SOKRATES (edaspidi S) 469/470 Ateena- 399 a. e.Kr. Ateena Elulugu: Isa kiviraidur/kujur, ema ämmaemand. Legend räägib, et S oli juba esimesel hetkel pärast sündi naerma puhkenud ja sestap pandi talle vigurvändast vanavanaisa järgi nimeks S. Noorena õppis isa käe all skulptori ametit. 18.a. kirjutati Ateena kodanike nimistusse ja temast sai efeeb- ajateenija sõjaväes, õpiti põhilisi sõdimisoskusi ja teisel aastal mindi juba vajaduse korral lahingusse. S on võtnud osa Poteidaia lahingust 430.eKr.; Delioni ja Amphipolise juures toimunutest Peloponnesose sõja (431-404) esimesel perioodil. Oli hopliit ehk raskelt relvastatud jalaväelane. Võitles vapralt! Ateena tunnustas tema sõdimisoskusi samavõrd (ja võib-olla enamgi kui) filosofeerimisoskusi. Tuli sõjaväeteenistuselt koju: isa ja ema surnud ja tema esimene armastus Korinna oli oma isa mahitusel ja pealekäimisel läinud abikaasaks rikkale mehele. Sellises masendavas seisus kaotas S huvi ka...
Sokrates Sokrates (469-399 e.m.a.) on Vana-Kreeka filosoof, kelle nime on kindlasti kõik kuulnud. Ta erines teistest filosoofidest kõige rohkem sellepärast, et ta ei pannud oma mõtteid kirja. Ka temast endast on informatsiooni saadud tema õpilaste ja sõprade kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg meelde nende teadmatust ja ei austanud teisi. Sokrates uskus, et surm on hinge kehast vabanemine või mitte millekski muutumine. Sokratest peeti kõige targemaks inimeseks, sest Delfi oraakel olevat niimoodi väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest
-- Sokrates (eKr469-eKr399) oli vanakreeka filosoof Võib arvata, et filosoofia ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi (aret) nagu õiglus (dikaiosyn), vaprus (andreia), vagadus (hosiots, eusebeia), mõistlikkus (sphrosyn) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. · Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust. · On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga, kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga.
SOKRATES Sokrates (469399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof . Ta elas ja õpetas Ateenas. Sokrates oli vaene mees, sest tööd ta ei teinud. Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430-354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega, kuid pereisana temast küll asja ei olnud välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli. Ta uskus oma erilisse missiooni, mille kohta olevat öelnud:
Sokrates Valisin arutluseks just selle teema,sest olen korduvalt kuulnud nime Sokrates ja oli väga huvitav saada rohkem teada üle maailma tuntud filosoofist ja muidugi targemaks saada. Isiku tutvustus Sokrates (469399 eKr) oli vanakreeka filosoof, kes elas ja õpetas Ateenas. Tuntumat nime kui Sokrates filosoofia ajaloos vist ei leidugi. Juba antiikajal muutus ta inimeste silmis tarkuse kehastuseks, targa ideaalkujuks, kellele tõde on elust kallim. Sellegipärast näib, et filosoofia ajaloos pole saladuslikumat filosoofi kui Sokrates. Asi on selles, et Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad peaasjalikult tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka
...............................................................................................................................12 Kokkuvõte..........................................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................14 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on vanakreeka filosoof Sokrates, kes on andnud ainet nii anekdootideks kui ka ülevateks vestlusteks kõlbluse teemadel. Teda on peetud tarkuse kehastuseks juba antiikajast ja see arvamus on jäänud ka püsima. Näib, et pole temast saladuslikumat filosoofi kuna ta ei jätnud meile kirjalikke töid. Minu töö koosneb kuuest osast. Esimeses osas on tutvustatud ajastulugu, mil Sokrates elas. Teiseks osaks on Sokratese elulugu ning seejärel tuleb juttu Sokratese surmast, sellest kust me Sokratese
SOKRATES Nimi 12. b klass ELULUGU Elas 490-399 eKr Vana- Kreekas, Ateenas Isa Sophroniskos oli kiviraidur-kujur Ema Phainarete oli ämmaemand 18- aastaselt sai efeebiks 45-aastaselt abiellus Xanthippega Kolm poega: Lamprokles, Sophroniskos ja Menexenos Tagasihoidlik eluviis Pärast abiellumist jätkas filosoofielu Ei võtnud tasu esinemise eest Pidas vaesust ainuõigeks filosoofi jaoks FILOSOOFIA Läheb relativistlike õpetuste vastu Põhiline allikas Platon Filosofeerimise meetod täiesti uudne Lähenes kriitiliselt ja kahtlevalt tavakeele mõistetele Mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes ,,Ma tean, et ma midagi ei tea." Tunnetusprotsess on lõputu Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest) Teadmine-...
Näitlejate valikuga oli tabatud täpselt kümnesse. Minu lemmikuks kujunes Katariina Unti meisterlikus rolle kiirelt vahetada ja nendesse sisse elada. Etendus oli haarav ja huvitav. Lavastuse juures kõige meeldivam ja teistsugune oli see, kuidas näitlejad tulid vahepeal rollidest välja ja suhtlesid publikuga, ning see kuidas publik oli osa lavastusest. Seda, et etendus mind teisiti mõtlema pani ei saa ma öelda, sest pigem mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv sees. Üleüldiselt oli see, aga natukene kõhedust ja hirmu tekitav. Kuigi vaatamata sellele sobis Raivo Trass Sokratest mängima suurepäraselt.
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti ? Amalie Sillat SH 5.sajandi teisel poolel eKr elas mõttetark, kelle nimi oli Sokrates (469-399 eKr). Erinevalt varasematest filosoofidest ei pööranud ta põhitähelepanu maailma tekkimisele, vaid sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Peatähelepanu pööras ta eetikaprobleemidele, ta väitis, et voorus ja teadmine on lahutamatud, seepärast toimib ainult tark inimene õigesti ja õiglaselt. Sokrates oli vaene mees. Tööd ta ei teinud, vaid hulkus Ateena tänavatel ja vestles nendega, kes teda kuulata soovisid.
Sokrates elas aastatel 469399 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, kes õpetas ja elas Ateenas. SOKRATESE VÄLJANÄGEMINE NING PEREELU: Kreeklaste silmis, kes kehalist ilu kõrgelt hindasid, oli Sokrates inetu: ta oli väikest kasvu ja jässakas, rippuva kõhu ja lühikese kaelaga, kiilaspäine, suure pea ja hiiglasliku laubaga mees. Tema isa (Sophroniskos) oli kiviraidur-kujur, ema (Phainarete) aga ämmaemand. Räägitakse, et laps, kelle nimeks sai Sokrates, olevat juba esimesel hetkel peale sündi naerma puhkenud. Isa pani talle nime oma vanaisa järgi, sest toogi olevat tähelepanuväärselt rõõmsameelne inimene olnud. Noorena oli Sokrates isale abiks tema kiviraiduriametis. 18-aastaselt kirjutati Sokrates Ateena kodanike nimekirja ja temast sai efeeb ehk tänapäeva mõistes ajateenija sõjaväes. Sokrates näitas end vapra sõjamehena. Sõjaväeteenistusest naastes olid tema isa ja
Sokrates(469-399 eKr)- oli Vana-Kreeka filosoof, kes kritiseeris sofiste. Tema meetodi nimetatakse dialektiliseks st ,,tõe" leidmist vestluse, väitluse, poleemika abil."Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise eta...
MK SOKRATES & PLANTON Referaat Õppejõud Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Referaadi töö koosneb kahest tuntumatest antiikfilosoofidest kelleks olid Sokrates ja tema õpilane Planton. Kuigi vanakreeka filosoofias on kolm suurkuju: Sokrates, Platon ja Aristoteles, siis Aritotelest selles referaadis eraldi ei käsitle. Sokrates on eeskujuks paljudele hilisematele filosoofidele, ja Plantoni filosoofile küsimustele kui maailmavaatel maadeldavad ja vaildlevad tänapäevani filosoofid. Kuna Platon oli Sokrates õpilane ja tema kirjutas ja lähtus ka Sokrateses tõekspidamisest. Siis päris täpselt ei teagi mis on Platoni või Sokratesse arvamus või mõted. Seepärast kirjutangi referaadi kahest antiikfilosoofidest, kuna nad on ka
Vestles moraaliküsimustest huvitatud Akadeemia. üldist korraldust aristokraatlike noortega Ta vaated põhinesid eelkäijate Sõnastas oma vaated arvukates põhjalikul tundmisel. Tema veendumuste kohaselt olid dialoogides, milles kujutas Sokrates voorus ja hüve midagi püsivat, vaidlemas paljude sofistidega. Tegutses peamiselt Ateenas reaalset ja inimeste omavahelisest asutas oma kooli Lykeion kokkuleppest sõltumatut gümnaasiumis. Dialoogid - Sokratese seisukoht
Sokrates oli vanakreeka filosoof, elas ja õpetas Ateenas. Sokrates tegeles kõlblusse puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke voorusi: õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu. Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest...
Kahtlemata on ta filosoofia kõige tuntum inimene ja selleks sai ta juba oma eluajal. Me ei tea Sokratesest kõike, kuna Sokrates ei jätnud meile kirjalikke töid. Meie teadmised tema elust ja õpetusest pärinevad enamasti tema õpilaste ja sõprade või siis ideoloogiliste vastaste teostest ning ka hilisemate autorite, näiteks Aristotelese kirjatöödest. Kõik nad arvasid Sokratest omamoodi. Ja seepärast on väga raske jõuda selgusele, milline oli tõeline, ajalooline Sokrates. Sokrates oli väga tuntud, sest ta tõmbas endale tähelepanu kõigega välimuse ja eluviisiga, tegevuse ja õpetusega. Teda võis kohata peaaegu kõikjal kuna ta soovis suhelda inimestega. Talle ei olnud üldsegi tähtis, kas inimene on ilus või mitte. Kõiki neid väärtusi, mida inimesed ülistavad ei pidanud ta millekski, arvates, et ka me ise ei kujuta endast mitte midagi, kuid ta ei rääkinud sellest, vaid teeskles kogu oma elu lihtsameelset ning narritas inimesi. Üldse
docstxt/130530828112644.txt
Sokrates Platon Aristoteles Eluaastad 470 - 399 eKr 427 - 347 eKr 384 - 322 eKr Ideed Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Voorus ja hüve on midagi püsivat, reaalset ja Mitmeid töid eri valdkondades. inimeste omavahelist! Kokkuleppest inimeste omavahelist! Kokkuleppest sõltumatut. Loogika alused. sõltumatut. Sõnastas oma vaated dialoogidena, paljude sofistide Ei kirjutanud ühtegi teost. vaidlused. Halb tegu kahjustab ka toimijat ennast (tema Mille taga hüve põhineb? Hüve on igavene ja hinge). muutumatu. Hukati! ...
SOKRATES · Oli vana-kreeka filosoof, kelle kohta pärinevad andmed tema õpilaselt Platonilt ja ajaloolaselt Xenophonilt. · Sokrates ise ei kirjutanud kunagi ühtegi teost. · Sokrates oli pigem elufilosoof ja filosoof oma elus kui teoreetik. · ei arendanud mingit süsteemset õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. · viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. · tähtis on õppida iseennast tundma. 1.1. Sokraatiline meetod Filosoof kasutas kaaslastega vesteldes järgmiseid meetodeid: · IROONIA ,MAIEUTIKA, MÄÄRATLUSE OTSIMINE,INDUKTSIOON 1.2. Sokrates filosoofi musternäidisena
õpetas, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses "Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski olekski tunnetatav, siis poleks tunnetatu väljendatav. Seejuures ei olnud need paljad väited, vaid ta isegi argumenteeris nende paikapidavust. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platoniltja ajaloolane Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Teised aga ei tea sedagi, kuigi arvavad endid teadvat päris paljut. Sokrates
Kas Sokrates toimis mürki võttes õigesti? Sokratest peeti üheks maailma targimaks inimeseks , tema arvates seisnes tema tarkus väites: ,,ma tean, et ma midagi ei tea". Sokrates püüdis ka teisi ennast targaks pidavaid inimesi juhtida teadmiseni, et nad ei tea tegelikult midagi ning sellega põhjustas ta suurt meelehärmi . Tema vaated viisid süüdistusteni noorsoo rikkumises ning jumalate salgamises. Sokratese läks kohtu alla, kus talle määrati surmakaristus. Põgenemisvõimalusest hoolimata võttis mees mürki. Mis oleks juhtunud siis, kui filosoof oleks valinud põgenemise? Põgenemine oleks toonud endaga kaasa täiusliku elu või põrgu
maks). Riigieelarve on riigi ühe aasta finantsplaan, mis võtab kokku riigi eeldatavad tulud ja kulud, paneb paika plaani, kuidas valitsus raha kasutab. Riigieelarve koostab Valitsus ja võtab vastu Riigikogu. Kõige enam laekub tulusid sotsiaalmaksust, käibekast ja tulumaksust ja aktsiisidest. Kõige enam kulub raha sotisaalkuludeks (suurima osa moodustavad pensionid, teisel kohal tervishoid, millele järgnevad haridus- ja teaduskulud). Filosoofia Teema: Sokrates kui filosoof Näidisküsimus: Milliste asjaolude tõttu võib pidada Sokrates filosoofi musternäidiseks? Kas Sokrates käitus mürki võttes õigesti? Materjal: http://prezi.com/fqevgzp5nodi/sokrates/, Filosoofia ajalugu tipult tipule (E. Saarinen) Sokratest võib pidada musternäidiseks, sest ta oli väga tagasihoidlik, ei kirjutanud ise ühtegi teost, temast on kirjutanud tema õpilased ja nende õpilased. Ta arvas, et filosoof ei pea uurima
AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS 1. Milline ühiskonnakiht ja miks tegeles spordiga enim?aristokraadid,püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsilise võimete eest 2. Mis on gümnastika?spordi harjutused 3. Kuidas kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks?kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult hellenid,naistele oli pääs keelatud 8. Millistel spordialadel võisteldi?kiirjooks-staadionijoox;pikemad jooxudistantsid;maadlus;rusikavõitlus;kombineeritud...
reforme. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed Hesiodase *Sokrates - kreeka filosoof. Õpetas Ateenas, mõisteti ,,Theogoreia". süüdi vanade jumalate eiramises ja noorsoo laostamise pärast mistõttu pidi tühjendama mürgikarika. Pole ise midagi kirjutanud. Sokrates püüdis inimesi kasvatada Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna- enesetunnetamisele ja üldkehtivate tõdede Kreekas. Kujunesid kolm ühiskonnakihti: spartiaadid leidmisele(õigele teadmusele), mis ühtlasi pidi tagama (vabad poliitiliste õigustega inimesed, enamasti voorusliku elu ja õnnelikkuse. elukutselised sõjamehed), perioigid (vabad poliitiliste õigusteta inimesed), heloodid (orjad). Vabad poliitiliste
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Sajandeid tagasi tootis inimene seda, mida tal endal või lähielanikel vaja läks, see oli tingitud sellest, et suhtlemine toimus enamasti ainult lähestikku olevate asulate vahel, kontakt kaugemalasuvatega aga peaaegu puudus. Tänapäeva tehnoloogia areng ning rahvastiku kiire kasv on viinud olukorrani, mil ühe inimese kohta toodetakse ja tarbitakse rohkem kui kunagi varem, tootmine ja kaubavahetus toimub üle terve maailma. Mitmed looduse poolt pakutud ressursid on lõpukorral või juba ammendunud. Üha enam peab inimkond otsima uusi mooduseid alternatiivseteks tootmisviisideks. Mis juhtub siis, kui tootmine muutub liiga massiliseks? Kas tõesti oleme jõudnud ajajärku, mil tuleks tõsiselt mõtiskleda selle üle, mida toob tulevik? Praegust ühiskonda iseloomustatakse kui tarbimisühiskonda. Siiski võib seda öelda ainult arenenud riikide elanike kohta, sest rikkad riigid tarbivad ligi kolm ko...
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkap...
,,Phaidon" on üks Platoni dialoogidest, milles Platon jutustab Echekratesele Sokratese viimasest elupäevast. Sokrates veetis oma viimase elupäeva koos oma õpilastega ning ,,Phaidon" annab edasi peetud jutuajamise sisu. Sokrates arutas oma õpilastega hinge olemuse üle ja püüdis tõestada, et hing on surematu. Platoni teoses arvatakse, et kõik sünnib vastanditest, ühed sünnivad teistest ja saadakse vastastikku teineteist, näiteks sünnib tugevamast nõrgem ja aeglasemast kiirem, ning nende vahel on kaks saamist ühest teise ja teisest esimesse. Samuti on ka elamisega, mille vastandiks on surnud-olemine, nad sünnivad üksteisest ja nende vahel on kaks saamist: suremine ja uuestielustumine
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma
Siiski on minu sõpraderingis keegi, kellele ma ka pärast pooleaastast tihedat suhtlemist endiselt päris pihta ei saa. Ikka suudab ta mind uute külgede ning joontega üllatada, mis kõik endised teadmised süsteemina laiali paiskab ning mõttetuks kuulutab. Olen loobunud tema iseloomule valemi leidmisest, sest tunnistan, et ta on ja jääb minu jaoks müsteeriumiks, vaatamata sellele, et ta on end mulle avanud ning usaldab mind. Seda on tahtnud ka Sokrates öelda, et inimmõistusel on piir. Võimatu on kõiki maailma saladusi ning teadmisi omandada. Kui on soov ning tahtmine, võib igaüks meist pähe õppida kõik valemid ning faktid, kuid paratamatult ei jää suurem osa neist siiski meile eluks ajaks meelde. Kui teadlastel on soov süübida elu saladuseni, siis on see samuti võimatu, kuna meie mõistusel on ees takistus, mis meist teebki lihtsureliku inimese. Seega, tõde on see, et mida rohkem me teame, seda vähem me teame
SOKRATES 1. Inimese loomus ja selle tähendus poliitilis-õiguslikus ühenduses. Sokrates (469-399 eKr) oli vanakreeka filosoof. Elas Ateenas ning ei pannud midagi kirja esitas vaateid vaidlustes, dialoogides, juhatas vestluskaaslast läbi küsimuste tõe poole (sokraatiline meetod!). Platon oli filosoof/õpilane, kes on üles kirjutanud kõige rohkem Sokratese mõtteid. Sokrates pidas filosoofia ülesandeks inimese enda tundma õppimist. Sokratese arvates pidid õnneliku elu tagama õiglus, vaprus, vagadus, mõistlikkus jt. Inimese loomust võiks defineerida järgmiselt tegemist on olemuse küsimuse, eetika probleemidega, üksikisikute kujunemisega ühiskonnas. Poliitilis-õiguslik ühendus kujutab endast tervet sotsiaalruumi, milles me viibime. Ühiskonnas valitakse esindajad, kes hakkavad teostama seadusandlikku võimu. See
Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea. Vanakreeka filosoof Sokrates on öelnud: "Kui me teame, mis on õige ja hea, siis me käitume ja elame nii nagu on õige ja hea." Mina Sokratese mõttekäiguga ei nõustu. On inimesi, kes püüavad käituda oma õigeks pidamiste järgi ja neid, kes proovivad kõiki olukordi ainult õigesti lahenda. Siia ilma sünnivad kõik kodanikud headena. Vanemaks sirgudes kujuneb meil oma maailmavaade, tõekspidamised ja väärtused. Enamjaolt mõjutab nende aspektide
Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast. 1. Antiikfilosoofia kujunemine (7. saj eKr 5. saj eKr) Kogukondlik ühiskondlik kord asendus uue - dünaamilise ja vastuolulisega. Maailma pilt muutus mütoloogiliselt filosoofilisele. Tekkis ürgalge küsimus. Esindajad: Thales, Anaximandros, Anaximenes, Herakleitos, Pythagoras. 2. Klassikaline kreeka filosoofia (4.saj eKr) Esindajad: Sokrates, Demokritos, Platon, Aristoteles. 3. Hellenistlik filosoofia (3.-2. saj eKr 6. saj pKr) Algas Kreeka valutamisega Aleksander Suure poolt. Sellega muutus inimeste olukord. Tekkis individualistlik filosoofia, see tähendab, et filosoofia põgenes välismaailmast sisemaailma. Esindajad: küünikud, Epikuros (epikuurlased), stoikud, skeptikud. 1.3 KUULSAMAD JA SILMAPAISTVAMAD KREEKA FILOSOOFID Paljud filosoofid olid omavahel seotud õpetaja-õpilase või siis lihtsalt ideeliste sidemetega.
Kui palju on meie ümber asju, mida me tegelikult ei vaja? Kas tuleb tuttav ette, et lähete poodi eesmärgiga vaid piima ja leiba osta, kuid pärast pikemat poes ringi tiirutamist jõuate lõpuks kassasse pungil täis poekäruga, kus enamiku kaubast moodustavad tegelikult täiesti ebavajalikud tooted? Kuuldes seda sama Sokratese mõttetera ,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja", seostame me selle eelkõige oma tänapäevase maailmaga, kus tarbimine on suurem kui kunagi varem. Kuid Sokrates oli Antiik-Kreeka filosoof ning elas ligi 2400 aastat tagasi. Sel ajal polnud tarbimine kaugeltki nii suur kui tänapäeval ning ilmselt olid enamikul inimestel olemas vaid hädavajalikud asjad. Kuid kui juba Sokrates leidis, et antiikaja inimesel on ebavajalikke asju, siis tänapäeval on neid kohe kindlasti kordades rohkem. Ostuhullus on läänemaailmas üks levinuim ja populaarseim viis ebavajalikke ja kasutuid asju endale hankida
1. Humanism (ld humanus "inimlik") 1 1.1. Sissejuhatuseks See on 14. sajandil alguse saanud maailmavaade, mis rõhutab inimese erilist rolli universumis. Tegu pole filosoofilise koolkonnaga, vaid pigem maailma nägemise viisiga või koguni http://www.uucg.org/ss_2003/humanism.jpg elufilosoofiaga. 2 Humanism vastandub: a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub; b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekke...
· Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega. kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander · Mõned elusolendid on inimesed. Suur. · Järelikult on mõned elusolendid mõistusega. · 335 a.e. Kr
Ei saa olemas olla mitte olemist. Sokrates 469-399 ema. Esineb kõigis platoni teostes Kui ta sündis olevat ta naernud.Elas Ateenas,osales sõjakäikudel.Hakkas filosoofiks kuna tema esimene armastus jättis ta maha rikka mehe pärast.Võttis endale uue naise Xantippe.Ta ise oli vaene kuid tema õpilased olid kõik jõukad.Talle esitati süüdistus noorsoo rikkumises ja jumala tõotuses.Tema õpilased plaanivad aidata tal põgeneda kohtust kui Sokrates pole nõus põgenema.Vandekohus käsib tal mürki juua.Tema viimaste sõnade mõte oli, et arsti jumalale tuli ohverdada kukk,ehk märk inimene saab terveks raskest haigusest. Tema põhi küsimused oli kuidas elada? Kuidas olla?. Sokraatiline meetod-teaduste otsimine küsimise ja väitmiste teel.Ta nõdis selgeid definitsioone. Platon 427-347 ema- Sokratesi õpilane Pärines jõukast ja aristokraatlikust perest.Ta vihkas demokraatiat.Ta oli klassikalise ajastu parim kirjanik.Pooled
ATEENA JA SPARTA 80. Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi (Aischylos, Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased
Kes olid ja millega on läinud ajalukku? Homeros oli vanakreeka pime laulik ja `'Ilias'' ja `'Odüsseia'' autor Solon oli Ateena seadusandja, poeet ja kaupmees. Pühendas oma luule otseselt või kaudselt kaaskodanike pahede kritiseerimisele ja omaenda poliitiliste sammude põhjendamisele. Pindaros oli vanakreeka aristrokraat ja lüüriline luuletaja. Ta kirjutas spordivõistluste võitjatele ülistuslaule. Aischylos oli vanakreeka tragöödiakirjanik. Kirjutas `'Orestia''. Ta pani tegelased olukorda kus nad pidid kättemaksu nimel ise kuritöö sooritama. Sophokles oli vanakreeka tragöödikirjanik. Kirjutas `'Kuningas Oidipus''. Tema põhiidee oli, et inimene ei saa ise oma saatust muuta ja ta tegeles palju saatuse küsimusega. Thales oli Mileetose filosoof, kelle arvates oli kõige aluseks vesi. Teda peetakse Kreeka teaduse alusepanijaks. Anaximandros oli vanakreeka filosoof, kelle arvates ei saanud maailm lähtuda ühest või teisest looduses esine...
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6
ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada. Esteetika on filosoofia haru, mille uurimise probleemiks on määratleda universaalne esteetika kategooria või kategooriad. Uurimise aineks on esteetika kategooria ja selle tunnetamine. Üheks selliseks universaalseks kategooriaks on näiteks ,,esteetiline". Esteetika kategooriat võime defineerida kui kõige...
Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia." -Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer "Iga pisiasi võib teha inimese õnnetuks, kuid miski ei suuda teha inimest täiesti õnnelikuks. Mida ka ei räägitaks, õnneliku inimese kõige õnnelikum hetk on see, kui ta uinub ning õnnetu inime...
Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal ühtki surmanuhtlust täide viia. Ehk ka Sokrates ootas 30 päeva surmaotsuse täideviimist. Ka Isebel ja Martin lubasid endale 30-päevast n.ö armulugu. Kuid kui lõpuks Martin asjale lõpu tegi, siis järgmine päev jõudis temani uudis, et Isebel on teinud enesetapu. Teoses tundsin ära minule iseloomulikke jooni ära mõlemas peategelases. Isebel leidis, et võib-olla tema ja Justus ei sattunud kokku juhuslikult, vaid mingid tundmatud niidid olid neile ette punutud. Leian ennast isegi tihti mõtlemas n
Arutlus ,,Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) Iga meie tegu jätab jälje. See jälg võib puudutada meie lähedasi või mõjuda kogu maailmale, nii et sellest räägitakse igavesti. Kuid viimast juhtub vaid vähestega ning tavaliselt nõuab millegi suure saavutamine elupikkust vaeva. Kuid vahel võib mõni pealtnäha tühine asi jätta jälje, mis mõjutab meid aastasadu. Tavaliselt jäävad inimesed meelde millegi positiivsega, mis maailmale midagi juurde annab, kuid on ka erandeid, kus jäädakse meelde millegagi, mis on kõigile kannatusi põhjustanud. Mõned saavad oma au ja tuntuse alles peale oma eluteed, mis ei pruukinud olla nende jaoks kõige kergem. Vahel ei leia inimese teod tema eluajal mõistmist ning on ka olukordi, mille puhul ei teatagi kõiki tagamaid. Näiteks võin tuua Mozarti, kes elas kõigest 35 aastat. Tema loomingut on aga esitatud juba aastasadu ning esitatakse ka edasipidi kui ...
Antiikfilosoofide mõtteteri Herakleitos "Kõik voolab." u.550 - 480 "Varjatud seos on tugevam kui ilmne." "Ei saa astuda kaks korda samasse jõkke." "Samasse jõkke me astume (kaks korda) ja ei astu, me oleme ja ei ole." Fr. 49a "Mida viha soovib, seda ostab ta hinge arvelt." "Sõda on kõige isa ja kõige valitseja.." Fr 53 "Eeslid eelistavad kullale pigem õlgi." Fr,9 Empedokles "Igaüks usub vaid oma kogemust." Protagoras "Inimene on kõigi asjade mõõt." Sokrates "Kui võtad kuulda minu nõuannet, siis mõtled sa vähe u. 470-3999.e.Kr Sokratesele ja palju enam tõele." "Tunne iseennast." Platon "Ärgu sisenegu siia keegi, kes on oskamatu matemaatikas." 427-347 "Kõik on saav, miski pole olev." Aristoteles "Platon on mulle kallis, ag...
vanaks, nii et meeste armastust enam kusagilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab. Anton Hansen Tammsaare · Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatue suhtes. Albert Einstein · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Arthur Schopenhauer · Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokrates · Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Sokrates (vanakreeka filosoof) · Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle. Adolf Hitler · Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. Oscar Wilde · Kui sõna ei löö, siis ei aita isegi kaigas. Sokrates · Õnn tuleb nende juurde, kes naeratavad. Jaapani vanasõna · Ühtegi kohta, kuhu on mõtet minna, ei vii otseteed. Beverly Sills · Ükski eesmärk pole nõnda kõrge, et õigustaks väärituid vahendeid selle saavutamiseks
10. c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles. Sokratesest puuduvad teosed, tema mõtteid saame luguda tema õpilase Plantoni kaudu. Sokratese arvates oli filosoofia peamine mõte mõista hüve ja vooruse olemust. (Hüve see, mis on olemuselt hea, voorus see, mis aitab hüveni jõuda.) Sokrates (eKr469-eKr399) Elas 5. sajand eKr Sokrates võttis sõna riigivalitsemisest Tal ei meeldinud demokraatlik riigikord, kuna seal olid temajaoks võhikud eesotas
,,Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust." Sokrates Tuline süsi keelel kõrvetab ja teeb hirmsasti valu, kuid saladus kõrvetab veelgi ning seda keelel hoida on palju vaevanõudvam. Mõnede inimeste puhul ei püsi saladused üldse keelel ning leiavad peagi tee teiste inimeste kõrvadesse. Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust, sest inimesed tahavad tähelepanu. Nad loodavad, et saladuste levitamisega saavutavad nad teatud autoriteetsuse ja kuulsuse. Nad tahavad olla
ARTE GÜMNAASIUM Sokrates Referaat Tallinn 2006 1 Sokrates elas 490-399 eKr vana-Kreekas. Talle antakse au kui lääne filosoofia rajajale. Ta sündis ja elas Ateenas, kus ta veetis enamus oma ajast entusiastlikult ,,tarkust taga ajas". Kui ta oli vanemas eas tunti teda kui Kreeka targeimat meest. Arvamused tema kohta jagunesid täpselt kahte leeri. Ühed jumaldasid teda ning nõustusid seisukohtadega nagu näiteks Platon, ning teised kes ei nõustunud ja olid vastu. Vanema mehena sattus ta vastuollu
6 saj ekr alustati kirjutamist, Herodotos kirjutas sõdadest pärslastega ning läheb ajaloos tagasi kuni Trooja sõjani. Teda peetakse ajaloo isaks. 2) retooriline proosa. 6.7 saj hakkab arenema kõnekunst, mis pärandus hilisemale tsivilisatsioonile. Algne kõnelemiskomme saab alguse tseremooniliste sündmustega. Tihti sõltus kohtuotsus kõnelemisoskusest. Ateenas kujunes demokraatlikul perioodil algeliseks vormiks poliitiline kõne. 3) filosoofiline proosa mõjutas maailma palju. 9. Sokrates sündis Ateenas,kõrgajal,isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Peale kiviraiduriks õppimist saab temast sõdur,3lahingut, peale seda leidis uue naise Xantippe. meieni jõuavad tema jutud Platonilt. Läänefilosoofia isa kuigi ta pole esimene filosoofiline mõtleja, kuid ta mõtleb teistmoodi, nii nagu hakkab ka mõtlema euroopa tsivilisatsioon. Sokrates tegeles peamiselt inimestega vestlemisega ja vaidlemisega. Ta ei võtnud raha oma õpetuse eest, kuid ka ei andnud täpseid vastusi
Rääguga kontakti sattuda. Koju jõudes rääkis Justus oma naisele ja tütrele ametikõrgendusest ja plaanist suvevaheajal kirjutada raamat Sokratesest. Naine kutsust meest Narva-Jõesuu puhkama, mida nad iga aasta suvel tegid, kuid mees keeldus, tuues ettekäändeks raamatu kirjutamise. Justus jäigi üksi linna raamatut kirjutama. Esimesed kaks nädalat läks raamatu kirjutamine lennates. Justus oli jõudnud raamatu kirjutamisega Sokratese kohtumõistmiseni, kus Sokrates pidi surema läbi mürgikarika joomise, kuid surm lükkus edasi, sest Ohvrilaev läks kolmekümnepäevasele merereisile Delose saarele. Justus tutvus juudi rahvusest noore klaveriõpetaja Isabellaga, nad käisid mere ääres jalutamas ja filosofeerisid Sokratese teemadel. Isabella nägi mere peal laeva ja ütles Justusele, et see ongi ohvrilaev, mis läheb Delose saarele. Isabella tegi Justusele ettepaneku , et need 30 päeva võiks neile kuuluda
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
