos, Sophokles, Euripides, Sokrates, Platon, Aristoteles Rooma Lauskmaal, piirati kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga, orkestrat polnud vaja koori lahkumiseks, lavapoodium, tõusvad pingiread, kahekorruseline sein, heal tasemel lavatehnika, dekoratsioonid, kostüümid, varikatused, puuviljamüüjad, lõhnadusid Caesar, Cicero, Vergilius
I osa. KEEL ja KEELED 1. KEELE OLEMUS "Keel ja ühiskond" X klassile 1. ptk Mare Hallop KiNG 2.09.2013 30.10.2012 Polüfunktsionaalne suhtlemisvahend mõtlemisvahend näitab kõneleja vahendab identiteeti emotsioone võimaldab maagilisi reguleerib suhteid rituaale (needmine, loits) ,,Emakeel on inimese tähtsaim side maailmaga, ühiskonnaga, ligimestega." (Hint 1995:3) Keel ja kommunikatsioon · Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul: VALU signaal ,,oht elule" · Organism püüab vältida hukkumist, valu hoia...
või ideede laadung, mille käsitlemist ma pealt vaadates ootan, see tähendab seda, et ma tegelen sellega algusest lõpuni ise, ma töötlen välja kõik võimalikud võimalused ning võib öelda, et ma näen, kuidas miski sünnib, miski, mis on mulle nii lähedal ja nii südamelähedane, miski, millele olen ma ise enda mõtete ja ideedega aluse pannud, miski, mida olen ma välja töötanud enda väikeste, kuid samas tugevate kätega- see on midagi suurt ning minu arust ka maagilist. Sokrates on öelnud: ''Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast''- sama võib öelda ka millegi loomise ja algatamise kohta, sest tõesti, kõige alguses on paberil ainult ideed, mida tuleb hakata tasapisi analüüsima. Järgmiseks sammuks on nende samuste ideede arutamine ning võimalike ebaõnnestumiste ennetamine, siis juba enam-vähem veel pooliku mõtte tutvustamine teisele isikule, kes avaldab asjast oma arvamuse ning kõige lõpuks, kui asi on heaks kiidetud, saab alles suur töö alguse
4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär:
4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär:
Kuningas oli valitav amet. Rahvastik jagunes kolmeks suureks hõimuks - iga hõim koosnes 10 kuuriast ja see omakorda kümnest sugukonnast. Rahvakoosolekutest võeti osa kuuriate kaupa. Igal Roomlasel oli kolm nime: sugukonnanimi, perekonna nimi ja eesnimi. Naistel eesnimed puudusid ja sugukonna nimi lõppes a-ga. Kreeka nimede tähendused: · Kleopatra - kuulsas isast pärinev. · Alexandros - meeste päästja. · Andrei, Andres - mehine. · Sokrates - pääste jõuline. · Aristooteles - parima lõpuline. · Platon - lai. · Sophokles - tarkuse jõuline. · Pythagoras - kõneleja. · Philipos - hobuse sõber. · Perikles - kõikjal kuulus. 3.3 VABARIIGI AEG. Ajastule oli iseloomulik võitlus patriitside ja plebeide vahel. Plebei - kerjus, ori. Rooma lihtrahvas, hilisemal ajal Roomasse elama tulnud inimesed. Neil puudusid kodanikuõigused, nad ei võinud omada maad kuid pidid teenima Rooma armees.
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
Selle sammu astus esimesena 6.saj. eKr Mileetose filosoof Thales, kelle arvates oli kõige aluseks vesi maailm oli tekkinud veest ja ujus vee peal. Järgnevalt pakuti välja üha uusi seletusi algaine kohta, nende seast olulisim on Demokritose jt atomistikakoolkonna mõtlejate teooria aatomitest, mille kohaselt koosneb maailm tühjusest ja selles liikuvatest ning omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ehk aatomitest. Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. 5. saj. eKr Ateenas elanud Sokrates ei ole endast maha jätnud ühtegi teost ning tema mõtteid teame tema õpilase Platoni kirjutatud dialoogide kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Milles vooruse olemus Sokratese arvates seisnes, pole täpselt teada. Filosoofi arvates oli oluline teada, mis voorus on, sest
Teadmine ranges tähenduses on teadmine sellest, mis tõeliselt on. Tõeline olemine on Platoni ontoloogia järgi aga ühtlasi täiuslik olemine, mis hüvesuse idee poolt valitsetuna on viimasega samalaadiline. Seetõttu on teadmine voorus – tegevust motiveeriv arusaamine sellest, mis peab hüvelisena kehtima. Platon on oma õpetajalt Sokrateselt pärinud tema eetilise põhipositsiooni – eetilise intellektualismi. Püüdlust saavutada teadmine selle kohta, mis tõeliselt on, nimetavad Sokrates ja Platon filosoofiaks; niisuguse teadmise enda omamist aga tarkuseks, sophia`ks. Filosoofia mõistest rääkides laseb Platon asja küll nii paista, nagu polekski tarkus inimesele täielikult kättesaadav loomutäius ning surelikel tuleb rahulduda vaid tarkuse püüdlemisega, filosoofiaga. Oma eetika- ja poliitika-alastes arutlustes käsitleb ta aga tarkust ja hüve-teadmist inimesele saavutatavate asjadena
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
