Pandivere kõrgustik Asend Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Pandivere kõrgustik asub Teine tase Kõrg-Eestis, peamiselt Lääne- Kolmas tase Neljas tase Virumaal, piirnedes põhjast Viies tase Viru lavamaaga, läänest Kõrvemaaga, lõunast Kesk- Eesti tasandikuga ning idast Alutaguse madalikuga. Pilt 1 Eesti kaart Tekkelugu, Aluspõhi Pandivere kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis sai oma ilme viimase jääaja mandrijää kulutava toime tõttu. Kõrgustiku aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi mille peal on küllalt paks moreenhoris...
· Hnum - valmistas esimesed inimesed, tema hoole all olid Niiluse lätted · Hator - nõid-jumalanna ja muusikajumalanna, kes toitis oma piimaga tulevast vaaraod · Bes ta kaitses egiptlasi igapäeva elus · Thot - tarkuse- ja kuujumal · Thueris kaitses lapseootel naisi · Bastet ja Sekhmet - kasside jumalanna, muusika ja kodukolde jumalanna · Sobek kaitses magevett, järvi, jõgesid ja soid ja oli ka viljakusjumal · Ptah käsitööliste ja kullasseppade jumal · Selkis kaitses inimesi mürgihaavade eest ja ravis neid Surnuteriik Egiptlased uskusid, et elu jätkub ka pärast surma, surnuteriigis, mida valitseb jumal Osiris. Surnute kohtus kaaluti inimese süda sulgkerge Maatiga. Kohtumõistja on Osiris 42 jumalaga. Kohtukirjutaja oli Thot ning kohtuteener oli saakalipäine Anubis. Viimased olid ka kaalujad. Inimese süda ei tohi olla Maatist raskem...
Toiduks tarvitavad nad rohuseemneid ja putukaid. 11 lk 3. Austraalia roomajad ja kahepaiksed Austraalias elavad krokodillid, kilpkonnad, sisalikud, maod ja konnad. 3.1. Krokodilliliste selts, Sugukond: Krokodilllased Maailmas elutseb umbes 27 krokodilliliiki, kellest kaks asustavad Kakaduu rahvuspargi soid , jõgesid ja veega üle ujutanud madalikke. Üks neist on vaid Austraalias elutsev kitsakoonuline austraalia krokodill (Crocodylus johnsoni). Ehkki tema pikkus ulatub peaaegu kolme meetrini, pole ta inimestele ohtlik. Tema kitsas ja teravate hammastereaga varustatud koon, mis toitub nagu sõel, on iseloomulik kalatoiduliste krokodillidele. Teist liiki harikrokodilli peetakse väga ohtlikuks roomajaks, kes on suuteline surmama koguni inimese...
jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid . KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: parasvöötme üleminekuline Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood: Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi Sademeid tuleb 1500 mm/a Lumi püsib seal üle nelja kuu Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi Sademeid 500 mm/a Püsivat lumikatet ei kujune RAHVASTIK kolmveerand rahvastikust elab linnades...
tänapäeva maailmast Jalutamine läbi selle metsiku looduse koos kaameli rongiga, matkamine looduses ja magamine tähistaeva all on erakordne kogemus Uganda on riik Ida-Aafrikas, mis piirneb idast Keeniaga, põhjast Sudaaniga, läänest Kongo DV-ga, lõunast Rwandaga, Tansaaniaga ja Victoria järvega (merepiiri ei ole) Riik asub laial avatud platool, mille kõrgus on 900- 1500 m merepinnast Igal pool sajab väga palju vihma, kokku 9-11 kuud Ugandas on palju järvi ja soid Bwindi läbimatu mets asub Uganda edelaosas Virunga vulkaaniaheliku äärmises osas ning on tuntud seal elavate mägigorillade (Gorilla gorilla beringei) poolest Piirkond on olnud pidevalt metsaga kaetud mitu tuhat aastat ja bioloogiliselt maailma mitmekesisemaid paiku Selles metsas elavate gorillade juurde on võimalik ka minna aga pääs nende karjade juurde on äärmiselt kallis Kibale rahvuspark on rahvuspark, mis asub lääne Ugandas ja ta kaitseb niisket igihaljast vihmametsa...
Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed Kreeka ja Bulgaaria piiri vahel. Sealne piirkond on kaetud tihedate metsadega. Järvi ja soid võib leida Kesk- Joonis 2: Kreeka satelliidipilt Kreekast. 5 Kreeka kliima jaguneb kolmeks: · Vahemerelises kliimas on talved kerged ja niisked, suved aga kuumad ja kuivad. Temperatuurid jõuavad harva äärmustesse, ent lumesadusid võib talviti esineda isegi Ateenas, Küklaadidel ja Kreetas....
Orust kaugemale jäävad mõlemal pool moreenitasandikud, mis suuremas osas on pinnalt läbiuhutud. Nende kõrval hõlmavad osa alast liivased märjad järvetasandikud. Orundis ainulaadne 7 km pikkune 10-12 m kõrgune munakalisest kruusast oosilaadne vall (Sännast kirdesuunas kuni Nursini). Sellest ida pool on Ahitse järv (5,7 ha), Hargla nõos ainuke järv väljaspool edelaosa soid . Kaugjärvest lähtuv Mustjõgi voolab kirde suunas läbi soode ja ümber savise lavatasandiku, mis ulatub Sarust Luhametsani ning läbib loodeosas madalsoometsaga kaetud ja kuivendatud Kagu-Eesti ühe suurema Kerreti soo (5545 ha). Hargla nõo kirdeosa liitub Vagula järvest edela pool Võru orundiga, mille suurem osa asub Haanja kõrgustiku jalamil. Vagula järve lõunakalda märg liivaseid ürgalluviaalseid ja järveveetasandikku, mis läheb...
Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid . Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma...
rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine Soode kaitseks moodustatud sookaitsealad kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik...
_Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kui ta kavatseb ühe rahvusvahelise kaitse all oleva märgala piire vähendada, tuleb tal see hüvitada, asendades mujal samaväärse alaga. _Vähemalt üks ala riigi kohta, ametlik register. -Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid , turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. _Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Unikaalsed elupaigad ja ökosüsteemid Eestis: _Rannikumeri (sügavusega kuni 6 m) _Rannikujärved _Rannikualad: rannad, laiud, rannaniidud, sooniidud, roostikud _Siseveekogud: jõed, järved, veehoidlad, luhad _Sood: sooniidud, allikasood, madalsood, siirdesood, rabad Märgalade funktsioonid: _ Veekontroll...
Mitmes kohas avalduvad karstinähtused, näiteks Lustiveres asub ainulaadne tunnelikujuline 3,4 m kõrgune karstikoobas. Pinnamood Valdavalt 65-75m kõrgune ala, millel on tüüpilised lavamaa omadused (maapinnalähedast aluspõhja katab suhteliselt õhuke pinnakate). Suhtelised kõrgused enamasti 10 m piiresse. Tasandikulisi pinnavorme läbivad moldorgudes voolavad jõed, eraldades üksteisest lavatasandikke. Palju soid , suuremad sood asuvad ala lääneosas Kõrvemaa piiril ja põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva- Prandi puis-põõsassoo (3062 ha), põhjaosas on suurimaks Silmsi madalsoo (3449 ha), keskosas Vistjärve-Jalametsa soo (2853 ha). Suurim lammisoo on Rutikvere soo (639 ha), mis asub kahel pool Põltsamaa jõge (linnast põhja pool). Veestik Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt kuivenduskraave, järvi peaaegu polegi....
Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus, avastades, et libahunt oli hoopis Hunva. Mõniaeg hiljem teatas isa, et abiellub Hundvaga. Enrik jooksis minema, kuid saabus tuisk ja torm ning ta oli sunnitud külla tagasi pöörduma. Külas peeti Hundva ja Enriku isa pulmi. Enrik küsis Hundvalt nõu, kuidas öelda lahti inimlikust moraalist ning hakata libahundiks, olla vaba. Enrikust sai libahunt, kes tormas mööda soid ja metsi õnnelikuna. Hundva hakkas koos Enrikuga vabalt ringi jooksma, kuid aelemine ei meeldinud Enriku isale ning ta nuhtles Hundvat. See ei hoidnud Hundvat tagasi ning vallatlemine soodes jätkus kuni Enriku isa tulistas Hundva pihta. Enrik täitus meeletu kurbuse ja trotsiga ning ulgus üle soode, kutsudes üles teisi hundipoegu mässama küla eluviiside vastu. 2. Gailiti novell ,,Libahunt" on toskaana stiilis novell. Novelli tegevustik järjest kasvab ning...
Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab teda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi. Maismaa pindala 25846,4 ha. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Kaitseala on loodud 1994.a. rikkumata veereziimiga ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid , erinevaid metsatüüpe sh haruldasi humalatega lammimetsi, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid. Looduskaitseala põhieesmärgiks on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitse, tagades võimalikult 24 suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse...
Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese PõhjaEuroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, PõhjaLiivi märgala kompleksis. Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid , metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid. Kaitseeesmärk Looduskaitseala on loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Kaitsealused liigid ning elupaigad on loetletud kaitseeeskirjas. Samast dokumendist võib lugeda...
Tallinna teeninduskool Allan 031K GASTRONOOMIA AJALUGU Kursusetöö 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Toidu definitsioon ..............................................................................................................................................................4 Toit suures plaanis................................................................................................................................5 ..............................................................................................................................................................7...
Tänapäeva naise roll on võrreldes 19. sajandi algusega muutunud talutööde hulk on väiksem, karjääri on võimalik teha üle maailma ning ka võrdõiguslikkus meeste ja naiste vahel pole enam nii suureks probleemiks, kui Tammsaare naispeategelaste ja Andrese vahel. Krõõt, Andrese esimene naine, ei sobinud Eespere perenaiseks, ta oli raske töö jaoks liiga õbluke ning elu keset kiduraid mände, soid ja rabasid muutis ta kurvameelseks. Töö, mida tegi Andres, pidi olema jõukohane ka Krõõdale. Keegi ei küsinud, et kas naine ka tegelikult jaksab. Krõõt tundis puudust lõbusast meelest ja laulust, mis teda tüdrukupõlves isakodus saatnud olid. Vaatamata rasketele pingutustele, ei olnud naise töödel silmaga nähtavat tulemust, mida teistele ette näidata. Talunaise saatuse muutis kurvaks ka tõsiasi, et oli puudu armastusest ja halastusest. Andres nõudis...
18.sajandil oli tugev riik Preisimaa, kus sündis Friedrich II ja tema isa Friedrich Wilhelm I., kes oli väga karm valitseja, aga kui ta suri, asus troonile tema poeg ja tegi olukorra paremaks, kuna tegi palju muutusi. Friedrich II tõi oma valitsemisega kaasa suuri muutusi, kuna valgustajad nägid temas tõelist ideaali ja Friedrichi õukond sarnanes Louis XIV omaga ning ta ehitas Potsdami lossi nimega sanssouci. Friedrich II kuivendas soid ja ehitas nende asemele külasid ning aitas talupoegi, et nad ei laostuks ja tekitas viljamagasine, et aidata talupoegi rasketel aegadel. 18.sajand Austrias valitses Maria Theresa valitses riiki 40 aastat ja järgis usuvabaduse põhimõtteid ja Joseph II astus Aadli, kiriku ja provintside vastu, kuid mässu ajal ta suri ja pärast neid sündmusi, ka eelnevates lausetes lõppes valgustatud absolutismi poliitika Euroopas Prantsusmaal puhkenud revolutsiooni tõttu. 9. Venemaa 18. sajandil...
Viidumäe Looduskaitseala moodustati 1957 aastal. Kaiseala asub Lääne - Saaremaa kõrgustiku läänenõlval ja selle pindala on 19,9 km². Siin asub ka Saaremaa kõige kõrgem mäetipp - 51 meetrit üle merepinna. Suurte kaitsealade kõrval on Saaremaal ka üle 200 kaitsealuse üksikobjekti. Nende hulka 9 kuulub parke, kõrgeid panku, suuri puid, rändrahne, kivikülve, unikaalseid soid , omalaadne on Kaali meteoriidikraatrite rühm. Kadakate pärusmaa Oma kodusaare loodusolusid on saarlased kirjeldanud üsna tabavalt laulusalmis: "Seal Saaremaal ei kasva muud, kui kadakad ja männipuud ..". Saaremaa õhukesed paepealsed mullad ei võimalda künda ja külvata igas ettejuhtuvas paigas: varakevadiste külmakohrutuste ja suvise põua tõttu ei anna kerge muld head saaki. Sellepärast ehk ongi saarlased ajaloos tuntud pigem tublide karjakasvatajate ja visade kalameestena....
Lendorav (Pteromys volans) 19.Euroopa naarits (Mustela lutreola) 20.Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) 21.Kassikakk (Bubo bubo) Allikas: www.hariduskeskus.ee Keskkonnaalased konventsioonid Eesti ühines 1993-ndal aastal mitmete keskkonnaalaste konventsioonidega, aga miks just nendega? Eesti ühines nende konventsioonidega, sest nende konventsioonide tegevuses on paljud Eestiga seotud huvid. Näiteks, ,,Ramsari konventsioon" tegeles märgalade kaitsmisega. Eestis on palju soid , järvi, jõgesid, mis nendesse kategooriatesse kuuluvad. Allikas: www.envir.ee/loodus Keskkonna- ja looduskaitse erinevused Milles seisneb keskkonnakaitse ja looduskaitse erinevus? Keskkonnakaitse tegevusaladeks on õhu, vee, mulla, jäätmate jms asjadega tegelemine. Looduskaitse tegeleb maavarade jms kaitsega. Allikad: et.wikipedia.org www.keskkonnainfo.ee Kasutatud materjalid: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodushoid/LIIGIKAITSE:Loomastiku_kaitse:I_Kaitsekat...